Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine

1

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19

„Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate

konkurentsivõime suurendamise

investeeringutoetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12

lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

§ 1. Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027

maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise

investeeringutoetus“ muutmine

Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruses nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna

ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „kestlikule arengule“ sõnaga „eelkõige“;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Selle kinnisasja asukoht, kuhu projekti raames ehitis ehitatakse või millel asuvasse ehitisse

materiaalne vara paigaldatakse, loetakse projekti elluviimise kohaks.“;

3) paragrahvi 4 lõige 3, § 11 lõike 2 punktid 6–8, § 13 lõike 6 punkt 4, lõige 8 ja lõike 9

punkt 3, § 15 lõige 3 ning § 16 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 lõikes 6 asendatakse sõnad „Toetatav tegevus“ tekstiosaga „Taotleja

kavandatav tegevus (edaspidi ka projekt)“ ja sõnad „toetatava tegevusega“ asendatakse sõnaga

„projektiga“;

5) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Toetust antakse 15 kuni 65 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“;

6) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „4, 7,“;

EELNÕU

27.10.2025

2

7) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12¹ järgmises sõnastuses:

„12¹) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi-

või finantseerimisasutus;“;

8) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõnad „välja selgitama selles paragrahvis sätestatud viisil“

sõnadega „väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse“;

9) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on üle 20 000 euro, kuid alla 100 000 euro, küsib taotleja üksteisest sõltumatute

hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui projekti raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem, korraldab taotleja ostumenetluse riigihangete registris §-s 7¹ sätestatud viisil.“;

10) paragrahvi 7 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

11) määrust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:

„§ 7¹ . Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on

100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris

enne PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

(2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tehtava töö, osutatava teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning

majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste

valikukriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel,

sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning

hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist

kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(3) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral

tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(4) Ehitustööde hinnapakkumus sisaldab lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

3

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu,

pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(5) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

(6) Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on

objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(7) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames

tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik

sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse

või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.“;

12) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Toetust antakse äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjale ja äriühingule ning

sihtasutusele (edaspidi koos taotleja).“;

13) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „millisesse § 4 lõikes 3 sätestatud

prioriteeti projekt panustab“ tekstiosaga „kas projekt on seotud taotleja jaoks uudse tehnoloogia

või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või taotleja ressursitõhususe

parandamisega, nagu energia kokkuhoid, materjali kulu või jäätmete koguse vähendamine või

materjali taaskasutamise suurendamine“;

14) paragrahvi 13 lõikes 1 ning § 14 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „miinimumnõudele“

sõnaga „miinimumnõuetele“;

15) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 asendatakse arv „50“ arvuga „40“;

16) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) loodavate uute töökohtade asukoht ja palgatase, mille puhul hinnatakse, kuivõrd tõenäoline

on uute töökohtade loomine projekti elluviimise asukohas maapiirkonnas, kuhu ehitis

ehitatakse või materiaalne vara paigaldatakse, ning milline on projekti raames loodavate uute

töökohtade kavandatav palgatase, võrreldes omavahel taotluse esitamisele vahetult eelnenud

perioodi kohta Statistikaameti avaldatud asjaomase maakonna keskmist palgataset ja projekti

elluviimise tulemusel tööle võetavate töötajate kavandatavat palgataset – 60 protsenti esimese

hindamiskriteeriumi hindest.“;

17) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kui hindamiskomisjoni hinnangul on ebatõenäoline, et projekti elluviimise asukohta

luuakse vähemalt üks uus töökoht, saab taotlus lõike 3 punktis 2 sätestatud alamkriteeriumi eest

hinde 0,00.“;

18) paragrahvi 13 lõike 6 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Kagu-Eesti“ tekstiosaga „, või

„Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppes 2025“ nimetatud piirkonnas,

milleks on Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa või Viljandimaa, või „Lõuna-Eesti

ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppes 2025“ nimetatud piirkonnas, milleks on

Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa või Võrumaa“;

4

19) paragrahvi 13 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) projekti seos taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse

kasutuselevõtmisega, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on tehnoloogia taotleja seisukohast

uudne või milline on infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisel projekti seos

digitaliseerimisega selles ettevõttes ning milline on tehnoloogia või infotehnoloogilise

lahenduse kasutuselevõtmisest tulenev majanduslik mõju taotlejale – 40 protsenti neljanda

hindamiskriteeriumi hindest;“;

