Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 1

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

Läänemerel püüdmisel

Tabel 1. Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja püsiasustusega

väikesaarte kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse

tasumäär ühe püügivahendi kohta 2026. aastal

Veeala ja püügiruut Püügivahend Piirarv

tükkides

Kalapüügiõiguse

tasumäär

püügivahendi

kohta eurodes

Harjumaa püügiruudud

109, 110, 114, 117,

118, 121, 122, 125,

126, 129, 130, 133,

134, 137, 138, 140,

141, 143, 144, 147,

148, 151, 152, 155,

156, 159, 160,

162— 164

Avaveemõrd 80 25,76

Kastmõrd 8 10,00

Nakke- või raamvõrk 1559 10,00

Rivimõrd 40 10,00

Veonoot 1 10,00

Õngejada 76 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 61 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 101 10,00

Hiiumaa püügiruudud

243— 245, 257— 259,

270— 272, 281, 282,

289— 292, 299— 302,

309— 312, 322— 324,

335— 337, 352

Kastmõrd 17 94,17

Nakke- või raamvõrk 2198 10,00

Põhjanoot 2 10,00

Rivimõrd 500 10,00

Veonoot 3 25,63

Õngejada 200 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 250 87,92

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 65 20,72

Ida-Virumaa

püügiruudud

35, 36, 42, 43, 49, 50,

56, 57, 63, 64, 70, 71,

77, 78, 83— 85

Avaveemõrd 30 11,39

Kastmõrd 30 282,71

Nakke- või raamvõrk 658 10,00

Rivimõrd 2 10,00

Õngejada 2 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 20 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 10,00

Läänemaa

püügiruudud

160, 162— 164,

167— 172, 226— 230,

241— 244,

256— 258, 270

Avaveemõrd 30 46,60

Kastmõrd 30 94,47

Nakke- või raamvõrk 2140 10,00

Rivimõrd 945 10,00

Õngejada 130 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 85 31,54

2

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 70 13,68

Läänemaa Vormsi

saare püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

160, 162— 164,

167— 172, 226— 230,

241— 244,

256–258, 270

Nakke- või raamvõrk 45 10,00

Lääne-Virumaa

püügiruudud

70, 71, 77, 78,

83— 85, 88— 90,

93— 95, 98— 100,

103— 105, 109, 110,

114

Avaveemõrd 30 10,82

Kastmõrd 3 343,90

Nakke- või raamvõrk 998 10,00

Rivimõrd 2 10,00

Õngejada 25 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 75 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 29 10,00

Pärnumaa püügiruudud

171— 183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217,

230

Avaveemõrd 482 57,82

Nakke- või raamvõrk 3361 10,00

Rivimõrd 239 10,00

Veonoot 8 10,00

Õngejada 338 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 130 113,91

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 301 45,50

Pärnumaa püügiruudud

173— 183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217

Kastmõrd 151 500,00

Pärnumaa Kihnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

171— 183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217,

230

Avaveemõrd 5 57,82

Nakke- või raamvõrk 548 10,00

Rivimõrd 31 10,00

Veonoot 11 10,00

Õngejada 474 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 45,50

Pärnumaa Kihnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

176— 178, 182, 188,

195

Kastmõrd 21 500,00

Pärnumaa Manõja

saare püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

171— 183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217,

230

Nakke- või raamvõrk 106 10,00

Rivimõrd 5 10,00

Veonoot 1 10,00

Õngejada 33 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 1 113,91

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 2 45,50

3

Pärnumaa Manõja

saare püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

176— 178, 182, 188,

195

Kastmõrd 3 500,00

Saaremaa püügiruudud

171— 173, 210— 212,

216— 220, 230— 236,

245— 251, 259— 264,

272— 275, 283, 284,

291— 294, 302— 305,

312— 316, 324— 330,

337— 343, 352— 357,

368— 371

Avaveemõrd 130 45,63

Kaldanoot 2 10,00

Kastmõrd 95 28,27

Nakke- või raamvõrk 2070 10,00

Põhjanoot 12 10,00

Pöörinoot 3 10,00

Rivimõrd 650 10,00

Tõstevõrk 5 10,00

Õngejada 208 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 265 32,71

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 197 10,00

Saaremaa Ruhnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruut

235

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 5 32,71

Saaremaa Ruhnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

171— 173, 210— 212,

216— 220, 230— 236,

245— 251, 259— 264,

272— 275, 283, 284,

291— 294, 302— 305,

312— 316, 324— 330,

337— 343, 352— 357,

368— 371

Nakke- või raamvõrk 37 10,00

Pöörinoot 1 10,00

Tabel 2. Agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalus ja kalapüügiõiguse

tasumäär 2026. aastal

Veeala Püügivõimalus

tonnides

Kalapüügiõiguse

tasumäär tonni

kohta eurodes

Veealad, mis on piiritletud koordinaatidega 58º42.120'N,

22º51.780'E; 58º39.480'N, 22º52.020'E; 58º39.360'N,

22º55.560'E; 58º40.320'N, 22º57.180'E; 58º42.240'N,

22º54.000'E, ja koordinaatidega 58º43.020'N, 22º57.540'E;

58º42.840'N, 23º0.360'E; 58º44.580'N, 22º59.940'E;

58º41.040'N, 22º58.440'E

2000 2,50

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 2

Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Tabel. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

kalaliigi koguse kohta 2026. aastal

Kalaliik

Kalapüügiõiguse tasumäär

tonni kohta eurodes Räim 9,84

Kilu 10,04

Tursk 58,80

Lest 23,70

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 3

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel

Tabel. Kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade

kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe

püügivahendi kohta 2026. aastal

Veekogu, maakond Püügivahend Piirarv

tükkides

Kalapüügiõiguse

tasumäär

püügivahendi

kohta eurodes

Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva,

Tartu ja Põlva maakondade osa

Avaveevõrk 1550 16,87

Kaldavõrk 360 10,00

Põhjanoot ehk mutnik 12 2019,36

Pöörinoot 2 10,00

Ääre- või avaveemõrd 261 125,74

Juhtaiata mõrd 5 10,00

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve

Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva

ja Võru maakondade osa

Avaveevõrk 1450 16,87

Kaldavõrk 321 10,00

Mõrd mõrrajadas 490 61,64

Põhjanoot ehk mutnik 8 2019,36

Pöörinoot 1 10,00

Püüvõrk 15 49,32

Ääre- või avaveemõrd 150 125,74

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 4

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Eesti

Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

Tabel. Kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade ja siseveekogude kaupa kasutada

lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta

2026. aastal

Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend Piirarv

tükkides

Kalapüügiõiguse

tasumäär

püügivahendi

kohta eurodes

Harju

maakond

Kahala järv (VEE2001600) Nakke- või raamvõrk 3 10,00

Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Männiku järv (VEE2006020) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Rummu järv (VEE2001400) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Soodla veehoidla (VEE2002410) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 45 10,00

Silmutorbik 700 1,20

Ida-Viru

maakond

Narva jõe (VEE1062200) alamjooks

hüdroelektrijaamast suudmeni Silmutorbik 15 000 1,20

Narva veehoidla (VEE2015410) ja

Narva jõe (VEE1062200) ülemjooks

Peipsi järvest kuni Kulgu paisuni

Nakke- või raamvõrk 80 10,00

Ääre- või avaveemõrd 40 10,00

Jõgeva

maakond

Kuremaa järv (VEE2055400) Nakke- või raamvõrk 8 10,00

Ääre- või avaveemõrd 10 263,57

Pikkjärv (VEE2056900) Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Lääne

maakond

Nõva jõgi (VEE1103700) Silmutorbik 50 1,20

Riguldi jõgi (VEE1103900) Silmutorbik 50 1,20

Sutlepa meri (VEE2039710) Nakke- või raamvõrk 15 10,00

Lääne-

Viru

maakond

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 17 10,00

Silmutorbik 500 1,20

Pärnu

maakond

Ermistu järv (VEE2082300)

Nakke- või raamvõrk 5 10,00

Ääre- või avaveemõrd 5 10,00

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 15 10,00

Silmutorbik 2000 1,20

Saare

maakond

Mullutu laht (VEE2088610) Ääre- või avaveemõrd 4 196,34

Nasva jõgi (VEE1165300) Jõemõrd 6 228,40

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 4 10,00

2

Tartu

maakond

Ahja jõgi (VEE1047200) Jõemõrd 6 20,98

Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Elistvere järv (VEE2065100) Nakke- või raamvõrk 2 10,00

Ääre- või avaveemõrd 1 10,00

Emajõgi (VEE1023600)

Jõemõrd 61 70,98

Kaldanoot 7 10,00

Nakke- või raamvõrk 11 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 meeter 9 10,00

Kaiavere järv (VEE2057100) Nakke- või raamvõrk 6 10,00

Ääre- või avaveemõrd 11 308,20

Kalli jõgi (VEE2085400)

Jõemõrd 5 10,00

Nakke- või raamvõrk 3 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 meeter 1 10,00

Keeri järv (VEE2084100)

Jõemõrd 4 10,00

Kaldanoot 1 10,00

Nakke- või raamvõrk 4 10,00

Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Koosa jõgi (VEE1051100) Jõemõrd 8 45,80

Saadjärv (VEE2065300) Nakke- või raamvõrk 14 10,00

Ääre- või avaveemõrd 16 319,14

Võru

maakond Vagula järv (VEE2126100)

Kaldanoot 2 10,00

Nakke- või raamvõrk 10 10,00

Ääre- või avaveemõrd 10 224,12

Võrtsjärv (VEE2083800) Nakke- või raamvõrk 321 29,34

Ääre- või avaveemõrd 323 339,09

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 5

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel

väljaspool Läänemerd asuval veealal püüdmisel

Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel NAFO ja NEAFC

reguleeritavatel veealadel püüdmisel Euroopa Liidu kehtestatavate selliste püügivõimaluste

korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide kalapüügivõimalused

ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal 2026. aastal

Liik ja veeala Kalapüügiõiguse

tasumäär

krevetilised NAFO piirkonnas 3M 320 eurot

püügipäeva kohta

krevetilised NAFO piirkonnas 3L 81,22 eurot tonni

kohta

lühiuimkalmaar 36,76 eurot tonni

kohta

makrell 42 eurot tonni

kohta

meriahven 37 eurot tonni

kohta

pikklest 33 eurot tonni

kohta

railised 34,73 eurot tonni

kohta

sinine molva 30 eurot tonni

kohta

süvalest 113,8 eurot tonni

kohta

süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 20 eurot tonni

kohta

tursk 59,78 eurot tonni

kohta

reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 46 eurot tonni

kohta

reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 54,78 eurot tonni

kohta

Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel

Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas püüdmisel 2026. aastal

Liik ja veeala Püügivõimalused Kalapüügiõiguse

tasumäär

2

Krevetilised

Teravmägede

püügipiirkonnas

Samal ajal kuni kolm Eesti

lipudokumendiga laeva kokku

377 püügipäeva vältel

320 eurot

püügipäeva kohta

Reguleerimata liigid

Edela-Atlandi

püügipiirkonnas

piiramata 57,40 eurot tonni

kohta

1

EELNÕU

29.10.2025

MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….

Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, majandusvööndi seaduse §

6 lõike 1 punkti 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.

§ 1. Kalapüük Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite või koguste kohta

kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa

on sätestatud lisas 1.

(2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a

määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud väikestele püügiruutudele Eesti Vabariigi

territoriaalvees.

§ 2. Kalapüük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

Kalapüügiõiguse tasumäärad kalaliigi koguse kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel

püüdmisel on sätestatud lisas 2.

§ 3. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri

kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade kaupa on

sätestatud lisas 3.

§ 4. Kalapüük Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri

kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade ja siseveekogude kaupa on sätestatud lisas 4.

§ 5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) ja

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritavatel veealadel Euroopa Liidu

2

kehtestatavate selliste püügivõimaluste korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning

reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal

püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.

(2) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Teravmägede ja Edela-Atlandi

püügipiirkonnas püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.

(3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond, välja arvatud rannikuriikide sise- ja territoriaalmeri

ja majandusvöönd, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009

nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad

teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1–41), II lisas kirjeldatud Atlandi edelaosa

püügipiirkond 41.

(4) Reguleerimata kalaliigid selle paragrahvi tähenduses on sellised liigid, mille püügimahtu ei

piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.

Kristen Michal

Peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

Läänemerel püüdmisel

Lisa 2 Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel

Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Eesti

Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

Lisa 5 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel

väljaspool Läänemerd asuval veealal püüdmisel

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsus (edaspidi ka VV) kehtestab igaks kalendriaastaks kutselise kalapüügi

võimalused kalavarude seisundist lähtudes maakondade, siseveekogude ja merel veealade

kaupa ning püsiasustusega väikesaarte alaliste elanike jaoks püsiasustusega väikesaarte kaupa.

Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestatakse järgmise aasta

kalapüügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel sellele aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui

Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei määra püügivõimalusi hilisemal ajal. KPS § 46 lõike 1 kohaselt

pärast seda, kui EL on kalaliikide kaupa püügivõimalused (kvoodid) EL-i liikmesriikidele

kehtestanud, kehtestab Vabariigi Valitsus 60 tööpäeva jooksul kalalaeva kalapüügiloa alusel

püüdjatele kõnesoleva aasta nende kalaliikide püügivõimalused, mida kasutavad ka kaluri

kalapüügiloa alusel püüdjad. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3

ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta,

millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning

nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354 28.12.2013, lk 22) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013) artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab EL-i nõukogu

Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid) peale 27.—28. oktoobril 2025. a toimuvat

põllumajanduse ja kalanduse istungit, kus vastavad kvoodid poliitilisel tasemel kokku lepitakse.

Seega käesolev eelnõu Läänemere räime, kilu, tursa ja lõhe püügivõimalusi ei käsitle ning need

püügivõimalused kehtestatakse hiljem käesoleva määruse muudatusega. EL kehtestab iga-

aastaselt püügivõimalusi ka väljaspool EL-i asuvate veealade jaoks. Need püügivõimalused

kehtestatakse EL nõukogu määruses, mis jõustub tavaliselt jaanuaris ning need

püügivõimalused vastavad kokkulepetele, mis on sõlmitud sellistes rahvusvahelistes

piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, kus EL on osapool (Loode-Atlandi

Kalandusorganisatsioon ehk NAFO ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ehk NEAFC).

Vastavalt KPS § 42 lõikele 1 on püügivõimalused lubatud väljapüügimaht, püügipäevade arv,

püügivahendite arv, laevade püügikoormus või püügivõimsus või kalalaevade arv. EL-i

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005,

(EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ)

nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93,

(EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1—50) artikkel 4 punkti 32

kohaselt kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatuna

saagis või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini püügivõimalused määratlus laiem.

Seega on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45 lõikest 1 ja § 46 lõikest 1 kehtestada

püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsusel õigus

kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel püügivõimalused püügivahendite arvuna või

püügipäevade arvuna, agarikupüügi puhul ka väljapüügi kogusena.

2

KPS § 5 lõige 1 kohaselt kalapüügiõigus on õigus püüda kala või koguda veetaimi. KPS § 6

kohaselt makstakse kalapüügiõiguse tasu keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades KPS-st tulenevaid

erisusi. KeTS § 11 lõige 1 sätestab, et kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala

ja koguda veetaimi Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest,

samuti veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel

veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. KeTS § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt

kehtestab kalapüügiõiguse tasumäära (edaspidi tasu) kutselisele kalapüügile igaks

kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja

selle võimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Vastavalt

KeTS § 11 lõige 4 punktile 1 ei või kutselise kalapüügi õiguse tasu ületada 4 protsenti tasu

kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas

keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, võttes arvesse KeTS-is

kehtestatud kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid ja teisi seadusest tulenevaid nõudeid.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 lähtuvalt on eseme harilik väärtus kohalik keskmine

müügihind. Sellest tulenevalt on kala harilik väärtus kohalik keskmine esmakokkuostuhind.

Kalapüügiõiguse tasu kehtestatakse püügivahendi, liigi koguse või püügipäeva kohta. Eelnõu

kohaselt on enamike püügivahendite tasu suurus 3,5 protsenti kehtestamise aastale eelnenud

aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse (edaspidi ka saak)

harilikust väärtusest. Mõnedele püügivahenditele kehtestatakse KeTS-ist tulenev suurim

võimalik tasu, kuna eelmise aasta kalasaak oli väga suur: arvutuslikult oleks sellistel juhtudel 4

protsenti saagi keskmisest harilikust väärtusest ühe püügivahendi kohta suurem kui KeTS-iga

seatud rahaline piirmäär. Paljudele püügivahenditele kehtestatakse aga ka KeTS-is sätestatud

väikseim võimalik tasu, kuna saagid on eelmisel aastal olnud kas väga väikesed või sootuks

puudunud ning 4 protsenti oleks väiksem kui KeTS-is kehtestatudpiirmäär. Piirmäär

püügivahendi eest on 10 kuni 500 eurot, välja arvatud KeTS-is sätestatud erandid.

Kalapüügiõiguse tasu seadmisel on lähtutud ka horisontaalsest põhimõttest, mis tähendab, et

tasu peaks olema samasugune kõikides piirkondades ja püügisektori osades. Seal, kus erinevus

oli väga suur, liigutakse ühesuguse ehk 3,5 protsendi poole samm-sammult (näiteks püük

Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ja väljaspool Läänemerd).

Erinevalt teistest püügivahenditest arvutatakse viies veekogus angerjapüügi vahenditele

püügiõigustasu mitte saagi väärtuse põhjal, vaid KeTS § 11 lõike 5 järgi angerja asustamiseks

tehtud kulutuste põhjal. Seejuures võetakse aluseks kõik riigi poolt asustamiseks tehtud

kulutused eelmise seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul. KeTS näeb ette,

et püügiõigustasud võivad olla 60—100 protsenti asustamiseks tehtud kulutustest. 2025. a

määrati kalurite panuseks 80 protsenti. Arvestades aga, et Euroopa angerjas on kriitiliselt

ohustatud ja Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (ICES) hinnangul tuleks kogu

angerjapüük lõpetada, ei ole riigipoolne asustamise toetamine sellises ulatuses põhjendatud,

kuna asustamise peamine eesmärk on majandustegevus. Sellest tulenevalt tõuseb 2026. a

nendes veekogudes, kus asustamine jätkub, kalurite panus asustamiskulutuste katmisse 90

protsendini ning järgneval aastal on kavas jõuda 100 protsendini. Kaiavere, Kuremaa, Vagula

ja Saadjärve puhul riigi toel angerjate asustamine lõpeb ning tasude arvutuse aluseks võetakse

60 protsenti asustamiseks tehtud kulutustest (loe täpsemalt seletuskirja punkt 2.4).

Vastavalt KPS § 45 lõikele 1 tuleb püügivõimaluste kehtestamisel lähtuda kala- ja veetaimevaru

seisundist. Nimetatud seisundi hinnangud antakse regulaarselt teadussoovituste näol. Tartu

Ülikooli Eesti Mereinstituut on oma iga-aastastes rannikumere kalastiku aruannetes

sisalduvates soovitustes korduvalt välja toonud, et püügivahendite piirarvud rannikumeres on

3

liiga suured ning vajavad vähendamist. Teadlaste 2020. a valminud töö „Püügikoormuse

kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele“ aruandes tuuakse välja, et sõltuvalt

merealast tuleks kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul püügivahendite piirarve

vähendada lausa 30—80 protsendi ulatuses. Seoses sellega on käesoleval aastal toimunud

põhjalik diskussioon, et kas ja mis kujul tuleks püüniste piirarve vähendada. Lisaks

ministeeriumile on oma seisukohad esitanud nii kalurkond kui kalateadlased. Kuigi ollakse

üksmeelel, et mitmete kalaliikide varud on kehvas seisus ja varude kaitseks tuleb samme astuda,

ei ole seni lahenduses üksmeelt saavutatud. Seega alternatiivide kaalumine ja parima

lähenemise otsimine veel kestab ja seetõttu 2026. aastaks püüniste piirarve ei vähendata.

Enamik kalapüügiõiguse tasudest jääb eelnõu kohaselt eelmise aastaga võrreldes samaks.

Peaaegu kõigil juhtudel on tegu nende püügivahenditega, mille keskmine saagi väärtus oli ka

2024. a nii madal, et neile kehtestatakse taas KeTS-is sätestatud minimaalne tasu. Tasude

muutusi on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja vastavates alajaotustes.

Eelnõu lisas 1 on välja toodud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel 2026. a, samuti

agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär

väljapüütava koguse tonni kohta 2026. a. Asjakohased veealad on väljendatud väikeste

püügiruutudena, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016 a. määruse nr 65

„Kalapüügieeskiri“ (edaspidi kalapüügieeskiri) lisas 6.

Eelnõu lisas 2 on välja toodud kilu, räime, tursa ja lesta kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks

kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel 2026. a.

Eelnõu lisas 3 on välja toodud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

maakondade kaupa.

Eelnõu lisas 4 on välja toodud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja siseveekogude kaupa

Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Eelnõu lisas 5 on välja toodud kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel

veealadel selliste püügivõimaluste korral, mille kehtestab Euroopa Liit, mida Eestil on võimalik

kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal

veealal püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel 2026. aastal. Määruse lisaga 5 kehtestatakse ka

kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel

Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas 2025. a.

Eelnõu koostamisel on tuginetud Põllumajandus- ja toiduameti avaldatud ametlikule

püügistatistikale ja esmakokkuostuhindadele ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja

Eesti Maaülikooli teadlaste soovitustele ning ülevaadetele, mis sisalduvad kalavarude

uuringute aruannetes. Aruannetele on viidatud seletuskirja vastavate punktide all.

Seletuskirja lisas 1 on esitatud tabelid, millest on täpsemini näha nii järgmise aasta kutselise

kalapüügiõiguse tasude arvutuskäik kui ka võrdlus eelmise aasta tasudega.

