SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuste eelnõude, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Euratomi seisukohad Energiaharta 33. Konverentsi kohtumiseks, kohta
1. Sissejuhatus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi ka nõukogu) otsuste eelnõude kohta, millega käsitletakse Energiaharta 33. konverentsil vastu võetavaid otsuseid Energiaharta lepingu muudatuste heakskiitmiseks ning jõustumiseks ja ajutiseks kohaldamiseks.
Energiaharta leping loodi algselt eesmärgiga soodustada energiakoostööd Euroopa Liidu ning Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikidega. Idee Euroopa Liidu laiemast energiakoostööst Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikidega sündis 1990. aasta juunis. 17. detsembril 1991. aastal võeti Haagis vastu energiaharta poliitiline deklaratsioon, millele järgnes 1994. aasta detsembris Lissabonis allkirjastatud energiaharta leping ja energiaharta protokoll energiakasutuse tõhustamisest ja sellega seotud keskkonnaküsimustest, mis mõlemad jõustusid 1998. aasta aprillis. Samal aastal võeti vastu energiakaubandust käsitlev muudatus, mis viis energiaharta lepingu kooskõlla Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. Eesti kirjutas energiahartale alla 18. mail 1992. aastal ning energiaharta lepingule 17. detsembril 1994. aastal. Alates 2. augustist 1998. aastal on Eesti organisatsiooni täisliige. Energiaharta lepingu osalisteks on nii Euroopa Liit kui ka EL-i liikmesriigid (v.a Itaalia). Venemaa ei ole energiaharta lepingu osaline (astus välja 2009. aastal, kuid jätkas vaatlejastaatuses. 24.06.2022 peetud Energiaharta konverentsi erakorralisel kohtumisel otsustati nii Venemaa kui ka Valgevene vaatlejastaatus tagasi võtta). Energiaharta lepingu ajakohastamine algatati novembris 2018 ning juulis 2019 algasid läbirääkimised lepingu muutmiseks. Põhimõttelisele kokkuleppele läbirääkimised lõpetada jõuti 24. juunil 2022 peetud Energiaharta konverentsi erakorralisel kohtumisel. 22. novembril 2022 peetaval Energiaharta konverentsi 33. kohtumisel on kavas lepingu muutmine heaks kiita.
Eesti seisukohtade ja seletuskirja koostamises osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Annika Päsik (
[email protected]) ja energeetika osakonna nõunik Anastassia Batulin (
[email protected]); Välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste kaubandusorganisatsioonide osakonna esimene sekretär Priit Masing (637 7212,
[email protected]). Energeetika valdkonna vastutav asekantsler on Timo Tatar (6256482,
[email protected]).
2.Nõukogu otsuse eelnõu sisu ja analüüs
EL nõukogu otsuste eelnõud puudutavad EL ja Euratomi ühist positsiooni Energiaharta konverentsi 33. kohtumise tarbeks, kus on kavas heaks kiita Energiaharta lepingu muudatused. Liikmesriikide valitsuste esindajate otsusega antakse Euroopa Komisjonile luba heaks kiita liikmesriikide nimel Energiaharta lepingu muudatused, mis kuuluvad Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse.
Energiaharta lepingu uuendamisel on kaks suuremat teemade gruppi: energeetika ja investeeringud.
Mõlema otsuse sisuks on toetada Energiaharta lepingu muudatusi ning seega tuleb hinnata viimaste vastavust läbirääkimiste eesmärkidele ning Eesti huvidele. Muudatustega viiakse Energiaharta leping kooskõlla hiljuti kokku lepitud vabakaubandus- ja investeerimislepingutes sisalduva ELi lähenemisviisiga investeeringute kaitsele, samuti ELi energia- ja kliimaeesmärkidega, sealhulgas Pariisi kokkuleppega.
Energiaharta lepingu muudatused puudutavad investeeringute kaitset ja sellest tehtavaid erandeid (peatükk 3, par. 24, 24bis ja 26, Lisa NI) ning vaidluste lahendamise mehhanisme (peatükk 5).
Osalisriikide vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena on investeeringute kaitse põhimõtteid täiendatud vastavalt Euroopa Liidu eesmärkidele ning need on kooskõlas 4.07.2019 Vabariigi Valitsuses vastu võetud ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 12.07.2019 istungil kinnitatud seisukohtadega Energiaharta lepingu ajakohastamise läbirääkimiste kohta (seletuskirja p. 5.2 ja 5.3). Täpsemad investeeringu ja investori definitsioonid piiravad lepingust tulenevate õiguste kohaldumise vaid investoritele ja ettevõtetele, kellel olemas sisuline äritegevus ja välistavad nn. postkastifirmade kasutamise.
