Riigihanke „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023“ alusdokumentide ja hankekomisjoni koosseisu kinnitamine

1

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023 (257880)

HANKEMENETLUSE JUHEND

1. Üldandmed

1.1. Kultuuriministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada pakkumus vastavalt

riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihanke alusdokumentideks on:

1.1.1. hanketeade;

1.1.2. käesolev hankemenetluse juhend;

1.1.3. tehniline kirjeldus ja selle lisa 1;

1.1.4. hankelepingu projekt;

1.1.5. hankepass jm vormid;

1.1.6. kvalifitseerimistingimused;

1.1.7. vastavustingimused;

1.1.8. hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad;

1.1.9. muud e-RHRis avaldatud või viidatud riigihanke alusdokumendid, milles on

sätestatud käesoleva riigihanke üksikasjad.

1.2. Riigihange viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registri e-riigihangete keskkonnas

(https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR) e-menetlusena, mis tähendab, et kogu

riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste esitamine toimub elektrooniliselt läbi

e-RHRi.

1.3. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) ning selle alamastme õigusaktid on elektrooniliselt

kättesaadavad interneti aadressil https://www.riigiteataja.ee.

2. Riigihanke eesmärk, ese ja tehniline kirjeldus

2.1. Riigihanke eesmärk on uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023“

läbiviimine.

2.2. Hankija ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaganud, sest teenuse osutamise

jaotamine erinevate täitjate vahel ei ole uuringu läbiviimise juhtimist arvestades otstarbekas

ega mõistlik ning uuring moodustab terviku, mida ei ole mõistlik ega otstarbekas osadeks

jaotada.

2.3. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud riigihanke alusdokumendis

„Tehniline kirjeldus“.

2.4. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2

nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms),

tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida

hankija on teinud kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile,

päritolule ja tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega

samaväärne“. Pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et tema pakutud

lahendused on tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes esitatuga samaväärsed.

2

3. Hankelepingu tingimused

3.1. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 14 kuud (eeldatavalt veebruar 2023 kuni märts

2024).

3.1.1. Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega

seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks

lepingu täitmisega alustamine punktis 3.1 nimetatud ajal, alustatakse lepingu

täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral lepingu lõppkuupäeva edasi

perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis.

3.2. Hankelepingu tingimused on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hankelepingu projekt“.

3.3. Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis.

4. Pakkumuse vormistamise ja esitamise tingimused

4.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama

nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed

peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust

riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.

4.2. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendab teabe

ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi

takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Ärisaladusena ei või märkida

pakkumuse maksumust ja muid RHS-i § 461 lõikes 1 nimetatud andmeid. Hankija ei

avalikusta pakkumuste sisu seda osa, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud.

4.3. Pakkumus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb koostada eesti keeles. Kõrvaldamise aluste

puudumise ning kvalifitseerimis- ja vastavustingimustele vastavuse kohta esitatavad tõendid,

sertifikaadid jms võivad olla esitatud ka inglise keeles. Dokumentide kohta, mis on koostatud

muus keeles, esitatakse eesti- või inglise keelne tõlge. Vastav tõlge lisatakse tõlgitud

dokumendi juurde.

4.4. Hankija aktsepteerib e-RHRi kaudu esitatavate dokumentide osas kõiki üldlevinud

dokumentide vorminguid, nagu pdf- (Portable Document Format), odt- (Open Office) ning

MS Office vormingud.

4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija

on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega

siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest.

4.6. Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud.

4.7. Ühise pakkumuse esitamise korral:

4.7.1. võivad ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja

kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teise ühispakkuja vahenditele;

4.7.2. vastutavad ühispakkujad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille

suhtes teise ühispakkuja vahenditele tugineti;

4.7.3. tuleb pakkumuses ära näidata iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa

suurus ja iseloom.

3

4.8. Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või

tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel:

4.8.1. peab pakkuja hankijale tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid

olemas, nad on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu

täitmisel;

4.8.2. majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamisel teise

ettevõtja vahendite alusel, vastutavad pakkuja ja teine ettevõtja hankelepingu

nõuetekohase täitmise eest ühiselt;

4.8.3. peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb;

4.8.4. võib hankija nõuda pakkujalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele

tuginetakse ja kellel esinevad RHS-i § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alus,

andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Kui pakkuja hankija nõudel

ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei täida esitatud

kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt.

4.9. Pakkuja kannab kõik riigihankes osalemise, sh pakkumuse koostamise ja hankijale

esitamisega seotud riisiko ja kulud ning need ei kuulu hankija poolt hüvitamisele.

4.10. Pakkumus on pakkujale siduv vähemalt 3 kuud pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates.

Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine toimub vastavalt RHS-i § 112 sätestatule.

5. Pakkumuste hindamine

5.1. Pakkumusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, teiste

ministeeriumite ja Integratsiooni Sihtasutuse esindajad ning vajadusel muud sõltumatud

eksperdid. Hankijal on õigus pakkumuste hindamisse kaasata ka teisi sõltumatuid eksperte.

5.2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide andmise

meetodit. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:

Hindamiskriteeriumi nimetus Hindamiskriteeriumi

osakaal väärtuspunktides

Pakkumuse maksumus 20

Uuringu teoreetiline raamistik 20

Uuringu metoodika 30

Avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide

kontseptsioon 10

Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja

kogemus 10

Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs 10

KOKKU 100

5.3. Hinnakriteeriumi (pakkumuse maksumuse) hindamisel võetakse aluseks e-RHR pakkuja

poolt märgitud pakkumuse kogumaksumus eurodes. Kõige madalama maksumusega

pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele

pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus

jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse

väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast

koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele.

4

5.4. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud

tööde kirjeldust arvestades järgmisi hindamispõhimõtteid:

5.4.1. Uuringu teoreetiline raamistik

Kirjeldus Punktid

Uuringu teoreetiline raamistik on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti

kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu teoreetilisest

lähenemisest nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru

saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine

vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud

konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased

tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks.

20

Uuringu teoreetiline raamistik on olulises osas läbi mõeldud ja lahti

kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise

lähenemise valikut. Samal ajal on teoreetiline raamistik üldjoones sobiv ja

toetab uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise lähenemise kirjeldusest

nähtub, et pakkuja on olulises osas läbi mõelnud ja aru saanud uuringu

eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega

(sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu osas.

Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis

tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele.

12

Uuringu teoreetiline raamistik ei ole tervikuna või mitmes olulises osas

piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või pole see sobiv ega

toeta uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise lähenemise kirjeldusest nähtub,

et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõelnud

uuringu eesmärki ega ole uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest aru saanud.

Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või

puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei

ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased.

4

5.4.2. Uuringu metoodika

Kirjeldus Punktid

Uuringu metoodika on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning

uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja on selle

põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija

vajadustest. Kirjelduses ei esine vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu

osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud

ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks)

teostamiseks. Pakkuja on ammendavalt põhjendatud valitud metoodika

eeliseid.

30

Uuringu metoodika on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid

pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud metoodika valikut. Samal ajal

sobib metoodika üldjoones ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu

18

5

metoodikast nähtub, et pakkuja on olulises osas selle läbi mõelnud ja aru saanud

uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava

tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu

osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis

tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Pakkuja

on kirjeldanud valitud metoodika eeliseid, kuid need ei ole täielikult

põhjendatud.

Uuringu metoodika ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi

mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või ei sobi ega toeta uuringu

läbiviimist. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või

mitmes olulises osas selle piisavalt läbi mõelnud ja arusaanud uuringu

eesmärgist ega hankija vajadustest. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi,

põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh

pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need

põhjendatud või asjakohased. Pakkuja ei ole põhjendanud valitud metoodika

eeliseid või ei ole põhjendused veenvad.

6

5.4.3. Avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon

Kirjeldus Punktid

Teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon ja tegevuskava on

põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud. Ülevaade erinevate tegevuste

sisust ja elluviimisest võimaldavad hankijal parimal võimalikul viisil saavutada

tehnilises kirjelduses seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused. Ei esine

vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud

konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased

tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks.

10

Teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon ja tegevuskava on

olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud. Ülevaade erinevate tegevuste

sisust ja elluviimisest võimaldavad hankijal olulises osas saavutada tehnilises

kirjelduses seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused. Ei esine ühtegi olulist,

määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija

soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja

tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale)

teostamisele.

6

Teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon ja tegevuskava ei ole

tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud või lahti

kirjutatud, või on puudulikult argumenteeritud. Ülevaade erinevate

tegevuste sisust ja elluviimisest ei pruugi võimaldada hankijal täielikult

saavutada tehnilises kirjelduses seatud eesmärke ja oodatavaid tulemusi. Esineb

olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke

hankija soovitu osas, sh pakkujapoolseid ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas

esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased.

2

6

5.4.4. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus

Kirjeldus Punktid

Hankelepingu täitmiseks on kaasatud piisavalt arvukas meeskond ja kõik

tegevused on kaetud vastava ala spetsialistidega, kirjeldatud on nende

omavahelist koostööd ja dubleerimis/asendusvõimalusi eriolukordade

tekkimisel. Meeskonnal on varasem silmapaistev teadustöö kogemus

uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Täiendava

lisaväärtusena on planeeritud ja põhjendatud näiteks vastavustingimustes

meeskonna osas mitte-kirjeldatud ekspertide ja spetsialistide kaasamist.

10

Hankelepingu täitmiseks on kaasatud piisav arv meeskonna liikmeid ja

tegevused on kaetud sobivate spetsialistidega ning kirjeldatud on nende

omavahelist koostööd, kuid esineb mõningaid väheolulisi puudujääke ja/või

ebatäpsusi. Meeskonnal on mõningane varasem teadustöö kogemus uuringu

teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites.

6

Hankelepingu täitmisesse on kaasatud minimaalselt vajalik arv meeskonna

liikmed ja üldjoones on tegevused spetsialistidega kaetud, kuid kasutatav

meeskond ja nende tööjaotus ei pruugi garanteerida töö kvaliteetset teostamist.

Meeskonna kirjelduses esineb mitmeid olulisi puudujääke ja/või ebatäpsusi

(näiteks tööjaotuse kirjeldus on ebamäärane, täidetavate ülesannete jaotus

meeskonna liikmete kvalifikatsioonist lähtuvalt ebaoptimaalne vms).

Meeskonna on küll nõutud teadustöö kogemus, aga see ei haaku täielikult

uuringu teema valdkonna ja kasutatavate meetoditega.

2

5.4.5. Tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs

Kirjeldus Punktid

Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja

detailselt kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas on välja toodud konkreetsed

(ala)tegevused ning nende peamine vastutaja ja läbiviija(d). Ajakavas on

märgitud, milliste tegevuste juures ja millal kavandab pakkuja koostööd

hankijaga. Pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik,

pakkuja poolt terviklikult* läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi.

Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs

tagavad tellija hinnangul hankelepingu kvaliteetse täitmise parimal võimalikul

viisil.

10

Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks üldiselt realistlik, olulises osas läbi

mõeldud ja kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas esineb vaid väheolulisi,

mittesisulisi puudusi või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende

peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitatud

riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik ning pakkuja poolt terviklikkuse*

seisukohast olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita olulisemate,

määrava tähtsusega tegurite osas küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks

planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul

mõningate mööndustega hankelepingu kvaliteetse täitmise.

6

7

Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks tervikuna või mitmes olulises osas

ebarealistlik, ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh esineb tegevus- ja

ajakavas vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja

ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitletud riskianalüüs on mõne

olulisema, määrava tähtsusega teguri osas ebarealistlik, vastuoluline või

terviklikult* läbi mõtlemata, lahti kirjutamata või tekitab küsimusi, millele ei

ole pakkumusest võimalik vastuseid leida. Hankelepingu täitmiseks planeeritud

tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada

hankelepingu kvaliteetset täitmist.

2

* Terviklikkuse all peab hankija silmas, kas riskianalüüsis on arvesse võetud nii sisemisi (st

pakkujast tulenevaid) kui ka välimisi (st pakkujast otseselt mitte tulenevaid) riske, on

hinnatud nii nende mõju (st olulisust) kui esinemise tõenäosust, kirjeldatud konkreetsed

maandamistegevused ja läbi on mõeldud rakendamise eest vastutajad.

5.5. Edukaks tunnistatakse kõige enam väärtuspunkte saanud pakkumus.

5.6. Juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse kogupunktisumma, tunnistatakse

edukaks pakkumuseks madalama maksumusega pakkumus. Kui ka pakkumuste

maksumused on võrdsed, leitakse edukas pakkuja liisuheitmise teel.

6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine

6.1. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu

sõlmimist juhul, kui hanke toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise ja hankelepingu

sõlmimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel, sh juhul kui kõikide

pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust või hankija reaalseid

rahalisi võimalusi.

6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada.

Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

6.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;

6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

6.2.3. kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust

seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

7. Teabevahetus

7.1. Teabevahetuses osalemiseks, selgituste saamiseks ning elektroonilise pakkumuse

esitamiseks tuleb hankest huvitatud isikul registreeruda e-RHRis riigihanke juurde,

avaldades hankijale oma kontaktandmed. Riigihanke juurde registreerumine ei too isikule

kaasa kohustust pakkumuse esitamiseks.

7.2. Hankemenetlusega seotud teabevahetus toimub eesti keeles.

7.3. Riigihanke alusdokumentide kohta saab selgitusi esitades küsimused kirjalikult e-RHRis.

7.3.1. Kui pakkuja riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale

laekumise ja pakkumuse esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, ei

ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama.

8

7.3.2. Selgitustele riigihanke alusdokumentide kohta ning muule enne pakkumuste

esitamise tähtaega esitamisele kuuluvale teabele tagab hankija elektroonilise

juurdepääsu e-RHRis.

7.3.3. Kui pakkuja ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi selgituste ja täiendava

informatsiooni saamiseks riigihanke alusdokumentides avastatud ebatäpsuste,

vasturääkivuste või puuduste kohta, on hankijal õigus hankelepingu täitmise käigus

üleskerkinud vaidluse korral valida hankijale sobivaim riigihanke alusdokumentide

kirjeldus ning hankija ei aktsepteeri ühtegi pakkuja hilisemat pretensiooni või

lisanõuet (ka eduka pakkuja pretensiooni või lisanõuet hankelepingu täitmise

käigus), mis tuleneb sellest, et pakkuja hinnangul on riigihanke alusdokumendid

vastuolulised või pakkuja ei ole saanud hankijalt pakkumise koostamiseks vajalikku

selgitavat või täiendavat informatsiooni.

7.4. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva pikendades vajadusel RHS-is sätestatud korras pakkumuste esitamise tähtaega.

Muudatused tehakse teatavaks e-RHRis.

7.5. Kõikides riigihankes tehtud otsustest teavitab hankija pakkujaid e-RHRi kaudu viivitamata,

kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

1

EESTI INTEGRATSIOONI MONITOORING 2023

Tehniline kirjeldus

Riigihanke nr…

SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 2

1. MONITOORINGU ÜLESANDED............................................................................................................ 3

2. MONITOORINGU TEOORIA JA UURIMISMETOODIKA ....................................................................... 4

2.1. Monitooringu teooria ................................................................................................................... 4

2.2. Monitooringu uurimismetoodika ................................................................................................. 5

2.2.1.Avaliku meedia tarbimise kvalitatiivne analüüs ......................................................................... 8

2.2.2. Andmete kogumise nõuded ja andmebaasid ............................................................................ 8

2.2.4. Monitooringu meeskond ........................................................................................................... 9

3. MONITOORINGU KOMMUNIKATSIOON JA VISUAALNE KUJUNDUS .............................................. 10

4. MONITOORINGU ARUANDLUS, TEGEVUSKAVA JA RISKIANALÜÜS ................................................ 12

2

SISSEJUHATUS

Eesti Integratsiooni Monitooring 2023 (edaspidi monitooring) lähtub „Sidusa Eesti

arengukavast 2021-20301“ (edaspidi arengukava) ja selle alaeesmärgist „Kohanemist

ja lõimumist toetav Eesti“ (edaspidi alaeesmärk), sh alaeesmärgi mõõdikutest ja

tegevussuundadest. Arengukava, selle alaeesmärk, mõõdikud ja tegevussuunad

raamistavad monitooringu rõhuasetust, uurimisprobleeme ja küsimusi.

