| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-6/25/18417-1 |
| Registreeritud | 29.10.2025 |
| Sünkroonitud | 30.10.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-6 Taristu arendamise, projekteerimise ja ehitamise alane kirjavahetus |
| Toimik | 8-6/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Mart Arusoo (Users, Teehoiuteenistus, Arendamise osakond, Ehituse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
15006, Tallinn, Harju maakond
Meie 29.10.2025 nr 8-6/25/18417-1
Tagasiside infoseminarile
„Transporditaristu teekaart, LCA mudel ja
keskkonnahoidlikud kriteeriumid“
Valdkonna toetus ja kaasamisprotsess
Kinnitame, et nii Transpordiamet kui ka Eesti Taristuehituse Liit toetavad ja on valmis aktiivselt
panustama valdkonna keskkonnahoidlikumaks muutmisel. Seejuures rõhutame, et muutused
peavad toimuma mõistlike, reaalselt väärtust ja mõju omavate tegevuste kaudu.
Infoseminari materjalidest nähtub, et kavandatavasse määrusesesse (nr 35) tuleb kindlasti
mõistlike kriteeriume, aga ka ebamõistlike, vähe väärtust omavaid ja määruse jaoks üleliia
spetsiifilisi nõudeid, mida tuleb lahendada pigem juhendite tasemel või juhtumipõhiselt.
Seminaril kõlas esitlejate poolt kohati arusaamatuid väiteid. Vale on väita, et teed kuluvad ja
teedele roopad tekivad ebakvaliteetse ehitamise tõttu. Uusi tehnoloogiaid katsetatakse, võetakse
kasutusele ja kvaliteedinõudeid pidevalt tõstetakse ning täpsustatakse nii aluskihtide, kui
kulumiskihtide osas. Küsimus on riigi pikaajalises vaates ja teede rahastamises (alarahastamises),
mille osas valdkond on pikemat aega muret tundunud ja millest KLIM ka teadlik on. Keeruline
on teha järsku kvalitatiivset hüpet ( isegi kui oleks täpselt teada, mida tegema peab) ja TRAM-i
poolt nõuda kallimat tehnoloogiat ning taristuehitajatel sellesse investeerida, kui teedevaldkonna
rahastus on sedavõrd volatiivne ning esmajärjekorras on vaja tagada olemasolevate teede
säilitamine. Uute materjalide ja tehnoloogiate rakendamisel ei ole antud juhul ette nähtud piisavat
aega nende toimivuse ja vastupidavuse hindamiseks reaalses keskkonnas.
Ühe hea näitena toodi aheraine kasutamise soodustamine, kuid siin tuleb mõista selle mõju
ehitamisele ning keskkonnale tervikuna. Võttes aluseks Rail Baltica ehituse, siis tänaseks ei ole
osutunud rahaliselt mõistlikuks aheraine transport isegi Tallinnasse. Meile teadaolevalt on KLIM
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023- 2027 ülesande raames teostanud analüüsi aheraine
killustiku kasutamise võimaluste kohta Rail Baltic raudtee ehitamisel, mille tulemusena loobuti
esialgsest plaanist seada see kohustusliku nõudena, võttes arvesse muuhulgas sellega kaasnevaid
ehituse maksumuse, valmimise tähtaja, kvaliteedi ja transpordi negatiivse mõju riske. Sarnased
riskid esinevad ka teede ehituses. Nii nagu Rail Baltic`u puhul, lasub ka teede osas riigil EL
2 (4)
otsekohalduvast TEN-T määrusest tähtajaline kohustus nõuetekohaselt välja ehitada TEN-T
võrgustikku kuuluvad teed.
Oleme täiesti nõus, et innovatsioon, sh uute materjale turule toomine, olgu taaskasutatavad-,
uuskasutatavad-, korduvkasutatavad, on oluline samm keskkonnahoidlikumaks muutumisel. Tuleb
teha väga kaalutletud ja teadlike otsuseid kõikide uute materjalide puhul. Innovatsioon on
valdkonna arenguks vajalik ja uuenduste rakendamisel tuleb võtta riske ja olla valmis ka eksima.
