Maavarade registri osakonna protsesside korraldamine

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr: KT4/2025

Töö nimetus: Maavarade registri osakonna protsesside korraldamine

Töö eesmärk: Analüüsida maavarade registri osakonna töökorraldust Eesti Geoloogiateenistuses

(EGT), üksuse rollijaotust ja vastutusi ning nõustada asutuse juhtkonda

struktuurimuudatusest tulenevate protsesside täiendamisel

Töö läbiviija: Heli Jalakas Auditi eest vastutav isik Maarja Kilter

Töö ulatus: Maa-ameti ümberkorraldamisega Maa- ja Ruumiametiks (MARU) 01.01.2025.a

lõppes Maa-ameti geoloogia osakonna tegevus ning vastavad ülesanded võttis

osaliselt üle EGT, sh võeti EGT poolt üle maavarade registri pidamine

Töö alused: 2025. a tööplaan Toimingute läbiviimine: 2025. a II-IIII kv

Tulemuste kokkuvõte edastatakse:

Hr Andres Sutt, energeetika- ja keskkonnaminister

Hr Marten Kokk, Kliimaministeeriumi (KLIM) kantsler

Pr Sirli Sipp Kulli, EGT direktor

Töö teema on oluline, sest Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada

säästlikult. Eesti maapõuepoliitika pikaajaline eesmärk on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi

majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine

ning kasutus. Geoloogilised andmed ehk info maapõue kohta on vajalik eelkõige maavarade, põhjavee ja

maasoojuse kasutuselevõtul, hoonete-rajatiste planeerimisel ja projekteerimisel, keskkonnakaitses.

Geoloogia valdkonnas oli varasemalt geoloogia ja maapõue info kogumine, haldamine ja kättesaadavuse

tagamine killustunud kahe asutuse vahel – Maa-amet (MA) ja EGT. Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete

jaotuse korrastamise tulemusel läks seniste MA täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine üle EGTle

ja Keskkonnaametile (KeA).

„Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüsis“ (2020, uuendus jaanuar

2023) leiti, et sisuliselt Maa-amet ei tooda ise ega tõlgenda geoloogilisi ruumiandmeid, vaid koondab neid. EGT

poolt teostatav geoloogilise info jooksev uuendamine vajab aga neid andmeid pidevalt (näiteks

ehitusgeoloogilised andmed ja teaduslikud uurimistööd), aga need tuleb kontrollida enne kaardile kandmist

ning ruumimudelite koostamist, muidu puudub nendel geoloogiline usaldusväärne sisu ning väärtus.

1. jaanuarist 2025, liikusid geoloogia valdkonna teenused, nagu maavarade registri pidamine ja

maapõue kaitse, EGT Maavarade registri osakonna (MRO) vastutusalasse, seoses MARU loomisega.

Töö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi intervjuusid, tutvuti valdkonda puutuvate õigusaktidega (seadused,

määrused), asutuse protsesside/ kordadega ning asutuste praktikate ja töökorraldusega teemaga seotud

ulatuses. MRO protsessidest ja tegevustest ülevaate saamiseks kaardistati teenused ja tegevused,

põhiprotsessid, avalikud ülesanded põhimääruses, osakondade põhiülesanded ja ametijuhendites esitatud

ülesanded.

Käesoleva töö koostaja juhindus töö teostamisel siseaudiitori kutsetegevuse raampõhimõtetest ja

siseauditeerimise standarditest. Aruande koostamisel tuginesime meile kättesaadavale

dokumentatsioonile, töö käigus auditeeritava esitatud informatsioonile ja selgitustele. Täiendava,

audiitorile mitteesitatud/ mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitori järeldused võinud

olla teistsugused.

Täname ministeeriumi ja valitsemisala inimesi meeldiva koostöö eest.

Heli Jalakas

Maarja Kilter

/allkirjastatud digitaalselt/

2

A. KOKKUVÕTE TÖÖ TULEMUSTEST

Töö kokkuvõte:

Läbiviidud ülesannete ja vastutuste ning teenuste kaardistuse analüüsi tulemusena saab järeldada, et

EGT on võtnud üle varasemalt MA vastutusel olnud geoloogiliste andmete haldamise ülesanded, sh

maavarade registri andmekogu haldamise ülesanded, milles vastutav on EGT MRO. Maapõuega seotud

info koondatakse maavarade registri andmekogusse (MVR), milline koondab endas maardlate andmed,

kus on info maavaravarude, kaevandamislubade, uuringulubade ja nende taotluste kohta; samuti

kaevandatud maavarade koguste andmed. Maavarade registri andmete põhjal koostatakse igal aastal

maavarabilanss.

MRO avalikud ülesanded põhimäärustes, osakonna töötajate tööülesanded ametijuhendites katavad

olulises osas maavarade registri pidamise ja maapõue kaitse küsimustega seotud ülesannete täitmise.

EGT MRO on määratlenud osakonna osutatavad avalikud teenused, protsessid juhtimisobjektidena on

kirjeldatud, mis annab ülevaate tegevustest tegevuseesmärgi saavutamiseks. Osutatavad avalikud

teenused üldjuhul on kooskõlas avalike ülesannetega põhimääruses ning osakonna põhiülesannetega

ametijuhendites. Riigi jaoks tähtis funktsioon maavarade kaitsel toimib ning MVRi koondatud

süstematiseeritud info maapõue kohta võimaldab seda aluseks võtta maavarade, põhjavee ja maasoojuse

kasutuselevõtul, hoonete-rajatiste planeerimisel ja projekteerimisel ning keskkonnakaitses.

Töös teostatud analüüsi tulemusena saab asuda seisukohale, et teenuste juhtimise protsessid on olulisel

määral kirjeldatud ja MRO töös rakendatavad, MRO teenustega seonduvad nõuded ja tingimused on

õigusaktides piisava detailsusega lahti kirjutatud ning vajadus detailsemaid tegevusjuhiseid välja

töötada hetkel puudub.

Siinjuures märgime, et juba alustatud teised arendustegevused toetavad protsesside täiustamist ja

efektiivsemaks muutmist, nt:

▪ E-ITS rakendamine valitsemisalas – EGT-s koordineerib KLIM infoturbejuht, kellega EGT teeb

tihedat koostööd. Praeguse seisuga on vajalikud protsessid kaardistatud ja vastutajad määratud.

Põhirõhk on hetkel suunatud IT-teenustele ning selle valdkonnaga seotud protsessidele, kus koos

KEMITiga on töös riskide hindamine. Lõppkokkuvõttes aitab see tagada protsesside toimivuse

kaudu infovarade konfidentsiaalsuse, käideldavuse ja terviklikkuse.

▪ Alustatud on MVRi arendusprojekti ettevalmistava ärianalüüsi hankega, mis on oluline MRO

teenuste arendamise seisukohalt just selles, et töötatakse välja protsesside TO-BE vaade ning

selle käigus selguvad arendamist vajavad kitsaskohad – selline info on ka üheks sisendiks, mille

alusel otsustada, kuidas muuta protsesse lihtsamaks, kas selleks on vaja muuta õigusruumi ning

millises küsimuses on vaja tehnilist tuge täiustada.

Õigusaktidega on reguleeritud infosüsteemile vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. MVR

infosüsteemi haldamise ja arendamise tagab EGT kui infosüsteemi vastutav töötleja. KEMIT kui

volitatud töötleja korraldab geoportaali arendustöid koostöös vastutava töötlejaga – vastavad ülesanded

on MVR põhimääruses kirjas. Koostöö EGT ja IT asutuse vahel toimib.

MRO e- teenuseid hõlmav MVRi arendusprojekt on käivitatud ja sellega ollakse ärianalüüsi faasis – sellelt

pinnalt ei saa anda hinnangut arendusprojektide juhtimisele tervikuna. Audiitor rõhutab, et osapooled

mõistavad arendusvajadusi ja tuvastatud probleemide lahendamisel liigutakse võetud eesmärkide

suunas.

Olulisemate näidetena toome välja järgmist:

- ruumikujude kontrollimine toimub käsitsi, kaardikihtide rakenduses on vaja olukord

lahendada ja andmebaas uutele lahendustele saada, mida tellitud ärianalüüs ka katab;

- teenuste ja protsesside TO-BE lahendus valmib koostöös EGTga ning soovitu saavutamiseks

on Tellija seadnud järgmised tulemi eeldused:

• teenuste vajaduste väljaselgitamine;

• kasutajamugavuse suurendamine;

• efektiivsuse tõstmine ja halduskoormuse vähendamine;

• kulude vähendamine;

• dubleeriva andmeesitamise vähendamine;

• infovahetuse kiirendamine.

3

KLIM maavarade osakonnale suunatud tähelepanekud:

1) Jätkuvalt hoida prioriteetsena aerokontrolli andmete analüüsi küsimust (tähelepanek 1.2.5. aerofotode

analüüsi teostamine) ning koostöös KeAga otsida lahendust, kuidas MARU kogutud ülelennu andmeid on

võimalik tehniliselt töödelda viisil, mis vähendab käsitsi tehtava töö mahtu analüüsi tulemuste

saavutamiseks ja tagab KeA järelevalvefunktsioonile operatiivsed andmed tegeliku ressursikasutuse

kohta, et saaks rakendada õiglased maavarade kasutustasud ja tagada maavarade bilansi andmete õigsus.

2) Kaaluda kolmepoolsete koosolekute läbi viimist, et valitsemisalas parendada operatiivse koostöö

korraldust (mh vt tähelepanek 2.1.8.).

Auditeeritava kommentaarid:

Hoiame teemat omalt poolt aktuaalsena ning aitame lahenduste leidmisele kaasa.

Nõustume, et MARU loomisega tekkis selles aspektis lünk, mis kahtlemata vajab lahendamist. Aerokontrolli

osas vastava kompetentsi või IT lahenduse väljatöötamine nõuab täiendavaid ressursse, millel riigieelarvelist

katet hetkel pole.

Esimese sammuna võtame ühendust MaRUga, et selgitada ülelendudelt kogutava materjali kasutamise

kaevandamise aerokontrolliks võimalikult otstarbekalt ning automatiseeritult.

Tähtaeg võimalike lahenduste kaardistuse osas 30. jaanuar, kontaktisik Harry Kuivkaev.

Oleme võtnud plaani organiseerida kolmepoolsed kohtumised sagedusega 1 kord kvartalis. Kohtumised

käivituvad 2025. a IV kvartalis, kontaktisik Liina Ordlik.

EGTle suunatud tähelepanek:

3) On positiivne, et E-ITS rakendamist asutuses toetab ministeeriumi turbejuht ja tihe koostöö toimub IT

asutusega, kuid audiitor rõhutab, et parima tulemuse saavutamiseks EGT teenuste ja nendega seotud

andmevarade haldamisel, tuleb EGT-l jätkata tegevusi teenuste ja andmebaaside haldamise korrastamisel,

kasutades selleks ära ka E-ITSi rakendamise vahendeid ja metoodikaid, kus infoturve, andmekaitse ja

protsessi riskide hindamine peab toimuma kooskõlas asutuse toimimise loogikaga ning on asutuse

vastutada.

Selleks tuleb:

• jätkata koostööd protsesside kaardistamisel riskide hindamise etapis, kus peame eriti oluliseks EGT

kui äri poole panust äripoolega seotud nõuete kirjeldamisel, et tagada asutuse tegevuse vastavus

seadustele (nt mh andmekaitsenõuete ja isikuandmete töötlemise nõudeid);

• tagada vastutuse selgus – kus kõik teenused on kirjeldatud, igal teenusel on omanik, kes vastutab selle

töökindluse, ajakohasuse, turvalisuse ja dokumentatsiooni eest (sisulise vastutuse tagamiseks

kirjeldada omaniku roll ametijuhendis vm);

• hoida üleval regulaarne infovahetus KEMITi ja infoturbejuhiga teenuste muudatuste, uute rakenduste

ja intsidentide osas ning tagada regulaarne teenuste ja andmebaaside riskihinnangute uuendamine ja

dokumenteerimine E-ITS vastavas tööriistas. Kui valitakse riskihaldusmeede, siis peab seda ka

tegelikult rakendama või on juhtkond teinud teadliku valiku aktsepteerida riski.

Auditeeritava kommentaarid:

Tähelepanekuga nõus. Kuna aga tegevused on keerulised ja aeganõudvad ning lisaks on puudutatud osapooli

palju, ei ole võimalik praegu kohe anda konkreetseid indikatsioone edasiste tegevuste ja võimalike tähtaegade

osas. Täpsustame need lähiajal ja informeerime Teid sellest täiendavalt hiljemalt 15.12.2025.a. Vastutaja EGT

juhtkond.

EGT MVR osakonnale suunatud tähelepanek:

4) MVRi muude arendustega seose hoida fookuses ka maavarade bilansivormi kasutajasõbralikumaks

muutmine (vt tähelepanek 2.2.22.)

