Tere!

Täname teid väga põhjalike selgituste ning lisainformatsiooni eest. Teadvustame täielikult teie muret elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise ning töökorralduse paindlikkuse suhtes.

Nagu varasemalt märgitud, ootame tagasisidet ka töötajate esindusorganisatsioonidelt, mida pole veel laekunud. Hea õigusloome põhimõtete kohaselt tuleb olulisi muudatusi kaaludes kaasata kõik puudutatud osapooled ning hinnata võimalikku mõju nii tööandjatele, töötajatele kui ka majandusele/tööturule laiemalt. Kiirkorras lahenduse elluviimine ilma laiapõhjalise aruteluta ei oleks siinkohal põhjendatud ega õiglane nende suhtes, keda muudatus puudutab. Kaasamise kohta on Riigikantselei lehel kirjutatud näiteks järgmist:

„Kaasamise all mõistame seda, et teeme otsuseid koos nendega, keda need otsused mõjutavad, ning nendega arvestades.

Erinevate osapoolte informeerimine ja kaasamine võimaldab huvirühmadel ja avalikkusel saada tasakaalustatud info, mis võimaldab mõista otsuste tegemise eesmärke ja lahendusvõimalusi, ning anda otsustele legitiimsuse. Eri osapooltele probleemide väljaütlemise,  lahendusvõimaluste pakkumise ja valikute läbikaalumise juures sõna sekka ütlemise võimaluse andmise kaudu kujuneb parem arusaam ühiskonna ootustest ja otsuste mõjudest.

Kaasamine suurendab poliitikakujundamise avatust, otsuste tegemise läbipaistvust ja loodetavasti ka inimeste usaldust riigi vastu.“

Mõistame, et teie poolt kirjeldatud valdkondades on teema kiireloomuline. Samas on vajalik vaadata ka tervikpilti ning kaardistada kõik sektorid, kus sarnane erisuse vajadus võib esineda, vältimaks olukorda, kus muudatus tehakse paaris valdkonnas ja hiljem selgub, et põhjendatud oleks olnud analoogse lahenduse rakendamine ka mõnes teises valdkonnas. Samas ei saa ka a priori eeldada, et kõikidel elutähtsa teenuse osutajatel oleks väljaspool kriisiaega valveaja erand õigustatud ja vajalik.

Nagu varasemalt viidatud, on meil plaanis alustada töölepingu seaduse probleemkohtade laiemat analüüsi juba sel aastal. Seetõttu kinnitame, et teema ei kao fookusest ning võetakse arutlusele.

Täname teid ka valmisoleku eest teemat edasi selgitada. Hindame koostööd ning vajaduse korral oleme valmis kohtumiseks, kui oleme saanud ka töötajate poolsed seisukohad ning saame arutada teemat kõiki osapooli hõlmavas formaadis.

Parimate soovidega

Tere

Suur tänu selgitamast ning täpsustavaid küsimusi küsimast.

Siiski oleme jätkuvalt seisukohal, et valve-ja puhkeaja regulatsiooni puhul on tegemist kiireloomulise probleemiga, mis tuleb lahendada võimalikult operatiivselt. ETOde osas erandi lisamine on tänases geopoliitilises olukorras kriitilise tähtsusega ja tuleks esimesel võimalusel lahendada nt koos menetluses oleva 602 SE eelnõuga.

Alates eelmise aasta lõpust on kõik kaugkütte ettevõtted elutähtsa teenuse osutajad ning vajalik on tagada 24/7 teenus sh reageerimine avariide, seisakute vms korral. Tegemist on püsiva 24/7 toimepidevuse nõudega, mida kriisid ainult võimendavad (nt pikad külmalained).

Koostootmisjaamad, kaugkütte- ja lokaalkatlamajad, võrkude opereerimine jms on vajalik 24/7, mis tähendab, et avarii või häire võib tekkida mis tahes ajahetkel, ka öösel või nädalavahetusel.

