| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/6564-1 |
| Registreeritud | 09.12.2024 |
| Sünkroonitud | 29.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Päästeamet
Raua 2
10124, Tallinn
09.12.2024 nr 5-2/6594-1
Abula külas Tiiru detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitame kooskõlastamiseks Abula külas Tiiru
detailplaneeringu (vt lisa). Tiiru detailplaneering algatati Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022
otsusega nr 1-3/25. Planeeringuala suurusega ca 2,1 ha hõlmab Abula külas osa Tiiru
katastriüksusest (30101:004:0013, maatulundusmaa). Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse
määramine üksikelamu ja kõrvalhoonete ehitamiseks ning ehituskeeluvööndi vähendamine
juurdepääsutee rajamiseks.
Detailplaneeringu menetluse materjalidega on võimalik tutvuda valla kodulehel
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-22-004.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisa: Detailplaneeringu eelnõu „Tiiru DP_14.10.2024“
Piret Paiste, 452 5093
Planeeringuala piir
Katastriüksuste piir
Tingmärgid:
Aluskaart: Maa-ameti geoportaali väljavõte
Juurdepääsutee hoonestusalale
ASENDISKEEM
11:500
PROJEKT BÜROO
Koostajad: Janika Jürgenson
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare
Tel +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
Kuupäev: 14.10.2024
Saaremaa Vallavalitsus
Tiiru detailplaneering
EEP000710, 26.04.2006
Joonise nimetus
Mõõt
3 Töö nr Joonis Jooniseid
20-21-DP
Töö nimetus ja aadress
Abula küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Detailplaneeringu koostamise korraldaja
Staadium
DP
Alar Oll
Hoonestusala piir
90
120
150
180
210
240
270
300
330
0
30
60
W E
S
N
80
70
50
4O
20
10 350
320
310
290
280
260
250
230
220
200
190 170
160
140
130
110
100
340
Pärdi-mereääre mü
detailplaneeringu
hoonestuala piir
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
TUGIJOONIS
2
Katastriüksuse aadress
Katastriüksuse pindala (m²)
Katastriüksuse sihtotstarve
Katastriüksuse number
Kinnistu registriosa
number Tiiru 99850 M 100% 30101:004:0013 1625734
1:500
PROJEKT BÜROO
Koostajad: Janika Jürgenson
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare
Tel +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
Kuupäev: 14.10.2024
Saaremaa Vallavalitsus
Tiiru detailplaneering
EEP000710, 26.04.2006
Joonise nimetus
Mõõt
3 Töö nr Joonis Jooniseid
20-21-DP
Töö nimetus ja aadress
Abula küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Detailplaneeringu koostamise korraldaja
Staadium
DP
Alar Oll
Märkused:
1) Geodeetiline alusplaan on koostatud DP Projektbüroo OÜ poolt. Töö nr: 43-22-G mõõdistamise aeg: 01.04.2022
2) Koordinaadid L-EST97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.
3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde.
4) Joonisel kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektiga.
5) Ehitusprojekti planeeringule vastavust kaalutleb Saaremaa Vallavalitsus, võttes arvesse avalikud ja erahuvid
ning planeeringu üldise lahenduse.
6) Vallavalitsus võib planeeringujärgset ruumilahendust ja projekteerimispõhimõtteid täpsustada projekteerimistingimustega.
PLANEERITAV
PLANEERINGUALA PIIR
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
KATASTRIÜKSUSE PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR KORDUVA ÜLEUJUTUSALA PIIR RANNA EHITUSKEELUVÖÖND 200 m KORDUVA ÜLEUJUTUSALA PIIRIST POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE LEVIKU PIIR TEE KAITSEVÖÖND 30 m MADALPINGEKAABEL/EL. KILP TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND TEHNOVÕRGU SUNDVALDUSE ALA KADAKA KÜ HOONESTUS KADAKA KÜ PUURKAEV
3
1 1+2
8,0
2 6,0 300
21240 m
Tiiru
R
1
0
90
120
150
180
210
240
270
300
330
0
30
60
W E
S
N
80
70
50
4O
20
10350
320
310
290
280
260
250
230
220
200
190 170
160
140
130
110
100
340
3 0
3.50
3.50
2.60
2.20
2.40
2.00
R
1
0
katusekalle 30-45°
4
0
4
0
EP 10%, ML 90%
1 0
Pärdi-mereääre mü
detailplaneeringu
hoonestuala piir
R
6
0
2
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
elupaigatüüp
loopealne 6280*
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
31:500
KRUNDI EHITUSÕIGUS
po s n
r.
kr un
di a
ad re
ss v
õi aa
dr es
si e
tte pa
ne k
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
( m ² )
ho on
et e
su ur
im eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
ho on
et e
ko rr
us el
is us
(p õh
ih oo
ne /a
bi ho
on ed
)
põ hi
ho on
e/ ab
ih oo
ne su
ur im
k õr
gu s
m aa
pi nn
as t (
m )
H oo
ne te
su ur
im a
rv kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+a bi
ho on
ed )
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
% (d
et ai
lp la
ne er
in gu
li ik
id e
ka up
a)
ka ta
st riü
ks us
e si
ht ot
st ar
ve ja
os ak
aa l %
(k at
as tri
- ük
su se
li ik
id e
ka up
a)
tu le
pü si
vu s
ki ts
en du
se d
1 Tiiru 21240 300 2 1
8 6 1+2 10% EP
90% ML M 100% TP-3
1. Tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. 2. Madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest mõlemale poole; 3. Ranna piiranguvöönd, 200 m; 4. Ranna ehituskeeluvöönd, 200 m; 5. Puurkaevu hooldusala 10 m; 6. Heitvee ja saastainete pinnasesse juhtimise piiranguga ala 50 meetrit puurkaevu hooldusala piirist; 7. Biopuhasti kuja 5 m, imbväljaku kuja 10 m.
