Seisukoha küsimine keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas ning detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine: Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/357-16

Seisukoha küsimine keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas ning

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

kohta ettepanekute küsimine

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6, küsime

seisukohta Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise osas.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 küsime ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta üldplaneeringut muutva, „Muraste külas

Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala“, detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu algatamise eelsete materjalidega on võimalik tutvuda järgneval lingil:

https://kaart.harku.ee/DP/200810_357/avalik/.

Ettepanekuid ootame kuni 28. novembrini 2025 a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Saksus

abivallavanem

Lisad:

1. Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu;

2. Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu,

3. Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang.

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected]

5887 2860

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla Click or tap to enter a date. nr [nr]

Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Muraste külas

Kolmiku tn 65 (katastritunnus 19801:001:0412) maaüksusel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud

Muraste külas Kolmiku detailplaneeringu ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65 maaüksuse osas

sooviga jagada maaüksus üheks u 1774 m2 suurusega elamumaa krundiks ja üheks u 452 m2

suurusega kaitsealuse maa krundiks. Elamumaa krundile soovitakse määrata ehitusõigus ühe

üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks. Kaitsealuse maa krunt kavandatakse klindi astangu

perve äärde, Muraste looduskaitsealale matkaraja tarbeks ja võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,22 ha, paikneb Muraste külas Kolmiku tänava lõpus, u 1,5 km

kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest, piirnedes põhjast Muraste looduskaitseala

5 (katastritunnus 19801:001:2366) ja Meriküla tee 2 (katastritunnus 19801:001:3890) kaitsealuste

maadega, idast ja lõunast Kolmiku tänav L3 (katastritunnus 19801:001:0450) transpordimaaga,

edelast Kolmiku tn 63 (katastritunnus 19801:001:0411) elamumaaga ja läänest Kolmiku tn 61

(katastritunnus 19801:001:0409) elamumaaga.

Kolmiku tn 65 maaüksus, suurusega 2226 m², on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud.

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 292 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga kavandatav

üksikelamu (ehitisregistrikood 120854514). Juurdepääs maaüksusele on Kolmiku tänavalt.

Kolmiku tn 65 maaüksus on moodustatud Harku Vallavolikogu 21. juuni 2001 otsusega nr 51

kehtestatud Kolmiku detailplaneeringuga (Harju Projektbüroo OÜ töö nr 14-01 PR). Kehtiva

detailplaneeringuga moodustati terviklik elamurajoon, kuhu planeeriti 66 elamumaa

krunti, 7 transpordimaa krunti ja üks sotsiaalmaa krunt. Planeeringuala 7 elamumaa krunti

paiknevad klindi astangul. Detailplaneeringuga määrati klindi serval olevatele maaüksustele

katastriüksuste põhjapiirist arvates 25 m laiune ehituskeeluala ning klindi astangule määrati jalgsi

läbipääsu tagamiseks jalgtee servituut. Nimetatud detailplaneeringuga on määratud Kolmiku tn 65

maaüksusele ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga

kokku kuni 445 m². Hoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 6 m ja

kuni 1 maapealne korrus. Detailplaneeringuga hoonete katusekallet ei määratud. Hoonestusviis on

vahelduv ja hoonete välisviimistlus vaba. Piiranguna on krundile märgitud jalgtee servituut.

Detailplaneeringuga lahendati maaüksusele juurdepääs Kolmiku tänavalt.

2

Maaüksuse kitsendusteks on sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldiste kaitsevööndid,

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndid, avaliku tee kaitsevöönd ja Muraste looduskaitseala

sihtkaitsevöönd.

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel Rannamõisa väärtusliku

maastiku alal ja osaliselt rohevõrgustikualal ja täielikult Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.1.1 kohaselt kannavad väärtuslikud loodus- ja

puhkemaastikud (sh Rannamõisa väärtuslik maastik) endas oma kindlat ökoloogilist identiteeti

rohelises võrgustikus või omavad unikaalseid loodusobjekte, moodustades terviklikke

puhkeväärtusega loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste hulgas on arvestatud loodukaitsealade

ja asustusstruktuuri paiknemisega. Seletuskirja punktis nr 3.1.1 on määratud üldised tingimused

väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks. Väärtuslikule maastikule on

soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse väärtuslike maastike

säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused. Väärtuslike maastike piire

saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või üldplaneeringuga.

Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone

sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise

arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke hajaasustuses eelistada

ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele). Väärtuslike loodus- ja

puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära

arvestav ruumiline areng.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise

eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine.

Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine,

tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja

vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele

üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku

alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline

võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku

aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneeringu) ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb

planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal ning Põhja-Eesti klindi rohevõrgustiku

koridoris. Teemaplaneeringuga ei ole määratud planeeringualale väärtusliku maastiku ala, st

teemaplaneeringuga on väärtusliku maastiku piiri täpsustatud võrreldes maakonnaplaneeringuga.

Teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.1-2.4 ja

2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja

projekteerimistingimuste andmise aluseid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud

tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning

maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal“ on täpsustatud ja

täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud tingimusi detailplaneeringute

koostamiseks – väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega aladel. Muuhulgas on

teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud tabelis määratud järgmised tingimused:

3

- Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on Tabasalu ja Harku alevike piires 1500

m², muudel elamumaa juhtotstarbega ja detailplaneeringu kohustusega aladel 2000 m².

- Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad

abiehitised):

o kuni 20 % kuni 2000 m2 suurusel krundil;

o kuni 15% üle 2000 m2 suurustel kruntidel ja kuni 5000 m2 krundil;

o kuni 10% üle 5000 m2 suurustel kruntidel või maaüksustel.

- Elamumaa ümber ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid müüre. Piiretele seatavad nõuded

on toodud teemaplaneeringu ptk 3.14.

- Üldjuhul ei või elamumaa krundile ehitada ehitisi (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee

maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. Põhjendatud juhul ning kui sellega on nõus tee omanik

või valdaja, võib ehitisi ehitada ka tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid võib ehitada tee maaüksuse piirile

lähemale kui 5 m vaid siis, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringus.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 „Rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid“ alajaotises

„Tuumalade ja koridoride funktsioonid ning kasutustingimused“ on eraldi antud selgitus

rohevõrgustiku koridoride osas, mis vajavad arendustegevuse käigus kindlasti säilitamist. Põhja-

Eesti klint rohevõrgustiku koridori osas on märgitud, et tegemist on mastaapse

maastikuelemendiga, mis toimib nii barjääri kui aineringet ja elustikku juhtiva elemendina. Harku

vald on oma looduse poolest eriti unikaalne just pangaaluste laialehiste metsade poolest,

mida peetakse Eestis haruldaseks koosluseks. Paekivis asuvad koopad on nahkhiirte jaoks

üleeuroopalise tähtsusega talvituspaikadeks ning klint soodustab nahkhiirte levikut kogu valla

piires. Klint tuleb kogu ulatuses määrata rohekoridoriks. Võimalusel tuleb klindialust metsa hoida

võimalikult laia ribana, kuid vähemalt 50 m klindi seinast. Ohutuse tagamiseks ja

looduskeskkonna säilitamiseks peavad uued ehitised paiknema klindist minimaalselt 100 m

kaugusel. Ka klindi peal tuleb looduslik taimestik säilitada vähemalt 50 m ulatuses. Kuna

nahkhiired ei talu täiskuuvalgusest tugevamat valgust, on oluline klindi läheduses vältida pimedal

ajal pidevat valgustust, või tuleb see teha väga väheintensiivse ja suunatuna.

Kehtestatud teemaplaneeringuga täiendati ja täpsustati üldplaneeringut ning teemaplaneeringu

seletuskirja peatükis 3.11.10 on toodud üldised soovitused väärtuslike maastikutüüpide ja -

elementide säilitamiseks ja tingimused arheoloogiapärandi säilitamiseks, kus Põhja-Eesti klindi

osas on märgitud järgmist. Harku valla üheks ainulaadsemaks loodusväärtuseks on Põhja-Eesti

klint, millele avaneb teedelt ja hoonestuse vahelt kauneid vaateid ning kus kasvavad mitmete

laialehiste puuliikidega ürgilmelised salumetsad (pangametsad). Klint on elupaigaks mitmetele

kaitsealustele taime- ja loomaliikidele (Masing, 2012) ning oluline rändeteede koridor.

Olemasolevate loodusväärtuste ja väärtuslike vaadete säilitamiseks tuleb uute hoonete ehitamist

vältida klindi pervele lähemal kui 50 m ning jalamile lähemal kui 100 m. Erandi võib teha klindi

osas, mis paikneb tihehoonestusalal (näiteks Ilmandu põld), kus tuleks hoonete ehitamist vältida

klindi pervele lähemale kui 30 m ning jalamile lähemale kui 100 m. Tihehoonestusalal

paikneval klindi serval ja jalamil on lubatud olemasoleva hoonestuse vahele jäävale alale,

varem väljakujunenud ehitusjoonele, uue ehitise püstitamine. Olemasolevale hoonestusele

nimetatud kitsendus ei laiene. Klindialused ja -pealsed rohealad tuleb säilitada puhkealadena,

kuhu võib rajada jalgradasid. Uute jalgradade, matkaradade ja kergliiklusteede planeerimine

klindi äärsetele aladele tuleb lahendada Harku valla teede teemaplaneeringuga. Klindi lõikudel,

mis on looduskaitse all, on piirangud sätestatud kaitse-eeskirjaga, mida käeoleva

teemaplaneeringuga ei leevendata. Klindi servale ei või rajada liikumist takistavaid elemente ja

piirdeid (sh kiviaedu). Klindipealsel alal ei tohi piirdeaed paikneda klindiastangu servale lähemal

kui 10 m, kui detailplaneering või varinguohu riski maandamise vajadus ei määra teisti. Kui

4

klindiastangul esineb raskesti läbitavaid lõike, peab piire olema astangu servast nii kaugel, et

klindipealne oleks jalgsi läbitav.