Siiski ei saa ära unustada, et uute materjalide kasutuselevõtuga võib tekkida tellijale ka ajalise
kestvuse risk. Kui traditsiooniliste materjalide kasutamisega on kasutuskogemusest tulenev
kestvus teada, siis uute materjalide puhul nende ajaline kestvus või uuesti kasutamise tehnilised
nüansid pole alati lõpuni teada. Täna on teedeehitusobjektide garantii tavapäraselt 3 kuni 5 aastat,
tee eluiga mõõdame aga kümnendites. Selget vahet tuleb teha innovatsiooni märgi all ehitatud
objektidel ja traditsiooniliste materjalidega ehitamisel. Mõlemal puhul eeldame olulisemalt
pikemat eluiga kui praegu tavapärane garantiiperiood. Peab tajuma pikaajalisi kvaliteediga seotud
riske ning need selgelt kirjeldama, kui soovime innovatiivsemaid materjale ja tehnoloogiaid
järsult teedeehitusvaldkonnas suurendada.. Maksumaksja raha väärkasutamise vältimiseks ja
innovatiivsemate materjalidega teedeehituses kasutamiseks, tuleb välja töötada selgem meede,
mille raames Tellija saab innovatiivsemaid lahendusi küsida ja projekteerijad ning ehitajad neid
pakkuda, ilma, et ükski osapoolt peaks kartma eksida seoses ajas mitte nii püsiva lahendusega, kui
on prognoositud. Kui eelduslikult innovatiivse ja hea materjaliga ehitada objekt 30 aastaks, aga
siiski tuleb see uuesti ehitada/ renoveerida 10 või 15 aasta pärast, sest innovatiivne materjal ei
pidanud vastu sama kaua, kui eeldatud on see maksumaksja raha väärkasutamine, kui just pole
võetud teadlikku, kirja pandud riski.
Tänases olukorras näeme, et määrus 35 väljatöötamise ja rakendamise osas on puudu terviklik
mõjuanalüüs taristuinvesteeringutele. Praeguses arutelus ei arvestata juba kehtivaid
teedevaldkonna rahvusvahelisi ja EL standardeid, mis on välja töötatud aastatepikkuse teadus- ja
praktikakogemuste põhjal. See tekitab riski, et rakendatakse lahendusi, mis ei vasta nõutud ohutus,
kvaliteedi- ega kestlikkuse kriteeriumitele. Sisendit määruse kriteeriumide koostamiseks on tõesti
excel tabeli baasil küsitud ja TRAM/ESTEL seda ühiselt KLIM`ile ka andnud, aga puudub
tagasiside milliste ettepanekutega on arvestatud, millistega ei ole arvestatud ja miks ei ole
arvestatud.
Ainult CO2 vähendamise meetmetest olukorra paranemist oodata ei saa. Heitmete vähendamist
tuleb käsitleda läbipaistvalt ja terviklikult, hinnates selle mõju kõigile seotud sektoritele ning
seeläbi kogu majandusele. Tuleb mõista, et investeeringud pikemaajaliselt CO2 alandamiseks
võivad olla suured. Kohest efekti annavad näiteks erinevad biokütused, kuid nende hinnad on
kõrgemad, kui tavakütustel. Seega peab arvestama, et hüppeline eesmärkide seadmine võib tuua
kaasa kallima ehitise ning selleks on vaja riigi poolt lisarahastust. Seejuures peab arvestama, et
selle tulemusena riigi teedevõrgu remondivõlg kaasnevalt ei suureneks.
Paralleelselt on käimas mitmeid teemasid ja algatusi, mille eesmärgid ning omavahelised seosed
on ebaselged. Tekib küsimus, kas soovitakse saavutada tegelikku CO₂ kokkuhoidu või on tegemist
pigem näiliste tegevustega, mille eesmärk on näidata tulemusi ilma sisulise mõjuta. Selline
lähenemine võib põhjustada turumoonutusi ja suurendada riski, et teatud materjalide või
tehnoloogiate osas kujuneb välja monopol, mis piirab konkurentsi ja tõstab kulusid. Näitena
toodud kohalikud materjalid, nagu ligniin ja gneiss ei ole turul täna vajalikus mahus kättesaadavad
ega ka sageli tehniliselt mõistlikult kasutatavad ning tõstavad lõpptoote hinda.