TINGMÄRGID
PLANEERITAV
PLANEERITAVA ALA PIIR HOONESTUSALA PIIR KRUNDI PIIR EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK MADALPINGE MAAKAABELLIIN TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND KÕRGUSMÄRK ELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT JUURDEPÄÄSUTEE JUURDEPÄÄS KRUNDILE PRÜGIKONTEINERI SOOVITUSLIK ASUKOHT MAAKÜTTE ALA PUURKAEV VEEHAARDE HOOLDUSALA HEITVEE PINNASESSE IMMTUAMISE PIIRANGUGA ALA 60 m OMAPUHASTI IMBVÄLJAKUGA IMBVÄLJAKU KUJA JOOGIVEEKAEVU RAJAMISE PIIRANGUGA ALA 60 m
OLEMASOLEV
PROJEKT BÜROO
Koostajad: Janika Jürgenson
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare
Tel +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
Kuupäev: 14.10.2024
Saaremaa Vallavalitsus
Tiiru detailplaneering
EEP000710, 26.04.2006
Joonise nimetus
Mõõt
3 Töö nr Joonis Jooniseid
20-21-DP
Töö nimetus ja aadress
Abula küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Detailplaneeringu koostamise korraldaja
Staadium
DP
Alar Oll
3.5 m
0,5 m
Sõidutee
TEE RISTPROFIIL A - A' 1:100
0 , 3
m
0 , 1
m
Kruus
Paekivikillustik
Pinnakate
Muld
Killustik
Pinnas
0 , 2
m
0,5 m
Märkused:
1) Geodeetiline alusplaan on koostatud DP Projektbüroo OÜ poolt. Töö nr: 43-22-G mõõdistamise aeg: 01.04.2022
2) Koordinaadid L-EST97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.
3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde.
4) Joonisel kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektiga.
5) Ehitusprojekti planeeringule vastavust kaalutleb Saaremaa Vallavalitsus, võttes arvesse avalikud ja erahuvid
ning planeeringu üldise lahenduse.
6) Vallavalitsus võib planeeringujärgset ruumilahendust ja projekteerimispõhimõtteid täpsustada projekteerimistingimustega.
MAX EHITISEALUNE PIND
KRUNDI PIND HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST
HOONETE ARV KRUNDIL
KRUNDI EHITUSÕIGUS
33008 / 6
2 / 1
ELAMU/ABIHOONE HOONE MAX KORRUSELISUS
1+2
ELUHOONE+ABIHOONED
SIHTOTSTARVE
21240 m
Tiiru
NIMETUS
ELAMU/ABIHOONE
M MAATULUNDUSMAA
2.20
EP 10%, ML 90%
EP - Üksikelamu maa
ML - Muu looduslik maa
2
KATASTRIÜKSUSE PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR KORDUVA ÜLEUJUTUSALA PIIR RANNA EHITUSKEELUVÖÖND 200 m KORDUVA ÜLEUJUTUSALA PIIRIST POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE LEVIKU PIIR TEE KAITSEVÖÖND 30 m MADALPINGEKAABEL/EL. KILP TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND TEHNOVÕRGU SUNDVALDUSE ALA KADAKA KÜ HOONESTUS KADAKA KÜ PUURKAEV
Osaühing DP Projektbüroo Registrikood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)
Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna tn 10 Kuressaare Saaremaa vald 93819, [email protected], +372 4525000
Töövõtja: Osaühing DP Projektbüroo
Rohu tn 5 Kuressaare Saare maakond 93819 [email protected], +372 4545491
SAAREMAA VALD ABULA KÜLA
TIIRU DETAILPLANEERING
KOOS LISADOKUMENTIDEGA
TÖÖ NR 20-21-DP
Algatatud 24.03.2022 otsusega nr 1-3/25
Planeeringu koostajad: Alar Oll
Janika Jürgenson 7 arhitektuurimagistri kraad
Versiooni kuupäev: 01.10.2024
KURESSAARE 2023
Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected] Rohu 5 Kuressaare 93819 tel: +372 4545491
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 2
Sisukord
1. Seletuskiri ............................................................................................................................ 3 1.1 Lähtesituatsioon ............................................................................................................. 3 1.2 Planeeringu koostamise alused ..................................................................................... 3 1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid .................................................................. 3 2. Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................... 5 2.1 Asukoht ........................................................................................................................... 5 2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus ......................................................................................... 5 2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid ................ 6 2.4 Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus ........ 7 2.4.1 Alal olevad kitsendused: ............................................................................................ 7 3. Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................... 8 3.1 Alal kehtivate planeeringute kohane piirkonna areng ................................................. 8 3.1.1 Saare maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 8 3.1.2 Planeeringu vastavus üldplaneeringule .................................................................... 9 3.2 Kihelkonna valla üldplaneeringu muutmise ettepanek .............................................. 10 3.2.1 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku analüüs ........................................... 11 3.3 Planeeritaval alal kruntide moodustamine ................................................................. 12 3.4 Projekteerimispõhimõtted ........................................................................................... 12 3.4.1 Arhitektuursed piirangud hoonetel ......................................................................... 13 3.5 Juurdepääs ja parkimine .............................................................................................. 13 3.6 Piirded, haljastus ja heakord ........................................................................................ 14 3.7 Keskkonnakaitselised tingimused ................................................................................ 14 3.8 Kuritegevuse riskide ennetamine ................................................................................ 15 3.9 Tuleohutusnõuded ....................................................................................................... 16
4. Tehnovõrkude lahendus ....................................................................................................... 17 4.1 Elektrivarustus .............................................................................................................. 17 4.2 Sidevarustus .................................................................................................................. 17 4.3 Veevarustus ja kanalisatsioon ...................................................................................... 17 4.4 Sademevesi ................................................................................................................... 18 4.5 Soojavarustus ................................................................................................................ 18
5. Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused ...................................................................... 18 6. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................... 19 7. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................ 20
Joonised DP1 Asendiskeem
DP2 Tugijoonis M 1:500
DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
Illustratsioon
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 3
1. Seletuskiri
1.1 Lähtesituatsioon
Detailplaneeringu nimetus: Tiiru detailplaneering
Huvitatud isik: Ott Allik
Planeeringuala suurus: ca 2,1 ha
1.2 Planeeringu koostamise alused
1. Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);
2. Detailplaneeringu algatamise taotlus (06.12.2021);
3. Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 1-3/25 „Abula külas Tiiru
detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine“;
1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid
1. Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 otsuse nr 1-3/25 „Abula külas Tiiru
detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine“ lähteseisukohad;
2. Geodeetiline alusplaan: Osaühing DP Projektbüroo, töö nr 43-22-G (01.04.2022);
3. Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);
4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);
5. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);
6. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655);
7. Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);
8. Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);
9. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);
10. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);
11. Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);
12. Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232);
13. Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
14. Majandus- ja tar stu n str 5. 8. 5 äärus nr 6 „Tee projekteerimise normid“;
15. R g ha use n str 7. . 9 äärus nr 5 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
16. Keskk nna n str 8. . 9 äärus nr 6 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;
17. Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskiri”;
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 4
18. Saare aa Va ava tsuse 4. 6. 9 äärus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo
eeskiri Saaremaa vallas“;
19. Saare aa Va ava tsuse 9. 5. 8 äärus nr 4 „Detailplaneeringu algatamise
taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;
20. Saare maakonnaplaneering 2030+;
21. Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 määrusega nr 8 kehtestatud „Kihelkonna valla
üldplaneering“;
22. Botaaniline ekspertiis Tiiru kinnistu planeeringualal, 15.07.2024;
23. Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine“ jne).
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 5
2. Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus
2.1 Asukoht
Planeeringuala suurus on ca 2,1 ha ja hõlmab osa Saare maakonnas Saaremaa vallas Abula
külas asuva Tiiru (katastritunnus 30101:004:0013, registriosa nr 1625734) katastriüksusest (vt
joonis 1). Tiiru katastriüksuse pindala 21.06.2024 seisuga on 99850 m2 ning katastriüksuse
sihtotstarve 100% maatulundusmaa.
Planeeringuala piirneb põhja suunal Pärdi-Mereääre (katastritunnus 30101:004:0050,
sihtotstarve elamumaa 100%) katastriüksusega, ida suunal Tiiru (katastritunnus
30101:004:0013, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksusega, lõuna suunal Saime
(katastritunnus 30101:004:0038, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Kadaka
(katastritunnus 30101:004:0040, sihtotstarve elamumaa 100%) katastriüksusega ning lääne
suunal kohaliku teega nr 4830152 (Abula-Merise tee, katastritunnus 30101:004:0554,
sihtotstarve transpordimaa 100%).
Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver)
2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Planeeritavaks alaks on osa Tiiru katastriüksust vastavalt asendiskeemile (joonis 1). Maa-alal
puudub olemasolev hoonestus. Planeeritava ala puhul on valdavalt tegemist loodusliku
lagealaga, vähesel määral esineb kadastikku ja metsaharvikut. Maapinna reljeef on enamasti
tasane, mere suunas mõneti langev (absoluutkõrgused hoonestusalal 2,3-3,7 m).
Planeeringualal vahelduvad kõrgemad alad madalate piirkonnale iseloomulike periooditi
märjemate loikudega. Hoonestusala paikneb kuival ja pigem kiviklibusel alal, planeeritav
juurdepääsutee vesisemal alal. Valdavaks puuliigiks on planeeringualal mänd ja kadakas.
Planeeringualaga piirnev Kadaka katastriüksus on hoonestatud. Ehitisregistrisse kantud info
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 6
kohaselt asuvad seal elamu (EHR kood: 120571327), saun (EHR kood: 120575369) garaaž
(EHR kood: 120575370) ja rajatised. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000
võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad
muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringualast lääne poole jääb
Tagalaht ning osaliselt paikneb planeeringuala Tagalahe ranna ehituskeelu- ja
piiranguvööndis. Planeeringuala asub valdavalt poollooduslikul kooslusel loopealne (6280*).
2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid
Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt looduslikuks rohealaks, kus
vahelduvad on kadastikud ja lagealad. Osaliselt planeeritakse ala vastavalt krundi kasutamise
sihtotstarbele elamumaaks (hoonestusala).
Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate
seisukohtadega:
• Planeeringuala, mis asub hoonestusalast väljapool, jääb looduslikuks rohealaks, kuhu
arendustegevusi hoonestamiseks ei planeerita;
• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse
iseloomust (elamuala ehitus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või
omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Planeeringualast põhja ja lõuna pool asuvad nii elamumaa kui ka maatulundusmaa
sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala kontaktvööndit iseloomustab lagendike,
kadastike ja metsaharvikutega kaetud hajaasustus. Planeeritavast hoonestusalast lõuna poole
jääb Kadaka katastriüksuse hoonestus. Planeeringualast põhja pool asuva Pärdi-Mereääre
katastriüksusel on Kihelkonna Vallavalitsuse otsusega 12.03.2007 nr 11 kehtestatud
detailplaneering ehitusõiguse määramiseks kahe suvila ja ühe abihoone rajamiseks.