20) paragrahvi 13 lõike 6 punktis 5 asendatakse tekstiosa „ja seda, kui suur on taotleja esitatud

arvutuse põhjal ressursitõhususe parandamisest tulenev prognoositav ressursi kokkuhoid

ettevõttes mõõdetuna eurodes“ tekstiosaga „ressursitõhususe parandamise kaudu, nagu energia

kokkuhoid, materjali kulu või jäätmete koguse vähendamine või materjali taaskasutamise

suurendamine“;

21) paragrahvi 13 lõike 9 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „miinimumnõue“ sõnaga

„miinimumnõuded“, punktis 1 asendatakse semikoolon „;“ sõnaga „ja“ ning punktist 2 jäetakse

välja sõna „ja“;

22) paragrahvi 16 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1 ning 3 ja 4“ tekstiosaga „1–4“;

23) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Kui toetust on saadud ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks, sealhulgas

päikese-, tuule- ja akupargi rajamiseks või elektrienergia tootmisseadme ja elektrienergiat

salvestava seadme soetamiseks ja paigaldamiseks, loob toetuse saaja projekti raames iga ehitise

ehitamise või iga materiaalse vara paigaldamise asukohta hiljemalt viimase maksetaotluse

esitamise ajaks vähemalt ühe uue täistööajaga töökoha töötajale, kelle peamine aastaringne töö

tegemise koht asub samal kinnisasjal, kuhu ehitis ehitatakse või millel asuvasse ehitisse

materiaalne vara paigaldatakse.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. veebruaril 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/722

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi

2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise

investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_konkurentsivoime_muutmine.pdf

2. Seletuskiri, SK_konkurentsivoime_muutmine.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Allar Korjas

625 6162 [email protected]

Helen Palginõmm

625 6260 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 20. märtsi 2024. a

määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime

suurendamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027

maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine“

(edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Eelnõuga muudetakse regionaalministri 20. märtsi 2024. a määrust nr 19 „Perioodi 2023–2027

maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ (edaspidi

konkurentsivõime suurendamise toetuse määrus) seoses vajadusega lihtsustada

konkurentsivõime suurendamise toetuse taotlemist, avardada toetatavaid tegevusi, laiendada

taotlejate sihtrühma, täpsustada taotlusele esitatavaid nõudeid ning taotluste hindamisel

kasutatavaid hindamiskriteeriumeid.

Eeltoodust tulenevalt vähendatakse muudatustega taotlejate halduskoormust. Samuti on

konkurentsivõime suurendamise toetuse määrus ajutine, sest kehtib ainult kindlal tähtajal ehk

kuni perioodi 2023–2027, sh eeldatav üleminekuaeg, lõpuni ning sellest tulenev kasu

taotlejatele toetuse saamise näol kaalub üles mõningase halduskoormuse.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalpoliitika osakonna peaspetsialist Allar Korjas (tel 625 6162, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale on teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (tel 625 6260,

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määrust.

Eelnõu § 1 punktidega 1, 3 ja 13 viiakse sisse muudatused, mis avardavad toetavaid tegevusi,

leevendavad taotlusele esitatavaid nõudeid uudse tehnoloogia ja infotehnoloogiliste lahenduste

kasutuselevõtmise või taotleja ressursitõhususe parandamise osas ning projekti etappideks

jagamise osas.

Muudatuste kohaselt on edaspidi toetatavad ka need projektid, mis ei ole otseselt seotud taotleja

jaoks uudse tehnoloogia kasutuselevõtmisega, infotehnoloogilise lahenduse

kasutuselevõtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega. Näiteks projektid, kus

ettevõtjal on vaja tootmismahtude kasvatamiseks ja uute töökohtade loomiseks laiendada

tootmisruume, soetada täiendavaid tootmisseadmeid jne, kuid projekt tervikuna ei ole seotud ei

uudse tehnoloogia ega IT-lahenduse kasutuselevõtmisega või ressursitõhususe parandamisega.

