Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal

Regionaal- ja põllumajandusministri …..2025 määrus nr ….

„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“

Lisa 1

Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees

1

Regionaal- ja põllumajandusministri ….2025 määrus nr…

„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“

Lisa 2

Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu

nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel

maakondade* kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali

kaudu

M A

A K

O N

D

TAOT-

LEMISE

KANAL

J A

A N

U A

R

V E

E B

R U

A R

M Ä

R T

S

A P

R IL

L

M A

I

J U

U N

I

J U

U L

I

A U

G U

S T

S E

P T

E M

B E

R

O K

T O

O B

E R

N O

V E

M B

E R

D E

T S

E M

B E

R

T A

S U

( E

U R

O T

/T K

)

(( E

E E

E (E

U R

O /T

K )

H a rj

u m

a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 3 3 5 9 15 25 33 33 30 19 9 3 9

Elektroo-

niline ka-

nal 345 265 503 899 1453 2447 3235 3235 2998 1889 899 345 9

Kokku 348 268 508 908 1468 2472 3268 3268 3028 1908 908 348

H ii

u m

a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 9

Elektroo-

niline ka-

nal 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 9

Kokku 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688

Id a

-V ir

u m

a a

k o

n d

Kesk-

konna-

amet 1 2 3 5 6 6 5 5 6 4 2 1 9

Elektroo-

niline ka-

nal 99 158 277 455 574 614 455 455 574 376 198 119 9

Kokku 100 160 280 460 580 620 460 460 580 380 200 120

L ä ä n

e

m a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 1 1 2 3 3 4 5 5 4 4 2 1 9

2

Elektroo-

niline ka-

nal 67 87 174 257 317 436 467 499 440 376 190 107 9

Kokku 68 88 176 260 320 440 472 504 444 380 192 108

L ä

ä n

e- V

ir u

m a

a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 1 2 2 4 4 4 5 5 5 5 4 2 9

Elektroo-

niline ka-

nal 139 158 238 356 396 436 455 455 455 455 356 178 9

Kokku 140 160 240 360 400 440 460 460 460 460 360 180

P ä rn

u m

a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet

3 3 5 7 8 10 10 10 10 8 5 3 9

Elektroo-

niline ka-

nal

282 331 470 707 801 940 940 940 940 801 470 282 9

Kokku 285 334 475 714 809 950 950 950 950 809 475 285

S a a re

m a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 5 6 7 13 14 20 21 21 20 13 13 5 9

Elektroo-

niline ka-

nal 523 602 721 1315 1386 1980 2059 2059 1980 1315 1315 523 9

Kokku 528 608 728 1328 1400 2000 2080 2080 2000 1328 1328 528

* Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ja määruse lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkond/piirkonnad

Regionaal- ja põllumajandusministri ….2025 määrus nr….

„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“

Lisa 3

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõr-

guga harrastuskalapüügiks 2026. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. april-

list 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaame-

tist või elektroonilise kanali kaudu

V E

E K

O G

U

TAOTLEMISE KANAL 01.03–31.03 01.04–04.05 TASU

(EUROT/TK)

P ei

p si

j ä rv

Keskkonnaamet 19 19 9

Elektrooniline kanal 1865 1865 9

Kokku 1884 1884

L ä m

m i-

j a

P ih

k v a j

ä rv

Keskkonnaamet 12 12 9

Elektrooniline kanal 1192 1192 9

Kokku 1204 1204

1

Regionaal- ja põllumajandusministri ….2025 määrus nr…

„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“

Lisa 4

Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu

nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui

luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu

V E

E K

O G

U

TAOT-

LE-

MISE

KA-

NAL J A

A N

U A

R

V E

E B

R U

A R

M Ä

R T

S

A P

R IL

L

M A

I

J U

U N

I

J U

U L

I

A U

G U

S T

S E

P T

E M

B E

R

O K

T O

O B

E R

N O

V E

M B

E R

D E

T S

E M

B E

R

T A

S U

( E

U R

O T

/T K

)

V õ rt

sj ä rv

Kesk-

konna-

amet

1 1 1 0 0 0 0 0 1 1 1 1 9

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

143 143 71 0 0 0 0 0 143 143 143 143 9

Kokku 144 144 72 0 0 0 0 0 144 144 144 144

K a h

a la

j ä rv

,

H a rj

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0

K lo

o g

a j

ä rv

,

H a

rj u

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0

M ä n

n ik

u j

ä rv

,

H a

rj u

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 9

2

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0

S o

o d

la v

ee h

o id

la ,

H a

rj u

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0

T ä

n a

v jä

r v ,

H a

rj u

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0

N a rv

a v

ee h

o id

la j

a N

a rv

a j

õ e

ü le

m jo

o k

s,

Id a

-V ir

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

1 1 0 0 0 0 1 2 2 1 1 1 9

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

71 71 0 0 0 0 143 214 214 143 143 143 9

Kokku 72 72 0 0 0 0 144 216 216 144 144 144

K u

re m

a a j

ä rv

,

J õ

g ev

a m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0

V es

k ij

ä rv

,

L ä ä n

em a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0

3

M ee

lv a

j ä

rv ,

P õ

lv a m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0

E rm

is tu

j ä

rv ,

P ä

rn u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0

K a is

m a j

ä rv

,

P ä rn

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0

T õ h

el a j

ä rv

,

P ä rn

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 16 0 0 0 0 20 20 20 25 25 14 9

Kokku 0 16 0 0 0 0 20 20 20 25 25 14

K a

ru jä

rv ,

S a

a re

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9

Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18

4

M u

ll u

tu l

a h

t,

S a

a re

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9

Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18

S u

u rl

a h

t,

S a

a re

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9

Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18

U n

d u

l a h

t,

S a a re

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14 9

Kokku 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14

E li

st v er

e jä

rv ,

T a rt

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0

E m

a jõ

g i,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 5

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

8 7 0 0 0 0 53 53 53 43 43 7 5

Kokku 8 7 0 0 0 0 54 54 54 43 43 7

5

K a

ia v

er e

jä rv

,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0

K ee

ri j

ä rv

,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0

L a h

ep er

a j

ä rv

,

T a rt

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0

P a n

g o d

i jä

rv ,

T a rt

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0

S a

a d

jä rv

,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 5

Kokku 8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7

6

S o

it sj

ä rv

,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0

A h

er u

j ä

rv ,

V a

lg a

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

27 36 0 0 0 0 0 29 29 37 36 36 9

Kokku 27 36 0 0 0 0 0 29 29 37 36 36

P a ri

k a j

ä rv

,

V il

ja n

d im

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 9

Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0

R u

h ij

ä rv

,

V il

ja n

d im

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 9

Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0

V ei

sj ä

rv ,

V il

ja n

d im

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 9

Kokku 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11

7

Õ is

u j

ä rv

,

V il

ja n

d im

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

11 11 0 0 0 0 11 11 8 8 8 11 9

Kokku 11 11 0 0 0 0 11 11 8 8 8 11

H in

o j

ä rv

,

V õ

ru m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 9

Kokku 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11

L õ õ d

la j

ä rv

,

V õ ru

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0

T a m

u la

j ä rv

,

V õ ru

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 9

Kokku 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14

V a

g u

la j

ä rv

,

V õ

ru m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 9

Kokku 7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7

8

Ä h

ij ä

rv ,

V õ

ru m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 9

Kokku 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0

EELNÕU

21.10.2025

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 ning § 29 lõigete 3 ja 7, keskkonnatasude

seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65

„Kalapüügieeskiri“ § 44 lõike 4 punkti 4, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse 2026. aastaks:

1) sellised piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi,

kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat, samuti nendes

piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg;

2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil;

3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügiõiguse tasu.

(2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvas

veekogus ning eraomanikule kuuluvas avalikuks kasutamiseks määratud veekogus.