Katlamajad on nüüdseks suuremal määral automatiseeritud ja täisautomaatsed. Kohapealne mehitatus ei pea enam olema ööpäevaringselt tagatud ehk ühtegi töötajat ei viibi katlamajas statsionaarselt. Kui aga katlamajas tekib rike, mille tõttu juhtautomaatika seiskab katla(d) või torustik puruneb/lekib nii, et soojus enam tarbijateni ei jõua, peab pädev töötaja kiiresti reageerima. See on kõige suurem erinevus IKT sektoriga, sest mitte kõiki rikkeid ei ole võimalik likvideerida kaughaldusega ning töötajal tuleb sekkumiseks kohale sõita. Maapiirkondades on vahemaad pikad ning olukorra lahendamiseks kulub hulk aega. Väiksemate probleemide puhul saab valvet siiski sisuliselt võrdsustada IKT-valvega, sest mitmed häireid on tänu järjest suuremale automatiseerimisele lahendatavad distantsilt ning töötaja tegelik puhkeaeg jääb tagatuks

Erakorralisi olukordi ei teki tihti, kuid peame alati olema valmis reageerima kiiresti. Selleks, et tagada 24/7 teenuse toimimine ja kiire reageerimine , kuid samal ajal täita TLS-i valve- ja puhkeaja nõudeid siis inimesi ei jätkuks ning tuleks tööle võtta ebamõistlikult suur hulk oskustöölisi, keda on tööturul vähe ning isegi kui neid oleks, siis tõstaks see kommunaalteenuste hinna kõrgmaks kui on tegelikult ratsionaalne ja vajalik.

Kui selline rike või eriolukord tekib tööajal, ei ole valdavalt probleemi, kuid kui see juhtub öösel või nädalavahetusel, näiteks külmal talveööl reedel kell 22:00, ei ole võimalik oodata järgmise nädala esmaspäevani kell 8:00 – see oleks reageerimiseks liiga pikk aeg.

Tänane valveaja korraldus on töö- ja puhkeaja seaduse vaatest väga keeruline, sest arvestades tänapäevaseid ootusi on soojusettevõtte töötajate tavapärane töönädal esmaspäeva hommikust kuni reede õhtuni (kell 8.00 – 17.00)

Pärast tööpäeva lõppu tuleb tagada siiski 24/7 reageerimisvalmidus, sest rike/häire võib tekkida nii öösel kui ka nädalavahetusel (sh hooldekodude, haiglate jms kriitiliste objektide varustamisel). Reaalsuses on ikkagi nö inimsilma tarvis, kuid tööjõudu igaks juhuks duubeldada ei ole ratsionaalne lahendus. Tänasele tehnoloogilisele arengule vastavat paindlikkust peaks toetama ka valveaja regulatsioon.

Osadel positsioonidel ongi rakendanud 24/7 graafikuga/vahetustega tööd, kuid selline tööaja korraldus eeldab ööpäeva ringset töötamise vajadust, mis pole ettevõtte töö efektiivsuse ning tihti ka töötaja inimlikust vaatest enam realistlik (öö töö kaotamine) ega õigustatud (sh tervislikud, elukorralduslikud jm põhjused). Reaalne reageerimise vajadus tekib üksnes avariide, seisakute vms erakorraliste asjaolude korral.

Iganädalase puhkeaja arvestamisel kestab seitsmepäevane periood järgmise esmaspäeva kella kaheksani hommikul ning selle aja jooksul peab töötaja saama puhata vähemalt 59 tundi järjest. See tähendab, et tavapärase tööajaga ei saaks soojustehnikud nädalavahetusel tööd teha, eeldusel, et nad on juba esmaspäevast alates töötanud ja iganädalast puhkeaega pole saanud.

Kui tehnikud töötaksid summeeritud tööaja alusel (nt esmaspäevast laupäevani, alustades samuti kell 8:00), peaks nende laupäevane tööpäev lõppema hiljemalt kell 9:00 hommikul, et summeeritud tööaja puhul ette nähtud 47 tundi järjestikust puhkeaega mahuks seitsmepäevasesse perioodi.

Seaduse kohaselt ei ole vahet, milline päev või kellaaeg on seitsmepäevase arvestusperioodi algus – iganädalane puhkeaeg peab töötajale olema tagatud mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, alates esimese tööpäeva algusest.

Ehk praktikas jookseb vastuolu kahtepidi: (a) kui tagada ette igapäevase + iganädalase puhkeaja (eraldiseisvalt), ei tule normtunnid kokku; (b) kui tagame normtunnid, ei mahu puhkeaja jada (11 h + 36/48 h) seitsmepäevasesse aknasse alates töö algusest.

Näide: Soojusvõrkude hooldustehnikud töötavad 8 tunnise tööpäevaga 5 päeva nädalas (E-R), täistööajaga. Tiimis on töö tegemiseks 4 liiget, mis on selleks optimaalne arv. Valve on vaja tagada 24/7 sh valvetelefoni üleandmine ja väljasõidu võimekus. Avariidele/katkestustele väljasõidu vajadus on väike (üldjuhul 0-2 korda kuus), kuid peame tagama reageerimise.