Monitooringu põhieesmärk on mõtestada ja analüüsida Eesti ühiskonna lõimumis-, sh

kohanemisprotsesse arengukavas määratletud Eesti ühiskonna väljakutsete ja arengu

valguses. Monitooring peab tagama tervikvaate Eesti lõimumis-, sh

kohanemisprotsessidele, analüüsides nende trende ja andes neile protsessidele

hinnangu. Arengukava sisaldab tegevussuundi, mis ei näita lõimumis-, sh

kohanemisprotsessi tulemust (nt nutikate ja tulemuslike lõimumis-, sh

kohanemisteekondade arendamine, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja tööandjate

võimekuse tõstmine jms). Seepärast ei hõlma monitooring neid teemasid.

Monitooringu sihtrühmad on püsielanikud (nii eestlased kui teiste rahvuste esindajad)

ning uussisserändajad. Monitooring peab analüüsima sarnaselt varasemate

monitooringutega sihtrühmi ning nende lõimumis-, sh kohanemisprotsesse

arengukava prioriteetsetes valdkondades (haridus, eesti keele oskus, tööhõive,

meedia ja infoväli, kontaktid sh ruumiline rahvuslik eraldatus, võrdne kohtlemine).

Tuleb rõhutada, et neid valdkondi on analüüsitud seni pigem eraldiseisvatena nt

keeleoskus (inimeste aktiivne keeleoskus, hoiakud eesti keele õppimise suhtes jne).

Vähem on proovitud siduda monitooringutes erinevaid valdkondi ja nähtusi, et leida

uusi seoseid ja vaatenurki (vt Kaldur, Kivistik, Pohla 2019, lk 14)2. Hea näitena võib

välja tuua lõimklastrite ja riigiidentiteedi indeksid, mida kasutatakse lõimumisvaldkonna

mõõdikutena juba aastaid. Samuti aitasid need laiendada akadeemilist ja avalikku

arutelu lõimumise, sh kohanemise teemal.

Monitooringu ja hankelepingu eduka täitmise eeldus on montitooringu läbiviija ja tellija koostöö. Üldise ootusena soovib tellija, et monitooringu läbiviija kavandab vajalikud tegevused ja ressursid pakkumuses selliselt, et koostöö tellijaga uuringu eesmärkide parimaks saavutamiseks oleks tagatud. Järgnevalt kirjeldatakse monitooringu teostamisele esitatavaid nõudeid täpsemalt.

1Kättesaadav: https://www.kul.ee/siduseesti2030 2 Kaldur, Kristjan, Kats Kivistik, Triin Pohla. 2019 „Integratsiooni monitooringute (re)kontseptualiseerimine. Metoodika aruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut“, Kättesaadav: https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/2022/01/EIM-aruanne-1.pdf

3

1. MONITOORINGU ÜLESANDED Monitooringu põhieesmärk on mõtestada ja analüüsida Eesti ühiskonna lõimumis-, sh kohanemisprotsesse arengukavas käsitletu alusel 2023. aasta seisuga. Pakkumus peab olema selgelt ja arusaadavalt kirjutatud, et riigihanke nõuetele vastavust ning ülesannete täitmist oleks võimalik hinnata nii tervikuna kui ka osade kaupa. Monitooringul on kuus ülesannet:

1. Analüüsida 2023. aasta seisuga lõimumis-, sh kohanemisprotsesse Eestis, mh

testida hüpoteesi, et uussisserändajad on paremini motiveeritud Eestis

lõimumiseks kui pikaajalised püsielanikud tulenevalt erinevast

sotsiaalpsühholoogilisest, ajaloolisest ja kultuurilisest taustast;

2. Võrrelda 2023. aasta seisuga lõimumis-, sh kohanemisprotsesse Eestis

varasemate monitooringute tulemustega, tuues välja pikaajalised

arengutrendid;

3. Koguda andmeid Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 ja Lõimumis, sh

kohanemisprogrammi 2023-20263 mõõdikute seireks;

4. Analüüsida süvitsi rahvuslikku eraldatust ehk segregatsiooni Eestis uue

valdkonnana teiste traditsiooniliste monitooringu valdkondadega seostatuna;

5. Analüüsida kvalitatiivselt Eesti elanike meediatarbimist ja meediakanalite

usaldusväärsust Eestis;

6. Koostada monitooringu kaasaegse kujundusega lõpparuanne ning

kommunikeerida selle tulemusi sihtrühmadele.

Esimese ja teise ülesande puhul peab pakkuja kirjeldama oma pakkumuses teoreetilist ja metodoloogilist lähenemist selgelt ja arusaadavalt, sh viidates senistele uuringutele ja võttes kokku nende peamised järeldused ning kasutama uuringu ülesanetele vastamisel küsitlusuuringu tulemusi ja lõimumisvaldkonna riiklikku statistikat. Pakkumuses peab olema kirjeldatud, kuidas tagatakse monitooringu metoodika taaskasutamine ja selle edasiarendamise tasakaal. Et andmed oleksid võrreldavad varasemate integratsiooni monitooringutega, ei tohi pikaajaliste trendide seireks kasutatud teooreetilist alust ja metoodikat muuta. Kolmanda ülesande puhul toonitame, et arengukava mõõdikute seireks kasutatud teooriat ja metoodikat ei tohi muuta ja peab kasutama samu arvutusmetoodikaid. Sellega kogutakse arengukavas kokkulepitud andmeid (vt Lisa). Neljanda ülesande puhul ootab tellija pakkujalt uut teoreetilist ja metodoloogilist lähenemist, mis arvestab ka seni tehtud rahvusliku eraldatuse alusuuringuid Eestis. Rahvuslik eraldatus on kasvanud alates 1990ndates aastatest4 ning ilmselt suureneb lähitulevikus veelgi. Peab arvestama, et viimastel aastatel on lõimumist analüüsitud eraldisesvate teemade lõikes ja kirjeldava statistika abil, mis ei seosta neid teemasid omavahel. Nt keeleoskus (inimeste aktiivne keeleoskus, hoiakud eesti keele õppimise suhtes jne). Vähem on erinevaid teemasid omavahel seostatud (vt Kaldur, Kivistik, 3 Kättesaadav https://www.kul.ee/media/4330/download 4 Nt Mägi, Kadi. 2018. “Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia” Doktoritöö. Tartu Ülikool

4

Pohla 2019, lk 14)5. Uute vaatenurkade leidmise hea näitena võib välja tuua lõimklastrite ja riigiidentiteedi indeksid, mida kasutatakse integratsioonivaldkonna mõõdikutena. Samuti on need aidanud laiendada akadeemilist ja avalikku arutelu valdkonnas tervikuna. Kokkuvõttes, rahvusliku eraldatuse uurimiseks on oodatud loov süvaanalüüsi lähenemine, mis annab monitooringule lisaväärtuse ja suurendab selle lugejaskonda. Viienda ülesande puhul peab lähtuma tellija esitatud metoodikast, mida on võimalik kohandada ja täiendada pakkumuses ning pärast vastavalt vajadusele tellijaga koostöös hankelepingu täitmisel (vt lk 7). Kvantitatiivsed meediauuringud näitavad erinevaid meediatarbimise ja jälgimise tüpoloogiad. Samas ei ole meediatarbimist kvalitatiivselt Eestis uuritud ega inimeste meediatarbimist mõjutavaid sotsiaalpsühholoogilisi ja käitumuslikke aspekte mõtestatud. Kuuenda ülesande puhul kirjeldab pakkuja, arvestades monitooringu ühiskondlikku olulisust ja tähendust lõimumis-, sh kohanemispoliitika loomes ja ellurakendamises, kuidas ta tagab kõige paremal viisil monitooringu kommunikatsioonitegevuste tõhususe ja loob seda toetava visuaalse identiteedi (visuaalse kujunduse näidis).

2. MONITOORINGU TEOORIA JA UURIMISMETOODIKA Pakkujalt oodatakse tervikvaadet uuringu teooria ja metoodika lõpplahendusele, mis kooskõlastatakse tellijaga, ning vajadusel täiendatakse monitooringu läbiviija moodustatud töörühmas, kuhu kuuluvad monitooringu läbiviijad ja tellija esindajad. Monitooringu teostaja võib teha tellijale enne monitooringu läbiviimist ettepanekuid, mille sisu seejärel koos tellijaga täpsustatakse ja lepitakse poolte vahel lõplikult kokku enne monitooringu läbiviimist. Tellija ja monitooringu läbiviija kooskõlastavad omavahel lõpliku teoreetilise ja metoloogilise lähenemise monitooringu läbiviija moodustatud töörühmas enne andmete kogumist. Töörühma kuuluvad monitooringu läbiviijad ja tellija esindajad. Monitooringu läbiviija võib teha tellijale pakkumuses esitatud teooria ja metoodika täiendamise või muutmise ettepanekuid kui need aitavad saavutada monitooringu põhieesmärki ja täita selle ülesandeid parimal võimalikul viisil. Ettepanekud kooskõlastatakse enne andmete kogumist, kas tellijaga või töörühmas. Monitooringu uurimisteemade ring ei ole ammendav ja täpsustub monitooringu ettevalmistamise käigus. Pakkujapoolsed ettepanekud on oodatud pakkumuses.

2.1. Monitooringu teooria

 kontseptualiseerib Eesti ühiskonna lõimumis-, sh kohanemisprotsesse, sh rahvuslikku eraldatust uue monitooringu teemavaldkonnana;

5 Kaldur, Kristjan, Kats Kivistik, Triin Pohla. 2019 „Integratsiooni monitooringute (re)kontseptualiseerimine. Metoodika aruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut“ Kättesaadav: https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/2022/01/EIM-aruanne-1.pdf

5

 keskendub lõimumis-, sh kohanemisprotsesside puhul objektiivsetele ja subjektiivsetele olukorrakirjeldustele6;

 ühendab monitooringu uurimisteemad üheks tervikuks (haridus, tööturg, meedia- ja inforuum, keel ja kultuur, võrdne kohtlemine, kodakondsus, eesti keele õpe) ja kombineerib neid omavahel nagu see on rahvusliku eraldatuse süvaanalüüsi puhul;

 ei keskendu ainult (nt rahvuspõhistele või keelelistele) erinevustele ja probleemidele, vaid toob välja ka ühisosi ja sarnasusi (nt sihtrühmade riigiidentiteet, tuumikväärtused jm);

2.2. Monitooringu uurimismetoodika

Uurimismetoodika kirjeldab ja põhjendab monitooringu uurimismeetodite valikut, nende kasutamist, valimi(te) moodustamist, andmeanalüüsi ja -tehnikate kirjeldust, sh metoodilisi tähelepanekud järgmisele monitooringule. Varasemate monitooringute andmebaasid koos küsimustikega edastab tellija monitooringu läbiviijale. Monitooringuga kogutakse ja analüüsitakse andmeid 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike kohta, kes jagunevad kolmeks rühmaks: 1) eestlased, 2) teisest rahvusest püsielanikud ehk valdavalt venelased ja vene keelt kõnelevad inimesed (nt ukrainlased, tšuvašid jt) ja 3) uussisserändajad nagu seda täpsustab tabel 1. Tabel 1. Monitooringu sihtrühmad

Sihtrühm Täpsustus Sihtrühma populatsiooni arv

Eestlased Eestlased, kes ankeedis valivad enda rahvuseks „eestlane“.

ca 900 000

Teisest rahvusest püsielanikud

Kõik mitte eesti emakeelega Eesti püsielanikud elanikud.

ca 300 000

Uussisserändajad Kuni 5-aastat Eestis viibinud isikud, sh rahvusvahelise kaitse saajad ning kuni 10 aastat tagasi Eestisse elama asunud välismaalased.

ca 80 000

(Allikas: Kaldur, Kristjan, Kats Kivistik ja Triin Pohla. 2019. Integratsiooni monitooringu metoodika (re)kontseptualiseerimine. Tartu: Balti Uuringute Instituut)

Monitooringu valimite puhul peab arvestama, et

 sihtrühmad peavad olema esinduslikud kogu Eesti elanikkonna suhtes;

 eestlaste ja teisest rahvusest püsielanike tõenäosusliku valimi suurus peab olema vähemalt 1 400 inimest (sarnaselt varasemate monitooringutega);

 ametlikult defineeritakse uussisserändajateks kuni viis aasta Eestis elanuid isikuid7, kuid lõimumise-, sh kohanemise seisukohalt on oluline laiendada nende Eestisse

6 Subjektiivsed näitajad puudutavad inimeste hoiakuid, kogemusi, käitumist, tõlgendusi jms. Objektiivsed näitajaid puudutavad laiemat ühiskondlikku konteksti, kus inimesed lõimuvad, sh kohanevad. 7 Vastavalt siseministri 13. augusti 2014. a määrusele nr 34 „Kohanemisprogramm“ on uussisserändaja vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 1) välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

6

saabumise aega kuni 10 aastani. See aitab paremini mõista kohanemise ja lõimumise seoseid;

 uussisserändajate valimi peab moodustama vastavalt tõenäosusliku valimi moodustamise reeglitele, mis tagab usaldusväärse informatsiooni uussisserändajate lõimumise, sh kohanemise kohta kvantitatiivseks uurimiseks.

o Rahvusvahelise kaitse saajate puhul peab keskenduma, arvestades olukorda, Ukrainast saabunud isikutele.

Valimite lõplikud suurused, sh võimalikud valimi moodustamise ja koosseisu alternatiivid lepitakse kokku tellijaga. Sihtrühmade põhitunnused, on:

 rahvus;

 emakeel;

 keskhariduse/põhihariduse omandamise keel;

 vastaja sünnikoht (väljaspool Eestit sündinutel mainida riik);

 vastaja vanemate ja vanavanemate sünnikoht (väljaspool Eestit sündinutel mainida riik);

 Eestisse elama asumise aasta või „sündinud Eestis“;

 kodakondsus;

 keeleoskus, sh eesti, vene ja inglise keele oskus;

 elukoha piirkond;

 vanus (vanuserühmad: 15-29; 30-44; 45-59; 60 ja vanemad);

 sugu;

 sissetuleku suurus;

 majanduslik aktiivsus (tööga hõivatud, töötud, mitteaktiivsed);

 haridustase;

 uussisserändajate tunnused täpsustada sarnaselt kahe varasema monotooringuga (2017 ja 2020) teooria ja meetodika arendamise käigus ning kooskõlastada tellijaga.

