Siseministri määruse „Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

EELNÕU
23.10.2025
SISEMINISTER

MÄÄRUS

Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2. Terminid

(1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.

(2) Korterelamu käesoleva määruse tähenduses on kolme või enama korteriomandiga igapäevases kasutuses olev elamu.

(3) Varjumiskoht käesoleva määruse tähenduses on hoone osa:
1) mis asub osaliselt või täielikult maa all või maa peal võimalikult maapinna lähedal;
2) kus inimesele on planeeritud minimaalselt 0,75 ruutmeetrit varjumise pinda;
3) mille konstruktsioon ja avatäited kaitsevad inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest;
4) kus on tagatud piisav õhuvahetus, arvestades inimeste maksimaalset arvu;
5) mis on kuiv;
6) mille planeering toetab varjumise ajal takistusteta ruumi kasutust;
7) kus on lisaks sissepääsule vähemalt üks varuväljapääs, mis ei paikne sissepääsuga kõrvuti;
8) kus on tagatud tualeti kasutamise võimalus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud varjumiskohta ei kohandata ruumi, kus on elektri peakilp, surveseade, generaator, ohtlik aine või soojussõlm.

§ 3. Toetuse taotleja

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on korteriühistu.

§ 4. Toetuse taotluse menetleja ja toetuse rahastaja

(1) Toetuse taotlust (edaspidi taotlus) menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi menetleja), kes võib vajadusel taotluse menetlusse kaasata Päästeameti.

(2) Toetuse rahastaja on Päästeamet.

§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on kohandada korterelamu elanikele varjumiseks varjumiskoht.

(2) Toetuse andmise tulemusena on korteriühistul käesoleva määruse § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele vastav varjumiskoht.

2. peatükk
Toetuse andmise alused

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse §-s 5 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele.

(2) Toetatavad tegevused on järgmised:
1) konstruktsiooni paigaldamise ja tugevdamisega seotud tööd;
2) avatäidete kindlustamisega seotud tööd;
3) ligipääsetavuse tagamise ja varuväljapääsu rajamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike tööriistade soetamine varjumiskohast väljapääsemiseks;
4) piisava õhuvahetuse tagamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike seadmete soetamine;
5) energia varustuskindluse tagamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike seadmete soetamine;
6) projekteerimistööd, mis on seotud käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud tegevustega;
7) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tööde tegemisele järgneva elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamine kooskõlas majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. aasta määrusega nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele”;
8) tualeti soetamine ja selle paigaldamisega seotud tööd;
9) asjatundliku konsultatsiooni teenuse ostmine varjumiskoha kohandamiseks kuni 3% taotletava toetuse summa ulatuses.

§ 7. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodi (edaspidi abikõlblikkuse periood) jooksul ning mis vastab projekti eesmärgile, on vajalik ja põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega.

(2) Abikõlblik on kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevused.

(3) Kui käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud tegevus eeldab ehitusluba või ehitusteatist, loetakse sellega seotud kulu abikõlblikuks.

(4) Abikõlbliku kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile;
4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil.

(5) Abikõlbmatud on järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu projekti raamatupidamisele;
5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
8) vaide- ja kohtukulu;
9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
10) püsikulu, sealhulgas töötasu;
11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv.

§ 8. Abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud.

(2) Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb 30. novembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.

(3) Kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 6 või 9 sätestatud tegevusi või kui § 6 lõikes 2 sätestatud tegevus eeldab ehitusluba või ehitusteatist, algab projekti abikõlblikkuse periood nimetatud tegevuse elluviimise kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2025.

§ 9. Toetuse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär

(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve kujuneb riigieelarve sihtotstarbeliste vahendite järgi kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitab vahendite olemasolu korral Päästeamet.

(2) Toetuse ülemmäär on 35 000 eurot toetuse saaja kohta.

3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja korterelamu suletud netopind peab olema vähemalt 1200 ruutmeetrit ja korterelamus asuvatest korteriomanditest peavad vähemalt 80 protsenti olema füüsiliste isikute omandis.

(2) Taotlejale kehtivad järgmised nõuded:
1) taotlejal ei ole riiklikku maksu- ega maksevõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ning taotleja ei ole sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus;
3) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise kohustuse;
4) taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
5) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks tagasi makstud;
6) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, Euroopa Liidust või välisvahenditest projekti tegevustele toetust.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab menetlejal kontrollida taotleja ja taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi ja registrikood ning korterelamu ehitisregistri kood, aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja arvelduskonto number;
2) taotleja kontaktisik ja telefoninumber ning e-posti aadress;
3) projekti nimi ja eesmärk;
4) korterelamu suletud netopind ja kohandatava varjumiskoha suurus ruutmeetrites;
5) planeeritavad tegevused;
6) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
7) kinnitus käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastamise kohta.

(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi lisadokumente:
1) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda toetust ja täita sellega kaasnevad kohustused;
2) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus, kus on kinnitus, et varjumiskoht on varjumise ajal korterelamu elanike ühiskasutuses ja üldkasutatav;
3) elektripaigaldise kehtiv audit, mis vastab majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. aasta määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ nõuetele, kui taotletakse toetust tegevusele, mis sisaldab elektritöid;
4) vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, mis on saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel;
5) käesoleva määruse § 8 lõikes 3 sätestatud juhul kulu tõendav dokument;
6) pildid planeeritud varjumiskohast.

(4) Kui ei ole võimalik esitada kahte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud hinnapakkumust või ei valita odavaimat pakkumust, põhjendatakse seda taotluses.

(5) Taotluses esitatud projekteerimis- ja ehitus- või rekonstrueerimistöid teostava isiku pädevus peab pakkumuse esitamisel olema tõendatud kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel. 

(6) Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitust, et ta on teadlik:
1) toetuse saamisega seotud kohustustest;
2) toetuse saamisega seotud andmete avalikustamisest;
3) tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest;
4) haldusaktide, dokumentide ja muu teabe elektroonilisest edastamisest;
5) toetuse kasutamise üle tehtavast kontrollist.

4. peatükk
Taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis, avaldades taotlemise algusaja ja taotlusvooru eelarve.

(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult menetleja e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Menetleja kontrollib taotluse, selle lisadokumentide ja taotleja vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab menetleja sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg.

§ 15. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine

(1) Menetleja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.

(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotlusvooru eelarves vahendeid ei ole või taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja taotleja pole puudust menetleja määratud tähtpäevaks kõrvaldanud.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

§ 16. Taotlusvooru sulgemine

Menetleja sulgeb taotlusvooru, kui taotlusvooru eelarve ulatuses on taotluste rahuldamise otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse menetleja veebisaidil.

5. peatükk
Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

§ 17. Toetuse maksmine

Toetus makstakse toetuse saaja arvelduskontole toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel viie tööpäeva jooksul.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama menetlejale põhjendatud muutmistaotluse.

(2) Muutmistaotlus tuleb esitada esimesel võimalusel enne abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ning muudatus peab olema elluviidav ja käesoleva määruse nõuetele vastav taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 30. novembriks.

(3) Menetlejal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud;
4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise üle otsustab menetleja viie tööpäeva jooksul alates muutmistaotluse saamisest.

(5) Toetuse saaja võib projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu muuta, ilma et esitaks selle kohta muutmistaotlust, teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses ettenähtuga.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata;
3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel 30 kalendripäeva jooksul tagastada.

§ 20. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

(1) Toetuse saaja esindusõiguslik isik esitab e-toetuse keskkonnas menetlejale projekti elluviimise aruande (edaspidi aruanne). Aruandele lisatakse abikõlbliku kulu tõendid ja pildid varjumiskohast.

(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse saamise aastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.

(3) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb menetleja ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

(4) Kui projekti kulud on väiksemad, kui oli projekti eelarve, saadab menetleja toetuse saajale andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab jäägi menetlejale tema määratud tähtpäevaks.