Praegu kasutame sektoris valveaja korraldust IKT töötajatel, sest nende töö võimaldab eemalt probleeme lahendada ning neile kehtib ka praegune valveaja regulatsioon (kuna IKT teenustega tegelevatele töötajatele rakendub erisus valveaja osas sh max 130 valvetundi kuus ja ei pea oleme tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg).

Kõike eelnevat arvesse võttes oleme seiskohal, et sama erisus peaks rakenduma meie tegevusvaldkonnale tervikuna (energiasüsteemide operaatorid, tehnikud jne). Nii saame ametlikult valveaega rakendada nii koostootmisjaamades, väiksmates linnades, kus katlamajad on juba automatiseeritud, kui ka lokaalkatlamajades ning töötajatega oleks võimalik sõlmida kokkulepped selliselt, et oleks tagatud paindlik reageerimisvõime eriolukordadele.

Oleme valmis vajadust täiendavalt selgitama ning teeme ettepaneku kohtumiseks (kas ministeeriumis või ühisel veebikoosolekul). ETO tegevusi reguleeriv tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus on riigikogus töös ning hiljemalt selle jõustumise ajaks on vajalik jõuda toimiva lahenduseni.

Lugupidamisega

Siim Umbleja

Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing

5165943

Tere!

Täname teid põhjalike selgituste ja täiendava info eest valveaja ja puhkeaja rakendamise probleemkohtade osas.

Tõepoolest laekus meile Riigikantselei kaudu Teie pöördumine juba umbes aasta aega tagasi. Meile jäi siis mulje, et probleem on tekkinud seoses 2024. aastast kehtivate iganädalase puhkeaja nõuetega ning kavandatav regulatsiooni tagasipööramine aitab tõstatatud murekoha lahendada. Teie hilisematest selgitustest aga klaarub, et kavandatud muudatus ei pruugi tagada probleemile tegelikku lahendust. Võrreldes eelmise aastaga on täiendava teadmisena oluline ka asjaolu, et sarnased väljakutsed puudutavad lisaks vee-ettevõtetele ka teisi sektoreid.

Seetõttu on selge, et teemat tuleb põhjalikumalt läbi mõelda ja arutada. Täname teid väga tähelepanu juhtimise eest. Ootame ära ka teiste osapoolte tagasiside ning plaanime töös oleva töölepingu seaduse (TLS) probleemkohtade kaardistamise käigus vaadata sellele teemale tervikuna otsa. Arvestades küsimuse võimalikku ulatust ja mõju, on vajalik kaasata ka töötajate esindajad ning selgitada välja erinevate sektorite vajadused ja võimalikud lahendused.

Samuti soovime mõista, miks probleem püsib ka siis, kui pöördume tagasi enne 2024. aastat kehtinud puhkeaja regulatsiooni juurde. Varasematel aastatel ei ole analoogsed mured olnud päevakorral. Arvestades, et avariidele reageerimise ja valveaja korraldamise vajadus ei ole vee-ettevõtetes (ega ka elektrienergia või gaasiga varustamisega seotud ettevõtetes) iseenesest uus, eeldaksime, et tööjõu planeerimisel on selle eripäraga arvestatud juba varasemalt. Oleksime tänulikud selgituse eest, mis asjaoludel on probleem esile kerkinud just nüüd ning mis eristab praegust olukorda varasematest aastatest.

Praeguses etapis ei ole võimalik kavandada kiirkorras õigusmuudatust, kuna see ei vastaks hea õigusloome põhimõtetele ning lahtisi küsimusi on veel mitmeid. Teema on siiski laual ning käsitlemist leiab see TLS muudatuste kaardistamise protsessi käigus – veel sellel aastal on plaanis ministriga arutada erinevaid laekunud ettepanekuid ning siis saame ka suuna, kuidas edasi.

Täname teid veel kord panuse eest ning loomulikult hoiame teid edasiste arengutega kursis.

Lugupidamisega

Tere

Valveaja ja puhkeaja kohaldamisega seotud probleemide näol ei ole tegemist uue muudatusettepanekuga. EVEL on vastata ettepaneku esitanud juba 15.11.2024 aastal (vt kiri manuses), mille Riigikantselei edastas 2024. a ka MKM-le. Töötajate olemasolu on ETO-de toimepidevuse tagamiseks ja kriiside lahendamiseks fundamentaalseks eelduseks, mistõttu peame oluliseks, et tõstatatud probleem saaks lahendatud võimalusel koos menetluses oleva 602 SE eelnõuga.