Auditeeritava kommentaarid:

Tähelepanekuga nõus. 2024. aastal koostas MVR osakond maavarade koondbilansi veel Maa-ameti vormistuse

alusel, et tagada info edastamise jätkusuutlikkus ja et meie klientidel ei tekiks täiendavat segadust. Meil on

plaan seda muuta kasutajasõbralikmaks. Kindlasti teeme seda maavarade registri arenduse raames, mille

ärianalüüsi valmimise järgselt toimuvad arendus- ja juurutusetapid, mis kõik kokku võtavad vähemalt kaks

aastat. Vastutaja MVR osakonna juhataja

4

SISUKORD

A. KOKKUVÕTE TÖÖ TULEMUSTEST ..................................................................................... 2 TAUSTAINFO........................................................................................................................... 4

B. Töös käsitletud MRO teenuste osutamise olukorra analüüs töö põhiküsimuste alusel ............... 5 1. Kas EGT MRO osutatavad teenused katavad MA geoloogia osakonna poolt varasemalt osutatud

teenuseid ................................................................................................................................... 5 1.1. Kas ülesanded põhimääruste tasemel on olemas ja täielikud? .......................................... 5 1.2. Kas teenuse tasemel tegevustes eksisteerib katteta alasid? ................................................ 6 1.3. Kas teenuste juhtimiseks on ressursid ja sellekohased rollid ja vastutus on määratud? ..... 7 1.4. Kas teenuste juhtimiseks on andmekogu(d)? .................................................................. 8 2. Kas EGT MRO teenuseid toetavate protsesside AS-IS analüüs on teostatud? ................... 11 2.1. Kas EGT MRO teenuste juhtimiseks protsessid on kirjeldatud ja osapooltega koostöö toimib?

11 2.2. Kas MRO protsessid vajavad veel detailsemat lahti kirjeldamist tegevusjuhistes?............ 13 3. Kas EGT MRO teenuseid hõlmav e-teenuste arendusprojekt(id) on juhitud ning IT tugi vastab

vajadusele? ............................................................................................................................. 19 3.1. Äripoole ja IT toe rollid MVR haldamisel ...................................................................... 19 3.2. Infosüsteemide/registrite ja teenuste arendamise koostoime ........................................... 20

TAUSTAINFO

Uute teenuste pakkumiseks alustas EGT-s 2025. aasta alguses tööd maavarade registri osakond (MRO).

Osakonna põhiülesandeks on maavarade registri pidamine, registritoimingud, andmete säilitamine ja

avalikuks tegemine. Sealhulgas kontrollib osakond uuringuaruandeid ning tunnistab maavaravarud

kaevandatavaks ja kasutatavaks. KeA uuringu- ja kaevandamislubade taotluste menetluse raames annab

EGT taotluste kohta arvamust maavara registri küsimustes.

Iga-aastaselt koostatakse maavaravarude koondbilanssi, milles sisalduvad andmed maavarade varude,

kaevandatud koguste ja varumuutuste kohta.

EGT uueks ülesandeks on ka maapõue kaitse. Oluline on säilitada maavara kaevandamisväärsena ja tagada

sellele juurdepääs. Isik, kes soovib maardlaga kattuvale alale ehitusteatist või -luba või muuta oma

katastriüksuse otstarvet, peab oma tegevuse EGT-ga kooskõlastama. Siia alla kuulub näiteks taastuvenergia

ehitise rajamine maardla alale. Kooskõlastamise küsimine on oluline juba planeeringu raames.

5

B. Töös käsitletud MRO teenuste osutamise olukorra analüüs töö põhiküsimuste alusel

1. Kas EGT MRO osutatavad teenused katavad MA geoloogia osakonna poolt

varasemalt osutatud teenuseid

1.1. Kas ülesanded põhimääruste tasemel on olemas ja täielikud?

1.1.1. Maa-ameti PM (RT I, 29.10.2019, 4) § 11. lg 5 kohaselt: geoloogia osakond tagab ehitusgeoloogilise

informatsiooni säilimise ja kättesaadavuse, korraldab geoloogilise kaardi ja maardlate andmete ja

seonduvate teenuste haldamist, koostab maavaravarude koondbilansi ning kooskõlastab

maardlate aladel maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi.

1.1.2. Eesti Geoloogiateenistuse PM, muudetud kliimaministri 19.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/522,

kohaselt on teenistuse tegevusvaldkond mh maapõue ja maavara kaitse ning avalikkuse

maapõuealane teavitamine. Samas § 9. Teenistuse ülesanded ja osutatavad teenused: 2¹) maapõue

ja maavara kaitse korraldamises osalemine; ja 6¹) maavarade registri haldamine.

1.1.3. EGT MRO põhimääruse kohaselt on täpsustatud osakonna spetsialistide ametikoha eesmärki

ametijuhendites järgmiselt: osakonna spetsialisti ametkoha eesmärk on põhimäärusest ja teistest

õigusaktidest tulenevate kohustuste tagamine ning valdkonda kuuluvate ülesannete täitmine

maapõue kaitse ning maavarade registri toimingute teostamine.

1.1.4. MRO osakonna juhi ametijuhendi kohaselt on osakonna juhtimise ja arendamise kontekstis oluline

mh maapõue kaitse ning toimingute teostamise protsesside juhtimine ja arendamine.

Tabel 1: vastavate osakondade ülesannetes võrdlus kahe asutuse põhimääruste alusel.

Tööülesanne EGT MVO1 Tööülesanne MA geoloogia osakond2

2.1 maavarade registri haldamine ja arendamine. 2.4.teostab maardlate nimistu registrikaartidel õigusaktide alusel

muutmiskandeid ja loob uued registrikaardid

2.2 maavarade arvestusega seotud analüüside ja statistiliste

aruannete koostamine

2.6.kogub ja töötleb maavara kaevandamise mahu aruandeid

2.8.teeb analüüse ja statistikaid, mis on seotud maavarade arvestusega

2.3 maavaravarude koondbilansi perioodiline koostamine 2.7.koostab ja esitab perioodiliselt maavaravarude koondbilansi

2.4 maavarade registri andmete kättesaadavuse ja avalikustamise

tagamine 2.9.tagab maardlate nimistu andmete kättesaadavuse ja avalikustamise

2.5 loa andmise korraldamine maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutavaks tegevuseks õigusaktidega ettenähtud juhul.

2.11.annab lube maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks

2.6 maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu, detailplaneeringu ja riigi

või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kooskõlastamise

korraldamine, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osal

2.11.kooskõlastab maakonnaplaneeringuid, üldplaneeringuid ja

detailplaneeringuid, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri

maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal

2.7 arvamuse andmise korraldamine üldgeoloogilise uurimistöö loa

või uuringuloa taotlusele ja kaevandamisloa taotlusele

2.5. kogub ja täiendab maardlate nimistut geoloogilise uuringu,

üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara kaevandamise lubade

andmetega

2.8 oma põhiülesannetega seotult EGT teiste struktuuriüksuste poolt

läbiviidavate teadus- ja arendustegevuste toetamine

2.9 muude õigusaktidest tulenevate ja teenistuse direktori antud

ülesannete täitmine.

Ülesanded spetsialistide ametijuhendis 2.10.nõustab huvitatud isikuid olemasolevate andmete ja andmete

säilitamise kohta ning korraldab vastavaid koolitusi

EGT Geoinformatsiooni osakonna tegevus 2.1. arendab digitaalse geoloogilise kaardistamise süsteemi; 2.2.

korraldab digitaalse geoloogilise kaardi avalikustamist ja tagab

andmete kättesaadavuse; 2.3.tagab ehitusgeoloogilise informatsiooni

säilimise ja kättesaadavuse

1.1.5. MRO juhi sõnul olid temale hästi teada MA tegemised (töötas pea 10 a KeA-s Maapõuebüroo

juhatajana) ja kui teenused läksid üle EGTle, siis KeAle arvamuse andmised toimuvad sama

loogika alusel kui oli MAs. EGT MRO töö käivitamisel oli eesmärgiks, et töö jätkuks (teenuseid

osutataks) samuti nagu seni. Oluline, et õigusruum toetaks tegevusi, menetlusi. „Minu hinnangul

ei ole midagi MA asjadest tegemata“.

1 EGT direktori 30.06.2025 käskkiri nr 1-1/25-34 Lisa 7 „Maavarade registri osakonna põhimäärus“ 2 Maa-ameti 12.2019 käskkiri nr 1-1/19/193 Lisa 2 „Geoloogia osakonna põhimäärus“

6

1.2. Kas teenuse tasemel tegevustes eksisteerib katteta alasid?

1.2.1. MA poolt varasemalt kaardistatud vastavad teenused:

M.3.6 Geoloogiliste andmete haldamine, sh tagab ehitusgeoloogilise informatsiooni säilimise.

M.4.3.7 Maavarade registri vastutava töötleja ülesannete täitmine, sh maavarade kaitse rakendamine,

ehitusgeoloogia andmebaasi pidamine, geoloogiliste avaandmete kättesaadavuse tagamine.

1.2.2. Ühendameti moodustamise ettevalmistamise käigus MA koostatud protsesside AS IS skeemid:

- maavarade registrisse kande tegemine uuringuaruande põhjal;

- maavarade registrisse kande tegemine uuringu- või kaevandamisloa põhjal;

- maavarade registrisse kande tegemine kaevandamis mahu põhjal;

- maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse kooskõlastamine;

- koondbilansi koostamine.

1.2.3. 2025. aasta 1. jaanuarist lisandus EGTle uus tegevusvaldkond – maavarade teabe haldamine:

- maavarade registrikannetega uuringuaruande, uuringu- või kaevandamisloa või

kaevandamismahu põhjal;

- maavara uuringuaruannete kontrollimisega;

- arvamuse andmisega KeA poolt saadetavatele uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele;

- maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuse lubamisega;

- maavarude koondbilansi koostamisega.

Tabel 2: Ülevaade EGT MRO teenustest ja juhitavatest protsessidest:

EGT MVO teenused3 MRO juhitavad protsessid4

1.Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele 1.Arvamuse andmine uuringu ja kaevandamisloa taotlusele AS-IS

2.Maavarade registrikande tegemine 2.Maavarade registritoimingute protsessi haldamine ja arendamine sh

maavarade registridokumentide ajakohastamine

2.1 Maavarade registrisse kande tegemine uuringuaruande põhjal 2A_MVRi kande tegemine UURINGU ARUANDE põhjal AS-IS

2.2. Maavarade registrisse kande tegemine uuringu- või

kaevandamisloa põhjal

2B_MVRi kande tegemine uuringuloa või kaevandamisloa põhjal

AS-IS

2.3 Maavarade registrisse kande tegemine kaevandamis mahu põhjal. 2C_MVRi kande tegemine kaevandamise mahu (kuluaruande või

mahuaruande) põhjal AS-IS

3. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamine

(Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on vajalik

luba (MAAPS § 15 lg 1).

3.Maavarade kasutamist mõjutava tegevuste kooskõlastamise

protsessi haldamine ja arendamine

3_Maavara kasutamist mõjutava tegevuse kooskõlastamine AS-IS

3.1.Loa andmine maardlal ehitamiseks

3.2.Loa andmine katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks või

maareformi käigus maa omandamise korral

3.3.Planeeringute kooskõlastamine

3.4.Füüsilisest isikust kinnisasja omaniku õigus maapõue

kasutamiseks

4.Koondbilansi koostamine

4. Maardlate andmete ning seonduvate teenuste haldamise protsesside

korraldamine

4_Koondbilansi koostamine AS-IS

5.Maavara registriga seotud päringute ja küsimiste vastamine 5_Päringule vastamine AS-IS

1.2.4. Varasemalt tegeles aeropildistamise korraldamisega ja nende andmete töötlemisega

loodusressursside kasutamise jälgimiseks MA geoloogia osakond. Selleks MA tegi igal aastal

kaevandamise aerokontrolli, mille tulemusel anti järelevalveametitele kokkuvõte kontrollitud

karjääridest. Varasemalt MA ka töötles andmeid ja jagas neid KeA osakondadele (järelevalve,

keskkonnatasud, maapõuebüroo). Ühendameti moodustamise järgselt MARU teostab küll ülelende

(nendel on selleks vahendid), kuid aerofotode alusel teostatav kaevandamismahu analüüsi tegevus

ei tulnud üle, ehk andmete analüüsi osa on senini katteta. KeA sõnul „MA Geoloogiaosakonna

töötajad, kes meile selle sisendi andsid, kirjutasid neid aruandeid kokku, nad olid võrrelnud ka selle

perioodi deklaratsioone ning aruanded jõudsid meile nihkega u 7-8 kuud“.

1.2.5. Aerokontrolli andmete analüüsi küsimuses on olnud arutelusid (MARU, KeA, KLIM), milline

asutus peaks täitma täna puuduva analüüsi osa. KLIM sõnul aerofotode analüüsi lahendamise

küsimuses käib läbirääkimine TTÜga, kus nende IT osakond kaasatakse aeropildistamisel saadud

3 EGT MRO edastatud teenuste kirjelduse alusel 4 EGT protsessid Riigihanke „maavarade registri (MVR) ärianalüüsi teostamine“ tehnilise kirjelduse alusel.

7

andmete töötlemise lahendamisele. MARU uue seadmega kogutud ülelennu andmeid on võimalik

tehniliselt töödelda viisil, mis vähendab käsitsi tehtava töö mahtu. KLIM selgitas, et

kaevandamine on üldjuhul pikaajaline tegevus ning kui paari aasta jooksul uus lahendus käivitub

ja selle tulemusena tehakse analüüsid ära, viiakse andmed kokku tegeliku ressursikasutusega, siis

saab korrigeerida ka kasutustasusid.