§ 2. Üldine püügikitsendus

Harrastuskalapüügil ja õngepüügil on õngpüünistega ja allveepüügivahenditega lubatud ühel

isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha.

2. peatükk

Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused

harrastuskalapüügil

§ 3. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel

(1) Läänemerel püüdmise korral on sätestatud lisa 2 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe

kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügil kuni seitsme

järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni

2026. aasta 31. detsembrini lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkondades

2

maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali

kaudu.

(2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini seitsme

järjestikuse päeva kestel, antakse harrastuskalapüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1 esitatud

kaardil näidatud Läänemere piirkondades püüdmise korral järgmiste maakondade kaupa:

1) Harju maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E

ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°14.27960'N,

23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest ida pool;

2) Hiiu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E;

58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N,

23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E;

58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lääne pool,

ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja

58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest põhja pool;

3) Ida-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°26.15364'N,

26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest ida pool;

4) Lääne maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E

ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°17.50003'N,

22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E;

58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N,

23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E

ühendusjoonest ida pool, ning punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N,

23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E;

58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest põhja pool;

5) Lääne-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N,

25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest ida pool, ning punktide

59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest lääne pool;

6) Pärnu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E;

58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N,

23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E

ühendusjoonest lõuna pool, ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N,

23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E;

58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N,

23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest ida pool;

7) Saare maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E;

58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool,

ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N,

23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E;

58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N,

23°36.06691'E ühendusjoonest lääne pool.

(3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on püsiasustusega väikesaare püsielanikel 2026.

aastal ühe kalendrikuu kestel harrastuskalapüügil kasutada lubatud nakkevõrkude piirarvud

järgmised:

1) Abrukal – 132;

2) Aegnal – 36;

3) Heinlaiul – 36;

4) Kesselaiul – 144;

5) Kihnus – 540;

6) Kräsulil – 36;

7) Kõinastul – 72;

3

8) Manõjal – 180;

9) Mohnis – 72;

10) Naissaarel – 324;

11) Osmussaarel - 36;

12) Pranglil – 741;

13) Ruhnus – 72;

14) Viirelaiul – 72;

15) Vilsandil – 216;

16) Vormsil – 588;

17) Väike-Pakril – 72.

(4) Läänemerel püsiasustusega väikesaari ümbritseval veealal seitsmel järjestikusel päeval kuni

300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte 1. märtsist

31. oktoobrini järgmiste väikesaarte püsielanikele:

1) Abruka;

2) Aegna;

3) Heinlaid;

4) Kesselaid;

5) Kihnu;

6) Kräsuli;

7) Kõinastu;

8) Manõja;

9) Mohni;

10) Naissaar;

11) Osmussaar;

12) Prangli;

13) Ruhnu;

14) Viirelaid;

15) Vilsandi;

16) Vormsi;

17) Väike-Pakri.

(5) Püügiõiguse tasu nakkevõrguga püügil ühe kalendrikuu kohta, sõltumata püügipäevade

arvust, on lõikes 3 nimetatud piirkondades 9 eurot.

(6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata

püügipäevade arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 4 eurot.

(7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga

lõigetes 2–4 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

(8) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja

Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelisest

ühendussirgest põhja pool on vedeli kasutamine keelatud.

(9) Angerja harrastuspüük on keelatud.

§ 4. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral

(1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral on sätestatud lisa 3 kohased kaldavõrkude

piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügil kuni seitsme järjestikuse päeva

4

kestel ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini, kuid mitte kauemaks kui

püügikitsenduste kehtivusajani, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või

elektroonilise kanali kaudu.

(2) Piirissaare püsielanikel on Piirissaart ümbritseval veealal harrastuskalapüügil Peipsi järvel

ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv 125.

(3) Õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks

päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste

kehtivusajani, järgmistes piirkondades püügi korral:

1) Peipsi järvel;

2) Lämmi- ja Pihkva järvel.

(4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel

ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58°36,59'N, 27°12,15'E) lõuna poole jääval järveosal –

kaldast alates kolme kilomeetri laiusel veealal.

(5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2

nimetatud piirkonnas 9 eurot.

(6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 3 nimetatud

piirkonnas seitsme järjestikuse päeva eest 4 eurot.

(7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga

lõigetes 2 ja 3 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

(8) Angerja harrastuspüük on keelatud 15. oktoobrist 31. detsembrini.

§ 5. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ning püügikitsendused sise- ja

piiriveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral

(1) Sise- ja piiriveekogudes püügil on sätestatud lisa 4 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe

kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme

järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni

2026. aasta 31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise

kanali kaudu.

(2) Õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks

päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute

kehtivusajani, järgmistes siseveekogudes püügi korral:

1) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi

järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina

järvel, Räpina järvel, Põlva järvel, Leevijõe Külajärvel ja Leevaku paisjärvel;

2) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel;

3) Saare maakonnas Suurlahel;

4) Tartu maakonnas Pörja Porijärvel ja Väikesel Emajõel;

5) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel, Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel,

Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel,

Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel;

6) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel,

Parika järvel (VEE2074900), Mäeküla järvel ja Kuuni järvel;

7) Võru maakonnas Tamula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel, Pabra järvel, Lõõdla

5

järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pulli järvel, Uhtjärvel, Kahrila järvel,

Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela Mäejärvel, Vaskna järvel,

Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jõel.

(3) Emajõel kalapüügil on 15. märtsist 30. aprillini keelatud kasutada õngpüünistel konksu,

millel on rohkem kui üks haru.

(4) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on kalapüük harrastuspüügivahendiga

keelatud 20. oktoobrist 30. novembrini.

(5) Pirita jõel Lükati sillast 150 meetrit allavoolu on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31.

detsembrini.

(6) Umbusi jõel on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31. detsembrini.

(7) Esna jõel on kalapüük keelatud lähtest kuni Sargvere peakraavi suudmeni 1. jaanuarist 31.

detsembrini.

(8) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest Vanaveski paisuni on kalapüük keelatud 1.

veebruarist 28. veebruarini ja 1. augustist 31. augustini.

(9) Pärnu maakonnas Pärnu jõe lõigul, mis paikneb punkte 58°24.667'N, 24°39.562'E ja

58°24.765'N, 24°39.519'E ühendavast sirgest allavoolu kuni punkte 58°24.429'N, 24°38.945'E

ja 58°24.423'N, 24°38.834'E ühendava sirgeni, on kalapüük keelatud 1. jaanuarist

31. detsembrini.

(10) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada

nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri.

(11) Saare maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada nakkevõrku

silmasuurusega alla 130 millimeetri.

(12) Valga maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada nakkevõrku

silmasuurusega alla 100 millimeetri.

(13) Angerja harrastuspüük on keelatud 15. oktoobrist 31. detsembrini.

(14) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil lõikes 2 nimetatud siseveekogudes ja ajavahemikul,

sõltumata püügipäevade arvust, on seitsme järjestikuse päeva eest 4 eurot.

(15) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ja selle eest võetakse tasu iga

lõikes 2 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

3. peatükk

Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga

§ 6. Püügiõiguse tasu ja püügikitsendused siseveekogudes liivi ja kuuritsaga

harrastuskalapüügil

(1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga ajavahemikul 1. juunist 31. augustini antakse

ühepäevase kehtivusega kalastuskaart.

6

(2) Püügiõiguse tasu liivi ja kuuritsaga harrastuskalapüügil on lõikes 1 nimetatud ajavahemikul

ühe päeva eest 4 eurot.

4. peatükk

Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga

§ 7. Püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas harpuunpüssi ja

harpuuniga harrastuskalapüügil

(1) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antakse 24tunnise kehtivusega

kalastuskaart Jõgeva ja Tartu maakonnas järgmistel järvedel püüdmisel:

1) Kuremaa järv;

2) Saadjärv.

