Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 23233051019

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 29.10.2025, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 23233051019

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X., tegutsedes võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis:

- 26.09.2023 kella 13.18 paiku Narvas Tallinna mnt 52 asuva ja AS-ile OG Elektra kuuluva

kaupluse Grossi Toidukaubad müügisaalis viibides müügiriiulitelt kaupu kogumaksumusega 9.14

eurot ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata;

- 27.09.2023 kella 12.16 Narvas Tallinna mnt 52 asuva ja AS-ile OG Elektra kuuluva kaupluse

Grossi Toidukaubad müügisaalis viibides müügiriiulitelt kaupu kogumaksumusega 6.66 eurot

ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata;

- 28.09.2023 kella 12.01 paiku Narvas Tallinna mnt 52 asuva ja AS-ile OG Elektra kuuluva

kaupluse Grossi Toidukaubad müügisaalis viibides müügiriiulitelt kaupu kogumaksumusega

10.96 eurot ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata;

- 02.10.2023 kella 13.18 Narvas Tallinna mnt 52 asuva ja AS-ile OG Elektra kuuluva kaupluse

Grossi Toidukaubad müügisaalis viibides müügiriiulitelt kaupu kogumaksumusega 9.06 eurot

ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata.

Eelnevalt kirjeldatud tegudega põhjustas X.X. kannatanule AS-ile OG Elektra varalist kahju kokku

summas 35.82 eurot. Seega X.X. on alust kahtlustada selles, et ta pani toime võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt,

s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur. Kuigi X.X. on alust kahtlustada kokku neljas poevarguse episoodis, siis

kuriteoga tekitatud kahju ei ole suur. Samuti tuleb võtta arvesse, et X.X. pani kõnealused süüteod

toime rohkem kui kaks aastat tagasi ning kahtlustatavaks on eakas isik (vanus 77.a).

2

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 199 lg 2 p 9 ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust

raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem karistatud ei väärteokorras ega ka

kriminaalkorras. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid

süüteoepisoode pannud toime süütegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise

võimalikkusele.

X.X. on mõistnud käimasoleva kriminaalmenetluse raames, et tema käitumine oli lubamatu,

mistõttu prokuratuuri hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu

sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku

mõju ega tagajärgi. Sedastatav on ka X.X. soov käituda edaspidi õiguskuulekalt. Eeltoodud

põhjendustel puudub vajadus karistada X.X. toimepandud varguste eest. Kuna tegemist on kõrges

eas isikuga, siis prokuratuur on seisukohal, et käesoleval juhul piisab X.X. edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks üksnes kahju hüvitamise kohustusest.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23233051019 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

3

KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. hüvitama kannatanule OG Elektra AS-ile

(reg-kood 10054238) kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 35.82 eurot, mis

tuleb kanda hiljemalt 31.12.2025 kannatanu AS OG Elektra arveldusarvele AS

Swedbank. Hiljemalt 31.12.2025 tuleb esitada Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva

osakonnale (Koidula 3a, Narva) või e-post: [email protected]

kohustuse täitmist kinnitav maksekorraldus.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei hõivatud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult kannatanule AS-i OG Elektra juhatuse liikmele Rita Uukkivile e-posti teel.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia antakse kahtlustatavale X.X.

prokuratuuris allkirja vastu kätte.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu seaduslik esindaja põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada

kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustust tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ja

kaitsjat antud toimingu juurde ei soovi.

X.X.

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Irina

Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest

KarS § 318 ja § 321 järgi.

Irina Ogurova