Tänu muudatusele on edaspidi rohkematel ettevõtjatel võimalik kasutada konkurentsivõime

suurendamise toetust vajalike investeeringute tegemiseks ja uute töökohtade loomiseks.

2

Edaspidi ei ole taotlejal vaja enam esitada arvutust, kui suur on uudse tehnoloogia

kasutuselevõtmise või IT-lahenduse juurutamise või ressursitõhususe parandamise korral

sellest tulenev majanduslik mõju ettevõttele mõõdetuna eurodes. Muudatus teeb taotluste

koostamise lihtsamaks.

Olulise muudatusena luuakse edaspidi võimalus jagada ehitise ehitamine projekti raames

mitmeks etapiks. See võimaldab toetuse saajal viia edaspidi ka ehitise ehitamisega seotud

projekt ellu kuni neljas etapis, mis vähendab survet toetuse saaja rahavoogudele projekti

elluviimisel. Muudatus avardab taotlejate võimalusi kasutada toetust ettevõtte

majandustegevuseks vajalike ehitiste ehitamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse selguse huvides, mida mõistetakse projekti elluviimise

koha all, kui projekti raames leiab aset ehitise ehitamine või materiaalse vara paigaldamine

konkreetses asukohas, sest praktikas on see küsimusi tekitanud. Kinnisasja asukoht, kuhu

projekti raames ehitis ehitatakse või millel asuvasse ehitisse projekti raames soetatud

materiaalne vara paigaldatakse, loetakse projekti elluviimise asukohaks. Kui projekti raames

ehitatud ehitised või projekti raames soetatud ja paigaldatud seadmed asuvad mitmel

kinnisasjal, on projektil mitu elluviimise kohta.

Eelnõu § 1 punktidega 4, 14 ja 21 tehtavad muudatused on seotud eelnõus tehtavate teiste

muudatustega ning on pigem normitehnilised. Muudatusega tagatakse sätete parem ja selgem

sõnastus.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tehtav muudatus on seotud konkurentsivõime suurendamise toetuse

määruse § 4 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega (eelnõu § 1 punkt 3).

Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 21 muudetakse sõna „miinimumnõue“ mitmusesse, et tagada selle

parem kooskõla Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikega

1, mis kasutab samuti mitmust „miinimumnõuded“.

Eelnõu § 1 punktiga 5 suurendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse maksimaalset

määra kuni 65%-ni projekti abikõlblikest kuludest. Suurem toetuse määr võimaldab ettevõtjatel

soetada tehniliselt võimekamaid ja kallimaid seadmeid ning viia projektid ellu väiksema

omaosalusega.

Eelnõu § 1 punktiga 6 viiakse sisse muudatus, mis võimaldab edaspidi konkurentsivõime

suurendamise toetust taotleda ka turismiseaduse § 18 lõigetes 4 ja 7 nimetatud

majutusettevõtete kohta, milleks on külalistemajad ja puhkemajad. Muudatus vähendab

taotlejatele seatud piiranguid ja võimaldab rohkematel ettevõtjatel kasutada toetust vajalike

investeeringute tegemiseks ja uute töökohtade loomiseks maapiirkonnas.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 6 lõiget

2 punktiga 12¹, mis täpsustab, et liisingumaksed on abikõlblikud vaid juhul, kui liisinguandja

on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus, mis tagab

suurema usaldusväärsuse.

Eelnõu § 1 punktides 8 kuni 11 toodud muudatused on seotud projekti mõistliku hinna välja

selgitamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 lõike

1 sõnastus selliselt, et taotleja peab projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

3

Eelnõu § 1 punktiga 9 sätestatakse projekti mõistliku hinna väljaselgitamine, sh tõstetakse

piirmäärasid. Kui varasemalt tuli, juhul kui soetatava vara käibemaksuta maksumus ületas 5000

eurot, küsida asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust,

siis edaspidi küsib taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumust alles juhul, kui soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus

on üle 20 000 euro, kuid alla 100 000 euro. Kui aga projekti maksumus on 20 000 eurot või

sellest väiksem, siis ei ole vajalik enam kolme hinnapakkumust esitada, sest tegemist on

projekti väiksema maksumusega, mistõttu piisab sel juhul, kui taotleja kirjeldab seda kulu

eelarveprojektis tagades seejuures sellise kulu mõistlikkuse ja vajaduse korral tõendatavuse

(tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri,

informatsioon teenust või vara pakkuva ettevõtja veebilehelt vms).

Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse

riigihangete registris konkurentsivõime toetuse määruse §-s 7¹ sätestatud viisil.

Tegemist on investeeringutoetuste horisontaalsete sätetega, mille puhul on kokku lepitud

üldjuhul kohalduv ülemine ja alumine piirmäär.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 lõikes

7 toodud nõuet vältida huvide konflikti pakkumuste võtmisel. Konkurentsivõime suurendamise

toetuse määruse § 7 lõike 7 kohaselt peab toetuse taotleja hinnapakkumuste küsimisel hoiduma

huvide konfliktist. Huvide konflikt on olukord, kus toetuse taotleja või tema nimel tegutseva

isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

ostumenetluse tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid

isiklikke huvisid, mida võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Nimetatud piirangutega püütakse vältida toetuse taotleja ja hinnapakkuja omavahelisest

seotusest tingitud kokkuleppe tehinguid ja sellest tulenevat ebaausat konkurentsiolukorda.

Näiteks ei ole huvide konfliktist hoidutud olukorras, kus toetuse saaja juhatuse liige võtab

hinnapakkumuse talle kuuluvalt äriühingult või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse

saaja töötaja esitab hinnapäringu talle kuuluvale äriühingule või äriühingule, mille juhatuses ta

on. Huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui hinnapakkumine võetakse elukaaslaselt,

abikaasalt või lähisugulastelt, neile kuuluvate äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganis

nad on. Suurel määral aitab võimalikku huvide konflikti olukorda sisustada endiselt

tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu isikutest, kelle puhul tuleks üldjuhul huvide

konflikti eeldada.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määrust §-ga 7¹,

mis sätestab ostumenetluse läbiviimise riigihangete registris, kui projekti raames tellitava töö

või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõige 3 on volitusnorm

regionaal- ja põllumajandusministrile kehtestada ostumenetluse korraldamise täpsemad

tingimused ja kord, sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus korraldada

riigihangete registris. Nõude eesmärk, viia suurema maksumusega projekti puhul ostumenetlus

läbi elektroonselt riigihangete registris, on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi

tingimustel ja ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris

ostumenetluse korraldamine tagab läbipaistva protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud

osapooled saavad näha, milliseid hankeid on välja kuulutatud, kes on pakkumisi teinud ja

millised on pakkumiste tingimused. Seega on oluline lähendada riigihangete seaduse

tähenduses hankijatele ja mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt

läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste.

Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole hankijad

4

riigihangete seaduse tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on

kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel1. Kui ostumenetlus korraldatakse

riigihangete registris, siis on lubatud tööd, teenust või vara hankida endaga või omavahel seotud

isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

Ostumenetluse läbiviimise täpsem kord ja nõuded sätestatakse konkurentsivõime suurendamise

toetuse määruse §-s 7¹.

Kuna konkurentsivõime toetuses on kasutusel kindlasummalise makse (ingl lump sum)

rahastusskeem ning kus kulude mõistlikkuse hindamisel kasutatakse eelarveprojekti, tuleb

ostumenetlus riigihangete keskkonnas läbi viia hiljemalt PRIA poolt taotluse rahuldamise

otsuse tegemist. PRIA peab igale taotlejale üksikjuhtumipõhiselt määrama eelarveprojekti

alusel toetuse suuruse, mis makstakse kindlasummalise maksena, seega tuleb projekti mõistlik

maksumus välja selgitada juba taotlemise etapis.

Eelnõu § 1 punktiga 12 laiendatakse taotlejate sihrühma.

Toetuse oodatav tulemus on uued hästi tasustatud töökohad maapiirkonnas. Seni oli toetust

võimalik taotleda ainult kuni 10 töötajaga mikroettevõtjatel ja kuni 49 töötajaga väikese

suurusega ettevõtjatel. Samas on jätkusuutlike, hästi tasustatud ja spetsialistide ootustele

vastavate töökohtade loomise potentsiaal märkimisväärne ka teistel maapiirkonnas tegutsevatel

ettevõtjatel (nt keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel) ning samuti ka sihtasutustel.