1.2. Määruse ettevalmistaja

4

Määruse ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna nõunikud Ulvi Päädam (5646 3854, [email protected]) ja Aare

Tuvi (626 0712, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määrusele on teinud sama

ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065 [email protected]).

1.3. Märkused

Määrus koosneb 5 paragrahvist ning 5 lisast.

Määrus ei ole seotud EL-i õigusega.

Määruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks kaluri kalapüügiloa alusel

Läänemerel

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (edaspidi TÜ EMI) töö „Eesti kalandussektori riikliku

töökava täitmine 2022.–2024. aastal“ lõpparuandest 2024. a kohta selgub, et kaluri kalapüügi

loa alusel merel toimuva püügi puhul (edaspidi ka rannapüük) on kasutada lubatud

püügivahendite piirarv liiga suur ja Eesti rannikumerd asustavate kvoteerimata kalaliikide

asurkondade olukord on suure püügisurve tõttu valdavalt kehv.1 Rannikumere püügivahendite

arvu vähendamist on teadlased soovitanud kord tugevama, kord leebema sõnastusega alates

käesoleva sajandi algusest. Esialgu soovitati püügisurvet vähendada üksikutes piirkondades

(Pärnu laht, Väinameri), hiljem laienes soovitus kõigile rannikumere piirkondadele.2,3 Heas

seisus varude hulk on aastast aastasse kõikunud ning 2025. a seisuga on selliste varude osakaal

50 protsenti. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi

PõKA) seab eesmärgiks, et 2030. a peab olema 65 protsenti kalavarudest heas seisus. Seni kõige

suurem heas seisus varude osakaal ongi olnud 50 protsenti, mis on korra varem saavutatud ka

2018. a.

Püügivahendite piirarvud on sõltumata püügivahendist (üksikute eranditega) püsinud samal

tasemel käesoleva sajandi algusest saati ja seda hoolimata kalavarude seisu muutumisest.

KPS- i § 45 lõike 1 järgi peaksid aga eelseisva aasta püügivõimalused (rannapüügil

püügivahendite piirarvud) lähtuma kalavarude seisundist. TÜ EMI on 2020. a välja töötanud

soovitused püügisurve vähendamiseks rannakalanduses.4 Vähendamise soovitused aruandes on

üsna märkimisväärsed (sõltuvalt piirkonnast 30 kuni −80 protsenti) ja väljendavad selgesti, et

püügisurve vähendamine on vajalik.5 1 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022.–2024. aastal“.

Arvutivõrgus: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/uuring-2025-akp-rannikumere-kalad-

2024.pdf 2 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg. Arvutivõrgus: https://agri.ee/ministeerium-uudised-

kontakt/uuringud 3 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kodulehekülg. Arvutivõrgus:

https://www.pria.ee/sites/default/files/2021-

10/Projekti%20P%C3%BC%C3%BCgikoormuste%20kohandamine%20l%C3%B5pparuanne_0.pdf 4 Viide 1. 5 Ibid.

5

Kalurite püügiaktiivsus on väga varieeruv – on kalureid, kes asetavad vaid korra aastas oma

püügivahendid püügile, samas on neid, kes püüavad hooajati, aga stabiilselt väikese hulga

püügivahenditega. Lisaks leidub kalureid, kes kasutavad püügi tippajal enamikku või kõiki

enda kasutada olevaid püügivahendeid. Tulemuseks on olukord, kus aasta jooksul suurim

korraga kasutatud püügivahendite hulk võrreldes maksimaalse lubatuga ei ole kuigi suur

(keskmiselt umbes 42,6 protsenti, varieerudes sõltuvalt piirkonnast ja püügivahendist 6 kuni

100 protsendi vahel). Ühest küljest võib püügivahendi kasutamata jätmist pidada

keskkonnasäästlikuks tegevuseks, sest püügivahend, mis pole püügile asetatud, ei ohusta

otseselt ka kalavaru. Teisalt on võimalik seesama püügivahend igal ajahetkel uuesti püügile

asetada, misjärel muutub see kalavarule lisakoormuseks. Seda on täheldatud juhtudel, kui

piirkonnas tekivad kaladel tugevamad põlvkonnad – tava-aastal jõude seisvad püügivahendid

asetatakse varude paranemise esimeste märkide korral püügile ning vahepeal tekkinud

tugevamad põlvkonnad püütakse välja enne, kui varu taastuda jõuab.

Kalavarudele avalduvad samaaegselt mitmed erinevad surved nagu kliimamuutused, kormoran

ja hüljes, aga kehva seisu üks olulisi põhjuseid on ka kalapüük. See tuleneb asjaolust, et

püügisurve on kalavaru vähesust arvestades liiga suur. On märkimisväärne, et kalavarud on üle

kasutatud meil olukorras, kus kõiki kehtestatud püügivõimalusi ei kasutata isegi täiel määral

ära. See tähendab, et meil on püügivahendite arvu kujul suur ja osaliselt ka kasutamata

ülevõimsus. Just varude ülepüügi toimumist kinnitab varude vanuseline struktuur – isegi, kui

nooremaid kalu on arvukalt, puuduvad populatsioonis üldse või on vaid üksikud vanemad

isendid ning püük põhineb ka pikaealiste liikide puhul ühel-kahel vanuseklassil ehk põlvkonnal.

Ühtlasi saavutavad tugeva püügisurve all olevas asurkonnas kalad aina nooremana/väiksema

kasvu juures suguküpsuse. Seda ei saa pidada varude säästvaks kasutuseks, sest see ei ole ei

varude kaitse seisukohalt ega ka majanduslikus vaates optimaalne lähenemine. Varude kesisest

seisundi tagajärjel on ka sektori majanduslik efektiivsus keskmiselt väga halb ning selline

majandusmudel ei ole jätkusuutlik.

Varude seisundi parandamine ainuüksi tehniliste meetmetega (keeluajad, keelualad,

silmasuurused jne) pole tulemuslik, kui kaluritele kasutada lubatud püügivahendite arv on

niivõrd suur, et tehniliste meetmete toel tekkinud tugevad kalapõlvkonnad on võimalik paari

aastaga välja püüda. Kakskümmend aastat on varude head seisu püütud tagada vaid tehniliste

meetmete abil, kuid sellest üksi pole kasu olnud, sest kehtestatud püügivõimalused pole varu

suurusega kooskõlas olnud. Kõik varude kaitseks kehtestatud tehnilised meetmed suurendavad

võimalust tugevate põlvkondade tekkeks, kuid tehniliste meetmete kasutamise mõttekusel on

piirid. Nimelt ei ole mõistlik tehniliste meetmetega piirata püüki nii palju, et see muutub juba

kõigile korraga sisuliselt võimatuks (arvukad üksikud keelud ja regulatsioonid, mis sihivad

erinevaid kalaliike). Ühtlasi ei vastaks tehniliste meetmete rägastiku veel keerukamaks

muutmine käimasoleva õigusruumi lihtsustamise protsessi eesmärkidele ja töötaks sellele

hoopis vastu. Pigem on mõistlik viia püügisurve püügivõimaluste näol varudega nii heasse

kooskõlla ja edaspidi hoopis tehnilisi meetmeid vähendada ja reegleid lihtsustada.

2026. aastaks siiski püüniste piirarve ei muudeta ning jätkatakse analüüsi, kuidas sobivaimal

moel püügisurve kalavarude seisundiga kooskõlla viia.

Merel veeala kohta kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendite loetelu, nende

piirarvud, saagi väärtus 2024. a ja tasumäärad 2026. a on esitatud seletuskirja lisas 1.

6

Püügivõimalused merel kehtestatakse veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. Veealad

on määruses kirjeldatud väikeste püügiruutude loendina nii, et iga veeala kohta on esitatud

kindel väikeste püügiruutude nimekiri (joonis 1). Teineteisega külgnevate veealade

püügiruutude nimekirjad on osaliselt kattuvad, mis tuleneb 2017. a ellu viidud haldusreformist.

Alates 2025. a ei kehtestata maakondadele vastavaid püügiruute, vaid kehtestatakse veealadele

vastavad püügiruudud. Muudatus ei ole sisuline ning on seotud terminoloogilise parandusega,

et tagada kooskõla KPS-is kasutatud mõistetega.

Joonis 1. Veealade kohta esitatud püügiruudud. Püügiruudud, mis vastavad kalapüügiloale kantud

veealadele, on tähistatud eri värvidega, kusjuures mitmevärvilise ruudumustriga on tähistatud need

püügiruudud, mis on määratud kahele või enamale veealale. Püügiruudud 171 ja 230 on määratud

kolmele veealale. Tumesinine joon näitab veealade piire kuni territoriaalmereni, punane joon kujutab

kuni 2017. a kehtinud maakondade piire.

Kalapüügiõiguse tasud ei ole veealadel ühesugused, kuna kalasaakide suurus ja liigiline

koosseis varieerub üsna suuresti. Seetõttu erineb piirkonniti ka harilik saagi väärtus, mille

põhjal omakorda kalapüügiõiguse tasusid arvutatakse. Samas on määruse koostamisel

arvestatud, et ühiseid kalavarusid kasutavatel veealadel samade püügivahendite tasud ei

erineks. Sel eesmärgil näiteks jälgitakse, et Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa nakkevõrkude

kalapüügiõiguse tasud ning Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa nakkevõrkude

kalapüügiõiguse tasud oleksid ühtlustatud. 2026. a eraldi ühtlustamist ei ole vaja teha, kuna

2024. a nakkevõrkudega Läänemerel saadud saakide keskmised väärtused olid väiksed ja kõigil

Eesti rannikumere veealadel kehtestatakse nakkevõrgu tasuks KeTS-i § 11 lõige 4 punktile 1

vastav minimaalne piirmäär ehk 10 eurot aastas. Joonisel 1 kujutatud ruudulistes püügiruutudes

võivad sama püügivahendi kalapüügiõiguse tasud erineda. See tuleneb asjaolust, et püügiruut

kuulub samaaegselt mitme veeala kohta esitatud püügiruutude loendisse ja

kalapüügipüügiõiguse tasu arvutamisel võetakse aluseks kogu veeala vastava saagi harilik

väärtus ja püüniste piirarv.

Rannapüügil kasutatavate püügivahendite kalapüügiõiguse tasumäärad esitatakse eelnõu

lisas 1. Tasude arvutuskäiku saab jälgida seletuskirja lisas 1 olevast tabelist 1, kuid muutustest

7

parema ülevaate andmiseks on tasude suurused ja võrdlus eelmise aastaga esitatud allpool

joonistel 2 ja 3. Graafikutel on veealad rühmitatud tasude suuruste alusel, et tagada graafikute

loetavus. Seletuskirjas ei ole ükshaaval kõigi tasude muutuste põhjusi välja toodud,

näitlikustamiseks on valitud igalt graafikult üksikud kõige silmatorkavamad muutused

võrreldes eelmise aastaga.