(5) Menetleja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande e-toetuse keskkonda esitamisest.

(6) Menetleja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi ellu viinud või ei ole toetuse saaja kirjeldatud tegevused tõendatud.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine

(1) Menetleja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral oleks taotlus jäetud rahuldamata;
2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi;
3) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;
4) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 6 kohaselt ei kinnitata.

(2) Menetleja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses.

(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(4) Menetleja saadab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale e-toetuse keskkonnas.

(5) Toetuse saaja võib taotleda menetlejalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks kümne tööpäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse kättesaamisest menetlejale kirjaliku avalduse, milles ta esitab ajatamise vajaduse põhjenduse ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

(6) Menetleja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse ja määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul alates ajatamistaotluse saamisest. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:
1) taotleda menetlejalt nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi;
2) loobuda toetuse saamisest või see tagastada.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) esitama menetlejale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul käesolevas määruses nõutud teabe;
2) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt;
3) võimaldama menetlejal ja Päästeametil kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset ning tehtud tööd, sealhulgas võimaldama menetlejale ja Päästeametile juurdepääsu projektiga seotud ehitisse, selle osasse ja territooriumile;
4) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt;
5) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;
6) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest, võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
8) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

§ 23. Menetleja õigused ja kohustused

(1) Menetlejal on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset ning tehtud tööd enne käesoleva määruse §-s 20 sätestatud aruande kinnitamist;
3) kaasata vajadusel Päästeamet taotluse menetlusse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kontrolli.

(2) Menetleja on kohustatud:
1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
2) edastama taotlejale ja Päästeametile taotlust käsitleva otsuse ning toetuse tagasinõudmise korral toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse;
3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
4) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas tegema vajaduse korral kohapealseid kontrolle;
5) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.



(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro
siseminister



(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits
kantsler

Siseministri määruse „Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse „Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on luua võimalused korterelamu elanike varjumiseks. Toetuse andmise tulemusena on korteriühistul varjumiskoht, mis vastab eelnõus toodud tingimustele.

Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna kerksust, sh inimeste valmidust kriisides toime tulla. Elanikkonnakaitse toimimise alus on, et inimesed suudavad end kriisi ajal kuni abi saabumiseni ise kaitsta ning vajaduse korral üksteist aidata. Päästeamet on aastatel 2017, 2019, 2021 ja 2023 tellinud elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringu. Indeksuuringu põhjal on näha, et elanikkonna teadlikkus paraneb vähehaaval (hüppeliselt on suurenenud nende inimeste hulk, kes teadvustavad riigikaitselise olukorra võimalikkust). Tegelik valmisolek on siiski endiselt madal (kriisideks on täielikult valmis umbes 15% inimestest), seejuures kõige haavatavamad on linnades suurtes kortermajades elavad inimesed.

Hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) sätestatakse varjumisplaani koostamise kohustus elamutele, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit (§ 163 lõige 1), ning võimaluse korral tuleb HOS-i kohaselt sellistes elamutes kohandada varjumiskoht (§ 164 lõige 3)1. Käesoleva eelnõuga võimaldatakse samuti toetust taotleda varjumiskoha kohandamiseks korterelamutele, mis on suuremad kui 1200 ruutmeetrit.

Toetusmeetmel on positiivne mõju elanikkonna turvalisusele, kuna toetuse andmisega võimaldatakse kohandada varjumiskohti keskmistes ja suuremates korterelamutes. Hea varjumiskoht on lähim varjumiskoht, mis tähendab, et kui varjuda on võimalik enda majas, siis on see kõige efektiivsem kaitse võimalikus ohuolukorras.

Toetuse saamiseks tuleb korteriühistul esitada taotlus, vajalikud lisadokumendid ning pärast toetuse kasutamist ka aruanne koos kuludokumentide ja muu vajalikuga. Kuna toetuse andmise eesmärk on korteriühistut varjumiskoha kohandamisel aidata, on loodav regulatsioon adressaadi jaoks kasulik. Toetuse taotlemine on vabatahtlik, seega kohustuslikku nõuet halduskoormuse näol ei kaasne. Eeltoodust lähtuvalt reegel „üks sisse, üks välja“ kohaldamisele ei tule.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunikud Merike Ring ([email protected] ja Mari Tikan ([email protected]), Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna varjumise ekspert Leho Lemsalu ([email protected]) ja Päästeameti õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunikud Heli Simson ([email protected]) ja Jaanus Põldmaa ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata, see tehakse pärast ametlikku kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist.

Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 2 tuuakse välja eelnõus kasutatavate terminite sisu.

Lõike 1 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.

Lõike 2 kohaselt on korterelamu käesoleva määruse tähenduses kolme või enama korteriomandiga igapäevases kasutuses olev elamu.

Lõikes 3 tuuakse välja varjumiskoha definitsioon ehk sisuliselt tingimused, millele varjumiskoht kui hoone osa peab eelnõu mõistes vastama. Varjumiskoht ei ole eraldi varjumise eesmärgil rajatud ehitise osa, vaid on varjumiseks sobivaks kohandatud. Varjumiskoht peab olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu2. Käesoleva eelnõu mõistes tuleks varjumiskoht kohandada korterelamu osana, näiteks võimalusel keldrisse. Teisaldatavaid varjumiskohti ei toetata.

Punkti 1 kohaselt peab varjumiskoht asuma osaliselt või täielikult maa all või maa peal võimalikult maapinna lähedal. Varjumiskoht peab olema hoone selles osas, mis tagab inimesele kaitse ka juhul, kui hoone saab näiteks pommitabamuse – seda aga ei saavutata varjumiskohaga, mis asub maapinnast kõrgemal kui esimene korrus. Maa peal võimalikult maapinna lähedal tähendab sisuliselt seda, et kõrgemal kui esimene korrus ei tohi varjumiskoht olla.

Punkti 2 kohaselt peab varjumiskohas olema igale inimesele planeeritud minimaalselt 0,75 ruutmeetrit varjumise pinda. See tähendab, et inimesele peab olema tagatud vaba pind, et ta saaks näiteks vajadusel toolil istuda. Tuleb silmas pidada, et see ei tähenda, et 0,75 ruutmeetrit varjumise pinda tuleb arvestada kõigile hoone ehk käesoleva määruse mõistes korterelamu elanikele. Käesoleva punkti eesmärk on, et kui hoones leitakse ruum, mis sobib varjumiseks, siis tuleb selle ruumi suurus korrutada 0,75-ga – selliselt saadakse teada, kui palju inimesi varjumiskohta maksimaalselt mahuks. Maksimaalne inimeste mahutavuse arv on oluline näiteks selleks, et tagada varjumiskohas piisav õhuvahetus (vt ka eelnõu § 2 lõike 3 punkti 4) ja liikumistee. Samuti on see oluline tualeti kasutajate arvu mõistes.

Punkti 3 kohaselt peavad varjumiskoha konstruktsioon ja avatäited kaitsema inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. See tähendab, et valitud hoone osa peab olema võimalikult monoliitne ja kõik avatäited (uksed, aknad, luugid) tuleb teha vähemalt killukindlaks. Seda saab saavutada erinevate tegevustega, kasutades liivaga täidetud kotte, terasplaate või -luuke, kinni ladumist vms. Samuti tuleb üle vaadata vajalikud lagede toestused. Tagatud peab olema kaitse osaliselt varisenud hoone rusude poolt põhjustatud keldriruumide lae ja seinte kokkuvarisemise eest. Kaitset pakub eelkõige keldrite lagede toestamine. Keldri lae püsivuse saavutamiseks tuleb laepaneel(id) toestada. Üks kõige käepärasem võimalus on lae toestamine puidust talade ja postidega.