Kõik taotlejad, nii füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud kui sihtasutused peavad vastama

konkurentsivõime suurendamise toetuse määruses toodud nõuetele, mille kohaselt peab taotleja

olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja tema müügitulu

peab olema vähemalt 40 000 eurot taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel

majandusaastal. Müügitulu olemasolu näitab, et taotleja tegeleb ettevõtlusega, seda ka

sihtasutusest taotleja puhul. Sarnaselt ettevõtjatele on sihtasutused, kui nende tegevuskoht on

maapiirkonnas, suure tõenäosusega suutelised looma maapiirkonda juurde töökohti, mis on

jätkusuutlikud, hästi tasustatud ja atraktiivsed muuhulgas ka noortele. Muudatus on kooskõlas

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027“ neljanda

muudatuste paketiga, mis on praegusel hetkel esitatud heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile ja

mille kohaselt laieneb sekkumise 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“

toetuse saajate sihtrühm igas suuruses ettevõtjatele ja sihtasutustele.

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja poolt uue tootmisüksuse käivitamisel

maapiirkonnas luuakse suure tõenäosusega rohkem kui üks uus töökoht. Seega on põhjendatud

motiveerida mikro- ja väikese suurusega ettevõtjate kõrval ka rohkem kui 49 töötajaga

ettevõtjaid tegema investeeringuid ja looma uusi töökohti just maapiirkonnas.

Kuni 49 töötajaga väikese suurusega ettevõtja ei pruugi praegu kehtiva konkurentsivõime

suurendamise toetuse määruse kohaselt vastata toetuse taotleja nõuetele, sest kui ta on

omandisuhete kaudu seotud endast suurema ettevõtjaga, võidakse ta lugeda vormiliselt

suuremaks ettevõtjaks kui ta tegelikult on. Maapiirkonna arengu seisukohast on mõistlik

võimaldada ka sellistel ettevõtjatel kasutada toetust investeeringuteks, mis looks maapiirkonda

juurde spetsialistidele ja noortele atraktiivseid töökohti.

Edaspidi on taotlejad sihtasutused ning äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjad ja

äriühingud, kui nende aastane müügitulu on viimasel kahel majandusaastal olnud vähemalt

1 Riigihangete registri kasutusjuhendid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/vaartuspohine-

hankimine.

5

40 000 eurot ja nad vastavad taotlejale esitatud kõigile tingimustele ning nad loovad projekti

elluviimise asukohtadesse maapiirkonnas uued töökohad.

Muudatus aitab kaasa sekkumise 8.1 tulemuslikumaks muutmisele, kuna lisandub taotlejate

segment, kellel on suur potentsiaal luua maapiirkonda juurde rohkem ja kõrgemat

kvalifikatsiooni omavate inimeste ootustele vastavaid hästi tasustatud töökohti.

Eelnõu § 1 punktidega 15 kuni 20 muudetakse taotluse hindamisel kasutatavaid

hindamiskriteeriume ja osakaale.

Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt saab esimese hindamiskriteeriumi „projekti mõju toetuse

eesmärkide saavutamisele“ esimese alamkriteeriumi, milleks on „taotleja kestliku arengu

võimekus“, osakaal senise 50% asemel olema 40% esimese hindamiskriteeriumi hindest.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 16, mille kohaselt muutub esimese

hindamiskriteeriumi teise alamkriteeriumi osakaal. Esimese ja teise alamkriteeriumi osakaalude

summa peab kokku liidetuna olema 100%.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täpsustatakse esimese hindamiskriteeriumi teise alamkriteeriumi,

milleks on „loodavate töökohtade asukoht ja palgatase“, raames hinnatavat ning seatakse

alamkriteeriumi osakaaluks senise 50% asemel 60% esimese hindamiskriteeriumi hindest.