Jooniselt 2 on näha, et suurem osa Harjumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa 2026. a tasudest

on 2024. a saakide väiksuse või puudumise tõttu 10 eurot, mis on nende püügivahendite puhul

KeTS § 11 lõige 4 punkt 1 kohaselt minimaalne võimalik tasu. Graafikul üks

silmapaistvamatest muutustest on Hiiumaa kastmõrra tasu tõus. Selle põhjuseks on eeskätt nii

tuulehaugi saagi kui esmakokkuostuhinna kahekordistumine. Ühtlasi suurenesid oluliselt ka

muude liikide saagid ja esmakokkuostuhinnad (lest, ümarmudil, merisiig). 1—3 meetrise suu

kõrgusega ääremõrra tasu tõusu tingib saagikuse kasv mitmete liikide puhul, millest võiks eraldi

välja tuua ümarmudila ja säina. Veonooda tasu tõusis, kuna 2023. a selle vahendiga saake ei

raporteeritud, 2024. a aga saadi 635 kilogrammi erinevaid liike (peamiselt ahven, teisel kohal

merisiig). Läänemaa puhul on märgatav kastmõrra tasu märkimisväärne tõus. Selle põhjustas

räimesaagi oluline suurenemine. Kastmõrra tasu tõuseb tunduvalt ka Saaremaal, kuna 2023. a

jäi ühe kastmõrra saagi keskmine väärtus nii madalaks, et kehtestati KeTS-ile vastav

minimaalne tasu, 2024. a (räime)saagid aga olid tunduvalt suuremad ja nende keskmine väärtus

ületas minimaalse tasu lävendi.

Joonis 2. Püügivahendite tasu Läänemerel Harjumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa veealale

määratud püügiruutudes 2025. ja 2026. a.

Joonis 3 kujutab kalapüügiõiguse tasusid Pärnumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa veealadele

vastavates püügiruutudes. Selleks, et joonis oleks loetav, on sealt välja jäetud kastmõrdade

tasusid kujutavad tulbad, kuna need tasud on kõigi teistega võrreldes oluliselt kõrgemad.

Jooniselt on näha, et suuri tasude muutusi eelnenud aastaga võrreldes ei tule.

8

Joonis 3. Kalapüügiõiguse tasu Läänemerel Pärnumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa veealadele

määratud püügiruutudes 2025. ja 2026. a. Kastmõrra kalapüügiõiguse tasud on loetavuse huvides välja

jäetud.

Pärnumaa kastmõrra tasu jääb sarnaselt eelnenud aastale ka 2026. a KeTS-i võimalikule

maksimaalsele tasemele, mis on 500 eurot. See moodustab saagi väärtusest 2,77 protsenti.

Lääne-Virumaa kastmõrra tasu tõuseb 33,31 eurolt 343,90 eurole, mis moodustab saagi

väärtusest 3,5 protsenti. Tasu tõus on tingitud sellest, et 2024. a räimesaak kasvas eelnenud

aastaga võrreldes pea 9 korda. Ida-Virumaa kastmõrra tasu aga langeb 313,79 eurolt 282.71

eurole, mis moodustab saagi väärtusest 3,5 protsenti. Tasu languse põhjuseks on väiksem

räimesaak võrreldes eelnenud aastaga.

Agarikku püütakse Saaremaa ja Hiiumaa vahele jääval merealal kahel agarikupüügiks lubatud

veealal, mis on kirjeldatud kalapüügieeskirja § 25 lõike 1 punktis 5. Kui varasemalt kehtestati

agariku püügivõimalus 2 erineva osana, siis alates 2025. a kehtestatakse kogu püügivõimalus

ühe püügivõimalusena. Agariku püügiõiguse tasu on 2,5 eurot tonni kohta, mis on vähim

KeTS- ile vastav lubatud tase. Agariku püügivõimaluse aluseks oleva teadussoovituse

lõpparuande esitamise tähtaeg on 5. detsember 2025. a, aga teadlased on oma uurimistulemuste

põhjal maksimaalse lubatud väljapüügi soovituse juba andnud. 2026. a on agariku

püügivõimalus 2000 tonni ja kui see täies ulatuses välja ostetakse, laekub sellest riigieelarvesse

kokku 5000 eurot.

Rannapüügil 2026. a kehtestatavatest kalapüügiõiguse tasudest jääb 35 tasu 2025. a võrreldes

samaks. 10 kalapüügiõiguse tasu langeb ja 11 tasu tõuseb. Kõikide püügivahendite

püügiõiguste omandamise korral laekuks rannapüügi püügivahendite tasudest riigieelarvesse

ligi 390 000 eurot, mida on umbes sama palju kui 2025 a.

9

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

püügiks, sealhulgas agarikupüügiks, on toodud välja eelnõu lisas 1.

2.2. Kalapüügiõiguse tasud püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel

Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuval püügil (edaspidi traalpüük) tõusevad kõik

kalapüügiõiguse tasud. Kilu kalapüügiõiguse tasu tõuseb 10,04 euroni tonni kohta, mis

moodustab 2024. a püütud 1 tonni esmakokkuostuhinnast 2,5 protsenti. Räime püügiõigustasu

tõuseb 9,84 euroni tonni kohta – see moodustab saagi esmakokkuostuhinnast 2,5 protsenti.

Räime ja kilu tasude võrdlus eelmise aastaga on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 3. Räime

püütakse ka rannapüügis kastmõrdadega püügil, mille saagi koosseis ongi peamiselt räim.

Rannapüügil moodustab püügiõiguse tasu eelnenud aasta räimesaagi harilikust väärtusest

valdavalt 3,5 protsenti, samas kui traalpüügi vastavad tasumäärad on juba mitmeid aastaid

olnud suhteliselt oluliselt madalamad. Eelnõuga jätkatakse tasumäärade ühtlustamist, et tagada

võrdsem kohtlemine olukorras, kus kasutatakse sama ressurssi. Samal põhimõttel jätkub

ühtlustamine ka kaugpüügi tasude puhul, kus samuti jälgitakse, et tasumäär ei jääks alla 2,5

protsendi (täpsemalt punktis 2.5).

Läänemere tursavaru on jätkuvalt kriisis ja selle sihtpüük on keelatud, ka lesta püütakse

traalpüügil pigem harva. Tursa ja lesta püügiõiguse tasumäär on seni mitmeid aastaid väga

madalal püsinud, jäädes tugevasti alla 1 protsendi saagi harilikust väärtusest ehk 1 tonni

esmakokkuostuhinnast. Eelnõu näeb ette ühtlustamise ka nende liikide puhul ning 2026. a

tehakse esimene samm, millega liigutakse tasumäärani 1 protsent. Tursa puhul tähendab see

püügiõigustasu tõusu 58,8 euroni ning lesta puhul 23,70 euroni.

Kalapüügivõimaluste jaotus traalpüügi ja rannapüügi vahel lepitakse kokku peale seda, kui EL

nõukogu püügivõimalused kokku lepib ja kehtestatakse aasta lõpus määruse muudatusega.

Kalapüügiõiguse tasud kehtestatakse käesoleva määrusega selleks, et ettevõtjad saaksid soovi

korral 2026. a alguses kalapüügiga alustada. Kui EL ei ole püügivõimalusi detsembriks

kehtestanud, saab Põllumajandus-ja Toiduamet KPS § 48 lõige 2 alusel välja jagada püüdjatele

püügivõimalused, mis ei ületa 50 protsenti eelmise aasta püügivõimalustest.

Läänemere traalpüügis on prognoositav 2025. a lõpuks riigieelarvesse laekuv summa

kalapüügiõiguse omandamise eest ligikaudu 280 000 eurot. Olenevalt sellest, mis tasemel

2026. a püügivõimalused kehtestatakse, laekub 2026. a traalpüügitasudest riigieelarvesse ca

406 000—540 000 eurot. Laekumised kasvavad eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt,

kuna eeldatavasti tõusevad nii kilu- kui avaosa räimekvoot ning ühtlasi tõusevad ka mõlema

liigi puhul tonni eest makstavad püügiõigustasud.

Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel räime-, kilu-, tursa- ja lestapüügiks kalalaeva

kalapüügiloa alusel on esitatud eelnõu lisas 2.

2.3. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarud on aastati muutlikud, sõltudes eelkõige

keskkonnatingimustest, aga ka kalapüügist järves. TÜ EMI 2025. a uurimistöö „Kalavarude

uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 2025-2026“ vahearuandest nähtub, et koha, mis on

10

järve kõige väärtuslikum liik, varu on suurenemas ja on praegu mõõdukas seisus.6 Samuti on

mõõdukas seisus ahvena- ja haugivarud mõõdukas seisus, latika- ja särjevarud aga stabiilselt

heas seisus.7 Tint on jätkuvalt halvas seisus ja ei võimalda töönduspüüki.8 Rääbisevaru on

vähenenud ja kuna vanemaid kalu peaaegu pole, ei ole ka varu paranemiseks praegu eriti

lootust.9

Kalapüügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2026. a on esitatud joonisel 4. Joonisel

ei kuvata põhjanooda ehk mutniku püügiõiguse tasu, kuna see on teiste vahendite omast

oluliselt kallim ja muudaks graafiku raskesti loetavaks. Põhjanooda tasu tõuseb eelmise aastaga

võrreldes 206,75 eurot ja on 2026. a 2019,36 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 3,5

protsenti. See on tingitud koha, latika, haugi ja särje saakide kasvamisest ja seega saagi väärtuse

tõusust. Tindimõrdu ja rääbisepüügiks kasutatavaid kastmõrdu eelnõu kohaselt ei kehtestata,

kuna nende püügivõimalus selgub alles novembris, kui toimuvad Eesti Vabariigi Valitsuse ja

Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude

säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel igal aastal peetavad läbirääkimised

(edaspidi Eesti-Vene kalandusläbirääkimised). Kui läbirääkimiste tulemusena kastmõrdade ja

tindimõrdade püügivõimalus tekib, kehtestatakse need määruse muudatusega.

Joonis 4. Kalapüügiõiguse tasu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2025. a ja 2026. a.

Joonisel nähtub olulisima muutusena ääre- või avaveemõrra tasu tõus: kui 2025. a oli tasu 96,40

eurot, siis 2026. a on tasu 125,74 eurot. Selle põhjuseks on ahvenasaagi märkimisväärsest

suurenemisest ja ka ahvena esmakokkuostuhinna tõusust.

Kalapüügiõiguse tasude arvutuskäik on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 2.

Kui kõik määruses kirjeldatud püügivõimalused omandatakse, laekub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järve 2025. a püügiõiguse tasudest riigieelarvesse veidi üle 186 000 euro (2025. a

6 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uurimistöö „Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 2025-

2026“. Arvutivõrgus: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-06/uuring-2025-kalavarud-2024-

vahearuanne.pdf 7 Ibid. 8 Ibid. 9 Ibid.

11

155 412 eurot). Kui sügiseste Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste järel saab ka tindi- ja

kastmõrdade püügivõimalused avada, lisandub nimetatud summale ka neist püügiõiguse

tasudest laekuv summa.