Kolmiku tn 65 maaüksusel kehtib Kolmiku detailplaneering, mille alusel moodustati terviklik

elamurajoon. Kuivõrd planeeringuala paikneb õhukese mullakihiga kaetud paepealsel, mis põhjast

piirneb klindiastanguga, kavandati astangu servale jäävate elamumaa kruntidele hoonestusala

kauguseks astangu servast 25 m. Kolmiku tn 65 maaüksusele on väljastatud 04.06.2018

ehitusluba nr 1812271/12555 üksikelamu püstitamiseks. Kehtiva Kolmiku detailplaneeringu ning

ehitusloa saanud projekti kohaselt on määratud hoonestusala kauguseks krundi põhjapoosest piirist

25 m. Tegelikkuses ehitati hoone kinnistu põhjapoosest piirist u 18,2 m kaugusele. Seega ehitati

hoone u 6,8 m ulatuses kehtestatud detailplaneeringu kohasele ehituskeelualale ning seejuures

ka hoonestusalast välja.

Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakond väljastas 20.04.2020 teate nr 12-4/7-1 riikliku

järelevalvemenetluse alustamise kohta. Teade on väljastatud kaebuse ja paikvaatluse alusel, kus

on tuvastatud hoone ehitamine detailplaneeringus ja ehitusloas määratud ehitusalast välja. Harku

Vallavalitsus väljastas 06.05.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr 12-4/7-2, millega on kohustatud

omanikke Harku vallas Muraste külas Kolmiku tn 65 kinnistul peatama ehitustegevuse (välja

arvatud lammutustööde tegemise) alates 08.05.2020 ja lammutama poolelioleva ehitise hiljemalt

31.12.2020. Ühisomanikud esitasid 25.05.2020 vaide ettekirjutuse-hoiatuse kehtetuks

tunnistamise nõudes ja esialgse õiguskaitse tühistamise nõudes. Harku Vallavalitsuse 30.06.2020

korraldusega nr 378 on vaie Harku Vallavalitsuse 06.05.2020 ettekirjutus-hoiatusele nr 12-4/7-2

jäetud rahuldamata ning muudetud ehitise lammutamistähtaega, uueks tähtajaks on määratud

31.12.2021. Harku Vallavalitsus muutis 21.12.2021 korraldusega nr 858 ettekirjutuses ettenähtud

tähtaega veelkord määrates selleks 6 kuud pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsusega haldusasjas nr 3-20-1423 rahuldas kohus Kolmiku tn

65 kinnistu omanike kaebuse ja tühistas Harku Vallavalitsuse 06.05.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr

12-4/7-2 ja 30.06.2020 korralduse nr 378. Kohtu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

12.5. Kohus märgib, et kaheldamatult on seaduslikkuse tagamine planeerimis- ja ehitusprotsessis

kohaliku omavalitsuse ühe põhiülesande täitmisel üks olulisemaid eesmärke. Samuti nõustub

kohus vastustajaga selles, et kord vastuvõetud üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on

erandlik olukord. Siinkohal ei saa aga kohus nõustuda vastustajaga, et PlanS § 142 näeb sellise

muudatuse tegemise eeldusena ette kitsalt olulise avaliku huvi muudatuse ainsa võimaliku

põhjendusena. Nimelt näeb vastusaja viidatud PlanS § 142 ette, et üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut võib sisaldada detailplaneering põhjendatud vajaduse korral. Käesolevas

asjas ei ole vaidlust, et sisuliselt soovitakse uue detailplaneeringuga muuta hoonestamiseks

lubatud ala detailplaneeringus nii, et see poleks sisulises vastuolus üldplaneeringuga (ka selle

teemaplaneeringuga) määratud kohustuslike aladega. Järelikult on tegemist üldplaneeringu

põhilahenduse muudatusega PlanS § 142 lg 1 p 2 või ka p 3 mõttes.

12.6. Eeltoodust tulenevalt omab kohtu hinnangul tähtsust PlanS § 142 toodud määratlemata

õigusmõiste „põhjendatud vajadus“ sisustamine. Kohus leiab, et erinevalt vastustaja tõlgendusest

ei ole seadusandja soovinud põhjendatud vajaduse mõiste sisustamisel piirata otsustajate

otsustusvabadust ainult avaliku huviga. Ühelt poolt toimub planeerimisel juba põhialuste tasandil

paratamatult avaliku ja erahuvi kaalumine ja tasakaalustamine ehk planeerimisotsuste tegemisel

tuleb paratamatult mõlemaga arvestada. Teiselt poolt on detailplaneering reeglina olemuslikult

kõige rohkem erahuvi väljendav planeeringuliik ja juba seetõttu ei saa selle kehtestamise ja

muutmise vajadust sisustada ainult avaliku huviga.

Kohtu hinnangul on seadusandja PlanS § 142 sõnastamisel teadlikult kasutanud määratlemata

õigusmõistet „põhjendatud vajadus“, sest ta on soovinud anda kohalikke olusid paremini

tundavatele planeerimisotsuste tegijatele võimalikult laia kaalutlus- ja otsustusvabaduse

5

valdkonnas, kus võimalikke ette tulevaid olukordi on väga palju ja väga erinevaid. Tulenevalt

kohaliku omavalitsuse kohustusest tagada eelkõige oma piirkonna elanike heaolu, on lisaks

avalikule huvile üheks selliseks olukorraks ka olukord, mis edendab eelkõige erahuvi kahjustamata

oluliselt teiste eraomanike ja avalikke arusaadavalt määratletavaid huvisid.

Lisaks nende erinevate huvide arvestamisvõimalusele tuleb kohalikul omavalitsusel huvide

konflikti korral tõsiselt ja põhjalikult kaaluda avalike ja erahuvide tähtsust iga konkreetse

ettepaneku lahendamisel ja ta ei saa asuda seisukohale, et avalik huvi senise üldplaneeringu

regulatsiooni säilitamiseks kaalub alati ja tingimusteta üles erahuvi selle muutmiseks. Kohus

leiab, et vaatamata seaduslikkuse tagamise põhimõtte väga kõrgele kohale avalike huvide ja ka

erahuvide kaitsmisel, ei tohi otsuste langetamisel kunagi unustada, et seaduslikkuse tagamine ei

ole eesmärk omaette. Abstraktne seaduslikkuse tagamine iga hinna eest ja mõistlikku kaalutlust

rakendamata ei saa kohtu hinnangul olla olemuslikult tähtsam, kui inimeste heaolu, mille

tagamisele see ühiskonnaelu korraldamise põhimõte on ju suunatud. Käesoleval juhul on ka

seadusandja seda mõtet selgelt väljendanud lubades põhjendatud juhtudel hierarhiliselt kõrgema

taseme planeeringut muuta madalama taseme planeeringu muutmise menetluses.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal on täielik õigus esitada oma erahuvist tulenevaid

kaalutlusi ja nõuda nende igakülgset kaalumist tema poolt esitatud detailplaneeringu muutmise

menetluse taotlusega seoses. Nende kaalutluste alla käivad nii juba valminud ehitise ja selle

lammutamise maksumus seoses teistsuguste võimaluste puudumisega ehitise olemasoleva

detailplaneeringuga ettenähtud ehitusalasse paigutamiseks, võimalikud naabrite ja avalikkuse

kahjustatud huvid, looduskaitselised huvid, seaduslikkuse tagamise huvi. Lisaks oleks kohalikul

omavalitsusel kohtu hinnangul vaja kaaluda ka eksimuse suurust ja kindlaks tehtud mõjusid.

Kohus märgib lisaks, et kuigi isikute subjektiivne käitumine ei saa olla pärast õigusvastase

olukorra tekitamist põhiliseks kriteeriumiks otsuse langetamisel, tuleb käesoleval juhul sarnaselt

kriminaalmenetlusele kaaluda ka isikute puhtsüdamlikku kahetsust ja valmidust nii rahaliselt kui

reaalselt kinnisvara osaga heastada oma mõistlike võimaluste piires toimepandud rikkumist.

Lähtuvalt kohtule kättesaadavatest tõenditest ei ole vastustaja kaalutlusõigust käesolevas asjas

täies ulatuses teostanud, sest on asunud ennatlikult seisukohale, et detailplaneeringu muutmiseks

puudub õiguslik alus selle teostamise võimatuse tõttu. Eeltoodust nähtuvalt see käesoleval juhul

nii ei ole.