Olulise muudatusena sätestatakse osalisriikide õigus kehtestada oma territooriumil õigusnorme keskkonnakaitse, sh kliimamuutustega võitlemise, ning ühiskondliku tervise, turvalisuse ja kõlbluse tagamiseks. Eraldi paragrahv täiendab lepingut subsiidiumide käsitlusega, mis lihtsustab nende muutmist või tühistamist. Lisaks on täpsustatud õiglase ja võrdse kohtlemise ning sundvõõrandamise printsiipe.
Ülderandite ning julgeoleku erandite sätteid on laiendatud ning lisatud on täiendavaid aluseid, mis lubavad osalisriikide valitsustel võtta mh avaliku korra, energiarajatiste ja infrastruktuuri ohutuse ning rahu ja julgeoleku tagamiseks meetmeid, mis muidu oleks lepingus sätestatud kohustustega vastuolus. Lisa NI on uuendatud osadega B ja C, mis eemaldavad kaitse Euroopa Liitu suunatud fossiilkütuste valdkonna investeeringutelt:
• kaitse alt jäävad välja alates 15.08.2023 tehtavad investeeringud;
• kuni 15.08.2023 tehtud investeeringutele kehtib üleminekuperiood 10 aastat, mida hakatakse lugema alates uuendatud lepingu ratifitseerimisest.
Põhjalikud uuendused on tehtud vaidluste lahendamise peatükis. Investori ja riigi vaheliste vaidluste mehhanismi on täiendatud alusetute nõuete, kohtukulude tagatise, kolmanda osapoole poolt rahastamise ning läbipaistvuse sätetega. Eraldi on lisandunud mehhanism vaidluste lahendamiseks lepingus sisalduvate jätkusuutliku arengu ja kliimaeesmärkide tõlgendamise ning täitmiseks osalisriikide vahel.
Lepingusse on lähtuvalt Euroopa Liidu huvidest sisse viidud põhimõte, mille kohaselt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni (REIO) osaliste vahelistes suhetes ei kehti Energiaharta lepingu vaidluste lahendamise sätted. Antud lähenemine vastab Euroopa Kohtu lahenditele (vt Euroopa Kohtu 6. märtsi 2018.a otsus C-284/16, Achmea ning 2. septembri 2021.a otsus C-741/19, Komstroy).
Muudatused on tehtud ka definitsioonide osas (sh majandustegevuse mõiste). Lepingu preambulasse on sisse viidud majandustegevuse mõiste, mille kohaselt võimaldatakse kliima eesmärgi täitmise mehhanisme kasutada. Lepingu sisu toetab fossiilkütustest loobumise põhimõtet.
Konverentsil tahetakse vastu võtta otsus, et lepinguosalised hakkavad muudatusi vaikimisi ajutiselt kohaldama alates 15. augustist 2023, välja arvatud juhul, kui nad esitavad deklaratsiooni hiljemalt 23.veebruariks 2023, et nad seda ei tee. Juhul, kui muudatused heaks kiidetakse, peab Vabariigi Valitsus otsustama muudatusi ajutiselt kohaldada või tegema vastupidise deklaratsiooni hiljemalt 23.veebruariks 2023. Analoogselt on kavandatud ka muudatuste heakskiitmise järgselt Euroopa Liidu poolt muudatuste ajutise kohaldamise protsess.
Läbirääkimistel saavutas Euroopa Liit enamuse oma eesmärkidest ning uuendatud Energiaharta leping aitab võrdsustada investorite õigusi ja huve ning osalisriikide vajadust õiguspäraste riikliku poliitika meetmete elluviimiseks. Eesti huvides on nii kaasajastatud ja tulevikku vaatav lähenemine energiasektorile kui ka ettevõtjate jaoks selgem investeerimiskeskkond ning –printsiibid.
Lähtuvalt eelnevast toetame EL nõukogu otsuste eelnõude heakskiitmist. Seisukoha kujundamisel lähtub Eesti 4.07.2019 Vabariigi Valitsuses vastu võetud ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 12.07.2019 istungil kinnitatud seisukohtadest Energiaharta lepingu ajakohastamise läbirääkimiste kohta, mille järgi Eesti toetab energiaharta lepingu uuendamist ning selle kooskõlla viimist EL investeeringute kaitse standardite ja põhimõtete, energiapoliitika ja energia siseturu põhimõtete ning kliimapoliitika ja Pariisi kliimaleppega.