Muudatuse kohaselt vaadatakse selle alamkriteeriumi raames, kuivõrd tõenäoline on uute

töökohtade loomine projekti elluviimise asukohas, kuhu projekti raames ehitis ehitatakse või

materiaalne vara paigaldatakse ja seda, milline on projekti raames loodavate uute töökohtade

kavandatav palgatase. Konkurentsivõime suurendamise toetuse andmise oodatav tulemus on

uute jätkusuutlike töökohtade tekkimine projektide elluviimise asukohtades maapiirkonnas,

mistõttu on taotluste hindamisel oluline varasemaga võrreldes suurema osakaaluga arvesse

võtta töökohtade loomisega seotud aspekte, sealjuures töökoha loomise tõenäosust just projekti

elluviimise asukohas.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse

paragrahvi 13 lõikega 3¹, mille kohaselt saab taotlus esimese hindamiskriteeriumi teise

alamkriteeriumi „loodavate töökohtade asukoht ja palgatase“ eest hinde 0,00, kui

hindamiskomisjoni hinnangul on ebatõenäoline, et projekti elluviimise asukohta luuakse

vähemalt üks uus töökoht töötajale, kelle peamine aastaringne töö tegemise koht asub samal

kinnisasjal, kus projekti raames ehitist ehitatakse või kuhu projekti raames soetatud materiaalne

vara paigaldatakse.

Toetuse andmise oodatav tulemus on vähemalt ühe uue töökoha loomine projekti elluviimise

asukohas. Kui uut töökohta projekti elluviimise asukohta ei teki, on projekti mõju ebapiisav.

Ebapiisav mõju on näiteks projektidel, kus taotleja küsib toetust päikesepargi juurde akupargi

püstitamiseks, kuid antud asukohta ühtki töökohta ei loo. Kuigi taotleja seisukohast on

ettevõtmine majanduslikult mõistlik, sest see võimaldab salvestada päikesepargis toodetud

elektrit ja müüa seda kallima hinnaga perioodidel, ei ole toetuse andmise seisukohast selline

investeering mõjus, sest projekti elluviimise asukohta aastaringset täistööajaga töökohta ei teki,

mis on selle sekkumise 8.1 eesmärk.

Muudatus aitab kaasa, et konkurentsivõime suurendamise toetust kasutataks ainult selliste

investeeringute elluviimiseks, millega kaasneb uute töökohtade lisandumine investeeringu

elluviimise asukohas.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse neljanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumit „projekti

seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga“ laiendades seni antud

6

alamkriteeriumis loetletud piirkondi regionaalsete arengulepetega hõlmatud piirkondadega.

„Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arengulepe 2025“ hõlmab leppe osapoolteks

olevaid maakondi, milleks on Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa, ning

„Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arengulepe 2025“ hõlmab leppe osapoolteks

olevad maakondi, milleks on Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa.

Nimetatud arengulepete eesmärk on vastava regiooni ettevõtluskeskkonna areng,

sotsiaalmajandusliku olukorra paranemine ja mahajäämuse vähendamine võrdluses teiste

regioonidega. Muudatus annab paremad võimalused regionaalarengu seisukohast olulistes

piirkondades tegutsevatel ettevõtjatel töökohtade loomiseks oluliste investeeringute tegemiseks

ja motiveerib arengulepete sõlmimist ka teistes regioonides ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna

arengu saavutamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 19 tehtav muudatus lihtsustab taotluste hindamisel uudse tehnoloogia ja

IT-lahenduste kasutuselevõtmise arvestamist. Praktika näitab, et uudne tehnoloogia, mis

kasutusele võetakse, sisaldab tänapäeval üldjuhul ka infotehnoloogilisi lahendusi või on

nendega seotud, mistõttu on otstarbekas uudse tehnoloogia ja infotehnoloogia aspekte hinnata

ühe ja sama kriteeriumi raames. Sellest tulenevalt vähendatakse neljanda hindamiskriteeriumi

alamkriteeriumite arvu liites kokku kolmanda alamkriteeriumi „projekti seos taotleja jaoks

uudse tehnoloogia kasutuselevõtmisega“ ja neljanda alamkriteeriumi „projekti seos

infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega“ edaspidi üheks alamkriteeriumiks

nimetusega „projekti seos taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse

kasutuselevõtmisega“. Neljanda alamkriteeriumi kokku panemisel kolmanda

alamkriteeriumiga suureneb sellest tulenevalt vastavalt ka kolmanda alamkriteeriumi osakaal,

mis saab olema 40% neljanda hindamiskriteeriumi hindest. Neljanda hindamiskriteeriumi

esimese, teise ja viienda alamkriteeriumi osakaalud jäävad endiseks. Sellega on tagatud, et

neljanda hindamiskriteeriumi kõigi alamkriteeriumite osakaalude summa on kokku 100%.