1.2.6. KeA esindaja sõnul sai aerofotode järgi hinnata, palju kuskil on kaevandatud ja võrreldi kas need

andmed lähevad kokku ettevõtte poolt deklareeritud andmetega. „Sealt saime riskipõhise sisendi,

keda peame kontrollima“. MA ülelendudega sai KeA ka infot, kas kaevandamisel on mindud

kaevandusala piiridest väljapoole, see oli fotodelt hästi näha. Kohapealse kontrolli käigus ei saa

KeA hinnata, kas deklaratsiooni mahud õiged.

1.2.7. Ülekaevandamine on eelkõige keskkonnatasude ja lubade tingimuste täitmise järelevalve teema.

MPSis ei kirjeldata aerokontrolli vaid väljastatud lubade alusel tegutsemise järelevalvet, mis

üldjuhul on KeA pädevus (teatud juhtudel ka TTJA), kuid EGT teenustega sidusus puudub. EGT

MRO poolt ei toodud välja sellist puudust, mis registri tööd otseselt selles teemas takistab.

1.2.8. Kaevandamise mahu deklaratsioonid lähevad automaatselt KOTKASe kaudu EGTsse, kui

ettevõte on need süsteemi sisestanud. Siin EGT kontroll piirdub enamjaolt registriandmetega

võrdlemises. Kaevandamismahu aruannete sisuline kontroll on KeA ülesanne ja vajadusel tuleb

tegevuste käigus kaevandajalt täpsustusi küsida. KeA menetlusotsuse info on oluline (nt kui

peavad samaväärse materjaliga ülekaevandatud osa täitma, ja seda tehakse, siis registris mahu

muutust ei toimu) ja kui jääb nt puudu maavara (nt plokis on 10 asemel 8 ühikut), siis MROl oleks

vaja sellist dokumenti, kus on ülevaade sellistest mahtude muudatustest, mis erinevad

aruandlusest. Oluline info on ka selline, kus taotleja või kaevandaja on KeAle andnud teada oma

plaanidest, selline vaheinfo annaks teadmise, kus on erisused aruandega ning kui täiendavat infot

ei tule, siis MRO saab ise täpsustusi küsida. Küll aga ei tähenda see seda, et MRO hakkab

toorandmeid täpsustama ja analüüsima, vaid ikka juba KeA otsusena vormistatud muutusi.

1.2.9. KeAl on tugev droonipark ning KeA siseselt käivad arutelud järelevalve poolega, et „kas on vaja

meil endal arendada sellist analüüsivõimekust – palju maksaks ja ms, käesoleva seisuga on arutelud

pooleli ning seda lahendust ei ole“. Osapooled on arvamusel, et aerokontrolli teenus peaks kindlasti

jääma. Seda infot soovib ka EGT MRO saada, sest kui kaevandatava mahu viga jääb

likvideerimata, siis saabub olukord, kus tuleb maavara registrist maha kanda, et tagada

maavarade bilansi andmete õigsus.

1.3. Kas teenuste juhtimiseks on ressursid ja sellekohased rollid ja vastutus on määratud?

1.3.1. EGT MRO osakonnas töötab osakonnajuhataja ja 6 spetsialisti (01.08.25 seisuga), järgnevas

tabelis on toodud osakonnasisene ülesannete jaotus.

Tabel 3: Ülevaade EGT MRO sisesest tööjaotusest

MRO ülesanded osakonna põhimäärusest MRO teenused M.A. ametijuhendist ülesanded Teised

spetsialistid

1.maavarade registri haldamine ja arendamine;

Maavarade registrikanne kolmel erineval

võimalusel

Sari 13-2,maavarade registrikandega seotud

toimingud

2.Maavarade registrikande tegemine:

2.1.Maavarade registrisse kande

tegemine uuringuaruande põhjal

sh: kontrollib uuringuaruandeid ning

tunnistab maavaravarud kaevandatavaks

ja kasutatavaks.

2.2.Maavarade registrisse kande

tegemine uuringu- või kaevandamisloa

põhjal

2.3.Maavarade registrisse kande

tegemine kaevandamis mahu põhjal

1.MVR toimingute protsesside

korraldamine.

2.MVR dokumentide ajakohastamine

sama

2. maavarade arvestusega seotud analüüside ja

statistiliste aruannete koostamine;

6.maardlate andmete ning

seonduvate teenuste haldamise

protsesside korraldamine

sama

3. maavaravarude koondbilansi perioodiline

koostamine; 4.Koondbilansi koostamine

7.ehitusgeoloogilise informatsiooni

säilimise ja kättesaadavuse tagamine

Käesolevalt ei kehti - muutmisel

-

8

4. maavarade registri andmete kättesaadavuse

ja avalikustamise tagamine;

4.tegevuse kooskõlastamise

protsessi kavandamine, juurutamine,

optimeerimine ja haldamine

sama

5 loa andmise korraldamine maapõue seisundit

ja maavara kasutamist mõjutavaks tegevuseks

õigusaktidega ettenähtud juhul;

kui maardla alal soovitakse teha maapõue

seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, siis

selliseks tegevuseks tuleb taotleda luba,

milleks on vajalik esitada ehitusteatis või

saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt;

maardla alal katastriüksuse sihtotstarbe

muutmiseks või kui omandatakse maad, mis

sisaldab maavara maapõueseaduse tähenduses.

3.Maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutava tegevuse lubamine

3.1.Loa andmine maardlal ehitamiseks

3.2.Loa andmine katastriüksuse

sihtotstarbe muutmiseks või maareformi

käigus maa omandamise korral

5. maavarade kaitse alastele

pöördumistele vastuste koostamine

- ehituslubade, ehitusteatiste,

kasutuslubade ja katastriüksuse

sihtotstarbe muutmise

kooskõlastamise taotlustele

vastamine

sama

6 maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu,

detailplaneeringu ja riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu kooskõlastamise

korraldamine, kui planeeritaval maa-alal asub

maardla või selle osa;

Sari 13-3 maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutava tegevuse lubamine

3.3.Planeeringute kooskõlastamine

3.4.Füüsilisest isikust kinnisasja

omaniku õigus maapõue kasutamiseks

- maardlate aladel asuvate

planeeringute, projektide,

projekteerimistingimuste taotluste

kooskõlastamise taotlustele

vastamine

sama

7. arvamuse andmise korraldamine

üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa

taotlusele ja kaevandamisloa taotlusele või

nende muutmisele;

Sari 13-1 arvamuse andmine uuringu- ja

kaevandamislubade taotlustele

1. arvamuse andmine uuringu- ja

kaevandamislubade taotlustele

KeA uuringu- ja kaevandamislubade

taotluste menetluse raames annab EGT

taotluste kohta arvamust maavara

registri küsimustes.

- uuringu- ja kaevandamislubade

taotluste kooskõlastamise taotlustele

vastamine

sama

Sari 13-4 maavarade registri osakonnaga

seotud päringute ja küsimustele vastamine

5.Maavara registriga seotud päringute

ja küsimustele vastamine

3.MVR info väljastamine

taotlusele vastavalt

sama

Sari 13 – 5 Korraldused

8. oma põhiülesannetega seotult EGT teiste

struktuuriüksuste poolt läbiviidavate teadus- ja

arendustegevuste toetamine;

Juhi AJ: 6 Eesti-sisestes ja

rahvusvahelistes valdkondlikes

töörühmades, koostööprojektides ja

teadusuuringutes osalemine;

9.muude õigusaktidest tulenevate ja teenistuse

direktori antud ülesannete täitmine.

EGT PD käskkiri 15.01.2025 nr 1-1/25-3

- maavarade registri andmete põhjal

antavale arvamustele ja

kooskõlastuskirjadele on volitatud alla

kirjutama maavarade registri osakonna

juhatajat

1.3.2. MRO osakonna juhi hinnangul on osakonnas töötajaid piisavalt, sest tööde kuhjumisi pole olnud

ja suudetakse tööd tähtajaliselt teha. Töökorralduse teeb ka see sujuvamaks, et kõik töötajad

asuvad ühes kontoris koos (Tallinnas) ja osakonnas on kõik vajalikud pädevused kaetud – nt

teadmised maapõuest, KeA töö spetsiifikatest ja inseneribüroost planeerimise teemal.

1.3.3. Kaevandamislubade taotluste kooskõlastamise otsustamine eeldab informeeritust maardlate

perspektiivikuse olukorrast. MRO hinnangul osakonnas suuri probleeme selles küsimuses pole

ilmnenud, sest üldjuhul on maardlaid rohkem kui kaevandamisalasid. Kaevandamise perspektiivi

hindavad ka kaevandamiseloa taotlejad. Selleks teevad nad uuringud ära ning EGT võtab seejärel

varud arvele. Uuringu tulemusena nt võetakse arvele 40ha suurune maardla, aga luba esitatakse

sellest pooles mahus. Sellisel juhul saab teine kaevandaja taotleda ülejäänud osas

kaevandamisluba. Samuti geoportaalist saab vaadata kaevandamiseks perspektiivikaid alasid. Kui

keegi tahab ala perspektiivikuse osas arvamust, siis seda annab EGT maavarade osakond. Suur roll

selles teemas on KOVidel, kui KOV ütleb ei, sest neil on juba palju karjääre, siis EGT ei sekku.

1.4. Kas teenuste juhtimiseks on andmekogu(d)?

1.4.1. EGT missioon on olla geoloogilise teadmise kompetentsikeskus, mis omab teadmisi ja oskusi alates

komplekssest geoloogilisest kaardistamisest, maavarade otsingute ja uuringute suunamisest ning

läbiviimisest kuni hüdrogeoloogiliste, meregeoloogiliste ning geofüüsikaliste uuringute

teostamiseni.

9

1.4.2. Geoloogiliste andmete haldamine hõlmab järgmisi tegevusi:

- maavarade kaitse rakendamine;

- ehitusgeoloogia andmebaasi pidamine;

- geoloogiliste avaandmete kättesaadavuse tagamine.

1.4.3. Geoloogilised andmed saadakse süsteemselt maavarauuringute ja ehitusgeoloogiliste uuringute

andmetena.

Täiendavalt lisatakse andmebaasidesse erinevate asutuste projektide valmimisel avalikustatud

geoloogilised andmed (nt ülikoolide uuringud ja EGT kaardiandmed).

Geoloogilised andmed ehk andmed maavarade registri andmebaasist on aluseks maavaravarude

koondbilansi koostamisel. Maavaravarude koondbilansis on andmed maavarade varude,

kaevandatud koguste ja varumuutuste kohta.

1.4.4. MA Geoloogia osakond haldas järgmisi andmebaase: EHGAB - ehitusgeoloogia aruannete

andmebaas, GBAB - geoloogiline baaskaart, MVR - maavarade register ning Planeeringute ja

ehitusprojektide büroo haldas: PLAB - planeeringute andmebaasi.

1.4.5. 2022. a pandi alus geoloogiliste andmete kvaliteedimudelile ning hakati arendama ühtset geoloogia

andmekogu5, mis võimaldaks koondada EGT tööprotsessides tekkivaid ja kasutatavaid erinevaid

andmeid ning neid ühtsetel põhimõtetel hallata. Valmis geoloogia andmekogu, mis võimaldab

EGT-l maavarade registri, SARV-e ning EELIS-e, VEKA ja KOTKAS-e andmekogude andmeid

koos EGT enda andmetega kasutada ning teha Eesti geoloogia andmed kättesaadavaks

üleeuroopalise INSPIRE teenuste kaudu (info kodulehelt).

1.4.6. E-teenusena võetakse vastu uued uuringuaruanded. Asukohapõhiselt saab kaardirakenduses

otsida aruandeid ja näha nende skaneeritud faile –seletuskirju, plaane, uuringupunktide kirjeldusi.

X-GIS ehitusgeoloogia kaardirakendus - kaardirakendus ehitusgeoloogiliste uuringute

aruannete andmete vaatamiseks.

Eesti Geoloogiafond – koondab Eestis läbiviidud maapõuealaste uuringute tulemusel koostatud

aruanded.

Maardlate WFS teenus - teenuse kasutaja saab ajakohast informatsiooni maardlate, maavara

varuplokkide, mäeeraldiste (kehtivad ja taotletavad) ja uuringualade kohta (kehtivad ja

taotletavad). Andmed uuenevad kord ööpäevas.

1.4.7. EGT võttis 2025. aasta algusest MAlt üle ehitusgeoloogia andmete haldamise. EGTs tegeleb

ehitusgeoloogilise informatsiooni säilimise ja kättesaadavuse tagamise teemaga Geoinformatsiooni

osakond, seega EGTs on see rolli täitmine tagatud, kinnitas MRO juht. Geoloogilise baaskaardi

haldamist üle ei antud, sest MA tegutses nn kaarti dublikaadiga ning asjadega sisuliselt tegeles

EGT.

Ehitusgeoloogilised andmed (geoloogia valdkonna osa): on üheks sisendiks komplekssel

geoloogilisel baaskaardistamisel, uute ehitusgeoloogiliste uuringute kavandamisel ja

läbiviimisel. Ehitusgeoloogilisi andmeid kasutatakse ehitusobjektide planeerimisel, ehitiste

projekteerimise käigus ja ka kinnisvaratehingute ettevalmistamisel ja keskkonnakaitseliste

piirangute vajalikkuse analüüsimisel.