Kuna energiaharta lepingut ei ole alates 1990. aastatest oluliselt uuendatud, jäi see üha enam ajast maha. Seetõttu käivitati 2018. aasta novembris ajakohastamisprotsess. Energiaharta konverents kiitis esmalt heaks aruteluteemade loetelu, mis puudutab peamiselt investeeringute kaitsega seotud sätteid. Seejärel tegi EL ettepaneku kaotada fossiilkütustesse tehtavate investeeringute kaitse, et viia Energiaharta leping kooskõlla Pariisi kokkuleppega. Alljärgnevad energiaharta lepingu muudatuste teemad kiideti heaks 27. novembril 2018. aastal toimunud Energiaharta ministrite konverentsil:
1.
2.
2.1. Investeeringute kaitse – kehtiv Energiaharta leping ei ole kooskõlas ELi investeeringute kaitse kaasaegsete põhimõtetega ning vajab seetõttu ajakohastamist. ELi investeerimispoliitika eesmärk on luua prognoositavam, stabiilsem ja selgem õiguslik raamistik, mis soodustaks investeerimist. ELi uus lähenemine investeeringute kaitsele näeb ette investorite ja riikide vahel vaidluste lahendamise mehhanismi ehk investeerimiskohtu süsteemi loomise. Investeerimiskohtu süsteem on kaheastmeline, koosnedes kohtust ja apellatsioonikohtust. ELi lähenemine tagab investoritele õiguskindluse ja suurendab vaidluste lahendamise läbipaistvust. Samuti uuendamise käigus muudetud mõisted, eriti „investor“ ja „investeering“, et välistada Energiaharta lepingu laienemist ettevõtetele, kellel ei ole piisavat sidet päritoluriigiga. Ajakohastatud Energiaharta leping on vastavuses ELi investeeringute kaitse standarditega riigil on õigus reguleerida ja kehtestada õigusnorme; õiglane ja võrdne kohtlemine; enamsoodustusrežiimi1 võimaldamine, mis Energiaharta lepingu raames hõlmab ka võrdset kohtlemist; asjakohaselt määratletud otsene ja kaudne sundvõõrandamine; investeeringutega seotud ülekannete takistusteta võimaldamine; lepingu osapoole õigus hoida ja rakendada meetmeid, mis puudutavad rahu, julgeoleku ja inimõiguste kaitset. Muudetud Energiaharta leping peab jätkuvalt tagama kõrgetasemelise investeeringute kaitse ja andma investoritele õiguskindluse.
2.2. Investeeringute vaidluste lahendamine: hetkel kehtiv Energiaharta leping ei sisalda investeerimisvaidluste lahendamise mehhanismi. Lepingu artikkel 26 sätestab, et investori ja lepingupoole vaheliste vaidluste lahendamiseks pöördutakse kas asjaomase lepingupoole kohtu, Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse (International Centre for Settlement of Investment Disputes, ICSID), ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni (United Nations Commission on International Trade and Law, UNCITRAL) või mõne muu lepingus ettenähtud vaidluste lahendamise mehhanismi poole. Võttes arvesse käimasolevaid rahvusvahelisi algatusi vaidluste lahendamise reformimiseks, Energiaharta leping ajakohastatakse vastavalt rahvusvaheliste algatuste tulemusele. EL investeeringute kaitse poliitika kohaselt luuakse kolmandate riikidega sõlmitavates investeeringute kaitse lepingutes investeerimiskohtu süsteem, mis hiljem asendatakse rahvusvahelise mitmepoolse investeerimiskohtuga.
• Kestlik areng ja ettevõtete sotsiaalne vastutus – saavutamaks kooskõla Pariisi kliimakokkuleppega muudetakse Energiaharta lepingu sätteid kestliku arengu kohta. Samuti muudetud lepingu sätteid, mis käsitlevad vastutustundlikku ettevõtlust.
• Transiit (sh juurdepääs infrastruktuurile, juurdepääsu keelamine ja olemasolevad võimsused) – energiatransiidi praegune regulatsioon, mis on sätestatud ECT artiklis 7, täpsustatud ja muudetud. Aasta peale energiaharta lepingu jõustumist algasid läbirääkimised eraldi transiidiprotokolli vastuvõtmiseks. Läbirääkimised katkesid 2012. aastal. Transiiti käsitlev artikkel muudetud nii, et see ei oleks vastuolus ELi reeglitega, mis puudutavad kolmandate isikute juurdepääsuõigusi integreeritud energiaturgudele.