Muudatus aitab kaasa sekkumise 8.1 eesmärkide saavutamisele, kuivõrd hästi tasustatud

jätkusuutlike töökohtade loomise tõenäosus on suurem konkurentsivõime suurendamise

eesmärgil uudsesse tehnoloogiasse ja IT-lahendustesse investeerivate ettevõtjate puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustatakse neljanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi „projekti

seos taotleja ressursitõhususe parandamisega“ raames hinnatavaid näitajaid, milleks on energia

kokkuhoid, materjali kulu, jäätmete koguse vähendamine ja materjali taaskasutamise

suurendamine taotleja poolt. Senine praktika näitab, et taotlejad tõlgendavad sõna „ressurss“

erinevalt. Kriteeriumi konkreetsem sõnastus tagab ühetaolise arusaamise, mida ressursitõhuse

parandamise hindamise juures arvestatakse. Muudatus teeb taotluse koostamise taotlejale

lihtsamaks.

Eelnõu § 1 punktiga 22 tehtava muudatusega ja punktiga 3 konkurentsivõime toetuse

määruse § 16 lõike 4 kehtetuks tunnistamisega leevendatakse toetuse saaja kohustuse perioodi,

mille kohaselt ei tohi tema suhtes olla algatatud likvideerimismenetlust või nimetatud

pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti – varem kuni

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni – edaspidi kuni Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmiseni.

Muudatuse tulemusel ei muutu toetuse saaja tegevuse kestvuse nõude täitmise kohustus ehk

endiselt on kohustus toetuse abil soetatud materiaalset vara või ehitatud ehitist säilitada ja

sihipäraselt kasutada, kuid kui toetuse saaja ei saa pankroti tõttu vara või ehitist sihipärase

perioodi lõpuni kasutada, ei ole tagajärjeks toetuse 100%-line tagasimakse. Muudatusega

loobutakse kõnealuse nõude sidumisest toetuskõlblikkusega. Seega leevenevad toetuse saajate

jaoks mõnevõrra toetuse kasutamise tingimused. Juhul, kui tegemist on pettusega seotud

7

pankrotijuhtumiga, tuleb tagasinõude kohaldamisel hinnata konkreetseid asjaolusid ja toetuse

tagasinõudmine täies ulatuses on endiselt võimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 16

lõikega 5¹. Nimetatud lõige on erisäte, millega täpsustatakse toetuse saaja kohustusi projekti

raames uute töökohtade loomisel.

Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 16 lõike 5 kohaselt on toetuse saajal

kohustus luua projekti elluviimise askohta vähemalt üks uus töökoht hiljemalt viimase

maksetaotluse esitamise ajaks. Senine § 16 lõike 5 üldsätte sõnastus on jätnud praktikas

tõlgendamisruumi selles, kas töökoha võib ka nii luua, et töötaja täidab oma tööülesandeid

mujal kui projekti elluviimise kohas ja mitu töökohta tuleb luua siis, kui projekti elluviimise

kohti on mitu. Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse, et kui toetust on saadud ehitise ehitamiseks

või materiaalse vara soetamiseks ja paigaldamiseks, loob toetuse saaja igasse projekti

elluviimise asukohta ehk igale kinnisasjale, kus projekti raames ehitis ehitatakse või

materiaalne vara paigaldatakse, hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks vähemalt ühe

uue täistööajaga töökoha töötajale, kelle peamine aastaringne töö tegemise koht asub samal

kinnisasjal, kus ehitist ehitatakse või kuhu materiaalne vara paigaldatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 23 luuakse parem selgus, et näiteks päikeseenergiast elektri tootmise

seadmete ning elektrienergia salvestusseadmete soetamine ja püstitamine on abikõlblik ainult

siis, kui toetuse saaja loob nende seadmetega samasse asukohta ehk samale kinnisasjale

vähemalt ühe uue töökoha töötajale, kelle peamine aastaringne töö tegemise koht asub samal

kinnisasjal.

