Taotlus

Paldiski maantee T38

Paldiski mnt 86

x

x

x

x

x

x

x x x x x x

x x x x

x

x x xx

x

x xx

x

x

x

x

x

xx

x x

x

x

x x

x x

x

x

ehitusjoon

Paldiski maantee T37

x

x

x

x

xxx

x x

x

E 85-90% Ä 10-15% 21

-P53P

6/-2 1+1

2561 m² m-a 1140 mp 1050 21

-P53P

6/-2 1+1

2685 m² m-a 1140 mp 1050

L 100% -

P-P

-

2587 m²

--

1

3

2

53P

x

x x x

x x

x

x x

xx

x x

x

x

x x x

x x x xx

x xxx

x x

xx

tänavakaitsevöönd 10 m

ALLA LASTUD ÄÄREKIVIDEGA KÕNNITEE

BU S

BU S

A6k

6k

1k

1k

10,2

8,8

12,2

10,0

3,0

18,7

11,8

3,0

53P

9,4

P2

14,9

13,1

18,7

4,0

Paldiski mnt 90a

Parkimiskorruse katuse katendi kõrgus

ümbritsevast maapinnast max 20 cm kõrgem

x

P3

P2

P3

10

16,0 2,5

5,5

6,4

Vesiravila tn

x

x 3,0

x

E 85-90% Ä 10-15%

xx x

x

x

ALLA LASTUD ÄÄREKIVIDEGA KÕNNITEE

Planeeritud servituudivajadusega alad väljaspool planeeringuala ja planeeringu kruntimata alal : Paldiski mnt T 36 (78406:601:0091) · servituudi vajadusega ala planeeritud kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest, võrguvaldaja kasuks;

Paldiski mnt T37 (78406:601:0047) · servituudi vajadusega ala planeeritavatele veetrassile, reovee- ja sademevee kanalisatsioonitrassile, kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; · servituudi vajadusega ala planeeritud side- ja madalpingekaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; · servituudi vajadusega ala planeeritud gaasitrassile,1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

Paldiski mnt T 38 (78406:602:0006) · servituudi vajadusega ala planeeritavatele veetrassile ja sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.

1 Paldiski mnt 88 6/-2 E 85-90%

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

n or

m at

iiv ne

ja

k av

an da

tu d

kitsendused

Po s

nr

kr un

di a

ad re

ss

aa dr

es si

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

pi nd

m ²

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(d et

ai lp

la ne

er in

gu

liik id

e ka

up a)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(k at

as tri

ük su

se

liik id

e ka

up a)

su le

tu d

m aa

pe al

ne

ka ta

st riü

ks us

e liik

id e

ka up

a

ho on

et e

ar v

kr un

di l (

põ hi

ho on

e/

ho on

et e

su ur

im

v õi

et te

pa ne

k

3

Ek 85-90%

- - - L 100%Vesiravila tänav

58; 531050 mp

1140 m-a Ä 10-15%1 / 1 Ä 10-15%

E 3862 m² Ä 600 m²

(avalikult kasutatav tänav) L 100%

EHITUSÕIGUSE TABEL

su ur

im k

or ru

se lis

us

(m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne )

ho on

e kõ

rg us

(m )

m aa

pi nn

as t j

a AB

S

21; 24.0

- -

2 Paldiski mnt 90 6/-2 58; 53 1050 mp

1140 m-a 1 / 1

E 3862 m² Ä 600 m² 21; 24.0

ab ih

oo ne

)

ko rte

rti te

a rv

Kokku: mp 2100

2280 m-a 2 / 2

E 7724 m² Ä 1200 m² 116;116

37

37

-

74

arhitektuurinõudedlu ba

tu d

eh iti

se al

un e

2685

2587

2561

· tee kaitsevöönd 10 m; · servituudi vajadusega ala planeeritud madalpingekaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest kummalegi poole, võrguvaldaja

kasuks; · servituudi vajadusega ala planeeritud elektri liitumiskilpidele, 2 m laiuselt väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · servituudi vajadusega ala planeeritud kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest, võrguvaldaja kasuks; · tee kaitsevöönd 10 m; · olemasoleva kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 5 m mõlemale poole torustikku; · servituudi vajadusega ala planeeritud madalpingekaablite trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; · servituudi vajadusega ala planeeritud elektri liitumiskilpidele, 2 m laiuselt väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · servituudi vajadusega ala planeeritud kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest, võrguvaldaja kasuks; · olemasoleva kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 5 m mõlemale poole torustikku; · planeeritud sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks; · planeeritud madalpingekaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest kummalegi poole, võrguvaldaja kasuks; · planeeritud tänavavalgustuskaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest kummalegi poole, võrguvaldaja kasuks;

ka ta

st riü

ks us

e liik

id e

ka up

a

2280 m²

br ut

op in

d

su le

tu d

m aa

-a lu

ne br

ut op

in d

2280 m²

4560 m²

- ; 10

Hoonete korruselisus: kokku 6-korrust; 5-korrus tohib olla kuni ⅔ 4. korruse ehitisealusest pinnast; 6-korrus tohib olla kuni ⅓ 4. korruse ehitisealusest pinnast; hoone astmelisus kavandada mere poolsele küljele.

Piire: lubatud rajada hekk kõrgusega kuni 1,5 m; väikelaste mängualade ümber on lubatud rajada kuni 1 m kõrgune võrkpiire ;

Välisviimistlus: kivi, krohv, puit, klaas, betoon, ilmastikukindel ehitusplaat;

Katusematerjal: rullmaterjal, plekk;

Katusekalle: 0° – 20°;

mp - maapealne; m-a - maa-alune

E 85-90% Ek 85-90% Ä 10-15% Ä 10-15%

KINNISOMANDI PIIR

PLANEERITUD ROHEALAD

PLANEERINGUALA PIIR

T I N G M Ä R G I D

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

OLEMASOLEVAD HOONED /

SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT 6k

PLANEERITUD KÕNNI- JA KERGLIIKLUSTEE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

LIKVIDEERITUD HOONED

III klass; V klassIV klass;

OL.OLEVAD PUUD JA PÕÕSAD VÄÄRTUSKLASSIGA:

x LIKVIDEERITAV HALJASTUS

AUTOLIIKLUSE-/ JALAKÄIJATE ALA OLEMASOLEV

KÕNNITEE/ ROHEALA VAREM PLANEERITUD

PLANEERITUD MAAPEALNE HOONESTUSALA

PLANEERITUD MAA-ALUNE HOONESTUSALA

EHITUSJOON

TÄNAVAKAITSEVÖÖND

LIKVIDEERITAV JALAKÄIJATE ALA

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (ERINEVAD VANUSEGRUPID)

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA PLANEERITUD GAASITRASSILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA PLANEERITUD TEHNOVÕRGULE

A OLEMASOLEV ÜHISTRANSPORDI PEATUS

SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT 1k

TULEMÜÜRI VAJADUS

PLANEERITUD KÕRG- / MADALHALJASTUSE /

VAREM PLAN. HALJASTUS

HEKI VÕIMALK ASUKOHT

AJUTISED KRUNDI PIIRID

PLANEERITUD RIIDEAIA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JALGRATTAPARKLA VÕIMALIK ASUKOHT ÕUES

VEETORUSTIK

KANALISATSIOONITORUSTIK

MADALPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED:

SIDEKAABEL

SIDE ÕHULIIN

GAASITORUSTIK

LIKVIDEERITAV SALVKAEV

2685

2587

2561

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA

Kr un

di p

os n

r

Aa dr

es s

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

os ak

aa lu

% (k

at as

tri -

ük su

st e

liik id

e ka

up a)

Kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

M oo

du st

at ak

se

ki nn

is tu

st

Li id

et av

at e

ja

la hu

ta va

te os

ad e

su ur

us ed

m ²

O sa

de s

en in

e si

ht ot

st ar

ve (k

at as

tri ük

su se

li ik

id es

)

1

2

3

Paldiski mnt 88

Vesiravila tänav

Paldiski mnt 90

E 90%

L 100%

Ä 10%

E 90% Ä 10%

Paldiski mnt 88 (78406:601:5820) Riigi reservmaa

Paldiski mnt 90 (78406:601:5800) Riigi reservmaa

Riigi reservmaa

-1397 -1288

-1080

-1481

-2587

E 100%

E 100%

PLANEERINGUALA NÄITAJAD:

Planeeringuala suurus: 0,97 ha Kavandatud kruntide arv: 3 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 4459-4721 m² 57-60% transpordimaa 2587 m² 33% ärimaa 525-787 m² 7-10% Kavandatud hoonestustihedus: 1,69 Korruselisus: 6 maapealset + 2 maa-alust korrust Plan. parkimiskohtade arv: 116 Haljastuse min % krundil: 40%

PARKIMISKORRUS 1:500

TU LE

M Ü

Ü R

21

-P53P

6/-2 1+1

2561 m² m-a 1140 mp 1050 21

-P53P

6/-2 1+1

2685 m² m-a 1140 mp 1050

L 100% -

10P-P

-

2587 m²

--

1

3

2

ALLA LASTUD ÄÄREKIVIDEGA KÕNNITEE

BU S

BU S

6k

6k

1k

1k

VÕIMALIK LAHENDUSVARIANT, KUI PARKLAKORRUSELE SISSESÕIT LAHENDATAKSE ÜHISELT

E 85-90% Ä 10-15% E 85-90% Ä 10-15%

PALDISKI MNTVESIRAVILA TN

PARKIMINE

ÄRI

KORTERID

KORTERID

KORTERID

KORTERID

KORTERID

+ 21 m

LÕIGE 1:500

MÄRKUSED: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OSAÜHING G.E.POINT, töö nr 19-G313, 12.07.2019. a; (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis); 2. Paldiski maantee 88 ja lähiala puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas OÜ ILEX Projects 25.08.2016. a;

Arhitekt

Projektijuht

HAABERSTI LINNAOSA, TALLINN

PALDISKI MNT 88 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS AS - 02

Töö nr 349

23.10.2025 A. Anton

M 1:500

DP

Tehnik

K. Samblik

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

3. Paldiski maantee 90 ja lähiala puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas OÜ ILEX Projects 25.07.2019. a; 4. teede, parkimise, haljastuse ja tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel;

K. Kuus

5. ehitusprojekti koostamise aluseks on Tallinna planeeringute registrisse lisatud detailplaneeringu digitaalsed joonised;

KRUNDI EHITUSÕIGUS SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

EHITISEALUNE PIND – MAAPEALNE / MAA-ALUNE

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

1

6. soovi korral võib krunte pos nr 1 ja 2 omavahel liita, mille tulemusena liitub ka neile lubatud ehitusõigus.