Peamise uurimismeetodina tuleb monitooringus kasutada kvantitatiivset meetodit. Sellega saadakse võrreldatavad, esinduslikud ja usaldusväärised andmed nii 2023. aasta seisuga kui ka pikaajaliste trendide kohta Eesti ühiskonnas (varasemate monitooringute andmestike alusel). Trendide puhul on oluline välja tuua nii positiivsed kui negatiivsed arengud või muutuste puudumine ja põhjendada neid. Monitooringu läbiviija peab valdama kvantitatiivse andmeanalüüsi tehnikaid eksperdi tasemel. Andmeid kogutakse ankeetküsimustikuga (edaspidi küsimustik). Küsimustik koosneb kolmest plokist: kohustuslik plokk, millega mõõdetakse pikaajalisi trende ja mõõdikuid; roteeruv plokk ehk teatud regulaarsusega mõõtmist vajavad teemad,

seaduses sätestatud alusel, 2) Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel või 3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

7

lisaplokk ehk küsimused, mis lisatakse monitooringust sõltuvalt päevakohastel teemadel, mida ei ole vaja regulaarselt ja pikaajaliselt seirata. Praktikas tagatakse ülalnimetatud teooria ja metoodika tasakaal monitooringu küsimustiku uuendamisel ja täiendamisel. Küsimustikku, sh küsimuste sõnastust, vastuste mõõtmise skaalasid jms tohib muuta või kohandada üksnes kokkuleppel tellijaga. Püsielanikele ja uussisserändajatele koostatakse erinevad küsimustikud ning viiakse läbi eraldiseisvad küsitlused. Küsimustikud tuleb tõlkida vene ning uussisserändajate puhul vene ja inglise keelde. Küsimustike täiendamine või parandamine peab toimuma nende testimise ning seeläbi saadud tagasiside alusel. Muudatused küsimustikes kooskõlastatakse tellijaga. Monitooringu aruanne peab hõlmama sihtrühmade analüüsi põhitunnuste ja järelduste lõikes ning võimaldama sihtrühmakeskset analüüsi, mida pakkuja kirjeldab oma pakkumuses. Küsitluste vastajate profiil peab andma ülevaate monitooringus osalenud isikutest peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste kaupa (vt ülevalt sihtrühmade tunnused). Monitooringu metoodika ülevaade peab samuti täpsustama, milliseid andmekogumise meetodeid milliste sihtrühmade puhul kasutatakse, ning kas sama meetodi valikul on uurimisküsimused või teemade fookused kõikide erinevate uuringu sihtrühmade puhul sarnased või erinevad (eelkõige püsielanikkonna ja uussisserändajate puhul). Monitooringus kogutakse „subjektiivseid andmeid“ (sihtrühmade hoiakud, kogemused, käitumine, olukorratõlgendused jne) ja „objektiivseid andmeid“ (ühiskondlikud protsessid nagu ränne, demograafia, tööhõive ja teised sotsiaalmajanduslikud kontekstid). Näiteks on objektiivsed andmed eri rahvusest inimeste tööhõive määr ja ametijaotus Eestis. Subjektiivsed andmed kajastavad aga nende rahuolu hõivestaatusega, tajutud võrdset kohtlemist jne. Objektiivsed andmed pärinevad eelkõige riiklikest registritest8. Subjektiivseid andmeid kogutakse monitooringuga ankeetküsitluste teel. Monitooringus peab analüüsima objektiivseid ja subjektiivseid andmeid arengukava

teemavaldkondades (haridus, tööhõive, meedia ja infoväli, rahvustevahelised

kontaktid, sh keelepõhine ruumiline eraldatus, eesti keele ja teiste keelte oskus, võrdse

kohtlemise tajumine). Neid valdkondi on analüüsitud ka varasemates monitooringutes.

Uue valdkonnana lisandub rahvusliku/keelepõhise eraldatuse valdkond. Oluline on

siduda seda valdkonda teiste valdkondadega süvaanalüüsi abil (vt Kaldur, Kivistik,

Pohla 2019, lk 14)9. Sellest lähtudes, peab pakkuja esitama ja põhjendama oma

pakkumuses uue valdkonna teoreetilist ja metoodilist raamistikku.

Mõistmaks paremini kvantitatiivseid andmeid võib pakkuja kasutada sekundaarmeetodina kvalitatiivset lähenemist. Kvalitatiivse lähenemise vajalikkust kirjeldab pakkuja koos põhjendusega oma pakkumuses. Sel juhul peab monitooringu läbiviija valdama kvalitatiivse andmeanalüüsi tehnikaid eksperdi tasemel.

8 Nt https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/lõimumine; https://andmed.stat.ee/et/stat 9 Kaldur, Kristjan, Kats Kivistik, Triin Pohla. 2019 „Integratsiooni monitooringute (re)kontseptualiseerimine. Metoodika aruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut“

8

Individuaalsete ja/või fookusrühmade intervjuude küsimustikud tuleb sõnastada koostöös tellijaga.

2.2.1. Avaliku meedia tarbimise kvalitatiivne analüüs

Eri meediakanalite eelistusi ja usaldusväärsust rahvusrühmade lõikes, sh nende informeeritust Eestis toimuvast on monitooringutes laialt analüüsitud. Uuritud on keelepõhised meediatarbimise mustrid. Käitumuslikud ja psühholoogilised infokanalite tarbimise ja nende usaldamise või mitteusaldamise põhjused on aga analüüsimata. Seoses sellega on mitmeid uurimisküsimusi nagu:

 millistel põhjustel jälgivad/usaldavad inimesed meediakanaleid;

 millistel põhjustel ei jälgi/usalda inimesed meediakanaleid;

 milliseid argumente kasutavad inimesed oma valikute põhjendamiseks ning mis neid kujundab (nt väline keskkond, suhted, väärtused jms);

 kas ja kuidas muutuvad inimeste meediatarbimise harjumised. Analüüs keskendub Eesti infoväljas mitteolevale ja/või kriitiliselt meelestatud elanikkonna rühmadele. Eestikeelsed rühmad: 1. Eesti meediat mittejälgivad, sh mitteusaldavad Kagu-Eestis ja Läänemaal ja

teised nn mitte-usaldavad aga jälgivad inimesed; 2. ERR-i jälgijad; 3. Eesti meedia jälgijad. Venekeelsed rühmad: 1. noored 15-34, Venemaa meedia jälgijad Harjumaal; 2. keskealised 35-60, Venemaa meedia jälgijad Harjumaal; 3. 60+, Venemaa meedia jälgijad Harjumaal; 4. noored 15-34, Venemaa meedia jälgijad Ida-Virumaal; 5. keskealised 35-60, Venemaa meedia jälgijad Ida-Virumaal; 6. 60+, Venemaa meedia jälgijad Ida-Virumaal; 7. Eesti, sh ERRi meedia jälgijad;

Vastused saadakse fookusrühmade abil, kuhu kuuluvad eesti emakeelega ja venekeelsed Eesti elanikud. Fookusrühmade suuruse, arvu ja koosseisu täpsustab ja põhjendab pakkuja oma pakkumuses. Uurimisküsimused, sh fookusrühmade lõpplikku teostust ja sihtrühmi täpsustavad uuringu tellija ja läbiviija monitooringu käigus.

2.2.2. Andmete kogumise nõuded ja andmebaasid

 Monitooringuga kogutakse delikaatseid isikuandmeid (nt inimeste rahvus ja

selle seos nende hoiakutega). Uuringumetoodika ei näe ette vastajatelt eelneva

9

nõusoleku küsimist10. Seepärast peab monitooringu läbiviijal olema vastavalt

isikuandmete kaitse seadusele (IKS) Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud

isikuandmete kaitse eest vastutav isik ja/või uuringu eelnev registreerimine

Andmekaitse Inspektsioonis;

 andmebaaside üksikkirjed peavad olema eelnevalt mitteisikustatud, s.t isikut

tuvastada võivad tunnused (nimi, isikukood, elukoha aadress vms) peavad

olema asendatud ühe, iga vastaja jaoks unikaalse koodiga;

 küsitlustöö kvaliteedi kontrollimiseks viib monitooringu läbiviija läbi küsitluste

järelkontrolli 10% ulatuses küsitletute arvust (eraldi uussisserändajad,

eestlased ja muust rahvusest püsielanikud);

 läbiviidud küsitluste tulemuste alusel peab monitooringu läbiviija koostama

andmebaasid ning kõik andmebaasid üle andma tellijale;

 andmebaasid peavad võimaldama tellijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua

analüüse ja koostada tabeleid või, kui need tellitakse läbiviijalt, täiendavaid

andmetabeleid uuringutulemuste analüüsiks;

 andmebaasid tuleb esitada kas SPSS.sav failina (koos kõigi tunnuste ja

vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi

importida ja töödelda SPSS programmis;

 enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist tellijale tuleb teha kogutud

andmete kvaliteedikontroll tunnuste, vastuskategooriate ja andmesisestuse

õigsuse (filtrid, koodid) osas;

 kõik tabelid ja joonised tuleb esitada ka exceli faili(de)na, et neid saaks edaspidi kasutada muudes dokumentides nt valdkondlikes aruannetes ja analüüsides;

 juhul kui tellija soovib teostada intervjuusid ja fookusgruppe, tuleks ning nende

sisukokkuvõtted esitada tellijale.

2.2.4. Monitooringu meeskond

Uuringu meeskond koosneb minimaalselt kahest analüütik-eksperdist, metoodikust, projekti koordinaatorist, uuringu toimetajast ja uuringu teavitusürituse eest vastutavast isikust. Erinevaid rolle meeskonnas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Projekti koordinaator ei või olla samaaegselt ekspert. Pakkuja esitab etteantud vormil meeskonna liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti meeskonna liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva meeskonna koosseisu. 10 Isikuandmete kaitse seaduse §6 (1) kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ilma andmesubjekti nõusolekuta. Isikuandmete kaitse seaduse §6 (5) kohaselt loetakse teadusuuringuks täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil( URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011)

10

Pakkuja võib hankelepingu täitmisel meeskonna liikme välja vahetada tingimusel, et meeskonna uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Meeskonna liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. 1) Esimese analüütik-eksperdi põhiülesanne on analüüsida monitooringu andmeid

ning kirjutada analüüsi, sh osaleda monitooringu kontseptsiooni ja metoodika välja töötamisel;

2) Teise analüütiku-eksperdi põhiülesanne on teostada uuringu andmetöötlus -ja analüüs, tuginedes sotsiaalstatistika andmeanalüüsi põhimõtetele ja metoodikatele. Analüüsida monitooringu andmeid, kirjutada analüüsi, sh osaleda monitooringu kontseptsiooni ja metoodika välja töötamisel, rakendades viimaseid ja parimaid kohanemis- ja lõimumisvaldkonna akadeemilisi teadmisi;

3) Projekti koordinaatori põhiülesanne on koordineerida projekti õigeaegset teostamist vastavalt tegevus- ja ajakavale koostöös tellijaga, tagades asjakohast informatsiooni edastamist, tähtaegadest kinnipidamist ja ülesannete täitmist monitooringu meeskonna liikmete hulgas;

4) Uuringu metoodiku põhiülesanne on vastutada monitooringu uurimismetoodika ning sellega seotud andmetöötluse ja andmeanalüüsi eest. Tuginedes monitooringu teoreetilisele kontseptsioonile, uurimisteemadele ja -küsimustele ning arvestades varasemate monitooringute metoodikaid ning Sidusa Eesti Arengukava 2021-203011 mõõdikuid, tagada monitooringu metoodika asjakohasuse ja usaldusväärsuse.

5) Uuringu toimetaja põhiülesanne on juhtida analüütik-ekspertide ja metoodiku tööd, vastavalt monitooringu teoreetilisele ja metoodilisele lahendusele. Samuti kontrollida monitooringu andmete täpsust ja asjakohasust ning esindada monitooringu meeskonda avalikkuses.

6) Teavitusürituste eest vastutav isiku põhiülesanne on tagada monitooringuga seotud kommunikatsiooni tegevuste teostamist ning koordineerida kommunikatsiooni tegevuste teostamist koostöös tellijaga

3. MONITOORINGU KOMMUNIKATSIOON JA VISUAALNE KUJUNDUS Monitooringu kommunikatsiooni sihtrühmad on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundajad, poliitikud, lõimumistegevusi ellu viivad ministeeriumid, avaliku sektori organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, teadlased ja lõimumisvaldkonna eksperdid, üliõpilased, kodanikeühenduste esindajad, ajakirjanikud ja välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindused Eestis. Tellija vastutab monitooringu kommunikatsiooni eest tervikuna. See hõlmab eelkõige suhtlust meediaga, monitooringutulemuste avalikustamiseks Eesti eesti- ja venekeelsetes meediakanalites ning kättesaadavaks tegemises ka inglise keeles.

11 Kättesaadav https://www.kul.ee/siduseesti2030

11

Meedias avaldatud info soodustab avalikku diskussiooni elavnemist valdkonnas. Tellija vastutab järgmiste ülesannete eest:

 monitooringu tulemuste avalikustamise meediastrateegia ja kontseptsiooni loomine ning rakendamine;

 meediatööga seotud sihtrühmade kirjelduse loomine koos teavituskavaga;

 kommunikatsiooni mõjususe ja edukuse hindamine ja aruande koostamine koostöös Kultuuriministeeriumi partneriga;

 eesti-, inglise- ja venekeelse meediasuhtluse koordineerimine, sh pressikonverentsi/briifingu korraldamine, meediakajastuste tagamine (artiklid, arvamuslood, intervjuud jne);

 eraldi meediaplaanide välja töötamine eesti-, vene- ja ingliskeelsetele sihtrühmadele, sh meedia esindajate kaasamine pressiüritustele;

 teavitusürituste ja avalike debattide strateegia ja kontseptsiooni loomine koostöös monitooringu läbiviijaga (teavitusürituste põhieemärk on teavitada avalikkust monitooringu tulemustest ja avalike debattide põhieesmärk on arutleda monitooringu andmetest tulenevalt olulisemaid probleeme ning nende võimalike lahendusi).

Monitooringu läbiviija korraldab ja vastutab avalikkusele suunatud monitooringu teavitusürituste ja avalike debattide korraldamise ja läbiviimise eest, mis sisaldab järgmisi ülesandeid:

 teavitusürituste ja avalike debattide strateegia ja tegevuskava koostamine koostöös tellijaga;

 teavitusürituste ja avalike debattide korraldamiseks vajaliku meeskonna moodustamine ja selle liikmete rollijaotuse määratlemine;

 teavitusürituste ja avalike debatide läbiviimine, sh sihtrühmade teavitamine ja nende osalemise tagamine, osalejate registreerimine jms;

 teavitusürituste ja avalike debattide arvu koos sihtrühmadega täpsustab pakkuja oma pakkumuses. Indikatiivselt jaotuvad üritused sihtrühmade kaupa:

o teavitusüritused arengukava juhtkomitee ja -rühma liikmetele, teadlastele ja üliõpilastele, diplomaatilisele korpusele (inglise keeles) ning maakondlikud teavitusüritused Tallinnas, Ida-Virumaal ja Tartus;

o avalikud debatid poliitikutele ja poliitika kujundajatele (erakondade liikmed, riigikogu liikmed, omavalitsuste esindajad, ministeeriumite esindajad jne);

 teavitusürisuste ja avalike debattide osalejatele materjalide ettevalmistamine ja jagamine (nt infolehed vms);

 teavitusürituste ja avalike debattide aruteludest analüütilise kokkuvõtte koostamine ja edastamine tellijale;

 arvamusartiklite koostamine Eesti peavoolumeedias avalikustamiseks, mille arvu täpsustab ja põhjendab pakkuja oma pakkumuses.