Ehitusgeoloogia andmekogu eesmärk: ehitusgeoloogiliste, geotehniliste ja geotehnilise kontrolli

alaste uuringutulemuste säilitamine, süstematiseerimine ja kogutud andmete taaskasutamine.

Tänaseks päevaks on kõik varasemate, ca 37000 ehitusgeoloogilise uuringu ja geotehnilise

uuringu aruande andmed ja failid leitavad Eesti Geoloogiafondist.

1.4.8. 2023. aasta jaanuaris algas Eesti Geoloogiateenistusel kolm aastat kestev mahukas EGT-TWINN

projekt. MRO töötajad osalevad projektis täiendavate teadmiste kogumise eesmärgiga. MRO juhi

sõnul on tulemas koolitus ja töötoad, kus ka osakonna inimesed on kaasatud.

EGT-TWINNi eesmärgid muuhulgas on:

✓ omandada täiendavaid kogemusi geoloogilise kaardistamise ja geoloogiliste uuringute

läbiviimiseks;

✓ tõsta EGT-s läbiviidavate maavarauuringute taset, integreerides geoloogiliste andmete

kogumise, digitaalsete töövoogude, 3D-visualiseerimise ja geoloogilise modelleerimise ning

geokeemilis-geofüüsikaliste uuringute tipptasemel tehnikaid;

5 EL Regionaalarengu Fondi avalike teenuste pakkumise arendamise meetmest rahastatud projekt "Geoloogia andmekogu loomine, andmete migreerimine ja

andmevahetuse tagamine" raames erinevaid geoloogia uurimisvaldkondi integreeriv andmebaas ja andmevahetuse protseduurid ning migreeriti vajalikud

algandmed. Projekti eesmärgiks oli geoloogiaalaste andmete kvaliteedi ja halduse ning kättesaadavuse oluline parandamine. Periood 04.07.2022–31.12.2023.

10

✓ parandada geoloogiste andmete haldamist ja juurdepääsetavust andmete kogumise,

haldamise ja pikaajalise säilitamise integreeritud metoodikate abil.

1.4.9. Maavarade registri6 (MVR) vastutav töötleja on alates 1. jaanuarist EGT MRO. MVR on riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on maapõuealaste otsuste tegemiseks koguda

andmeid Eesti maavara varude paiknemise, uurituse, kvaliteedi ning kasutamise kohta.

Andmekogu eesmärk on geoloogilise uuringuga, maavara kaevandamise mahu aruannetega ning

KeA nõusolekul markšeiderimõõdistusega saadud geoloogilise teabe kogumine ja kättesaadavuse

tagamine.

MVR andmed on alla laaditavad tervikuna või teemade kaupa. Kogu andmestiku hulgas on ka

kinnitatud uuringuaruannete, uuringupunktide, uuringukihtide ja laboriproovide andmestik.

1.4.10. EGT MRO põhimäärusest tulenev ülesanne on maavarade registri haldamine ja arendamine ning

maavarade registridokumentide ajakohastamine.

Registri IT-lahenduste kavandamine ja vastavate hangete läbiviimine – teemat analüüsitakse peatükis 3.

Kokkuvõte

Läbiviidud ülesannete ja vastutuste ning teenuste kaardistuse analüüsi tulemusena tuleb asuda

seisukohale, et EGT on võtnud üle varasemalt MA vastutusel olnud geoloogiliste andmete haldamise

ülesanded ning EGT MRO maavarade registri andmekogu haldamise ülesanded. Maapõuega seotud info

koondatakse maavarade registri andmekogusse, milline koondab endas maardlate andmed, kus on info

maavaravarude, kaevandamislubade, uuringulubade ja nende taotluste kohta; samuti kaevandatud

maavarade koguste andmed. Maavarade registri andmete põhjal koostatakse igal aastal

maavarabilanss.

MRO avalikud ülesanded põhimäärustes ja osakonna töötajate tööülesanded ametijuhendites katavad

olulises osas maavarade registri pidamise ning maapõue kaitse küsimustega seotud ülesannete täitmise.

6 Keskkonnaministri 08.06.2022 määrus nr 25, (RT I, 29.12.2024, 53) „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“

11

2. Kas EGT MRO teenuseid toetavate protsesside AS-IS analüüs on teostatud?

Õigusraamistikust lühiülevaade

Võrgu- ja infosüsteemide KüTS üldnõuded: Teenuse osutaja kaardistab süsteemid ja nendega seotud teenused

või protsessid ning dokumenteerib süsteemile rakendatavad turvameetmed ja riskianalüüsi.

TO-BE olukord: riskianalüüsid teenustes ja protsessides toimuvad, turvameetmed on

määratud ja riskid maandatakse vajalikule tasemele.

TKTA „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ määratleb juhtimisobjektidena avaliku teenuse ja

protsessid. Samas § 6 määratleb juhtimisobjektina teenuse osutamise kaudu loodava väärtuse ja teenuste

kasutajate rahulolu.

TO-BE olukord: tervikteenused ja alamteenused on kaardistatud ning protsessid toimivad,

kasutajate tagasiside süsteem töötab.

KliM valitsemisalas on kehtestatud infoturbe juhtimise poliitika7 ja selle rakendamine toimub ISMS süsteemi

alusel 8 , mis hõlmab nii infoturbepoliitikat kui riskihalduse korraldust. ISMS hõlmab: organisatsiooni

struktuuri, protsesse, protseduure ja tavasid; poliitikaid ja plaanimistegevusi; kohustusi; ressursse ja varasid.

Riskihaldus peab katma kõiki erinevaid riskide, sh nt infoturbe riskid; andmekaitsealased riskid; projektidega

seotud riskid; protsessidega seotud riskid; teenustega seotud riskid; pettuseriskid; intsidentidest ja auditite

leidudest tulenevad riskid jne.

TO-BE olukord: Toimub pidev ISMS süsteemi meetmete rakendamise ja täiendamisvajaduse

seire.

KLIM infoturbepoliitika rakendamisel arvestatakse muuhulgas järgmistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid:

- teenuste korraldamise ja teabehalduse alused;

- isikuandmete kaitse seadus;

- avaliku teabe seadus.

TO-BE olukord: Turbetaseme hindamiseks teostab iga asutus vähemalt kord aastas

riskianalüüsi, et tuvastada äriprotsessidega seotud riskid.

Riskijuhtimine, sh avalikus sektoris, annab tippjuhile kindlust mh selles, et:

- avalike teenuste osutamisel on tagatud õigusaktidest kinnipidamine ja tavaõiguse põhimõtete

järgimine (sh korruptsiooni ennetuse ja pettuse vältimine ning huvide konflikti vältimine).

Käesolevas punktis teostatavas analüüsis kasutame „Parimast praktikast“ lähtuvaid hindamiskriteeriume,

kusjuures rõhuasetus on teenuse teadliku parendamise eesmärgil - mh juhtimiskvaliteedi tõstmine, ressursside

kasutamise optimeerimine, teenuse kasutatavuse parendamine ning kokkuvõttes teenuste parem sidumine

EGT tulemusjuhtimise mõõdikutega.

Eeltoodu saavutamine eeldab organisatsiooni konteksti arvestamist ja vastava teenuse osutamise vajaduse

kirjeldamist ning teenuste kohta andmete kogumist sh asutuse eesmärgi seisukohast oluliste väliste ja sisemiste

probleemide kaardistamist ehk seotud huvitatud osapoolte, klientide vajadusi kaardistatakse.

2.1. Kas EGT MRO teenuste juhtimiseks protsessid on kirjeldatud ja osapooltega koostöö toimib?

2.1.1. MRO juhtimine ja arendamine hõlmab mh järgmisi juhtimisprotsesse (juhataja ametijuhendist):

- maavarade registritoimingute protsessi haldamist ja arendamist;

- maavarade registridokumentide ajakohastamist, registri IT-lahenduste kavandamine, vastavate

hangete läbiviimine ning uue IT-lahenduse juurutamine;

- maavarade kasutamist mõjutava tegevuste kooskõlastamise protsessi haldamist ja arendamist;

- maardlate andmete ning seonduvate teenuste haldamise protsesside korraldamist.

2.1.2. MRO osutab järgmisi teenuseid:’

1)Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele

2)Maavarade registrikande tegemine

2A. Maavarade registrisse kande tegemine uuringuaruande põhjal

2B. Maavarade registrisse kande tegemine uuringu- või kaevandamisloa põhjal

7 KLIM 26.02.2025 käskkiri nr 1-2/25/100 8 Infoturbejuhtimise süsteem ISMS (Information Security Management System)

12

2C. Maavarade registrisse kande tegemine kaevandamis mahu põhjal.

3) Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamine

(Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on vajalik luba (MaaPS § 15 lg 1).

3.1.Loa andmine maardlal ehitamiseks

3.2.Loa andmine katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks või maareformi käigus maa

omandamise korral

3.3.Planeeringute kooskõlastamine

3.4.Füüsilisest isikust kinnisasja omaniku õigus maapõue kasutamiseks

4)Koondbilansi koostamine

5)Maavara registriga seotud päringute ja küsimiste vastamine

2.1.3. MRO teenuste tegevused on kirjeldatud järgmistes protsessiskeemides9:

1_Arvamuse andmine Uuringu ja Kaevandamisloa taotlusele AS-IS

2A_MVRsse kande tegemine uuringu aruande põhjal AS-IS

2B_MVRe kande tegemine uuringuloa või kaevandamisloa põhjal AS-IS

2C_MVRe kande tegemine kaevandamise mahu (kuluaruande või mahuaruande) põhjal AS-IS

3_Maavara kasutamist mõjutava tegevuse kooskõlastamine AS-IS

4_Koondbilansi koostamine AS-IS

5_Päringule vastamine AS-IS

2.1.4. MRO juhi sõnul ei ole teenuste hulka otstarbekas muuta ning õigusruumi teemad vaadatakse jooksvalt

üle ja tehakse ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks. Selgitati, et KeAs tehti seda kord aastas

koondatuna ja ka MROs on plaan sel aastal selliselt teha, et aasta lõpus koondatakse mõtteid, kas ja

mida võiks muuta. Ka hangitav ärianalüüs kaardistab protsesside parendamise kohti ja sealt võib tulla

ettepanekuid protsesside täiustamiseks.

2.1.5. EGT vastusele toetudes10 „E-ITSi rakendamist EGT-s koordineerib KliMi infoturbejuht, kellega EGT

teeb tihedat koostööd. Praeguse seisuga on vajalikud protsessid kaardistatud ja vastutajad määratud.

Põhirõhk on hetkel suunatud IT-teenustele ning selle valdkonnaga seotud protsessidele, kus koos

KEMIT-iga on töös riskide hindamine“. KLIM infoturbejuhi hinnangul ollakse E-ITS rakendamise

ettevalmistamisega algusjärgus.

2.1.6. MRO hinnangul on neil kõige rohkem suhtlust KeA teenistujatega, osakonnas on teada, kes millega

KeAs tegeleb. MRO osakonna spetsialistid suhtlevad otse KeA spetsialistidega, kes võtavad taotlusi

vastu. Kui nt mõne deklaratsiooni juures tekib neil küsimus, siis deklareerimise asjad peaks lahendama

KeA, aga kui on küsimusi MVRi küsimuses, siis KeA konsulteerib MROga.

2.1.7. KeA Maapõuebüroo vaates on KeAle laekunud uuringu ja kaevandamislubade menetluse raames

koostöö EGT MROga lubade kooskõlastamisel vahetu. Ka nt kui loaomanik soovib loas muudatusi,

siis helistatakse esmalt tavaliselt loahaldurile, EGT küsimuses vastamised saadetakse EGTle. KeA

sõnul büroos MRO töötajate piirkondlikku jaotust ei teata, aga nad saadavad vajadusel siis otse

osakonnajuhile küsimused.

2.1.8. KeA loa poolelt avaldati arvamust, et teinekord oleks hea koos arutada nö maapõuepoliitika teemadel,

kus võiks ka KLIM MVO kaasatud olla. Muret teevad KeA Maapõuebüroole kohtuvaidlustega seotud

teemad, sest kõikide tegevuste jaoks ei ole metoodikaid välja töötatud (nt on probleemkoht turbaalade

menetluses metoodikaga, kuidas arvestada turba kaevandamisest saadud kasu ja kahju). Riigikontrolli

22. august 2025. a aruanne Riigikogule toob välja just keskkonnakasutuse arvestuse aluste

puudulikkuse probleemi. KeA on välja öelnud (mainitud RK aruandele vastates), et nemad on valmis

koostöös KLIMiga panustama vastava määruse täiendamiseks ettepanekute väljatöötamisse, et

esitatavad maavarade kasutuse andmed sisaldaksid vajalikke arvutuslikke lähteandmeid ja

metoodikaid. KeA hinnangul just määruse tasandil peaks olema metoodikad kehtestatud (see säilitab

määruse rakendaja erapooletuse kaalutlemise protsessis), siis jääks ära vaidlused erinevate menetluste

juures (nt atmosfääriõhukaitse seaduses on veisekasvatuse heite koguste arvestamise alused seaduses).