• „Harta“ mõiste – määratlus on oluline energiaharta lepingu mitmete oluliste sätete puhul. 2015. aastal võeti vastu rahvusvaheline energiaharta, et ajakohastada algset 1991. aasta Euroopa energiahartat. Seetõttu peab energiaharta lepingus kasutatav „harta“ mõiste hõlmama ajakohastatud 2015. aasta rahvusvahelist energiahartat. Määratlus on muudetud ja täiendatud.
• „Majandustegevus energeetika sektoris“ – hetkel mõistetakse selle termini all pigem fossiilkütustega seotud majandustegevust. Mõiste muudetakse viisil, et see hõlmab ka taastuvenergiat, energiatõhusust ja digitaliseerimist energiasektoris. See on mõistlik võttes arvesse EL ja globaalseid energia- ja kliimapoliitika suundi.
3. Vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Nõukogu otsuse eelnõu materiaalõiguslikeks alusteks on ELi toimimise lepingu (ELTL) artikli 194 lõige 2 (energeetika) ja artikli 207 lõige 4 (ühine kaubanduspoliitika). Nõukogu otsuse eelnõu menetlusõiguslikeks alusteks on ELTLi artikli 218 lõiked 3 ja 4. Eelnõu vastuvõtmiseks on ELTL artikli 218 lõike 8 kohaselt vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.
Euroopa Liidul on investeeringute kaitse valdkonnas osaliselt ainupädevus, osaliselt liikmesriikidega jagatud pädevus ning osaliselt on tegu liikmesriikide pädevusega. Seetõttu tuleb komisjonile anda ka liikmesriikide valitsuste esindajate otsusega volitus heaks kiita lepingu muudatused küsimustes, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Euroopa Liidul on energeetika valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevus ja osaliselt on tegu liikmesriikide pädevusega.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Energiaharta lepingu uuendamise eesmärgiks on lepingut muuta kõikidele osalistele üheselt mõistetavamaks ja selgemaks, mis peaks tulevikus ära hoidma võimalikke vaidluskohti. Energiakaubanduse aluseks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kokkulepped, millega Eesti on ühinenud, ja seetõttu olulisi mõjusid Eesti energiakaubandusele energiaharta lepingu muutmine ei tohiks kaasa tuua, kuna enamik energiaharta lepingu osalisriike on ka WTO liikmed.
Energiaharta lepingu muutmise eesmärk on viia investeeringute kaitse sätted kooskõlla standarditega, mis on välja töötatud kooskõlas reformitud investeerimispoliitika lähenemisviisiga, mille EL võttis vastu 2010. aastal ja mida on sealt alates kohaldatud (nt reguleerimisõiguse kaasaegne määratlus, õiglase ja erapooletu kohtlemise ning kaudse sundvõõrandamise mõiste selgitamine jne).
Energiaharta lepingu muutmine on loogiline samm järgimaks ELi reformitud lähenemisviisi investeeringute kaitsele. Mõju peaks olema kooskõlas ELi reformitud lähenemisviisiga. Lepingu teksti muutmine peab minimeerima investorite võimalike nõuete arvu lepinguosaliste õiguspäraste riikliku poliitika meetmete suhtes.
Investorid (sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtja) ja liikmesriigid saavad kasu investeeringute kaitse standardite ajakohastamisest vastavalt kaasaegsetele rahvusvahelistele suundumustele ja ELi standarditele.