Teavitusüritused tuleb korraldada osalejatele kergesti ligipääsetavas kohas ja tasuta (kõik kulud katab monitooringu läbiviija). Teavitusüritustel tagatakse osalejatele tasuta infomaterjalid ja üks kohvipaus. Monitooringu läbiviija korraldab kokkuleppel tellijaga ühe Tallinnas toimuva teavitusürituse online ülekande internetis, et parandada avalikkuse võimalusi monitooringu tulemustega tutvumiseks. Teavitusüritustel peavad

12

osalema uuringu töörühma liikmed ning seminaride ülesehitus peab soodustama osalejate aktiivset arutelu, milleks monitooringu läbiviija tagab tõhusa modereerimise. Monitooringul peab olema oma visuaalne identiteet, mis haakub arengukava visuaalse kuvandiga ning jätab mänguruumi täiendavate lahenduste sissetoomiseks vastavalt tellija ja monitooringu läbiviija kokkuleppele. Lõpparuande visuaalne kujundus peab olema professionaalse, lugejasõbraliku ja kaasaegse infograafikaga, mis lihtsustab teksti ja andmete mõistmist ning vastab vähemalt järgmistele nõuetele:

 infograafika eesmärk on visuaalselt toetada andmeanalüüsi olulisemaid järeldusi;

 uuringu materjalides kasutatud infograafikud peavad olema faktitäpsed;

 andmed peavad olema joonistel esitatud neutraalsel viisil;

 vältida tuleb graafikute andmetega üle koormamist ja esitada vaid kõige olulisem.

4. MONITOORINGU ARUANDLUS, TEGEVUSKAVA JA RISKIANALÜÜS Monitooringu aruandlus koosneb lähte-, vahe- ja lõpparuandest. Lähtearuanne on detailselt kirjeldatud avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude

tulemusel täpsustatud uuringu eesmärk, uurimisküsimused, metoodika, sh

sihtrühmad, ajakava ja lahendus. Samuti fikseeritakse korralduslikud küsimused, sh

kontaktisikud, tähtajad jms. Lähtearuande eesmärk on tagada, et tellija ja uuringu

läbiviija mõistavad uuringu eesmärke, uurimismetoodikat, oodatavaid tulemusi,

tegevus- ja ajakava sarnaselt.

Nõuded vahearuandele:

 vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast vahearuande esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul kommentaare ja küsimusi;

 vahearuande tulemused esitatakse ja arutletakse ning vajadusel täiendadakse selleks planeeritud kohtumistel;

 vahearuande esitamise järel toimuval kohtumisel vaatlevad monitooringu läbiviija ja tellija koos, millised tulemused on kõige kõnekamad ja otsustavad, milliseid tulemusi lõppraportis kajastada ning milline peab olema lõpparuande ülesehitus ning informatsiooni esitus.

Lõpparuanne sisaldab sissejuhatust, monitooringu teooriat, metoodikat, analüüsi, sh uurimissoovitusi, kokkuvõtet ja lisasid. Nõuded lõpparuandele on järgmised:

 lõpparuande metoodika peatükis peavad lisaks kasutatud uurimismeetodite kirjeldusele olema kirjeldatud ka nende rakendamise probleemid (kui neid esines), et täiustada uurimismetoodikat järgmistes monitooringutes;

13

 lõpparuanne peab sisaldama uuringusoovitusi12 ja loetelu viimastel aastatel ilmunud olulisematest lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna uuringutest, aruannetest jne;

 lõpparuandest tehakse lühikokkuvõtted eesti, inglise ja vene keeles ning igast uurimisvaldkonnast üks infoleht, mis on kõige tähtsamate tulemuste kokkuvõte13 ning mille sisu lepitakse monitooringu läbiviija ja tellija vahel kokku;

 analüüs peab jagunema temaatiliseks peatükkideks uurimisvaldkondade kaupa ning sisaldama uurimissoovitusi olulistele probleemkohadele, mis selguvad monitooringust, kuid mida pole võimalik monitooringu raames põhjalikumalt uurida ning mida võiks edaspidi täiendavalt uurida (nt ülikoolide või ministeeriumite tellivate uuringute raames);

 analüüsitulemused peavad olema selgelt eristatavad monitooringu sihtrühmade kaupa ja andmete esitus ei tohi tulemusi moonutada;

 analüüs ei tohi olla üksnes kirjeldava statistikaga ning peab kajastama tulemusi kohanemis- ja lõimumisvaldkonna tervikvaates ning näitama vastavaid trende ajas, analüüsitulemuste või trendide võimalikku seost teiste valdkondade ja/või arengutega ühiskonnas/maailmas;

 analüüsi peatükkides on kõigepealt esitatud lõimumise-, sh kohanemise

objektiivsed näitajad ning seejärel subjektiivsed näitajad, mida omavahel

seostatakse;

 lõpparuanne peab olema vormistatud korrektses eesti keeles vastavalt teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele ning sisaldama standardtabeleid, uuringu läbiviimiseks kasutatud uuringuankeete, küsitlejajuhendeid jne;

 lõpparuande lühikokkuvõtted eesti, vene ja inglise keeles peavad olema kirjutatud korrektselt, lihtsalt ja arusaadavalt.

Pakkuja peab esitama monitooringu tegevuskava. Tegevuskava näitab monitooringu

teostamise etapid koos vastutajatega. Tegevuskava juurde peab koostama

monitooringu riskide ja nende maandamise analüüs.

Allpool on välja toodud monitooringu peamised etapid ja eeldatav ajakava:

2023 Veebruar Hankeleping on sõlmitud

Aprill Vahearuanne I (meedia uuring)

Juuni Lõpparuanne I (meedia uuring)

August Vahearuanne II (elanikkonna küsitlus)

Detsember Lõpparuanne II (elanikkonna küsitlus)

2024 Märts Kommunikatsiooni- ja teavitusüritused on korraldatud

LISA 1 2020. aasta monitooringu küsimustik

12 Teemad, mis vajavad täiendavat analüüsi, mida ei olnud võimalik monitooringus (põhjalikult) uurida, kuid mille puhul saavad kas eri ministeeriumid/riigiasutused ja/või akadeemilised asutused korraldada täiendavaid analüüse. 13 Vt faktilehtede näidiseid siit https://www.kul.ee/eesti-integratsiooni-monitooring-2020

1

HANKELEPINGU PROJEKT

Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel [esindaja ametikoht

ja nimi]

ja

[ettevõtte nimi] (edaspidi töövõtja), keda esindab [põhikirja, volikirja vms] alusel [esindaja

ametikoht ja nimi],

edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke

viitenumbriga [viitenr] (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes

edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga.

1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring

2023“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), töövõtja poolt

esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud tingimustele.

1.3. Tööna käsitletakse kõiki töid ja tegevusi, mis on vajalikud lepingu punktis 1.2 ettenähtud

tulemuse saavutamiseks ning töö vastuvõtmiseks.

2. Poolte kohustused

2.1. Töövõtja kohustub:

2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale;

2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi

täpselt, korrektselt ja õigeaegselt;

2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus

kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu

eesmärgi saavutamiseks;

2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal

mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle;

2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe

konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu

kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

2.1.6. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse

isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides

sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest;

2.1.7. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised

võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale

võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks.

2.2. Tellija kohustub:

2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale;

2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja

informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks;

2

2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised

võivad takistada töö teostamist.

2.3. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses

nimetatud lepingut täitva meeskonna liikmeid, peab meeskonna uue liikme pädevus

vastama riigihankes meeskonna liikmele esitatud nõuetele. Meeskonna liikme

asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa:

3.1.1. vahearuanne I, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt … (eeldatavalt 24.04.2023

konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu sõlmimist);

3.1.2. lõpparuanne I, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt … (eeldatavalt 05.06.2023

konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu sõlmimist);

3.1.3. vahearuanne II, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt … (eeldatavalt 31.08.2023

konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu sõlmimist);

3.1.4. lõpparuanne II, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt … (eeldatavalt 01.12.2023

konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu sõlmimist);

3.1.5. avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide läbiviimine hiljemalt …

(eeldatavalt 24.03.2024 konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu

sõlmimist).

3.2. Töövõtja esitab töö etappide tulemid lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule

üle vaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15

tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja

küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine.

Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu

mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise-

vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja

vastu võetud. Viimase etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise eelduseks on

ühtlasi punktis 3.1.5 nimetatud avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide

läbiviimine.

3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult.

Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled

kokku lepingu täitmisel.

3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3

nimetatud kontaktisik.

3.5. Lepingu punktis 3.1.5 nimetatud avalikkusele suunatud teavitusürituse ja avalike

debattide toimumise ajad ning muud seotud detailid lepitakse poolte vahel kokku lepingu

täitmisel.

3.6. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui

selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja tähtagade muutmine

on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale

ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste

rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade

pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine.

4. Tasu ja tasumise tingimused

3

4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku [summa] eurot,

millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale

siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud

kulutused.

4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kolmes osas:

4.2.1. 15% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija

pärast lepingu punktis 3.1.1 nimetatud vahearuande I üleandmist-vastuvõtmist;

4.2.2. 15% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija

pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande I üleandmist-vastuvõtmist;

4.2.3. 20% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija

pärast lepingu punktis 3.1.3 nimetatud vahearuande II üleandmist-vastuvõtmist;

4.2.4. 30% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija

pärast lepingu punktis 3.1.4 nimetatud lõpparuande II üleandmist-vastuvõtmist;

4.2.5. 20% tasust ehk [summa]eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija

pärast lepingu punktis 3.1.5 nimetatud avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike

debattide läbiviimist.

4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve

tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves

peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja

perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata

xml-vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile

[email protected]. PDF-arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga

ning arve andmetes peab olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning

riigihanke viitenumber.

4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama

üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas

punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest

arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud

arveldusarve number.

4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise

kuupäev.

5. Autoriõigus

5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas

punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest

sisaldub lepingu tasus.

5.2. Tellijale kuuluvad töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa

arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida,

töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma

geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse

tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt.

5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja

muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et

selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole

töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma

töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

4

5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel

loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks.

5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse

seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja

autoritasu maksmiseta.

6. Konfidentsiaalsusklausel

6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud

konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel.

6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte.

6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on

lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad

konfidentsiaalsuse nõuet.

6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud

teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve või mis on ühe poole poolt

teisele poole edastamise hetkel selgelt tähistatud kui konfidentsiaalne.

6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on

tema poolt lepingu täitmisele kaasatud.

6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni

laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete

töötlemiseks.

6.7. Pooled ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta

lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni.

7. Poolte vastutus

7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus

sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud

ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu

tahtliku rikkumise korral.

7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja

rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu

osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema

lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle

kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat

isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.

7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega

üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega

viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest.

7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud

tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga

üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka

aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja

ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast

5

sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus

nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest.

7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus

nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava

rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on

leppetrahvinõuet esitaval poolel.

7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest

arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise

avastamisest arvates.

7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste

täitmistest.

7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või

kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju

tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud

kulud.

7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja

nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus

oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada.

7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju,

mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingu ülesütlemisel või muul seadusest

tuleneval alusel.

8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul

kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu

vastavalt tehtud töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei

vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele.

8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud

tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana.

9. Teated ja poolte kontaktisikud

9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel.

Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima

teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud

juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele

pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi.

9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel,

töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise-

vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-

postiaadress].

6

9.4. Töövõtja kontaktisik(ud) lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu

täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on

[nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-postiaadress].

10. Lõppsätted

10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusaktidest.

10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus.

10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80

alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.

või

Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks

eksemplar jääb tellijale ja üks eksemplar töövõtjale. Allkirjastada tuleb kõik lepingu

leheküljed.

11. Lisad

11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus;

11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (asutusesiseseks kasutamiseks, alus AvTS § 35 lg 1 p 17).

Tellija: Töövõtja:

Kultuuriministeerium [ettevõtja nimi]

Registrikood: 70000941 Registrikood: [registrikood]

E-post: [email protected] E-post: [e-post]

_________________________ _________________________

[nimi] [nimi]

[ametikoht] [ametikoht]

1 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

257880

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Kultuuriministeerium (70000941)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Suur-Karja tn 23

Hankija veebiaadress:

http://www.kul.ee

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023

Lühikirjeldus:

Monitooringu põhieesmärk on mõtestada ja analüüsida Eesti ühiskonna lõimumis-, sh kohanemisprotsesse arengukavas määratletud Eesti ühiskonna väljakutsete ja arengu valguses. Monitooring peab tagama tervikvaate Eesti lõimumis-, sh kohanemisprotsessidele, analüüsides nende trende ja andes neile protsessidele hinnangu.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

257880

Hanke liik:

Teenused

Hanke CPV-d: 79300000-7 Turu- ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika

3 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi:

Registrikood:

Riik:

Aadress:

Üldine veebileht:

Kontaktisikud:

Kontaktide e-posti aadressid:

Kontaktide telefoninumbrid:

Ettevõtte suurus:

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

5 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

6 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

7 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

8 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

9 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

10 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

12 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

16 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

17 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

18 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;

19 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

20 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

KONKREETNE AASTAKÄIVE

Ettevõtja konkreetne aastakäive lepinguga hõlmatud valdkonnas on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:

Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase lõppenud majandusaasta netokäive hankelepinguga seotud valdkonnas peab olema olnud vähemalt 150 000 eurot. Hankelepinguga seotud valdkond on sotsiaalvaldkonna

21 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

uuringute läbiviimine.

Tingimuse kirjeldus: Majandusaastate arv: 1

Miinimumnõue: 150000

Valuuta: EUR

CPV-d: Turu- ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika

Tegevusvaldkond: Turu- ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE

Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“

22 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3

Kirjeldus: Pakkuja peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt teostanud vähemalt kolm sotsiaalvaldkonna või lõimumispoliitika uuringut, sh projekti juhtimine ja läbiviimine. Teostatuks loetakse töö, mis on teostatud ja nimetatud perioodil tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja olulisematest nimetatud tingimusele vastavatest teostatud uuringuprojektidest (teenuse osutamise lepingutest), milles on välja toodud uuringu nimetus, valmimisaeg, uuringu lühikirjeldus ning info tellija ja partneri(te) kohta.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE

Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“

23 / 23

Koostatud 15.12.2022 09:30:59 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3

Kirjeldus: Pakkuja peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul olema viinud läbi vähemalt kolm avaliku sektori teavitusüritust, millel oli vähemalt 20 osalejat. Juhul, kui pakkujal endal ei ole vastavat kogemust, siis on võimalik kaasata lepingupartnerina teine organisatsioon, kellel on vastav kogemus. Pakkumuses tuleb ära näidata kaasatava organisatsiooni (ühispakkuja või alltöövõtja) andmed. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja olulisematest nimetatud tingimustele vastavatest teavitusüritustest (teenuse osutamise lepingutest), milles on välja toodud ürituse nimetus, toimumise aeg, osalejate arv, tegevuste lühikirjeldus ning info tellija kohta ja partneri(te) kohta.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

1 / 4

Koostatud 16.12.2022 13:49:11 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 257880 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi.

Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest.

Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE SISULINE KIRJELDUS

Pakkuja esitab pakkumuse sisulise põhjendatud kirjelduse (sh tehnilises kirjelduses nimetatud andmed, mille täpsustamist, põhjendamist või selgitamist hankija pakkumuses on soovinud) ning mille põhjal on hankijal muuhulgas võimalik läbi viia pakkumuste hindamine.