Punkti 4 kohaselt peab varjumiskohas olema tagatud piisav õhuvahetus, arvestades inimeste maksimaalset arvu. Soovitav õhuvahetuse arvutuslik alus on 2,5 liitrit sekundis ühe varjumisala ruutmeetri kohta. Ehk ühe ruutmeeri õhuhulk on umbes kaks korda suurem, kui on näiteks avatud kontoris ruutmeetri kohta. Üldine soovitus on tagada ventilatsioonisüsteem hübriidse lahendusena hoone ventilatsioonisüsteemist eraldiseisvana, mis tähendab, et välise võrguelektri kadumisel saab ventilaatoreid ka manuaalselt töös hoida. Vaid elektrilise üldventilatsiooni olemasolul tuleks tagada varuelektri toide (nt varuelektrigeneraatorist) või tagada piirdekonstruktsiooni piisavalt loomuliku ventileerimise avasid ning väljatõmbeõhule paigaldada lisaventilaator. Lisakaitset pakub välise õhu saastest filtreerimine.

Punkti 5 kohaselt peab varjumiskoht olema kuiv. Kuiv keskkond on oluline, et vältida hallituse ja teiste niiskusest tulenevate mikroorganismide teket, mis võivad kahjustada varjumiskohas viibivate isikute tervist või süvendada olemasolevaid terviseprobleeme. Juhul kui hoones esineb liigniiskus, tuleb rakendada sobivaid meetmeid selle kõrvaldamiseks, näiteks kasutada niiskusimuriga varustatud seadmeid.

Punkti 6 kohaselt peab varjumiskoha lahendus toetama varjumise ajal takistusteta ruumi kasutust. Varjumiseks sobiva hoone osa valimisel tuleb lähtuda korterelamu asukohast, kasutusotstarbest, planeeringust ja iseärasustest, mis toetaksid selle paiknemist, aga ka võimalust takistuseta ja kiirelt varjuda. Näiteks kui tavakasutuses on varjumiskohas keldriboksid, siis selleks hetkeks, kui varjumiskoht on vaja võtta kasutusele, peavad keldriboksid olema tühjendatud või eemaldatud.

Punkti 7 kohaselt peab varjumiskohas olema lisaks sissepääsule vähemalt üks varuväljapääs, mis ei tohi paikneda sissepääsuga kõrvuti. See tähendab, et kui üks väljapääs on sama, mis sissepääs, peab olema ka teine võimalus varjumiskohast väljuda ja see ei tohi paikneda sissepääsuga samas seinas. Varuväljapääsuks saab pidada luuki, akent või muud selleks otstarbeks rajatud avatäidet. Varuväljapääs sõltub hoone eripärast. Varuväljapääs võib tavaolukorras olla kinni müüritud, kuid sellisel juhul peab olema võimalik tööriistadega seda lammutada või muudmoodi avada.

Punkti 8 kohaselt peab varjumiskohas olema tagatud tualeti kasutamise võimalus. See ei tähenda vesiklosetti, vaid võib olla ka kardinaga eraldatud varjumiskoha osa, kus on näiteks turbaga täidetud ämber või muu anum. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. aasta nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused3“ § 16 kohaselt on tualettruumiks nii vesiklosett kui ka kuivkäimla.

Lõikes 4 täpsustatakse, et varjumiskohta ei kohandata ruumi, kus on elektrikilp, surveseade, generaator, ohtlik aine või soojussõlm. Varjumise eesmärk on pakkuda inimestele füüsilist kaitset kineetiliselt ohtliku väliskeskkonna eest (nt plahvatused, varingud, lenduvad esemed). Seetõttu peab varjumiseks kohandatav ruum pakkuma maksimaalset kaitset väliste ohtude eest ega tohi seest poolt kujutada lisaohtu varjuvatele isikutele. Näiteks elektripeakilbi ruumid, ruumid, kus hoiustatakse kemikaale, survepaaki vms. Kui generaator paigaldatakse hoonesse, tuleb see üldjuhul paigutada eraldi tuletõkkesektsiooni, mis on varustatud autonoomse õhuvahetuse süsteemiga. Lisaks tuleb lahendada generaatori tööga kaasnevate heitgaaside, müra ja vibratsiooni ohutusnõuded viisil, mis ei kahjusta hoones viibivaid inimesi ega takista varjumiskoha ohutut kasutamist.

Eelnõu § 3 kohaselt on toetuse taotleja korteriühistu. Nõuded taotlejale on toodud välja eelnõu §-s 10 Toetust saab taotleda ka korteriühistu haldamist või juhtimist osutav ettevõte, kelle esindaja on määratud juhatuse liikmeks.

Eelnõu §-s 4 tuuakse välja, kes menetleb toetuse taotlust (edaspidi taotlus) ja kes on toetuse rahastaja.

Lõike 1 kohaselt menetleb taotlust Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Taotluse menetlemine hõlmab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. RTK teeb toetuse väljamakse, kontrollib toetuse kasutamist ja tegeleb vajaduse korral ka toetuse tagasinõudmisega. Toetuse taotluse hindamise ja kasutamise kontrolli on võimalik kaasata Päästeamet (vt ka eelnõu § 23 lõike 1 punkti 3), sest Päästeamet on varjumist korraldav asutus, kellel on vajalik pädevus seoses varjumise ja varjumiskohtade kohandamisega. Päästeametis on seega teadmine vajalike lahenduste ja valikute sobivusest varjumiskohtadesse.

Lõike 2 kohaselt on toetuse rahastaja Päästeamet.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk kohandada korterelamu elanike varjumiseks varjumiskoht ehk sisuliselt luua võimalus korterelamu elanike varjumiseks. Toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis võimaldavad elanikel kriisi olukorras kasutada varjumiskohta, mis vastab vajalikele tingimustele. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu §-s 6.

Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise tulemusena korteriühistul eelnõus sätestatud tingimustele vastav varjumiskoht. See omakorda aitab parandada korterelamute kriisikindlust ning tagab elanike parema kaitse ja ohutuse kriisiolukordades.


Eelnõu teine peatükk reguleerib toetuse andmise aluseid.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, millega aidatakse kaasa eelnõu §-s 5 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. Eesmärk on toetada selliseid projekte, millega on võimalik kohandada korterelamus sobiv koht varjumiseks. Toetusega on võimalik katta vaid abikõlblikku kulu. Kulu abikõlblikkust reguleerib eelnõu § 7.

Lõikes 2 tuuakse välja, millistele tegevustele on võimalik toetust anda. Toetust on võimalik saada kõigile lõikes 2 nimetatud tegevustele, et kohandada § 2 lõigetes 3 ja 4 toodud tingimustele vastav varjumiskoht, või siis kindla tegevuse või tegevuste jaoks (nt konstruktsiooni tugevdamine, ventilatsioon), kui teised tingimused on juba eelnevalt täidetud. Oluline on, et toetuse kasutamise tulemusena on korterelamul ettenähtud tingimustele vastav varjumiskoht.

Punkti 1 kohaselt on toetatav tegevus konstruktsiooni paigaldamise ja tugevdamisega seotud töö. Selle punkti all mõeldakse põrandate valamist, tuletõkkesektsiooni moodustamist, lae toestuse materjalide soetamist ja paigaldamist, ventilatsiooniavade puurimist, varuväljapääsu rajamist, ruumide hermetiseerimist ja liigsete avade kinniehitamist.

Punkti 2 kohaselt toetatakse avatäidete kindlustamisega seotud töid. Selle punkti all mõeldakse uste soetamist ja vahetamist, aknale luugi rajamist ning akna katmiseks ja kaitseks vajalike vahendite soetamist (näiteks liivakottide soetamist).

Punkti 3 kohaselt toetatakse ligipääsetavuse tagamise ja varuväljapääsu rajamisega seotud töid, sealhulgas vajalike tööriistade soetamist varjumiskohast väljapääsemiseks. Selle punkti all mõeldakse näiteks varjumiskohani viiva trepi remonti aga ka liikumispiirangutega inimeste vajaduste tagamist (laudtee, käsipuu). Varuväljapääsuks on luuk, aken või muu selleks otstarbeks rajatud avatäide. Varuväljapääs sõltub hoone eripärast. Varuväljapääs võib tavaolukorras olla kinni müüritud, kuid sellisel juhul peab olema võimalik tööriistadega seda lammutada või muudmoodi avada. Väljapääsemiseks vajalikud tööriistad on labidad, kirkad, lõiketangid.

