Turismitegevuskava 2026-2029 eelnõu kooskõlastamine

Tere!

Saadan Lõuna-Eesti tagasiside, Tartu linna poolt tuli eraldi tagasiside.

Tegevuskava üleselt:

• Kas KOV tasandit oleks tarvilik rohkem sisse tuua? Enamikel on oma arengukavades vms dokumentides tegevusi ka turismisektori huvi silmas pidades.

• Sama kommentaar, mis varasemalt DMOde poolt tuli -  tegevusi tundub olevat liiga palju, et kui vaadata nüüd vastutajate lõikes, siis peaks vaatama, mis on prioriteedid. Kui mõõdikute osas vaadata, et eesmärk on sektori tulu mitmekordistada, siis peaks fookus olema tootearendusel ja ühendustel ning oluline on, et need muud  tegevused (kliimaeesmärgid, uuringud, igasugu mõõtmise ja aruandluse süsteemid) ei võtaks fookust ära.

• „Selleks, et saaksime 2035. aastal öelda, et oleme visioonini jõudnud ja püstitatud eesmärgi saavutanud, peab turismi lisandväärtus olema selleks ajaks kahekordistunud ning elanike ja väliskülastajate rahulolu kasvanud.“-  on võimalik kahtepidi- inflatsioon toob numbri lähemale või siis tuleks mõelda, kas meie maksupoliitika võiks eristuda sõbralikumalt Euroopa kontekstis.

Tegevussammas 1:

P4. Saame DMOna selle vastutuse võtta vaid juhul, kui DMOde sihtfinantseering jätkub. Kas oleks asjakohane markeerida siin, et piirkonnaspetsiifilisi tooteid arendame või ka piirkondlike eripäradega arvestamine, sest näiteks LE vaatest on hetkel loetelust puudu aktiivtegevused/sporditurism, mis näiteks Otepää vaatest on üheks fookusteemaks. Ehk jätab vabaduse piirkonna fookusteemadega rohkem tegeleda. Otepää vaatest näiteks aktiivtegevused/sport – annab piirkonnale kahtlemata arvestatava lisandväärtuse, eriti just madalhooajal.

Tegevussammas 2:

Mõõdikutes Tartu lennuühendus üldse ei kajastu.

P14. Peaks tagama rahvusvahelise ühenduse ka Tartu lennujaamaga. Riiklik lennujaamade strateegia saab toetada Eesti tasakaalustatud arengut: Kui osa Euroopa liinidest lendab Tartust, hajutab see reisijatevoogu, vähendab Tallinna lennujaama koormust ja suurendab vastupanuvõimet eriolukordades. Samas loob see võimalusi väliskülalistele tulla otse Lõuna-Eestisse ning toetab kogu riigi arukat ja kestlikku arengut.

P17. Vastutajana peaks olema välja toodud ka EIS, kui on mõeldud tõlkeid VE portaalis – mõõdik on väliskülalise rahulolu VEga. Siis see ei kajasta otseselt, kas ettevõtjal oma kanalid on võõrkeelsed. Samas ei saa kogu vastutus olla DMO ja EV kui mõõdik on VE portaal, ehk lisaks ka EIS.

P19. See tempo võiks olla kiirem, sest Lõuna-Eesti jaoks on parem rongiühendus väga oluline (nii Tartuga, aga ka Koidulaga, Valgaga jne)

P20. Kas olulisem on hinnang ühistranspordile või reaalne kasutus? Ühendusi tuleb juurde pigem siis kui oleks kasutust.

P24. Plaanil on igati jumet, aga kas selle saab lugeda teostatuks, kui suvebuss sõidab näiteks vaid ühe ürituse raames punktist A punkti B. Selliseid lahendusi on ilmselt igal DMO-l täna juba ette näidata. Midagi püsivat eeldaks aga siiski ka riigipoolset vastutust.

P26 ja P 27. Teostatav DMO vaatest, kui jätkub sihtfin rahastus. Samas täna LE DMO tegeleb ligipääsetavusega aktiivselt läbi EST-LAT projektide. Meie hinnangul ei piisa vaid seminarist, vaid on vaja ka reaalseid tegevusi. Oma projektide raames teeme ligipääsetavamaks veekogusid ja matkaradu, KOVid on siin kaasas investeeringutega. Muul juhul pole teadlikkuse tõstmisel mõtet. Et ligipääsetavus on nišiteema, siis on pigem väga vähe neid, kes oleksid võimelised ligipääsetavusest teadlikumaks saades astuma ka mõjusaid reaalseid samme ligipääsetavuse suunas. See teema pakub vaieldamatult asjaosalistes huvi, kuid mõõdetavaid tegevusi ilma täiendava (EL?) rahastuseta on keeruline teha.

Tegevussammas 3:

Soovime juhtida tähelepanu Eesti turismi pikas vaates sõnastatud eesmärgile, mis kajastab ööbimiste arvu tõusu väljaspool Tallinna.  Samba all on rõhutatud  keskenduda välisturistide hajutamisele üle Eesti. Eesmärgiks on aga seatud saada kõikidest ööbimistest +1% väljapoole Tallinna. Kui palju seega on välisturistide ööbimiste osakaalu eesmärk? Kas 2029 (53%) ja pika vaate ööbimiste sihttase (55%) peegeldab reaalselt hajutamise ja regionaalsuse olulisust? Lisaks, ei ole täna meil tegu enam 1%, vaid 3% - 2024. aastal tehti 50% ööbimistest Tallinnas! Eesmärk (välis)turistid Talliinnast välja saada on olnud juba pikemalt päevakorras, kuid seni ei ole selleni jõutud. 

Eestisse jõudnud välisturistidest 70% ööbib pealinnas. Kõikidest majutatud siseturistidest ööbib pealinnas umbes veerand (2023 a 24% ja 2024 a 26%). Eesti üleselt tegeletakse turismivaldkonnas peamiselt ekspordiga (turundustegevused, B2B jm), siseturismiga tegelevad peamiselt sihtkohad (DMO-d) ise, kohalikest vahenditest. 

P29. Vastutajaks üksi ei saa olla DMOd, EIS/MKM ka. Sest külaliste pealinnast välja toomine ei saa olla vaid Tallinna väliste DMOde tegevus. Regionaalsus!!!

P30. Sama -> lisada EIS/MKM vastutajatena. Kas siin ei peaks mõõdik lähtuma rahulolust vms, kui vastutajateks on ettevõtjad/erialaliidud?

P31. Kas siin saab mõõdikuks olla vaid elanike rahulolu. Tegevuse vaatest oleks mõju nagu laiem. + elanike rahulolu uurivad praegu mitmed DMOd, koostöös Pärnu Kolledziga, sarnase metoodika alusel.

Tegevussammas 5:

Ettevõtjate vaatest ei ole realistlik hüppeline turistide teenindamise mahu (ca +50% käibes) ja investeeringute mahu kasvu.

Heade soovidega