Teedevõrgu tänane seisund ei tulene eelkõige ehituskvaliteedi või kasutatud materjalide
probleemidest, vaid ebapiisavast rahastamisest. Pidevalt on vaja leida mõistlik tasakaal vajaduste
ja võimaluste vahel ning see sunnib tegema kompromisse, mis omakorda kajastub tänases teede
3 (4)
seisukorras. Vaja on pikemaajalist vaadet ning rahastusotsuseid, mille baasil on võimalik ka
suuremaid investeeringuid teha. Taaskasutuse osas vastuolulise näitena toodi esitlusel, et
Põhjamaades on teede alustes kasutusel paremate omadustega materjalid (mitte
taaskasutusmaterjalid) ning seetõttu on teed kauem kestvamad. Siinjuures jäi märkimata, et ka
konstruktsioonid on seal teistsugused (paksemad kihid). Ilmselgelt, kasutades paremaid materjale
ja paksemaid konstruktsioone, saame parema tulemuse, kuid siinkohal peab võrdlema eelarvelisi
vahendeid ja materjalide saadavust. Ühest küljest öeldakse, et tuleb taaskasutada võimalikult palju
materjale, mis ei pruugi, aga võivad olla madalama kvaliteediga ja kehvemate omadustega, kuid
teisest küljest rõhutakse, et paremate materjalide korral püsib tee kauem. Need kipuvad olema
teineteisele vastanduvad seisukohad ja sellest osas tuleks ka selgem reeglistik või nägemus luua.
Kalkulaator
Esitlusel toodi välja, et määruse 35 allkirjastatakse käesoleva aasta lõpuks ning muutub
kohustuslikuks 6-8 kuud pärast allkirjastamist. Määruse 35 kohustuslikuks kriteeriumiks on, et
hakataks hindama taristuehituse jalajälge nii projekteerimise kui ka ehituse etapis. Samas pole seda
kalkulaatorit tervikuna sektoriga jagatud. Esitlustel küll kalkulaatorit lühidalt tutvustati, kuid selle
autorid ise tõid välja, et osad arvulised näitajad ei ole täna lõpuni paigas ja võivad turuga
diskuteerides muutuda. Juhime tähelepanu, et ministeeriumi poolt hangitud kalkulaatori
lähteülesanne tõi otseselt välja, et metoodika peab olema koostatud EVS-EN
15804:2012+A2:2019 põhjal. Esitlusel nähtud väärtuste korral jääb selgusetuks, kas välja pakutud
väärtuste korral on arvestatud kõikide standardi ja lähteülesandes nõutud olelusringi etappidega.
Kalkulaatori eesmärk oli välja pakutavad väärtused liita juba kasutusel oleva Eesti
ehitusmaterjalide andmebaasiga. Viimane töötati välja koos Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga.
Esitlusel toodi välja, et taristuehituse kalkulaatoris mõningate nimetatud kalkulaatoris olevate
materjalide väärtusi muudetakse. Kas see on hoonete ehituse poolega juba kooskõlastatud? Või
hakkab tulevikus kehtima kaks kalkulaatorit – üks hoonete ehitusele, teine taristuehitusele,
sealjuures samadele materjalidele hakkavad kehtima erinevad väärtused? Samuti jääb selgusetuks,
millisele asutusele koondub riigiülene teave teedeehituse CO2 kokkuhoiu kohta? Kes vastutab
andmete esitamise eest ja kuidas need kajastuvad EL statistikas?
Kokkuvõtteks
Meie hinnangul on senine kaasamisprotsess olnud pealiskaudne ja killustatud. Sektori poolt tehtud
sisulisi ettepankuid ei ole arutatud ümarlaua või tervikliku dialoogi vormis. Selline protsessi
läbiviimise viis jätab kallutatud mulje ja näib, et otsused tuginevad vaid kitsale huvigrupile.
Ettepanek
Transpordiamet ja Taristuehituse Liit teevad ühiselt ettepaneku võtta määruse 35 väljatöötamiseks
piisavalt aega, et kaalutleda selle mõju sektorile tervikuna. Näeme, et määruse sõnastuse ja
reeglistiku väljatöötamiseks on vaja valdkonna spetsialistidega tekitada suurem sisuline
diskussioon. Kellelegi ei ole kasu määrusest, mille täitmise osas on takerdumine ette ennustatav.
Soovitame astuda määruse ajakavas astuda samm tagasi ja korraldada sisulised ümarlaua vormis
arutelud sektori tellijate ja ehitajatega. Täna seda tehtud ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janno Sammul
direktor
teehoiuteenistus
4 (4)
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Trei
Eesti Taristuehituse Liit
tegevdirektor
Mart Arusoo
58177905, [email protected]