Punkti 4 kohaselt toetatakse piisava õhuvahetuse tagamisega seotud töid, sealhulgas vajalike seadmete soetamist. See tähendab sundventilatsiooni tagamist, hübriidse (st manuaalse-elektrilise) ventilatsioonisüsteemi tagamist, õhu filtreerimise süsteemi soetamist ning õhurõhu ja õhu kvaliteedi seadmete soetust. Selle punkti alla läheb ka vajadusel niiskusimuri soetamine.

Punkti 5 kohaselt toetatakse energia varustuskindluse tagamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike seadmete soetamist. Näiteks generaatorite ja akupankade soetamine, pistikupesade paigaldus, valgustuse tagamine ja nendega seotud elektritööd. Selguse huvides märgime, et kuna generaatorite soetust toetatakse ka eraldi4, tuleb arvestada, et kui varasemalt on generaatori soetuseks toetust saadud, siis uuesti selle soetuseks käesoleva määruse alusel toetust taotleda ei saa. Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 6 kohaselt kehtib taotlejale nõue, mille kohaselt ei tohi taotleja varasemalt olla saanud ega taotleda samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, Euroopa Liidust või välisvahenditest projekti tegevustele toetust (vt lähemalt selgitust § 10 lõike 2 punkti 6 osas).

Punkti 6 kohaselt toetatakse projekteerimistöid. Projekteerimistööd peavad seejuures olema seotud konstruktsioonide, avatäidete, ligipääsetavuse tagamise, varuväljapääsu rajamise, piisava õhuvahetuse tagamise ja energia varustuskindluse tagamiseks vajalike töödega.

Punkti 7 kohaselt toetatakse energia varustuskindluse tagamisega seotud tööde tegemisele järgneva elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamist. Nõuetele vastamise tõendamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. aasta määrusest nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele”. Näiteks elektripaigaldise ümberehitamisel tuleb teha kasutusele võtmisele eelnev audit.

Punkti 8 kohaselt toetatakse tualeti soetamist ja selle paigaldamisega seotud tööd. See tähendab kuivkäimla või vesikloseti soetust ja paigaldust, nende kuluvahendite või torustiku töid, vaheseinte või eralduskardinate soetamist.

Punkti 9 kohaselt toetatakse asjatundliku konsultatsiooni teenuse ostmist varjumiskoha kohandamiseks. Teenuse maksumus võib seejuures olla kuni 3% taotletava summa ulatuses. Varjumiskohtade kohandamine nõuab paratamatult tehniliselt pädevat nõustamist, olgu see ventilatsioonilahenduste või muude erilahenduste osas. Korteriühistud ei pruugi kõiki neid küsimusi ise osata lahendada. Päästeametil ei pruugi seejuures ka vajalikku ressurssi ja tehnilist teadmist olla, et kõiki korteriühistuid nõustada. Seega toetatakse antud eelnõu kohaselt ka konsultatsiooni teenuse tellimist erasektorilt. See annab korteriühistutele võimaluse enne varjumiskoha kohandamist saada pädevat nõu selle kohta, kuidas kohandada nõuetele vastav varjumiskoht. Konsultatsiooni varjumiskoha kohandamiseks pakuvad juba praegu erinevad ettevõtted. Oluline on, et konsultatsioon oleks asjatundlik ja seda pakuks isik, kellel on varjumiskoha kohandamise valdkonnas vajalik pädevus (töökogemus, ekspertteadmised, ehitusalane, -projekteerimisalane pädevus).

Nagu ehitiste kavandamise ja ehitamise puhul, tuleks ka konsultatsiooni teenuse pakkumisel juhinda ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõttest. EhS-i § 10 lõike 1 järgi  peab asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele (EhS § 10 lõige 2).

Eelnõu § 7 reguleerib kulu abikõlblikkust.

Lõikes 1 tuuakse välja, mis on abikõlblik kulu. Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ning mis vastab projekti eesmärgile, on vajalik ja põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.

Lõike 2 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevused. Näiteks on abikõlblik projekteerimiskulu ja ehitustöö tegijale makstav tasu, sealhulgas töötegija arvel kajastuv ehitusmaterjalide kulu. Abikõlbliku kulu all mõeldakse teenuse või eseme soetamise kulu, mis on otseselt vajalik projekti elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks.

Lõikes 3 tuuakse välja, et kui käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud tegevus eeldab ehitusluba või ehitusteatist, loetakse ka sellega seotud kulu abikõlblikuks. Antud säte on lisatud õigusselguse huvides, sest § 7 lõikest 2 ei pruugi see nii selgelt välja tulla. See, kas ehitustegevus vajab ehitusteatist või ehitusluba, sõltub nii ehitustöö iseloomust, hoone liigist kui ka hoone suurusest (täpsem loetelu ehitusteatise või ehitusloa kohustuslikkuse kohta on toodud EhS-i lisas5).

Lõike 4 kohaselt kehtivad abikõlbliku kulu puhul järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu peab olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt – sularahas kaetud kulu loetakse abikõlbmatuks;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile;
4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil.

Lõikega 5 kehtestatakse abikõlbmatute kulude nimekiri. Abikõlbmatute kulude osas on valdavalt tegemist toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate kuludega. Taotleja jaoks on mõistlik ja oluline sellised kulud toetusvahendite ebaotstarbeka kasutamise vältimiseks välistada.

Abikõlbmatud on eelnõu kohaselt järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu projekti raamatupidamisele;
5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
8) vaide- ja kohtukulu;
9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
10) püsikulu, sealhulgas töötasu;
11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv.

Eelnõu §-s 8 reguleeritakse abikõlblikkuse perioodi.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodi jooksul. See tähendab, et abikõlblikkuse perioodi jooksul tuleb teha asjakohased projekteerimis- või ehitustööd ning soetada asjakohane seade. Samuti tuleb tasuda kõik teenuse tellimusega kaasnevad kulud.

Lõike 2 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb 30. novembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal. Abikõlblikkuse perioodi ei saa pikendada, sest asjaomaseks eelarveaastaks eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta jooksul.

Lõikes 3 tuuakse välja, et kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 6 või 9 sätestatud tegevusi või kui § 6 lõikes 2 sätestatud tegevus eeldab ehitusluba või ehitusteatist, algab projekti abikõlblikkuse periood nimetatud tegevuse elluviimise kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2025.

Eelnõu § 6 lõike 2 punktis 6 on nimetatud projekteerimistööd ja punktis 9 konsultatsiooni teenuse ostmine. Nii projekteerimistööd kui ka konsultatsiooni teenuse võtmine on oma sisult ettevalmistustööd. Lubades nende osas abikõlblikkuse perioodi alguse siduda vastava kulu tekkimisega, võimaldatakse reaalsete tegevustega abikõlblikkuse perioodi lõpuks valmis jõuda. Näiteks, kui ehitusteatise kulu tekib 2025. aasta oktoobris ja toetust taotletakse 2026.aastal, siis on abikõlblikkuse periood 2025. aasta oktoober kuni 30. november 2026. Ka ehitusloa ja ehitusteatise kulu puhul algab abikõlblikkuse periood nimetatud kulu tekkimisest. See tähendab, et kui eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud tegevus, näiteks konstruktsiooni paigaldamise ja tugevdamisega seotud töö eeldab ehitusluba või ehitusteatist, siis algab projekti abikõlblikkuse periood kulu tekkimisest seoses ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamisega.