Pakkumuse sisuline kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) uuringu teoreetilise raamistiku (lähenemise) kirjeldus ja põhjendus uuringu osade kaupa (uuringu ülesanded 1, 2, 4 ja 5); 2) uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendus uuringu osade kaupa (uuringu ülesanded 1, 2, 4 ja 5), sh (lähtuvalt vajadusest) kasutatavad uurimismeetodid ja nende omavaheline kombineerimine, andmekogumise meetodid ja allikad, sihtrühm ja valimite moodustamine; 3) monitooringu kommunikatsioonitegevuste tõhususe tagamise ja seda toetava visuaalse identiteedi kirjeldus (näidis) (uuringu ülesanne 6); 3) avalikkusele suunatud monitooringu teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsiooni kirjeldus; 4) pakkuja meeskonna ja töökorralduse tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja kogemus; 5) tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüs.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkumuse sisuline kirjeldus (Vabas vormis dokument)

PAKKUJA MEESKOND

Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama meeskonna, mille koosseisu kuuluvad projekti koordinaator, vähemalt kaks analüütik-eksperti, metoodik, vastutav toimetaja (uuringu juht) ja vähemalt üks teavitusürituste eest vastutav isik.

1) Ühel analüütik-eksperdil peab olema:

• vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse valdkonnas); • sotsioloogilise uuringu meeskonnas eksperdina osalemise kogemus riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul;

2 / 4

Koostatud 16.12.2022 13:49:11 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

• avaldanud uurimisaruandeid.

2) Teisel analüütik-eksperdil peab olema:

• vähemalt doktorikraad või sellega võrdsustatud kraad (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse valdkonnas); • sotsioloogilise uuringu meeskonnas eksperdina osalemise kogemus riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul; • avaldanud akadeemilisi teadusartikleid ja uurimisaruandeid.

3) Projekti koordinaatoril peab olema:

• kõrgharidus (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse valdkonnas); • vähemalt 2 sotsioloogilise uuringuprojekti juhtimise kogemus riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul.

4) Monitooringu metoodikul peab olema:

• kõrgharidus (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse valdkonnas); • sotsiaalteaduslike uuringute metoodika arendamise kogemus riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul.

5) Uuringu vastutaval toimetajal (uuringu juht) peab olema:

• vähemalt doktorikraad või sellega võrdsustatud kraad (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse valdkonnas); • sotsioloogilise uuringuprojekti juhtimise kogemus riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul; • avaldanud riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul valdkonnaga seotud akadeemilisi teadusartikleid.

6) Teavitusürituste eest vastutav isikul peab olema:

• avaliku sektori teavitusürituste korraldamise ja läbiviimise kogemus riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul.

Erinevaid rolle meeskonnas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Projekti koordinaator ei või olla samaaegselt ekspert.

Pakkuja esitab etteantud vormil meeskonna liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti meeskonna liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva meeskonna koosseisu.

Pakkuja võib hankelepingu täitmisel meeskonna liikme välja vahetada tingimusel, et meeskonna uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Meeskonna liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab etteantud vormil meeskonna liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti meeskonna liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva meeskonna koosseisu. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel meeskonna liikme välja vahetada tingimusel, et meeskonna uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Meeskonna liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. (Vabas vormis dokument)

3 / 4

Koostatud 16.12.2022 13:49:11 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD

ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.

4 / 4

Koostatud 16.12.2022 13:49:11 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Koostatud 30.11.2022 13:53:48 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5260101/general-info

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 257880 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Eesti Integratsiooni Monitooring

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr

Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav

1 Pakkumuse maksumus Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele.

Maksumus - vähim on parim

20 EUR jah

2 Uuringu teoreetiline raamistik Kvaliteet - hankija hinnatav

20

3 Uuringu metoodika Kvaliteet - hankija hinnatav

30

4 Avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon.

Kvaliteet - hankija hinnatav

10

5 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus.

Kvaliteet - hankija hinnatav

10

6 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs. Kvaliteet - hankija hinnatav

10

Kokku: 100

Koostatud 30.11.2022 13:53:48 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5260101/general-info

Hindamismetoodika kirjeldus 1.   Pakkumuse maksumus

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

2.   Uuringu teoreetiline raamistik Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1.

3.   Uuringu metoodika Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Uuringu metoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2.

4.   Avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3.

5.   Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4.

6.   Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.5.

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023

(viitenumber 257880)

MEESKONNALIIKMETE CV-d

Pakkuja nimi

Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama meeskonna, mille koosseisu kuuluvad

projekti koordinaator, vähemalt kaks analüütik-eksperti, monitooringu metoodik, uuringu

vastutav toimetaja (uuringu juht) ja vähemalt üks teavitusürituste eest vastutav isik.

1. Esimese analüütik-eksperdi CV

Esimese analüütik-eksperdi ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4 alapunktis

1).

Nimi

Haridus (nõutav vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud

kraad soovitatavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse

valdkonnas)

Sotsioloogilise uuringu

meeskonnas eksperdina

osalemise kogemus

riigihanke algamisele

eelneva kolme aasta jooksul

(kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja

läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata

õpingute või praktika raames saadud kogemust)

Avaldanud

uurimisaruandeid

(nimetada uurimisaruandeid ja lisada lühike kirjeldus)

Muu info (vajadusel lisada)

2. Teise analüütik-eksperdi CV

Teise analüütik-eksperdi ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4 alapunktis

2).

Nimi

Haridus (nõutav vähemalt doktorikraad või sellega võrdsustatud

kraad soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse

valdkonnas)

Sotsioloogilise uuringu

meeskonnas eksperdina

osalemise kogemus

riigihanke algamisele

eelneva kolme aasta jooksul

(kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja

läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata

õpingute või praktika raames saadud kogemust)

Avaldanud akadeemilisi

teadusartikleid ja

uurimisaruandeid

(nimetada artikleid ja aruandeid ning lisada lühike

kirjeldus)

Muu info (vajadusel lisada)

3. Projekti koordinaatori CV

Projekti koordinaatori ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4 alapunktis 3).

Nimi

Haridus (nõutav kõrgharidus soovitatavalt ühiskonna- või

humanitaarteaduse valdkonnas)

Vähemalt 2 sotsioloogilise

uuringuprojekti juhtimise

kogemus riigihanke

algamisele eelneva 3 aasta

jooksul.

(kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja

läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata õpingute

või praktika raames saadud kogemust)

Muu info (vajadusel lisada)

4. Monitooringu metoodiku CV

Monitooringu metoodiku ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4 alapunktis

4).

Nimi

Haridus (nõutav kõrgharidus soovitatavalt ühiskonna- või

humanitaarteaduse valdkonnas)

Sotsiaalteaduslike uuringute

metoodika arendamise

kogemus riigihanke

algamisele eelneva 3 aasta

jooksul.

(kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja

läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata õpingute

või praktika raames saadud kogemust)

Muu info (vajadusel lisada)

5. Uuringu vastutava toimetaja (uuringu juhi) CV

Uuringu vastutava toimetaja (uuringu juhi) ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti

2.2.4 alapunktis 5).

Nimi

Haridus (nõutav doktorikraad või sellega võrdsustatud kraad

soovitatavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse

valdkonnas)

Sotsioloogilise

uuringuprojekti juhtimise

kogemus riigihanke

algamisele eelneva 3 aasta

jooksul.

(kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja

läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata õpingute

või praktika raames saadud kogemust)

Avaldanud riigihankele

algamisele eelneva 3 aasta

jooksul valdkonnaga seotud

akadeemilisi teadusartikleid.

(nimetada artikleid ja lisada lühike kirjeldus)

Muu info (vajadusel lisada)

6. Teavitusürituste eest vastutava isiku CV

Teavitusürituste eest vastutava isiku ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4

alapunktis 6).

Nimi

Avaliku sektori

teavitusürituste

korraldamise ja läbiviimise

kogemus riigihanke

algamisele eelneva 3 aasta

jooksul

(kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja

läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata õpingute

või praktika raames saadud kogemust)

Muu info (vajadusel lisada)

Hankija nõudel peab pakkuja olema valmis esitama lisainfot või muid materjale rollide

vastavuse tõendamiseks. Hankija jätab endale õiguse nõuda pakkujalt kohtumist meeskonna

liikmetega e-kirja või telefoni teel või muul viisil enne pakkumuse vastavaks tunnistamist.

Erinevaid rolle meeskonnas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele

täiendavatele rollidele esitatud tingimustele.

Pakkuja võib meeskonda kaasata rohkem liikmeid.

Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta

esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva meeskonna koosseisu. Kui pakkuja kasutab

alltöövõtjat, tuleb esitada lisaks ka alltöövõtja nõusolek lepingu täitmises osalemise kohta. Kui

isik ei ole pakkuja (või alltöövõtja kasutamise korral alltöövõtja) töötaja, tuleb CV-le lisada ka

isiku poolt allkirjastatud nõusolek sõlmitava lepingu täitmises osalemise kohta.

Pakkuja võib lepingu täitmisel esialgselt pakkumuses esitatud meeskonna liikme välja vahetada

tingimusel, et uue meeskonna liikme pädevus vastab nimetatud nõuetele. Meeskonna liikme

väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga.

KANTSLERI KÄSKKIRI

Tallinn 20.12.2022 nr 51

Riigihanke „Eesti ühiskonna integratsiooni

monitooring 2023“ alusdokumentide ja

hankekomisjoni koosseisu kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 7 lõike 2

punkti 8 ning kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi

hankekorra“ punktide 6.2.2 ja 6.2.4 alusel:

1. Kinnitan riigihanke „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023“ alusdokumendid

(lisad 1–7).

2. Moodustan riigihanke korraldamiseks hankekomisjoni järgmises koosseisus:

Aleksandr Aidarov, strateegia- ja innovatsiooniosakonna teadus- ja arendusnõunik

(komisjoni esimees);

Mall Saul, kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik;

Nora Viira, personali- ja õigusosakonna jurist.

3. Hankekomisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakond.

Hankemenetluse korraldamise eest vastutab personali- ja õigusosakonna jurist.

4. Hankekomisjon juhindub oma töös kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud

„Kultuuriministeeriumi hankekorrast“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Sits

EESTI INTEGRATSIOONI MONITOORING 2020 1. TAUST .......................................................................................................................................................... 2 2. TÖÖTAMINE JA TÖÖTURG ........................................................................................................................ 3 3. VÕRDNE KOHTLEMINE JA LIGIPÄÄS TEENUSTELE ............................................................................... 6 4. KONTAKTID ................................................................................................................................................. 8 5. KEELEOSKUS JA KEELEKASUTUS ........................................................................................................ 11 6. ÜLDISED LÕIMUMISALASED HOIAKUD NING SEOS EESTIGA ............................................................ 13 7. MEEDIA ...................................................................................................................................................... 15 8. HARIDUSSÜSTEEM .................................................................................................................................. 17 9. KODAKONDSUS JA POLIITILINE-ÜHISKONDLIK OSALUS ................................................................... 19 10. TERVIS ..................................................................................................................................................... 23 TAUST II ......................................................................................................................................................... 24

1. TAUST T1. Intervjuu läbiviimise keel

1. eesti keel 2. vene keel

T1. Sugu:

1. Mees 2. Naine 3. Muu

T3. Vanus: ______ täisaastates T4. Maakond:

1. Tallinn 2. Harjumaa 3. Hiiumaa 4. Ida-Virumaa 5. Jõgevamaa 6. Järvamaa 7. Läänemaa 8. Lääne-Virumaa 9. Põlvamaa 10. Pärnumaa 11. Raplamaa 12. Saaremaa 13. Tartumaa 14. Valgamaa 15. Viljandimaa 16. Võrumaa

T5. Asulatüüp:

1. Pealinn 2. Suur linn (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) 3. Maakonnakeskus 4. Muu linn, alev 5. Alevik 6. Küla

K3 KUI K1=1 ja K2=2 (TALLINN) T6. Millises Tallinna linnaosas Te elate?

1. Põhja-Tallinn 2. Haabersti 3. Kesklinn 4. Kristiine 5. Lasnamäe 6. Pirita 7. Mustamäe 8. Nõmme 9. Ei oska / soovi vastata

T7. Mis on Teie peamine suhtluskeel Eestis?

1. eesti keel 2. vene keel 3. muu keel

T9. Mis rahvuse esindajaks Te end PEAMISELT peate? ÜKS VASTUS

1. Eestlane 2. Venelane 3. Ukrainlane 4. Valgevenelane 5. Soomlane 6. Sakslane 7. Lätlane 8. Poolakas 9. Leedulane 10. Muu rahvus, mis? ____________ 11. Ei oska / soovi vastata

T10. Mis rahvuse või rahvuste esindajaks Te end veel peate? VÕIB MITU VASTUST (välistada eelmine vastus)

1. Eestlane 2. Venelane 3. Ukrainlane 4. Valgevenelane 5. Soomlane 6. Sakslane 7. Lätlane 8. Poolakas 9. Leedulane 10. Muu rahvus, mis? ____________ 11. Mitte ühegi 12. Ei oska / soovi vastata

T11. Kus Te olete sündinud?

1. Eestis 2. Venemaal 3. Mujal, nimetage _____________

KUI T11=2-3 (EI OLE SÜNDINUD EESTIS) T12. Millal Te saabusite Eestisse elama?

1. Enne 1991. aastat 2. 1990-ndatel 3. 2000-ndatel 4. 2011-2015 5. 2016-2020 6. Ei oska / soovi vastata

T13. Kus on sündinud Teie vanemad? VÕIB MITU VASTUST

1. Eestis 2. Venemaal 3. Mujal, nimetage ________________ 4. Ei oska / soovi vastata

T14. Kas Te olete oma elu ajal pikalt, üle 10 aasta, Eestist väljaspool elanud?

1. Jah 2. Ei 3. Ei oska / soovi vastata

2. TÖÖTAMINE JA TÖÖTURG 2.1. (3A) Mis järgnevast kehtib Teie kohta viimase nelja nädala jooksul? VÕIB MITU VASTUST

1. Tasustatud töötaja (sh töövõtja, eraettevõtja, töötamine perefirmas) 2. Õppur (tööandja pool tasustamata) või õpingutest ajutisel puhkusel 3. Aktiivselt tööd otsiv töötu 4. Aktiivselt tööd mitte-otsiv töötu 5. Püsivalt töövõimetu või puudega 6. Pensionil 7. Kohustuslikus ajateenistuses või asendusteenistuses 8. Kodune, hoolitsete laste või kellegi teise eest 9. Muu, palun täpsustage: _____

2.2. (3B) Mis järgnevast kehtib Teie kohta PEAMISELT? ÜKS VASTUS (kuvada vastused eelmise küsimuse vastustest)

1. Tasustatud töötaja (sh töövõtja, eraettevõtja, töötamine perefirmas, sh töötav pensionär) 2. Õppur (tööandja pool tasustamata) või õpingutest ajutisel puhkusel 3. Aktiivselt tööd otsiv töötu 4. Aktiivselt tööd mitte-otsiv töötu 5. Püsivalt töövõimetu või puudega 6. Pensionil 7. Kohustuslikus ajateenistuses või asendusteenistuses 8. Kodune, hoolitsete laste või kellegi teise eest 9. Muu, palun täpsustage: _____

KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA) 2.3. (4D) Kellena Te praegu töötate? Kui töötab mitmel kohal, siis küsida põhitöö kohta - töökoht, millele kulub/kulus põhiline osa tööajast. ÜKS VASTUS.