2.1.9. KLIM MVO hinnangul on maardlate kaitse funktsioon muutunud sisukamaks ja tõhusamaks. Samuti

toodi välja kiidusõnu MVR osakonna teenistujate töö kohta, kes tegelevad vastavate küsimustega.

Poliitikakujundaja hinnangul on oluline ka see, et MRO inimesed saavad EGT siseselt küsida, mis teine

osakond arvab nt planeeringute kooskõlastamisel teatud olukorrast maavarade kaitset silmas pidades.

Maavarade register on suur süsteem geoportaalis, mis sisaldab hulganisti erinevaid andmeid ning

9 EGT MRO edastatud teenuste AS-IS protsessi joonised 10 Meil 23.09. seoses vastusega audiitori küsimusele: „Kaugel on EGT-s E-ITS rakendamine ning kas EGT-s on teostatud E-ITS rakendamise raames

ärimõjuanalüüsi ja vajadusel kirjeldanud riskid mis võivad ka MRO tegevusi mõjutada?“

13

varasemalt uuendati maavarade registris andmeid ainult kord kvartalis, käesolevalt teeb MRO seda

jooksvalt. Oli olukord, kus erinevad andmed ei ühildunud, siis juhiti tähelepanu ja see tehti kohe korda.

2.1.10. KLIM korraldab koosolekuid nii EGTga kui KeA vastava üksuse juhiga. KliM selgitas koostöö osas,

et uute teemade puhul on EGTd konsulteeritud, näiteks saadeti neile näidiskirjavormid ning anti nõu,

millele tuleks kooskõlastamisel tähelepanu pöörata. MRO on paaril korral KliMi kaasanud oma töösse

planeeringute kooskõlastamisel, on küsinud ka nõu sisuliste asjaolude hindamisel suure mõjuga

kooskõlastuste korral. KliM MVO suhtleb pidevalt ka vastava osakonna töötajatega, sh juristiga iga

nädal vastavalt vajadusele. Kolmepoolseid koosolekuid ei ole seni toimunud, kuid KliM MVO poolelt

ei ole seni tunnetatud ka otsest vajadust nende korraldamiseks.

2.2. Kas MRO protsessid vajavad veel detailsemat lahti kirjeldamist tegevusjuhistes?

2.2.1. Vastavalt punktis 2.1.3. mainitule on tööprotsesside hetkeseisu AS-IS eelkaardistus EGT MRO poolt

teostatud ja riigihanke: „Maavarade registri (MVR) ärianalüüsi teostamine“ ärianalüüsi eesmärgi

kohaselt arutatakse töötubades MVR andmete ja tööprotsesside hetkeseis AS-IS põhjalikult üle.

Analüüsi teostaja peab pakkuma välja võimalused protsesside optimeerimiseks, tekkivate andmete

standardiseerimiseks, dokumenteerimiseks ja sobivaks hoiustamiseks ning teenuste kaudu

kättesaadavaks tegemiseks, esitades soovitud tulevikuseisu TO-BE vaates.

2.2.2. Käesolevas töös analüüsiti töö eesmärgist tulenevas mahus EGT MRO teenustega seotud õigusakte,

nagu: EGT põhimäärus 11 ; Maapõueseadus 12 ; Määrus nr 25 „Maavarade registri asutamine ja

andmekogu pidamise põhimäärus“ 13 ; Määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara

geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra

ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste

kohta maavarana arvele võtmiseks“14. Analüüsi tulemusena saab järeldada, et õigusaktides on piisavalt

lahti kirjutatud sellised nõuded ja tingimused, mis seostuvad MRO teenustega ning detailsemate

tegevusjuhiste kirjutamine väljatöötatud protseduurijoonistele lisaks, ei annaks audiitori hinnangul

praktilist lisandväärtust.

Alljärgnevalt esitatakse ülevaade analüüsitud teemadest ja protsessidest. Maavarade uurimise ja kaevandamise taotluste valideerimine

Tabel 4: Uuringu ja Kaevandamisloa taotlusele arvamuse andmise protsessist ülevaade

Sisend Tegevuse AS-IS Osapooled

Uuringuloa taotlus:

a)üldgeoloogilise

uurimistöö loa taotlus

b)geoloogilise

uuringuloa taotlus

või nende muutmise

taotlus

Kaevandamisloa taotlus

või selle muutmise

taotlus

Taotlus esitatakse MaaPS § 27 lg 2 ja § 49 lg 2 sätestatud korras KOTKAS vahendusel.

 Taotluse andmed edastatakse aadressile [email protected]

 Taotlus registreeritakse DHSis15 ja suunatakse MROsse, edasi tööülesandena spetsialistile

❖ MRO tutvub taotluse andmetega

✓ korduva taotluse puhul tutvub spetsialist KOTKASes oleva taotluse ajalooga

✓ dokumendid salvestatakse digitaalselt kokkulepitud kohta Z-kettal

❖ spetsialist teeb maavarade registrisse kande - loa taotluse andmed 10p jooksul andmete

saamisest arvates,

✓ registrist liigub info automaatselt maardlate veebirakendusse, kus info ja ruumikujud

automaatselt uuenevad (taotletav mäeeraldis, selle teenindusmaa, taotletav uuringuala)

❖ spetsialist kontrollib taotluse andmeid

✓ vastu määrust, hinnates, kas ruumiandmed, graafilised lisad ja nendes sisalduvad andmed on

korrektsed (võivad muutuda taotletav mäeeraldis, selle teenindusmaa, taotletav uuringuala)

❖ spetsialist koostab loa taotlusele arvamuse , selle allkirjastab MRO juhataja

- kas taotluses esineb puudusi,

- kas taotlus kattub maardla alaga või teiste uuringu- ja kaevandamisloa taotlustega ning

- mis on varuplokkide hetkeseis.

❖ arvamuse edastamine KeAle

✓ allkirjastatud arvamus edastatakse läbi DHSi KeAle.

Kui arvamuses olid välja toodud vead või puudused, siis taotleja saadab KOTKASe kaudu uue

taotluse ja MRO protsessis tuleb liikuda protsessi algusesse

Üldosakonna

juhataja,

MRO juhataja,

MRO spetsialist

Keskkonnaamet

Aeg: 10 päeva

Maht ca 430

taotlust aastas

11 https://www.egt.ee/sites/default/files/documents/2025-02/EGT_pohimaarus_terviktekst_19.12.2024.pdf 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019011?leiaKehtiv 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024053?leiaKehtiv 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122018028?leiaKehtiv 15 DHS - dokumendihaldussüsteem

14

2.2.3. KeAle laekunud uuringu- ja kaevandamisloa taotluste menetluse raames annab EGT taotluste kohta

arvamust maavara registri küsimustes. Kui KeA võtab taotluse menetlusse, siis tekib geoportaali

ruumikuju ehk taotluse ala. KOTKAS süsteemi kaudu läheb taotlus EGTle, EGT annab enamasti 10

päeva jooksul oma arvamuse ära. Kui on küsimusi, suheldakse operatiivselt spetsialistide tasemel,

samas KeA hinnangul suuri probleeme pole olnud, mis tööd segaksid. On esinenud mõnel korral

KOTKASe anomaaliaid ja siis need on ka parandatud.

2.2.4. Ainsa erinevusena toodi KeA poolt välja see, et varasemalt MA spetsialist pani ise asutuse

kooskõlastuse kirja faili KOTKASesse taotluse juurde. Praeguselt EGT saadab kirja teel arvamuse,

mille KEA peab KOTKASesse lisama, mis tähendab neile lisasamme. KeA tõi vestluse käigus välja

ootuse, et EGT ise paneks oma vastuse KOTKAS süsteemi taotluse juurde.

2.2.5. MRO sõnul tuleb taotlus iga kord, kui taotlus KOTKASesse sisestatakse, automaatselt ka neile. KeA

alustab taotluse menetlemist ka ise – nt kui taotlus on seotud KeA teemadega, siis KeA ise saadab

taotlejale vastuse ja teavitab puudustest (sh majasiseselt loodus, jäätmed, õhk, vesi jne

ülevaatamiseks). Seejärel parandatud taotlus sisestatakse, mis tuleb siis MROle ülevaatamiseks – alati

antakse arvamus KeAle, mh antakse ka infot, mis on varu hetkeseis. MRO töö on toiminud nii, et

saadetakse kirja teel EGT arvamus, siinhulgas ka valdadele ja teistele isikutele selliselt, siis neid kirju

ei laeta KOTKAS süsteemi. Selgitati, et ka Muinsuskaitseamet jt annavad oma arvamusi ja saadavad

neid kirja teel, ka nemad neid üles ei pane.

2.2.6. Dokumendihalduse loogika on järgmine – taotlus arhiveeritakse KOTKASes, EGTle tuleb

digikonteiner, see registreeritakse Deltas, MVRi tehakse kanne, Deltasse läheb vastusdokumendina

MRO kiri. MRO sõnul see, kuidas tulevikus selline kirjalik suhtlus saab olema, sõltub sellest, kuidas

lahendatakse dokumendiregistri osa – et kas see tehakse MVRi juurde. MRO peamine ülesanne on

vaadata, kas kõik korras ja teha registrisse kanne, samuti anda infot, mis on varude hetkeseis.

2.2.7. KeA tegevus planeeringute ja projektide kooskõlastamisel, maavara kaevandamise ja

maavarauuringute loastamisel ning nende taotluste menetlemisel on suure ulatusega, sest neil tuleb

kontrollida kõiki asjaolusid, mida on vaja arvesse võtta kooskõlastuse andmisel. Nt kaitseala piiride

kontroll, kus piiride seadmisel või muutmisel vajab KeA erinevatel kaardikihtidel esitatavaid andmeid

jms. Varasemalt tegeles MA sellega, sest neil oli kaardi lugemise võimekus ja sellekohased teenused.

Antud olukorras leidis KLIM lahenduse ning tellis IT-vahenditest vastava tehnilise

programmi, mida KeA saab oma eelkirjeldatud tööülesannete täitmisel kasutada ning mille abil

on võimalik vajalikke andmeid automatiseeritult kontrollida. KeAs on nende teemadega juba

aktiivselt tegeletud, töötajad koolitatud programmi kasutamiseks.

2.2.8. KLIM info kohaselt, seoses uute muudatustega ehituslubade kooskõlastamisel, lisandub EGT MROle

täiendavaid ülesandeid maardla alal lubatavate tegevuste näol. Eelnõu on hetkel Riigikogus ja VTKs

on välja toodud, et sellistel maardlaaladel, kus linnad ja külad peal, siis sellist ala pole vaja maavaradele

ligipääsu mõttes rangelt kaitsta (nt inimene tahab Rakveres kuuri teha, siis ei vaja selline kooskõlastus

EGTlt sisulist analüüsi). KLIM sõnul töötatakse välja kooskõlastuskirja standardvorm sellistes

olukordades tegutsemiseks ja MRO koostab nimekirja maardlatest, kus on kas piirangud peal või kus

ei saa kaevandada (on külad peal vms). Kui EGTle tuleb taotlus selles nimekirjas oleval alal elava

inimese poolt, siis spetsialist teab mida vastata ja ei kuluta sellise küsimuse lahendamisele rohkemat

aega (maht u´ 200 kirja aastas). Varem lahendati igat üksikjuhtumit, nüüd aga tehakse protsessi

efektiivsemaks, et spetsialistil ka oleks lihtsam.

2.2.9. Kinnisaja omaniku nõusoleku saavutamise protsessi kommenteeris MRO järgmiselt: eramaal ei saa

enne uurimisluba, kui ei ole omaniku kooskõlastust. EGT ülesanne ei ole küsida maaomanikelt, kas

võib uurida. Uuringu eesmärk on varude arvele võtmine ja uuringu tulemused kantakse MVRi MRO

poolt. Lubade kooskõlastamisel võrdleb MRO loa dokumente maavarade infoga ja teeb ka loa andmete

kontrolli vastu määrust.

Maavarade registrikande tegemine

2.2.10. Maavarade arvestust peetakse maavarade registris. Andmete andmekogusse kandmise

alusdokumendid (MVR PM § 9 lg 1) on:

1) geoloogilise uuringu aruande suhtes tehtud kandeotsus ja geoloogilise uuringu aruanne;

2) maavara kaevandamise keskkonnaloa, geoloogilise uuringu loa või üldgeoloogilise uurimistöö loa

suhtes tehtud otsus;

3) maavara kaevandamise mahu aruanne;

4) markšeideritöö aruande suhtes tehtud kandeotsus ja markšeideritöö aruanne.

15

2.2.11. MVR PM § 7. Andmekogusse kantavad andmed maardlate kohta:

- maavara kaevandamise keskkonnalubade ja nende taotlustega seotud mäeeraldiste andmed,

geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade ja nende taotlustega seotud uuringuruumide

andmed, sealhulgas keskkonnaloa, geoloogilise uuringu loa ja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotleja

ja loa omaja nimi;

- maavara kaevandamise keskkonnalubade, geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade

numbrid ja kehtivusaeg, lubade andmise, muutmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või lubade

andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev;

- ruumiandmed maardlate, plokkide, mäeeraldiste, mäeeraldiste teenindusmaade ja uuringuruumide

teenindusalade kohta;

- geoloogilise uuringu uuringupunktide ja laboriproovide andmed.