Lõige 3 sätestab seega juhud, kui abikõlblikkuse periood ei alga taotluse esitamise kuupäevast, vaid konkreetse tegevuse elluviimise kulu tekkimisest. Siiski ei tohi olla see kulu tekkinud varasemalt kui 1. jaanuar 2025 , st enne 1. jaanuari 2025 tekkinud kulud ei ole abikõlblikud.

Eelnõu § 9 sätestab taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäära.

Lõike 1 kohaselt kujuneb toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta ja selle kinnitab Päästeamet. Päästeamet eraldab toetust vahenditest, mida saadakse igal aastal eelarvevahenditest või väljaspool eelarvet ühekordselt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest. Taotlusvoor kuulutatakse välja selleks kalendriaastaks, mil sihtotstarbelisi vahendeid eraldatakse.

Korteriühistutele mõeldud toetuste eelarve on 2026. aastal ligikaudu 1 miljon eurot. Aastate 2026-2027 peale kokku ca 2 miljonit eurot.

Lõike 2 kohaselt on toetuse ülemmäär 35 000 eurot toetuse saaja kohta. Toetuse määr on 100% projekti toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest ja taotletav toetus saab olla kuni 35 000 eurot. Seega, kui projekti elluviimiseks kulub suurem summa, tuleb arvestada, et toetuse ülemmäärast suuremat summat ei saa käesoleva meetmega toetada.

Eelnõu kolmandas peatükis tuuakse välja nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõike 1 järgi peab taotleja korterelamu suletud netopind olema vähemalt 1200 ruutmeetrit. HOS-i muudatusega6 sätestati varjumisplaani koostamise kohustus ja võimalusel varjumiskoha kohandamine niisugustele kasutusluba omavatele korterelamutele, mis on suuremad kui 1200 ruutmeetrit. Varjumisplaanid peavad olema koostatud mitte hiljem kui 1. juuli 2027 ja varjumiskohad, kui see osutub võimalikuks, peavad olema kohandatud hiljemalt 1. juuliks 2028. Eeltoodu valguses ongi taotlejaks valitud just see sihtrühm, et kiirendada võimalike varjumiskohtade kohandamist.

Lisaks on nõue, et korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peab olema füüsiliste isikute omandis. Ühel korteriomandil võib olla mitu erinevat füüsilisest isikust omanikku, kuid oluline on, et korterelamus asuvatest korteriomanditest 80 protsenti kuuluksid füüsilistele isikutele. 80 protsendi nõue on seatud seetõttu, et toetus on mõeldud korterelamus füüsilistest isikutest elanike kriisikindluse parandamiseks. Toetuse andmise eesmärk ei ole toetada äriprojekte.

80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil ei muutu korterelamu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid, sh korterelamus ärilisi eesmärke täitvate ettevõtjatele abi andmise tingimused. Võib juhtuda, et erinevates korterelamutes võib nõuet, et 80% korteriomanditest peab olema füüsiliste isikute omandis, olla keeruline täita, sealjuures ei ole kõik korterelamud, kus vastav nõue täidetud ei ole, automaatselt aktiivse ärilise tegevusega tegelevad korterelamud. Siiski, võrdse kohtlemise eesmärgil tuleb tagada ühtne määr, millega saavad arvestada kõik toetuse taotlejad oma võimaluste kaalumisel. Sätestatud piirang on seotud riigiabi andmise reeglitega. Abi andmise küsimus võib kaudselt kerkida juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter hoones, kuhu soovitakse kohandada varjumiskoht. Senistes sarnastes meetmetes riigiabi või vähese tähtsusega abi ei ole antud7. Ka käesoleva toetusmeetme puhul riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist ette ei nähta.

Lõikes 2 loetletakse nõuded, millele taotleja peab vastama. Eelnõus nimetatud nõuded tagavad, et taotleja järgib seadusi ja on suuteline projekti määruse kohaselt ellu viima.

Punkti 1 kohaselt ei tohi taotlejal olla riiklikku maksu- ega maksevõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Punkti 2 kohaselt ei tohi taotleja suhtes olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust. Taotleja ei tohi olla ka sundlõpetamisel ja tema suhtes ei tohi kehtida äriregistrist kustutamise hoiatus. Punkti 3 kohaselt peab taotleja olema täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise kohustuse. Majandusaasta aruande esitamise nõue näitab, kas taotleja on oma hoolsuskohustuse täitnud. Punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja seaduslikul esindajal olla karistusseadustiku §-de 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks olema tagasi makstud (punkt 5). Punkti 6 kohaselt ei tohi taotleja olla saanud ega samal ajal taotleda riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, Euroopa Liidust või välisvahenditest projekti tegevustele toetust. Seega samale tegevusele uuesti toetust taotleda pole võimalik. See tähendab, et kui varasemalt on saadud toetust näiteks Päästeameti korraldatud taotlusvoorust „Kortermajade keldrikorruste varjumiseks kohandamine“, mida viidi läbi 2023-2024. aastatel või näiteks Tallinna linnalt, siis uuesti samale tegevusele toetust taotleda ei saa. Põhimõte on, et topeltfinantseerimine sama tegevuse jaoks lubatud pole ehk kui varasemalt on taotletud ja saadud toetust näiteks generaatori soetamiseks, siis uuesti generaatori soetuseks toetust taotleda ei saa.

Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab RTK-l kontrollida taotluse vastavust eelnõus toodud nõuetele.

Lõikes 2 tuuakse välja, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama.

Taotlus peab sisaldama taotleja nime, registrikoodi, korterelamu ehitisregistri koodi, aadressi, telefoni numbrit, e-posti aadressi ja arvelduskonto numbrit (punkt 1). Lisaks peaks kirjas olema taotleja kontaktisik ja tema telefoni number ning e-posti aadress (punkt 2). Taotluses peab kirjas olema ka projekti nimi ja eesmärk (punkt 3), mida soovitakse toetuse abil saavutada.

Punkti 4 alusel tuleb taotluses välja tuua korterelamu suletud netopind ja kohandatava varjumiskoha suurus ruutmeetrites. Parim lahendus oleks, kui planeeritava varjumiskoha suurus võimaldab kõigil korterelamu kasutajatel varjuda, kuid selle võimaluse puudumisel on ka osalise katvusega varjumiskoht parem kui mitte midagi. Varjumiskoha suurus (m2) annab teadmise, kui paljudele inimestele varjumiskoha kohandada saab.

Punkti 5 kohaselt tuleb välja tuua planeeritavate tegevuste kirjeldus ja punkti 6 kohaselt peab kirjas olema projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa. Punkti 7 kohaselt kohaselt peab taotluses olema kinnitus eelnõu § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastamise kohta. See tähendab, et taotleja peab andma kinnituse näiteks selle kohta, et tal ei ole riiklikku maksu- ega maksevõlga, tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ja ta on taotluse esitamise ajaks esitanud nõuetekohaselt majandusaasta aruande.

Lõikes 3 tuuakse välja, milliseid lisdokumente peab taotlus sisaldama.

Punkti 1 kohaselt peab lisatud olema korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda toetust ja täita sellega kaasnevaid kohustusi. Korteriomanike üldkoosoleku tingimusi reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20. Punkti 2 kohaselt peab taotlusega kaasas olema ka korteriomanike üldkoosoleku otsus, mis kinnitab, et varjumiskoht on hoone elanike ühiskasutuses ja üldkasutatav. Kui varjumiskoht asub hoone keldris, kus üldkasutatav pind on piiratud, ja varjumiskoha rajamiseks on vaja kasutada eraomandis olevat ala, tuleb selle ala omanikult saada nõusolek. See tagab, et varjumiskoht on legaalselt ja praktiliselt kasutatav kõigi elanike poolt ning kõik osapooled on sellega nõus.