(2) Püügiõiguse tasu harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügil on 24tunnise kehtivusega

kalastuskaardi eest 4 eurot.

(3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1

nimetatud veekogudes püüdmisel eraldi.

§ 8. Püügikitsendus harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügil

Paide tehisjärvel on allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga keelatud.

5. peatükk

Lõheliste püük ning kalapüük spinningu ja lendõngega

§ 9. Püügikitsendused lõhe ja meriforelli püügil jõgedel ning kalapüügil spinningu ja

lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning

püügiõiguse tasu

(1) Purtse jõel, Selja jõel, Pirita jõel, Vääna jõel, Loobu jõel ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud

jõelõikudel keelatud püüda lõhet ja meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini.

(2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ja meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini.

(3) Jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning jõgedel spinningu ja lendõngega kalapüügil antakse

kalastuskaarte järgmistel jõelõikudel ja ajavahemikel püüdmiseks:

1) Pirita jõel Vaskjala paisust kuni Lükati sillani 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist

31. detsembrini;

2) Jägala jõel Linnamäe paisust kuni suudmeni 1. septembrist 30. novembrini;

3) Selja jõel Arkna sillast kuni Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist

31. detsembrini;

4) Narva jõel Narva raudteesillast kuni Eesti Vabariigi piirimärki nr 646 ja punkti 59º23.200'N,

28º12.243'E ühendava jooneni, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise

kontrolljooneni, 1. septembrist 30. novembrini;

5) Vääna jõel Vahiküla astangutest kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist

31. detsembrini;

6) Purtse jõel Püssi paisjärve paisust kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja

1. detsembrist 31. detsembrini;

7

7) Loobu jõel Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust kuni suudmeni

1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini;

8) Pühajõel Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) kuni suudmeni 1. jaanuarist

19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini;

9) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni 1. märtsist 31. juulini.

(4) Kalastuskaardi alusel püügil on sõltumata lõikes 5 nimetatud ajalisest piirangust

püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud piirkondades 24 tunni eest 10 eurot.

(5) Lõike 3 punktides 1–8 nimetatud piirkondades on kalapüük spinningu ja lendõngega alates

1. septembrist kuni lubatud püügiaja lõpuni keelatud õhtul kella 19.00st kuni hommikul kella

7.00ni.

(6) Kalastuskaart kalapüügiks spinningu ja lendõngega ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib

lõikes 3 nimetatud veekogudes püügil eraldi.

(7) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel püügil ei tohi õngpüünistel kasutatavatel

konksudel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 millimeetrit.

(8) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni on kalapüük lõike 3

punktis 9 nimetamata püügivahendiga keelatud, välja arvatud jõevähi püük vähimõrra või

vähinataga.

(9) Lõike 3 alusel antud kalastuskaart kehtib lisaks lõhe ja meriforelli püügile ka nende

kalaliikide puhul, mille püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a

määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud, välja arvatud jõevähi puhul.

§ 10. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel

(1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega ning jõevähi püük

kalastuskaardi alusel, on Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas keelatud järgmistel jõgedel ja

jõelõikudel:

1) Esna jõel selle suudmest kuni Sargvere peakraavi suudmeni;

2) Navesti jõel;

3) Neeva kanalis;

4) Norra ojas;

5) Oostriku jõel;

6) Suurpalu peakraavis;

7) Prandi jõel selle lähtest kuni Tori sillani;

8) Preedi jõel;

9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni;

10) Vodja jõel;

11) Võlingi ehk Võllinge ojas;

12) Onga jõel;

13) Vahu jõel.

(2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudes lubatud 1.

veebruarist 14. septembrini kalastuskaardi alusel.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel püügil on püügiõiguse tasu 24 tunni eest 3 eurot.

(4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib samal ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudes püügi

8

korral.

§ 11. Püügikitsendused lõhepüügil merel

Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud kaardil

näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 lõhe püük keelatud ning lõhe juhuslikul püügil

tuleb kala viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada.

6. peatükk

Kalapüük looduskaitsealadel

§ 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal

(1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse elektroonilise

kanali kaudu taotletud ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte igaks kalendripäevaks

järgmiselt:

1) Sutlepa merel püüdmiseks – 4 kaarti;

2) Saunja lahel püüdmiseks – 4 kaarti.

(2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist

28. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega

kalastuskaarte piirarvuta.

(3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük

keelatud.

(4) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud

püügivahenditeks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti.

(5) Harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal on keelatud kasutada lõikes 4 nimetamata

püügivahendit.

(6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud

tingimustel on 9 eurot.

(7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ja selle eest võetakse tasu iga lõikes

1 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

§ 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis

(1) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud sadamate akvatooriumides, spinningu, põhjaõnge,

lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks vahetult Keskkonnaametist

taotletud kalastuskaarte antakse mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni

2026. aasta 31. detsembrini järgmiselt:

1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – piirarvuta;

2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – piirarvuta;

3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks − 2 kalastuskaarti ühe

kalendrikuu kohta.

(2) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud sadamate akvatooriumides, spinningu, põhjaõnge,

lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks elektroonilise kanali kaudu

9

taotletud kalastuskaarte antakse mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni

2026. aasta 31. detsembrini järgmiselt:

1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – piirarvuta;

2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – piirarvuta;

3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks − 238 kalastuskaarti

ühe kalendrikuu kohta.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkondades harrastuskalapüügil tuleb arvestada Vabariigi

Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 34 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri“ § 13 lõike 2

punktides 1, 3 ja 5 ning § 18 lõike 1 punktis 6 kehtestatud ajaliste piirangutega.

(4) Lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 48 tunni eest 4

eurot.

(5) Lõigete 1 ja 2 punktis 3 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 7 eurot.

(6) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga

lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

(7) Harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis on keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata

püügivahendit.

§ 14. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal

(1) Harrastuskalapüügiks Endla looduskaitsealal asuval Endla järvel ja Sinijärvel antakse

24tunnise kehtivusega kalastuskaarte.

(2) Endla looduskaitsealal Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud

püügivahenditeks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, lendõng ja sikuti.

(3) Harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal on keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata

püügivahendit.

(4) Endla looduskaitsealal asuval Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini kalapüük

keelatud.

(5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudes püüdmise korral on 24 tunni eest 5 eurot.

7. peatükk

Kadiskapüük

§ 15. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ja püügiõiguse tasu

(1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga.

(2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini.

(3) Kadiskapüügil on püügiõiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, lõikes 4 nimetatud

ühes veekogus püügi korral 48 tunni eest 4 eurot.

(4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks järgmistes piirkondades püügi korral:

10

1) Harju maakonnas Kahala järvel, Harku järvel, Maardu järvel, Tänavjärvel, Klooga järvel ja

Lohja järvel;

2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlas, Konsu järvel ja Uljaste järvel;

3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel, Kaiu järvel, Jõemõisa järvel ja Pikkjärvel (Kaareperes);

4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvel;

5) Lääne maakonnas Veskijärvel ja Hindaste järvel;

6) Pärnu maakonnas Ermistu järvel, Tõhela järvel, Lavassaare järvel ja Kaisma järvel;

7) Põlva maakonnas Meelva järvel ja Valgjärvel;

8) Saare maakonnas Suurlahel, Mullutu lahel, Harju lahel, Järise järvel ja Laialepa lahel;

9) Tartu maakonnas Elistvere järvel, Kaiavere järvel, Koosa järvel, Kalli järvel, Soitsjärvel,

Keeri järvel, Lahepera järvel, Leego järvel, Karijärvel, Ahijärvel ja Võngjärvel.