Tabel 5: Maavarade registrisse kande tegemine uuringuaruande põhjal

Sisend Tegevuse AS-IS Osapooled

Üldgeoloogilise

uurimistöö

aruanne

Geoloogilise

uuringu

aruanne

Toimingu aluseks MaaPS § 25 lg 1 (aruanne esitatakse hiljemalt 30 päeva pärast loa kehtivuse

lõppemist), määrus 25 (MVR PM), määrus 52 (uuringute kord).

Uuringu loa omaja või tema volitatud isik esitab üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu

aruande:

 maardlate veebiliidesesse (uuringu andmed, uuringu punktid, laborianalüüsid, fotod), maardlate

veebiliideselt liigub info MVRi ja tekib kanne uuringukande alla

 ja saadab EGTle aadressile [email protected] registrikande tegemiseks.

✓ aruanne registreeritakse DHSis (Delta) ja suunatakse MROsse ning tööülesandena spetsialistile

❖ uuringu andmete arhiveerimine

✓ dokumendid arhiveeritakse digitaalselt Z-kettal, iga uuringu kohta on digitaalne kaust

❖ kande lisamine / täiendamine MVRi ajutisel kihil

❖ uuringu aruande andmete kontrollimine

✓ vastu määrust, ruumiandmete kontrollimine, veebiliidese kaudu esitatud dokumentide võrdlemine

✓ kui andmetes esineb vastuolu, siis spetsialist saadab uuringu läbiviijale meili teel tagasiside, meil

registreeritakse DHSis

✓ aruannet täiendatakse tagasiside põhjal ja esitatakse uuesti – protsess liigub algusesse tagasi

❖ korralduse eelnõu koostamine (kui aruande andmed on korrektsed vormistatakse kandeotsus)

✓ eelnõu laetakse DHSi, kus MRO juhataja vaatab üle korralduse eelnõu, kinnitab korralduse

✓ korraldus saadetakse EGT direktorile allkirjastamiseks

✓ korralduse info edastatakse DHSi vahendusel seotud osapooltele

❖ MVRi lõpliku kande tegemine uuringuaruande põhjal

✓ spetsialist teeb MVRis vastava kande ja kinnitab selle, kandeotsuse tegemisest arvates 5 tp jooksul;

✓ MVRi andmete alusel toimub maardlate veebirakenduse andmete automaatne uuendamine

(uuendatud maardla info uute varudega, uued varuplokid, muudatused varuplokis)

✓ kinnitab kehtivate uuringupunktide andmed

✓ MVRi ajutiselt kihilt kustutatakse kanne

 Aruanne säilitatakse elektrooniliselt Eesti Geoloogiafondis (sisestatakse käsitsi).

Kui arvele soovitakse võtta muud maavara kui järvelubi, järvemuda, meremuda, kruus, liiv, lubjakivi,

dolokivi, savi või turvas, saadab MRO aruande maavarade komisjonile.

Geoloogilise

uuringu läbiviija

MRO juhataja,

MRO spetsialist,

EGT direktor,

Aeg: 30 kp otsuse

tegemiseks + 5 tp

registri kande

tegemiseks

Maht: ca 120

kannet aastas

Tabel 6: Maavarade registrisse kande tegemine uuringu- või kaevandamisloa põhjal

Sisend Tegevuse AS-IS Osapooled

Kaevandamis-

luba

Uuringuluba, sh

üldgeoloogilise-

ja geoloogilise

uuringu luba

Toimingu aluseks MaaPS § 21 lg 1 (maavarade arvestust peetakse MVRis) ja § 24 lg 1 (uuringut

nõudmata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks tunnistamine), määrus 25

(MVR PM), määrus 52 (uuringute kord).

KeA teavitab EGT-d üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu või kaevandamise loa andmisest

või muutmisest, saadab sellekohase korralduse MVRi kande tegemiseks

 luba saabub läbi KOTKAS süsteemi ja korraldus aadressile [email protected]

 dokumendid registreeritakse DHSis (Delta) ja suunatakse MROsse ning tööülesandena spetsialistile

❖ uuringu- või kaevandamisloa andmetega tutvumine

✓ MRO spetsialist tutvub KeA korralduse ja loa andmetega

✓ vajadusel vaatab KOTAS süsteemist dokumendi menetluse ajalugu

✓ DHS kaudu saabunud andmed arhiveeritakse digitaalselt Z-kettal, iga uuringu kohta on digitaalne

kaust, leitav maardlate järgi

❖ uuringu- või kaevandamisloa andmete kontrollimine

✓ vastu määrust, ruumiandmete kontrollimine, graafiliste lisade ja loa dokumentide võrdlemine

✓ kui andmetes esineb vastuolu, siis KeAd teavitatakse, spetsialist koostab KeAle tagasiside, selle

allkirjastab MRO juhataja ja see registreeritakse DHSis

✓ loa andmeid täiendatakse tagasiside põhjal ja esitatakse uuesti – protsess liigub algusesse tagasi

❖ MVRis kande tegemine uuringu- või kaevandamisloa põhjal

kui loa andmed on korrektsed alustab spetsialist loa andmete alusel MVRs kande tegemist

EGT Üldosakond

MRO,

EGT direktor,

KeA

Aeg: 2 tp

Maht: ca 204

kannet aastas

16

✓ kui on tegemist uuringu loaga – tuleb UUS kanne, uuringu taotluse kandelt eemaldatakse kinnitus,

kande sisu muudetakse vastavaks loaga

✓ kui tegemist uuringu loa muutmisega – tuleb MUUTMISKANNE, vastavalt korraldusele ja kande

sidumine olemasoleva uuringualaga

✓ kui on tegemist UUE loaga, siis loa taotluse kinnitus eemaldatakse (taotletav ala ja teenindusmaa

kustub), lisatakse loa andmed, korraldusest info plokkide kohta ja nende sidumine mäeeraldisega

(ME), kaevandatava varu täpsustamine

✓ kui on tegemist loa muutmisega, siis tuvastatakse olemasoleva loa viimane kanne, luuakse ME uus

versioon (andmed ja ruumikuju korrigeeritakse, täiendatakse), kinnitatakse uus maardla versioon,

korralduse alusel teostatakse vajalike plokkide tükeldamine ja uuendamine kaardi vaates,

kaevandatava varu täpsustamine

❖ MVRis uuringu- või kaevandamisloa põhjal tehtud kande KINNITAMINE

✓ MVRi kande kinnitamise järgselt võtab maardlate veebirakendus automaatselt andmed vastu ja

uuendab – maardlate kaardirakenduses on kaardikihtide tärkandmed ja ruumikujud uuenenud

Tabel 7: Maavarade registrisse kande tegemine kaevandamise mahu (kuluaruande või mahuaruande) põhjal

Sisend Tegevuse AS-IS Osapooled

Kaevandamisma

hu aruanne

Kaevandamisma

hu deklaratsioon

Toimingu aluseks MaaPS § 21 lg 1 (maavarade arvestust peetakse MVRis), määrus 25 (MVR PM),

määrus 52 (uuringute kord).

Kaevandamisloa omaja peab deklareerima kaevandatud maavara kord kvartalis, selleks kaevandamise

ettevõtted esitavad kaevandamismahu aruandeid või deklaratsioone

 Keskkonnaamet saadab kaevandamismahu aruande EGT-le läbi X-tee teenuse, andmed võtab

vastu MVR, kus toimub aruande automaatne kontroll vastu defineeritud nõudeid

❖ A) MVRis toimub automaatne aruande andmete vastuvõtt ja kanne

✓ kui aruanne vastab nõuetele, siis toimub automaatselt kanne, mahud uuendatakse, protsess sellega

lõpeb

❖ B) MVRi kande tegemine manuaalselt

Kui varu muutust automaatselt ei toimu (nt andmed on vigased), tuleb MRO-l 30 päeva jooksul viga

leida ning kanne käsitsi teha (menetleja poolt). Selleks menetleja:

✓ vaatab kord nädalas üle kanded, mis automaatselt defineeritud kannetele ei vastanud.

✓ tutvub aruandega, täiendavate küsimuste puhul suhtleb KeAga ja/või kaevandaja esindajaga,

vajadusel viib vajalikud muudatused aruandesse sisse,

✓ kinnitab MVRis aruande, sellega on MVRs kanne tehtud ja mahud on uuenenud

Aruande esitaja

KeA,

MRO spetsialist

Aeg: 1 tp

(automaatse

kande puhul)

30 tp (kui kanne

oli mittevastav)

Maht: ca 29

aruannet aastas,

mis automaatset

kandeprotsessi ei

läbinud

2.2.12. Vastavalt EGT 15.01.2025 käskkirja nr 1-1/25-3 kohaselt maavarade registri andmete põhjal

antavatele arvamustele ja kooskõlastuskirjadele volitatakse alla kirjutama maavarade registri

osakonna juhatajat. MRO osakonna juhataja selgitas, et arvamused, mis edastatakse KeAle ja

kohaliku omavalitsuse (KOV) planeeringutele, annab tema. Kui aga võetakse varu arvele, toimub see

korralduse alusel, mille allkirjastab direktor. Samamoodi allkirjastab direktor korralduse juhul, kui on

vaja anda luba.

2.2.13. MRO hinnangul on nende töö tõhususe seisukohalt oluline, et õigusruum toetaks tegevusi. Näiteks

uuringuaruannete ülevaatamisel saab tugineda vastavat tegevust reguleerivale määrusele, kus on

selgelt kirjeldatud, millised punktid peavad olema täidetud. See muudab kontrollimise oluliselt

lihtsamaks. Samas ei ole probleeme tekkinud ka muude registrikannetega, näiteks kaevandamise

mahuaruannetega, kuna protsessi sekkutakse juhul, kui automaatfiltrisse jäävad kinni arvandmed.

Kui tuvastatakse ülekaevandamine või selle oht, on olukord lahendatud koostöös KeAga

keskkonnatasude osas – nemad vastutavad selle eest, et vajalikud tasud oleksid makstud.

2.2.14. KeA Maapõuebüroo vaates sooviksid nad geoportaalis näha mäeeraldise andmete kohta ka seda, millise

hetke seisuga jääkvaru on muudetud või parandatud (kas kpv lisada vms). Ollakse teadlikud, et MVR

uuendamine on töös ja süsteemid saavad kaasaegsemaks.

Maavarade kaitse ehk Maardlat mõjutavate tegevuste kooskõlastamine

2.2.15. Maardlat mõjutavate tegevuste kooskõlastamisel on oluline säilitada maavara kaevandamisväärsena

ja tagada sellele juurdepääs. Kui maapõue ja maavara kaitse põhimõtted (MaaPS § 14) pole täidetud

keeldub EGT loa andmisest või jätab kooskõlastuse andmata.

2.2.16. Kui potentsiaalne maavara esinemine on geoloogiliste uuringutega (või mingi muu uurimise

protsessiga) kindlaks tehtud, on maavarade kaitsmise eesmärk läbi ruumilise planeerimise, et

maavaradele juurdepääsu ebamõistlikult ei takistataks muude tegevustega (elamute ehitamine, teede

ehitus jne).

2.2.17. Olulises osas on maavarade kaitse alastele pöördumistele vastuste koostamine seotud järgmiste

tegevustega:

- ehituslubade, ehitusteatiste, kasutuslubade ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmise kooskõlastamise

taotlustele vastamine;

17

- maardlate aladel asuvate planeeringute, projektide, projekteerimistingimuste taotluste

kooskõlastamise taotlustele vastamine.

Tabel 8: Maavara kasutamist mõjutava tegevuse kooskõlastamine

Sisend Tegevuse AS-IS Osapooled

Valminud

planeeringu/

ehitusobjekti/

ehitusloa/ehitis

-

teatise/planeeri

mistingimuste

eelnõu/sihtotst

arbe muutmise

taotlus –

millele on vaja

EGT

kooskõlastust

(luba) või

arvamust

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on vajalik luba (MaaPS § 15 lg 1).

Planeeringute koostamisel tuleb maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud

andmeid (MaaPS § 15 lg 71)

 teate ja/või dokumentide saatmine aadressile [email protected] ,

 dokumendid registreeritakse DHSis (Delta) ja suunatakse MROsse ning tööülesandena spetsialistile

 dokument on esitatud Ehitusregistri (EHR) vahendusel, MRO juht määrab menetleja

 DHS kaudu saabunud andmed arhiveeritakse digitaalselt Z-kettal

❖ Taotluse menetlemine

✓ taotlusega tutvumine ja vajadusel teiste EGT osakondade seisukoha küsimine (nendega

konsulteerimine)

✓ EGT seisukoha koostamine VASTUSKIRI või KORRALDUS

Arvamus – vastuskiri DHS kaudu, allkirjastab osakonnajuhataja, arvamus saadetakse vastavale

asutusele, vastus laetakse üles infosüsteemi, mille kaudu taotlus (dokumendid) esitati – EHR, Minu

Kataster (KOV-d küsivad EGT MRO-lt arvamust projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõule)

Korraldus – otsuse eelnõu koostamine (nõustuv/ mittenõustuv), korralduse eelnõu laetakse DHSi, MRO

juhataja kinnitab ja allkirjastab, korraldus saadetakse EGT direktorile allkirjastamiseks, Korraldus

edastatakse vastavale asutusele.