Kui taotletakse toetust tegevusele, mis sisaldab elektritöid, tuleb lisada elektripaigaldise kehtiv audit vastavalt määruse nr 86 nõuetele (punkt 3), Nõue esitada korterelamu ühiskasutuses oleva elektripaigaldise audit, on oluline ja vajalik, et vältida võimalikke ohuolukordi, kus näiteks generaator on ühendatud ohtliku elektripaigaldisega. Elektripaigaldis on kõrgendatud ohu allikas. Kui elektripaigaldis ei ole korras, on see risk nii inimesele kui ka varale. Nõuetele vastav elektripaigaldise audit tõendab, et elektripaigaldis vastab kehtivatele nõuetele ja normidele, aitab tagada elektrisüsteemi turvalisuse ja töökindluse ning ühtlasi ennetada tulekahjusid ja muid õnnetusi. Elektripaigaldise kehtiva auditi kulu ei ole abikõlblik.

Punkti 4 kohaselt tuleb taotluses esitada vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, mis on saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel (nt projekteerimistööd, ehitustööd, esemete ost jne). Taotleja peab olema teinud piisavalt pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks, et tagada optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega, mis tähendab, et ühe ettevõtte esitatud pakkumusega üldjuhul piirduda ei saa (sealhulgas juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumuste esitamisest loobunud). Oluline on, et pakkumuste võtmise protsess oleks selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud. Hinnapäringust peab nähtuma, millise kauba või teenuse ostmiseks pakkumust soovitakse ning pakkumuses peab olema märgitud pakutav kaup või teenus, maksumus, pakkumuse kehtivusaeg, pakkumuse esitamise kuupäev ja koostaja nimi. Hinnapakkumused on olulised taotletava toetuse summa määramisel (taotleja peab taotluses tooma välja projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletava toetuse summa).

Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb taotluses esitada sellekohane põhjendus (lõige 4). Kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb selgitada, millised olid kriteeriumid ja millised tegurid mõjutasid otsuse tegemist. See võimaldab RTK-l hinnata, kas tehtud otsus ja selle aluseks olev põhjendus on mõistlik ja põhjendatud. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust pole võimalik esitada, tuleb põhjenduses välja tuua, kas ja millal taotleja hinnapakkumusi küsis. Põhjenduses toodud väited peavad toetuma usaldusväärsetele tõenditele või andmetele. Pakkuja valimisel oleks soovituslik kontrollida, et pakkujal ei oleks riiklikku maksu- ega maksevõlga, sest maksevõlg võib tähendada, et tööde teostajal on rahalisi raskusi, mis võivad mõjutada tööde tähtaegset ja kvaliteetset lõpetamist.

Punkti 5 kohaselt tuleb eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatud juhul esitada kulu tõendav dokument. Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab, et kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 6 või 9 sätestatud tegevusi või kui § 6 lõikes 2 sätestatud tegevus eeldab ehitusluba või ehitusteatist, algab projekti abikõlblikkuse periood nimetatud tegevuse elluviimise kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2025. Sellise kulu hüvitamiseks tuleb taotluses esitada kulu tõendav dokument.

Punkti 6 kohaselt tuleb esitada pildid planeeritud varjumiskohast. Pildid annavad ülevaate planeeritavast varjumiskohast ja selle paiknemisest. Varjumiskohta ei tohi planeerida ruumidesse, kus paiknevad eelnõu § 2 lõikes 4 nimetatud ohuallikad (elektri peakilp, generaator jne). Selline piirang on kehtestatud, et tagada varjumiskoha ohutus.

Lõike 5 kohaselt peab taotluses esitatud projekteerimis- ja ehitus- või rekonstrueerimistöid teostava isiku pädevus pakkumuse esitamisel olema tõendatud kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel. Oluline on, et selliseid töid teeksid pädevad isikud ja et ei tekiks riski, et tööde tulemusena oleks varjumiskoht, mis reaalse ohu korral oma eesmärki ei täida.

Lõikes 6 nimetatakse asjaolud, mille kohta peab taotleja andma taotluses kinnituse, et ta on nendest teadlik.

Punkti 1 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Taotleja võtab endale toetuse saamisega kohustuse tagada projekti elluviimine. Näiteks peab taotleja abikõlblikkuse perioodil ellu viima taotluses märgitud toetatavad tegevused ja kandma nende kulud, tehes taotleja kontolt ülekande või makstes tema pangakaardiga. Taotleja peab esitama RTK-le projekti elluviimise aruande ja lisame sellele abikõlbliku kulu tõendid ja pildid kohandatud varjumiskohast (vt eelnõu § 20).

Punkti 2 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik sellest, et kui ta saab toetust, avalikustatakse talle toetuse andmisega seotud andmed (toetuse saaja nimi, toetuse summa) Päästeameti veebisaidil.

Punkti 3 kohaselt peab taotleja andma kinnituse, et ta on teadlik tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest. Kõnealuse toetuse puhul on tegemist avaliku sektori rahaga ja selle raha kasutamiseks on eelnõus kehtestatud tingimused. Kui toetuse saaja rikub eelnõuga kehtestatud tingimusi, nõuab RTK toetuse tagasi osaliselt või täielikult olenevalt rikkumise raskusastmest. Toetuse tagasinõudmise tingimused on sätestatud eelnõu §-s 21.

Punkti 4 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik, et talle edastatakse haldusaktid, dokumendid ja muu teave elektrooniliselt (menetleja e-toetuse keskkonnas).

Punkti 5 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik sellest, et toetuse kasutamise üle tehakse kontrolli. Kontroll on vajalik selleks, et veenduda, kas toetust on kasutatud vastavalt nõuetele (toetusest on rahastatud toetatavaid tegevusi ja seda kinnitab asjakohane dokumentatsioon).

Eelnõu neljandas peatükis reguleeritakse taotluse esitamist ja menetlemist ning taotluse kohta otsuse tegemist.

Eelnõu §-s 12 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.

Lõike 1 järgi kuulutab RTK taotlusvooru välja oma veebisaidil ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Seejuures avaldatakse ka taotlemise algusaeg ja taotlusvooru eelarve.

Lõike 2 kohaselt esitab taotluse ja selle lisadokumendid RTK e-toetuse keskkonnas taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Esindusõiguslik isik on näiteks juhatusse valitud isik, kelle volitused on kehtivad ja nähtavad äriregistrist.

Eelnõu § 13 reguleerib taotluse menetlemist.

Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Lõike 2 kohaselt menetleb RTK taotlusi nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

Eelnõu § 14 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

Lõike 1 kohaselt kontrollib RTK esitatud taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele. RTK-l on õigus kaasata nõuete vastavuse kontrollimisse Päästeamet (vt ka eelnõu § 23 lõike 1 punkt 3), kuna Päästeametil on varjumiskohti puudutavad spetsiifilised teadmisi. Päästeamet aitab hinnata, kas tegevus vastab varjumiskoha tingimustele.

Lõikes 2 märgitakse, et kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab RTK sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lõige 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esinevad puudused, tuleb taotlejal etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist või täiendamist, ning tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Kui taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, tehakse tema taotluse osas taotluse rahuldamata jätmise otsus (vt ka eelnõu § 15).

Eelnõu §-s 15 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

Lõike 1 kohaselt teeb RTK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. RTK-l on kohustus enne otsuse tegemist kontrollida taotleja ja taotluse vastavust eelnõus sätestatud nõuetele. Ühtlasi peab RTK kontrollima esitatud andmeid, näiteks kinnistusraamatust või äriregistrist. Otsuse tegemiseks on ette nähtud vähim aeg, mille jooksul jõuab taotlusi menetleda.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.

Lõikes 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele ja taotleja pole puudust RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldanud. Näiteks ei ole esitatud korteriomanike üldkoosoleku otsust ning taotluse puudust pole RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldatud. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka juhul, kui taotlusvooru eelarves vahendeid pole.

Lõige 5 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõike 6 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

Eelnõu § 16 kohaselt sulgeb RTK taotlusvooru, kui toetuste jagamiseks määratud eelarve ulatuses on toetuste rahuldamise otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse RTK veebisaidil.