Tallinn 2025

Töö nr 349

Tallinn, Haabersti linnaosa

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala

DETAILPLANEERING DP042520

TELLIJA: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, registrikood 75023823 Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn 640 4375; [email protected] HUVITATUD ISIKUD: Hipe Israel, Raivo Hindrikson, Ragnar Põllu Pirita Majad 3 OÜ, registrikood 16910460 Tallinn, Haabersti linnaosa, Hargi tn 23, 13516 Madis Mägi, juhatuse liige [email protected] PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR registri number EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Külli Samblik PROJEKTIJUHT: Arno Anton 5698 3389 [email protected]

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

2

SISUKORD I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID .......................... 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused................................................................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ................................................................ 4 1.3. Koostatud uuringud ............................................................................................................ 4 1.4. Tehnilised tingimused ........................................................................................................ 4

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ............................................................... 4 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ..................... 5 4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS .......................................................................... 5

4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus ....................................................................................... 5 4.2. Planeeritud kruntide ehitusõigus ........................................................................................ 5 4.3. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ................... 5 4.4. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad .......................... 6 4.5. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...................................................................................... 6 4.6. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse

arvutus .............................................................................................................................. 7 4.6.1. Haljastuse rajamise põhimõtted ................................................................................. 7 4.6.2. Asendusistutuse vajaduse arvutus ............................................................................ 7 4.6.3. Rohevõrgustik ......................................................................................................... 11 4.6.4. Jäätmekäitlus .......................................................................................................... 12 4.6.5. Mänguväljakud ........................................................................................................ 12

4.7. Tänavate maa-alad, liikluskorraldus ja parkimise korraldamise põhimõtted, sh parkimiskohtade vajaduse arvutus ................................................................................... 12

4.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimise põhimõtted ........................................................ 13 4.8.1. Sademevee- ja reovee kanalisatsioon ..................................................................... 14 4.8.2. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus ..................................................................... 14 4.8.3. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ............................................................................ 15 4.8.4. Sidevarustus............................................................................................................ 15 4.8.5. Soojavarustus (sh gaasivarustus) ............................................................................ 15

4.9. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ............................................................................ 16 4.10. Kehtivad ja planeeritavad kitsendused ........................................................................... 16 4.11. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele.................... 17 4.12. Kavandatu mõju lähiala linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele .......................... 17 4.13. Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .................................................... 17

5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED ................... 17 5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................... 18 5.2. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded ................................................................................ 18 5.3. Vertikaalplaneerimise nõuded .......................................................................................... 18 5.4. Haljastuse rajamise ja kujundusnõuded ........................................................................... 18 5.5. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded .................................. 18 5.6. Täiendavate uuringute vajadus ........................................................................................ 18 5.7. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus ............................................. 18 5.8. Teisi nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks................................................. 19

5.8.1. Müra ........................................................................................................................ 19 5.8.2. Insolatsioon ............................................................................................................. 20 5.8.3. Turvalisusest tulenevad nõuded .............................................................................. 20 5.8.4. Tuleohutusest tulenevad nõuded ............................................................................. 20 5.8.5. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded ........................................................................ 21 5.8.6. Lindude elukeskkonna tagamise põhimõtted ........................................................... 21 5.8.7. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ................. 21

6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUSE KIRJELDUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE .............................................................. 22 6.1. Vastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule ................................................................. 22 6.2. Vastavus Mustjõe struktuurplaanile ................................................................................. 23 6.3. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele .......... 23

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

3

II JOONISED ‒ JOONISTE LOETELU 1. Asukohaskeem M 1:~ AS-01 2. Põhijoonis M 1:500 AS-02 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 AS-03 4. Tehnotrasside ühinemise skeem M 1:~ AS-04 5. Vertikaalplaneerimine M 1:500 AS-05

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

4

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused  Planeerimisseadus  Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012. a määrusega nr 21 kinnitatud „Tallinna linna

ehitusmäärus”;  Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkiri nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu

algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend”;  riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”;  Tallinna Linnavalitsuse korraldus 31. mai 2017 nr 827-k Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas. 1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid 1. Haabersti linnaosa üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega

nr 40); 2. Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusega nr 15 kinnitatud „Haljastuse inventeerimise

kord”; 3. siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 4. siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; 5. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”; 6. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine”; 7. EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”; 8. Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”; 9. muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.

1.3. Koostatud uuringud  Paldiski mnt 88 ja lähiala puittaimede haljastuslik hinnang, koostatud OÜ ILEX Projects poolt

25.08.2016;  Paldiski mnt 90 ja lähiala puittaimede haljastuslik hinnang, koostatud OÜ ILEX Projects poolt

25.07.2019;  Paldiski mnt 88 ja lähiala linnustiku inventuur, koostatud Aarne Tuule poolt mai-juuni 2018;  topo-geodeetilise alusplaani koostas OSAÜHING G.E.POINT 12.07.2019, töö nr 19-G313;  liiklusmüra hinnangu koostas Kajaja Acoustics OÜ 15.08.2025, töö nr 25344.

1.4. Tehnilised tingimused Paldiski mnt 88 tehnilised tingimused:  Telia Eesti AS tehnilised tingimused 07.02.2017 nr 27988033;  Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 20.02.2017 nr 248390;  AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused 16.03.2017 nr PR/1712345-1;  AS Gaasivõrgud tehnilised tingimused 30.03.2017 nr PJ-307/17;  AS Utilitas Tallinn tehnilised tingimused 02.08.2017 nr 21300-01-17/26.

Paldiski mnt 90 tehnilised tingimused:  Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 08.07.2019 nr 328927;  Telia Eesti AS tehnilised tingimused 12.07.2019 nr 32281183;  AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused 22.07.19 nr PR/1942360-1;  AS Utilitas Tallinn tehnilised tingimused 22.07.2019 nr 21300-01-17/18;  AS Gaasivõrk tehnilised tingimused 30.07.2019 nr GV-5.1-PJ19-744.

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Mustjõe asumis Paldiski maantee ääres, jäädes 400 m kaugusele merest ja 300 m kaugusele Mustjõe ojast. Planeeringualast läände ja põhja jääb katastriüksus Paldiski mnt 90a ning itta hoonestamata, puistuga elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

5

3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS Detailplaneeringu eesmärk on Paldiski maantee 88 ja 90 elamumaa sihtotstarbega kinnistutele ja osa katastriüksusest Paldiski mnt 90a määrata sihtotstarve ärimaa 10-15%, elamumaa 85-90% ja määrata ehitusõigus kuni 6 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine, kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine. Planeeritava maa-ala suurus on 0,97 ha. 4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringuala suurusega 0,97 ha on jagatud kruntideks: Pos 1 – Paldiski mnt 88, suurusega 2685 m², sihtotstarve elamumaa 85-90% ja ärimaa 10-15%; Pos 2 – Paldiski mnt 90, suurusega 2561 m², sihtotstarve elamumaa 85-90% ja ärimaa 10-15%; Pos 3 – Vesiravila tänav, suurusega 2587 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. 4.2. Planeeritud kruntide ehitusõigus Pos 1 – Paldiski mnt 88 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa (Ek) 85-90%, ärimaa (Ä) 10-15% Hoonete suurim arv krundil 1 põhihoone, abihoone Hoone suurim lubatud ehitisealune pind maapealne 1050 m²; maa-alune 1140 m² Hoone korruselisus 6 maapealset, 2 maa-alust Hoone suurim lubatud kõrgus 21 m; absoluutkõrgus 24.0 m Max korterite arv 37 Pos 2 – Paldiski mnt 90 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa (Ek) 85-90%, ärimaa (Ä) 10-15% Hoonete suurim arv krundil 1 põhihoone, abihoone Hoone suurim lubatud ehitisealune pind maapealne 1050 m²; maa-alune 1140 m² Hoone korruselisus 6 maapealset, 2 maa-alust Hoone suurim lubatud kõrgus 21 m; absoluutkõrgus 24.0 m Max korterite arv 37 Pos 3 – Vesiravila tänav Krundi kasutamise sihtotstarve transpordimaa 100% Soovi korral võib krunte pos nr 1 ja 2 omavahel liita, mille tulemusena liitub ka neile lubatud ehitusõigus. Hoone maksimaalseks kõrguseks on lubatud 21 m ning hoone võib olla 6-korruseline. 5. korrus tohib olla kuni ⅔ 4. korruse ehitisealusest pinnast ning 6. korrus tohib olla kuni ⅓ 4. korruse ehitisealusest pinnast. Hoone astmelisus tuleb kavandada mere poolsele küljele. 4.3. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Hoonestusala ja hoonete paiknemise kavandamise põhimõtted:  hoonestusala kavandamisel on lähtutud Paldiski mnt 86 kinnistu lahendust, kus paralleelselt

Paldiski maanteega kulgeb kõnnitee. Käesoleva planeeringuga on kõnnitee planeeritud 10,0 – 11,8 m kaugusele Paldiski maantee poolsest krundi piirist. Kõnnitee äärde on planeeritud hoonestusala;

 Paldiski maantee tee poolsest krundi piirist on hoonestusala kavandatud 13,1 – 14,9 m kaugusele;

 hoonestusala asub paralleelselt Paldiski maanteega;  hoonete paiknemise kavandamisel on lähtutud planeeringuala olemasolevast olukorrast ning

kontaktvööndi hoonestusstruktuurist;  hooned on paigutatud krundile nii, et tekiks kompaktne hooviala ning turvaline ala laste

mänguväljakute paigutamiseks. Hoonete suuruse kavandamise põhimõtted:  hoonestustihedusest lähtuvalt on määratud planeeritavate hoonete suurused;

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

6

 hoonete kõrguse ja korruselisuse määramisel on lähtutud Haabersti linnaosa üldplaneeringust ning Paldiski maantee ääres olemasolevatest hoonetest. Vastavalt sellele on planeeringuga kavandatud 6-korruselised hooned;

 hoonestuskõrgus peab Paldiski mnt poolt langema mere suunas;  igale korterile kavandada terrass, rõdu või veranda, mis on piisavalt suur suvemööbli

paigutamiseks. 1-toalisel korteril võib olla ka prantsuse rõdu või väiksem klaasitud rõdu, alates 2-toalisest korterist eeldame, et üldjuhul on kõikidel korteritel rõdu või terrass, mis on klaasitud või võimalik tulevikus klaasida (klaasitud osa suurusega vähemalt 10 m2). Klaasitud rõdude ja verandade pind peab mahtuma kavandatud maksimaalse maapealse brutopinna sisse. Lisaks on soovitav kavandada (katuse)terrasse. Lähtudes eeltoodust on kavandatud suurema brutopinnaga korterid. Tänavapoolsed klaasitud rõdud sulgeda.

 kahe trepikojaga hoone tüübi puhul näha ette igapäevaseks kasutuseks mõeldud rattaruum mõlema sissepääsu juurde. Rattaruumide kavandamisel arvestada asjaoluga, et ruumi kasutatakse ka lapsevankrite hoiustamiseks,

 hoone parkimislahendus tuleb kavandada hoone mahus maa-alusena -1. ja -2. korrusele. Täiendavaid parkimiskorruseid esimesele korrusele ei kavandata, sh osaline parkimise võimalus hoone esimesel korrusel täpsustada ehitusprojektiga;

 kavandada eraldi sissepääsud elamu- ja ärifunktsiooniga pindadele, tagamaks funktsioonide selge eristamine ja kasutusmugavus.