12.7. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja peamine väide ehitise senises asukohas

seadustamise õiguslike võimaluste puudumisest ei ole põhjendatud ja on selgelt ennatlik

arvestades kaebaja esitatud detailplaneeringu muutmise taotlust. Vastustaja on jätnud ehitise

seadustamise võimatuse väitele tuginedes sisuliselt kaalumata nii kaebaja huvid, kohaliku

omavalitsuse võimalikud huvid, kui ka osaliselt püstitatud ehitise lammutamisega ja uue ehitise

püstitamisega eraisikule kaasnevate kulutuste põhjendatuse olukorras, kus ehitis ei riiva tajutaval

määral ei naabrite ega avalikkuse huve, mis on olnud ehitusloa andmise aluseks v.a. ehitise

osaliselt väljaspoole hoonestusala jääv asukoht. Lisaks märgib kohus, et vastustaja on sisuliselt

jätnud kaalumata ka võimalikud alternatiivsed mõjutusvahendid tulevikus sarnaste

õigusrikkumiste vältimiseks. Kuna kõiki neid küsimusi tuleb ja saab arutada taotletud

detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamisel ning kohtu hinnangul ei ole

hetkel teadaolevate asjaolude pinnal ka selgelt välistatud kaebajatele positiivne otsus, siis tuleb

kohtul lugeda koostatud lammutusettekirjutus ennatlikuks ja õigusvastaseks ehk kaebus

rahuldada.

Harku Vallavalitsus esitas 12.06.2023 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2025 otsusega haldusasjas nr 3-20-1423 jättis kohus Harku valla

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsuse muutmata, kuid

muutis halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

6

19. Apellant on apellatsioonkaebuse kohaselt seisukohal, et hoone on vastuolus Harku valla

üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.17 „Rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid“ jaotises

„Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ Põhja-Eesti klindi rohekoridori

osas kehtestatud järgmise nõudega: „Ohutuse tagamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks

peavad uued ehitised paiknema klindist minimaalselt 100 m kaugusel. Ka klindi peal tuleb

looduslik taimestik säilitada vähemalt 50 m ulatuses.“ (lk 37)…//

20. Viidatud tingimust tuleb aga vaadelda koosmõjus üldplaneeringu täpsustamiseks

kehtestatud teemaplaneeringuga, mis mh kehtestab Põhja-Eesti klindipealset puudutavas osas

üldplaneeringuga võrreldes eriregulatsiooni ehitiste rajamiseks. Teemaplaneeringu

seletuskirja p 3.11.10 „Üldised soovitused väärtuslike maastikutüüpide ja -elementide

säilitamiseks ja tingimused arheoloogiapärandi säilitamiseks“ sätestab asjakohases osas (lk 73)

järgmise tingimuse: „Olemasolevate loodusväärtuste ja väärtuslike vaadete säilitamiseks tuleb

uute hoonete ehitamist vältida klindi pervele lähemal kui 50 m ning jalamile lähemal kui 100

m. Erandi võib teha klindi osas, mis paikneb tihehoonestusalal (näiteks Ilmandu põld), kus

tuleks hoonete ehitamist vältida klindi pervele lähemale kui 30 m ning jalamile lähemale kui

100 m. Tihehoonestusalal paikneval klindi serval ja jalamil on lubatud olemasoleva hoonestuse

vahele jäävale alale, varem väljakujunenud ehitusjoonele, uue ehitise püstitamine.“

22. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et vähemalt tihehoonestusaladel kohalduva erisätte

puhul ei ole alust käsitada teemaplaneeringu regulatsiooni rangelt

imperatiivsena…//…Tegemist on soovitusega mitte anda ehitusõigust hoonete ehitamiseks

lähemal kui 30 m klindi pervele, kuid selline soovitus saab olla üksnes suunava iseloomuga

ega vabasta apellanti kaalumast asjakohaselt ka põhjendatud huvi tihehoonestusalal

ehitusõiguse saamiseks klindi pervele lähemal.

23. Eeltoodust tulenevalt kuulub selline kaalutlus apellandi üldplaneeringuga

(teemaplaneeringuga) määratud detailplaneerimisdiskretsiooni piiresse, mitte ei ületa seda.

Järelikult ei ole ka alust käsitada detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 mõttes üldplaneeringu

põhilahendust muutvana üksnes tulenevalt asjaolust, et hoone soovitud asukoht

tihehoonestusalal on klindi pervele lähemal kui 30 m. Üldplaneeringu põhilahendus on PlanS

§ 6 p 14 mõttes planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel

lahenduse tervikliku toimimise. Üldplaneeringus kehtestatud soovitusliku iseloomuga

tingimuste puhul saab põhilahenduse osaks pidada eeskätt nõude eesmärki, milleks antud juhul

on teemaplaneeringu seletuskirja viidatud tingimuse kohaselt olemasolevate loodusväärtuste ja

väärtuslike vaadete säilitamine. Seega saab just see eesmärk olla ka esmaseks avalikust huvist

lähtuvaks asjaoluks, millega kaaluda planeerimismenetluses isiku huvi ehitada klindi pervele

lähemale kui 30 m – kas konkreetsel juhul kahjustaks ehitis antud 30 m soovituse eiramise tõttu

loodusväärtusi ja väärtuslikke vaateid. Olukorras, kus puudub mõistlik alus eeldada

loodusväärtuste või väärtuslike vaadete kahjustamist, oleks ilmselt põhjendamatu käsitada

üldplaneeringuga antud kaalutlusruumi piiresse jäävat otsustust PlanS § 142 lg 1 p 3 mõttes

üldplaneeringu olulise või ulatusliku muutmisena, mis tingiks detailplaneeringu menetlemise

üldplaneeringut muutvana.

Seega on Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus järeldanud, et vaidlustatud

ettekirjutus on ennatlik, kuna esitatud põhjenduste valguses ei saanud Harku Vallavalitsus jõuda

järeldusele, et hoone seadustamine on võimatu, vähemalt mitte sellise kindlusega, mis annaks

aluse hoone lammutamise kui äärmiselt koormava heastamismeetme nõudmiseks EhS § 132 lg 3

alusel. Kohtu hinnangul saaks kohalik omavalitsus taolisele järeldusele jõuda kaebajate huvide

asjakohasel kaalumisel, mis eelduslikult saaks toimuda eelkõige detailplaneeringu menetlemise

käigus. Ehkki detailplaneeringu algatamine ei ole õiguslikult garanteeritud ja ka algatamine ei

anna kaebajatele õigustatud ootust selle kehtestamiseks, on ettekirjutus enne kaebajate esitatud

detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamist igal juhul ennatlik.

7

OÜ Loodusekspert on 02.06.2021 koostanud eksperthinnangu, kus on jõutud järeldusele, et hoone

nihke mõjud Muraste looduskaitsealale (LKA), rohevõrgustiku koridorile ja elustikule puuduvad,

st ei leitud olulisi negatiivseid mõjuilminguid Natura 2000 alale, rohekoridorile ning üldisele

elustikule. Hoone on püstitatud väljakujunenud elamupiirkonda, lisaks ei takista hoone ka

praeguses asukohas klindipealse kasutamist puhkeala ja jalgteena. Hoone ei asu looduskaitsealal

ega seadusest tulenevas ehituskeelualas. Seega ei ole Harku Vallavolikogu hinnangul alust eeldada

loodusväärtuste või väärtuslike vaadete kahjustamist.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike

punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu

ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude

muutmine.

Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalale u

1774 m2 suurune elamumaa krunt ja u 452 m2 suurune kaitsealuse maa krunt. Eeltoodust tulenevalt

tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla üld- ja

teemaplaneeringut tiheasustusalal hoonestatava krundi suuruse vähendamise osas.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises.

Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

- tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning

soodustada taastuvenergia kasutamist.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

Harku Vallavolikogu hinnangul arvestab planeerimisettepanek eelnimetatud elukeskkonna

parendamise põhimõtetega, kuna koostatava detailplaneeringuga jagatakse Kolmiku tn 65

maaüksus elamumaaks ja kaitsealuseks maaks, millest viimane võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele. Kaitsealuse maa maaüksusega tagatakse avalik ligipääs klindi astangu perve

äärsele matkarajale, mis tagab väärtuslikud vaated lisaks erakinnistu omanikele ka avalikkusele.

Selline lahendus käsitleb ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda tasakaalustatult, sest

moodustatav kaitsealune maa, kuhu kuulub ka osa Muraste LKAst, jääb ehitistest (va matkrada)

puutumatuks ja säilib olemasolevana, st looduslikuna. Seejuures tuleb detailplaneeringu

koostamisel arvestada OÜ Loodusekspert poolt 02.06.2021 koostatud eksperthinnangu peatükis 3

loetletud leevendusmeetmetega elustiku kaitseks Muraste LKAl ja rohevõrgustiku koridoris.

Eelnevast tulenevalt on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga põhjendatud

nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt.

Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Muraste külas

Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist

KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

8

mõjusid. Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 detailplaneeringu koostamise

käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2025 lepingu nr 5-9/243/24 detailplaneeringu koostamiseks ja

koostamise tellimise kulude kandmiseks. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel … (äriregistrikood …).

Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud kulud hüvitab

planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi Kolmiku tn 65 omanik.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse

põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksusel ja selle lähialal.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § l24 lõikest 10, § l25 lõikest 2, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1, § 142

lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2

punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5

lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Muraste külas Kolmiku tn 65 (katastritunnus

19801:001:0412) maaüksusel ja lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt

kehtestatud Muraste külas Kolmiku detailplaneeringu ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65

maaüksuse osas sooviga jagada maaüksus üheks 1774 m2 suurusega elamumaa krundiks ja

üheks 452 m2 suurusega kaitsealuse maa sihtotstarbega krundiks. Elamumaa krundile

soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks. Kaitsealuse

maa krunt kavandatakse Muraste looduskaitsealale, astangu perve äärde, jalgtee tarbeks ja

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja

heakorrastuse põhimõtete määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 0,22 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal kehtiva Harku valla üld- ja teemaplaneeringuga

määratud hoonestatava krundi minimaalsuuruse vähendamise osas.

5. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on

leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-

taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute- . Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud

detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu

9

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

9. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning

digitaalselt.

10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Arvestada OÜ Loodusekspert poolt

02.06.2021 koostatud eksperthinnangu peatükiga 3 (võimalike soovituslike

leevendusmeetmete rakendamine elustiku kaitseks Muraste LKAl ja rohevõrgustiku

koridoris). Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute

vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

Päästeamet (koostöötegija, kellele esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks),

Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, planeeringuala ja kontaktala kõikide olemasolevate ja

kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi

võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

13. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Click or tap here to enter text.

vallavolikogu esimees

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla [kuupäev] nr [nr]

Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu xx.xx.2025 otsusega nr xx algatati Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse

ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja

võimalused varasemalt kehtestatud Muraste külas Kolmiku detailplaneeringu

ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65 maaüksuse osas sooviga jagada maaüksus üheks u 1774 m2

suurusega elamumaa krundiks ja üheks u 452 m2 suurusega kaitsealuse maa krundiks. Elamumaa

krundile soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks.

Kaitsealuse maa krunt kavandatakse klindi astangu perve äärde, Muraste looduskaitsealale (LKA)

matkaraja tarbeks ja võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneeringu) ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb

planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal ning Põhja-Eesti klindi rohevõrgustiku

koridoris. Teemaplaneeringuga ei ole määratud planeeringualale väärtusliku maastiku ala, st

teemaplaneeringuga on väärtusliku maastiku piiri täpsustatud võrreldes maakonnaplaneeringuga.

Harku Vallavolikogu hinnangul arvestab planeerimisettepanek elukeskkonna parendamise

põhimõtetega, kuna koostatava detailplaneeringuga jagatakse Kolmiku tn 65 maaüksus

elamumaaks ja kaitsealuseks maaks, millest viimane võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele. Kaitsealuse maa maaüksusega tagatakse avalik ligipääs klindi astangu perve

äärsele matkarajale, mis tagab väärtuslikud vaated lisaks erakinnistu omanikele ka avalikkusele.

Selline lahendus käsitleb ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda tasakaalustatult, sest

moodustatav kaitsealune maa, kuhu kuulub ka osa Muraste LKAst, jääb ehitistest (va matkrada)

puutumatuks ja säilib olemasolevana, st looduslikuna. Seejuures tuleb detailplaneeringu

koostamisel arvestada OÜ Loodusekspert poolt 02.06.2021 koostatud eksperthinnangu peatükis 3

loetletud leevendusmeetmetega elustiku kaitseks Muraste LKAl ja rohevõrgustiku koridoris.

Eelnevast tulenevalt on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga põhjendatud

nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

2

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine.“ Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimismenetluse käigus.

PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt

teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Kolmiku 65

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22

mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneering”;

2) eesmärk on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud Muraste külas Kolmiku

detailplaneeringu ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65 maaüksuse osas sooviga jagada maaüksus

üheks u 1774 m2 suurusega elamumaa krundiks ja üheks u 452 m2 suurusega kaitsealuse maa

krundiks. Elamumaa krundile soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone

püstitamiseks. Kaitsealuse maa krunt kavandatakse klindi astangu perve äärde, Muraste

looduskaitsealale matkaraja tarbeks ja võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste tn 2, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harjumaa);

5) koostaja on xx (registrikood xx).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

3

4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

xx

vallavolikogu esimees

Jaotuskava:

Amphora nr

Lisa 1 Harku Vallavolikogu ………….

otsuse nr …. „Muraste külas Kolmiku tn

65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine” juurde

Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud

Muraste külas Kolmiku detailplaneeringu ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65 maaüksuse osas

sooviga jagada maaüksus üheks u 1774 m2 suurusega elamumaa krundiks ja üheks u 452 m2

suurusega kaitsealuse maa krundiks. Elamumaa krundile soovitakse määrata ehitusõigus ühe

üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks. Kaitsealuse maa krunt kavandatakse klindi astangu

perve äärde, Muraste looduskaitsealale matkaraja tarbeks ja võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,22 ha, paikneb Muraste külas Kolmiku tänava lõpus, u 1,5 km

kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest, piirnedes põhjast Muraste

looduskaitseala 5 (katastritunnus 19801:001:2366) ja Meriküla tee 2 (katastritunnus

19801:001:3890) kaitsealuste maadega, idast ja lõunast Kolmiku tänav L3 (katastritunnus

19801:001:0450) transpordimaaga, edelast Kolmiku tn 63 (katastritunnus 19801:001:0411)

elamumaaga ja läänest Kolmiku tn 61 (katastritunnus 19801:001:0409) elamumaaga.

Kolmiku tn 65 maaüksus, suurusega 2226 m², on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud.

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 292 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga kavandatav

üksikelamu (ehitisregistrikood 120854514). Juurdepääs maaüksusele on Kolmiku tänavalt.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Kolmiku tn 65 maaüksus on moodustatud Harku

Vallavolikogu 21. juuni 2001 otsusega nr 51 kehtestatud Kolmiku detailplaneeringuga (Harju

Projektbüroo OÜ töö nr 14-01 PR). Kehtiva detailplaneeringuga moodustati terviklik

elamurajoon, kuhu planeeriti 66 elamumaa krunti, 7 transpordimaa krunti ja üks sotsiaalmaa

krunt. Planeeringuala 7 elamumaa krunti paiknevad klindi astangul. Detailplaneeringuga

määrati klindi serval olevatele maaüksustele katastriüksuste põhjapiirist arvates 25 m laiune

ehituskeeluala ning klindi astangule määrati jalgsi läbipääsu tagamiseks jalgtee servituut.

Nimetatud detailplaneeringuga on määratud Kolmiku tn 65 maaüksusele ehitusõigus ühe

üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 445 m². Hoonete

suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 6 m ja kuni 1 maapealne korrus.

Detailplaneeringuga hoonete katusekallet ei määratud. Hoonestusviis on vahelduv ja hoonete

välisviimistlus vaba. Piiranguna on krundile märgitud jalgtee servituut. Detailplaneeringuga

lahendati maaüksusele juurdepääs Kolmiku tänavalt.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi

maakonnaplaneering) kohasel Rannamõisa väärtusliku maastiku alal ja osaliselt

rohevõrgustikualal ja täielikult Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.1.1 kohaselt kannavad väärtuslikud loodus- ja

puhkemaastikud (sh Rannamõisa väärtuslik maastik) endas oma kindlat ökoloogilist identiteeti

rohelises võrgustikus või omavad unikaalseid loodusobjekte, moodustades terviklikke

puhkeväärtusega loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste hulgas on arvestatud

loodukaitsealade ja asustusstruktuuri paiknemisega. Seletuskirja punktis nr 3.1.1 on määratud

üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks.

Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse

väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused.

Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid

hoolduskavadega või üldplaneeringuga. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida

kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb

kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool

külasüdamikke hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele

alusmüüridele). Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul

on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku

planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest

välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri

säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute

paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele

ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise.

Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul

arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt

on rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega

säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Muraste külas, Kolmiku 65 maaüksusel paikneb

hoone ja mõned puud.

3.2. Vee kasutus Kinnistul on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendus.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – elamu ja abihoone

ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritava ala pinnakatteks on Limneamere basseinis või kaldal

settinud järvesetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, järvemuda) ja aluspõhjaks

Kambriumi ladestiku Lükati kihistu.

3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Planeeringuala asub

u 300 meetri kaugusel Läänemere kaldast. Sademevesi hajutatakse haljaspindadel või

kogutakse ja immutatakse pinnasesse.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringualal puudub kõrghaljastus.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaregistri

andmetel 1 km raadiuses kinnistupiirist puuduvad.

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Ala asub Natura 2000 võrgustiku kuuluvas Muraste

loodusalal.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega

kaasnev müra ja vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja

vibratsiooniga.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei asu.

3.5.3. Tahked jäätmed Kavandatava tegevuse käigus tekivad ehitus- ja olmejäätmed.

Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Lõunasuunas

u 150 m kaugusel mälestis nr 17511 Muistsed põllud, kagusuunas u 280 m kaugusel mälestis

nr 17465 kivikalme.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu

õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on

eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse hoonestatud maaüksusel elamu ja

abihoonete seadustamist ning ala ei asu rohevõrgustikul, siis eeldatavalt ei avalda kavandatav

tegevus mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja toimimisele.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Alal puudub kõrghaljastus

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kuna kaitstavad loodusobjektid ei asu ala

läheduses, siis kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kuna Muraste loodusala jääb planeeringualast

välja, ei piirata aiaga ning antakse valla omandisse.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Hoonete kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning

PlanS § 142 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus xx.xx.2025 kirjaga nr xx detailplaneeringu

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle

otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt, kirjaga nr xx Päästeametilt ja kirjaga nr xx Maa- ja

Ruumiametilt.

Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et ….

Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Muraste

külas Kolmiku 65 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist

hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimismenetluse käigus.

Koostas:

Brigita Perm

Keskkonnaspetsialist

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/357-16

Seisukoha küsimine keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas ning

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

kohta ettepanekute küsimine

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6, küsime

seisukohta Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise osas.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 küsime ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta üldplaneeringut muutva, „Muraste külas

Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala“, detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu algatamise eelsete materjalidega on võimalik tutvuda järgneval lingil:

https://kaart.harku.ee/DP/200810_357/avalik/.