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügiks

kaluri kalapüügiloa alusel on esitatud eelnõu lisas 3.

2.4. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Eesti Vabariigi veekogudel,

välja arvatud Läänemerel ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvede järel on siseveekogudest kalanduslikult olulisim Võrtsjärv.

Eesti Maaülikooli uuringust „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi

hindamine 2024. aastal nähtub, et varude seisund on Võrtsjärvel liigiti üsna erinev. 10 Latikavaru

püsib endiselt heas seisus, samuti on heal tasemel angerjavaru, kuna see toetub asustamisele

ning praegu on püügimõõtu jõudnud need angerjad, mis asustati seitse kuni kaksteist aastat

tagasi, mil asustusmahud olid suured. Ka kohavaru on pigem heas või mõõdukas seisus, saagid

püsivad kõrgel tasemel. Haugi puhul aga paraku kestab madalseis. Teadlaste soovituse kohaselt

2026. a Võrtsjärvel kasutada lubatud kutselise kalapüügivahendite piirarve eelmise aastaga

võrreldes ei muudeta.

Võrtsjärvel kasutatakse kutselisel kalapüügil kaht tüüpi püügivahendeid: nakkevõrke ja mõrdu.

Nakkevõrkude kalapüügiõiguse tasu Võrtsjärvel langeb eelmise aastaga võrreldes 13,16 euro

võrra ja on 2026. a 29,34 eurot, mis moodustab 2024. a saagi harilikust väärtusest 3,5 protsenti.

Erinevalt nakkevõrkudest arvutatakse Võrtsjärve mõrdade kalapüügiõiguse tasu aga angerja

asustamiseks kulunud rahasummade põhjal. Nimelt, KeTS-i § 11 lõike 5 järgi võetakse nendes

veekogudes, kuhu riigi vahendite toel angerjat asustatakse, angerjapüügivahendite tasu

arvestamise aluseks eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul

asustamiseks tehtud kulutused. Seejuures peavad kalurid kandma 60—100 protsenti

asustamiseks tehtud kulutustest. Kalurite panus püsis mitmeid aastaid madalal ja ulatus kuni 1.

juulini 2024. a kehtinud KeTSi redaktsiooni järgi maksimaalselt 50 protsendini.

Seadusemuudatusega määrati aga uueks vahemikuks 60—100 protsenti ning Vabariigi

Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruses nr 83 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud

aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ kehtestati angerjapüügivahenditele

selline tasu, mis vastas 80 protsendile. Arvestades, et angerja asustamine Eestis kannab

peaasjalikult majanduslikku eesmärki ja avalik huvi kaldub aina enam angerja kui kriitiliselt

ohustatud liigi kaitse suunas, ei ole mõistlik maksumaksja raha nii suures ulatuses angerja

asustamisse suunata. Seetõttu tehakse asustamiskulutuste katmisel järgmine samm ja eelnõu

kohaselt kehtestatakse angerja püügiõigustasud selliselt, et kalurite omaosalus oleks 90

protsenti. See tähendab, et püügiõigustasudena küsitakse 2026. a kaluritelt tagasi 90 protsenti

2014.—2019. a jooksul asustamiseks tehtud keskmistest kulutustest. Tulevikus on kavas

kalurite omaosalust veelgi suurendada ja jõuda 100 protsendini.

Kuna angerjat on asustatud ka Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve ning Saadjärve, arvutatakse

ka neis kasutatavate angerjapüügivahendite püügiõiguse tasud angerja asustamiseks tehtud

kulutuste põhjal. Asustamiskulutusi maksavad kalurid tagantjärele ehk makstakse nende

angerjate eest, mis parasjagu saakides esinevad ja mis on seitse kuni kaksteist aastat tagasi

10 Eesti Maaülikooli uuring „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2024.

aastal“. Arvutivõrgus: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/uuring-2025-

v%C3%B5rtsj%C3%A4rv-kalavarud-2024.pdf

12

asustatud. Saakide ja püügiõigustasude kohta käiva info kõrvutamine näitab, et angerja

asustamine eelnimetatud väikejärvedesse ei ole end ära tasunud. Erinevalt Võrtsjärve kalureist

on väikejärvede kalurid ka ise korduvalt märkinud, et kõrged püügiõigustasud on ülejõukäivad.

Seega tuleb nentida, et lisaks angerja asustamise vähesele liigikaitselisele aspektile on nende

veekogude puhul asustamine ka majanduslikust aspektist ebamõistlik. Arvestades, et

riigipoolne rahaline panus angerja asustamisse lähiaastatel kiirelt kahaneb ja väikejärvede

kalurid ei ole võimelised kõrgete püügiõigustasude kaudu asustamist kogu ulatuses kinni

maksma, on vastu võetud otsus, et Kaiavere, Kuremaa, Vagula ja Saadjärve puhul angerja

asustamist edaspidi riiklikult ei toetata. Kokkuleppel kaluritega vähendatakse neis järvedes

püügiõigustasusid selliselt, et arvutamise aluseks võetakse 60 protsenti asustamiskulutustest

ehk KeTS-ile vastav minimaalne võimalik omaosaluse määr. Lähitulevikus on kavas sisse viia

KeTS-i muudatus, mis võimaldaks neis järvedes tasu arvutamisel üle minna saagi väärtusele

põhinevale meetodile juba varem ja mitte alles siis, kui asustatud angerjas saakides enam ei

esine. Angerja asustamisveekogude püügiõiguse tasude arvutuskäik ja tulemused võrreldes

eelmise aastaga on näha seletuskirja lisa 1 tabelis 4.

Et Euroopa angerjas on kriitiliselt ohustatud, kehtestatakse angerjavaru kaitseks ja pikemas

perspektiivis varu taastamise toetamiseks täiendavad kaitsemeetmed, millest üheks on angerja

asustamisveekogudel õngejadade kaotamine. See tähendab, et kutselise õngejada

püügivõimalust käesoleva eelnõu kohaselt 2026. a Saadjärvel ja Kaiavere, Kuremaa ja Vagula

järvel enam ei kehtestata ning ühtlasi kaotatakse 2026. a harrastuspüügi võimaluste ja

kitsenduste määrusega ära ka harrastusliku õngejadaga püügi võimalus Võrtsjärvel ja

Saadjärvel ning Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järvel.

Õngejadade püügivõimaluse kaotamise vajadus tuleneb sellest, et angerjas neelab õngejada

konksu sügavale neelu ja alamõõdulist angerjat ei ole võimalik ilma tõsiseid vigastusi

tekitamata vabastada. Nõnda võivad õngejadad angerjale arvestatavat varjatud suremust

tekitada, mis liigi halba seisundit arvestades ei ole aktsepteeritav. Õngejadade kaotamist on

arutatud nii kutseliste kalurite kui harrastajatega vastavalt 11. aprillil 2025. a ja 30. mail 2025.

a toimunud kohtumistel ning mõlemad pooled on sellele muudatusele toetust avaldanud.

Arvestades, et 2026. a angerja asustamisjärvedel nii kutselised kui harrastuslikud õngejadad

kaotatakse, ei ole Võrtsjärve, Kaiavere ja Vagula järve puhul 2026. a kutselise kalapüügi tasude

arvutustes harrastuspüügi osakaalu enam arvesse võetud. Varasemalt korrigeeriti

harrastuspüüdjate angerjasaakide osakaalu alusel kutseliste kalurite püügiõigustasud

väiksemaks, kuid alates 2026. a ei ole neil järvedel seda enam põhjust teha, kuna seal jätkub

angerjale sihitud püük ainult kutselise mõrrapüügina. Kuremaa järvel ja Saadjärvel saab

harrastuslik angerjapüük jätkuda harpuuniga, mistõttu neil veekogudel on kutselise

püügiõigustasu proportsionaalselt vähendatud vastavalt sellele, missugune on olnud viimase

10. a jooksul harpuunpüssiga saadud angerjate osakaal kogu angerjasaagist.

Angerja kaitse, asustamise ning püügiõigustasudega seonduvat on avalikkusele tutvustatud

15. novembril 2024. a ning asjassepuutuvate kalurite ja muude huvigruppidega täiendavalt

arutatud 11. aprillil 2025. a, 30. mail 2025.a ja 8. —9. juulil 2025. a toimunud kohtumistel.

Ülejäänud siseveekogudes ja Narva jõel ning Narva veehoidlas arvutatakse kalapüügiõiguse

tasud tavapärasel moel ehk 2024. a saadud saagi hariliku väärtuse põhjal. Joonis 5 kujutab

väikesiseveekogudel ja Narva jõel ning Narva veehoidlas 2025. a kehtinud ja 2026. a

kehtestatavaid kalapüügiõiguse tasusid, välja arvatud angerjapüügi ja silmupüügiga seotud

tasud. Joonisele pole kantud Nasva jõe jõemõrra ning Mullutu lahe ääre- või avaveemõrra

13

tasusid (mõlemad Saare maakonnas), kuna need on teistest oluliselt kõrgemad ja muudaksid

graafiku loetamatuks.

Jooniselt on enim märgatav Emajõe jõemõrra ja kuni 1-meetrise suu kõrgusega ääremõrra

tasude muutused. Jõemõrra tasu tõuseb 42,25 euro võrra ja on 2026. a 70,89 eurot. Selle

põhjustas mitme kalaliigi, eriti latika, saagi kasv ja samuti koha esmakokkuostuhinna tõus.

Emajõel kasutatavate väikeste ääremõrdade tasu aga langeb KeTS-ile vastava minimaalse

määrani ehk 10 euroni, kuna saagid langesid nii palju, et saagi keskmisest väärtusest

tavapäraselt arvutatav 3,5 protsenti oleks vaid 0,4 eurot.

Joonis 5. Jõemõrra, kaldanooda, nakke- või raamvõrgu, ääre- või avaveemõrra ja kuni

1- meetrise suu kõrgusega ääremõrra tasude võrdlus 2025. ja 2026. a veekogude kaupa.

Nasva jõemõrra tasu on 228,4 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 3,5 protsenti. Tasu langeb

eelmise aastaga võrreldes 271,6 euro võrra ja see on tingitud mitmete kalaliikide saagi

vähenemisest, millest enim mõju on avaldanud ahvena ja särje püügikoguste mitmekordne

langus. Mullutu ääre- või avaveemõrra tasu tõuseb 16,49 euro võrra ja on 2026. a 196,34 eurot,

mis moodustab saagi väärtusest 3,5 protsenti. See tõus on tingitud eelkõige 2024. a ahvena-,

haugi- ja särjesaakide suurenemisest võrreldes 2022. a.

Silmutorbikute tasu püsis pikka aega 0,6 euro juures, mis oli 2024. a juulini kehtinud KeTS-i

järgi väikseim selle püügivahendi lubatud tasu. Peale KeTS-i muudatust on silmutorbikute

miinimumtasu aga 1,2 eurot ja see tasu kehtestataksegi taas kõigi maakondade puhul, kuna

2024. a silmutorbikutega saadud saakide väärtused jäävad kõikjal alla KeTS-ile vastava

piirmäära. Silmumõrdade tasu on sarnaselt eelnenud aastale ka 2026. a kõigil asjakohastel

jõgedel 10 eurot, mis on KeTS-ile vastav väikseim võimalik püügivahendile kehtestatav

piirmäär.