Eelnõu viiendas peatükis reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.

Eelnõu § 17 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ettemaksena 100% ulatuses taotletud summast toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse summa ettemaksena, et katta toetatavate tegevustega seotud kulud.

Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama RTK-le põhjendatud muutmistaotluse.

RTK peab seejuures iga saadud teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teave olla sisuliselt käsitletav taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusena. Muutmine leiab aset toetuse saaja algatusel ja juhul, kui on vaja muuta projekti tegevusi või eelarvet (näiteks projekti maksumus kallineb või lisanduvad tegevused, mida ei osatud projekti koostamisel ette näha). Projekti tegevuste puhul võib muutmistaotlus tulla kõne alla näiteks juhul, kui selgub, et taotlejast mittesõltuvatel asjaoludel pikeneb ehitise ümberehitamisel (nt kandekonstruktsioonide asendamine) ehitusloa menetlus. Muutmistaotluse esitamise põhjus võib olla ka olukord, kus toetuse saaja näeb, et abikõlblikkuse perioodil ei saa näiteks varjumiskoht valmis.

Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või nende ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud igal juhul ja alati nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist kinnihoidmist.

Oluline on märkida, et kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi abikõlblikkuse perioodil teinud, siis RTK aruannet ei kinnita (§ 20 lõige 6) ja aruande mitte kinnitamisega kaasneb toetuse osaline või täielik tagasinõudmine (§ 21 lõike 1 punkt 4).

Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada esimesel võimalusel enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ja muudatus peab olema elluviidav taotlusvooru väljakuulutamise aasta 30. novembriks.

HMS-i § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lõike 3 kohaselt on RTK-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud;
4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.

Seega saab RTK näiteks keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt eelnõus sätestatud tingimustega kooskõlas, soovitud muudatuse korral on oodatava tulemuse saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Muutmistaotlust ei saa rahuldada ka juhul, kui taotluste menetlemise käigus on taotlusvooru eelarve ammendunud. Kui toetuse saaja taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata, on RTK-l õigus taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks (eelnõu § 19 lõike 1 punkt 3).

Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise RTK viie tööpäeva jooksul alates muutmistaotluse saamisest. Muutmistaotluse esitamisel tuleb RTK-l läbi töötada dokumendid, küsida vajaduse korral täiendavat infot taotlejalt ja hinnata, kas esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.

Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu muuta, ilma et esitaks selle kohta muutmistaotlust, teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses ettenähtuga.

Eelnõu §-s 19 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata;
2) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus ja oleneb konkreetsetest asjaoludest.

Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel 30 kalendripäeva jooksul tagastada.

Eelnõu §-s 20 reguleerib projekti elluviimise aruandega seonduvat ja projekti eelarve jäägi tagastamist.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti elluviimise aruande esitamise kohustus läbi e-toetuse keskkonna. Toetuse saaja peab esitama e-toetuse keskkonnas RTK-le esindusõigusliku isiku koostatud projekti elluviimise aruande. Aruandele tuleb lisada abikõlbliku kulu tõendid ja pildid varjumiskohast. Aruanne tuleb täita vastavalt etteantud vormile.

Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud ehk kaup on kätte saadud või teenus osutatud ja seda kinnitab vastav dokument. Reeglina on selleks tööde või asja üleandmise-vastuvõtmise akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab teavet üleandmise kohta. Toetatavad tegevused on loetletud eelnõu § 6 lõikes 2.

Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse saamise aastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb RTK ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui projekti kulud olid väiksemad kui oli projekti eelarve, saadab menetleja toetuse saajale andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab jäägi menetlejale tema määratud tähtpäevaks.

Lõikes 5 sätestatakse, et RTK kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande e-toetuse keskkonda esitamisest.

Lõikes 6 sätestatakse, et RTK ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi kõnealuses otsuses määratud tähtajaks ellu viinud või ei ole toetuse saaja kirjeldatud tegevused tõendatud.

Enne aruande kinnitamist on RTK-l ja Päästeametil õigus kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset ja tehtud töid. Seejuures on võimalik vajaduse korral teha kohapealseid kontrolle (eelnõu § 23).

Eelnõu §-s 21 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse saamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui esineb toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga HMS-i tähenduses.

Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.

Punkti 1 kohaselt nõuab RTK toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille korral oleks taotlus jäetud rahuldamata. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui selgub, et taotlus või taotleja ei vasta määruses esitatud nõuetele ja taotlus oleks jäetud nende asjaolude teadmisel rahuldamata (puudus nt korteriomanike üldkoosoleku otsus jne).

Punkti 2 alusel nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud määruse nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui toetuse saaja pole järginud abikõlbliku kulu tingimusi.

Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi ka siis, kui taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil (punkt 3).

Punkti 4 kohaselt nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi ka juhul, kui RTK ei kinnita aruannet eelnõu § 20 lõike 6 kohaselt.

Lõike 2 kohaselt tuleb RTKl põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutlusõigusega ja selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav. Arvestada tuleb HMS-i § 3 lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS-i § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega. Kaalumisel on oluline arvesse võtta nii toetuse tagasinõudmise alust ehk põhjust kui ka selle mõju – näiteks peab lähtuma sellest, kas ja kui suures ulatuses aitavad toetuse saaja tegevused kriisiolukorras toimepidevust tagada. Toetuse tagasinõudmise määr oleneb rikkumise raskusastmest.

Lõige 3 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed. Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõike 4 kohaselt saadab RTK tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale e-toetuse keskkonnas. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimasolevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja RTK on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõikes 5 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

Lõike 6 kohaselt teeb RTK ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul alates ajatamistaotluse saamisest. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

Eelnõu kuues peatükk reguleerib poolte õigusi ja kohustusi.

Eelnõu §-ga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõikes 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada RTK-le taotlus, et teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi (planeeritud seadmete tarneaja raskused, nt generaatori tarneaeg on väljaspool abikõlblikkuse perioodi ja tuleb soetada teise võimsusega generaator ja sellest tulenevalt vajavad avariitoite ehitustööd ümberprojekteerimist vms).

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda või see tagastada.

Lõike 2 punktides 1–8 loetletakse toetuse saaja kohustused, mida tuleb järgida pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja esitama RTK-le ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul käesolevas määruses nõutud teabe. See nõue hõlmab sisuliselt arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.

Toetuse saaja on kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, et veenda RTK-d, et tegemist ei ole näiteks pettusega. Kui selgub, et taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil, on RTK kohustatud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudma (vt eelnõu § 21).

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa kontrolltegevusele. Toetuse saaja peab võimaldama RTK-l ja Päästeametil kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset ning tehtud tööd, sealhulgas võimaldama RTK-le ja Päästeametile juurdepääsu projektiga seotud ehitisse, selle osasse ja territooriumile. Enne aruande kinnitamist, on RTK-l ja Päästeametil õigus kontrollida, kas projekt on elluviidud vastavalt määruse nõuetele.

Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja teavitama RTK-d, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist. RTK-d tuleb teavitada ka sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas (punkt 6). Mõlemal juhul tuleb RTK-d teavitada viivitamata ja kirjalikult. RTK hindab saadud teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi liigutakse.

Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.

Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja tegema ka muid eelnõus sätestatud toiminguid. Näiteks peab toetuse saaja tagastama toetuse, kui esineb eelnõu § 21 lõikes 1 nimetatud olukord ja RTK esitab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda tagasimaksmise ajatamist.

Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse RTK õigused ja kohustused.

Lõike 1 kohaselt on RTK-l õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset ja tehtud tööd enne aruande kinnitamist;
3) kaasata vajadusel Päästeamet taotluse menetlusse, sh projekti elluviimise ehk toetuse kasutamise kontrolli.