Ettepanekuid ootame kuni 28. novembrini 2025 a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Saksus

abivallavanem

Lisad:

1. Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu;

2. Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu,

3. Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang.

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected]

5887 2860

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla Click or tap to enter a date. nr [nr]

Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Muraste külas

Kolmiku tn 65 (katastritunnus 19801:001:0412) maaüksusel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud

Muraste külas Kolmiku detailplaneeringu ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65 maaüksuse osas

sooviga jagada maaüksus üheks u 1774 m2 suurusega elamumaa krundiks ja üheks u 452 m2

suurusega kaitsealuse maa krundiks. Elamumaa krundile soovitakse määrata ehitusõigus ühe

üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks. Kaitsealuse maa krunt kavandatakse klindi astangu

perve äärde, Muraste looduskaitsealale matkaraja tarbeks ja võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,22 ha, paikneb Muraste külas Kolmiku tänava lõpus, u 1,5 km

kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest, piirnedes põhjast Muraste looduskaitseala

5 (katastritunnus 19801:001:2366) ja Meriküla tee 2 (katastritunnus 19801:001:3890) kaitsealuste

maadega, idast ja lõunast Kolmiku tänav L3 (katastritunnus 19801:001:0450) transpordimaaga,

edelast Kolmiku tn 63 (katastritunnus 19801:001:0411) elamumaaga ja läänest Kolmiku tn 61

(katastritunnus 19801:001:0409) elamumaaga.

Kolmiku tn 65 maaüksus, suurusega 2226 m², on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud.

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 292 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga kavandatav

üksikelamu (ehitisregistrikood 120854514). Juurdepääs maaüksusele on Kolmiku tänavalt.

Kolmiku tn 65 maaüksus on moodustatud Harku Vallavolikogu 21. juuni 2001 otsusega nr 51

kehtestatud Kolmiku detailplaneeringuga (Harju Projektbüroo OÜ töö nr 14-01 PR). Kehtiva

detailplaneeringuga moodustati terviklik elamurajoon, kuhu planeeriti 66 elamumaa

krunti, 7 transpordimaa krunti ja üks sotsiaalmaa krunt. Planeeringuala 7 elamumaa krunti

paiknevad klindi astangul. Detailplaneeringuga määrati klindi serval olevatele maaüksustele

katastriüksuste põhjapiirist arvates 25 m laiune ehituskeeluala ning klindi astangule määrati jalgsi

läbipääsu tagamiseks jalgtee servituut. Nimetatud detailplaneeringuga on määratud Kolmiku tn 65

maaüksusele ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga

kokku kuni 445 m². Hoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 6 m ja

kuni 1 maapealne korrus. Detailplaneeringuga hoonete katusekallet ei määratud. Hoonestusviis on

vahelduv ja hoonete välisviimistlus vaba. Piiranguna on krundile märgitud jalgtee servituut.

Detailplaneeringuga lahendati maaüksusele juurdepääs Kolmiku tänavalt.

2

Maaüksuse kitsendusteks on sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldiste kaitsevööndid,

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndid, avaliku tee kaitsevöönd ja Muraste looduskaitseala

sihtkaitsevöönd.

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel Rannamõisa väärtusliku

maastiku alal ja osaliselt rohevõrgustikualal ja täielikult Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.1.1 kohaselt kannavad väärtuslikud loodus- ja

puhkemaastikud (sh Rannamõisa väärtuslik maastik) endas oma kindlat ökoloogilist identiteeti

rohelises võrgustikus või omavad unikaalseid loodusobjekte, moodustades terviklikke

puhkeväärtusega loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste hulgas on arvestatud loodukaitsealade

ja asustusstruktuuri paiknemisega. Seletuskirja punktis nr 3.1.1 on määratud üldised tingimused

väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks. Väärtuslikule maastikule on

soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse väärtuslike maastike

säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused. Väärtuslike maastike piire

saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või üldplaneeringuga.

Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone

sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise

arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke hajaasustuses eelistada

ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele). Väärtuslike loodus- ja

puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära

arvestav ruumiline areng.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise

eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine.

Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine,

tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja

vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele

üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku

alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline

võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku

aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneeringu) ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb

planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal ning Põhja-Eesti klindi rohevõrgustiku

koridoris. Teemaplaneeringuga ei ole määratud planeeringualale väärtusliku maastiku ala, st

teemaplaneeringuga on väärtusliku maastiku piiri täpsustatud võrreldes maakonnaplaneeringuga.

Teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.1-2.4 ja

2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja

projekteerimistingimuste andmise aluseid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud

tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning

maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal“ on täpsustatud ja

täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud tingimusi detailplaneeringute

koostamiseks – väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega aladel. Muuhulgas on

teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud tabelis määratud järgmised tingimused:

3

- Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on Tabasalu ja Harku alevike piires 1500

m², muudel elamumaa juhtotstarbega ja detailplaneeringu kohustusega aladel 2000 m².

- Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad

abiehitised):

o kuni 20 % kuni 2000 m2 suurusel krundil;

o kuni 15% üle 2000 m2 suurustel kruntidel ja kuni 5000 m2 krundil;

o kuni 10% üle 5000 m2 suurustel kruntidel või maaüksustel.

- Elamumaa ümber ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid müüre. Piiretele seatavad nõuded

on toodud teemaplaneeringu ptk 3.14.

- Üldjuhul ei või elamumaa krundile ehitada ehitisi (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee

maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. Põhjendatud juhul ning kui sellega on nõus tee omanik

või valdaja, võib ehitisi ehitada ka tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid võib ehitada tee maaüksuse piirile

lähemale kui 5 m vaid siis, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringus.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 „Rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid“ alajaotises

„Tuumalade ja koridoride funktsioonid ning kasutustingimused“ on eraldi antud selgitus

rohevõrgustiku koridoride osas, mis vajavad arendustegevuse käigus kindlasti säilitamist. Põhja-

Eesti klint rohevõrgustiku koridori osas on märgitud, et tegemist on mastaapse

maastikuelemendiga, mis toimib nii barjääri kui aineringet ja elustikku juhtiva elemendina. Harku

vald on oma looduse poolest eriti unikaalne just pangaaluste laialehiste metsade poolest,

mida peetakse Eestis haruldaseks koosluseks. Paekivis asuvad koopad on nahkhiirte jaoks

üleeuroopalise tähtsusega talvituspaikadeks ning klint soodustab nahkhiirte levikut kogu valla

piires. Klint tuleb kogu ulatuses määrata rohekoridoriks. Võimalusel tuleb klindialust metsa hoida

võimalikult laia ribana, kuid vähemalt 50 m klindi seinast. Ohutuse tagamiseks ja

looduskeskkonna säilitamiseks peavad uued ehitised paiknema klindist minimaalselt 100 m

kaugusel. Ka klindi peal tuleb looduslik taimestik säilitada vähemalt 50 m ulatuses. Kuna

nahkhiired ei talu täiskuuvalgusest tugevamat valgust, on oluline klindi läheduses vältida pimedal

ajal pidevat valgustust, või tuleb see teha väga väheintensiivse ja suunatuna.

Kehtestatud teemaplaneeringuga täiendati ja täpsustati üldplaneeringut ning teemaplaneeringu

seletuskirja peatükis 3.11.10 on toodud üldised soovitused väärtuslike maastikutüüpide ja -

elementide säilitamiseks ja tingimused arheoloogiapärandi säilitamiseks, kus Põhja-Eesti klindi

osas on märgitud järgmist. Harku valla üheks ainulaadsemaks loodusväärtuseks on Põhja-Eesti

klint, millele avaneb teedelt ja hoonestuse vahelt kauneid vaateid ning kus kasvavad mitmete

laialehiste puuliikidega ürgilmelised salumetsad (pangametsad). Klint on elupaigaks mitmetele

kaitsealustele taime- ja loomaliikidele (Masing, 2012) ning oluline rändeteede koridor.

Olemasolevate loodusväärtuste ja väärtuslike vaadete säilitamiseks tuleb uute hoonete ehitamist

vältida klindi pervele lähemal kui 50 m ning jalamile lähemal kui 100 m. Erandi võib teha klindi

osas, mis paikneb tihehoonestusalal (näiteks Ilmandu põld), kus tuleks hoonete ehitamist vältida

klindi pervele lähemale kui 30 m ning jalamile lähemale kui 100 m. Tihehoonestusalal

paikneval klindi serval ja jalamil on lubatud olemasoleva hoonestuse vahele jäävale alale,

varem väljakujunenud ehitusjoonele, uue ehitise püstitamine. Olemasolevale hoonestusele

nimetatud kitsendus ei laiene. Klindialused ja -pealsed rohealad tuleb säilitada puhkealadena,

kuhu võib rajada jalgradasid. Uute jalgradade, matkaradade ja kergliiklusteede planeerimine

klindi äärsetele aladele tuleb lahendada Harku valla teede teemaplaneeringuga. Klindi lõikudel,

mis on looduskaitse all, on piirangud sätestatud kaitse-eeskirjaga, mida käeoleva

teemaplaneeringuga ei leevendata. Klindi servale ei või rajada liikumist takistavaid elemente ja

piirdeid (sh kiviaedu). Klindipealsel alal ei tohi piirdeaed paikneda klindiastangu servale lähemal

kui 10 m, kui detailplaneering või varinguohu riski maandamise vajadus ei määra teisti. Kui

4

klindiastangul esineb raskesti läbitavaid lõike, peab piire olema astangu servast nii kaugel, et

klindipealne oleks jalgsi läbitav.