10) Viljandi maakonnas Veisjärvel, Õisu järvel, Viljandi järvel, Ruhijärvel, Mäeküla järvel,

Parika järvel ja Kariste järvel;

11) Võru maakonnas Vagula järvel, Tamula järvel, Hino järvel, Lõõdla järvel, Pabra järvel,

Murati järvel, Pulli järvel ja Kirikumäe järvel.

8. peatükk

Vähipüük

§ 16. Vähipüügivõimalused

(1) Harrastusvähipüügiks järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud vahetult

Keskkonnaametist taotletavate kalastuskaartide piirarv 2026. aastal on järgmine:

1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud lõike 2 punktides 7−18 nimetatud

veekogudes – 2;

2) Pangodi järvel Tartu maakonnas – 1;

3) Pühajärvel Valga maakonnas – 1.

(2) Harrastusvähipüügiks järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud elektroonilise kanali

kaudu taotletavate kalastuskaartide piirarv 2026. aastal on järgmine:

1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–18 nimetatud veekogudes – 238;

2) Pangodi järvel Tartu maakonnas – 79;

3) Pärnu jõel Järva maakonnas – 40;

4) Reopalu jõel Järva maakonnas – 40;

5) Väinjärvel Järva maakonnas – 20;

6) Võhandu jõel Põlva maakonnas – 40;

7) Möldri jõel (Kiruma peakraav) Saare maakonnas – 40;

8) Kärla jõel Saare maakonnas – 40;

9) Leisi jõel Saare maakonnas – 40;

10) Lõve jõel Saare maakonnas – 40;

11) Oju peakraavis Saare maakonnas – 40;

12) Punabe jõel Saare maakonnas – 40;

13) Tirtsi jõel Saare maakonnas – 40;

14) Vesiku ojas Saare maakonnas – 40;

15) Võlupe jõel Saare maakonnas – 40;

16) Põduste jõel Saare maakonnas – 20;

17) Laugi peakraavis Saare maakonnas – 20;

18) Tõre peakraavis Saare maakonnas – 20;

19) Aheru järvel Valga maakonnas – 40;

20) Pühajärve Valga maakonnas – 79;

21) Väike-Emajõel Valga maakonnas – 40;

22) Verijärvel Võru maakonnas – 40.

11

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata maakonnas või veekogus püügi korral antakse kalastuskaarte

piirarvuta, arvestades püügipiiranguid.

§ 17. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil

(1) Püügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi alusel 24 tunni eest kuni viie vähinata või

vähimõrraga püügil ühes § 16 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 ning lõikes 3 nimetatud

maakonnas ja siseveekogus on 15 eurot.

(2) Püügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi alusel 24 tunni eest kuni viie vähinata või

vähimõrraga püügil ühes § 16 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktides 2–22 nimetatud

siseveekogudes on 20 eurot.

§ 18. Vähipüügi ajutised kitsendused

(1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud.

(2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärvel, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis,

Riksu ojas ja Riksu lahel.

(3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjõel, Vääna jõel, Loobu jõel ja Urbukse järvel.

(4) Lääne-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Loobu jõel.

(5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel, Lemmejõel, Loode ojas, Paadrema jõel,

Pärnu jõel, Pärnu vallikraavis, Reiu jõel, Sauga jõel, Treimani jõel, Tuudi jõel, Tõstamaa jõel,

Vanamõisa jõel, Velise jõel ja Vigala jõel.

(6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel ja Vigala jõel.

(7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel, Velise jõel, Vigala jõel ja Nurtu jõel.

(8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärvel ja Ilmatsalu jõel.

(9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Kurtna Suurjärvel, Konsu ja Vasavere küla

veekogudes, Mustajõel, Metsküla ojas, Narva jõel, Narva veehoidlas, Balti SEJ

väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ning Eesti SEJ juurdevoolukanalis.

(10) Vähipüük on lõigetes 1–9 nimetamata veekogus ja selle osas lubatud 1. augustist

31. augustini.

(11) Paragrahvi 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudes püügi korral antakse 2026. aastal igas

maakonnas ühele isikule ainult üks kalastuskaart.

(12) Maakonnas, kus ei ole kehtestatud kalastuskaartide piirarvu, antakse samaks kehtivuse

ajaks ühele isikule ainult üks kalastuskaart.

(13) Vähipüügil on ühel isikul lubatud püüda ühe kalastuskaardi kohta kuni 25 mõõdulist

isendit.

12

9. peatükk

Lõppsätted

§ 19. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. detsembril 2025. a.

(2) Määruse §-d 16–18 jõustuvad 1. juulil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 1 Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi

territoriaalvees

Lisa 2 Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu

nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel

maakondade kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali

kaudu

Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu

kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini

ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui luba taotletakse

Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu

Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse

tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva

kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse

tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eelnõu koostamise eesmärk on sätestada harrastuskalapüügi piirangud kalavarude

kaitseks; määrata piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada,

kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, liivi ja kadiskat, määrata harpuuni ja harpuunpüssiga püügi

tingimused Kuremaa järvel ja Saadjärvel ning spinningu ja lendõngega püügi tingimused lõheliste

jõgedes; sätestada kasutada lubatud harrastuspüügivahendid looduskaitsealadel ning kehtestada

kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse tasu 2026. aastaks.

Määruse koostamisel on arvesse võetud neid teadmisi ja ettepanekuid, mille on esitanud

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut123 ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja

keskkonnainstituut4. Samuti on arvestatud Eesti Maaülikooli uuringu5 ning TURU-UURINGUTE

AS-iuuringu6 tulemusi.

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna peaspetsialist Indrek Ambos ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi

eelnõule sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kadri Tubli ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on regionaal- ja

põllumajandusministril õigus määrata need piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil

piiratakse kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite arvu ja kasutamist, kalapüügi aega või

püütavaid kalaliike, ning need piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada

nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda ja kadiskat, ning kehtestada selliste

1 Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi täitmine 2025-2027. aastal I vahearuanne. Tartu Ülikooli Eesti

mereinstituut. Tartu 2025. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-07/kalandus-akp-

t%C3%B6%C3%B6plaan-soovitused-2026-2025.pdf 2 Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine. Tartu Ülikooli

Eesti mereinstituut. Tartu 2016.

https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20220715195626mp_/https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/u

uring-2016-kalapuuk-sektorid.pdf 3 EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-2024. AASTAL. Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/uuring-2025-akp-rannikumere-kalad-

2024.pdf 4 Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2023. aastal. Eesti Maaülikooli

põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu 2024. https://agri.ee/media/11797/download 5 Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes. Eesti Maaülikool. Tartu 2025.

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/uuring-2024-v%C3%A4ikej%C3%A4rved-kalastik.pdf 6 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring 2024. aasta kohta. TURU-UURINGUTE AS. Tallinn 2025.

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-06/uuring-2025-harrastusp%C3%BC%C3%BCk-2024.pdf

2

püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuskalapüügiõiguse kalastuskaart.

KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska,

spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel.

Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuskalapüügiõiguse tasu

regionaal- ja põllumajandusminister. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 4 kohaselt võib

harrastuskalapüügiõiguse tasu ööpäevas olla 0,06 kuni 13 eurot ning vähinata või vähimõrraga

püügi tasu võib olla ööpäevas 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuskalapüügiõiguse

tasu määramisel lähtutakse kalapüügi ajast ja kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru

olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest.

Keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutatakse kalapüügiõiguse tasudest laekuvaid vahendeid

kalavarude kaitseks ja arendamiseks ning need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse

kaudu tagasi harrastuskalapüügi sektori arendamisse ja kalavarude kaitsesse.

KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument teadus- ja

harrastuskalapüügi andmekogus. Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7

kohaselt määrab regionaal- ja põllumajandusminister juhul, kui, püügivõimaluste piiramiseks on

kehtestatud väljastatavate lubade piirarv, elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile

esitatud taotluste alusel antavate lubade puhul eraldi piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate

isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka neile, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust

esitada). Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt on piirarvude jaotuse aluseks võetud piirarvu

kehtestamise aastale eelnenud aasta elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile

laekunud taotluste vaheline suhe. 2026. aastaks kehtestatakse piirarvud järgmiselt:

1% kalastuskaarte antakse otse Keskkonnaametile esitatud taotluste ja 99% elektroonilise kanali

kaudu esitatud taotluste alusel.

Järgnevalt analüüsitakse eelnõu sätteid, võrreldes seda keskkonnaministri 28. novembri 2024. a

määrusega nr 73 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite

piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“ (edaspidi määrus nr 73).

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Võrreldes määrusega nr 73, ei ole selles paragrahvis muudatusi tehtud.

Paragrahviga 2 sätestatakse üldine püügikitsendus koha püüdmisele.

Viimastel aastatel on harrastuskalastajate surve kohale oluliselt kasvanud. Seda on tinginud huvi

selle liigi vastu, kuid kindlasti on seda mõjutanud ka kaasaegsemate tehniliste seadmete

kasutuselevõtt kalapüügis. Teadlaste hinnangul vajab koha praegu kõige rohkem kaitset Pärnu

jões ja sellest tulenevalt on Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi aruandest tehtud

ettepanek „arvestades harrastuspüügi koormuse kasvu Pärnu jõe alamjooksul ja võimalikku mõju

kehvas seisus Liivi lahe koha kudekarjale, tuleks kaaluda paevase püügilimiidi ajutist

vähendamist viielt kalalt kolmele“. Samas on Eestis ka mitmeid teisi koha veekogusid, kus tuleb

varu olukorda parandada ja mõistetavam on üks ühtne liigipõhine reegel. Seega selleks, et tagada

jätkusuutlik varu kasutamine lisaks Pärnu jõele ka mujal veekogudes on kõige mõistlikum lisaks

Pärnu jõele vähendada ööpäevaseid kalakoguseid üleriigiliselt. Selle tõttu vähendatakse selle

sättega koha ööpäevast limiiti viielt isendilt kolmele isendile. Tegemist on ettevaatlikkuse

printsiibil üleüldise ööpäevase limiidi vähendamisega, et tagada varu jätkusuutlik seis ka pikemas

vaates.

Paragrahvis 3 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud

Läänemerel püüdmise korral.

3

Kalastuskaartide tasu kalapüügiks nakkevõrkudega kehtestatakse sarnaselt määrusega nr 73.

Püügiõiguse tasu koos vastava püügivõimalusega on esitatud määruse lisas 2. Nii on võimalik

kalastajatel, kes soovivad tutvuda nakkevõrgu püügivõimalustega, saada kohe teada ka

kalastuskaardi tasu.

Nakkevõrgu kalastuskaartide puhul viiakse sisse Pärnumaal 5% kalastuskaartide vähendamine.

Teadlaste andmetel on Pärnu maakonnas tarvis oluliselt vähendada passiivsete püügivahendite

arve. Selline tegevus on eeskätt seotud kutselisel kalapüügil kasutatavate püügivahendite

piirarvude vähendamisega (Pärnu maakonnas vähendatakse kutselisi püügivahendeid samuti 5%

võrra), kuid kuna kalavaru on tarvis majandada paremini kogu kalavaru ulatuses on mõistlik

selline vähendamine läbi viia ka harrastusliku nakkevõrgupüügi puhul. 5% vähendamine ei

mõjuta oluliselt nakkevõrgu kalastuskaartide kättesaadavust ning selle mõju võiks kalastajatele

olla siiski pigem marginaalne.

Püsiasustusega väikesaarte elanikel on endiselt võimalik endale määruse alusel soodsamatel

tingimustel soetada kalastuskaarte.

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muudatusega, mis

jõustus 01. veebruaril 2025. aastal, lisandus väikesaarte nimistusse Osmussaar. Osmussaarele

eraldati nakkevõrguga püügi võimalused samas maakonnas asuvalt Vormis saare

püügivõimalustest. Kalastuskaartide arv on seatud selliselt, et vähemalt üks isik saab ühes kuus

välja võtta maksimaalse arvu nakkevõrgu kalastuskaarte. Vormsi saare püügivõimalusi selline

muudatus suures plaanis ei mõjuta, sest Vormsi saare püügivõimaluste kasutamine on jäänud

viimasel kahel aastal 30% piirile.

Võrreldes määrusega nr 73 jääb lõikes 8 sätestatud kohapiirang endiselt alles. Teadlaste selle suve

katsepüügid ja püütud kalade sumbakatsed on näidanud, et konksuvigastustega kalade suremus

on väga väike, kuid saagis on endiselt palju alamõõdulisi kalu (ca 90%). Alamõõduliste kalade

olemasolu püügis ei ole otseselt piisav argument piirangu hoidmiseks, kuid siinkohal tuleb

arvestada, et koha varu on siiski madalseisus ning selle tõttu on piirangu edasine peal hoidmine

veel vajalik. Samuti kujuneb nii suure alamõõduliste kalade osakaalu puhul püük peamiselt

kalavaru vaenamiseks, sest ühe mõõdukala kohta, on vaja püüda ja vabastada üheksa või isegi

rohkem alamõõdulist kala. Ühtlasi on teadlastel kavas katset korrata ka 2026. aastal ning seega

on mõistlik see piirang veel 2026 aastaks alles jätta, lasta kalavarul taastuda ja seejärel 2027

püügikorraldus otsustada uuringu tulemuste põhjal.

Paragrahvis 4 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmise korral.

Määruses on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkudega püügiperiood jagatud

püügikoormuse tasakaalustamise eesmärgil kahte ossa, nagu see oli jaotatud ka eelmisel aastal.

Esimene periood kestab 1. märtsist kuni 31. märtsini ja teine 1. aprillist kuni 4. maini.

Püügivahendite piirarv perioodi kohta jääb samaks, samuti jätkatakse sama kalastuskaartide

väljastamise korraldusega nagu 2024. aastalgi, mil kalastuskaarte jagati seitsme päeva kaupa.

Eelmise aasta kevad näitas seda, et vabu kalastuskaarte oli saada ka vahetult enne märtsikuu

saabumist, mistõttu on selline kalastuskaartide jaotamise viis ennast igati õigustanud.

Lõikega 2 säilitatakse Piirissaare püsielanikele senine kaldavõrkude piirarv, milleks on 125 võrku

perioodi kohta.

Lõigetes 3 ja 6 sätestatakse veealade kaupa piirarvuvabad seitsmepäevased õngejadaga

püügivõimalused sarnaselt eelmise aastaga 1. märtsist kuni 31. oktoobrini.

4

Lõikes 4 sätestatakse sarnaselt eelmise aastaga jääaluse püügi võimalus kaldavõrguga kuni

3 kilomeetri laiusel alal Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas. Kalapüügieeskirja § 44 lõike 4

punkti 4 alusel võib regionaal- ja põllumajandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa

Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja

kasutamise alase koostöökokkuleppe alusel moodustatud valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni ettepanekul muuta kaldavõrgu kasutusala.

Lõikega 8 piiratakse angerja kaitse eesmärgil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 15.

oktoobrist 31. detsembrini angerja harrastuspüüki. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvelt üldiselt

angerjat kalapüügi käigus ei saada. Seda infot ei kajasta kalastuskaartide andmed. Samas ei ole

teada, kas keegi püüdjatest on üritanud tonkaga nendel veekogudel angerjat püüda või mitte.

Kindel on see, et Võrtsjärve asustatud angerjas teadlaste andmetel teatud määral läbi Emajõe,

Peipsi järve ning Narva jõe üritab Läänemerre liikuda. Kuna angerjas on väga ohustatud liik on

seatav piirang vajalik selleks, et angerja rände ajal oleks tema liikumine võimalikult vähe segatud.