4.4. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad Kinnistu Paldiski mnt 88 ja 90 maa sihtotstarve on elamumaa 100%. Planeeritav ala hõlmab osaliselt katastriüksust Paldiski mnt 90a ning kinnistuid Paldiski maantee T37 ja Paldiski maantee T38 sihtotstarbega transpordimaa 100%. Pos 1 – Paldiski mnt 88 Planeeritud hoonete kasutusotstarve ‒ äripindadega kolme või enama korteriga elamu Maaüksuse koormusnäitajad ‒ kavandatud hoonestustihedus on 1,66 Haljastuse vähim võimalik osakaal – 40% Pos 2 – Paldiski mnt 90 Planeeritud hoonete kasutusotstarve ‒ äripindadega kolme või enama korteriga elamu Maaüksuse koormusnäitajad ‒ kavandatud hoonestustihedus on 1,74 Haljastuse vähim võimalik osakaal – 40% 4.5. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vastavalt Tallinna riskianalüüsile asub planeeritud ala üleujutusalas. Maapind langeb ida kui ka põhja suunas, Kopli lahe poole. Planeeritava ala maapinna kõrgus on vahemikus absoluutkõrgus 2,53 – 1,0 m. Hoonestatud krundi pinda võib tõsta hoone ümber. Maapinna kõrgust on vaja tõsta kuna osa alast jääb üleujutatavale alale (üleujutuse absoluutkõrgus 1,38 m) ja lõuna pool piirnev Paldiski maantee on planeeritavast alast u 0,5 m kõrgemal. Koostatud vertikaalplaneerimise lahenduse kohaselt on vajalik maapinda tõsta (madalamates kohtades) kuni 1,0 m ning keskmiselt 0,5 m. Täpsemalt vaata vertikaalplaneerimise joonis AS- 05. Maapinna tõstmise täpne lahendus ja vajadus täpsustub ehitusprojektiga, sh eelnevalt peab olema teada Vesiravila tänava maapinna projekteeritud kõrgused. Moodustatavatele kruntidele pos 1 ja pos 2 on ette nähtud rajada juurdesõidutee, mille pind tuleb olemasolevast maapinnast tõsta ja näha ette meetmed sademevee äravooluks. Enne hoone ja tee projekteerimist tuleb täpsustada geoloogia ja põhjavee tase. Vertikaalplaneerimine peab lahendama sademevee äravoolu ning tagama sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritavale alale. Samuti peab vertikaalplaneerimisega juhtima sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale. Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringus toodule on Paldiski maanteest mere poole jääva maa-ala kasutuselevõtu eelduseks, et üleujutuste vältimiseks täidetakse see 2,5 – 3 m kõrgusmärgini. Vastavalt sellele on planeeringuga ette nähtud maapinna tõstmine ja siis on vastav tingimus täidetud. Sellest hoolimata on planeeringusse lisatud lisatingimused, et üleujutusriskide leevendamise meetmetena tuleb ümber hoonete projekteerida drenaaž ja maa- alusesse parklasse lisada pumbasüsteem.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

7

Igal juhul tuleb ehitiste ja rajatiste projekteerimisel üleujutuspiirkonda arvestada 2,5 – 3 m kõrgusjoonega. Kuna üleujutatav ala ulatub planeeringualasse, tuleb maapinda tõsta elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundil ja arvestada võimaliku üleujutusega tee ning pargi rajamisel. Vertikaalplaneeringu lahendus täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus. 4.6. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse

arvutus 4.6.1. Haljastuse rajamise põhimõtted Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on planeeritavale alale (segahoonestusalale) seatud tingimused: - puudele luua ja säilitada piisavad kasvutingimused; - hoonete vahele tuleb rajada puhvertsoonid; - alad ei tohi olla suletud (aiaga piiratud), kergliiklusteedele ja kohaliku tähtsusega

haljastänavatele või ühendustele tuleb võimaldada läbipääs. Planeeringualal on suurem osa hoonetest korterid, siis haljastuse osakaalu määramisel on lätutud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga korruselamute alale seatud haljastusprotsendist, mis on 40%. Planeeritud on kruntide haljastuse protsendiks 40%. Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on ette nähtud Paldiski maantee äärde üks rida puid mõlemale poole kergliiklusteed. Planeeringuga on ette nähtud üks rida puid kergliiklustee kõrvale planeeritud äri- ja elamumaa kruntidele, sest Paldiski maanteel ei ole ruumi paigutada mõlemale poole kergliiklusteed puid. Samuti ei ole võimalik puid istutada kergliiklustee ja Paldiski maantee vahelisele alale, sest seal asuvad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud. Ruumipuudus tuleneb ka planeeritud bussirajast planeeringualal Paldiski maanteele. Käesoleva planeeringu ja naaberplaneeringu, Paldiski mnt 82d ja 82f kruntide ning neid ümbritseva ala detailplaneering, vahelisele alale on kavandatud puhvertsoon. Üks rida puid on planeeritud naaberplaneeringu poolt. Puhvertsooni rajamine kahe planeeritava hoone vahelisele alale ei ole võimalik, sest kruntide maa-alused korrused ja 1-korrus on planeeritud kokku ehitada. Kruntide haljastus on planeeritud avaliku tänavaruumi haljastust täiendama ja toetama. Planeeritud transpordimaa krundile pos nr 3 on planeeritud puuderivi samuti on puud ette nähtud parkimiskohtade vahele. Paldiski mnt 88 ja lähiala puittaimede haljastusliku hinnangu koostas OÜ ILEX Projects 25.08.2016 ja Paldiski mnt 90 ja lähiala puittaimede haljasiku hinnangu koosas OÜ ILEX Projects 25.07.2019. Planeeringualal on haljastust ala suurust arvestades üsna vähe ning enamik haljastust on hinnatud IV või V väärtusklassi, siis mingi osa IV väärtusklassi haljastusest säilitada. III väärtusklassi puud ja põõsad võimalusel säilitatud. Mistahes kaevetööde teostamisel arvestada säilitatavate puude juurte ulatusega, et neid mitte vigastada. Kruntide haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoonete ehitusprojekti staadiumis. 4.6.2. Asendusistutuse vajaduse arvutus Likvideeritavad puud kompenseeritakse vastavalt Tallinna linnavolikogu 11.02.2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes, mis arvutatakse järgmise valemiga:

kus D1− raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa;

k1 − raiutava puuliigi koefitsient; k2 − raiutava puu väärtuskoefitsient; k3 − raiepõhjuse koefitsient; HÜ – haljastusühikud.

Likvideeritavate puude nimekiri ja puude haljastuse ühik asendusistutuseks

Jrk nr

Takson (liik või

liigisisene ühik)

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Tüve dia-

meeter cm

Liigi koefit- sient

väärtu skoefit

- sient

raiepõh juse

koefit- sient

Haljas- tuse ühik

Märkused

Pos 1 245 ühikut

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

8

Jrk nr

Takson (liik või

liigisisene ühik)

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Tüve dia-

meeter cm

Liigi koefit- sient

väärtu skoefit

- sient

raiepõh juse

koefit- sient

Haljas- tuse ühik

Märkused

54. Hõbe-

remmelgas V ~340 - - - - Kuivanud. Ohtlik.

55. Hõbe-

remmelgas V ~340 - - - -

Kuivanud, tüvi murdunud ~6 m kõrguselt, tüvi

lõhenenud. Ohtlik.

56. Hõbe-

remmelgas V ~345 - - - -

Osaliselt kuivanud, tüvel seene

viljakehad, ohtlik.

57. Arukask III 72 1 1 0,5 60 Jääb

hoonestusalasse.

58. Raag-

remmelgas IV

37; 42; 43

0,5 0,2 0,5 49 Jääb

hoonestusalasse.

59. Harilik

hobukastan IV

36; 27; 34; 31

2 0,2 0,5 115 Jääb

hoonestusalasse.

61. Harilik

toomingas IV 24; 26 0,5 0,2 0,5 21

Jääb hoonestusalasse.

84. Kreegipuu IV 39; 29;

38 - - - -

Asendatakse uue puhveralaga

85. Kreegipuu IV 43; 35 - - - - Asendatakse uue

puhveralaga.

88. Must aroonia III põõsas - - - - Jääb

hoonestusalasse.

89. Koera-kibuvits III põõsas - - - - Jääb

hoonestusalasse.

91. Harilik

ploomipuu IV 24; 26 - - - -

Jääb hoonestusalasse.

Pos 2 625 ühikut

50. Sanglepp III 38; 41;

36 1 1 0,5 96

Jääb hoonestusalasse

51. Sanglepp III 47; 35; 51

1 1 0,5 110 Jääb hoonestusalasse

52. Sanglepp III 61; 70;

53 1 1 0,5 153

Jääb hoonestusalasse

53. Sanglepp IV 36; 47 1 0,2 0,5 46 Jääb

hoonestusalasse

101. Harilik sirel

III - - - - - Põõsas. Jääb teemaa

alale.

102. Harilik sirel

III - - - - - Põõsas. Jääb teemaa

alale.

105. Harilik

hobukastan V 60 - - - -

Tüves ohtralt vigastusi, tüves mädanik, 1 haru murdunud, osad

harud kasvavad väga viltu. Haruneb 0,5 –

1 m kõrguselt. Kasvab abihoonele

väga lähedal, mistõttu tüvi vigastatud. Tüvi

mõõdetud juurekaelalt.

106. Harilik

ploomipuu IV 6 - - - - Jääb

hoonestusalasse.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

9

Jrk nr

Takson (liik või

liigisisene ühik)

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Tüve dia-

meeter cm

Liigi koefit- sient

väärtu skoefit

- sient

raiepõh juse

koefit- sient

Haljas- tuse ühik

Märkused

107. Maguskirsipuu IV 3; 7 - - - - Jääb

hoonestusalasse.