Kolmiku tn 65 maaüksusel kehtib Kolmiku detailplaneering, mille alusel moodustati terviklik

elamurajoon. Kuivõrd planeeringuala paikneb õhukese mullakihiga kaetud paepealsel, mis põhjast

piirneb klindiastanguga, kavandati astangu servale jäävate elamumaa kruntidele hoonestusala

kauguseks astangu servast 25 m. Kolmiku tn 65 maaüksusele on väljastatud 04.06.2018

ehitusluba nr 1812271/12555 üksikelamu püstitamiseks. Kehtiva Kolmiku detailplaneeringu ning

ehitusloa saanud projekti kohaselt on määratud hoonestusala kauguseks krundi põhjapoosest piirist

25 m. Tegelikkuses ehitati hoone kinnistu põhjapoosest piirist u 18,2 m kaugusele. Seega ehitati

hoone u 6,8 m ulatuses kehtestatud detailplaneeringu kohasele ehituskeelualale ning seejuures

ka hoonestusalast välja.

Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakond väljastas 20.04.2020 teate nr 12-4/7-1 riikliku

järelevalvemenetluse alustamise kohta. Teade on väljastatud kaebuse ja paikvaatluse alusel, kus

on tuvastatud hoone ehitamine detailplaneeringus ja ehitusloas määratud ehitusalast välja. Harku

Vallavalitsus väljastas 06.05.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr 12-4/7-2, millega on kohustatud

omanikke Harku vallas Muraste külas Kolmiku tn 65 kinnistul peatama ehitustegevuse (välja

arvatud lammutustööde tegemise) alates 08.05.2020 ja lammutama poolelioleva ehitise hiljemalt

31.12.2020. Ühisomanikud esitasid 25.05.2020 vaide ettekirjutuse-hoiatuse kehtetuks

tunnistamise nõudes ja esialgse õiguskaitse tühistamise nõudes. Harku Vallavalitsuse 30.06.2020

korraldusega nr 378 on vaie Harku Vallavalitsuse 06.05.2020 ettekirjutus-hoiatusele nr 12-4/7-2

jäetud rahuldamata ning muudetud ehitise lammutamistähtaega, uueks tähtajaks on määratud

31.12.2021. Harku Vallavalitsus muutis 21.12.2021 korraldusega nr 858 ettekirjutuses ettenähtud

tähtaega veelkord määrates selleks 6 kuud pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsusega haldusasjas nr 3-20-1423 rahuldas kohus Kolmiku tn

65 kinnistu omanike kaebuse ja tühistas Harku Vallavalitsuse 06.05.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr

12-4/7-2 ja 30.06.2020 korralduse nr 378. Kohtu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

12.5. Kohus märgib, et kaheldamatult on seaduslikkuse tagamine planeerimis- ja ehitusprotsessis

kohaliku omavalitsuse ühe põhiülesande täitmisel üks olulisemaid eesmärke. Samuti nõustub

kohus vastustajaga selles, et kord vastuvõetud üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on

erandlik olukord. Siinkohal ei saa aga kohus nõustuda vastustajaga, et PlanS § 142 näeb sellise

muudatuse tegemise eeldusena ette kitsalt olulise avaliku huvi muudatuse ainsa võimaliku

põhjendusena. Nimelt näeb vastusaja viidatud PlanS § 142 ette, et üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut võib sisaldada detailplaneering põhjendatud vajaduse korral. Käesolevas

asjas ei ole vaidlust, et sisuliselt soovitakse uue detailplaneeringuga muuta hoonestamiseks

lubatud ala detailplaneeringus nii, et see poleks sisulises vastuolus üldplaneeringuga (ka selle

teemaplaneeringuga) määratud kohustuslike aladega. Järelikult on tegemist üldplaneeringu

põhilahenduse muudatusega PlanS § 142 lg 1 p 2 või ka p 3 mõttes.

12.6. Eeltoodust tulenevalt omab kohtu hinnangul tähtsust PlanS § 142 toodud määratlemata

õigusmõiste „põhjendatud vajadus“ sisustamine. Kohus leiab, et erinevalt vastustaja tõlgendusest

ei ole seadusandja soovinud põhjendatud vajaduse mõiste sisustamisel piirata otsustajate

otsustusvabadust ainult avaliku huviga. Ühelt poolt toimub planeerimisel juba põhialuste tasandil

paratamatult avaliku ja erahuvi kaalumine ja tasakaalustamine ehk planeerimisotsuste tegemisel

tuleb paratamatult mõlemaga arvestada. Teiselt poolt on detailplaneering reeglina olemuslikult

kõige rohkem erahuvi väljendav planeeringuliik ja juba seetõttu ei saa selle kehtestamise ja

muutmise vajadust sisustada ainult avaliku huviga.

Kohtu hinnangul on seadusandja PlanS § 142 sõnastamisel teadlikult kasutanud määratlemata

õigusmõistet „põhjendatud vajadus“, sest ta on soovinud anda kohalikke olusid paremini

tundavatele planeerimisotsuste tegijatele võimalikult laia kaalutlus- ja otsustusvabaduse

5

valdkonnas, kus võimalikke ette tulevaid olukordi on väga palju ja väga erinevaid. Tulenevalt

kohaliku omavalitsuse kohustusest tagada eelkõige oma piirkonna elanike heaolu, on lisaks

avalikule huvile üheks selliseks olukorraks ka olukord, mis edendab eelkõige erahuvi kahjustamata

oluliselt teiste eraomanike ja avalikke arusaadavalt määratletavaid huvisid.

Lisaks nende erinevate huvide arvestamisvõimalusele tuleb kohalikul omavalitsusel huvide

konflikti korral tõsiselt ja põhjalikult kaaluda avalike ja erahuvide tähtsust iga konkreetse

ettepaneku lahendamisel ja ta ei saa asuda seisukohale, et avalik huvi senise üldplaneeringu

regulatsiooni säilitamiseks kaalub alati ja tingimusteta üles erahuvi selle muutmiseks. Kohus

leiab, et vaatamata seaduslikkuse tagamise põhimõtte väga kõrgele kohale avalike huvide ja ka

erahuvide kaitsmisel, ei tohi otsuste langetamisel kunagi unustada, et seaduslikkuse tagamine ei

ole eesmärk omaette. Abstraktne seaduslikkuse tagamine iga hinna eest ja mõistlikku kaalutlust

rakendamata ei saa kohtu hinnangul olla olemuslikult tähtsam, kui inimeste heaolu, mille

tagamisele see ühiskonnaelu korraldamise põhimõte on ju suunatud. Käesoleval juhul on ka

seadusandja seda mõtet selgelt väljendanud lubades põhjendatud juhtudel hierarhiliselt kõrgema

taseme planeeringut muuta madalama taseme planeeringu muutmise menetluses.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal on täielik õigus esitada oma erahuvist tulenevaid

kaalutlusi ja nõuda nende igakülgset kaalumist tema poolt esitatud detailplaneeringu muutmise

menetluse taotlusega seoses. Nende kaalutluste alla käivad nii juba valminud ehitise ja selle

lammutamise maksumus seoses teistsuguste võimaluste puudumisega ehitise olemasoleva

detailplaneeringuga ettenähtud ehitusalasse paigutamiseks, võimalikud naabrite ja avalikkuse

kahjustatud huvid, looduskaitselised huvid, seaduslikkuse tagamise huvi. Lisaks oleks kohalikul

omavalitsusel kohtu hinnangul vaja kaaluda ka eksimuse suurust ja kindlaks tehtud mõjusid.

Kohus märgib lisaks, et kuigi isikute subjektiivne käitumine ei saa olla pärast õigusvastase

olukorra tekitamist põhiliseks kriteeriumiks otsuse langetamisel, tuleb käesoleval juhul sarnaselt

kriminaalmenetlusele kaaluda ka isikute puhtsüdamlikku kahetsust ja valmidust nii rahaliselt kui

reaalselt kinnisvara osaga heastada oma mõistlike võimaluste piires toimepandud rikkumist.

Lähtuvalt kohtule kättesaadavatest tõenditest ei ole vastustaja kaalutlusõigust käesolevas asjas

täies ulatuses teostanud, sest on asunud ennatlikult seisukohale, et detailplaneeringu muutmiseks

puudub õiguslik alus selle teostamise võimatuse tõttu. Eeltoodust nähtuvalt see käesoleval juhul

nii ei ole.

12.7. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja peamine väide ehitise senises asukohas

seadustamise õiguslike võimaluste puudumisest ei ole põhjendatud ja on selgelt ennatlik

arvestades kaebaja esitatud detailplaneeringu muutmise taotlust. Vastustaja on jätnud ehitise

seadustamise võimatuse väitele tuginedes sisuliselt kaalumata nii kaebaja huvid, kohaliku

omavalitsuse võimalikud huvid, kui ka osaliselt püstitatud ehitise lammutamisega ja uue ehitise

püstitamisega eraisikule kaasnevate kulutuste põhjendatuse olukorras, kus ehitis ei riiva tajutaval

määral ei naabrite ega avalikkuse huve, mis on olnud ehitusloa andmise aluseks v.a. ehitise

osaliselt väljaspoole hoonestusala jääv asukoht. Lisaks märgib kohus, et vastustaja on sisuliselt

jätnud kaalumata ka võimalikud alternatiivsed mõjutusvahendid tulevikus sarnaste

õigusrikkumiste vältimiseks. Kuna kõiki neid küsimusi tuleb ja saab arutada taotletud

detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamisel ning kohtu hinnangul ei ole

hetkel teadaolevate asjaolude pinnal ka selgelt välistatud kaebajatele positiivne otsus, siis tuleb

kohtul lugeda koostatud lammutusettekirjutus ennatlikuks ja õigusvastaseks ehk kaebus

rahuldada.