1. Juht (nt seadusandjad, kõrgemad ametnikud, põhitegevuse ja valdkondade juhid) 2. Tippspetsialist (nt õpetajad, juristid, arstid) 3. Tehnik ja keskastme spetsialist (nt IT tehnikud, tervishoiutöötajad) 4. Kontoritöötaja ja klienditeenindaja (nt sekretärid, raamatupidajad, arvestajad) 5. Teenindus- ja müügitöötaja (nt müüjad, teenindajad, hooldajad, pääste-, politsei- ja turvatöötajad) 6. Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustööline (nt talupidajad, aretajad) 7. Oskus- ja käsitööline (nt ehitustöölised, käsitöömeistrid, elektri- ja elektroonikatööstuse töölised,

trükitöölised) 8. Seadme- ja masinaoperaator ning koostaja (nt mootorsõidukite, rongi- ja liikurmasinate juhid) 9. Lihttööline (nt puhastustöölised ja abilised, toitlustuse abitöölised, jäätmekäitluse jm lihttöölised) 10. Sõjaväelane (nt ohvitserid, reakoosseis) 11. Muu, kellena? __________________________

KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA) 2.4. (5) Millises asutuses/ettevõttes Te töötate? Kui töötab mitmel kohal, siis küsida põhitöö kohta - töökoht, millele kulub/kulus põhiline osa tööajast. ÜKS VASTUS.

1. Riiklik asutus / ettevõtte 2. Kohalik omavalitsus 3. Muu avalik sektor (näiteks haridus, tervishoid, korrakaitse) 4. Eraettevõte 5. Olen ise endale tööandja 6. MTÜ, kolmas sektor 7. Muu, täpsustage __________________________

KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA) 2.5. (2) Kas Teie ametikoht ja Teie haridustase on/olid omavahel kooskõlas? Kui töötab mitmel kohal, siis küsida põhitöö kohta - töökoht, millele kulub/kulus põhiline osa tööajast.

1. Jah 2. Ei, töö eeldab(s) kõrgemat haridustaset 3. Ei, töö eeldab(s) madalamat haridustaset 4. Ei oska / soovi vastata

KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA) 2.6. (11) Kui õiglane on Teie töötasu? Siinkohal ei pea silmas, kui palju Te sooviksite teenida, vaid mis Teie arvates oleks Teie oskuste ja pingutuste juures õiglane tasu? Kui töötab mitmel kohal, siis küsida põhitöö kohta - töökoht, millele kulub/kulus põhiline osa tööajast.

1. Palju väiksem kui on õiglane 2. Mõnevõrra väiksem kui on õiglane 3. Umbes nii palju kui on õiglane 4. Mõnevõrra suurem kui on õiglane 5. Palju suurem kui on õiglane 6. Ei oska / soovi vastata

KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA) 2.7. (13A) Kui kaotaksite oma praeguse töökoha, kas Teil õnnestuks leida oma ametioskustele ja kogemustele vastav töökoht järgneva 3 kuu jooksul?

1. Jah, kindlasti 2. Tõenäoliselt jah 3. Tõenäoliselt mitte 4. Kindlasti mitte 5. Ei oska / soovi vastata

2.8. (13B) Kui otsite või peaksite otsima endale töökohta, kas Teil õnnestuks leida oma ametioskustele ja kogemustele vastav töökoht järgneva 3 kuu jooksul??

1. Jah, kindlasti 2. Tõenäoliselt jah 3. Tõenäoliselt mitte 4. Kindlasti mitte 5. Ei oska / soovi vastata

2.9. (15A) Millistes tööalastes olukordades Te olete viimase kahe aasta jooksul ISIKLIKULT võrreldes teiste töötjatega kokku puutunud põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega (rahvuse, emakeele, nahavärvuse vmt tõttu)? VÕIB MITU VASTUST

1. Tööle kandideerimisel (võrreldes teiste kandidaatidega) 2. Töö tasustamisel 3. Edutamisel, karjäärivõimalustes 4. Tööülesannete jagamisel 5. Tööalase info jagamisel ja kaasarääkimise võimalustes 6. Kaastöötajate või juhtide suhtumises 7. Töö tunnustamisel 8. Muu, täpsustage___________________ 9. Ei ole kokku puutunud 10. Ei oska / soovi vastata

KUI 2.9. = 1-8 (ISIKLIKULT ON KOKKUPUUDE EBAVÕRDSE KOHTELMISEGA) 2.10. (15B) Mis on olnud tööalase ebavõrdse kohtlemise põhjus(t)eks? VÕIB MITU VASTUST.

1. Rahvus või rahvuslik kuuluvus 2. Emakeel 3. Usutunnistus või usulised tõekspidamised 4. Nahavärvus või rass 5. Sugu või sooline enesemääratlus 6. Vanus 7. Puue või pikaajaline terviseprobleem 8. Perekondlikud kohustused, lapsed, rasedus 9. Seksuaalne orientatsioon 10. Veendumused, tõekspidamised 11. Muu, täpsustage___________________ 12. Ei oska / soovi vastata

3. VÕRDNE KOHTLEMINE JA LIGIPÄÄS TEENUSTELE 3.1. (76) Kuidas hindate eestlaste ja teisest rahvusest inimeste võimalusi, olukorda järgnevates valdkondades?

Eestlastel palju

parem

Eestlastel veidi

parem

Võrdne Teisest rahvusest

veidi parem

Teisest rahvusest

palju parem

Ei oska / soovi

vastata

Materiaalne heaolu 1 2 3 4 5 9

Kultuurilised võimalused 1 2 3 4 5 9

Haridus- ja enesetäiendamisvõimalused

1 2 3 4 5 9

Poliitilise tegevuse võimalused 1 2 3 4 5 9

Kaasatus oma linna, valla elu mõjutavate otsuste tegemisse

1 2 3 4 5 9

Hea töö saamise võimalused 1 2 3 4 5 9

Võimalus saada juhtivale ametikohale riigi-ja omavalitsusasutustes

1 2 3 4 5 9

Võimalus saada juhtivale ametikohale erasektoris

1 2 3 4 5 9

Osalemine kodaniku-, vabaühendustes

1 2 3 4 5 9

Võimalus saada endale vajadustele vastav eluase

1 2 3 4 5 9

Võimalus saada usaldusväärset informatsiooni ühiskonna kohta

1 2 3 4 5 9

Avalike teenuste ja hüvede kättesaadavus

1 2 3 4 5 9

3.2 (17) Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega?

Täiesti nõus

Pigem nõus

Pigem ei ole nõus

Ei ole üldse nõus

Ei oska / soovi

vastata

Teil on ebakindlus tuleviku suhtes 1 2 3 4 9

Te suuda oma huve kaitsta 1 2 3 4 9

Teil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda 1 2 3 4 9

Tunnete, et teie rahvuse tõttu suhtutakse teisse sageli sallimatult

1 2 3 4 9

3.3. (X1.UUS) Eesti tööturu statistika näitab, et venekeelsed elanikud saavad eestlastega võrreldes umbes 10-20% vähem palka ja nende tööpuudus on oluliselt suurem kui eestlastel. Kummast põhjusest tuleneb Teie arvates eesti- ja venekeelsete inimeste ebavõrdsus tööturul? ÜKS VASTUS

1. Peamiselt riigi poliitikast 2. Pigem riigi poliitikast 3. Pigem venekeelsetest inimestest endist 4. Peamiselt venekeelsetest inimestest endist 5. Ei oska / soovi vastata

3.4. (32-UUS) Kui rahul olete järgmiste teenuste kättesaadavusega oma linnas/vallas?

Väga rahul

Pigem rahul

Pigem ei ole rahul

Üldse ei ole rahul

Ei ole kokku

puutunud

Ei oska / soovi

vastata

Arstiabi 1 2 3 4 8 9

Ühistransport 1 2 3 4 8 9

Huviringid ja huviharidus 1 2 3 4 8 9

Lasteaiad ja lastehoid 1 2 3 4 8 9

Korrakaitse ja turvalisuse tagamine 1 2 3 4 8 9

Kultuuri- ja meelelahutusvõimalused 1 2 3 4 8 9

Internet, side 1 2 3 4 8 9

Eluasemega seotud teenused (vesi, elekter, küte, prügivedu)

1 2 3 4 8 9

Tervisespordivõimalused 1 2 3 4 8 9

Põhi-, gümnaasiumi- või kutseharidus 1 2 3 4 8 9

Sotsiaalabi ja hooldusteenused 1 2 3 4 8 9

Täiskasvanuharidus ja ümberõpe 1 2 3 4 8 9

Ametlike toimingute, menetluste, lubade ja registreeringute teenused

1 2 3 4 8 9

Tööturuteenused 1 2 3 4 8 9

Eesti keele õpe 1 2 3 4 8 9

KUI 3.4 = 3-4 (EI OLE RAHUL VÕI „ÜLDSE EI OLE RAHUL) 3.5. Mainisite, et Te ei ole rahul mõne teenuse kättesaadavusega oma linnas/vallas. Kui olulised on Teie jaoks järgmise põhjused, miks Te ei ole rahul teenuse kättesaadavusega?

Väga oluline

Pigem oluline

Pigem ebaoluline

Täiesti ebaoluline

Ei oska / soovi

vastata

Teenuste koha ei ole piisavat informatsiooni mulle sobivas keeles

1 2 3 4 9

Teenuseid ei osutata mulle sobivas keeles 1 2 3 4 9

Teenindajad suhtuvad minusse tõrjuvalt, ebaviisakalt minu päritolu või keele tõttu

1 2 3 4 9

Teenindajad kohtlevad mind põhjendamatult ebavõrdselt minu päritolu või keele tõttu

1 2 3 4 9

3.6 Koroonaviirusega seonduv on puudutanud kogu maailma, ning erinevates riikides on olukorra lahendamiseks valitud erinevaid lähenemisi, erinevate tulemustega. Kui rahul Teie olete sellega, kuidas on olukorda seni lahendatud Eestis?

1. Väga rahul (lahendatud parimal võimalikul viisil) 2. Pigem rahul (mõningaid asju oleks saanud teha paremini) 3. Pigem ei ole rahul (väga paljut oleks saanud teha paremini) 4. Ei ole üldse rahul (valitud põhimõtteliselt vale lähenemine) 5. Ei oska / soovi vastata

3.7. Kui rahul olete sellega, kuidas Eestis on elanikkonda teavitatud Covid-19 pandeemia ajal?

1. Väga rahul 2. Pigem rahul 3. Ei ole rahul 4. Üldse ei ole rahul 5. Ei oska / soovi vastata

4. KONTAKTID 4.1. (20A) Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud eesti keelt emakeelena kõnelevate elanikega Eestis?

Peaaegu iga päev

Vähemalt kord

nädalas

Vähemalt kord kuus

Harvemini kui kord

kuus

Ei ole suhelnud

Ei oska / soovi

vastata

Tööl või koolis 1 2 3 4 5 9

Naabritega 1 2 3 4 5 9

Internetis ja sotsiaalmeedias 1 2 3 4 5 9

Vaba aja tegevustes, näiteks hobid, kultuuriüritused, sportimine

1 2 3 4 5 9

Oma perekonnas, suguvõsas 1 2 3 4 5 9

Oma sõpruskonnas, lähedases tutvuskonnas

1 2 3 4 5 9

4.2. (20B) Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud venelaste ja teiste vene keelt kõnelevate elanikega Eestis ükskõik mis keeles?

Peaaegu iga päev

Vähemalt kord

nädalas

Vähemalt kord kuus

Harvemini kui kord

kuus

Ei ole suhelnud

Ei oska / soovi

vastata

Tööl või koolis 1 2 3 4 5 9

Naabritega 1 2 3 4 5 9

Internetis ja sotsiaalmeedias 1 2 3 4 5 9

Vaba aja tegevustes, näiteks hobid, kultuuriüritused, sportimine

1 2 3 4 5 9

Oma perekonnas, suguvõsas 1 2 3 4 5 9

Oma sõpruskonnas, lähedases tutvuskonnas

1 2 3 4 5 9

4.3. (20C) Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud muud keelt kui eesti või vene keelt emakeelena kõnelevate elanikega Eestis (näiteks inglise või muu)?

Peaaegu iga päev

Vähemalt kord

nädalas

Vähemalt kord kuus

Harvemini kui kord

kuus

Ei ole suhelnud

Ei oska / soovi

vastata

Tööl või koolis 1 2 3 4 5 9

Naabritega 1 2 3 4 5 9

Internetis ja sotsiaalmeedias 1 2 3 4 5 9

Vaba aja tegevustes, näiteks hobid, kultuuriüritused, sportimine

1 2 3 4 5 9

Oma perekonnas, suguvõsas 1 2 3 4 5 9

Oma sõpruskonnas, lähedases tutvuskonnas

1 2 3 4 5 9

4.4. (21A) Palun mõelge oma eesti keelt emakeelena kõnelevatele kontaktidele sotsiaalmeedias, suhtlusrakenduses või telefoni aadressiraamatus. Kui mitmega neist olete viimase kuu aja jooksul vestelnud – kas rääkinud telefonis, suhelnud sõnumite teel või sotsiaalmeedias?

1. 0 inimest 2. 1 kuni 2 inimest 3. 3 kuni 6 inimest 4. 7 kuni 14 inimest 5. 15 või enamat inimest 6. Ei oska / soovi vastata

4.5. (21B) Palun mõelge oma venelaste ja teiste vene keelt kõnelevatele kontaktidele sotsiaalmeedias, suhtlusrakenduses või telefoni aadressiraamatus. Kui mitmega neist olete viimase kuu aja jooksul vestelnud – kas rääkinud telefonis, suhelnud sõnumite teel või sotsiaalmeedias?

1. 0 inimest 2. 1 kuni 2 inimest 3. 3 kuni 6 inimest 4. 7 kuni 14 inimest 5. 15 või enamat inimest 6. Ei oska / soovi vastata

4.6. (21C) Palun mõelge oma muud keelt emakeelena rääkivatele kontaktidele sotsiaalmeedias, suhtlusrakenduses või telefoni aadressiraamatus. Kui mitmega neist olete viimase kuu aja jooksul vestelnud – kas rääkinud telefonis, suhelnud sõnumite teel või sotsiaalmeedias?

1. 0 inimest 2. 1 kuni 2 inimest 3. 3 kuni 6 inimest 4. 7 kuni 14 inimest 5. 15 või enamat inimest 6. Ei oska / soovi vastata

4.7. (22A) Kuidas Te suhtute sellesse, kui Te oleksite korteri- või majanaaber paljude ... ?

Väga hästi (ei häiriks)

Pigem hästi

Ükskõiks elt

Pigem halvasti

Väga halvasti (häiriks väga)

Ei oska / soovi

vastata

T6=1 või 3 (eesti või muu suhtluskeel) venekeelsete inimestega

1 2 3 4 5 9

T6=2 või 3 (vene või muu suhtluskeel) eestikeelsete inimestega

1 2 3 4 5 9

uus-sisserändajatega ehk viimase 5 aasta jooksul Eestisse saabunud välismaalastega

1 2 3 4 5 9

4.8. Kuidas Te suhtute sellesse, kui Te õpiksite või töötaksite kollektiivis, kus enamuses on ... ?

Väga hästi (ei häiriks)

Pigem hästi

Ükskõiks elt

Pigem halvasti

Väga halvasti (häiriks väga)

Ei oska / soovi

vastata

T6=1 või 3 venekeelsed inimesed

1 2 3 4 5 9

T6=2 või 3 eestikeelsed inimesed

1 2 3 4 5 9

uus-sisserändajatega ehk viimase 5 aasta jooksul Eestisse saabunud välismaalastega

1 2 3 4 5 9

4.9. Kuidas Te suhtute sellesse, kui Teie lähedane sugulane (näiteks laps, lapselaps, õde või vend) oleks abiellus ... ?

Väga hästi (ei häiriks)

Pigem hästi

Ükskõiks elt

Pigem halvasti

Väga halvasti (häiriks väga)

Ei oska / soovi

vastata

T6=1 või 3 venekeelse inimesega

1 2 3 4 5 9

T6=2 või 3 eestikeelse inimesega

1 2 3 4 5 9

uus-sisserändajatega ehk viimase 5 aasta jooksul Eestisse saabunud välismaalastega

1 2 3 4 5 9

5. KEELEOSKUS JA KEELEKASUTUS 5.(24) Mil määral valdate järgnevaid keeli?

Emakeel Valdate vabalt

Saate aru,

räägite. kirjutate

Saate aru,

räägite veidi

Saate aru

veidi, aga ei räägi

Üldse ei oska

Ei oska / soovi

vastata

5.1. eesti keel 1 2 3 4 5 6 9

5.2. vene keel 1 2 3 4 5 6 9

5.3. inglise keel 1 2 3 4 5 6 9

5.4. Muu keel, täpsustage_________

1 2 3 4 5 6 9

KUI 5.1= 2-5 (EESTI KEEL EI OLE EMAKEEL) VÕI T9= 1 JA 5.2 = 2-5 (EESTLASED, KES OSKAVAD VENE KEELT) 5.5. (25E) Palun täpsustage, kuivõrd Te valdate vene keelt?