EHR/ KOV/

TTJA ja teised

taotluse esitajad

KeA,

MRO spetsialist

Aeg: EHRis tuleb

arvamus anda 10

päeva jooksul.

Kui taotlus

saabub DHS

Delta kaudu, siis

loa andmine

otsustatakse 30

päeva jooksul

2.2.18. Planeeringud, mis EGTle kooskõlastamiseks tulevad on üldjuhul KOVidelt (maakonnaplaneering,

üldplaneering, detailplaneering või eriplaneering). Maapõue kaitse teemas MRO sõnul menetlustega

probleeme ei ole, kuigi ülesanded saadakse eri kohtadest (EHRist, osad KOVide saadavad ka Deltasse),

arvamus antakse kirjalikult vastava kanali kaudu, kust taotlus tuli. M-kataster (minu kataster) kaudu

tulevad ka ülesanded. Ühe menetluse raames võib üks taotlus korduvalt MRO laualt läbi käia –

igakordselt vaadatakse, kas väljatoodud märkused või soovitused on sisse viidud ning kas mingi oluline

aspekt maardlatega seoses on muutunud, siis EGT annab taotlejale selle info. Kui aga KOV ei arvesta

EGT arvamusega, siis nemad annavad sellest ka teada (nt tuulikute teema on mitu korda käinud

kooskõlastusel).

2.2.19. MRO selgitas täiendavalt MRO kooskõlastuse eesmärki – kooskõlastamise tulemusena on oluline

tagada, et maardlaalale ei planeeritaks muid tegevusi ning et arvestataks maardlatega seotud aspekte

(nt raudteelõigu nihutamine, sest tammi alla jääb kasulik materjal, mida pärast kätte ei saa vms).

Kõigepealt algatatakse planeering ja siis MRO vaatab küsimuse läbi ning seab asjakohaseid tingimusi.

Vahel tuleb ka dubleerida nõudeid, kui taotlejad ei ole kursis, nt kui tohib 35 aastaks tuulepark seal

olla (taastuvenergiaallikas), siis see nõue tuleb otse seadusest. Maapõue kaitses on teemasid, mida tuleb

kord aastas ette, aga need taotlused alluvad kõik samadele tingimustele. MRO sõnul MA aegu oli

ühiseid kohtumisi ja seetõttu oldi jooksvalt selle teemaga seotud muredega kursis.

Aruandlus maavarade varude, kaevandatud koguste ja varumuutuste kohta

Tabel 9: Koondbilansi koostamine

Sisend Tegevuse AS-IS Osapooled

Maavarade

andmed MVRis

e. aruandeaasta

laekunud

kaevandamisma

htude aruanded

ja

deklaratsioonid

Toimingu aluseks MaaPS § 21 lg 1 (maavarade arvestust peetakse MVRis), määrus 25 (MVR PM),

määrus 52 (uuringute kord).

Aastaringselt on toimunud mahuaruannete põhjal kannete tegemine MVRsse.

❖ Kui eelmise aasta kohta on kõik kanded MVRis tehtud, siis langetatakse MROs otsus algatada

koondbilanssi koostamine

✓ spetsialist genereerib MVRst koondbilanssi tabeli ning hakkab seda rida-realt läbi vaatama ning

seletuskirja koostama

✓ kui selgub et registrikannetes on vaja teha muudatusi, siis muudetakse vajalikud kanded ning

genereeritakse uus tabel

❖ kui seletuskiri ja koondbilanssi tabel on valmis, edastatakse need maavarade komisjonile

✓ vajadusel täiendab spetsialist maavarade komisjoni ettepanekute põhjal koondbilanssi dokumente ja

esitab need komisjonile uuesti

✓ kui maavarade komisjon puudusi ei tuvastanud, siis teeb ettepaneku koondbilansi avalikustamiseks

 maavarade koondbilanssi salvestatakse z-kettale

 Koondbilanss avalikustatakse EGT koduleheküljel

 Statistikaametile saadetakse koondtabel vajalike andmetega.

EGT PD

MRO

Maavarade

Komisjon

Aeg: 1 kord

aastas

Maht: Bilanssi

koostamise aeg

ca 2 kuud

2.2.20. MRO hinnangul on koondbilansi koostamiseks vajaliku info koondamine ajamahukas, sest kuigi

süsteem genereerib esmased algandmed automaatselt, vajab andmestik siiski spetsialistipoolset

töötlemist. Maavarade bilanssi tehakse täna kord aastas, kõik bilansid on EGT kodulehel ka üleval.

Koondbilansi struktuur on täpselt sama, mis MA puhul oli. MRO on küsinud tagasisidet mõnelt

18

kaevandajalt, kes andmeid aktiivselt kasutavad, ning nende hinnangul on vajalik info kättesaadav.

Samuti on võimalik andmeid saada geoportaalist, kuid osapoolte hinnangul võiks süsteem olla

kasutajamugavam.

2.2.21. MROl on suured ootused uue MVRi osas, soov on teha väljavõtete tegemine sujuvamaks ja kiiremaks.

Maardlate rakendus on küll olemas, kui aga tahetakse konkreetset ala vaadata jms, siis selline

funktsioon on täna aeglane, seda on vaja kiiremaks saada.

2.2.22. KLIM esindaja hinnangul tuleks bilansivormi muuta kasutajasõbralikumaks, sest praegune pdf vorm,

nagu MA ajal, ei võimalda kasutada nt otsingu funktsiooni. MV koondbilansi kasutajana tahaks KLIM

bilanssi näha kaasaegses vormis aga osapooltele on selge, et see on ka selle IT arenduse taga hetkel.

MRO poolelt selgitati, et ärianalüüsi käigus on kavas KLIM esindajatega rääkida (sh vormi küsimust),

tänase seisuga on räägitud EGT teiste osakondade ja KeA inimestega.

Päringutele vastamise haldamine

Tabel 10: MVRiga seotud päringutele ja küsimiste vastamine

Sisend Tegevuse AS-IS Osapooled

E-mailiga

saadetud

teabepäringud

Toimingu aluseks: Avaliku teabe seadus.

Päring mis on seotud maavarade registri või MRO teenustega võib olla seoses veateatega, selgituse või

infoküsimisega vms (veateated lahendatakse läbi telefoni, e-maili või Jira pileti kaudu).

 teabenõue, märgukiri või selgitustaotlus saadetakse aadressile: [email protected], dokumendid

registreeritakse DHSis (Delta)

Kui kiri saadetakse aadressile [email protected], siis suunatakse see edasi [email protected] aadressile

❖ MRO juhataja registreerib sissetulnud kirja DHSs kirja saamisele päeval või hiljemalt

järgneval tööpäeval ning suunab päringu ülevaatamiseks vastavale spetsialistile

✓ spetsialist koondab päringu vastuseks andmed ning koostab DHSs vastuskirja. Vajadusel teeb

väljavõtted ja lisab muud asjakohased dokumendid

❖ MRO juhataja allkirjastab vastuskirja

✓ spetsialist saadab DHSst kirja välja

Klient,

MRO juhatja,

MRO spetsialist

Aeg 5 tp -

teabenõue

(võimalus

pikendada kuni

15 tööpäevani)

15 kp - märgukiri

ja selgitustaotlus

Maht: ca 120

päringut aastas

2.2.23. MRO sõnul on MVRiga seotud päringud mitut laadi, inimesed küsivad ka nt seda, kus leida mingeid

andmeid, sest et teenused on üle läinud ning siis tuleb selgitada. MRO on välja toonud ka päringutele

ja küsimiste vastamise kitsaskohti, nagu: päringud, milles küsitakse infot ajaloolise seisu kohta, tuleb

MVRst otsida käsitsi, sest MVRis puudub vastav funktsioon, et saaks pärida teatud ajahetke infot.

Paljude avalike andmete pärimisega seotud päringute vajadus langeks ära, kui andmed oleksid

geoportaalist interaktiivselt kättesaadavad, siis e-maili teel info küsimiseks vajadus ka puuduks.

Millised on klientide või asutuste murekohad, selgub ka ärianalüüsi intervjuudest, millelt saab MRO

otsustada, kas on vaja teha protsesse lihtsamaks, kas on vaja muuta õigusruumi, kas on vaja tehnilist

tuge täiustada – mõnes osas vbl pole ka vaja uuendusi teha.

Kokkuvõte:

EGT MRO on määratlenud osakonna osutatavad avalikud teenused, protsessid juhtimisobjektidena

on kirjeldatud, mis annab ülevaate tegevustest tegevuseesmärgi saavutamiseks. Osutatavad avalikud

teenused on üldjuhul kooskõlas avalike ülesannetega põhimääruses ning osakonna põhiülesannetega

ametijuhendites.

Töö pt 2 teostatud analüüsi tulemusena saab asuda seisukohale, et teenuste juhtimise protsessid on

olulisel määral kirjeldatud ja MRO töös rakendatavad. MRO teenustega seonduvad nõuded ja

tingimused on õigusaktides piisava detailsusega lahti kirjutatud ning vajadus detailsemaid

tegevusjuhiseid välja töötada hetkel puudub. Siinjuures märgime, et juba alustatud teised

arendustegevused toetavad protsesside täiustamist ja efektiivsemaks muutmist, nt:

▪ E-ITS rakendamine valitsemisalas – EGT-s koordineerib KLIM infoturbejuht, kellega

EGT teeb tihedat koostööd. Praeguse seisuga on vajalikud protsessid kaardistatud ja

vastutajad määratud. MRO sõnul on põhirõhk hetkel suunatud IT-teenustele ning selle

valdkonnaga seotud protsessidele, kus koos KEMITiga on töös riskide hindamine.

Lõppkokkuvõttes aitab see tagada protsesside toimivuse kaudu infovarade

konfidentsiaalsuse, käideldavuse ja terviklikkuse;

▪ Alustatud on MVRi arendusprojekti ettevalmistava ärianalüüsi hankega, mis on oluline

MRO teenuste arendamise seisukohalt just selles, et töötatakse välja protsesside TO-BE

vaade ning selle käigus selguvad arendamist vajavad kitsaskohad – selline info on ka üheks

sisendiks, mille alusel otsustada, kuidas muuta protsesse lihtsamaks, kas selleks on vaja

muuta õigusruumi ning millises küsimuses on vaja tehnilist tuge täiustada.

19

3. Kas EGT MRO teenuseid hõlmav e-teenuste arendusprojekt(id) on juhitud ning IT

tugi vastab vajadusele?

Konteksti sissejuhatus

19.12.2024 – Asutati maavarade register 16 iseseisva andmekoguna, EGT MRO ülesanne on registri IT-

lahenduste kavandamine, vastavate hangete läbiviimine ning uute IT-lahenduste juurutamine.

Infotehnoloogist tuge pakub EGT-le selles Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT).

KEMITi poolt teenindatavate asutuste infotehnoloogilise toe andmisel lähtutakse põhimõttest, et kõiki

KEMITi poolt teenindatavate asutuste tegevusi vaadeldakse teenusepõhiselt. Mainime üle, et KEMIT peab

tagama IT-teenuse tehnilise ajakohasuse ning äripool peab tagama IT põhise teenuse funktsionaalsuste

ajakohasuse (vastavuse kasutajate vajadusele ja seadusandlusele).

Vastav kord17 rõhutab äripoole (andmete ja teenuse omaniku) rolli andmete ja nende töötlemisega tekkiva

väärtuse loomise ja sisulise õigsuse eest, st äripoole vastutusel on eelkõige nõuete defineerimine ja teenuse

tulemite ärakasutamine äriteenustes.

Andmete töötlemise protsessis vastutab äripool järgmiste tegevuste eest:

- andmetöötluse reeglite määratlemine (funktsionaalsus);

- tulemuste ja väljundite kirjeldamine sisulisest vajadusest lähtuvalt;

- uute andmete (sünteetiliste ja analüütiliste tulemuste) tähenduse määratlemine;

- tegevused, mis on vajalikud andmete töötlemiseks inimeste poolt või andmetöötlusprotsesside

korraldamiseks ja sisuliseks juhtimiseks;

- turvalisuse tagamine vastavalt E-ITS standardile.

Infotehnoloogilises vaates tuleks IT toetatud teenuse arendamisel eristada kolme teineteisest lahus olevat

tasandit: a) esitlustasand, kust teenust välja kutsutakse; b) teenuste tasand ja c) andmete tasand ehk koht, kus

andmed paiknevad. Teenuse arendamine toob üldjuhul kaasa kas uue IT lahenduse loomise või olemasoleva

täiustamise või muutmise.

Üldjuhul asutuse poolt pakutava teenuse edukus sõltub äriprotsesside tõhususest ja IT-toest. EGT

geoloogiliste andmete haldamise ülesanne, mis sisuliselt on MVR registri vastutava töötleja ülesannete

täitmine, maavarade kaitse rakendamine ja geoloogiliste avaandmete kättesaadavuse tagamine, vajab

läbimõeldud infotehnoloogilist tuge, et tagada sisuline maapõue kaitse. Siinjuures on oluline, et valdkonna

arengustrateegia on kooskõlas infosüsteemide arengu TO-BE vaatega.

3.1. Äripoole ja IT toe rollid MVR haldamisel

3.1.1. MVR andmekoguga seotud ülesannetest ning volitatud ja vastutava töötleja ülesannete jaotuse

kirjeldab registri põhimäärus.