Nimetatud planeeringu hoonestusala jääb Tiiru kü piirist 10 m kaugusele. Lääne poole, üle
Abula-Merise tee ca 70 m kaugusele jääb Tagalaht. Ida poole jäävad Abula küla
maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarvetega katastriüksuste hõre asustus. Külakeskus
jääb sõiduteid kasutades ca 2 km kaugusele ida poole. Juurdepääs planeeringualale on
tagatud Abula-Merise munitsipaaltee kaudu.
Arvestades olemasoleva hoonestusega lõuna pool Kadaka katastriüksusel ja planeeritud
hoonestusalaga põhja pool Pärdi-Mereääre katastriüksusel, jääb piirkond hõreda
hoonestustihedusega maa-alaks. Lähipiirkonna väljakujunenud struktuur ning olemasolev ja
planeeritav hoonestustihedus eeldavad planeeringu realiseerumisel hajutatud hoonestusega
hajaasustuse säilimist. Lähimad tõmbekeskused on Kihelkonna ja Mustjala, kus paiknevad nii
kauplused kui ka koolid ja lasteaiad.
aneer tu h nete k rguse ja vä s e n kujun atu ähtuva t rk nna e as evast
hoonestusest, moodustades piirkonnaga ühtse kompaktse terviklahenduse.
Võttes arvesse piirkonnas väljakujunenud maakasutust ning hoonestust, sobitub
planeeringuga kavandatav hoonestus keskkonda.
Tiiru planeeringualal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 7
2.4 Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus
Aadress Huvitatud
isik
Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr
Tiiru Ott Allik 9,99 ha Maatulundusmaa
100%
30101:004:0013 1625734
Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta
2.4.1 Alal olevad kitsendused:
1. Ranna piiranguvöönd, 200 m korduva üleujutusega ala piirist;
2. Ranna ehituskeeluvöönd, 200 m korduva üleujutusega ala piirist;
3. Elektrienergia maakaabelliin, kaitsevöönd 1 m kaabli teljest mõlemale poole ;
4. Munitsipaaltee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast.
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 8
3. Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum
Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksusele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja
kõrvalhoonete ehitamiseks ning ehituskeeluvööndi vähendamine juurdepääsutee rajamiseks.
3.1 Alal kehtivate planeeringute kohane piirkonna areng
3.1.1 Saare maakonnaplaneering 2030+
R g ha use n str 7. 4. 8 käskk rjaga nr . -4 94 kehtestatu „Saare
aak nna aneer ngu “ k hase t n Saare aavane a 8. 4. 8 k rra usega nr
474 kehtestatu „ sustust ja aakasutust suunava keskk nnat ng use jäetu keht ma
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste
väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala osaliselt rohelises võrgustikus (ranna
piiranguvööndi ulatuses) ning väärtusliku maastiku alal (vt Joonis 2). Teemaplaneeringu
elluviimine toimub peamiselt läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel koostatud
detailplaneeringute.
Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-
ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.
Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised:
- Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega
pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine
ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.
- Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade
struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).
- Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,
pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.
Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,
alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.
Planeerimislahendus vastab väärtuslike maastike säilitamiseks esitatud tingimustele.
Ehitustegevuse kavandamisel poollooduslikule kooslusele planeeritakse hooned ja rajatised
lähtuvalt väärtusliku taimestiku levikust maa-alal. Maastikustruktuuri muudatus toimub
üksnes kavandatava juurdepääsutee ja hoonestusega. Planeeritavast hoonestusalast välja
jääv maastikupilt ja loopealne säilitatakse.
Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest
koosnev süsteem tuumaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohelise võrgustiku
toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Vältida tuleks
olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamist. Maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste
määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist
leevendavad või kompenseerivad meetmed. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 9
olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada
maakaableid.
Rohelise võrgustiku terviklikkus piirkonnas on tagatud, kuna Tiiru detailplaneeringuga ei
kavandata olulise ruumilise mõjuga ehitisi ja olemasolev asustusmuster säiltatakse.
Joonis 2. Väljavõte Saare maakonnaplaneeringust 2030+
3.1.2 Planeeringu vastavus üldplaneeringule
Alal kehtib Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 otsusega nr 8 kehtestatud Kihelkonna valla
üldplaneering (edaspidi üldplaneering).
Planeeringuala asub kehtiva üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt peamiselt põllu- ja metsamajandusmaal ning osaliselt loodusalal ja pärandkooslusel. Maakasutuse juhtfunktsioon on põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja arendustegevusega seotud maa või metsamajandusmaa – metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa. Põllu- ja metsamajandusmaa arendamistingimused:
- põllumajandusmaa tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses, põldude sööti jätmisel
tagada nende niiteline kasutus, kuna põllumajanduslike maastike majandamine ja
loodushoid on üheks võimaluseks säilitada külamaastiku ajalooline, esteetiline ja
looduslik väärtus.Põllumajandusmaa Tiiru katastriüksusel puudub.
- metsaressursse tuleb kasutada säästlikult, metsamaade majandamisel lähtuda
metsamajandamiskavadest ning metsamajanduse heast tavast.
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 10
Põllu- ja metsamajandusmaa arendustegevusel tuleb järgida kehtiva üldplaneeringu punktis
4.2.2 toodud elamute arendamispõhimõtteid ja –tingimusi hajaasustuses. Kirjeldatu kohaselt
võimaldatakse üksikelamute püstitamist eelkõige enam kui 1 ha suurustele maaüksustele.