Harku Vallavalitsus esitas 12.06.2023 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2025 otsusega haldusasjas nr 3-20-1423 jättis kohus Harku valla

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsuse muutmata, kuid

muutis halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

6

19. Apellant on apellatsioonkaebuse kohaselt seisukohal, et hoone on vastuolus Harku valla

üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.17 „Rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid“ jaotises

„Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ Põhja-Eesti klindi rohekoridori

osas kehtestatud järgmise nõudega: „Ohutuse tagamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks

peavad uued ehitised paiknema klindist minimaalselt 100 m kaugusel. Ka klindi peal tuleb

looduslik taimestik säilitada vähemalt 50 m ulatuses.“ (lk 37)…//

20. Viidatud tingimust tuleb aga vaadelda koosmõjus üldplaneeringu täpsustamiseks

kehtestatud teemaplaneeringuga, mis mh kehtestab Põhja-Eesti klindipealset puudutavas osas

üldplaneeringuga võrreldes eriregulatsiooni ehitiste rajamiseks. Teemaplaneeringu

seletuskirja p 3.11.10 „Üldised soovitused väärtuslike maastikutüüpide ja -elementide

säilitamiseks ja tingimused arheoloogiapärandi säilitamiseks“ sätestab asjakohases osas (lk 73)

järgmise tingimuse: „Olemasolevate loodusväärtuste ja väärtuslike vaadete säilitamiseks tuleb

uute hoonete ehitamist vältida klindi pervele lähemal kui 50 m ning jalamile lähemal kui 100

m. Erandi võib teha klindi osas, mis paikneb tihehoonestusalal (näiteks Ilmandu põld), kus

tuleks hoonete ehitamist vältida klindi pervele lähemale kui 30 m ning jalamile lähemale kui

100 m. Tihehoonestusalal paikneval klindi serval ja jalamil on lubatud olemasoleva hoonestuse

vahele jäävale alale, varem väljakujunenud ehitusjoonele, uue ehitise püstitamine.“

22. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et vähemalt tihehoonestusaladel kohalduva erisätte

puhul ei ole alust käsitada teemaplaneeringu regulatsiooni rangelt

imperatiivsena…//…Tegemist on soovitusega mitte anda ehitusõigust hoonete ehitamiseks

lähemal kui 30 m klindi pervele, kuid selline soovitus saab olla üksnes suunava iseloomuga

ega vabasta apellanti kaalumast asjakohaselt ka põhjendatud huvi tihehoonestusalal

ehitusõiguse saamiseks klindi pervele lähemal.

23. Eeltoodust tulenevalt kuulub selline kaalutlus apellandi üldplaneeringuga

(teemaplaneeringuga) määratud detailplaneerimisdiskretsiooni piiresse, mitte ei ületa seda.

Järelikult ei ole ka alust käsitada detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 mõttes üldplaneeringu

põhilahendust muutvana üksnes tulenevalt asjaolust, et hoone soovitud asukoht

tihehoonestusalal on klindi pervele lähemal kui 30 m. Üldplaneeringu põhilahendus on PlanS

§ 6 p 14 mõttes planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel

lahenduse tervikliku toimimise. Üldplaneeringus kehtestatud soovitusliku iseloomuga

tingimuste puhul saab põhilahenduse osaks pidada eeskätt nõude eesmärki, milleks antud juhul

on teemaplaneeringu seletuskirja viidatud tingimuse kohaselt olemasolevate loodusväärtuste ja

väärtuslike vaadete säilitamine. Seega saab just see eesmärk olla ka esmaseks avalikust huvist

lähtuvaks asjaoluks, millega kaaluda planeerimismenetluses isiku huvi ehitada klindi pervele

lähemale kui 30 m – kas konkreetsel juhul kahjustaks ehitis antud 30 m soovituse eiramise tõttu

loodusväärtusi ja väärtuslikke vaateid. Olukorras, kus puudub mõistlik alus eeldada

loodusväärtuste või väärtuslike vaadete kahjustamist, oleks ilmselt põhjendamatu käsitada

üldplaneeringuga antud kaalutlusruumi piiresse jäävat otsustust PlanS § 142 lg 1 p 3 mõttes

üldplaneeringu olulise või ulatusliku muutmisena, mis tingiks detailplaneeringu menetlemise

üldplaneeringut muutvana.

Seega on Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus järeldanud, et vaidlustatud

ettekirjutus on ennatlik, kuna esitatud põhjenduste valguses ei saanud Harku Vallavalitsus jõuda

järeldusele, et hoone seadustamine on võimatu, vähemalt mitte sellise kindlusega, mis annaks

aluse hoone lammutamise kui äärmiselt koormava heastamismeetme nõudmiseks EhS § 132 lg 3

alusel. Kohtu hinnangul saaks kohalik omavalitsus taolisele järeldusele jõuda kaebajate huvide

asjakohasel kaalumisel, mis eelduslikult saaks toimuda eelkõige detailplaneeringu menetlemise

käigus. Ehkki detailplaneeringu algatamine ei ole õiguslikult garanteeritud ja ka algatamine ei

anna kaebajatele õigustatud ootust selle kehtestamiseks, on ettekirjutus enne kaebajate esitatud

detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamist igal juhul ennatlik.

7

OÜ Loodusekspert on 02.06.2021 koostanud eksperthinnangu, kus on jõutud järeldusele, et hoone

nihke mõjud Muraste looduskaitsealale (LKA), rohevõrgustiku koridorile ja elustikule puuduvad,

st ei leitud olulisi negatiivseid mõjuilminguid Natura 2000 alale, rohekoridorile ning üldisele

elustikule. Hoone on püstitatud väljakujunenud elamupiirkonda, lisaks ei takista hoone ka

praeguses asukohas klindipealse kasutamist puhkeala ja jalgteena. Hoone ei asu looduskaitsealal

ega seadusest tulenevas ehituskeelualas. Seega ei ole Harku Vallavolikogu hinnangul alust eeldada

loodusväärtuste või väärtuslike vaadete kahjustamist.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike

punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu

ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude

muutmine.

Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalale u

1774 m2 suurune elamumaa krunt ja u 452 m2 suurune kaitsealuse maa krunt. Eeltoodust tulenevalt

tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla üld- ja

teemaplaneeringut tiheasustusalal hoonestatava krundi suuruse vähendamise osas.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises.

Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

- tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning

soodustada taastuvenergia kasutamist.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

Harku Vallavolikogu hinnangul arvestab planeerimisettepanek eelnimetatud elukeskkonna

parendamise põhimõtetega, kuna koostatava detailplaneeringuga jagatakse Kolmiku tn 65

maaüksus elamumaaks ja kaitsealuseks maaks, millest viimane võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele. Kaitsealuse maa maaüksusega tagatakse avalik ligipääs klindi astangu perve

äärsele matkarajale, mis tagab väärtuslikud vaated lisaks erakinnistu omanikele ka avalikkusele.

Selline lahendus käsitleb ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda tasakaalustatult, sest

moodustatav kaitsealune maa, kuhu kuulub ka osa Muraste LKAst, jääb ehitistest (va matkrada)

puutumatuks ja säilib olemasolevana, st looduslikuna. Seejuures tuleb detailplaneeringu

koostamisel arvestada OÜ Loodusekspert poolt 02.06.2021 koostatud eksperthinnangu peatükis 3

loetletud leevendusmeetmetega elustiku kaitseks Muraste LKAl ja rohevõrgustiku koridoris.

Eelnevast tulenevalt on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga põhjendatud

nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt.

Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Muraste külas

Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist

KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

8

mõjusid. Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 detailplaneeringu koostamise

käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2025 lepingu nr 5-9/243/24 detailplaneeringu koostamiseks ja

koostamise tellimise kulude kandmiseks. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel … (äriregistrikood …).

Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud kulud hüvitab

planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi Kolmiku tn 65 omanik.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse

põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksusel ja selle lähialal.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § l24 lõikest 10, § l25 lõikest 2, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1, § 142

lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2

punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5

lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Muraste külas Kolmiku tn 65 (katastritunnus

19801:001:0412) maaüksusel ja lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt

kehtestatud Muraste külas Kolmiku detailplaneeringu ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65

maaüksuse osas sooviga jagada maaüksus üheks 1774 m2 suurusega elamumaa krundiks ja

üheks 452 m2 suurusega kaitsealuse maa sihtotstarbega krundiks. Elamumaa krundile

soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks. Kaitsealuse

maa krunt kavandatakse Muraste looduskaitsealale, astangu perve äärde, jalgtee tarbeks ja

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja

heakorrastuse põhimõtete määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 0,22 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal kehtiva Harku valla üld- ja teemaplaneeringuga

määratud hoonestatava krundi minimaalsuuruse vähendamise osas.

5. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on

leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-

taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute- . Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud

detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu

9

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

9. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning

digitaalselt.

