Turismitegevuskava 2026-2029

Tere!

Lähtuvalt 24. septembril kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saadetud „Turismitegevuskava 2026–2029“ eelnõust edastame alljärgnevalt Pärnu DMO kommentaarid ja ettepanekud.

Tuginedes „Turismitegevuskava 2026–2029“ dokumendile ning lähtudes dokumentidest „Eesti turismi pikk vaade 2025–2035“ ja ka piirkondlikust „Pärnu turismisihtkoha strateegia 2025–2029“ leiame, et antud tegevuskavas on liiga suur fookus pealinna ja selle lähiümbrusse suunatud arendus- ja turundustegevusel ning oluliselt väiksem rõhk pealinnast väljapoole jäävate piirkondade külastajanumbrite kasvatamisel eeskätt madalhooajal. Statistikaameti ametliku statistika alusel on külastajanumbrid pealinnas taastunud koroonaeelsele tasemele, ent mitte teistes piirkondades, seal hulgas Pärnus ja Pärnumaal. Leiame, et tegevuskavas võiks olla rohkem ambitsiooni kasvatada väliskülastajate arvu pealinnast ja tõmbekeskustest väljaspool. Hetkel on 2023. aasta baastase ehk väljaspool Tallinna ööbimiste osakaal (Statistkaameti andmed) 52% ning tegevuskava seab 2029. aastal eesmärgiks kõigest 1% kasvu ehk 53%. See võiks olla kõrgem ning toetatud. Kindlasti aitaks siin kaasa ka multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine, mis aitaks suurendada Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu, mille puhul on võimalik suuremas mahus pakkuda eel- ja järeltuure pealinnast väljapoole.

Pärnu turismisihtkoha spetsiifikale keskendudes toome välja paar olulist puudust tegevuskavas:

1. ära tuleks mainida Via Baltica väljaehitamise toetamine;

2. UNESCO nimekirjas olevate toodete (piirkonnas ühepuulootsik ning Kihnu saar) edasiarendus ning toote väliskülastajale kohandamine tuleks välja tuua;

3. heaolu- ja raviturism (ehk spaad), mis on olnud kogu Eestis (ja eriti väljaspool Tallinna) üks turismisuundadest, mis on aidanud tuua Eestisse turiste madalhooajal võiks olla tegevuskavas rohkem fookuses selle kvaliteedi säilitamise ning edasiarendamise vaatest (hetkel käsitletud üks kord turundamise all), kuna nii mõnegi piirkonna jaoks on see osa sihtkoha pärandist ehk just see, mida eristab piirkondi üksteisest. Jättes selle punkti välja me justkui võtame seda iseenesest mõistetavalt;

4. Rail Baltica rajamisest tulenevate külastajateekondade arendused tuleks lähiajal võtta fookusesse.

Juhime tähelepanu tegevustele, mille eesmärkide saavutamine on küsitav:

1. Punkt 57 „Turismiobjektide külastatavuse seiramine..“ – ettevõtjate endapoolse turismiobjektide külastatavuse haldamise metoodika ja andmeanalüüsi oskus sõltub väga konkreetsest ettevõttest;

2. Punkt 54 „Ettevõtjate ja sihtkohtade toetamise jätkamine märgiste taotlemisel..“ - EIS toetus sihtkohtadele Green Destinationsi programmis osalemiseks ja auditeerimiseks kaotati ning see kulu on suur. On küsitav, et mõõdikuna kuvatud eesmärk (15 sihtkohta) saab täidetud. Samuti sõltub  ettevõtete valmisolek kestliku märgise kasutusele võtmiseks EL direktiividest ja hetkel on näha ettevõtjate tavapärasest madalam huvi märgiste taotlemiseks ning teemakohtumistel osalemiseks.

3. Punkt 49 „Turismisektori tööprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamise jätkamine…“ – kui suur on online-broneeritavate teenuste osakaal praegu? Kas teie hinnangul on saavutatav online-broneeritavate teenuste osakaal 65%?

Ettepanekuna paluksime kaaluda siiski suurema ambitsiooni võtmist antud tegevuskava raames. Täpsemalt: kui ootus on, et DMO-d muutuvad riigi toetusest järjest vähem sõltuvaks, siis võiks EIS koostöös sihtkohtadega DMO mudelist lähtuvalt panustada isemajandava DMO mudeli loomesse. Teine ettepanek on ühtse sihtkohtade ülese platvormi loomine, kus on võimalik digitaalselt sihtkohtade teenuseid, tooteid, marsruute nii digitaalselt broneerida kui soetada eesmärgiga aidata kaasa digitaalselt broneeritavate toodete arvu kasvule.

Lugupidamisega

Annika Raadik

arenguosakonna turismiarenduse juht

Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu

[email protected] | +372 525 3303

www.parnu.ee | www.visitparnu.com

Liitu Visit Pärnu uudiskirjaga siin!