111. Virgiinia kadakas

III 3,5 - - - -

Jääb hoonestusalasse.

Mõnest kohast veidi kuivanud.

Sinakashallide okastega vorm

112. Harilik

ploomipuu IV 9 - - - -

Jääb hoonestusalasse.

113. Aedõunapuu IV 11, 10 - - - - Jääb

hoonestusalasse.

114. Aedõunapuu IV 9; 12 - - - - Jääb

hoonestusalasse.

116. Harilik

pirnipuu IV 24; 28 - - - -

Jääb hoonestusalasse.

117. Aedõunapuu IV 10; 9; 8 - - - - Jääb

hoonestusalasse.

132. Hall lepp IV 14 0,5 0,2 0,5 6 Jääb

hoonestusalasse.

133. Hall lepp IV 13 0,5 0,2 0,5 5 Jääb

hoonestusalasse.

134. Hall lepp IV 14 0,5 0,2 0,5 6 Jääb

hoonestusalasse.

135. Hall lepp IV 11; 12 0,5 0,2 0,5 10 Jääb

hoonestusalasse.

136. Sookask IV 18 0,5 0,2 0,5 7 Jääb

hoonestusalasse.

137. Sookask IV 12 0,5 0,2 0,5 5 Jääb

hoonestusalasse.

138. Arukask III 31 1 1 0,5 26 Jääb

hoonestusalasse.

139. Arukask III 33 1 1 0,5 27 Jääb

hoonestusalasse.

140. Hõbe-

remmelgas IV 28 1 0,2 0,5 17 Jääb

hoonestusalasse.

141. Harilik

hobukastan IV 16 2 0,2 0,5 14

Jääb hoonestusalasse.

143. Harilik

hobukastan IV 17 2 0,2 0,5 15

Jääb hoonestusalasse.

144. Harilik

hobukastan IV 27 2 0,2 0,5 24

Jääb hoonestusalasse.

145. Sanglepp IV 14 1 0,2 0,5 8 Jääb

hoonestusalasse.

146. Hõbe-

remmelgas IV 15 1 0,2 0,5 8

Jääb hoonestusalasse.

147. Sanglepp IV 13 1 0,2 0,5 7 Jääb

hoonestusalasse.

148. Sanglepp IV 22 1 0,2 0,5 12 Jääb

hoonestusalasse.

149. Harilik hobukastan

IV 25 2 0,2 0,5 23 Jääb hoonestusalasse.

Pos 3 1486 ühikut

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

10

Jrk nr

Takson (liik või

liigisisene ühik)

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Tüve dia-

meeter cm

Liigi koefit- sient

väärtu skoefit

- sient

raiepõh juse

koefit- sient

Haljas- tuse ühik

Märkused

2. Koer-kibuvits III hekk - 1 0,5 - Jääb teemaa alale, võimalusel osaliselt

säilitada

3. Paju prk IV Põõsaste

rühm - 0,2 0,5 -

Jääb teemaa alale, võimalusel osaliselt

säilitada

7. Raag-

remmelgas V 37; 79 - - - - Jääb teemaa alale

8. Raag-

remmelgas V 36; 57 - - - -

Enamjaolt kuivanud, tüves vigastused

9. Hõbe-

remmelgas V 151 - - - -

Tüvel seene viljakehad, osaliselt

kuivanud, võib osutuda ohtlikuks

14. Harilik

ploomipuu V 36 - - - - Tüves suur vigastus.

15. Hõbe-

remmelgas V 92 - - - -

Viltu, tüves suur vigastus, koor lahti,

murdumisohtlik

16. Hõbe-

remmelgas IV

86; 87; 94

1 0,2 0,5 133 Palju kuivanud oksi,

jääb tee alla.

18. Rabe

remmelgas V 37 - - - -

Kuivanud, murdumisohtlik.

19. Raag-

remmelgas IV põõsas 0,5 0,2 0,5 -

Kidurad põõsad, sisuliselt alusvõsa.

20. Raag-

remmelgas IV põõsas 0,5 0,2 0,5 - Kidurad põõsad,

sisuliselt alusvõsa 21. Sookask IV 21; 31 0,5 0,2 0,5 21 Kidur, 1 tüvi kõver

24. Sanglepp IV 88 1,0 0,2 0,5 49 Tüves vigastus, jääb

tee alla.

25. Hõbe-

remmelgas V 93 - - - -

Enamjaolt kuivanud, ladvaharud kuivanud.

26. Sookask IV 33 0,5 0,2 0,5 13 Kidur 27. Paju prk V 46 - - - - Kuivanud 28. Arukask III 78; 28 1 1 0,5 88 Jääb tee alla.

29. Arukask IV 48 1 0,2 0,5 27 Noor, veidi

allasurutud, jääb tee alla.

30. Arukask III 101 1 1 0,5 84 Jääb tee alla.

32. Sanglepp IV 27 1 0,2 0,5 15 Allasurutud, jääb tee

alla

33. Sanglepp IV 55 1 0,2 0,5 31 Kõver, viltu,

allasurutud, tüves vigastus, jääb tee alla.

34. Raag-

remmelgas IV 43 0,5 0,2 0,5 17 Jääb tee alla.

35. Raag-

remmelgas V 61; 42 - - - -

Tüves vigastus, murdumisohtlik

37. Raag-

remmelgas IV 40 0,5 0,2 0,5 15

Jääb kergliiklustee alla

38. Sookask IV 43 0,5 0,2 0,5 17 Jääb kergliiklustee alla. Tüves suured

lõhed. 39. Harilik kuusk III 51 1 1 0,5 42 Noor, jääb tee alla.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

11

Jrk nr

Takson (liik või

liigisisene ühik)

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Tüve dia-

meeter cm

Liigi koefit- sient

väärtu skoefit

- sient

raiepõh juse

koefit- sient

Haljas- tuse ühik

Märkused

40. Raag-

remmelgas V 44 0,5 - - -

Viltu, osaliselt kuivanud, tüves

vigastused.

41. Raag-

remmelgas V 80 0,5 - - -

Tüvi lõhenenud, murdumisohtlik

42. Rabe

remmelgas IV 24 1 0,2 0,5 13 Kõver, jääb tee alla.

45. Raag-

remmelgas IV põõsas 0,5 0,2 0,5 - Jääb tee alla.

47. Harilik lumimari

III hekk - - - - ~2,5 m kõrgune,

võimalusel osaliselt säilitada.

49. Harilik sirel III Põõsaste

grupp - - - -

võimalusel osaliselt säilitada.

60. Raag-

remmelgas V ~335 0,5 - - -

Täiesti kuivanud, ohtlik!

65. Sanglepp IV 123 1 0,2 0,5 69 Allasurutud, jääb tee

alla.

66. Sanglepp IV 100; 40;

96 1 0,2 0,5 132

Allasurutud, jääb tee alla.

67. Raag-

remmelgas IV 54 0,5 0,2 0,5 22

Allasurutud, jääb tee alla.

70. Sanglepp IV 73, 84; 27; 75

1 0,2 0,5 145 1 haru maha saetud, allasurutud, jääb tee

alla.

71. Sanglepp IV 37; 48; 57; 75

1 0,2 0,5 122 Allasurutud, jääb tee

alla.

72. Sanglepp IV 85 1 0,2 0,5 48 Allasurutud, jääb tee

alla.

73. Sanglepp IV 84 1 0,2 0,5 47 Allasurutud, jääb tee

alla.

74. Sanglepp IV 75 1 0,2 0,5 42 Allasurutud, jääb tee

alla.

75. Sanglepp IV 36 1 0,2 0,5 21 Allasurutud, jääb tee

alla.

76. Hall lepp IV 47 0,5 0,2 0,5 19 Allasurutud, jääb tee

alla.

77. Sanglepp IV 75 1 0,2 0,5 42 Allasurutud, jääb tee

alla.

80. Sanglepp IV 103; 49;

66 1 0,2 0,5 122

Allasurutud, jääb tee alla.

82. Sanglepp IV 66; 94 1 0,2 0,5 90 Allasurutud, jääb tee

alla.

99. Harilik

lumimari III hekk - - - -

Võimalusel osaliselt säilitada.

Kokku likvideeritakse planeeritavalt alalt 87 puud: 16 puud ja põõsast III väärtusklassiga, 56 puud ja põõsast IV väärtusklassiga ja 15 puud ja põõsast V väärtusklassiga. Kokku on 2356 haljastuse ühikut. 4.6.3. Rohevõrgustik Planeeritav ala piirneb Mustjõe rohealaga, mis on lindude pesitsus- ja rändepeatuspaiku. Lähtuvalt sellest on planeeringualal ette näha säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning juurde planeeritud kõrghaljastust. Samuti on detailplaneeringu ja naaberala detailplaneeringu vahelisele alale on ette nähtud puhvertsoon. Kavandatu toetab Mustjõe rohealal pesitsevate ja rändavate lindude olemasolevat olustikku.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

12

4.6.4. Jäätmekäitlus Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrusega nr 3 Tallinna jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärk on säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Olmejäätmed Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 8 järgi tuleb elamumaa sihtotstarbega kinnistutel taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse – paberit ja pappi juhul, kui kinnistul on vähemalt viis korterit. Biojäätmed tuleb mis tahes kasutusotstarbega kinnistul koguda eraldi mahutisse ja üle anda jäätmevedajale. Elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele kavandatakse jäätmekonteinerid, mis lahendatakse hoone mahu sees. Selline lahendus tagab korrastatud jäätmekäitluse ning vähendab territooriumi reostamise riski. Jäätmekonteinerite täpne asukoht ja lahendus määratakse ehitusprojektis. Kinnistul on kehtiv liitumisleping piirkonda teenindava jäätmekäitlejaga. Ehitus- ja lammutusjäätmed Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. Ehitusjäätmed sorditakse liigiti eraldi tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel tuleb võtta tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks. Kui ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb teostada reostusuuring määrates pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ning jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud ringmajanduse põhimõtetega, sealhulgas hoone funktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus ja ressursside säästev planeerimine. 4.6.5. Mänguväljakud Põhijoonisel on näidatud mänguväljakute soovituslik asukoht. Mänguväljakute asukohad on planeeringualal kavandatud kahe korterelamu ühisele hoovialale. Näha tuleb ette erinevatele vanusegruppidele mõeldud vabaajaveetmise võimalused. Väikelaste mängualade ümber on lubatud rajada 1-meetrine võrkpiire. Mänguväljakute lahendus ja asukohad antakse haljastusprojektiga. 4.7. Tänavate maa-alad, liikluskorraldus ja parkimise korraldamise põhimõtted, sh