Väga hästi

Hästi Keskmis elt

Veidi Üldse mitte

Ei oska / soovi

vastata

Saate aru suulisest kõnest 1 2 3 4 5 9

Oskate lugeda 1 2 3 4 5 9

Suudate suhelda 1 2 3 4 5 9

Oskate kirjutada 1 2 3 4 5 9

KUI T9 = 2-11 JA 5.1 = 2-5 (MITTE-EESTLASED, KES OSKAVAD EESTI KEELT) 5.6. (25M) Kuivõrd Te valdate eesti keelt?

Väga hästi

Hästi Keskmis elt

Veidi Üldse mitte

Ei oska / soovi

vastata

Saate aru suulisest kõnest 1 2 3 4 5 9

Oskate lugeda 1 2 3 4 5 9

Suudate suhelda 1 2 3 4 5 9

Oskate kirjutada 1 2 3 4 5 9

5.7. (30A) Milliseid keeli Te kasutate tööl ja/või koolis? VÕIB MITU VASTUST

1. Eesti keel 2. Vene keel 3. Inglise keel 4. Muu keel, täpsustage ________ 5. Ei tööta/õpi 6. Ei oska / soovi vastata

5.8. (30B) Milliseid keeli Te kasutate vabal ajal, see tähendab sõprade, tuttavate, naabritega jm? VÕIB MITU VASTUST

1. Eesti keel 2. Vene keel 3. Inglise keel 4. Muu keel, täpsustage________ 5. Ei suhtle 6. Ei oska / soovi vastata

5.9.(30C) Milliseid keeli Te kasutate kodus, see tähendab suhtlemisel perekonna ja sugulastega? VÕIB MITU VASTUST

1. Eesti keel 2. Vene keel 3. Inglise keel 4. Muu keel, täpsustage ________ 5. Ei suhtle 6. Ei oska / soovi vastata

5.10. (31-UUS) Järgnevalt loetlen Teile erinevaid põhjuseid, miks inimesed võivad eesti keelt väärtustada. Kuivõrd Te nõustute, et eesti keel on Teie jaoks oluline seetõttu, et see on ...? ROTEERIDA VÄITEID

Täiesti nõus

Pigem nõus

Pigem ei ole nõus

Üldse ei ole nõus

Ei oska / soovi

vastata

osa teist endast 1 2 3 4 9

osa eestimaalaseks olemisest 1 2 3 4 9

peamine suhtlusvahend teiste Eesti elanikega 1 2 3 4 9

hea hariduse saamise eeldus Eestis 1 2 3 4 9

eestikeelse kultuuri lahutamatu osa 1 2 3 4 9

vajalik Eestis elamiseks 1 2 3 4 9

vajalik hea töökoha saamiseks 1 2 3 4 9

6. ÜLDISED LÕIMUMISALASED HOIAKUD NING SEOS EESTIGA 6.1. (K22&K23_SÜNT) Kuivõrd nõustute järgmiste seisukohtadega?

Täiesti nõus

Pigem nõus

Pigem ei ole nõus

Üldse ei ole nõus

Ei oska / soovi

vastata

Kui riigis on erinevad rahvusgrupid, on nendevahelised konfliktid paratamatud

1 2 3 4 9

Kultuuridevahelised erinevused lagundavad Eesti ühiskonda

1 2 3 4 9

Isegi väga erinevad rahvusgrupid võivad samas riigis elades hästi läbi saada ja teha koostööd

1 2 3 4 9

Teistest riikidest inimeste Eestisse elama asumine rikastab Eesti kultuurielu

1 2 3 4 9

6.2. (33A) Kui seotuna tunned ennast …?

Väga seotuna

Üsna seotuna

Mitte väga

seotuna

Üldse mitte

seotuna

Ei oska / soovi

vastata

Oma linna, valla, maakohaga 1 2 3 4 9

Eestiga 1 2 3 4 9

Venemaaga 1 2 3 4 9

Päritoluriigiga 1 2 3 4 9

Euroopaga 1 2 3 4 9

KUI T9 =2-11 (MITTE-EESTLASED) 6.3. (34M) Kuivõrd nõustuste järgmiste väidetega?

Täiesti nõus

Pigem nõus

Pigem ei ole nõus

Üldse ei ole nõus

Ei oska / soovi

vastata

Eesti riik kaitseb teie õigusi ja pakub avalikke hüvesid

1 2 3 4 9

Väärtustate eesti rahvuskultuuri ja eesti keelt 1 2 3 4 9

Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele ja kultuuridele

1 2 3 4 9

Te ei tunne mingit survet oma rahvuskultuurist loobumiseks ja eestistumiseks

1 2 3 4 9

Teie rahvuskultuuri säilimine Eestis on ohus 1 2 3 4 9

Tunnete ennast Eestis hästi 1 2 3 4 9

Kõigil on Eestis ühesugused õigused ja võimalused sõltumata rahvusest ja/või emakeelest

1 2 3 4 9

6.4. (36) Eestis elab palju rahvusi, kes kõik kokku moodustavad Eesti rahva. Kui mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eesti rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?

1. Ainult oma rahvuse ja mitte Eesti rahva hulka 2. Peamiselt oma rahvuse ja osaliselt Eesti rahva hulka 3. Samavõrra oma rahvuse kui Eesti rahva hulka 4. Peamiselt Eesti rahva ja osaliselt oma rahvuse hulka 5. Ainult Eesti rahva hulka ja mitte oma rahvuse hulka 6. Ei oska / soovi vastata

6.5. (39) Kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega?

Täiesti nõus

Pigem nõus

Pigem ei ole nõus

Üldse ei ole

nõus

Ei oska / soovi vastata

Tunnete end Eestis kodusemalt kui kusagil mujal maailmas

1 2 3 4 9

Tunnete uhkust nähes lehvimas Eesti lippu 1 2 3 4 9

Tunnete end Eesti ühiskonnas teisejärgulise inimesena

1 2 3 4 9

Tunnete end osana Eesti ühiskonnast 1 2 3 4 9

Tunnete, et te pole siin maal teretulnud 1 2 3 4 9

KUI T9=2-11 ( MITTE-EESTLASED) Teil ei ole midagi ühist eestlastega

1 2 3 4 9

6.6. (40) Kuivõrd Te nõustute järgmiste väitega?

Täiesti nõus

Pigem nõus

Pigem ei ole nõus

Üldse ei ole nõus

Ei oska / soovi vastata

Mitte-eestlaste kaasamine Eesti majanduse juhtimisse ja arendamisse on Eestile kasulik

1 2 3 4 9

Mitte-eestlaste kaasamine Eesti riigi juhtimisse on Eestile kasulik

1 2 3 4 9

Mitte-eestlaste arvamusi tuleks paremini tunda ja nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on tähtis osa Eesti ühiskonnast

1 2 3 4 9

6.7. (K47) Kuivõrd edukas on Teie arvates seni üldiselt olnud teisest rahvusest inimeste lõimumine ja kaasamine ehk integratsioon Eesti ühiskonda?

1. Väga edukas 2. Pigem edukas 3. Pigem ebaedukas 4. Täiesti ebaedukas 5. Ei oska / soovi vastata

6.8. (42_UUS) Kuivõrd Te näete oma tulevikku seotuna Eestiga - kas Te sooviksite Eestist lahkuda, püsivalt mujale elama asuda?

1. Kindlasti ei soovi 2. Pigem ei soovi (võib-olla kunagi) 3. Sooviksite lahkuda ajutiselt, aga mitte püsivalt 4. Sooviksite lahkuda püsivalt 5. Muu, täpsustage _____________ 6. Ei oska / soovi vastata

7. MEEDIA 7.1. (43) Kui hästi Te olete informeeritud ...?

Väga hästi

Pigem hästi

Pigem kehvasti

Väga kehvasti

Ei oska / soovi

vastata

Oma kodukohas toimuvast 1 2 3 4 9

Eestis toimuvast 1 2 3 4 9

Venemaal toimuvast 1 2 3 4 9

Euroopa Liidus toimuvast 1 2 3 4 9

Mujal maailmast toimuvast 1 2 3 4 9

KUI T11 ≠ 1 (POLE EESTIS SÜNDINUD) Oma päritoluriigis toimuvast

1 2 3 4 9

7.2. (44) Kui olulised on Teie jaoks järgnevad infoallikad uudiste ja teadmiste hankimisel?

Väga oluline

Küllaltki oluline

Vähe- oluline

Ei ole üldse oluline

Ei oska / soovi

vastata

ETV eestikeelsed kanalid 1 2 3 4 9

Teised eestikeelsed telekanalid 1 2 3 4 9

ETV+ 1 2 3 4 9

Aktuaalne Kaamera vene keeles 1 2 3 4 9

Eestikeelsete subtiitritega venekeelsed telekanalid (nt PBK)

1 2 3 4 9

Venemaa telekanalid 1 2 3 4 9

Eestikeelsed raadiokanalid 1 2 3 4 9

Raadio 4 1 2 3 4 9

Teised Eesti venekeelsed raadiokanalid 1 2 3 4 9

Venemaa ajalehed (paberlehed ja võrguväljaanded)

1 2 3 4 9

Üleriigilised eestikeelsed ajalehed (paberlehed ja võrguväljaanded)

1 2 3 4 9

Üleriigilised Eesti venekeelsed ajalehed (paberlehed ja võrguväljaanded)

1 2 3 4 9

Kohalikud või piirkondlikud ajalehed (paberlehed ja võrguväljaanded)

1 2 3 4 9

Eestikeelsed uudisteportaalid, veebileheküljed (näiteks delfi.ee, err.ee)

1 2 3 4 9

Eesti venekeelsed uudisteportaalid, veebileheküljed (näiteks rus.delfi.ee, novosti.err.ee)

1 2 3 4 9

Venemaal tegutsevad uudisteportaalid, veebileheküljed

1 2 3 4 9

Sotsiaalmeedia 1 2 3 4 9

Globaalsed uudistekanalid (CNN, BBC, Al Jazeera, Russia Today jt)

1 2 3 4 9

Ajalehed inglise, saksa jm keeltes (paberlehed ja võrguväljaanded)

1 2 3 4 9

Suhtlemine sõprade, sugulaste või tuttavatega

1 2 3 4 9

Suhtlemine tööl või koolis kolleegide või kaaslastega

1 2 3 4 9

7.3. (48) Milliseid sotsiaalmeedia kanaleid või muid sarnaseid internetikeskkondi Te kasutate? VÕIB MITU VASTUST

1. Facebook 2. Odnoklassniki 3. VKontakte 4. Twitter 5. Instagram, Snapchat, TikTok jm pildi- ja videojagamiskeskkonnad 6. Eestikeelsed internetifoorumid või -keskkonnad (nt perekool) 7. Venekeelsed internetifoorumid või -keskkonnad (nt Pikabu) 8. Inglisekeelsed internetifoorumid või -keskkonnad (nt Reddit) 9. Muu, täpsustage:_________________________________ 10. Ei kasuta ühtegi

KUI 7.3 = 1-9 (KASUTAVAD SOTSIAALMEEDIA KANALEID) 7.4. (50A) Millise osakaalu moodustavad sotsiaalmeedia kanalites Teie kontaktidest järgmised grupid?

Kõik, valdav

enamus

Rohkem kui

pooled

Ligikaud u pooled

Vähem kui

pooled

Väga vähesed,

mitte keegi

Ei oska / soovi

vastata

Kohalikud eestlased 1 2 3 4 5 9

Kohalikud muust rahvusest Eesti elanikud

1 2 3 4 5 9

Venemaal elavad inimesed 1 2 3 4 5 9

Muudes riikides elavad inimesed 1 2 3 4 5 9

7.5 (47) Kuivõrd Te usaldate järgnevates kanalites esitatavat informatsiooni?

Täiesti usaldate

Pigem usaldate

Pigem ei usalda

Üldse ei usalda

Ei jälgi Ei oska / soovi

vastata

ETV, ETV2 1 2 3 4 5 9

ETV+ 1 2 3 4 5 9

PBK 1 2 3 4 5 9

Venemaa telekanalid 1 2 3 4 5 9

Vikerraadio 1 2 3 4 5 9

Raadio 4 1 2 3 4 5 9

Eesti venekeelsed ajalehed, uudisteportaalid

1 2 3 4 5 9

Eestikeelsed ajalehed, uudisportaalid

1 2 3 4 5 9

Venemaa ajalehed, uudisteprotaalid 1 2 3 4 5 9

Välismaised uudistekanalid (BBC, CNN, Euronews jt)

1 2 3 4 5 9

Sotsiaalmeedia (Facebook jt) 1 2 3 4 5 9

8. HARIDUSSÜSTEEM Järgnevad küsimused puudutavad haridussüsteemi. Kui teil ei ole lapsi ega lapselapsi, kes käiksid mõnes haridusasutuses, siis vastake nii, nagu teile tundub, või kuidas eelistaksite, et oleks. 8.1. (53) Millal peaks Teie arvates eestikeelne õpe (mitte eesti keele õpe) Eestis algama?

1. Lasteaias 2. Põhikooli 1.–3. Klassist alates 3. Põhikooli 4.–6. Klassist alates 4. Põhikooli 7.–9. Klassist alates 5. Keskkoolis, gümnaasiumis 6. Kutsekoolis 7. Kõrgkoolis 8. Eestikeelset õpet ei peakski olema 9. Muu, täpsustage _______ 10. Ei oska / soovi vastata

8.2. (53+. UUS) Millise õppekeelega gümnaasiumis või kutseõppeasutuses Te sooviksite, et teie lapsed või lapselapsed õpiksid?

1. 100% eesti keele õppega koolis 2. 60% eesti keele ja 40% vene keele õppega koolis 3. 40% eesti keele ja 60% vene keele õppega koolis 4. 100% vene keele õppega koolis 5. Ei oska / soovi vastata

8.3. (53+. UUS) Missugust viisi Te eelistaksite kõige enam venekeelsete laste emakeele toetamiseks?

1. Osalemine huvihariduses emakeele baasil 2. Võimalus koolis mitteformaalsetes tegevustes (nt vahetunnis) emakeeles suhelda (nt kaaslaste või

õpetajatega) 3. Eraldi emakeele õpe alates esimesest klassist 4. Koolitöös võib osaliselt oma emakeelt kasutada ja teatud osa töödest esitada emakeeles 5. Eraldi toetamist ei ole vaja, kuna on võimalik valida venekeelne põhiharidus 6. Ei pea emakeele toetamist oluliseks 7. Emakeele toetamine on eelkõige kodu ja vanemate ülesanne 8. Ei oska / soovi vastata

8.4. (55) Kuidas hindaksite üldiselt seda, kui ühes rühmas/klassis õpiksid koos erinevast rahvusest või eri emakeelt kõnelevad lapsed? 8.5. (55) Kui ühes rühmas/klassis õpiksid koos erinevast rahvusest või eri emakeelt kõnelevad lapsed, siis kuidas hindaksite seda ...?