Lisaks sellele, et RTK-l on õigus kontrollida projekti elluviimist ja nõuda asjakohaste andmete esitamist, on RTK-l õigus teha abikõlblike kulude kontrolli ka toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja edenemist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus on võimalik kontrollida ka abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile. RTK-l on õigus kaasata vajadusel taotluse menetlemise protsessi, sealhulgas taotluse kasutamise kontrolli Päästeamet. Päästeametit omab varjumiskohtadega seonduvaid spetsiifilisi teadmisi ning aitab hinnata, kas toetatavad tegevused ja tulemus on eelnõus toodud nõuetega kooskõlas.

Lõike 2 punktides 1–5 kehtestatakse RTK kohustused.

Punkti 1 kohaselt peab RTK juhendama taotlejat ja toetuse saajat nii toetuse andmise kui ka kasutamise küsimustes. See tähendab, et taotlejal ja toetuse saajal on õigus saada RTK-lt vajalikku lisateavet ja selgitusi toetuse taotlemise, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise, aga ka toetuse kasutamise kohta. Kõnealune punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse saaja kohustustega.

Punkti 2 kohaselt peab RTK edastama taotlejale ja Päästeametile taotlust käsitleva otsuse ning toetuse tagasinõudmise korral toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse. Taotlust käsitlev otsus tähendab taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise muutmise otsust. Kuivõrd Päästeamet on toetuse rahastaja, peab tal olema ülevaade sellest, kuidas on toetuse summasid RTK otsuste alusel kasutatud.

RTK peab korraldama ka toetuse väljamaksmise (punkt 3) ning kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas tegema vajaduse korral kohapealseid kontrolle (punkt 4). Lisaks tuleb teha muid eelnõus sätestatud toiminguid (punkt 5).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), ja Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise analüüs
Kuna riigiabi definitsiooni ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 toodud, tuleb selle üle otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
• abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
• abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või konkreetsete kaupade tootmiseks;
• abimeede annab abi saajale eelise;
• abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel8.
Riigiabiga on tegemist juhul, kui abi vastab kõigile eespool toodud neljale kriteeriumile. Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille kohta Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ja kaubandust.

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis9. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjateks peale tavapäraste äriühingute ka mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi ametiasutusi. Seda siiski vaid eeldusel, et nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid10.

Käesoleva määruse kohaselt on abi ehk toetuse taotlejaks korteriühistu. Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikku11. Korteriühistud ei ole eelduslikult asutatud eesmärgiga teenida kasumit ja tegeleda majandustegevusega. Käesoleva määruse alusel antav toetus on mõeldud selleks, et tagada korterelamus elavate inimeste ehk füüsiliste isikute jaoks turvaline koht, kuhu ohu olukorras varjuda. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt peab taotleja korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema füüsiliste isikute omandis. Nagu eespool seletuskirjas on selgitatud, on see nõue seotud riigiabi andmise reeglitega. Toetusmeetme väljatöötamisel arvestatakse, et toetus ei oleks käsitletav ärilisele eesmärgile suunatud tegevuste toetamisega. 80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil varjumiskoha saanud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid, sh korterelamus ärilisi eesmärke täitvate ettevõtjate abi andmise tingimused.

Füüsiliste isikute 80 protsendi piirangut on käsitletud ka ühes õiguskantsleri seisukohas, mh on seal tuginetud Kliimaministeeriumi selgitustele. Ministeeriumi selgituste kohaselt on 80 protsendi piirang kehtestatud pikaajalise toetuste andmise praktika tulemusena, seda on rakendatud kooskõlas Euroopa Komisjoniga alates 2010. aastast. Senises praktikas on kinnitust leidnud, et kuni 20 protsendi korteriomandite kuulumisel juriidilistele isikutele ei peeta toetuse andmist keelatud riigiabiks12.

Abimeede ei ole suunatud seega ettevõtjale või ettevõtjate grupile. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegemist on kohaliku mõjuga. Eeltoodust tulenevalt ei allu käesoleva määruse alusel antav toetus riigiabi ega vähese tähtsusega abi reeglitele.

4. Määruse mõju

4.1 Majanduslik mõju

Sihtrühm
Korteriühistud. Eelnõu kohaselt peab korterelamu suletud netopind ületama 1200 ruutmeetrit. Päästeametile teadaolevalt on ehitisregistris selliseid hooneid ca 9500.

Avalduv mõju ja mõju olulisus
Taotlusvooruga luuakse korteriühistutele võimalus toetust taotleda, kuid taotlusvooru avamine ei too korteriühistutele kaasa lisakohustusi, kui nad selles osaleda ei soovi. Toetuse taotlemine on vabatahtlik. Kui korteriühistu ei soovi toetust taotleda, ei kaasne ka näiteks halduskoormust vajalike andmete esitamise näol. Halduskoormus on seega välditav. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu ka „üks sisse, üks välja“ reegel13 kohaldamisele. Toetuse andmise eesmärk on korteriühistut varjumiskoha kohandamisel aidata. Seega on loodav regulatsioon adressaadi jaoks kasulik. Toetuse andmise tulemusena saab korteriühistu korterelamule varjumiskoha.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline, kuid positiivne.

4.2 Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm
Korterelamute elanikud. Elanike arvu, keda eelnõu võib puudutada on keeruline välja tuua, kuid teadaolevalt on ehitisregistris selliseid korterelamuid, kus suletud netopind on üle 1200 ruutmeetri, ca 9500.

Avalduv mõju ja mõju olulisus
Toetuse andmine võimaldab korterelamutes elavatel inimestel ohu olukorras vajadusel varjuda selleks kohandatud ja ettenähtud ohutusse kohta. Varjumiskohad aitavad elada üle ohuolukordi. Seega mõjutab toetuse andmine korterelamu elanike turvalisust. Mõju ulatus on pigem väike, kuivõrd sihtrühma igapäevases käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju avaldub harva, arvestades võimalike ohu olukordade saabumise väikest tõenäosust. Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, kuna korterelamutes suureneb turvalisus ohu olukorras.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline, kuid positiivne.

4.3 Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm I
Päästeamet. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu, kuna toetuse andmisega seotud tegevusi viib kokkuleppe alusel põhiliselt läbi RTK. Päästeameti roll piirdub taotlusvooru eelarve kinnitamise ja vajadusel RTK abistamisega. RTK võib taotluse menetlusse kaasata vajadusel Päästeameti, kui taotluse menetlemisel on tekkinud küsimusi, mille osas Päästeamet oskab aidata. Päästeamet on võimalik kaasata ka toetuse kasutamise kontrolli, sealhulgas kohapealsesse kontrolli. Täpsem töökorraldus lepitakse kokku asutusevahelises kokkuleppes. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju ulatus väike, kuivõrd puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Negatiivse iseloomuga mõju puudub või on vähene.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.

Sihtrühm II
RTK. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv, kuid kuna taotluste menetlemine ei ole RTK jaoks uus tegevus, ei teki otsest tarvidust muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks ja vajadust lisatöökohtade järele. RTK viib ellu toetuse andmisega seotud tegevusi, st menetleb taotlusi Päästeametiga sõlmitud kokkuleppe alusel. Mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ja oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Negatiivse iseloomuga mõju on vähene – taotluste menetlemine tähendab küll teataval määral töökoormuse kasvu, kuid sisuliselt uusi ülesandeid asutusele ei lisandu. Võimalik negatiivne mõju oleneb ka sellest, kui palju taotlusi tuleb menetleda.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Taotlusi rahastatakse riigieelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK, kaasates vajadusel Päästeameti. Päästeamet tellib RTK-lt eespool nimetatud teenuse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, RTK-le ja Eesti Korteriühistute Liidule.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/25-1189 - Siseministri määruse „Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise
ning selle kasutamise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus avaldada 10 tööpäeva jooksul. 

Kohustuslikud kooskõlastajad: 
Kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 08.11.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6841f363-5cef-429b-a2a2-7e4d101965b7 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6841f363-5cef-429b-a2a2-7e4d101965b7?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main