Kui omandatakse kõik Eesti Vabariigi veekogudele, välja arvatud Läänemerele ning Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvele, määrusega kavandatud püügivõimalused, laekub neist riigieelarvesse

kokku umbes 164 000 eurot. Sellest umbes 123 000 euro ulatuses on angerjapüügiga seotud

püügivahendite tasudest laekuv summa, mida on umbes 3000 euro võrra rohkem, kui

angerjapüügi eest 2025. a koguti.

14

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks Eesti Vabariigi veekogudel,

välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on esitatud määruse lisas 4. Seal

nimetatud veekogude nimetustele on õigusselguse huvides lisatud EELIS-e registrikoodid

(veekogu unikaalne kood Eesti looduse infosüsteemis).

2.5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel

Kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd (edaspidi kaugpüük)

ühtlustatakse kalapüügiõiguse tasusid teiste sektori osadega (rannapüük ja traalpüük). Sarnaselt

Läänemere traalpüügiga olid ka kaugpüügis mitmed tasud aastaid sellisel tasemel, et

moodustasid saagi keskmisest väärtusest alla 2 protsendi. Kui rannapüügi puhul on tasude

arvutuse aluseks juba palju aastaid 3,5 protsenti saagi keskmisest väärtusest, siis Läänemere

traalpüügi puhul jõutakse käesoleval aastal 2,5 protsendini ja sarnane liikumine on vajalik ka

kaugpüügi puhul. Seega näeb eelnõu ette, et ka kaugpüügi tasud moodustaksid saagi väärtusest

vähemalt 2,5 protsenti. Ühtlasi jälgitakse, et tasu ei oleks suurem kui 3,5 protsenti saagi

väärtusest. Mitmed tasud muutuvad ülaltoodud proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt.

Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon

(NAFO), mille aastakoosolek peetakse septembri lõpus, ja Kirde-Atlandil Kirde-Atlandi

kalanduskomisjon (NEAFC), mille aastakoosolek on novembris 2025. a. Süvaveeliikide –

süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba ja teiste – püügivõimalused

lepitakse kokku detsembri AGRIFISH nõukogus ja vastav määrus (nn EL kvoodimäärus)

jõustub tavapäraselt jaanuaris. Kuna süvaliikide püügivõimalused on koguseliselt väikesed, ei

ole Eesti kalurid peale 2007. a neid kalaliike püüdnud, kuid püügivõimaluste vastu on võimalik

vahetada teisi püügivõimalusi. Kaugpüügi puhul põhinevad liikide püügiõiguse tasumäärad

Norra Statistikaameti,11 Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete

turu seirekeskuse12 ja Kanada Newfoundlandi regiooni esmakokkuostuhindade kohta avaldatud

veebimaterjalidel13.

Saagikus Teravmägede piirkonnas oli 2024. a 3 tonni päevas ja võrreldes 2023. a on see

vähenenud 6 tonni võrra. Püügiõiguse tasu on seal ajalooliselt olnud madalam kui teistes

krevetipüügi piirkondades, kuna kliimatingimused püügipiirkonnas on väga ekstreemsed ja

nõuavad ka ettevõtjatelt lisakulusid. Saagi väärtuseks on võetud Kanada Newfoundlandi

regiooni ja EUMOFA hindade keskmine ehk 3245 eurot/tonn. Teravmägede püügipiirkonnas

kehtestatakse püügipäeva eest kalapüügiõiguse tasu 243,38 eurot, mis moodustab päevase saagi

harilikust väärtusest 2,5 protsenti. Nimetatud püügipiirkonnaks on Norra Kuningriigi 1977. a

loodud kalakaitseala, mis ümbritseb Teravmägede (Svalbardi) saarestikku. Teravmägede

kreveti püügiõigus tuleneb 1920. a sõlmitud Pariisi leppest (Svalbardi lepe/Spitsbergen Treaty).

14

NAFO piirkonnas 3L ja 3M (vt seletuskirja lisa 2), kus eelnevatel aastatel olid Eestile

kehtestatud suured püügivõimalused, selgub krevetiliste püügi võimalikkus 2026. a septembris

toimuva NAFO aastakoosoleku käigus. NAFO piirkonna 3L krevetiliste püügiõiguse tasu

81,22 eurot moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti. 3M krevetiliste püügipäeva püügiõiguse

11 Norra Statistikaameti kodulehekülg. Arvutivõrgus: https://www.ssb.no/en/jord-skog-jakt-og-fiskeri/ 12 Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse kodulehekülg.

Arvutivõrgus: https://www.eumofa.eu/ 13 Kanada Valituse kodulehekülg. Arvutivõrgus: http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca/ 14 Forskrift om fiskevernsone ved Svalbard. Arvutivõrgus: https://faolex.fao.org/docs/pdf/nor12764.pdf

15

tasu 320 eurot moodustab 1,9 protsenti päevapüügi väärtusest eeldusel, et päevasaak on 5 tonni

päevas nagu see oli 2021. a, kui krevetipüük avatud oli. Krevetiliste püügiõiguse tasu tugineb

Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (edaspidi EUMOFA) ja Kanada

Newfoundlandi regiooni krevetiliste (Pandalus borealis) esmakokkuostuhinnal, mis oli 2024. a

3245 eurot tonni eest.

Kalaliikide püügiõiguse tasu kujunemisel on aluseks võetud kala eluskaalu hind, mille põhjal

arvutati kalaliigi harilik väärtus. Kui eluskaalu hinda ei ole toodud, saadakse eluskaalu hind

selliselt, et jagatakse kalaliigi esmakokkuostuhind EUMOFA andmebaasis leiduva vastava

töötlemiskordajaga. Saadud tulemus ongi eluskaalu hind. Töötlemiskordaja määratakse

töötlemiskadude põhjal. Lühiuimkalmaari püügiõiguse tasu 2026. a on 36,76 eurot tonni eest,

mis moodustab saagi harilikust väärtusest 2,5 protsenti, arvestades, et EUMOFA andmetel oli

2024. a lühiuimkalmaari hind 1500 eurot/tonn.

2024. a oli makrelli esmakokkuostuhind Euroopas EUMOFA andmetel 1200 eurot eluskaalu

tonni eest, millest püügiõiguse tasu 42 eurot moodustab 3,5 protsenti. Püügiõiguse tasu langeb

eelmise aastaga võrreldes 6 euro võrra, et järgida proportsionaalsuspõhimõtet, mille järgi ei

peaks tasu ületama 3,5 protsenti saagi harilikust väärtusest.

Meriahvenat püütakse ja müüakse nii Euroopas kui ka Kanadas. Meriahvena

esmakokkuostuhind oli 2024. a Euroopa ja Kanada turul keskmisena 1117 eurot tonni eest

eluskaalu kohta. Kalapüügiõiguse tasu jääb eelmise aasta tasemele ja on 37 eurot, mis

moodustab saagi väärtusest 3,3 protsenti.

Pikklesta esmakokkuostuhind oli 2024. a 1139 eurot tonni eest. Kalapüügiõiguse tasu 33 eurot

moodustab sellest 2,9 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu ei tõuse võrreldes 2025. a.

Railiste esmakokkuostuhind 2024. a oli Kanada ja Euroopa EUMOFA keskmisena

1389 eurot/tonn. 2026. a kehtestatav püügiõiguse tasu 34,73 eurot moodustab sellest

2,5 protsenti.

Sinise molva eluskaalu esmakokkuostuhind oli 2024. a 1200 eurot tonni eest, mis oli 7 eurot

vähem kui 2023. a – 1207 eurot tonni eest. Kalapüügiõiguse tasu moodustab saagi väärtusest

2,5 protsenti ja jääb samaks – 30 eurot tonni eest.

Süvalesta eluskaalu esmakokkuostuhind 2024. a Kanada ja EUMOFA keskmisena on

4553 eurot/tonn, mis on 23 protsenti rohkem kui 2023. a. Liigi esmamüük toimub nii Kanada

kui ka Euroopa turul. Kalapüügiõiguse tasu 113,8 eurot moodustab sellest 2,5 protsenti.

Kalapüügiõiguse tasu tõuseb seega eelnenud aasta võrreldes 25,8 eurot.

Süvaliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba turustamise

hinnainfo on erinevate turgude kohta raskesti kättesaadav, kuna nende liikide püük on väga

väike. 2024. a EUMOFA-s avaldatud andmete põhjal on teada vaid kahe liigi

esmakokkuostuhind, mis kalju-tömppeakalal oli 2000 eurot/tonn ja süsisabal 3500 eurot/tonn.

Kuna süvahaide hind pole teada ja saagi koosseis ei ole ka prognoositav, siis arvestatakse tonni

keskmiseks hinnaks 800 eurot. 20 euro suurune kalapüügiõiguse tasu moodustab saagi

harilikust väärtusest 2,5 protsenti. Süvaliike ei ole alates 2007. a enam püütud, kuna

püügivõimalused on väikesed, seetõttu on neid antud kasutada teistele riikidele.

Tursa kohta kehtestatava kalapüügiõiguse tasu aluseks on võetud Kanada ja Euroopa turu

eluskaalu keskmine esmakokkuostuhind 2384 eurot tonni eest, millest 59,78-eurone

püügiõiguse tasu moodustab 2,5 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu tõuseb eelmise aastaga

võrreldes 4,78 euro võrra.

16

Kalapüügiõiguse tasu on kehtestatud ka piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt

reguleerimata kalaliikidele, sest ka nende liikide püügiks antakse kalapüügiluba ja mõningal

juhul püütakse neid isegi sihtliigina. Reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu aluseks on

võetud reguleerimata kalaliikide keskmine esmakokkuostuhind 2024. a EUMOFAs järgmiselt:

merihunt 120 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 1400 eurot tonni eest; valge ameerika luts 4000

eurot tonni eest. Nimetatud liikide keskmine esmakokkuostuhind 1840 eurot, millest 46

-eurone kalapüügiõiguse tasu NAFO veealal moodustab 2,5 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu

tõuseb eelnenud aastaga võrreldes 14 eurot.

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu

NEAFCi piirkonnas sõltub paljuski krevetist. Kuigi NEAFCis püütakse ka teisi reguleerimata

liike, on siiski krevetiliste prognoositav osatähtsus üle 70 protsendi ja seega on põhjendatud

kalapüügiõiguse tasu vähemalt samal tasemel, kui seda on reguleerimata liikide püügil NAFOs.

Arvestades samas keskmiseks reguleerimata liikide esmakokkuostuhinnaks 2191 eurot tonni

eest (merihunt 120 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 1400 eurot tonni eest; valge ameerika luts

4000 eurot tonni eest, krevett 3245 eurot tonni eest) ja lähtudes võrdsest kohtlemisest,

kehtestatakse NEAFCis reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasuks 54,78 eurot, mis

moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti. Tasu tõuseb eelnenud aastaga võrreldes 22,78 euro

võrra.