Soovitatav on hoonestuse paigutamisel järgida mh kõlvikute piire, teede ja liinitrasside
paigutust ning leida uushoonetele sobilik asukoht maastikus. Järgida tuleb väljakujunenud
hoonestuse tihedust ja struktuuri - hoonete (hoonegruppide) paigutust maastikus ja hoonete
omavahelist kaugust ning traditsioonilist (külale iseloomulikku) kõrvalhoonete arvu, samuti
ehitusmahtusid ja arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad,
välisviimistlusmaterjalid jne). Piiretena tuleb eelistada kivi-, hirs-, latt- ja lipikaedu. Juhul, kui
ehitusõigust taotlev ala kattub osaliselt või täielikult inventeeritud pool-looduslike
kooslustega (pärandkooslustega), on vajalik eelnevalt teostada taimestiku ülevaatus vastava
ala spetsialistil. Metsas või pool-looduslikel kooslustel ehitamisel ei tohi õuemaa või krundi
hoonestusala ületada 10% katastriüksuse pindalast. Lisaks ei tohi uushoonestus häirida
vaateid merele või merelt.
Pärandkooslused
Pärandkooslustega on reguleeritud niitude kaitsekorraldussüsteem, kus hooldus on kas
niitmine koos heinakoristamisega, karjatamine või ka võsaraie. Toetust saab taotleda
rohumaade taastamise eest, sõltuvalt algsest võsastumise astmest (vt looduskaitseseadus).
Rohumaade hoolduse toetust on võimalik taotleda ka PRIA-st (sh väljaspool kaitsealuseid
maid). Loodusala asub Tiiru katastriüksuse ehituskeeluvööndi ulatuses ja hoonestust sinna ei
planeerita.
Planeeritav tegevus ehitusõiguse osas on kooskõlas üldplaneeringuga seatud maakasutuse
juhtfunktsiooniga.
Planeeringuga kavandatud hoonestusala jääb väljapoole ranna ehituskeeluvööndit.
Planeeringuala jääb juurdepääsutee osas ranna ehituskeeluvööndisse.
Eelnevast tulenevalt, on käesolev detailplaneering ranna ehituskeeluvööndi osas Kihelkonna
üldplaneeringut muutev.
3.2 Kihelkonna valla üldplaneeringu muutmise ettepanek
Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Kihelkonna
valla üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotlusel
juurdepääsutee ulatuses. Tegemist on kehtestatud Kihelkonna valla üldplaneeringu
muutmisega looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 tähenduses.
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 11
Joonis 3. Väljavõte Kihelkonna valla üldplaneeringu maakasutusplaanist Juurdepääsutee, ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
3.2.1 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku analüüs
Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või
vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist,
kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud
asustusest. Kihelkonna valla üldplaneeringuga on määratud piirkonnas korduva üleujutusega
ala piir. Lähtuvalt kehtivast looduskaitseseadusest koosnevad korduva üleujutusega aladel
ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja 200 m laiusest vööndist.
Veekaitsevöönd koosneb üleujutatavast alast 20 m laiuses vööndis. Ehituskeeluvööndi
vähendamine Tiiru katastriüksusel on vajalik planeeritavale hoonestusele juurdepääsutee
rajamiseks. Planeeritav hoonestusala jääb ehituskeeluvööndist välja. Juurdepääsutee
planeerimisel ehituskeeluvööndisse on arvestatud järgmiste seisukohtadega:
- mahasõit rajatakse analoogselt naaberkinnistu (Kadaka) olemasoleva
juurdepääsuteega Abula-Merise teelt
- mahasõidu ja juurdepääsutee rajamisel Abula-Merise teelt ei kavandata süvendamist,
ei tõsteta oluliselt teekatendit ega muudeta olemasolevat maapinna reljeefi
- juurdepääsutee rajamisel ei kahjustata olulisel määral taimestikku, kadastik ja muu
kõrghaljastus säilitatakse
Juurdepääsutee rajamisel tuleb silmas pidada, et lubatud on pinnase koorimine ning selle
täitmine killustikuga/kruusaga sõidutee ulatuses nii, et maapinna kõrgus tööde käigus suurel
määral ei muutuks. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 ja pidades silmas käesolevat
planeeringulahendust, on ehituskeeluvööndis ilma selle vähendamiseta kehtestatud
Tiiru
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 12
detailplaneeringuga lubatud rajada tehnovõrke ja –rajatisi. Juurdepääsutee kõrvale on
planeeritud madalpingekaabel hoonestuseni..
Detailplaneeringuga esitatakse ettepanek vähendada Kihelkonna valla üldplaneeringus Tiiru
katastriüksusel ehituskeeluvööndit planeeritava juurdepääsutee ulatuses.
3.3 Planeeritaval alal kruntide moodustamine
Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab osa Tiiru (katastriüksuse tunnus
30101:004:0013, registriosa nr 1625734) katastriüksusest. Planeeringulahenduse tulemusel
Tiiru katastriüksust ei jagata ja piire ei muudeta.
Planeeringu-
järgse krundi
nimetus
Pindala, m2 Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise sihtotstarve
Tiiru 21240 100% maatulundusmaa Muu looduslik maa (90% ML);
Üksikelamu maa (10% EP)
Tabel 1. Planeeringujärgne krunt
3.4 Projekteerimispõhimõtted
Planeeritavale krundile on lubatud ehitada üks põhihoone ja kuni kaks abihoonet (sh kuni 60
m2 ehitisealuse pinnaga hooned) detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusalale (vt
j n s D „ h j n s tehn v rku ega“). Põhihoone rajatakse kuni 2 korruselisena,
katuseharja kõrgus maapinnast kuni 8 m. Põhihoone juurde planeeritud abihooned rajatakse
ühekorruselisena, katuseharja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 6 m. Suurim
ehitisealune pind krundil on 300 m2.
