| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-2/25/8678-1 |
| Registreeritud | 28.10.2025 |
| Sünkroonitud | 29.10.2025 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
| Toimik | 9.3-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Teile Eesti Ujumisliit |
| Saabumis/saatmisviis | Teile Eesti Ujumisliit |
| Vastutaja | Aune Annus-Urmet (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Keskkonnatervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere!
Kirjutan Teile Eesti Ujumisliidust seoses uue määrusega:
Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele
§ 2. Nõuded teenusele, ruumidele ja ohutusele
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab uppumiste ja vigastuste ennetamiseks ning toimunud sündmustele reageerimiseks olema tagatud:
1) teenusekasutajale abi osutamine;
2) vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale;
3) esmaabi kättesaadavus.
Määruse seletuskirjas on välja toodud:
Lõikes 2 sätestatakse, et uppumiste ja vigastuste ennetamiseks ning toimunud sündmustele reageerimiseks peab olema tagatud teenusekasutajale abi osutamine, vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale ja esmaabi kättesaadavus.
Võrreldes kehtiva korraga on sättes uus ainult vetelpääste võimekuse tagamise nõue.
Vetelpääste võimekuse tagamiseks on erinevaid variante. Üks võimalus on teenuseosutajal saata oma töötaja koolituma koolitaja juurde, kelle väljaõpe vastab Vetelpäästja tase 3 kutsestandardis nõutule[1]. Suured veekeskused, kus on korraga valves rohkem, kui üks basseini vetelpäästja, võivad endale lisaks koolitada ka vanemvetelpäästjaid, kelle väljaõpe vastab Vanemvetelpäästja tase 4 kutsele[2]. Teine variant on, et teenuseosutaja korraldab ise sisekoolitusi oma töötajate võimekuse tagamiseks. Töötaja väljaõpe toimuks sellisel juhul asutuse sisese tööalase juhendamise teel. Selle võib läbi viia asutuse töötaja ja sellise isiku puudumisel pädev väliskoolitaja (Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitaja nõuetele vastav juriidiline isik). Juhendamise järgselt fikseeritakse see asutuse personaliinfo või dokumendihalduse süsteemis, et teenuseosutajal oleks endal ülevaade ja ka Terviseametil oleks võimalik nõuete täitmist kontrollida. Tööalane juhendamine kehtiks ainult selles konkreetses ujulas, kus see läbi viidi ja selle sisu kattuks Vetelpäästja tase 3 valitava kompetentsi tegevusnäitajatega. Teenuseosutaja sisekoolitust läbiviiv töötaja peaks läbima vastava kursuse, et omada õigust juhendada veest päästmise kohustusega töötajaid (asutuses määrab vastava isiku asutuse juht).
Vastavalt sellele määrusele on Eesti Ujumisliidul küsimus, kas Eesti Ujumisliit võib läbi viia vetelpääste koolitusi ujulatele, et tagada nende töötajate vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale.
Ja millise väljaõppega peaksid olema koolituse läbiviijad ehk kas koolituse läbiviijale on vajalik Vetelpäästja tase 3 kutsestandard.
Heade soovidega
Kirsti Mäesepp
Tel. +372 5132 991
Ujumise algõpetuse projektijuht
Eesti Ujumisliit