parkimiskohtade vajaduse arvutus Planeeritavale alale jäävad osaliselt kaks transpordimaa sihtotstarbega kinnistut: Paldiski maantee T37 (katastritunnus 78406:601:0047) ja Paldiski maantee T38 (katastritunnus 78406:602:0006). Paldiski maantee on kahesuunaline põhimaantee, kus sõidusuundade vahel, kõnni- ja kergliiklusteede vahel on haljasribad, kohati kõrghaljastusega. Paldiski maantee äärne olemasolev kergliiklustee on ette nähtud likvideerida planeeringuala ulatuses. Kergliiklustee asemele on kavandatud bussi sõidurida ja sõidurida parempöördeks planeeringualale. Bussi sõiduraja kõrvale on planeeritus uus 3,0 m laiune kergliiklustee. Detailplaneeringu lahendus näeb ette transpordimaa sihtotstarbega krunti, kuhu rajatakse juurdesõidutee kergliiklusteega. Planeeritud juurdesõidutee saab alguse mahasõiduga Paldiski maanteelt. Kruntidele on kavandatud juurdepääs planeeritud juurdesõiduteelt (Vesiravila tänav). Planeeritud teemaa laius on 16 m, mis on naaberkinnistute Paldiski mnt 86 ja 86a vahele jääva maa-ala laius (kehtestatud Paldiski mnt 82f ja 82d ning neid ümbritseva ala detailplaneeringus (DP 005110) on vaadeldav maa-ala ettenähtud transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Planeeritud Vesiravila tänava äärne kergliiklustee on planeeritud Paldiski maanteelt kuni naaberkinnistuni Paldiski mnt 82. Krundile pos nr 3 planeeritud valgustatud kergliiklustee ühendatakse planeeritud valgustatud kergliiklusteega, mis viib rannapromenaadini. Kergliiklustee laiuseks on ette nähtud 3,0 meetrit. Planeeritud äri- ja elamumaa katastriüksuste juurdepääsul tuleb kavandada alla lastud äärekividega kõnnitee.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

13

Juurdepääsud äri- ja elamumaa kruntidele on võimalus lahendada kahte moodi. Ühe variandina on võimalus mõlemale krundile ette näha isiklik sissesõit parkimiskorrusele. Sellisel juhul on parkimiskorrus kahe krundi vahel eraldatud tulemüüriga. Teise variandina on võimalus lahendada juurdepääs ühise sissesõiduna parkimiskorrusele krundilt pos nr 1. Sellisel juhul on kahel krundil ühine parkimiskorrus. Täpne lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel. Võimalikud juurdepääsud kruntidele on näidatud joonisel AS-02 Põhijoonis. Pos nr 3 on planeeritud avalikuks kasutamiseks ja tasuta võõrandada Tallinna linnale. Vajadusel sõlmida isiklik kasutusõigus planeeritud kergliiklusteele Vesiravila tänavast rannapromenaadini. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid. Planeeritavale alale on kokku planeeritud parkimiskohti 116. Parkimiskohad on planeeritud suuremas osas maa-alusesse parklasse. Külaliste parkimiskohad on planeeritud transpordimaale pos nr 3. Detailplaneeringuga ettenähtud parkimiskohtade arvutus (Tallinna parkimiskohtade arvu normid):

Pos Ehitiste otstarve Norm. arvutus Normatiivne

parkimiskohtade arv Planeeritud parkimiskohtade arv vahevöönd

1. ärihooned 600 ÷ 60 = 10 10 5

korterelamud 37 × 1,3 = 48 48 48

2. ärihooned 600 ÷ 60 = 10 10 5

korterelamud 37 × 1,3 = 48 48 48 3. 10

Planeeritaval maa-alal kokku 116 116 Jalgrataste parkimine Jalgrataste parkla kavandamisel tuleb lähtuda Tallinna Rattastrateegia 2018 – 2027 normatiividest. Vastavalt parkimisnormatiivile tuleb ette näha 1 jalgratta parkimiskoht ühe korteri kohta ja ärihoonel 1 koht 100 m2 suletud hoone brutopinna kohta. Rattaparkla peaks olema paigutatud võimalikult peasissepääsu lähedal. Parkla on võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Hoones saab parkimisvõimaluse luua näiteks 1. korrusel panipaikadena, garaaži või autoparkla laiendusena või spetsiaalse rataste hoiuruumina. Detailplaneeringuga ettenähtud jalgrataste parkimiskohtade arvutus (Tallinna rattastrateegia 2018 – 2027):

Pos Ehitiste otstarve Norm. arvutus Normatiivne

parkimiskohtade arv Planeeritud

parkimiskohtade arv

1. ärihooned 600 ÷ 100 = 6 6 6

korterelamud (37 korterit) 37 × 1 = 37 37 37

2. ärihooned 600 ÷ 100 = 6 6 6

korterelamud 37 × 1 = 37 37 37 Planeeritaval maa-alal kokku 86 86

4.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimise põhimõtted Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb täpsustada vastavate projektidega. Tehnovõrkude paiknemine ja nende eeldatav kaitsevööndite ulatus vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtivale seadusandlusele on toodud planeeringu tehnovõrkude joonisel (joonis AS-03 Tehnovõrkude koondplaan), tehnovõrkude ühenduskohad tehnotrasside ühinemise skeemil (joonis AS-04). Planeeritud tehnovõrkudega seotud servituudi- ettepanekud on toodud seletuskirja punktis 4.10. Rajamata tehnovõrkude ligikaudsed pikkused planeeringuala ulatuses on antud tabelis 1. Tehnovõrkude- ja rajatiste planeeringulahenduse on koostanud AS Kobras. Tabel 1. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel. Tehnovõrk Ligikaudne pikkus meetrites / arv* Perspektiivne sidekaabel 18 + 34**= 52 Perspektiivne madalpingekaabel 270 + 263** = 471 Perspektiivne veetorustik 23 + 211** = 230 Perspektiivne reoveetorustik 71 + 99** = 122

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

14

Tehnovõrk Ligikaudne pikkus meetrites / arv* Perspektiivne sademeveetorustik 83 + 42** = 125 Perspektiivne gaasitorustik 23 + 20** = 37 Perspektiivne tuletõrjehüdrant 1** Perspektiivne kaugküttetorustik 64** (arvestatuna planeeringuala ulatuses) Perspektiivne valgusti 7 Märkused: * – arvestatuna hoonestusalani ** – planeeringualalt välja jääv rajatis või rajatise osa 4.8.1. Sademevee- ja reovee kanalisatsioon Paldiski mnt 88 sademevee- ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 16.03.2017 tehnilistele tingimustele, väljastatud kirjaga nr PR/1712345-1. Paldiski mnt 90 sademevee- ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 22.07.2019 tehnilistele tingimustele, väljastatud kirjaga nr PR/1942360-1. Mõlema krundi eeldatav veetarve on 2 l/s. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala loodeosas paikneb toimiv kanalisatsiooni kollektortorustik, planeeringuala idaosas amortiseerunud kanalisatsioonitorustik. Amortiseerunud torustik on ette nähtud likvideerida. Krundi positsioon 1 reovesi on suunatud Paldiski maantee tänava äärt mööda Paldiski mnt 86 ja Paldiski mnt 84b kinnistute vahel paiknevasse DN300 kanalisatsioonitorustikku (paikneb planeeringualast idasuunas). Liitumispunkt on kavandatud krundi positsioon 1 piiri lähedusse, tänavamaale. Olulisemad kanalisatsioonitrassi sõlmpunktide kõrgused on toodud tehnotrasside ühinemise skeemil (joonis AS-04) ning neid täpsustatakse projekteerimise käigus. Sademe- ja drenaaživesi on kavandatud suunata mööda Paldiski maantee tänava äärt planeeringualast läänesuunas paiknevasse kraavi Paldiski maantee ääres katastriüksusele Paldiski mnt 90a. Kohtades, kus projekteerimise faasis paikneb torustik maapinnale lähemal kui 1,2 meetrit, tuleb see isoleerida. Projekteerimise faasis otsustatakse, kas rajatakse isevoolne või surveline sademevee kanalisatsioon ning millisele kõrgusele torustik paigutatakse. Keelatud on juhtida sademevett naaberkruntidele (välja arvatud eelpoolmainitud kraavi) ning ühiskanalisatsiooni. Planeeringualal tõstetakse maapinda 3,00 meetrini. Hoone läheduses paikneva sademeveetrassi sõlmpunkti eeldatav kõrgus on toodud tehnotrasside ühinemise skeemil (joonis AS-04) ning seda täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeritud hoonesse tuleb rajada keldrisse sattunud sademevee ärajuhtimiseks ümberpumpamise jaam. Keldrikorrusele sattunud sademeveed puhastatakse lokaalselt ning suunatakse reovee kanalisatsioonitrassi. Ülejäänud planeeringualal immutatakse sademevesi krundisiseselt. Sademevee arvutuslik keskmine vooluhulk kavandatud hoonemahu ulatuses on 16,5 l/s, planeeritud kõvakattega ala ulatuses 10,35 l/s. Kraavi juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” sätestatud nõuetele. 4.8.2. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus Paldiski mnt 88 sademevee- ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 16.03.2017 tehnilistele tingimustele, väljastatud kirjaga nr PR/1712345-1. Paldiski mnt 90 sademevee- ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 22.07.2019 tehnilistele tingimustele, väljastatud kirjaga nr PR/1942360-1. Kruntide positsioon 1 ja 2 veevarustus on ette nähtud planeeringualast edelas, Paldiski maanteel paiknevast veetorustikust DN 150. Liitumispunkt on kavandatud kruntide piiri lähedusse, tänavamaale. Planeeringuala eeldatav veetarve on 2 l/s. Krundil pos nr 1 asub olemasolev salvkaev, mis on ette nähtud likvideerida. Planeeringualal 15 l/s välise tulekustutusvee tagamiseks on ette nähtud planeeringualast edelas paiknev DN150 veetorustik ühendada piki Paldiski maanteed Looga tänava ja Paldiski maantee ristmikul asuva DN150 veetorustikuga. Planeeritud ühendustorustiku läbimõõduks on kavandatud DE160. Sellisel moel on piirkonnas tagatud normaalolukorras vabarõhk 360 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa. Täiendav tuletõrjehüdrant on kavandatud planeeringualast idasuunas, Paldiski maantee kergliiklustee äärde rohealale, kus see jääb hoonetest vähemalt 30 meetri kaugusele (lähtutud on standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus”).