Projekteerimisel arvestada hoonete välisilme kujundamisel sobivust piirkonnaga, piirkonnas
olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja materjalidega –
kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku. Keelatud on imiteerivate
materjalide kasutamine. Projekteeritakse esteetiliselt sobivaid ja kõrgel arhitektuursel
tasemel hooneid ja rajatisi. Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos
hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega.
Projekteerimisel arvestatakse ümbritseva miljöö, väljakujunenud ruumistruktuuri ja
maastikuliste võimalustega.
Väljaspool detailplaneeringu põhijoonisele kantud hoonestusala (ca 1700 m2) on lubatud
rajada kommunikatsioone/tehnovõrke ning 3,5 m laiune kruusakattega hoonestusani kulgev
juurdepääsutee. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Planeeritavate hoonete minimaalne
tulepüsivusklass on TP3.
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 13
Planeeringujärgsed kitsendused:
- Abula-Merise munitsipaaltee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m
- Madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest mõlemale poole
- Ranna piiranguvöönd 200 m korduva üleujutusega ala piirist
- Ranna ehituskeeluvöönd 200 m korduva üleujutusega ala piirist - Puurkaevu hooldusala 10 m
- Heitvee ja saastainete pinnasesse juhtimise piiranguga ala 50 meetrit puurkaevu
hooldusala piirist
- Biopuhasti kuja 5 m, imbväljaku kuja 10 m.
3.4.1 Arhitektuursed piirangud hoonetel
1. Katuse kaldenurk – 30-45° , lubatud on üksnes viilkatuste rajamine, lubatud materjalid
– pilliroog, puitsindel, katuseplekk, katusekivi;
2. Põhihoone korruselisus – kuni 2; abihoonete korruselisus – kuni 1;
3. Hoone ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal;
4. Välisviimistlus: ehitusmaterjalina kasutada looduslähedasi materjale, nagu pilliroog,
puitsindel ja katusekivid katustel, lisaks lubatud looduslähedastes värvitoonides (nt
pruun jmt) katusepleki kasutus; puit ja palk ning looduslik kivi välisseintes. Keelatud on
kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja keskkonda
sulanduvad;
5. Aknaraamid ja uksed vabal valikul, imiteerivaid materjale mitte kasutada;
6. Nähtav sokliosa: kivi, betoon, krohv;
7. Piirdeaiad: kivi-, hirs-, lattaiad, piirete max kõrgus 1,4 m, lubatud püstitada üksnes
hoonestusala piirile, kuid tuleb eelistada privaatsuse loomist pigem haljastusega.
Keelatud on püstitada plankaedu. Piirdeaedade rajamise lahendus esitada
ehitusprojektis.
8. Alla 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrguseid hooneid on lubatud
püstitada üksnes käesolevas detailplaneeringus ettenähtud hoonestusalale. Sealjuures
tuleb jälgida, et krundi hoonestamise tulemusena ei ületataks maksimaalset lubatud
ehitistealust pinda 300 m2.
3.5 Juurdepääs ja parkimine
Planeeringualale on kavandatud juurdepääs olemasolevalt Abula-Merise munitsipaalteelt nr
48 5 (vt aneer tav juur e ääsu asuk ht j n se D „ h j n s tehn v rku ega“).
Juurdepääsutee hoonestusalale planeeritakse min 3,5 m laiusena ja kruusakattega.
Planeeritava tee pinnakatet tõstetakse ümbritsevast maapinnast ca 20 cm kõrgemale.
Sissesõidutee peab olema aastaringselt läbitav. Parkimine planeeritaval krundil toimub
hoonestusalal. Lähtuvalt Eesti Standardist EVS 84 : 6 „L nnatänava “ n n r at vne
parkimiskohtade arv äärelinna elamukrundil 2-3 autot. Kavandatava juurdepääsutee asukoht
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 14
on esitatud joonisel D „ h j n s tehn v rku ega“. Lõplik juurdepääsutee täpne asukoht
selgitatakse välja ehitusprojekti koostamise käigus.
3.6 Piirded, haljastus ja heakord
Planeeritava krundi piirdeaedadeks võib olla kivi-, hirs- või lattaed, maksimaalse kõrgusega
1,4 m. Keelatud on püstitada plankaedu. Piirded on lubatud rajada üksnes hoonestusala piirile
(keelatud on rajada piirdeaeda krundi piirile), kuid soovitatavalt eelistada aedade püstitamise
asemel luua privaatsust haljastusega. Planeeringuala on registreeritud Maa-ametis valdavalt
loodusliku lagealana. Kõrghaljastus tuleb planeeritaval alal maksimaalselt säilitada.
Hoonestust saab planeerida selliselt, et eksisteeriva kadastiku säilitamine oleks maksimaalne.
Hoonete ja teede rajamisel arvestada olemasoleva vahelduva looduskeskkonnaga. Ranna
piiranguvööndis tuleb krundil oleva kõrghaljastuse (v.a võsa) pindalast säilitada vähemalt
80%. Ehitiste rajamise käigus tuleb vältida mehaaniliste vigastuste tekitamist nendele
puittaimedele, mida on võimalik säilitada.
Krundi haljastuse ja piirete rajamise lahendus esitatakse ehitusprojektide koostamise käigus.
Sealjuures tuleb arvestada, et krundi haljastuse rajamisel tuleb arvestada taimede sobivust
looduslikule alale, sh eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike.