Muudetud Energiaharta lepingul on võimalikud positiivsed mõjud Eesti ettevõtjatele, kes soovivad teha EL-i mittekuuluvates Energiaharta lepinguga liitunud riikides investeeringuid energiavaldkonda. Energiaharta lepingu muutmise järel rakenduvad lepingu osalistele ühetaolised nõuded energiavaldkonna investeeringute kaitsel, vaidluste lahendamisel ning transiidi põhimõtete rakendamisel. Ühtsete investeeringute kaitse põhimõtete alusel saavad Eesti ettevõtjad läbipaistvama keskkonna investeerimisel Energiaharta lepingu riikidesse. EL investeeringute kaitse põhimõtete viimine Energiaharta lepingusse suurendab Euroopa Liidu ettevõtete kindlustunnet sisenemisel EL välistesse riikidesse, mis on Energiaharta lepingu osalised. Investeeringute kaitse ning investeeringutega seotud vaidluste lahendamise säte Energiaharta lepingus on ka aktuaalne seoses hiljuti jõustunud EL gaasidirektiivi muudatustega. Vastavalt gaasidirektiivile peavad kolmandatest riikidest pärinevad gaasiühendused järgima Euroopa Liidus energiaseadusandluse peamiseid sätteid. On oluline, et Energiaharta lepingu õigused kohalduksid tulevikus vaid neile ettevõtetele, kelle sisuline äritegevus toimub Energiaharta lepingu osalisriigis
Samuti on positiivne mõju lepingu muutmisel Pariisi kliimaleppe kohaselt, sest Euroopa Liidu ettevõtted konkureerivad ka selliste Energiaharta lepingu liikmesriikidega, kes ei ole niivõrd ambitsioonikaid kliima eesmärke võtnud kui Euroopa Liit.
Pariisi kliimaleppele vastavuse olulisust on täheldatud läbirääkimisjuhise osas „kestlik areng ning ettevõtete sotsiaalne vastutus“. Peame oluliseks, et Energiaharta lepingu muudatused kajastavad kehtivaid energia- ja kliimapoliitika põhimõtteid ja eesmärke (eelkõige CO2 heitkoguste vähendamine), mis aitavad kaasa Pariisi kliimaleppe täitmisele. EL-i mittekuuluvates Energiaharta lepinguga liitunud riikides ei kehti Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende saavutamise instrumendid (nt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem EU ETS). See võib nendes riikides paiknevatele ettevõtetele tekitada ebavõrdseid konkurentsieeliseid võrreldes EL-is paiknevate ettevõtetega (kes peavad mh tasuma CO2 heitkoguste eest).
Kehtiva Energiaharta lepingu järgi fossiilkütuste valdkonna investeeringud on kaitstud. Kui liikmesriik soovib hetkel kehtivast lepingust taganeda ja Energiahartast välja astuda, siis kehtiva lepingu järgi kaitse kestab veel 20 aastat.
33. Energiaharta konverentsi raames on planeeritud lepingu muutmisega neid tingimusi muuta nii, et pärast välja astumist kehtib fossiilkütustele kaitse 10 aastat alates lepingu muutmisest. Kui kaaluda Energiahartast välja astumist, siis seda tasub kaaluda ainult pärast lepingu muutmist.
Kavandatud lepingu muudatustega viiakse energiaharta lepingu kohaldamisala kooskõlla taastuvenergiale üleminekuks vajaliku taastuvenergia ja vähese CO2-heitega tehnoloogia uute oludega. Ka energeetikasektori majandustegevuse ajakohastatud määratlus võimaldab ELil viia investeeringute kaitse ELis kooskõlla ELi energia- ja kliimaeesmärkidega. See on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 4. juulil 2019 kinnitatud seisukohaga, mille järgi Eesti toetab Euroopa Liidu energia siseturupoliitika põhimõtete sissetoomist energiaharta lepingusse ning energiaharta lepingu ajakohastamist, et viia see kooskõlla Pariisi kliimaleppega ja seeläbi tagada lepingu osalistele võrdsed konkurentsitingimused.
5. Eesti seisukohad ja selle selgitused
5.1 Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsust, millega antakse Euroopa Komisjonile volitus Euroopa Liidu nimel Energiaharta 33. konverentsil toetada Energiaharta lepingu ja selle lisade muudatuste vastuvõtmist ja heakskiitmist.
5.2 Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsust, millega antakse Euroopa Komisjonile volitus Euratomi nimel Energiaharta 33. konverentsil toetada Energiaharta lepingu ja selle lisade muudatuste vastuvõtmist ja heakskiitmist.
Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu eesmärk on anda Euroopa Komisjonile luba heaks kiita Euroopa Liidu nimel ja Euratomi nimel Energiaharta lepingu muudatused, mis kuuluvad Euroopa Liidu pädevusse ja EL ning liikmesriikide jagatud pädevusse. Liikmesriikide valitsuste esindajate otsusega antakse Euroopa Komisjonile luba heaks kiita energiaharta muudatused, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Eesti toetab Euroopa Komisjonile volituste andmist heakskiitmiseks nii Euroopa Liidu kui ta liikmesriikide nimel.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Seletuskirja ja seisukohad on kooskõlastanud Välisministeerium ja Keskkonnaministeerium.