Paragrahvis 5 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud sise-

ja piiriveekogudes püüdmise korral, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Lõikes 1 nimetatud lisa 4 kohaselt vähendatakse Aheru järvel nakkevõrguga püügil

kalastuskaartide piirarve. Aheru järv on populaarne veekogu nii kalastamiseks (nii nakkevõrgu

kui muude püügivahenditega) kui ka teiste rekreatiivsete tegevuste läbiviimiseks. Viimastel

aastatel on paraku aga olnud olukordi, kus kalapüük nakkevõrguga on koondunud südasuvel ühte

kitsasse piirkonda, mis omakorda piirab teiste inimeste veekogu kasutamist. Probleem on kõige

aktuaalsem just juulikuus ning selleks, et veekogu saaksid kasutada kõik vaba aja veetmise

huvilised, ei seata eelnõu järgi Aheru järvele alates 2026. aastast juulikuusse nakkevõrgu piirarve.

Võrreldes määrusega nr 73 ei seata enam Võrtsjärvele ega Kuremaa, Kaiavere, Vagula ja

Saadjärvele ning Emajõele õngejadaga püüdmise võimalusi. Piirangu seadmine on vajalik angerja

kaitseks. Kui varasematel aastatel asustati perioodiliselt Kuremaa, Kaiavere, Vagula ja

Saadjärvele angerjat siis ka selle tegevuse jätkamine on plaanis lõpetada. Kaitsemeetmete ühe

osana piiratakse lisaks lõikega 13 kõikides siseveekogudes alates 15. oktoobrist 31. detsembrini

angerja harrastuspüüki.

Lõikega 5 piiratakse kalapüüki Pirita jõel alal, mis jääb Lükati sillast 150 meetrit allavoolu.

Piirangu seadmise vajadus on tingitud sellest, et teatud hulk kalastajaid püüab kala Lükati silla

juures asuva kalaloenduri vahetus läheduses. Loenduri eesmärk on anda olulist teavet seda

läbivate kalade kohta, mitte hõlbustada kalastajatel kala kättesaamist. Selleks, et kala saaks ilma

suuremate häiringuteta läbi loenduri ülesvoolu ujuda, on vajalik loenduri lähedal (peamiselt

allavoolu jääval alal) kalapüük keelata. Pirita jõe puhul on tegemist siiski väga lühikese

keelualaga ning kalastajaid see oluliselt ei mõjuta.

Lõikega 6 seatud aastaringne kalapüügikeeld Umbusi jõel jääb kehtima. 2022. aasta juulis tekkis

jões reostus, mille käigus imbus jõkke silomahl, mis omakorda põhjustas toitainete suure

sisalduse tõttu hapnikupuuduse. Selle tagajärjel hukkus veekogus väga suur hulk kalu, mistõttu

on mõistlik selles jões säilitada mõneks ajaks üldine püügirahu, et jõe kalanduspotentsiaal uuesti

taastuks. Kalapüügikeeldu Umbusi jõel on plaanis hoida seni, kuni kalavaru seis on piisavalt hea,

et kalapüüki taas lubada.

Samuti jääb kehtima säte, millega piiratakse aastaringselt kalapüüki Esna jõel selles lõigus, mis

asub Sargvere peakraavi suudmest kuni Esna jõe lähteni. See lõik jääb kuivematel aastatel üsna

veevaeseks, mistõttu pakub häid elamistingimusi valdavalt forelli noorjärkudele. Selleks, et

nimetatud jõelõigus säilitada lisaks forelli noorjärkudele ka vanemate forellide arvukus, on

mõistlik seal püüki piirata. Kuni 2023. aastani oli kalapüük Esna jõel lubatud terves ulatuses

5

ainult kalastuskaardi alusel ja püüda oli lubatud spinningu või lendõngega.

Ka Vasalemma jõe püügikorraldus jääb selliseks nagu määruses nr 73. Peale Vanaveski paisu

lammutamist on kaladele tagatud parem liikumine erinevate jõe alade vahel. Selleks, et kalad

saaksid võimalikult vähese püüdjate poolse häirimisega teha rändeid nii ülesvoolu kui ka pärast

kudemist allavoolu on pikem keeluperiood vajalik. Teadlaste hinnangul tuleks vaatluse all olev

lõik püügiks täielikult sulgeda, kuid kuna see ala on siiski väga suur, ei ole mõistlik terveks

aastaks seda lõiku püügiks sulgeda, sest aktiivne kalade jõkke tulek ja sealt ära minek toimub

pigem sügis-talvisel perioodil. Muul ajal on kalade häiring pigem väiksemapoolne. Peamisteks

häiringu alla jäävateks kaladeks on lõhe ja meriforell.

Piirang ei kehti vähipüügil vähimõrra ja vähinataga. Vähipüüki võimaldatakse seal eeskätt

seetõttu, et püüda on lubatud ainult jõevähki ning püünistesse sattunud väikesed forellid on

võimalik elusalt vabastada.

Lõikega 9 säilitatakse püügipiirang Sindi tehiskärestikul. Sindi kärestiku näol on tegemist

esimese kärestikulise jõelõiguga Pärnu jões ning teadlaste seire näitab, et paljud kärestikulist

jõeosa kudemiseks kasutavad kalad koevad just sellel alal. Selleks, et kalad saaksid võimalikult

väikese häiringuga kudeda, on keelu säilitamine sellisel lõigul vajalik (vt joonis 1).

Muid muudatusi §-s 5 võrreldes määrusega nr 73 ei tehta.

Paragrahvis 6 sätestatakse harrastuskalapüügi võimalused ja kitsendused liivi ja kuuritsaga

püügi korral.

Võrreldes määrusega nr 73, muudatusi ei tehta.

Paragrahvides 7 ja 8 sätestatakse harrastuskalapüügiõiguse tasu harpuunpüssi ja harpuuniga

Joonis 1. Sindi kärestiku piiranguala Pärnu jões.

6

püügi korral ning püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas. Samuti määratakse kitsendused

nende püügivahenditega püüdmisel Paide tehisjärvel.

Kuna Kuremaa järve ja Saadjärve on asustatud angerjat, on kalastuskaardi olemasolu igati vajalik,

et osaliselt katta riigile asustamisega tehtud kulutusi. Nii nagu 2025. aastal, saab ka järgmisel

aastal Kuremaa järvel ja Saadjärvel harpuuni ja harpuunpüssiga kalapüügiks soetada

kalastuskaarte.

Paragrahvis 9 sätestatakse kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil

spinningu ja lendõngega ning kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ja

harrastuskalapüügiõiguse tasu.

Lõikes 1 sätestatakse kuderahu periood, mil ei anta kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks

enamikus veekogudes ja nende lõikudel, välja arvatud Jägala jõel ja Narva jõel. Jägala ja Narva

jõel ei ole kudeaegne püügirahu asjakohane, sest nendel jõgedel ei toimu käesoleval ajal

looduslikku paljunemist. Võrreldes määrusega nr 73 ei tehta kuderahu perioodis muudatusi ning

see jääb võrreldes 2025. aastaga samaks.

Lõikes 2 sätestatakse püügikeeld lõhe ja meriforelli puhul Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu

eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja

meriforell. Nende kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide taastumiseks on

keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide taastamiseks suuri

kulutusi seoses paisude likvideerimisega, asustades populatsiooni taastamiseks jõkke kalu. Et

need pingutused oleksid tõhusad, on vaja Pärnu jõestikus keelata lõhe ja meriforelli püük, kuniks

looduslik taastootmine on jõudnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole enam

populatsioonide taastumise seisukohast liialt koormav.