Krundil tekkivate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Saaremaa vallas kehtivatele
jäätmehoolduse nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine korraldatud
jäätmeveo raames). Juurdepääsutee lähedusse paigaldada jäätmemahuti. Juurdepääsutee
peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane, võimaldades
jäätmeveoki ligipääsu mahutile. Tagatud peab olema jäätmete liigiti kogumine nii
ehitustegevuse käigus kui ka kinnistu kasutuselevõtul. Kinnistu kasutuselevõtul tuleb liituda
korraldatud jäätmeveoga, kinnistul asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks
peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane
juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki
ümberpööramise võimalusega, kui mahutid asuvad kinnistul suuremast teest eemal tupiktee
lõpus. Kuni kirjeldatud juurdepääsu tagamiseni tuleb jäätmekonteinerid tühjendamiseks
suure tee äärde välja tuua.
Maapinna reljeef on valdavalt tasane, mere suunas vähesel määral langev, (absoluutkõrgused
hoonestusalal 2,5-3,8 m). Igale hoonele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi
vertikaalplaneerimine. Krundi sajuveed immutada krundisiseselt pinnasesse, maapinna
kõrgust võib tõsta selliselt, et sademeveed ei valguks naaberkatastriüksustele ning teealale.
3.7 Keskkonnakaitselised tingimused
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme ega avariilisi riske.
Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust. Planeeringualal kaitstavad
liigid ja muinsuskaitse all olevad objektid puuduvad. Planeeringuala asub valdavalt
us ku k s use „L ea ne (6 8 *)“. Ku eh tus gust ta t ev a a kattub sa se t v
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 15
täielikult inventeeritud poollooduslike kooslustega (pärandkooslustega), on vajalik teostada
eelnevalt taimestiku ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt. See on vajalik hoonete parema
asukoha leidmise eesmärgil, mis vähendab võimalust rangelt kaitstavate liikide kasvukohtade
juhuslikuks kahjustamiseks ning võimaldab ehitiste asukohavalikut nii, et säilitatakse
väärtuslikud kooslused. 03.07.2024 teostas botaanik Sirje Azarov Tiiru kinnistu planeeringuala
botaanilise ekspertiisi. Kokkuvõte töö tulemusest: „kinnistu planeeringualal ei leidunud
ühtegi I ja II kaitsekategooria taimeliiki. III kaitsekategooria liikidest leidus üksikuid isendeid
tumepunast neiuvaipa, soo-neiuvaipa ja lääne-mõõkrohtu. Tumepunase neiuvaiba isendid
paiknevad planeeringuala loodenurgas ja jäävad juurdepääsuteest u. 60 m põhja poole.
Soo-neiuvaiba ja lääne-mõõkrohu isendid paiknevad juurdepääsutee lähikonnas. Nimetatud
kolm liiki on Saaremaal laialdase levikuga ja Abula piirkonnas levinud rohkearvuliste
leiukohtadena. Kuna üksikute isendite hukkumine ei too kaasa kogu kasvuala hävimist, siis
nende säilitamine Tiiru kinnistu planeeringualal ei ole esmatähtis“.
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed
mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega
intensiivsemad, kuid lühiajalised ja lõpevad enamasti hoonete või rajatiste valmimisega.
Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,
millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maakasutuse piiride.
Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Jäätmekäitlus korraldatakse
vastavalt Saaremaa vallas kehtivatele nõuetele.
Keskkonnaregistri andmetele tuginedes ei paikne planeeringualal maardlaid ega
kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandatavate tegevustega ei kaasne maa-
ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade
kasutamise vajadus võib tekkida seoses kavandatava ehitustegevusega. Erinevate
ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust
maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.
Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate
tehnosüsteemide rajamise etapis. Planeeritud elanike arv ei ületa antud piirkonna
keskkonnataluvust.
3.8 Kuritegevuse riskide ennetamine
Vastavalt Eesti Standarditele (EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine
ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine) tuleks olemasoleva ala kuritegevuse riskide
ennetamiseks tähelepanu pöörata järgnevatele meetmetele.
Sissemurdmiste riski vähendab tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine ning
murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine. Hoone
sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja
klaasidega. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustusega
vähendavad kuritegevuse riske.
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 16
Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles
tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult
viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada
süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.
Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelevalveta tunde ning
hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt
nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.
Kur tegevuse ra se e a tab kaasa tse v turvateenuste t sutatav jä g steenus.
Jälgimisega võib tegeleda ka ukse-, majahoidja või naabrivalve, millele aitab kaasa videovalve.
3.9 Tuleohutusnõuded
Planeeritavate hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on lubatud TP3. Projekteerimisel
lähtuda majandus- ja tar stu n str äärusest nr 7 „Eh t se e es tatava
tu e hutusn u e “.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Planeeritava alaga piirnevatel katastriüksustel on
tagatud minimaalne hoonetevaheline kaugus, mis on 8 m. Hoonetevaheline kuja peab
takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on
alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht (nr 6920) paikneb Rahtla külas Mõisa kinnisasjal
(katastritunnus 48301:002:0382), planeeringualast ligikaudu 5,5 km kaugusel kirde suunas.
S se n str 8. . ääruse nr „Veev tuk ha raja se katseta se kasuta se
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" § 6 lõike 51 punkti 2
kohaselt võib käsitada ehitise veevõtukohana lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul,
kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3
tunni jooksul. Lõplik tuletõrje veevõtulahendus selgub hoonete projekteerimise käigus.
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 17
4. Tehnovõrkude lahendus
4.1 Elektrivarustus
Tiiru katastriüksusel on olemaolev elektriliitumine (Elektrilevi OÜ liitumisleping nr 390368),
liitumispunkt (liitumiskilp) asub juurdepääsutee vahetus läheduses (vt joonis D „ h j n s
tehn v rku ega“). Liitumiskilp peab alati olema vabalt teenindatav.