Valveaja ja puhkeaja korralduse probleemid puudutavad eeskätt ametikohti, kes on seotud torustike opereerimisega, täpsemalt veevärgilukkseppade avarii- ja remondibrigaade. Samuti näeme, et erisust oleks tarvis avarii meeskondadele, kes tegelevad töödejuhatajatena, masinajuhtidena (nt ekskavaator, kallur, laadurijuht).

Hetkel ei saa vee-ettevõtted rakendada eelnimetatud töötajatele valveaega ja on välja kujunenud töötajad, kes on nõus avariide korral tööle tulema. See ei ole aga jätkusuutlik lahendus ning kuna töötajatel puudub otsene kohustus 24/7 reageerida, võib tekkida olukord, kus avarii korral ei olegi võimalik piisavat ressurssi leida. Nende ametikohtade puhul ei ole  TLS § 48 lg-s 2 sätestatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimaluse tagamine valveaja rakendamisel võimalik, sest avarii ei hüüa tulles ning vee-ettevõtetel ei ole võimalik avariitöid ette planeerida. Küll aga on avariid üsna sagedased.

Samuti näeme, et erisust on vaja rakendada joogiveetöötlusjaamades ja reoveepuhastites, kus tehniline meeskond töötab tööpäevadel n-ö tavagraafikuga. Täpsemalt on puudutatud mehhatroonikud ja elektrikud. Täna reageerivad töövälisel ajal tekkivatele häiretele need töötajad, kes on nõus tööle tulema. Samas on vajalik koheselt tegutseda, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevus. Ka seal tekivad vastuolud TLS § 48 lõikega 2.

Vee-ettevõtetes on tavagraafikuga (kella 8-17) töötavad töötajad sageli teatava regulaarsusega telefoni ja -avariivalves. Kui juhtub, et valves oleku ajal  (tööpäevadel kella 17-8 ja nädalavahetused) ja riiklikel pühadel juhtub avarii, millele on vaja reageerida ja välja sõita, siis võib juhtuda, et töötajale ei saa tagada vajalikku puhkeaega.

Konkreetsed probleemkohad tekivad ka pikaajalise elektrikatkestuse ajal, kui riik ei kuuluta välja eriolukorda ning töötajad on juba ära töötanud viis tööpäeva ning reede õhtul peab vee-ettevõtja kaasama kriisi lahendamiseks samad töötajaid, kuid nad ei ole nõus tegema tööd töövõtulepinguga ning tööandja on kohustatud andma nendele töötajatele vajalikud puhkepäevad.

Sama probleem tekib tõenäoliselt ka teistel ETO-del, kes puutuvad kokku erinevate avariitöödega (nt kaugküte, elekter, gaas), mille teostamine on kiireloomuline,  mida ei saa ette planeerida ning millega kaasnevad konkreetsed ajaraamid elutähtsa teenuse toimepidevuse taastamiseks (nt lähtuvalt halduslepingust või õigusaktidest). Seega tegemist ei ole ainult kriisiolukorras tekkiva vajadusega, vaid vajadus on pidev.

Täiendavate küsimuste korral võtke palun minuga ühendust.

Lugupidamisega

Tere!

Kirjutan Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, kuna olete soovinud TLS § 48 lõikega 2¹ analoogset erandit valveaja ja puhkeaja kohaldamisele.

Soovime teavitada, et ei kiirusta hetkel Riigikogus teisel lugemisel olevasse eelnõusse 602 SE soovitud muudatuse lisamisega, kuna tegu on uue ettepanekuga, mida soovime enne muudatuste sisseviimist erinevate osapooltega läbi arutada. Lisaks soovime enne muudatuse tegemist täpsustada tänaseid murekohti ja probleemi ulatust.

Sellest lähtuvalt palume, et kirjeldaksite detailsemalt tänaseid kitsaskohti seoses valveaja ja puhkeaja rakendamisega. Millises situatsioonis probleem tekib, kui tihti ning kuidas seda senini lahendatud on? Kas probleem tekib eelkõige võimaliku kriisi ajal või igal ajal? Võimaluse korral palun tooge konkreetseid näiteid. Kui paljudel ettevõtetel ning eelkõige millistel ametikohtadel võib antud probleem olla? Kas teie hinnangul on veel sektoreid, mis kõnealust erandit vajaks?

Lisaks oleksime tänulikud, kui saaksite meile saata oma töötajate (töötajate esindajad või esindusühingud) ja teiste võimalike huvitatud osapoolte kontaktid, kellega saaksime muudatuse läbi arutada.

Heade soovidega