Väga hea

Pigem hea

Pigem halb

Väga halb

Ei oska / soovi

vastata

8.4. üldhinnang 1 2 3 4 9

8.5.

lapse õpitulemuste seisukohalt 1 2 3 4 9

lapse üldise arengu seisukohalt 1 2 3 4 9

eesti keele ja kultuuri säilitamise seisukohalt 1 2 3 4 9

teiste rahvuste keele ja kultuuri säilitamise seisukohalt

1 2 3 4 9

ühiskonna sidususe seisukohalt 1 2 3 4 9

8.6. (56) Millise õppekeelega lasteaias Te SOOVIKSITE (mitte, kus on), et Teie lapsed või lapselapsed käiksid?

1. Eestikeelses lasteaias 2. Venekeelses lasteaias 3. Ingliskeelses lasteaias 4. Ühesuunalise keelekümblusega lasteaias (sihtkeel eesti keel) 5. Kahesuunalise keelekümblusega lasteaias (sihtkeeled eesti ja vene keel) 6. Muu, täpsustage _______ 7. Ei oska / soovi vastata

8.7. (57) Millise õppekeelega põhikoolis Te SOOVIKSITE (mitte, kus on), et Teie lapsed või lapselapsed õpiksid?

1. Eesti õppekeelega koolis 2. Eesti õppekeelega, aga muu keele (näiteks vene, inglise või prantsuse) ja kultuuri süvaõppega koolis 3. Vene õppekeelega koolis, kus osa aineid õpetatakse eesti keeles 4. Täielikult vene õppekeelega koolis 5. Osalise või täielikult ingliskeelse aineõppega põhikoolis 6. Keelekümblusklassis 7. Muu, täpsustage _______ 8. Ei oska öelda

8.8. (63) Järgnevalt on toodud mõned väited, mida inimesed kasutavad, kui räägivad muu emakeelega laste õppimisest eesti keeles. Kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega? Muu emakeelega lapse õppimine eesti keeles …

Täiesti nõus

Pigem nõus

Pigem ei ole nõus

Üldse ei ole nõus

Ei oska / soovi

vastata

Parandab õpilaste eesti keele oskust 1 2 3 4 9

Ühtlustab eesti ja muu õppekeelega koolide õpilaste teadmiste taset

1 2 3 4 9

Arendab õpilaste mõtlemist ja loovust 1 2 3 4 9

Avardab õpilaste haridus- ja edasiõppimisvõimalusi

1 2 3 4 9

Tõstab koolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul

1 2 3 4 9

Aitab kaasa kontaktide tekkimisele eestlaste ja muukeelse elanikkonna vahel

1 2 3 4 9

Takistab lapsel ainealaste teadmiste omandamist

1 2 3 4 9

Tekitab õpilastel psühholoogilist stressi, pingeid

1 2 3 4 9

Ohustab lapse emakeele oskuse säilimist ja arenemist

1 2 3 4 9

Ohustab lapse kultuurilise identiteedi säilimist ja arenemist

1 2 3 4 9

9. KODAKONDSUS JA POLIITILINE-ÜHISKONDLIK OSALUS 9.1. (68) Milline on Teie kodakondsus või kodakondsused? VÕIB MITU VASTUST

1. Eesti 2. Venemaa 3. Mõne teise riigi, täpsustage ____________ 4. Määratlemata kodakondsus / kodakondsuseta

KUI 9.1.=1 (ON EESTI KODAKONDSUS) 9.2. (X-KOD-1) Kas Eesti kodakondsuse ...?

1. Omandasite sünniga 2. Saite naturalisatsiooni korras 3. Saite eriliste teenete eest 4. Muu, mis? ___________ 5. Ei oska / soovi vastata

KUI 9.1.=2-4 (EI OLE EESTI KODAKONDSUST) 9.3. (X-KOD-2) Millist kodakondsust Te endale sooviksite? VÕIB MITU VASTUST

1. Praegune kodakondsus rahuldab 2. Eesti 3. Venemaa 4. Mõne teise riigi, täpsustage _____________________ 5. Ei soovi kodakondsust 6. Ei oska / soovi vastata

KUI 9.3.=2 (SOOVIKS EESTI KODAKONDSUST) 9.4. (X-KOD-3) Millised alljärgnevatest põhjustest võivad mõjutada Teie soovi omandada Eesti kodakondsust?

See kindlasti

See ka See pigem mitte

See kindlasti

mitte

Ei oska / soovi

vastata

Eesti kodakondsusega on lihtsam Eestis tööd leida

1 2 3 4 9

Eesti kodanikuna on suuremad võimalused eneseteostuseks ja toimetulekuks maailmas, Euroopa Liidus ja Eestis

1 2 3 4 9

Eesti kodakondsus annab võimaluse käia valimas ja osaleda Eesti poliitilises ja ühiskondlikus elus

1 2 3 4 9

Eesti kodakondsus annab ühtekuuluvustunde Eestiga

1 2 3 4 9

Eesti kodakondsus annab võimaluse reisida riikidesse, millel on Eestiga viisavabadus

1 2 3 4 9

KUI K9.3.≠2 (EI SOOVI EESTI KODAKONDSUST) 9.5. (X-KOD-4) Millised alljärgnevatest põhjustest võivad mõjutada Teie soovi mitte-omandada Eesti kodakondsust?

See kindlasti

See ka See pigem mitte

See kindlasti

mitte

Ei oska / soovi

vastata

Eesti kodakondsus ei ole mainekas 1 2 3 4 9

Te ei suuda ära õppida eesti keelt 1 2 3 4 9

Kodakondsuseksami tegemine on liiga keeruline

1 2 3 4 9

Ei ole Eestis veel piisavalt kaua elanud 1 2 3 4 9

Eesti ei luba topelt-kodakondsust, aga teil on juba teise riigi kodakondsus

1 2 3 4 9

Kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist

1 2 3 4 9

Ei ole piisavalt infot Eesti kodakondsuse saamise võimaluste kohta

1 2 3 4 9

Ei ole infot selle kohta, mis õigusi ja kohustusi Eesti kodakondsus kaasa toob

1 2 3 4 9

Eesti kodanike kohustuslik kaitseväeteenistus

1 2 3 4 9

Vene kodakondsus võimaldab lihtsamini Venemaad külastada

1 2 3 4 9

9.6. (77) Kas Te osalesite järgmistel valimistel?

Osalesin, hääletades

valimisjaoskonnas

Osalesin, hääletades

elektrooniliselt

Ei osalenud

Ei olnud valimisõiguslik

Ei oska / soovi vastata

2019.a. Riigikogu valimised 1 2 3 4 9

2019.a. Euroopa Parlamendi valimised

1 2 3 4 9

9.7. (79) Millist erakonda peate enda vaadetele ja huvidele kõige lähedasemaks? VÕIB KUNI 2 VASTUST

1. Eesti Iseseisvuspartei 2. Eesti Keskerakond 3. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 4. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 5. Eesti Reformierakond 6. Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu 7. Tulevikuerakond, so ühinenud Eesti Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond 8. Elurikkuse Erakond 9. Erakond Eesti 200 10. Erakond Eestimaa Rohelised 11. Erakond Rahva Tahe 12. Isamaa Erakond 13. Sotsiaaldemokraatlik Erakond 14. Mitte ükski erakond 15. Ei oska / soovi vastata

9.8. (80) Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses? Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja rahalist tasu saamata. Vabatahtlikud tegutsevad avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ega annetamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.

1. Jah 2. Ei 3. Ei oska / soovi vastata

9.9. (81) Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul osalenud kodanikuühenduste, st erinevate klubide, seltside, liitude, ringide, klubide, ühistute, (hoole-)kogude, koguduste jmt tegevuses? Kodanikuühendused hõlmavad inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti koostööd võimaldavaid ühendusi ja võrgustikke (nt hobitegevus, tootjate ühendused, korporatsioonid, heategevus, kaitsetegevus, piirkonna edendamine jmt).

1. Jah 2. Ei 3. Ei oska / soovi vastata

9.10. (82) Kuivõrd Te usaldate järgnevaid institutsioone ja rühmi Eestis?

Täiesti usaldate

Pigem usaldate

Pigem ei usalda

Üldse ei usalda

Ei oska / soovi vastata

Valitsus 1 2 3 4 9

Riigikogu 1 2 3 4 9

President 1 2 3 4 9

Politsei 1 2 3 4 9

Kohtusüsteem 1 2 3 4 9

Kaitsevägi 1 2 3 4 9

Kohalikud omavalitsused

1 2 3 4 9

Haridussüsteem 1 2 3 4 9

Tervishoiusüsteem 1 2 3 4 9

Kodanikuühiskond 1 2 3 4 9

9.11. (84) Poliitiliselt aktiivne olemiseks on erinevaid viise. Kui sageli Te olete viimastel aastatel teinud järgmist?

Ei ole Mõnikord,

harva Korduvalt

Ei oska / soovi

vastata

Võtnud osa avalikust koosolekust, kus arutatakse poliitilisi või sotsiaalseid probleeme

1 2 3 9

Võtnud osa meeleavaldusest, piketist 1 2 3 9

Andnud oma allkirja üleskutsele, protestiavaldusele, petitsioonile

1 2 3 9

Kandnud poliitilise sõnumiga märki või linti, kasutanud poliitilise sõnumiga kleepsu

1 2 3 9

Pöördunud ideede-ettepanekutega isiklikult mõne poliitiku või kõrge ametniku poole

1 2 3 9

Osalenud poliitilises arutelus internetis (kirjutanud artikli, saatnud e-kirja, kommentaari)

1 2 3 9

Liitunud mõne poliitilise sisuga pooldamise või protestikampaaniaga Facebookis vm suhtlusvõrgustikus/sotsiaalmeedias

1 2 3 9

Protesti märgiks mitte osalenud valimistel 1 2 3 9

9.12. (86) Milline oleks Teie suhtumine, kui Eesti järgmiseks peaministriks saaks (eesti)venelane? 1. Ei pea rahvust selle ameti puhul üldse oluliseks 2. Pigem positiivne 3. Pigem negatiivne 4. Ei oska / soovi vastata

9.13. (87) Millistel järgmistel kultuuri ja spordi suurüritustel Te olete viimastel aastatel osalenud (olgu siis esineja või pealtvaatajana) või jälginud neid meediakanalite vahendusel? VÕIB MITU VASTUST ÜHES REAS

Osalenud ise Jälginud meedia

vahendusel

Pole osalenud ega jälginud

meedia vahendusel

Üldlaulu- ja tantsupidu 1 1 1

Maakondlikud laulu- ja tantsupeod 2 2 2

Eesti Vabariigi sünnipäeva üritused 3 3 3

Teised suured kultuuriüritused, vabaõhuetendused, kontserdid, rahvapeod jm

4 4 4

Rahvaspordiüritused (linnamaratonid ja -jooksud, rallid, suusamaratonid jms) 6 6 6

10. TERVIS 10.1. Milliseks hindate oma tervist üldiselt?

1. Väga hea 2. Hea 3. Rahuldav 4. Halb 5. Väga halb 6. Ei oska /soovi vastata

10.2. Mil määral on viimase kuue kuu jooksul teie igapäevased tegevused olnud piiratud mõne terviseprobleemi tõttu ?

1. Oluliselt piiratud 2. Piiratud, aga mitte oluliselt 3. Ei ole üldse olnud piiratud 4. Ei oska /soovi vastata

10.3. Kui sageli Te olete viimase nelja nädala jooksul …?

Kogu aeg

Enamast i

Mõnikor d

Harva Mitte kunagi

Ei oska /soovi

vastata

olnud väga närviline 1 2 3 4 5 9

olnud nii rõhutud meeleolus, et mitte miski ei suutnud rõõmustada

1 2 3 4 5 9

tundnud end häirimatu ja rahulikuna 1 2 3 4 5 9

olnud õnnelik 1 2 3 4 5 9

TAUST II T15. Mitu inimest kuulub Teie leibkonda, kui Teid kaasa arvata?_______ inimest T16. Kui palju on Teie peres alla 16-aastasi lapsi? _______ last KUI T16 ≥ 1 (ON ALLA 16-AASTASEID LAPSI) T17. Kui vana on Teie pere noorim laps? ________ aastane T18. Millisesse vahemikku jääb Teie leibkonna eelmise kuu kogusissetulek, pärast maksude maha arvestamist?

1. Kuni 400 eurot 2. 401-800 eurot 3. 801-1000 eurot 4. 1001-1400 eurot 5. 1401-1800 eurot 6. 1801-2200 eurot 7. 2201-2600 eurot 8. 2601-3000 eurot 9. Üle 3000 euro 10. Ei oska vastata 11. Ei soovi vastata / keeldumine

T19. Milline järgnevatest kirjeldustest vastab Teie arvates kõige paremini Teie leibkonna praegusele sissetulekute tasemele?

1. Elan / elame hästi praeguse sissetuleku juures 2. Saan / saame hakkama praeguse sissetuleku juures 3. Praeguse sissetuleku juures on raske hakkama saada 4. Praeguse sissetuleku juures on väga raske hakkama saada 5. Ei oska / soovi vastata

T20. Kuivõrd rahul Te olete järgnevaga?

Täiesti rahul

Pigem rahul

Pigem ei rahul

Üldse ei ole rahul

Ei oska / soovi

vastata

Tööga 1 2 3 4 9

Isikliku turvalisusega 1 2 3 4 9

Eluaseme asukohaga (linnaosa, asum) 1 2 3 4 9

Eluaseme kvaliteediga, sealhulgas suurusega

1 2 3 4 9

Perekonnaeluga 1 2 3 4 9

Perekonna majandusliku olukorraga 1 2 3 4 9

Suhetega sõpradega/ lähedastega 1 2 3 4 9

T21. Kuivõrd muutus Te ja Teie perekonna majanduslikku toimetulekut ja heaolu peale Covid-19 pandeemia algust, kas see …?

1. Paranes 2. Jäi samaks 3. Halvenes 4. Ei oska / soovi vastata

T22. Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridus? 1. Vähem kui põhiharidus (vähem kui 9, 8 või 7 klassi, olenevalt lõpetamise ajast) 2. Põhiharidus või lõpetamata keskharidus 3. Kutseharidus (kutsekool, tööstuskool) 4. Keskeriharidus (tehnikum, kutsekeskkool) 5. Üldkeskharidus (keskkool, gümnaasium) 6. Rakenduslik kõrgharidus 7. Ülikooliharidus või teaduslik kraad 8. Ei oska /soovi vastata

T23. Mis keeles või keeltes olete õppinud üldhariduskoolis? VÕIB ITU VASTUST

1. Eesti 2. Vene 3. Eesti ja vene 4. Eesti ja mõnes muus keeles 5. Muus keeles, täpsustage:______________

SUUR TÄNU TEILE VASTUSTE EEST! Küsitlustulemuste analüüsi käigus võib tekkida vajadus läbi viia täiendavaid intervjuusid vastanutega. Kas olete nõus jätma meile oma kontakti (meiliaadressi või telefoninumbri), et oleks võimalik Teiega ühendust võtta? Need andmed jõuavad ainult uuringu töörühma käsutusse ning kindlasti ei tülita me Teid rohkem kui ühe korra. T16. ____________________________ / KIRJUTAGE KONTAKT T17. Intervjuu lõpp:

_____tund _____min