Elektrivarustus hoonestusalani on kavandatud madalpinge maakaabelliiniga. Võrguühenduse
lubatud maksimaalne läbilaskevõime on 3x25A. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist
lahendada koos objekti elektrivarustuse projektiga. Maakaabelliinide täpsed asukohad
määratakse edasise projekteerimise käigus.
4.2 Sidevarustus
Sidevarustus telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.
4.3 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeritava krundi veevarustus lahendatakse krundile rajatava puurkaevu baasil, mille hooldusala on 10 m. Puurkaevu rajamisel tuleb järgida veeseadusest ja ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid. Puurkaevu rajamise esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine Saaremaa Vallavalitsusele. Planeeritav heitvee pinnasesse immutamise piiranguala ulatub osaliselt Kadaka maaüksusele. Maaomaniku nõusolek on planeeringu dokumentidele lisatud.
Planeeritava krundi kanalisatsioon lahendatakse biopuhasti ja imbväljakuga. Planeeringualal
on kaitsmata põhjavesi (kõrge reostusohtlikkus). Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse
alasid, mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 m/h,
alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–
0,005 m/h ja alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsiooni-
mooduliga 1–5 meetrit ööpäevas. Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või
liivsavikiht või on alla 10 m paksune moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht
võib kohapeal pinnasesse immutada vaid vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett. Heitvee
immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist. Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui
järgitakse esitatud nõudeid. Joogiveekaevu rajamise piiranguala ulatub osaliselt Pärdi-
Mereääre maaüksusele. Maaomaniku nõusolek on planeeringu dokumentidele lisatud.
Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:
1) kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (v.a pealt kinnine puhasti, millel on 5 m);
2) tagatud oleks puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitseala piirist 50 meetrine kuja
(heitvee pinnasesse immutamise piiranguga ala).
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 18
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või
hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui
50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks
kasutatavast salvkaevust.
Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest.
Lubatud on rajada ka kogumismahuti. Konkreetse reoveekäitlussüsteemi tüüp/tehniline
lahendus määratakse hoonete ehitusprojektis. Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE
märgisega biopuhastit või mahutit. Imbsüsteemi rajamisel eelistada hajutatud pinnasesse
immutamist (pigem hajutatud kiired, kui üks imbkaev või -tunnel). Biopuhasti imbsüsteem on
toimiv alalise eluhoone puhul, kuna biopuhasti efektiivse töö tagab üldjuhul ühtlane/pidev
kasutus. Suvemaja või ebaühtlase-hooajalise kasutuse korral eelistada pigem
kogumismahutit. Kuna planeeritava imbväljaku piirang ulatub Pärdi-Mereääre
katastriüksusele, tuleb piirang kooskõlastada ehitusprojekti staadiumis maaomanikuga.
4.4 Sademevesi
Õueala ja hoonete katuste sademeveed juhtida krundi haljasalale. Sademeveed ei tohi
valguda hoone suunas ning keelatud on sademevete juhtimine naaberkinnistutele,
juurdepääsuteedele ning kohaliku maanteedega piirnevatesse kraavidesse. Vajadusel tuleb
näha ette hoonete projekteerimisel maapinna tõstmine.
4.5 Soojavarustus
Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone projekteerimise
käigus. Variandid on maa-, elektri-, vedel- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib
kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja hoonete katustele paigaldatud
päikesepaneele. Maaküttesüsteemide kasutamisel rajada küttekontuurid ainult selleks
käes evas eta aneer ngus ettenähtu a a e (vt D „ h j n s tehn v rku ega“) või
kasutada vertikaalseid soojuspuuraukusid. Seega on küttena lubatud kasutada üksnes
looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid ning keelatud on kasutada loodust reostavaid
küttematerjale (nt kivisüsi).
Käesolevad detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.
Tehnovõrkude omavahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade
projektide koostamise käigus.
5. Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused
Reaalservituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmise vajadus puudub.
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 19
6. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Juurdepääsutee rajamine avalikult kasutatavalt Abula-Merise teelt (nr 4830152) kuni
hoonestusalani.
2. Põhihoonele ja/või abihoonetele ning tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine ning
ehitusloa taotlemine/ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.
3. Põhihoone ja abihoonete ehitus, tehnovõrkude rajamine.
4. Põhihoonele ja abihoonetele ning tehnovõrkudele kasutuslubade taotlemine /kasutus-
teatiste esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.
Osaühing DP Projektbüroo 20-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Abula küla, Tiiru detailplaneering 20
7. Krundi ehitusõigus Tiiru
- Suurim ehitisealune pind krundil: 300 m2; - Suurim hoonete arv krundil: 1 põhihoone, 2 abihoonet - Põhihoone suurim planeeritav kõrgus maapinnast: 8 m; - Abihoone suurimplaneeritav kõrgus maapinnast: 6 m; - Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamu maa (EP 10%)
Muu looduslik maa (ML 90%)
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Teade Abula külas Tiiru detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta | 28.10.2025 | 1 | 7.2-3.4/6606 | Sissetulev kiri | paa | Saaremaa Vallavalitsus |
| Abula külas Tiiru detailplaneeringu kooskõlastamine. | 19.12.2024 | 314 | 7.2-3.4/6564-2 | Väljaminev kiri | paa | Saaremaa Vallavalitsus |
| Teade Abula külas Tiiru detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arvamuse andmise kohta | 15.10.2024 | 379 | 7.2-3.4/6564 | Sissetulev kiri | paa | Saaremaa Vallavalitsus |