Tabel 11: Ülevaade MVR andmekoguga seotud ülesannetest

MVR PM Andmekogu vastutav töötleja

EGT

MRO Projektijuhi ametikoha eesmärk ja

ülesanded

MVR PM - Andmekogu volitatud

töötleja KEMIT

1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides

sätestatud nõuete järgi;

2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja

pidamise finantseerimise;

registri arendusprojekti algatamine, sh

äriprotsesside kirjeldamine, infosüsteemi

nõuete kogumine ja analüüsimine ning

arenduse projektide juhtimine.

1) korraldab andmekogu haldamise,

hooldamise ja majutamise;

2) kasutab andmekogu arendamiseks ja

haldamiseks eraldatud vahendeid

sihipäraselt ja tõhusalt;

3) juhib andmekogu arendustöid;

4) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse

ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu

turvameetmed ja korraldab nende rakendamise

1 Maavarade registri arendusprojekti

juhtimine, sh lähteülesande ja projektiplaani

koostamine, eelarvevahendite kasutamise

planeerimine ja jälgimine.

3) teeb andmekogu vastutavale töötlejale

ettepanekuid andmekogu arendamiseks;

5) sisestab, töötleb ja väljastab andmeid

esitatud dokumentide põhjal

2 Maavarade registriga seotud äriprotsesside

kirjeldamine, infosüsteemi nõuete kogumine ja

analüüsimine.

6) koostab maavarade koondbilansi

Maavarade registri andmete põhjal koostab

maavaravarude koondbilansi Eesti maavarade

varudest maavara kasutusalade lõikes (§ 8 lg 1)

16 Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024006 (Keskkonnaministri määrus nr 25,

08.06.2022) Määrus kehtestatakse maapõueseaduse§ 21 lõike 11 alusel, ametlik lühend on MVR. 17 „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT) poolt teenindatavate asutuste IT-teenuste loomise ja muutmise kord“ 27.05.2025.

20

7) tagab andmekogusse kantud andmete

kättesaadavuse ja asjakohasuse

8) tagab andmekogu teenuste kasutajatoe

Juurdepääsu infosüsteemile ja osutatavatele

teenustele tagab vastutav töötleja.

4 Töö tehnilise dokumentatsiooniga, sh

dokumentatsiooni koostamine ja selle

haldamise korraldamine.

(juhtida infosüsteemi haldamist, andes

teabehaldajatele ja volitatud töötlejale selleks

vajalikke juhiseid või korraldusi)

5) rakendab meetmed andmete

käideldavuse, tervikluse ja

konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning

korraldab andmekogu varukoopiate

tegemise;

9) informeerib volitatud töötlejat (KEMIT)

aegsasti kavandatavatest muudatustest

andmekogu pidamisel ning olulistest

takistustest ja probleemidest andmekoguga

seotud kohustuste täitmisel;

3 IT arendusvajaduste analüüsimine ja

prioriseerimine, vajalike riigihangete

ettevalmistamisel osalemine.

4) korraldab ja koordineerib andmekogu

arendustöid ning andmekogu infrastruktuuri

hankimist või rentimist;

10) teeb oma pädevuse piires järelevalvet

andmekogu pidamise üle.

7) informeerib vastutavat töötlejat olulistest

takistustest ja probleemidest - SLA

monitooringusüsteem

5 Avalikkuse teavitamine oma

tegevusvaldkonna teemadel ja pädevuse

ulatuses, sh ettekannete tegemine.

6)tagab andmekogu infotehnoloogilise

kasutajatoe

3.1.2. Selleks, et tagada infosüsteemide käitamine ja turvalisus, on KEMITi seisukohalt oluline, et

äripoolel oleksid kaardistatud äriprotsessid, sh äriprotsesside seosed infosüsteemide ja

andmekogudega ning kõik äripoole kasutatavad rakendused / infosüsteemid oleksid kirjeldatud IT-

teenuste kataloogis ja arendustööde dokumentatsioonid (sh lähtekoodid) asuvad kokkulepitud

keskkonnas. KEMIT koondas asutuste äriteenuste nimekirjad, et need ära siduda IT-teenustega.

3.1.3. KLIM IT majaga koostöö osas selgitas MRO, et KEMITilt IT toe osutamine on toiminud, sest

geoloogiline info, mida vana MVR jagab, peab jääma püsti seni, kuni uus MVR lahendus on välja

töötatud ja rakendatud. MVRi süsteem töötab vanal liidesel ja selliselt seda parandada ei saa,

mistõttu pidevalt on vaja teha varukoopiaid. MRO sõnul õnneks ei ole süsteem katki läinud ja täna

toimib aga EGT vajab kaasaegsel tehnoloogilisel alusel toimivat registrit.

3.1.4. MRO selgitas vestlustes, et hea koostöö on KEMITi osakonnajuhiga, kes aitas mh ärianalüüsi

lähteülesannet paika panna, MRO projektijuht kogus sisendandmed ja KEMIT vaatas üle.

Registri arendusega seoses on EGT juhtkond ja KEMIT MROlt ennekõike küsinud, mida süsteem

peaks näitama, tagama ja pakkuma, ülejäänud IT lahenduse töötab välja KEMIT ise. Ärianalüüsi

hanke pani üles KEMIT, tellija on MRO ja MRO sõnul asjad praegu liiguvad. Samas MRO teab

arvestada, et IT arendused võtavad aega ning tulevikus võib veel selguda IT asju, mida praegu ei

saa planeerida – siis nendeks parendusteks tuleb ka edaspidi rahastus leida.

3.2. Infosüsteemide/registrite ja teenuste arendamise koostoime

Infosüsteemide/registrite arenduste käigus on oluline tehta tihedat koostööd ja arendada registrite koostoimet,

et tagada ühine kasutajaprofiili spetsiifiline „pääsukoht“ põhimõttel (sellisel „platvormi“ lahendus tagab

pääsu andmetele ja andmed ei pea asuma ühes kohas). Kasutajale on oluline, et süsteem töötab, et ta saab oma

teenused võimalikult mugavalt kätte. Seega on teenuse arendamisel oluline teenuste ühildamine lähtuvalt

kliendi vaatest, et teenused muutuksid lihtsamini kättesaadavaks, mis tähendab ühest kohast tarbitavaks.

3.2.1. MVR arendamiseks hangitava ärianalüüsi eesmärk on kaardistada MVR andmete ja tööprotsesside

hetkeseis AS-IS ja soovitud tulevikuseis TO-BE vaates. Lisaks tuleb pakkujal välja pakkuda

loodava lahenduse võimalik arhitektuur, mis sisaldab muuhulgas ettepanekuid vajalikele liidestele

ja teenustele. Samuti tuleb anda hinnang arenduse eeldatavale maksumusele, tasuvusele ja

ajakulule.

3.2.2. Ärianalüüsi käigus tuleb läbi viia intervjuud ja töötoad, mis on vajalikud nii AS-IS kui TO-BE

vaate kirjeldamiseks. Täitja peab pakkumuses esitama optimaalse intervjuude ja töötubade kava,

tagamaks sisult ja mahult piisava sisend analüüsi koostamiseks. Intervjuudes ja töötubades osaleb

ka EGT esindaja. Lisaks tuleb läbi viia töötoad arutamaks MVRi andmetega seotud teenuste

tulevikusuundi (TO-BE) ning otsida lahendusi, mis maksimaalselt rahuldaks erinevaid osapooli ja

nende vajadusi.

3.2.3. EGT teenuste arendamise vaates on oluline teema andmete esitamise mooduli kasutajaliidese

ettepaneku koostamine. Kolmandad osapooled (nt ettevõtted, asutused, eraisikud) esitavad EGTle

erineva sisuga ja erinevas vormingus andmeid – sealhulgas taotlused, deklaratsioonid,

uuringutulemused, aruanded, ruumiandmed, kirjeldused, fotod jne. Pakkuja ülesanne on teha

ettepanek andmete esitamise mooduli loomiseks, mis võimaldaks kasutajatel sisestada oma

21

andmed mugavalt ja struktureeritult ühest kohast ning tagaks, et kogu esitatud info jõuab õigesse

vormingusse viiduna vastavatesse süsteemi osadesse (nt andmebaasidesse, DHSi, ruumiandmete

haldusesse jms).

3.2.4. Oluline aspekt automaatsete protsesside arendamisel on ka andmevoogude laiem kaardistamine.

Ärianalüüsi pakkuja koostada on ülevaade hetkel toimivatest andmevahetusprotsessidest (sh

liidestused) ning andmevahetuspartnerite vajadustest (EGT vajadused, erinevate kasutajate

vajadused), sh kokkuvõtted intervjuudest kolmandate osapooltega. Seega kaardistatakse kõik

tehnoloogilised liidestused MVRi ning kolmandate osapoolte andmekogude vahel. Kirjeldus annab

ülevaate, milliste teiste süsteemidega või teenustega peab loodavat süsteemi liidestama või milliste

teenuste vahendusel MVR teiste süsteemidega suhtlema hakkab. Analüüsi tulemusena kirjeldakse

loodava süsteemi kasutusmallide (use case) põhised funktsionaalsed nõuded erinevate rollide

vaatenurgast. Samuti on registri arendusega seose vaja lahendust, mis ühildaks nt geoloogilistel

andmetel põhinevad ruumikujud MARU ruumiandmetega.

3.2.5. Äriteenuste kaardistamise tasemest (sh infotehnoloogilise lahenduse tasemest) on mõjutatud nii

SLAd, turvaklassid kui ka E-ITS rakendamine, et tagada valdkonna IT-teenuste intsidentide kiire

ning korrektne lahendamine ja/või lahendamise korraldamine. SLA olemasolu on oluline, et tagada

teenuse kvaliteetse osutamise jaoks vajalike tingimuste täitmine IT toe teenuse osutaja poolt.

KEMITi sõnul toimub SLAde sõlmimise loogika selliselt, et tehakse üks SLA äriteenusele ja

koondatakse sinna alla seotud IT-teenused, millele kehtivad kõik samasugused reeglid. Niiviisi

kaardistatakse ära äriteenuse ja IT-teenuse vahelised seosed. Samasugust lähenemist nõuab ka E-

ITS, kus ei räägita enam serveritest vaid teenustest / protsessidest.

3.2.6. MRO sõnul on üheks oluliseks eesmärgiks MVR arendamisel äriprotsesside efektiivistamine ja ka

kliendimugavuse parendamine, sest ka kliendid saadavad andmeid. Ärianalüüsi lähteülesandes on

kirjas, et tulevad intervjuud, samuti on kaasatud inseneribürood, kes teevad aruandeid ja aitavad

taotlusi teha (neid on teatud arv). MRO soovib ka nende esindajatega rääkida, kuidas mugavam

andmeid sisestada oleks jms.

3.2.7. KLIM esindaja hinnangul MVR arenduste teema ongi kõigis EGT teenuste arendusprotsessides

kõrge tähtsusega. KLIM ootus on, et kui MVRi viimine uuele platvormine saab tehtud, siis annab

see aluse maavarade registri teenuste jätkuülesannetele – exceli tabeli ja kaartide kuvamise

koostoimivale arendusele. Hetkel asub maavarade arvestus ühes kohas ja tasud selle eest teises,

aga vaja on, et süsteem suudaks seostada andmeid vastavalt maavarade kasutamisele: kasutati nii

ja nii palju lubjakivi ja riik sai nii palju raha. Poliitikakujundaja visioon on, et andmete tehnilise

töötluse täpsus muutuks paremaks – palju kuskil ja millises mahus kaevandatakse, palju sellest

tasust läheb nt KOVidele, selliseid andmeid tuleks omavahel ühildada. Praegu maapõuepoliitika

rakendajad on seotud sellega mida KOTKAS võimaldab – deklareeritud mahu baasilt genereerub

arve.

Kokkuvõte:

Õigusaktidega on reguleeritud infosüsteemile vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. MVR

infosüsteemi haldamise ja arendamise tagab EGT kui infosüsteemi vastutav töötleja. KEMIT kui

volitatud töötleja korraldab geoportaali arendustöid koostöös vastutava töötlejaga – vastavad

ülesanded on MVR põhimääruses kirjas. Koostöö EGT ja IT asutuse vahel toimib.

MRO e- teenuseid hõlmav MVRi arendusprojekt on käivitatud ja sellega ollakse ärianalüüsi faasis

– sellelt pinnalt ei saa anda hinnangut arendusprojektide juhtimisele tervikuna. Audiitor rõhutab,

et osapooled mõistavad arendusvajadusi ja tuvastatud probleemide lahendamisel liigutakse võetud

eesmärkide suunas.

Olulisemate näidetena toome välja järgmist:

- kaardikihtide rakenduses on vaja olukord lahendada ja andmebaas uutele lahendustele

saada, mida tellitud ärianalüüs ka katab;

- teenuste ja protsesside TO-BE lahendus valmib koostöös EGTga ning soovitu

saavutamiseks on Tellija seadnud järgmised tulemi eeldused:

• teenuste vajaduste väljaselgitamine;

• kasutajamugavuse suurendamine;

• efektiivsuse tõstmine ja halduskoormuse vähendamine;

• kulude vähendamine;

• dubleeriva andmeesitamise vähendamine;

• infovahetuse kiirendamine.

22