Edela-Atlandi avamere püügipiirkond jääb väljapoole Edela-Atlandi rannikuriikide (Falklandi

saarte, Argentiina, Brasiilia) sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit. Eesti laevadel on

õigus püüda reguleerimata liike eelnõu § 5 lõikes 3 kirjeldatud alal. Piirkondlikku

kalandusorganisatsiooni sellel veealal asutatud ei ole, seega ei ole ka kalapüügivõimalused

koguseliselt piiratud. Piirkonnas tegutses varem üks Eesti kalalaev ning peamised püütud liigid

olid kalmaar, rai ja merluuslased. Nüüdseks juba rohkem kui kümme aastat polnud selles

piirkonnas ükski Eesti kalalaev püüdmas käinud, aga 2025. a kevadel väljus üks Eesti kalalaev

taas sinna püügireisile. Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas on lubatud püüda reguleerimata

liike, mille keskmised esmakokkuostuhinnad EUMOFA andmetel on järgmised: kalmaar 1500

eurot/tonn, rai 1389 eurot/tonn, merluuslased 4000 eurot/tonn. Nende hindade keskmine on

2296 eurot/tonn, millest 2,5 protsenti moodustab 57,40 eurot/tonn.

2024. a laekus kaugpüügi tasudest riigieelarvesse umbes 535 000 eurot. 2025. a laekumised ei

ole eelnõu koostamise hetkel veel lõplikult teada, kuid jäävad tõenäoliselt samasse suurusjärku.

2026. a laekumised sõltuvad sügise jooksul piirkondlikes kalandusorganisatsioonides kokku

lepitavatest ja hiljem detsembris EL Nõukogus kinnitatud püügivõimalustest.

Kaugpüügi kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad on esitatud eelnõu lisas 5.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3 ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab ELi nõukogu

iga aasta Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid). Käesolev eelnõu ei käsitle

Läänemeres riikide vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi,

kuna need lepitakse kokku 27.—28. oktoobril 2025. a AGRIFISH ministrite nõukogus ning

kehtestatakse 2026. a alguses käesoleva määruse muudatusega.

17

Eelnõuga määratakse lubatud püügivahendite piirarv rannapüügil muuhulgas ka nende

püügivahendite jaoks, millega püütakse räime, lõhet ja väga vähesel määral turska, mille püüki

EL reguleerib. Sellest hoolimata ei lähe nende kalaliikide püügiks lubatud püügivahendite

piirarvu kehtestamine vastuollu ELi õigusega, sest liikmesriik peab tagama, et talle eraldatud

püügikvoote ei ületataks. Samuti vastavalt KPS § 42 lõikele 1 on püügivõimalused lubatud

väljapüügimaht, püügipäevade arv, püügivahendite arv, laevade püügikoormus või

püügivõimsus või kalalaevade arv. ELi nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 4 punkti

32 kohaselt kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus,

väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini püügivõimalused

määratlus laiem. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45 lõikest 1 ja § 46

lõikest 1 kehtestada püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul on Vabariigi

Valitsusel õigus kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel püügivõimalused

püügivahendite või püügipäevade arvuna, samuti ELi poolt reguleerimata liikide (agarik) puhul

ka väljapüügi kogusena.

EL kehtestab iga-aastaselt püügivõimalusi ka väljaspool ELi asuvate veealade jaoks. Käesolev

eelnõu ei käsitle püügivõimalusi püügiks väljaspool Läänemerd nendele kalaliikidele, mida

reguleerib EL. Samas nähakse ette kalapüügiõiguse tasud nende kalaliikide püügile

veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel

on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. Teravmägede kreveti püügivõimalused tulenevad

1920. a sõlmitud Pariisi leppest (nn Svalbardi lepe).

EL ei reguleeri kalapüüki sise- ja piiriveekogudel.

Määrus on seega kooskõlas ELi õigusega.

4. Määruse mõjud

Rannapüügil ning sise- ja piiriveekogudes odavneb võrreldes 2025. aastaga 17 tasu, kallineb 24

tasu, kaotatakse 4 tasu (õngejadad angerja asustamisjärvedes) ning ülejäänud 74 tasu jäävad

samaks. Pea kõigi muutumatuna püsivate tasude puhul on tegu KeTS-ile vastavate

miinimumtasudega, välja arvatud Pärnu maakonna kastmõrd, mille eest tuleb maksta KeTS-ile

vastavat püügivahendi maksimaalset tasu. Ühtlasi on Pärnumaa kastmõrd 2026. a ainuke

püügivahend, mille eest maksimaalset võimalikku tasu rannapüügil ja sise- ja piiriveekogudes

maksma peab.

Läänemere traalpüügis kesksel kohal olevad räime ja kilu püügiõiguse tasud tõusevad samuti,

tasu protsenti väljapüütud koguse harilikust väärtusest viiakse järk järgult lähemale sellele, mis

on rannapüügis. 2026. a tehakse järgmine samm ning nii räime kui kilu puhul jõutakse 2,5

protsendini. Samasugune liikumine seisab ees ka kaugpüügi puhul, kus 2026. a tehakse esimene

samm ning jälgitakse, et ükski tasu ei moodustaks saagi keskmisest väärtusest vähem kui 2,5

protsenti.

Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv ettevõtjatele, on

tasude tõus õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta väljapüütud koguste

suurenemisest tingitud sissetulekute kasvu. Tegemist on tasu muutustega tavapärastes piirides.

Kuna tasudele seadusega kehtestatud piirmäärade hulgas on ka maksimaalsed lubatud

piirmäärad, ei ole ohtu, et kalapüügiõiguse tasud muutuksid liialt koormavaks. Kalapüügiõiguse

tasud moodustavad üldjuhul väikese osa püügiks tehtavatest muudest vajalikest kulutustest

(töötasu, kütus, püügivahendid, kala käitlemine jms). Kalapüügiõiguse tasudest laekuvatest

18

summadest tehtavatele uuringutele tuginev kalavarude majandamine annab parema võimaluse

tulevikuvarude suurenemiseks ja koos sellega ka kalurite saakide ja sissetulekute kasvuks. Seda

muidugi eeldusel, et antud teadussoovitusi ka järgitakse.

Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse töökorraldust, ühtlasi puudub oluline sotsiaalne ja demograafiline mõju.

Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule. Määruse

majanduslik mõju on kaudselt hinnatav aasta jooksul välja püütava saagi väärtuse kaudu,

näiteks 2024. a saagi koguväärtus Läänemere traalpüügil, rannapüügil ja siseveekogudes oli

esmakokkuostuhindade põhjal veidi üle 28 miljoni euro, millele lisandub veel kaugpüügi saagi

väärtus. Saagi tegelik väärtus on kindlasti kõrgem, kuna kogu kala ei liigu esmakokkuostu ja

osa väärindatakse enne müüki. Kuigi esmakokkuostuhinnad ja saagikogused on aastati

kõikuvad, võib eeldada, et saagi koguväärtus jääb ka järgnevatel aastatel umbkaudu samaks.

Arvestades, et kalapüük on majandustegevusena oluline eelkõige maapiirkondades, on eelnevat

arvesse võttes määruse kehtestamisel regionaalarengule positiivne mõju võrreldes olukorraga,

kui määrust ei kehtestataks.

Kuna püüniste piirarve teadussoovitusest hoolimata ei vähendata, on määrusel kalavarudele

negatiivne mõju. Liigse püügisurve vähendamiseks sobilikeima viisi otsimine jätkub.

Määruse rakendamine ei too kaasa koolitusvajadust ega lisakulutusi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud

KeTS-i § 551 lõike 7 punkt 2 kohaselt kantakse kalapüügiõiguse eest makstav tasu

riigieelarvesse. Kui kõik kehtestatavad püügivõimalused välja ostetakse, laekub kutselise

kalapüügi tasudena 2026. a kokku püügist ligikaudu 1,9 miljonit eurot. Selle võib tinglikult

jagada 3 suureks osaks: kaluri kalapüügiloa alusel toimuvast püügist (rannapüük+siseveed)

laekub umbes 740 000 eurot, Läänemere traalpüügist umbes 470 000 eurot ja kaugpüügist kuni

700 000. Võrdluseks - harrastuspüügitasudest laekus 2024. a riigieelarvesse umbes 910 000

eurot.

Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuva täpse summa 2026. a saab kokku

arvutada pärast seda, kui on sõlmitud kokkulepped rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide

püügivõimaluste jaotamiseks. 2024. a laekus Läänemere traalpüügi tasudest umbes 174 000

eurot ja kaugpüügist 535 000 eurot.

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvesse. Kalapüügiõiguse tasude

omandamisest laekuvad summad peaksid ideaalis katma riigi kulutused, mida tehakse

kalandussektori uuringute ning järelevalveprojektide tegemiseks ja kalanduse haldamiseks.

Angerja asustamisveekogude tasud suunatakse tagasi järgmistesse asustamisprojektidesse.

Kalavarude püsiuuringud ja rahaline kulu aastas on järgmised:

− Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine (umbes 43 000

eurot);

− angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas (umbes 38 000 eurot);

− ELi kalandusandmete kogumise programm (umbes 1 650 000 eurot);

− kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (umbes 220 000 eurot);

− kalastiku ja püügivahendite tõhususe uuring Eesti väikejärvedes (umbes 33 000 eurot);

− Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (umbes 35 000 eurot).

19

Lisaks riigieelarvest kalandussektori uuringute ja järelevalveprojektide rahastamisele

suunatakse osa raha Keskkonnainvesteeringute keskuse (edaspidi KIK) kaudu ka muudesse

kalastiku ja kalandusega seotud projektidesse, mida taotleb ja viib ellu kalandussektor ise. 2025.

a näiteks rahastati KIK-i kalandusprogrammist 22 projekti summas 624 000 eurot.

Lisaks uuringutele, kalanduse haldamisele ja kalanduse arendusprojektidele on suured

püsikulud kalanduse järelevalve teostamisel. Kalandusrikkumised moodustavad suure osa

keskkonnarikkumistest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks kalandusliitudele (Eesti Kaugpüüdjate

Liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Kihnu Vallavalitsus, Eesti Kutseliste

Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing

Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing,

Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate

Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite

Liit, Eesti Kalaliit), Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Ihtüoloogia Seltsile ja Kalastusklubide

Liidule.