Kudeva kala kaitseks jääb kehtima lõikes 5 sätestatud piirang, mille kohaselt ei ole lubatud kala

püüda õhtul kella 19-st hommikul kella 7-ni. Piirangu seadmise vajadus põhineb eelkõige sellel,

et seda kala, kes liigub öisel ajal kudemispaika, võimalikult vähe häiritaks. Lisaks on praktika

näidanud, et paljud kalastajad eelistavad püüda just öisel ajal, kasutades väga võimsaid

taskulampe, et näha, kus kala täpselt paikneb. Selline tegutsemisviis muudab kala kättesaamise

oluliselt lihtsamaks, aga ei liigitu enam kindlasti harrastuskalapüügi kategooriasse.

Võrreldes määrusega nr 73 säilitatakse Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest

kuni Vanaveski paisuni (paisu kehast alles jäänud ehituslike osadeni) kalastajatele kalastuskaardi

kohustus. 2025. aasta püügiandmed näitavad, et kalastajad saavad sellelt lõigult väga palju

erinevaid kalu, kellest peamiseks on lõhi, meriforell ja haug. Kuna liigiline koosseis on paljuski

võrreldav Vääna jõega siis selle tõttu on mõistlik seada Vasalemma lõigul kehtiva kalastuskaardi

hinnaks senise 4 euro asemel 10 eurot. 2025. aasta püügihooajal kehtinud hind seati selliselt selle

tõttu, et ei olnud täpselt teada, milliseid kalaliike sellelt lõigult saadakse. Kuna andmed näitavad,

et väga suure osa moodustas lõhe ja meriforell siis selle tõttu ühtlustatakse eelnõuga Vasalemmal

kehtiv tasu suurus teiste lõhe ja meriforelli jõgedel ja nende lõikudel kehtiva tasu suurusega.

Lõikega 8 keelatakse Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski

paisuni kalapüük muude püügivahenditega kui spinning ja lendõng välja arvatud vähipüük

vähimõrra või vähinataga. Meie andmetel ei ole Vasalemma jõgi väga populaarne

vähipüügiveekogu ning selle tõttu on augustikuus ülesvoolu liikuva lõhe või meriforelli häirimine

vähipüüdjate poolt väga minimaalne. Vähipüügivahenditesse sattuvat forelli või lõhe noorjärke

on võimalik püüdjatel ilma suurema häirimiseta vabastada. Muud kalapüügieeskirja järgi lubatud

püügivahendid on keelatud selle tõttu, et võimalikult vähe vigastataks näiteks õngepüügi käigus

konksu otsa jäävaid forelli või lõhe noorjärke.

Paragrahvis 10 sätestatakse püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel.

7

Võrreldes määrusega nr 73 muudatusi ei tehta. 2025. aastaks seati lühem püügiala Esna jõele.

Sama püügikorraldusega jätkatakse ka 2026. aastal. Kuna Esna jõel on püügikõlbliku forelli jaoks

sobivaid elupaiku ainult sellel alal, mis jääb Esna jõe suudmest kuni Sargvere peakraavi

suudmeni, on mõistlik kalapüüki ka sellel alal lubada. Ülejäänud ala Esna jõel sobib rohkem

forelli noorjärkudele.

Paragrahviga 11 sätestatakse püügikitsendused lõhepüügil merel.

Võrreldes määrusega nr 73, on seatud täielik lõhe püüdmise keeld Läänemere avaosas. Looduslik

lõhe on Läänemere avaosas ohustatud liik ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES)

teadusettepaneku järgi ei ole Läänemere avaosas lõhepüügiks kvooti ette nähtud. Selleks, et varu

seis kuidagi viisi paraneks, ei ole ette nähtud, et kalastajad püüaksid lisaks looduslikule lõhele ka

asustatud lõhet. Selle tõttu ei ole Läänemere avaosas lubatud ühelgi kalastajal harrastuslikul

kalapüügil, sõltumata püügivahendist, püüda lõhet. Kõik juhuslikult püüki sattunud lõhed tuleb

kohe vabastada.

Piirangu eesmärk on kaitsta nii looduslikku (rasvauimega kala) kui ka asustatud lõhet.

Püügipiirang mõjutab oluliselt neid püüdjaid, kes käivad Läänemere avaosa merealal lõhet

trollimas või püüavad neid nakkevõrkudega.

Paragrahvides 12 – 14 sätestatakse kalapüügivõimalused Silma ja Endla looduskaitsealal ning

Matsalu rahvuspargis.

Võrreldes määrusega nr 73 kalapüügikorralduses muudatusi ei tehta.

Paragrahvis 15 sätestatakse kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügi korral ja püügiõiguse

tasu.

Nagu 2025. aastal, on ka 2026. aastal kalapüük kadiskaga lubatud ajavahemikul 21. juulist kuni

30. novembrini. Püüda võib määruses nimetatud veekogudes, mille pindala on vähemalt

50 hektarit ning kus jõevähki praktiliselt ei esine või selle tabamine on vähetõenäoline. Tartu

piirkonna kalastajate ettepanekul lisatakse 2026. aastaks Tartumaale kaks veekogu

kadiskapüügiks. Nendeks veekogudeks on Ahijärv ja Võngjärv. Väikejärvi uuriva teadlase sõnul

on need veekogud kadiskapüügiks igati sobilikud ning kadiska lisamisega tegelikkuses olulist

püügikoormuse kasvu ei ole karta.

Kadiska puhul on tegemistpüügivahendiga, mis mõjutab veekeskkonda väga vähe, mistõttu

lubatakse ühe kalastuskaardi alusel asetada püügile kuni 2 kadiskat.

Paragrahvides 16  18 sätestatakse vähipüügivõimalused 2026. aastaks.

Paragrahvis 16 sätestatakse vähipüügi korral kasutada lubatud püügivahendite piirarvud

2026. aastal. Eraldi lõigetes sätestatakse lubatud piirarvud Keskkonnaameti ja elektroonilise

kanali kaudu taotlemise korral.

Kalastuskaartide väljastamise korral jätkatakse sama jaotamise skeemiga nagu 2025. aastal, mil

paljudes jõevähirikastes veekogudes püüdmisele kehtestati eraldi piirarvud. Vähi teaduspüüki

tegevate teadlaste hinnangul on selline olukord vajalik selleks, et püügikoormus väga vähirikastes

veekogudes ei läheks liiga suureks.

Paragrahvis 17 sätestatakse harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügi korral 2026. aastal.

Paragrahvis 18 sätestatakse vähipüügi ajutised kitsendused 2026. aastal.

8

2026. aastal keelatakse vähipüük Hiiu maakonnas, nagu tehti ka 2025. aastal, sest sealne vähivaru

ei ole piisav. Saaremaal Riksu ojas on katsepüügil leitud signaalvähi isendeid, kes tavapäraselt

kannavad edasi ka vähikatku, seega on vähikatku leviku oht Saaremaal endiselt suur. Et vältida

võõrliigi ja haiguse levikut, kehtestatakse sarnaselt 2025. aastale vähipüügikeeld Riksu ojas ja

Riksu lahel. Samuti piiratakse Saaremaal 2026. aastal vähipüüki Kuke peakraavis, kuna

katsepüükide tulemused viitavad ohule, et veekogus võib esineda võõrliiki, ning Karujärves, kus

2018. aastal tuvastati vähikatk. Saaremaa keelualuste veekogude hulka jääb 2026. aastal ka

Kurdla peakraav, kuna seal on samuti jõevähi seisund halvenenud. Nimetatud püügikitsendused

ei kahanda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi võimalusi, kuna seal on arvukalt

veekogusid, kus vähki esineb.