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

15

4.8.3. Elektrivarustus, sh välisvalgustus Paldiski mnt 88 elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju Regiooni 20.02.2017 tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 249390. Paldiski mnt 90 elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju Regiooni 08.07.2019 tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 328927. Kruntide elektrivarustus on ette nähtud Paldiski mnt 86a kinnistu vahetusse lähedusse kehtiva detailplaneeringuga DP005110 kavandatud toitealajaamast Veskimetsa 110/35/10/6 toitefiidri 618:VES baasil (paikneb planeeringualast kirdesuunas). Projekteeritavast alajaamast on ette nähtud madalpingekaablite trassid ringtoitena kuni liitumiskilbini. Liitumis- ja jaotuskilp on kavandatud krundi positsioonide 1 ja 2 kirdenurka planeeritud kergliiklustee äärde haljasalale. Soovitatav on projekteerida liitumiskilp mitmekohalisena. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist hoone peajaotuskilbini kavandatud maakaabli paigaldab krundi positsioon 1 omanik. Planeeringualal paiknevaid madalpinge õhuliine, maakaabel ja liitumiskilp on ette nähtud likvideerida. Planeeringuga kavandatud Vesiravila tänava ning kergliiklustee, mis viib rannapromenaadini, äärde on ette nähtud väline valgustus, mille toide lähtub samuti Paldiski mnt 86a kinnistu vahetusse lähedusse kavandatud toitealajaamast Veskimetsa 110/35/10/6. Planeeritud valgustite toitekaabli trass kulgeb kavandatud teega paralleelselt, teest minimaalselt 1 meetri kaugusel. 4.8.4. Sidevarustus Paldiski mnt 88 sidevarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS 07.02.2017 tehnilistele tingimustele nr 27988033. Paldiski mnt 90 sidevarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS 12.07.2019 tehnilistele tingimustele nr 32281183. Planeeringuala sideühendus nähakse ette sidekaevust nr m4142A, mis paikneb Paldiski maantee ääres, planeeringualast idasuunas. Ehitusprojekti koostaja peab leidma lahenduse ja tagama siderajatiste ümberpaigaldamise projektiga Telia Eesti AS töötavate ühenduste toimimise ehitustööde käigus. Olemasolevad krundil positsioonidel 1 ja 2 paiknevad side õhuliinid on ette nähtud likvideerida. 4.8.5. Soojavarustus (sh gaasivarustus) Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohaselt ja vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27.05.2017 määrusele nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” kaugküttepiirkonnas, kus uued hooned tuleb liita kaugküttevõrku. Planeeringuala kuulub Tallinna kaugkütte piirkonda ja sealne soojavarustus on lubatud kaugkütte baasil. Võimalik on alternatiivina hoonete küttevarustust lahendada gaasiga või soojuspumpadega. Samuti on gaasi võimalik kasutada köögis toiduvalmistamisel. Paldiski mnt 88-le on AS Utilitas Tallinn 02.08.2017 ja Paldiski mnt 90-le on AS Utilitas Tallinn poolt 22.07.2019 väljastatud tehnilised tingimused, mille kohaselt on planeeritud perspektiivne soojustrass ühendamiseks Paldiski mnt 82f juurde kavandatud torustikuga. Hetkel piirkonnas puuduvad olemasolevad keskkütte torustikud, mistõttu on võimalik planeeringuala soojavarustus lahendada gaasikütte baasil. Võimaldamas kasutada kavandatud hoone kütteks gaasi, on kavandatud ühendus Paldiski maantee ääres paikneva B-kategooria gaasijaotustorustikuga (planeeringualast lõunasuunas) või lahendada hoone küttevarustus soojuspumpadega. Gaasiühendus on planeeritud vastavalt AS Gaasivõrk (varasema ärinimega AS Gaasivõrgud) tehnilistele tingimustele. Paldiski mnt 88 tehnilised tingimused on väljastatud 30.03.2017 kirjaga nr PJ-307/17 ja Paldiski mnt 90 tehnilised tingimused on väljastatud 30.07.2019 kirjaga nr GV- PJ19-744. Gaasirõhu redutseerimiseks on krundi positsioon nr 2 kagunurka ette nähtud gaasiregulaatorkapp. Kruntide liitumispunktid maagaasi-võrguga on kavandatud kruntide piirile. Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrk kehtestatud detailplaneeringu, gaasiühenduse tellija liitumis-avalduse ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel. Keelatud on kasutada rohkelt tahmavaid kütteliike (nt kivisüsi). Soojavarustuse lahendus täpsustada ehitusprojektide koostamisel, vt ka nõuded ehitusprojektidele tehnovõrkude osas. Planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

16

normtasemeid. Mürataseme ületamise kahtluse korral on müraallika omanikul kohustus teostada mürataseme mõõtmine. Tehnoseadmed tuleb kavandada hoone mahtu või varjatud kujul. 4.9. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Planeeritava ala avaliku ruumi moodustab kinnistute Paldiski maantee T37 ja Paldiski maantee T38 planeeringualasse jäävad maa-alad ning planeeritud Vesiravila tänava maa-ala. Paldiski maantee äärde on planeeritud rajada uus bussi sõidurida ja kergliiklustee laiusega 3,0 meetrit. Kergliiklustee ja planeeritud hoonete vahele on planeeritud kõrg- ja madalhaljastus. Planeeritud Vesiravila tänava maa-alale on ettenähtud sõidutee ja kergliiklustee. Vesiravila tänava idapoolsele osale on planeeritud haljasriba kõrghaljastusega ning põhjapoolsele osale puud kavandatud parkimiskohtade vahele. Planeeritud Vesiravila tänava kergliiklustee on planeeritud jätkuma kuni rannapromenaadini. 4.10. Kehtivad ja planeeritavad kitsendused Detailplaneeringus on määratud kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks isikliku kasutusõiguse (servituudi) vajadusega alad tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks. Isikliku kastutusõiguse lepingud sõlmitakse peale detailplaneeringu kehtestamist vastavalt vajadusele kinnistuomaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel.

Tehnovõrkude ehitamiseks ja hooldamiseks on vaja seda järgmised servituudid: Pos 1  Planeeritud madalpingekaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest kummalegi poole

võrguvaldaja kasuks;  planeeritud elektri liitumiskilpidele 2 m laiuselt väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;  planeeritud kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest, võrguvaldaja kasuks.

Pos 2  Planeeritud madalpingekaablite trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;  planeeritud elektri liitumiskilpidele 2 m laiuselt väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;  olemasolevale kanalisatsioonitorustikule 5 m mõlemale poole torustiku teljest, võrguvaldaja

kasuks;  planeeritud kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest, võrguvaldaja kasuks.

Pos 3  Olemasolevale kanalisatsioonitorustikule 5 m mõlemale poole torustiku teljest, võrguvaldaja

kasuks;  planeeritud sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m mõlemale poole trassi, võrguvaldaja

kasuks;  planeeritud madalpingekaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest kummalegi poole,

võrguvaldaja kasuks;  planeeritud tänavavalgustuskaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest kummalegi poole,

võrguvaldaja kasuks. Paldiski maantee T36  Planeeritud kaugküttetrassile, 2 m äärmise trassi teljest, võrguvaldaja kasuks.

Paldiski maantee T37  Planeeritavatele veetrassile, reovee- ja sademevee kanalisatsioonitrassile, kaugküttetrassile,

2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;  planeeritud side- ja madalpingekaabli trassile, 1 m äärmise kaablitrassi teljest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;  planeeritud gaasitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.

Paldiski maantee T38  Planeeritavatele veetrassile ja sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

17

4.11. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele Planeeritud ala on Haabersti linnaosa üldplaneeringus ette nähtud segahoonestusalana, millel asuvad elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust. Koostatav detailplaneeringu lahendus on maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele kohane. Planeeritud ala on madala kasutusintensiivsusega. Paldiski maantee ääres on kaks väikest kinnistut, hoonestatud üksikelamuga ja abihoonetega. Nende taga võsastunud katastriüksus Paldiski mnt 90a. Planeeringulahendus näeb ette vastavalt linnaruumiliste arengu ettepanekutele (Mustjõe struktuurplaan) korruselamuid äriruumidega ja juurdesõidutee koos kergliiklusteega ning kõrghaljastusega. Planeeringulahendus on koostatud nii, et uushoonestus sobitub väljakujunevasse miljöösse (lähialadel on mitmed kehtestatud detailplaneeringud) ja loob tingimused olemasolevate rohealade korrastamiseks ning täiendamiseks. Planeeringuala vahetus läheduses asuvad suured rekreatsioonialad (Stroomi rand, Merimetsa mets, Tallinna Loomaaed, Vabaõhumuuseum) ning kergliiklusteed, mis aitavad inimestel kergemini liikuda ühelt puhkealalt teisele. Koostatud planeeringulahendus annab võimaluse parandada olemasoleva elamispiirkonna kvaliteeti. Esitatud planeeringulahendus on kooskõlas Tallinna linna arengukavast tulenevate eesmärkidega. 4.12. Kavandatu mõju lähiala linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Planeeringuala jääb polüfunktsionaalsesse aktiivse arendustegevusega piirkonda. Vaadeldavas piirkonnas on väljaehitatud suured rekreatsioonialad (rannapromenaad jne) kuid ka korrastamata võsastunud alad, on uued ärihooned ja ka vanad tootmishooned ja elamud. Detailplaneeringus kavandatu näeb ette rajada uus korrastatud ala, kus lisaks eluruumidele asuvad äriruumid. Äriruumidega eluhoone kavandamine piirkonda tagab inimeste ööpäevaringse kohaloleku, mis loob turvalisust. Olemasolev hoonestus ei ole piirkonda sobiv (väikesed mitmete kõrvalhoonetega elamud). Olemasolevate hoonete lammutamine, uue kaasaegse hoone rajamine ja ala korrastamine muudab tänava äärse ala üldist ilmet ühtlasemaks ja korrastatumaks. Kaasaegne väärikas hoonestus, täiendatud tänavavõrk, avalikult kasutatavate kergliiklusteede lisandumine ja korrastatud kõrghaljastusega haljasalad viivad piirkonna arenguvõimaluste realiseerumisele. Planeeringulahendus arvestab Tallinna 2035 Arengustrateegiaga ja Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 14 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”. Planeeringulahendus parandab ühistranspordi peatusele ligipääsetavust, esitab nõude kruntidele jalgrattaparkla ehitamiseks, parandab kergliiklejate võimalusi ühendamaks olemasolevaid ja planeeritud jalg- ja kergliiklusteid. Ette on nähtud puudeallee Paldiski maantee äärde ning madal- ja kõrghaljastust planeeritud transpordimaale. 4.13. Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel, uute hoonete ehitamisega, rikastatakse piirkonda ja alakasutusel olnud linnaruum muudetakse kaasaegseks elu- ja ärikvartaliks. Kaasaegsed hooned muudavad ala turvalisemaks, ööpäevaringselt kasutatavaks. Koos uute hoonete ehitamisega kujundatakse ka jalakäijate vajadusi arvestatav kergliiklustee ja täiendatakse haljastust. Planeeringulahendusega on kavandatud avalikes huvides olevad väärtusi, nagu korrastatud linnaruum. 5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude ja teede ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

18

5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded Hoonete korruselisus: kokku 6-korrust; 5-korrus tohib olla kuni ⅔ 4. korruse ehitisealusest pinnast; 6-korrus tohib olla kuni ⅓ 4. korruse ehitisealusest pinnast; hoone astmelisus kavandada mere poolsele küljele. Katusekalle: 0 – 20°. Maksimaalne kõrgus: maapinnast elamul 21 m, absoluutne kõrgus 24.00 m. Välisviimistlus: fassaadides kasutada kivi, krohvi, puitu, klaasi, betooni; katusematerjalideks rullmaterjal, plekk.