10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Arvestada OÜ Loodusekspert poolt

02.06.2021 koostatud eksperthinnangu peatükiga 3 (võimalike soovituslike

leevendusmeetmete rakendamine elustiku kaitseks Muraste LKAl ja rohevõrgustiku

koridoris). Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute

vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

Päästeamet (koostöötegija, kellele esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks),

Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, planeeringuala ja kontaktala kõikide olemasolevate ja

kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi

võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

13. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Click or tap here to enter text.

vallavolikogu esimees

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla [kuupäev] nr [nr]

Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu xx.xx.2025 otsusega nr xx algatati Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse

ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja

võimalused varasemalt kehtestatud Muraste külas Kolmiku detailplaneeringu

ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65 maaüksuse osas sooviga jagada maaüksus üheks u 1774 m2

suurusega elamumaa krundiks ja üheks u 452 m2 suurusega kaitsealuse maa krundiks. Elamumaa

krundile soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks.

Kaitsealuse maa krunt kavandatakse klindi astangu perve äärde, Muraste looduskaitsealale (LKA)

matkaraja tarbeks ja võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneeringu) ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb

planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal ning Põhja-Eesti klindi rohevõrgustiku

koridoris. Teemaplaneeringuga ei ole määratud planeeringualale väärtusliku maastiku ala, st

teemaplaneeringuga on väärtusliku maastiku piiri täpsustatud võrreldes maakonnaplaneeringuga.

Harku Vallavolikogu hinnangul arvestab planeerimisettepanek elukeskkonna parendamise

põhimõtetega, kuna koostatava detailplaneeringuga jagatakse Kolmiku tn 65 maaüksus

elamumaaks ja kaitsealuseks maaks, millest viimane võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele. Kaitsealuse maa maaüksusega tagatakse avalik ligipääs klindi astangu perve

äärsele matkarajale, mis tagab väärtuslikud vaated lisaks erakinnistu omanikele ka avalikkusele.

Selline lahendus käsitleb ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda tasakaalustatult, sest

moodustatav kaitsealune maa, kuhu kuulub ka osa Muraste LKAst, jääb ehitistest (va matkrada)

puutumatuks ja säilib olemasolevana, st looduslikuna. Seejuures tuleb detailplaneeringu

koostamisel arvestada OÜ Loodusekspert poolt 02.06.2021 koostatud eksperthinnangu peatükis 3

loetletud leevendusmeetmetega elustiku kaitseks Muraste LKAl ja rohevõrgustiku koridoris.

Eelnevast tulenevalt on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga põhjendatud

nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

2

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine.“ Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimismenetluse käigus.

PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt

teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Kolmiku 65

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22

mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneering”;

2) eesmärk on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud Muraste külas Kolmiku

detailplaneeringu ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65 maaüksuse osas sooviga jagada maaüksus

üheks u 1774 m2 suurusega elamumaa krundiks ja üheks u 452 m2 suurusega kaitsealuse maa

krundiks. Elamumaa krundile soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone

püstitamiseks. Kaitsealuse maa krunt kavandatakse klindi astangu perve äärde, Muraste

looduskaitsealale matkaraja tarbeks ja võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste tn 2, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harjumaa);

5) koostaja on xx (registrikood xx).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

3

4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

xx

vallavolikogu esimees

Jaotuskava:

Amphora nr

Lisa 1 Harku Vallavolikogu ………….

otsuse nr …. „Muraste külas Kolmiku tn

65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine” juurde

Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud

Muraste külas Kolmiku detailplaneeringu ümberplaneerimiseks Kolmiku tn 65 maaüksuse osas

sooviga jagada maaüksus üheks u 1774 m2 suurusega elamumaa krundiks ja üheks u 452 m2

suurusega kaitsealuse maa krundiks. Elamumaa krundile soovitakse määrata ehitusõigus ühe

üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks. Kaitsealuse maa krunt kavandatakse klindi astangu

perve äärde, Muraste looduskaitsealale matkaraja tarbeks ja võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,22 ha, paikneb Muraste külas Kolmiku tänava lõpus, u 1,5 km

kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest, piirnedes põhjast Muraste

looduskaitseala 5 (katastritunnus 19801:001:2366) ja Meriküla tee 2 (katastritunnus

19801:001:3890) kaitsealuste maadega, idast ja lõunast Kolmiku tänav L3 (katastritunnus

19801:001:0450) transpordimaaga, edelast Kolmiku tn 63 (katastritunnus 19801:001:0411)

elamumaaga ja läänest Kolmiku tn 61 (katastritunnus 19801:001:0409) elamumaaga.

Kolmiku tn 65 maaüksus, suurusega 2226 m², on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud.

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 292 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga kavandatav

üksikelamu (ehitisregistrikood 120854514). Juurdepääs maaüksusele on Kolmiku tänavalt.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Kolmiku tn 65 maaüksus on moodustatud Harku

Vallavolikogu 21. juuni 2001 otsusega nr 51 kehtestatud Kolmiku detailplaneeringuga (Harju

Projektbüroo OÜ töö nr 14-01 PR). Kehtiva detailplaneeringuga moodustati terviklik

elamurajoon, kuhu planeeriti 66 elamumaa krunti, 7 transpordimaa krunti ja üks sotsiaalmaa

krunt. Planeeringuala 7 elamumaa krunti paiknevad klindi astangul. Detailplaneeringuga

määrati klindi serval olevatele maaüksustele katastriüksuste põhjapiirist arvates 25 m laiune

ehituskeeluala ning klindi astangule määrati jalgsi läbipääsu tagamiseks jalgtee servituut.

Nimetatud detailplaneeringuga on määratud Kolmiku tn 65 maaüksusele ehitusõigus ühe

üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 445 m². Hoonete

suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 6 m ja kuni 1 maapealne korrus.

Detailplaneeringuga hoonete katusekallet ei määratud. Hoonestusviis on vahelduv ja hoonete

välisviimistlus vaba. Piiranguna on krundile märgitud jalgtee servituut. Detailplaneeringuga

lahendati maaüksusele juurdepääs Kolmiku tänavalt.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi

maakonnaplaneering) kohasel Rannamõisa väärtusliku maastiku alal ja osaliselt

rohevõrgustikualal ja täielikult Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.1.1 kohaselt kannavad väärtuslikud loodus- ja

puhkemaastikud (sh Rannamõisa väärtuslik maastik) endas oma kindlat ökoloogilist identiteeti

rohelises võrgustikus või omavad unikaalseid loodusobjekte, moodustades terviklikke

puhkeväärtusega loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste hulgas on arvestatud

loodukaitsealade ja asustusstruktuuri paiknemisega. Seletuskirja punktis nr 3.1.1 on määratud

üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks.

Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse

väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused.

Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid

hoolduskavadega või üldplaneeringuga. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida

kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb

kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool

külasüdamikke hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele

alusmüüridele). Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul

on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku

planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest

välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri

säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute

paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele

ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise.

Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul

arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt

on rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega

säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Muraste külas, Kolmiku 65 maaüksusel paikneb

hoone ja mõned puud.

3.2. Vee kasutus Kinnistul on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendus.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – elamu ja abihoone

ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritava ala pinnakatteks on Limneamere basseinis või kaldal

settinud järvesetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, järvemuda) ja aluspõhjaks

Kambriumi ladestiku Lükati kihistu.

3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Planeeringuala asub

u 300 meetri kaugusel Läänemere kaldast. Sademevesi hajutatakse haljaspindadel või

kogutakse ja immutatakse pinnasesse.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringualal puudub kõrghaljastus.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaregistri

andmetel 1 km raadiuses kinnistupiirist puuduvad.

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Ala asub Natura 2000 võrgustiku kuuluvas Muraste

loodusalal.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega

kaasnev müra ja vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja

vibratsiooniga.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei asu.

3.5.3. Tahked jäätmed Kavandatava tegevuse käigus tekivad ehitus- ja olmejäätmed.

Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Lõunasuunas

u 150 m kaugusel mälestis nr 17511 Muistsed põllud, kagusuunas u 280 m kaugusel mälestis

nr 17465 kivikalme.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu

õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on

eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse hoonestatud maaüksusel elamu ja

abihoonete seadustamist ning ala ei asu rohevõrgustikul, siis eeldatavalt ei avalda kavandatav

tegevus mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja toimimisele.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Alal puudub kõrghaljastus

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kuna kaitstavad loodusobjektid ei asu ala

läheduses, siis kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kuna Muraste loodusala jääb planeeringualast

välja, ei piirata aiaga ning antakse valla omandisse.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Hoonete kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning

PlanS § 142 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus xx.xx.2025 kirjaga nr xx detailplaneeringu

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle

otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt, kirjaga nr xx Päästeametilt ja kirjaga nr xx Maa- ja

Ruumiametilt.

Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et ….

Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Muraste

külas Kolmiku 65 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist

hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimismenetluse käigus.

Koostas:

Brigita Perm

Keskkonnaspetsialist

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 28.10.2025 15:05 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 12-1/357-16 2025.10.27_Seisukoha küsimine KSH algatamata jätmise osas ning DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine_Muraste külas Kolmiku tn 65 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Manused: 2025.10.27_Muraste Kolmiku tn 65_lähteseisukohtade küsimine_amet.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere! Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses.

Lugupidamisega Laine Vain planeeringute spetsialist

________________________________________ Harku Vallavalitsus

Kallaste tn 12, Tabasalu Harku vald Telefon: 5887 2860

www.harku.ee