Jõevähi puudumise ning 2008. ja 2010. aastal Harjumaal Jägala jõestikku kuuluval Mustjõel

signaalvähi isendite leiu tõttu, keelatakse seal 2026. aastal vähipüük. Teistes Jägala jõestiku

osades on vähipüük lubatud. Samuti on signaalvähki leitud Vääna jõest, mistõttu keelatakse

vähipüük ka seal. Lisaks on teadlaste seirepüükide käigus tuvastatud signaalvähi esinemist Loobu

jõel ja Urbukse järvel, mistõttu on mõistlik ka nendes veekogudes vähipüük võõrvähiliikide

võimaliku levitamise tõkestamiseks keelata. Loobu jõel kehtib vähipüügikeeld nii Harju

maakonnas kui ka Lääne-Viru maakonnas.

Kitsendusena jääb kehtima jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jõel. 2026. aastal

keelatakse Pärnu maakonnas vähipüük lisaks Pärnu jõele ka, Pärnu vallikraavis, Reiu jõel, Sauga

jõel, Tuudi jõel ja Vanamõisa jõel. Vähipüük keelatakse just nendes veekogudes, sest

katsepüükide käigus on leitud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki – ogapõskset vähki. Keelu

eesmärk on tõkestada võõrliikide edasist levikut. Lisaks nimetatud veekogudele on vähipüük

keelatud Paadrema jõel, kuna seal kahtlustatakse vähikatku esinemist.

2026. aastal säilivad Pärnumaa keelualuste veekogude nimekirjas Lemmejõgi ja Treimani jõgi

(Treimani oja). Mõlemast veekogust said teadlased katsepüükide käigus signaalvähi isendeid.

Esialgsete andmete alusel said signaalvähid nendesse veekogudesse inimese kaasabil. Pärnumaa

keelualuste veekogude nimekirja lisatakse Loode oja (Loode jõgi) ja Tõstamaa jõgi, kus samuti

on tõenäoline signaalvähi olemasolu ning seda ka inimese kaasabil.

Samuti jääb kehtima vähipüügikeeld Kasari jõel, Velise jõel, Vigala jõel ja Nurtu jõel. Keeld

kehtestatakse kõikides nendes maakondades, mida need jõed läbivad. Teadlaste tehtud

katsepüükide käigus tuvastati jõgedes vähikatk.

2026. aastal jäävad kehtima piirangud ka osal Ida-Virumaa veekogudel nagu Kurtna Suurjärvel

ning Konsu ja Vasavere külas paiknevatel veekogudel, samuti Metsküla ojas püüdmise korral.

Kurtna järvistus tehtud teaduspüügid näitavad jõevähivaru olulist kahanemist, mistõttu on alust

arvata, et nendes veekogudes võib esineda vähikatk. Selleks, et vähikatku levikut piirata, on

mõistlik seal püük keelata.

Selleks, et võimaldada võimalikult paljudele püüdjatele jõevähipüüki nende püügivõimaluste

piires, mille kohta on kehtestatud piirarvud, väljastatakse ühele isikule iga maakonna kohta kuni

5 püügivahendiga püügiks vaid üks 24-tunnise kehtivusega kalastuskaart. See kehtib ainult § 16

lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakondade ja veekogude puhul ega laiene piirarvuta kalastuskaartidele.

See tähendab, et kui isik ostab endale kalastuskaardi püüdmiseks Saaremaal asuval Leisi jõel, siis

ei saa ta Saaremaal püüdmiseks rohkem kalastuskaarte osta, sest selle maakonna kohta ei ole

seatud piirarvuta kalastuskaarte. Kui isik ostab endale kalastuskaardi näiteks Valga maakonnas

asuval Aheru järvel püüdmiseks, siis ta Pühajärvel ega Väike-Emajõel püüdmiseks kalastuskaarti

osta ei saa, kuid ta saab selle osta nendes Valga maakonna veekogudes püüdmiseks, mille kohta

ei ole piirarvu seatud. Piirarvuta püügivõimaluse korral võib isik osta endale püügihooaja vältel

rohkem kui ühe 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi, kuid arvestada tuleb sellega, et samal ajal

9

ei ole lubatud sama maakonna piires osta kalastuskaarti teisele samas maakonnas asuvale

veekogule. Selle tõttu seatakse lõikega 12 sisse ka vastav piirang. Piirangu peamine eesmärk on

jõevähivaru mõistlik kasutamine.

Jõevähivarude kaitseks on kalapüügieeskirja § 53 lõige 1 punktiga 12 piiratud püügiaega, lubades

vähki püüda vaid augustikuus.

Püüda lubatud mõõduliste jõevähkide arv ühe kalastuskaardi kohta jääb samaks, nagu oli

2025. aastal. Püüda lubatud jõevähkide hulk on 25 isendit ühe kalastuskaardi kohta. Selline

kogus on kehtestatud selleks, et jõevähivaru paremini kaitsta, kuid lisaks annab selline kogus

võimaluse rohkematele jõevähi püügist huvitatule püügihooaja jooksul mõõdulisi isendeid

tabada. Varem ei olnud harvad need olukorrad, kus püügihooaja lõpus püüdjad enam mõõdulisi

vähke ei saanud, sest suurem osa mõõdulisi vähke oli juba selleks ajaks välja püütud. Jõevähi

püüdmise eesmärk on peamiselt rikastada toidulauda ja pakkuda seeläbi ja maitseelamust. Kuna

jõevähipüük on väga populaarne, siis püütavate isendite piirang seda tegevust kindlasti oluliselt

ei mõjuta.

Paragrahvis 19 sätestatakse määruse jõustumine.

Määrus jõustub 1. detsembril 2025. aastal, mil hakatakse väljastama kalastuskaarte.

Määruse §-d 1618 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil, mil hakatakse välja andma kalastuskaarte

vähipüügiks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus käsitleb harrastuskalapüüki meres ja siseveekogudes, mida Euroopa Liidu õigusaktid ei

reguleeri.

4. Määruse mõju

Kehtestatavate kitsenduste mõju soosib kalavarude jätkusuutlikkust, mistõttu on kehtestaud

piirangud tulevikus kasulikud ka kalastajate jaoks. Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud

seda, et varu suudaks ennast ise taastoota ja püügi negatiivne mõju oleks võimalikult väike.

Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud esmajärjekorras varude hetkeolukorda,

teadussoovitusi ja avalikku huvi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulu

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulutusi.

Arvestades asjaolu, et kinnitatakse nii harrastuskalapüügiõiguse tasud kui ka kalastuskaartide

piirarvud, ja eeldades, et püügiõigused ostetakse välja prognoositavas mahus, peaks 2026. aastal

harrastuskalapüügist laekuma riigi tuludesse rohkem kui 320 000 eurot.

Kokku laekub harrastuskalapüügi eest 2026. aastal eeldatavalt 1 000 000 – 1 240 000 eurot.

Hinnangus on arvesse võetud ka seda tasu, mis makstakse muude harrastuspüügivahendite

kasutamise eest nendes piirkondades, kus püügiõigus tekib vaid tasu maksmise korral ja kus

regionaal- ja põllumajandusministri määrusega piiranguid seatud ei ole.

Töökoormus kalastuskaartide väljaandmisel võrreldes eelmise aastaga jääb pigem samale

tasemele või väheneb, sest Keskkonnaametis kohapeal väljastatavate kalastuskaartide hulk on

10

aastatega kahanenud.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. detsembril 2025. aastal (1. juulil 2026. aastal jõustuvad vähipüüki reguleerivad

püügivõimalused ja kitsendused), mil hakatakse vastu võtma taotlusi ja väljastama kalastuskaarte.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaametile ja harrastuskalapüügi organisatsioonile Eesti Kalastusklubide Liit.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/751

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse

tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks regionaal- ja põllumajandusministri

määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv

harrastuskalapüügil 2026. aastal“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Määruse lisa 1

4. Määruse lisa 2

5. Määruse lisa 3

6. Määruse lisa 4

Arvamuse avaldamiseks:

Keskkonnaamet

Eesti Kalastusklubide Liit

Indrek Ambos

[email protected]