Parkimiskorruse katuse katendi kõrgus võib olla ümbritsevast maapinnast kuni 20 cm kõrgem. Fassaadide kujundamisel arvestada lindude jaoks ohutute lahendustega, s.t vältida suuri klaasist pindasid hoonete fassaadil või leida lahendusi klaasfassaadide katmiseks võrestikega või muul moel. Kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas. 5.2. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded Kuni 1-meetrine võrkpiire on lubatud püstitada turvalisuse tõstmiseks väikelaste mängualade ümber. Vähemalt 1,5 meetri kõrgune piire võib olla haljaspiire ehk hekk, mis võiks olla vabalt kasvav. Juurdepääsuteede ja kõnniteede projekteerimisel arvestada EVS 843:2016 „Linnatänavad” standardis toodud nõuetega. Jalgrataste parkimine lahendada vastavalt Tallinna Rattastrateegia 2018 – 2027 põhimõtetele. 5.3. Vertikaalplaneerimise nõuded Hoone projekteerimisel arvestada ala paiknemisega mereäärses piirkonnas kus võib olla oht üleujutuseks. Üleujutuse kahjude vältimiseks projekteerida ümber hoone drenaaž ning keldrisse tuleb rajada sattunud sademevee ärajuhtimiseks ümberpumpamise jaam. Ehitusprojekti etapis vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberalaga, ehk vett ei tohi juhtida naaberkruntidele. Ehitusprojektis anda vastav tehniline lahendus. Vertikaalplaneeringu lahendus töötatakse välja järgnevate projekteerimise etappide koostamise käigus. 5.4. Haljastuse rajamise ja kujundusnõuded Detailplaneeringu alale tuleb koostada maastikuarhitekti poolt üks ühine haljastusprojekt. Lahendatud peab olema haljastus, laste mänguväljakud erinevatele vanusegruppidele, välisvalgustus, hooviala ja liikumisteed. Haljastusprojektiga otsustatakse kas on vajalik looduslikku mitmekesisuse tagamiseks niidutaimede kasutamine või rajatakse niidetavad haljasalad. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis vastavat pädevust omav maastikuarhitekti poolt koostatud maastikuarhitektuurse projektiga. 5.5. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded Käesolevas planeeringus on ette nähtud olemasolevad hooned lammutada. Lammutatavatele hoonetele ja rajatistele koostada eraldi lammutusprojekt. Lammutusprojektid tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga. Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale firmale ja käideldakse vastavalt Tallinna linna jäätmekäitluskavale. 5.6. Täiendavate uuringute vajadus Ehitusprojektide koostamiseks:  viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd,  viia läbi geoloogilised uurimistööd.

5.7. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus Ehitusprojektid kooskõlastada:  Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga,  Tallinna Transpordiametiga,  Tallinna Põhja-Eesti Päästekeskusega,  ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja

kooskõlastada vastavate tehnovõrguvaldajatega.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

19

5.8. Teisi nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 5.8.1. Müra Kavandatava hoonestatava krundi sihtotstarbeks on määratud elamumaa vahemikus 85-90% ja vahemikus ärimaa 10-15%. See võimaldab hoonete esimesele korrusele projekteerida äriruumid ja kõrgematele korrustele korterid, millede projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda määrusest „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardiga EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud. Kajaja Acoustics OÜ poolt koostati augustis 2025 mürahinnang. Väljavõte koostatud hinnangust: Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2022. aasta liikluskoormuste andmetele ning perspektiivses olukorras vastavalt 2045. aasta liiklusprognoosile. Paldiski mnt puhul on tegu kõrge liikluskoormusega maanteega, mistõttu on ka müratasemed kõrged. Kuna kinnistule planeeritav hoone on teele suhteliselt lähedal, on soovituslik hoone ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist tänavapoolsele küljele ning võimalusel mitte kavandada hoone tänavapoolsetele külgedele avatavaid aknaid. Tagamaks, et siseruumidesse levivad liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi ja ehituslikke leevendusmeetmeid. Planeeritav hoone on U-kujuline ning sellisena tekib maja taha sisehoovi vaikne ala, kus nii päevased kui ka öised müratasemed vastavad keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud III kategooria sihtväärtuse nõuetele. Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:  planeeritava hoone Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 71 dB ning öisel ajal Ln ≤ 62 dB;  planeeritava hoone Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 72 dB ning öisel ajal Ln ≤ 63 dB;  planeeritava hoone sisehoovis tekib vaikne ala, kus müratasemed on 2022. aasta liiklusolukorras

Ld ≤ 49 dB ning öisel ajal Ln ≤ 40 dB ning 2045. aasta liiklusolukorras Ld ≤ 50 dB ning öisel ajal Ln ≤ 41 dB.

Järeldused: Paldiski mnt puhul on tegu kõrge liikluskoormusega maanteega, mistõttu on ka müratasemed kõrged. Kuna kinnistule planeeritav hoone on teele suhteliselt lähedal, on soovituslik hoone ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist tänavapoolsele küljele ning võimalusel mitte kavandada hoone tänavapoolsetele külgedele avatavaid aknaid. Tagamaks, et siseruumidesse levivad liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi ja ehituslikke leevendusmeetmeid. Planeeritav hoone on U-kujuline ning sellisena tekib maja taha sisehoovi vaikne ala, kus nii päevased kui ka öised müratasemed vastavad Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud III kategooriasihtväärtuse nõuetele. Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

20

sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardiga EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. Vastavalt standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 45…50 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks on võimalik hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud). Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Müratasemete vähenemine ei ole suurem, kuna tegemist on üldjuhul osaliselt avatud konstruktsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selliste lahenduste korral lamineeritud klaase kogupaksusega 8-10 mm ja vahekaugus põhifassaadini ≥ 200 mm. Kui kasutatakse klaasitud rõdude lahendust avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15-20 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kuna klaasitud rõdudega on võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju müratasemetele suurem võrreldes topeltfassaadi või lisaklaasiga akende ees. 5.8.2. Insolatsioon Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes. Hoonete projekteerimisel arvestada „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend”. 5.8.3. Turvalisusest tulenevad nõuded Planeeritud alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks ja leevendamiseks juhindudes Eesti standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” soovitustega. Detailplaneeringus on arvestatud ja soovitatakse kuritegevuse ennetamiseks järgmiseid meetmeid:  krundile laste mänguväljaku ümber rajada piirdeaiad;  autode parkimine oma krundile rajatud parklas;  hoonele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad jne;  sissepääsude juures kasutada videovalvet;  juurdepääsutee ja siseõu varustada valgustusega;  mittesüttivad prügikonteinerid.

5.8.4. Tuleohutusest tulenevad nõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Planeeringualal 15 l/s välise tulekustutusvee tagamiseks on ette nähtud planeeringualast edelas paiknev DN150 veetorustik ühendada piki Paldiski maanteed Looga tn ja Paldiski maantee ristmikul asuva DN150 veetorustikuga. Planeeritud ühendustorustiku läbimõõduks on kavandatud DE160. Sellisel moel on piirkonnas tagatud normaalolukorras vabarõhk 360 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa. Täiendav tuletõrjehüdrant on kavandatud planeeringualast idasuunas, Paldiski maantee kergliiklustee äärde rohealale, kus see jääb hoonetest vähemalt 30 meetri kaugusele (lähtutud on standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus”).

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

21

5.8.5. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded  Hoone tehnovõrkude planeerimisel tuleb tagada säilitatavate/ istutatavate puude ning ehitiste

vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad” tabel 9.13 nõuetele;  ehitusprojekt peab sisaldama meetmeid olemasolevate puude juurestiku, tüve ja võra kaitseks

ehitustööde ajal;  ehitustööde ajaks on ette nähtud järgmised puude säilitamise meetmed:

- puu tüve kaitsta tüve ümber seotud laudadega; - puu võra kaitseks on vajadusel vajalik siduda ette jäävad oksad kokku, neid sealjuures

murdmata või tõmmata oksad kokku võrguga; - kaevetööd teha vastavalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusele nr 32 „Tallinna linna

kaevetööde eeskiri”;  säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus, tagada kasvutingimused ja kaitse

(juurestiku ja tüve kaitse) ehitustööde ajal;  säilitavate puude juurestiku kaitsealale hoonestust, kõvakatteid ega tehnovõrke mitte

kavandada;  olemasoleva kõrghaljastuse raie- ja hoolduslõikusluba tuleb taotleda Tallinna

Keskkonnaametilt ning vastava töö peab teostama arborist;  Tallinna Keskkonnaametiga koostöö käigus määrata asendusistutuse asukoht, istikute liigid ja

mõõtmed, asendusistutus kavandada võimalikult suures ulatuses planeeritud alale;  ehitusprojekti staadiumis anda haljastuse lahendus ehitusprojekti koosseisus;  jäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning hoonealuse huumusmulla käitlemine peab

toimima vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. 5.8.6. Lindude elukeskkonna tagamise põhimõtted Planeeritav ala piirneb Mustjõe rohealaga, mis on lindude pesitsus- ja rändepeatuspaiku tuleb kavandatava tegevuse negatiivsete mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks:  Raie- ja pinnasetöid ning muid olemasolevat pinnakatet oluliselt mõjutavaid töid tuleb vastavalt

Looduskaitseseaduse § 55 teha väljaspool pesitsusaega (1. aprill – 31. juuli), s.t ajavahemikus 1. augustist 31. märtsini (Looduskaitseseadus, 2018). Esmased ehitust ettevalmistavad ühekordsed tööd on võsa eemaldamine, puude raie ja äravedu, pinnase koorimine jms. Arvestada, et ladustatud põõsastes ja okstes, oksahunnikutes ja palgivirnades pesitsevad mitmed linnuliigid.