Ettevõtjatel, kes soovivad paigaldada elektri tootmise või salvestamise seadmed oma püsivasse

tegevuskohta ehk samale kinnisasjale, kus toimub tootmistegevus või teenuse osutamine ja kus

ettevõtte töötajad igapäevaselt töötavad, on selleks võimalik toetust taotleda. Muudatus välistab

selliste projektide toetamise, kus ettevõtja püsivast tegevuskohast eemal asuvale kinnisasjale

soovitakse rajada ehitis või paigaldada seadmed, kuid ei looda ühtki täistööajaga töökohta

töötajatele, kelle peamine aastaringne töötegemise koht asub sellel samal kinnisasjal.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse, et toetuse saamisel tuleb töökoht luua igasse projekti

elluviimise asukohta ehk igale kinnisasjale, kus asub projekti raames püstitatud ehitis või kuhu

on paigaldatud projekti raames soetatud seadmed. Kui projekti elluviimise asukohti on mitu,

siis tuleb uus töökoht luua igasse projekti elluviimise asukohta.

Näiteks kui taotleja taotleb toetust kolme eraldiasuva autoremondi töökoja laiendamiseks ja

uute tõstukite paigaldamiseks kõigisse kolme töökotta, tuleb tal arvestada kohustusega luua uus

töökoht igas töökojas, kus projektiga seoses tehti ehitustöid või kuhu paigaldati projekti raames

soetatud seadmed.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse muudatuste

jõustumine alates 1. veebruarist 2026. a, kuna selle toetuse taotlusvoor on jooksev, siis hilisem

jõustumisaeg jätab taotlejatele piisavalt aega arvestada muutunud toetuse tingimustega ning

PRIA-l ära teha vajalikud ümberseadistused oma infosüsteemides, koostada uuendatud

abimaterjalid taotlejatele ja viia läbi teavitustegevused sihtrühma teavitamiseks muutuvatest

toetuse tingimustest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

8

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

3) komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

Eelnõus nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused on toetuse saajatele positiivse mõjuga. Muudatused

leevendavad konkurentsivõime suurendamise toetuse määruses kehtestatud nõudeid ning

avardavad toetuse saajate võimalusi toetuse kasutamiseks ja vähendavad nii toetuse saajate kui

toetuse andja koormust, millest olulisemad muudatused ja nende mõjud on välja toodud

alljärgnevalt.

Konkurentsivõime suurendamise toetuse maksimaalne määr saab senise 40% asemel olema

65% projekti abikõlblikest kuludest, mis võimaldab investeerida uutesse tootmisvahenditesse

ka neil ettevõtjatel maapiirkonnas, kes väiksema toetusmäära tõttu ei olnud varasemalt selleks

võimelised.

Ehitamisega seotud investeeringuid saab konkurentsivõime suurendamise toetust kasutades viia

edaspidi ellu mitmes etapis, mis oluliselt leevendab survet toetuse saajate rahavoogudele ja mis

seetõttu võimaldab senisest enamatel ettevõtjatel toetust taotleda.

Väheneb konkurentsivõime suurendamise toetuse taotlemisega seotud halduskoormus, kuna

edaspidi ei ole taotlejal vaja koos taotlusega esitada arvutusi selle kohta, kui suur saab olema

uudse tehnoloogia või IT-lahenduse juurutamisest või ressursitõhususe parandamisest tulenev

rahaliselt mõõdetav efekt.

Laieneb taotlejate sihtrühm. Konkurentsivõime suurendamise toetust investeeringuteks on

võimalik edaspidi kasutada ka rohkem kui 49 töötajaga ettevõtjatel ja vähemalt 40 000 eurose

müügituluga sihtasutustel, kes loovad maapiirkonda juurde jätkusuutlikke atraktiivseid

töökohti. Toetust on edaspidi võimalik taotleda ka sellisel turismiettevõtjal, kes turismiseaduse

kohaselt kvalifitseerub külalistemajaks või puhkemajaks.

Muudatused aitavad kaasa sekkumise 8.1 eesmärkide saavutamisele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisakulutusi

riigieelarve vahenditest. Määruse rakendamine toob kaasa mõningaid lisategevusi PRIA-le,

kuid ei too kaasa kulutusi PRIA majandamiskuludele.

9

6. Määruse jõustumine

Konkurentsivõime suurendamise toetuse määrus jõustub 1. veebruaril 2026. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.

Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks PRIA-le.