20

Seletuskirja lisa 1

Kalapüügiõiguse tasu arvutamine püügivahendi kohta 2026. a ning selle võrdlus 2025. a

tasudega

Tabel 1. Püügiõiguse tasud Läänemerel rannapüügil

Veeala Püügivahend

Püügi-

vahendite

piirarv

2024. a

2024.a saagi

harilik

väärtus

eurodes

2026. a tasu

määr

protsentides

2026. a

tasu

eurodes

2025. a

tasu

eurodes

Harjumaa

Avaveemõrd 80 58872.42 3.5 25.76 30.11

Kastmõrd 8 0 - 10 10

Nakke- või

raamvõrk

1559 80490.08 19.4 10 10

Rivimõrd 40 841.08 47.56 10 10

Veonoot 1 0 - 10 10

Õngejada 76 147.96 513.6 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega 1-

3 m

61 1632.87 37.4 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

101 888.00 113.7 10 10

Hiiumaa

Kastmõrd 17 45739.43 3.5 94.17 20.95

Nakke- või

raamvõrk

2198 194744.50 11.3 10 10

Põhjanoot 2 0 - 10 10

Rivimõrd 500 8453.72 59.15 10 10

Veonoot 3 2197.26 3.5 25.63 10

Õngejada 200 77.47 2581.6 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega 1-

3 m

250 628023.79 3.5 87.92 69.25

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

65 38487.86 3.5 20.72 15.29

Ida-

Virumaa

Avaveemõrd 30 9760.21 3.5 11.39 28.4

Kastmõrd 30 242325.72 3.5 282.71 313.79

Nakke- või

raamvõrk

2140 55034.86 38.9 10 10

Rivimõrd 2 0 - 10 10

21

Õngejada 2 0 - 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega 1-

3 m

20 4977.26 4.0 10 12.43

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

12 1458.60 8.2 10 10

Läänemaa

Avaveemõrd 30 39946.42 3.5 46.60 31.17

Kastmõrd 30 80977.16 3.5 94.47 52.43

Nakke- või

raamvõrk

2185 280060.58 7.8 10 10

Rivimõrd 945 7151.44 132.14 10 10

Õngejada 130 0 - 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega 1-

3 m

85 76598.22 3.5 31.54 40.64

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

70 27362.52 3.5 13.68 17.43

Lääne-

Virumaa

Avaveemõrd 30 9270.40 3.5 10.82 10

Kastmõrd 3 29477.39 3.5 343.90 33.31

Nakke- või

raamvõrk

998 47740.53 20.9 10 10

Rivimõrd 2 0 - 10 10

Õngejada 25 29.15 857.8 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega 1-

3 m

75 9555.21 7.8 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

29 198.92 145.8 10 10

Pärnumaa

Avaveemõrd 487 804458.06 3.5 57.82 63.31

Kastmõrd 175 3163193.73 2.8 500 500

Nakke- või

raamvõrk

4015 338427.37 11.9 10 10

Rivimõrd 275 30150.39 9.12 10 10

Veonoot 20 0 - 10 10

Õngejada 845 18.98 44513.3 10 10

Ääremõrd

suu

131 426365.80 3.5 113.91 115.57

22

kõrgusega 1-

3 m

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

315 409499.54 3.5 45.50 40.99

Saaremaa

Avaveemõrd 130 169499.05 3.5 45.63 56.54

Kaldanoot 2 0 - 10 10

Kastmõrd 95 76720.11 3.5 28.27 10

Nakke- või

raamvõrk

2107 509657.61 4.1 10 10

Põhjanoot 12 2945.57 4.1 10 26.74

Pöörinoot 4 5.38 743.7 10 10

Rivimõrd 650 13238.62 49.1 10 10

Tõstevõrk 5 0 - 10 10

Õngejada 208 4453.80 46.7 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega 1-

3 m

270 252317.89 3.5 32.71 28.4

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

197 46628.55 4.2 10 10

Tabel 2. Kalapüügiõiguse tasud Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning

angerjajärved, kus kehtivad angerjapüügivahendite tasud

Maakond Veekogu Püügivahend

PV arv

2024.

a

2024. a

saagi

harilik

väärtus

eurodes

2026. a

tasu

eurodes

2026. a

tasu

määr

prot-

sentides

2025.a

tasu

euro-

des

Harju

maakond

Harju maakonna

vooluveekogud

Silmumõrd 45 1096.81 10 41.0 10

Silmutorbik 700 8591.60 1.2 9.8 1.2

Kahala järv

Nakke- või

raamvõrk 3 35.14 10 85.4 10

Ääre- või

avaveemõrd 2 0 10 - 10

Männiku järv Nakke- või

raamvõrk 1 0 10 - 10

Rummu järv Nakke- või

raamvõrk 1 0 10 - 10

Soodla

veehoidla

Nakke- või

raamvõrk 1 0 10 - 10

Ida-Viru

maakond

Narva jõe

alamjooks

hüdroelektrijaa

mast suudmeni

Silmutorbik 15000 78176.05 1.2 23.0 1.2

23

Narva jõgi ja

veehoidla

Nakke- või

raamvõrk 80 9102.51 10 8.8 10

Ääre- või

avaveemõrd 40 267.67 10 149.4 10

Jõgeva

maakond

Kuremaa järv Nakke- või

raamvõrk 8 87.43 10 91.5 10

Pikkjärv Ääre- või

avaveemõrd 2 0 10 - 10

Lääne

maakond

Nõva jõgi Silmutorbik 50 768.07 1.2 7.8 1.2

Riguldi jõgi Silmutorbik 50 485.65 1.2 12.4 1.2

Sutlepa meri Nakke- või

raamvõrk 15 0 10 - 10

Lääne-

Viru

maakond

Lääne-Viru

maakonna

vooluveekogud

Silmumõrd 17 68.44 10 248.4 10

Silmutorbik 500 3663.41 1.2 16.4 1.2

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järv

Avaveevõrk 3000 1445818.

68 16.87 3.5 14.82

Juhtaiata

mõrd 5 606.33 10 8.2 10

Kaldavõrk 681 75519.85 10 9.0 10

Mõrd

mõrrajadas 490

863004.2

9 61.64 3.5 54.75

Põhjanoot 20 1153918.

59 2019.36 3.5

1812.6

1

Pöörinoot 3 0 10 - 10

Püüvõrk 15 21137.57 49.32 3.5 47.04

Ääre- või

avaveemõrd 411

1476560.

96 125.74 3.5 96.4

Pärnu

maakond

Ermistu järv

Nakke- või

raamvõrk 5 0 10 - 10

Ääre- või

avaveemõrd 5 768.68 10 6.5 10

Pärnu maakonna

vooluveekogud

Silmumõrd 15 191.27 10 78.4 10

Silmutorbik 2000 20434.35 1.2 11.7 1.2

Saare

maakond

Mullutu laht Ääre- või

avaveemõrd 4 22439.32 196.34 3.5 179.85

Nasva jõgi Jõemõrd 6 39153.60 228.40 3.5 500

Saare maakonna

vooluveekogud Silmumõrd 4 0 10 - 10

Tartu

maakond

Ahja jõgi

Jõemõrd 6 3595.82 20.98 3.5 14.97

Nakke- või

raamvõrk 1 0 10 - 10

Elistvere järv

Nakke- või

raamvõrk 2 141.11 10 14.2 10

Ääre- või

avaveemõrd 1 0 10 - 10

Emajõgi Jõemõrd 61

123711.7

3 70.98 3.5 28.73

Kaldanoot 7 225.63 10 31.0 10

24

Nakke- või

raamvõrk 11 20.62 10 533.6 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

9 104.12 10 86.4 106.94

Kaiavere järv Nakke- või

raamvõrk 6 1213.12 10 4.9 10

Kalli jõgi

Jõemõrd 5 936.86 10 5.3 14.26

Nakke- või

raamvõrk 3 0 10 - 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

1 0 10 - 10

Keeri järv

Jõemõrd 4 806.28 10 5.0 10

Kaldanoot 1 0 10 - 10

Nakke- või

raamvõrk 4 423.18 10 9.5 10

Ääre- või

avaveemõrd 2 0 10 - 13.83

Koosa jõgi Jõemõrd 8 10469.12 45.80 3.5 31.38

Saadjärv Nakke- või

raamvõrk 14 581.62 10 24.1 10

Võrtsjärv Nakke- või

raamvõrk 321

269117.1

1 29.34 3.5 42.5

Võru

maakond Vagula järv

Kaldanoot 2 0 10 - 10

Nakke- või

raamvõrk 10 193.76 10 51.6 10

Tabel 3. Räime ja kilu kalapüügiõiguse tasud traalpüügil 2026. a ja võrdlus 2025. a

Liik Saak 2024. a

tonnides

1 tonni

harilik

väärtus

2024. a

eurodes

tasumäär

2026. a

protsentides

1 tonni

tasu 2026.

a eurodes

tasumäär

2025. a

protsentides

1 tonni

tasu

2025. a

eurodes

Räim 10979.8 393.5 2.5 9.84 2.4 7.7

Kilu 24237.3 401.6 2.5 10.04 2.36 8.5

Tabel 4. Angerjapüügiks kasutatavate vahendite kalapüügiõiguse tasud veekogudes, kuhu

riigi toel angerjat asustatakse

Veekogu Võrtsjärv Kaiavere Kuremaa Saadjärv Vagula

Püügivahend mõrd ääre- või

avaveemõrd

ääre- või

avaveemõrd

ääre- või

avaveemõrd

ääre- või

avaveemõrd

Püügivahendite

piirarv 2026. a 323 11 10 16 10

25

Keskmiselt

asustamiseks

kulunud summa

2014-2019

eurodes

121697,24 5650,34 4508,69 9354,21 3735,34

Püüdjate

omaosalus 2014-

2019. a

keskmiselt

asustamiseks

kulunud summast

protsentides

90 60 60 60 60

Püüdjate

omaosalus 2014-

2019. a

keskmiselt

asustamiseks

kulunud summast

eurodes

109527,52 3390,20 2705,21 5612,52 2241,21

Kutselise

püügivahendi

saagi keskmine

osakaal

kogusaagist 2015-

2024. a

protsentides

100 100 97,43 90,98 100

Kutseliste

püügivahendite

summaarne tasu

2026. a eurodes

109527,52 3390,20 2635,69 5106,28 2241,21

Ühe

püügivahendi tasu

2026. a eurodes

339,09 308,20 263,57 319,14 224,12

Võrdluseks

2025.a

kehtestatud tasu

eurodes

329.17 188.8 260.69 343.44 132.54

26

Seletuskirja lisa 2

Joonis. NAFO veealad (allikas: NAFO veebileht)

27

Seletuskirja lisa 3

Joonis. NEAFCi veealad (allikas: NEAFCi veebileht)

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/773

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks

ja arvamuse andmiseks esitamine

Austatud minister, hea koostööpartner

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise

kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ eelnõu.

Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. PVM2026_eelnou.pdf

2. PVM2026_Lisa_1_rannapuuk.pdf

3. PVM2026_Lisa_2_traalpuuk.pdf

4. PVM2026_Lisa_3_Peipsi.pdf

5. PVM2026_Lisa_4_muud_siseveed.pdf

6. PVM2026_Lisa_5_kaugpuuk.pdf

7. PVM2026_seletuskiri.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Eesti Kaugpüüdjate

Liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Kihnu Vallavalitsus, Eesti Kutseliste

Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing

Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing,

Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate

Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite

Liit, Eesti Kalaliit, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ihtüoloogia Selts, Kalastusklubide Liit

2 (2)

Ulvi Päädam 56463854 [email protected] Jan Nilson

5626 7065 [email protected]