 Säilitada võimalusel maksimaalselt olemasolevat põõsarinnet (ala põhja- ja idaservas) ja hoida see võimalikult kompaktsena. Tegemist on kõige efektiivsema lahendusega, et tagada pesakohtade säilimine alal ka pärast kavandatava tegevuse elluviimist.

 Kasutada ehitusjärgses haljastuses võimalikult palju lehtpõõsa- või kuusehekke, et tagada aastate pärast uute toitumis- ja pesitsemiskohtade tekkimine alale. Valida tuleb taimeliigid, mis peaksid täiskasvanuna moodustama tiheda heki, mis on vähemalt 1,5 m kõrge ja lai, ja mis ei laasu maapinna lähedalt. Valitud taimed peavad võimaldama rajada vabakujulise ja peaaegu hooldusvaba heki. Mida suurem on taimestiku liigirikkus, seda enamatele linnuliikidele need elupaika ja toitu pakuvad. Kindlasti on linnustiku mitmekesisuse seisukohast oluline harilik kuusk üksiktaimedena.

 Luua elupaikade kadumise kompensatsioonimeetmena pesitsusvõimalused suluspesitsejatele. Selleks tuleb ehitusjärgselt paigaldada pesakaste, mis peavad vastama spetsiifilistele tingimustele.

Lindudele klaaspindade tekkega kaasnevate ohtude leevendamine:  arvestada lindude jaoks ohutute lahendustega juba hoonete projekteerimisel, sh vältida suuri

klaasist pindasid hoonete fassaadil või leida lahendusi klaasfassaadide katmiseks võrestikega või muul moel;

 kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas (nt Ornilux või analoog, http://www.ornilux.com).

Väljaspool aknapindu võib kasutada matistatud, kiletatud või muud vaid valgust läbilaskvat klaasitüüpi. 5.8.7. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Kõikidelt tehnovõrkude valdajatelt tuleb ehitusprojekti koostamiseks taotleda uued tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada. Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

22

Planeeringus antud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Järgnevate hoonete, tänavate ja tehnovõrkude ehitusprojektide koostamiseks taotleda võrgu valdajate tehnilised tingimused ja tööjoonised kooskõlastada võrgu valdajatega.  Veevarustus / Kanalisatsioon

Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitusprojektide) koostamiseks taotleda Aktsiaseltsilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused ja projekt kooskõlastada võrgu valdajaga.  Elektrivarustus

Peale detailplaneeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.  Tänavavalgustuse ja sademevee kanalisatsiooni projekteerimisel ajakohastada taristu

omaniku või -haldaja tehnilised tingimused.  Sidevarustus

Sidevarustuse lahenduse muutmisel on vajalik tellida Telia Eesti AS-ilt täiendavad tehnilised tingimused ja tööjoonised kooskõlastada Telia Eesti AS-iga. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist on 1 m. Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.  Gaasivarustus

Gaasivarustuse projekteerimiseks taotleda AS-ilt Gaasivõrk tehnilised tingimused ja ehitusprojektid kooskõlastada AS-iga Gaasivõrk.  Soojavarustus

AS Utilitas Tallinn kavandab piirkonnas kaugküttevõrgu väljaarendamist. Üksikute objektide soojusvarustuse projekteerimiseks taotleda AS Utilitas Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused, misjärel selgub kas kaugküttega liitumine on tehniliselt võimalik. 6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUSE KIRJELDUS PLANEERINGU KOOSTAMISE

LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE 6.1. Vastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule Planeeritud ala on üldplaneeringu kohaselt: S - segahoonestusala Segahoonestusala on ala, millel asuvad elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust. Detailplaneeringute koostamise tingimused: Mustjõest lääne suunas kuni Paldiski maantee äärse avatud ranna-alani on Paldiski maantee äärde ette nähtud segahoonestusala, kus hoonete kõrgus võib olla kuni 6 korrust ja hoonestustihedus 2,2. Paldiski maanteest mere poole jääva maa-ala kasutuselevõtu eelduseks on, et üleujutuste vältimiseks täidetakse see 2,5 – 3 m kõrgusmärgini. Planeeringulahendusega nähakse ette moodustatavale krundile ehitusõigus 6-korruselise äriruumidega korterelamute ehitamiseks, mille kõrgus 21 m ja planeeringuala keskmine hoonestustihedus on 1,69.

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

23

Detailplaneeringu vertikaalplaneerimise lahendus näeb ette maapinna tõstmist kuni 2,5 m merepinnast. Paldiski maanteel asuva kergliiklustee mõlemale poole on üldplaneeringuga ette nähtud üks rida kõrghaljastust. Lähtuvalt tehnovõrkudest on paigutatud kaks rida kõrghaljastust ühele poole kergliiklusteed. Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatav ala Mustjõe roheala kõrvale, mis on oluline lindude pesitsus- ja rändepeatuspaik. Vastavalt sellele on antud hoone projekteerimiseks nõuded, mis on esitatud seletuskirja punktis 5.5.6. Koostatud detailplaneeringu lahendus ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 6.2. Vastavus Mustjõe struktuurplaanile Vastavalt Mustjõe struktuurplaanile on planeeringuala: Maakasutuse juhtotstarve on segahoonestusala, kus võivad paikneda kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, vaba aja veetmisega seotud ettevõtted ja asutused ning keskkonda mittehäiriv väiketootmine ning elamispinnad kuid mitte eraldiseisvate hoonetena. Mustjõe asumisse rajatavate juurdepääsutänava teemaa laius tuleb planeerida 15 m, sõiduteele on ette nähtud 1 + 1 rida laiusega 6 ‒ 7 m ja vähemalt ühel pool teed peab olema jalgtee minimaalse laiusega 2 m. Juurdepääsutänavaid planeerides tuleb kasutada liikluse rahustamise võtteid. Tsoon nr 5 - Paldiski maantee äärse ala hoonestuse kõrgus on maksimaalselt 6 korrust ning langeb põhja pool pargi suunal kus hoonestuskõrguseks on 4 korrust. Selle ala hoonestustihedus on Paldiski maantee ääres 1,8 ja pargiala pool 1,2. Paldiski maantee äärne hoonestus peab asuma ehitusjoonel. Paldiski maantee äärsele hoonete esimestel korrustel tänavaga külgnevas osas peavad olema äri- ja teeninduspinnad. Planeeritud on 6-korruseline elu- ja ärihooned. Planeeringuala keskmine hoonestustihedus on 1,69. Planeeritud Vesiravila tänava laiuseks on 16 m ja ühele poole sõiduteed on ette nähtud kergliiklustee laiusega 3,0 m. 6.3. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele Paldiski mnt 88 ja lähiala detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 31. mai 2017 nr 827-k. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevate lähteseisukohtade ja lisatingimustega: 3.1. kavandada Paldiski mnt 88 ja Paldiski mnt 90 kruntidele ühine või ühise piiriga maa-alune

parkimiskorrus. Kavandamata jätta üldkasutatava maa krunt; Planeeritud kruntidele on planeeritud parkimiskorrus, mis on krundi piiril kokku ehitatud. Sellise lahenduse puhul on ette nähtud Vesiravila tänavalt kaks juurdepääsu. Võimalus on ka juurdepääs parkimiskorrusele lahendada ühe juurdepääsuga krundilt pos nr 1. Sellisel juhul on parkimiskorrus kahel krundil ühine. Täpne lahendus selgub ehitusprojektiga. 3.2. elamufunktsiooni kavandamisel näha ette privaatne hooviala ning mänguväljak; Planeeritud äri- ja elamumaa kruntide keskele on kavandatud ühine hooviala mänguväljakutega. Ohutuse tagamiseks on Vesiravila tänav eraldatud korterelamute hoovialast haljastusega. Planeeringualast lõunasse jääb Paldiski maantee ja koostatud müra modelleeringust järeldub, et hoone teepoolsele küljele jääval alal on elamualadele kehtivad müra sihttasemed tugevalt ületatud ning ületatud on ka müra piirväärtused. Sisehoovi poolsel küljel on sihtväärtuse järgimine tagatud. Seega tuleb vältida kinnistu Paldiski maantee poolsele osale elamu õueala rajamist. Vaikset ala, mis oleks sobilik elamu õuealaks, puhkealaks ja nt mänguväljaku alaks, on võimalik rajada ainult hoone varju. 3.3. planeerida Vesiravila tänava äärne kergliiklustee kuni Paldiski maantee ning

rannapromenaadini; Planeeritud on Vesiravila tänavale on planeeritud kergliiklusteed, millest üks suund ühendab Paldiski maantee rannapromenaadiga. 3.4. kavandada Paldiski maantee äärde kergliiklustee ning kõrghaljastus; Paldiski maantee äärne kergliiklustee on ette nähtud likvideerita planeeringuala mahus. Olemasoleva kergliiklustee kohale on ette nähtud uus bussi sõidurida ning selle kõrvale uus kergliiklustee laiusega 3,0 meetrit. Kergliiklustee äärde on planeeritud kõrghaljastus. 3.5. planeeringuala põhjapoolse osaga külgnevas puistus teha haudelinnustiku uuring mais ja

juunis, ning esitada leevendusmeetmed elurikkuse kao kompenseerimiseks (ekstensiivne

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP042520

24

katusehaljastus, pesitsus- ja varjevõimaluste loomine lindudele ja nahkhiirtele, linnusõbralikud fassaadiakende lahendused);

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala linnustiku inventuur 2018 koostas Linnuekspert OÜ 23.09.2018. a. 3.6. anda ülevaade kinnistul paiknevast kaevust ning kaevu edasisest kasutamisest või

likvideerimisest; Paldiski mnt 88 kinnistul paiknev šahtkaev likvideeritakse. Šahtkaevu sulgemiseks ei ole vaja kohaliku omavalitsuse ega riigiasutuste luba. Kaevu täitmiseks tuleb kasutada reostustunnusteta puistematerjale (liiv, killustik, kruus, pinnas, purustatud kivi- ja betoonkonstruktsioonid). 3.7. Tallinna strateegilise mürakaardi põhiselt jääb planeeringuala kõrge müratasemega

piirkonda. Esitada pädeva ettevõtte poolt koostatud müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ja müratasemetega hoone fassaadidel ning siseruumide ja mänguväljaku müraleevendusmeetmed;

Kajaja Acoustics OÜ poolt koostati augustis 2025 mürahinnang.