RE: Valveaja ja puhkeaja kohaldamine

Tere!

Täname teid põhjalike selgituste ja täiendava info eest valveaja ja puhkeaja rakendamise probleemkohtade osas.

Tõepoolest laekus meile Riigikantselei kaudu Teie pöördumine juba umbes aasta aega tagasi. Meile jäi siis mulje, et probleem on tekkinud seoses 2024. aastast kehtivate iganädalase puhkeaja nõuetega ning kavandatav regulatsiooni tagasipööramine aitab tõstatatud murekoha lahendada. Teie hilisematest selgitustest aga klaarub, et kavandatud muudatus ei pruugi tagada probleemile tegelikku lahendust. Võrreldes eelmise aastaga on täiendava teadmisena oluline ka asjaolu, et sarnased väljakutsed puudutavad lisaks vee-ettevõtetele ka teisi sektoreid.

Seetõttu on selge, et teemat tuleb põhjalikumalt läbi mõelda ja arutada. Täname teid väga tähelepanu juhtimise eest. Ootame ära ka teiste osapoolte tagasiside ning plaanime töös oleva töölepingu seaduse (TLS) probleemkohtade kaardistamise käigus vaadata sellele teemale tervikuna otsa. Arvestades küsimuse võimalikku ulatust ja mõju, on vajalik kaasata ka töötajate esindajad ning selgitada välja erinevate sektorite vajadused ja võimalikud lahendused.

Samuti soovime mõista, miks probleem püsib ka siis, kui pöördume tagasi enne 2024. aastat kehtinud puhkeaja regulatsiooni juurde. Varasematel aastatel ei ole analoogsed mured olnud päevakorral. Arvestades, et avariidele reageerimise ja valveaja korraldamise vajadus ei ole vee-ettevõtetes (ega ka elektrienergia või gaasiga varustamisega seotud ettevõtetes) iseenesest uus, eeldaksime, et tööjõu planeerimisel on selle eripäraga arvestatud juba varasemalt. Oleksime tänulikud selgituse eest, mis asjaoludel on probleem esile kerkinud just nüüd ning mis eristab praegust olukorda varasematest aastatest.

Praeguses etapis ei ole võimalik kavandada kiirkorras õigusmuudatust, kuna see ei vastaks hea õigusloome põhimõtetele ning lahtisi küsimusi on veel mitmeid. Teema on siiski laual ning käsitlemist leiab see TLS muudatuste kaardistamise protsessi käigus – veel sellel aastal on plaanis ministriga arutada erinevaid laekunud ettepanekuid ning siis saame ka suuna, kuidas edasi.

Täname teid veel kord panuse eest ning loomulikult hoiame teid edasiste arengutega kursis.

Lugupidamisega

Tere

Valveaja ja puhkeaja kohaldamisega seotud probleemide näol ei ole tegemist uue muudatusettepanekuga. EVEL on vastata ettepaneku esitanud juba 15.11.2024 aastal (vt kiri manuses), mille Riigikantselei edastas 2024. a ka MKM-le. Töötajate olemasolu on ETO-de toimepidevuse tagamiseks ja kriiside lahendamiseks fundamentaalseks eelduseks, mistõttu peame oluliseks, et tõstatatud probleem saaks lahendatud võimalusel koos menetluses oleva 602 SE eelnõuga.

Valveaja ja puhkeaja korralduse probleemid puudutavad eeskätt ametikohti, kes on seotud torustike opereerimisega, täpsemalt veevärgilukkseppade avarii- ja remondibrigaade. Samuti näeme, et erisust oleks tarvis avarii meeskondadele, kes tegelevad töödejuhatajatena, masinajuhtidena (nt ekskavaator, kallur, laadurijuht).

Hetkel ei saa vee-ettevõtted rakendada eelnimetatud töötajatele valveaega ja on välja kujunenud töötajad, kes on nõus avariide korral tööle tulema. See ei ole aga jätkusuutlik lahendus ning kuna töötajatel puudub otsene kohustus 24/7 reageerida, võib tekkida olukord, kus avarii korral ei olegi võimalik piisavat ressurssi leida. Nende ametikohtade puhul ei ole  TLS § 48 lg-s 2 sätestatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimaluse tagamine valveaja rakendamisel võimalik, sest avarii ei hüüa tulles ning vee-ettevõtetel ei ole võimalik avariitöid ette planeerida. Küll aga on avariid üsna sagedased.

Samuti näeme, et erisust on vaja rakendada joogiveetöötlusjaamades ja reoveepuhastites, kus tehniline meeskond töötab tööpäevadel n-ö tavagraafikuga. Täpsemalt on puudutatud mehhatroonikud ja elektrikud. Täna reageerivad töövälisel ajal tekkivatele häiretele need töötajad, kes on nõus tööle tulema. Samas on vajalik koheselt tegutseda, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevus. Ka seal tekivad vastuolud TLS § 48 lõikega 2.

Vee-ettevõtetes on tavagraafikuga (kella 8-17) töötavad töötajad sageli teatava regulaarsusega telefoni ja -avariivalves. Kui juhtub, et valves oleku ajal  (tööpäevadel kella 17-8 ja nädalavahetused) ja riiklikel pühadel juhtub avarii, millele on vaja reageerida ja välja sõita, siis võib juhtuda, et töötajale ei saa tagada vajalikku puhkeaega.

Konkreetsed probleemkohad tekivad ka pikaajalise elektrikatkestuse ajal, kui riik ei kuuluta välja eriolukorda ning töötajad on juba ära töötanud viis tööpäeva ning reede õhtul peab vee-ettevõtja kaasama kriisi lahendamiseks samad töötajaid, kuid nad ei ole nõus tegema tööd töövõtulepinguga ning tööandja on kohustatud andma nendele töötajatele vajalikud puhkepäevad.

Sama probleem tekib tõenäoliselt ka teistel ETO-del, kes puutuvad kokku erinevate avariitöödega (nt kaugküte, elekter, gaas), mille teostamine on kiireloomuline,  mida ei saa ette planeerida ning millega kaasnevad konkreetsed ajaraamid elutähtsa teenuse toimepidevuse taastamiseks (nt lähtuvalt halduslepingust või õigusaktidest). Seega tegemist ei ole ainult kriisiolukorras tekkiva vajadusega, vaid vajadus on pidev.

Täiendavate küsimuste korral võtke palun minuga ühendust.

Lugupidamisega

Tere!

Kirjutan Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, kuna olete soovinud TLS § 48 lõikega 2¹ analoogset erandit valveaja ja puhkeaja kohaldamisele.

Soovime teavitada, et ei kiirusta hetkel Riigikogus teisel lugemisel olevasse eelnõusse 602 SE soovitud muudatuse lisamisega, kuna tegu on uue ettepanekuga, mida soovime enne muudatuste sisseviimist erinevate osapooltega läbi arutada. Lisaks soovime enne muudatuse tegemist täpsustada tänaseid murekohti ja probleemi ulatust.

Sellest lähtuvalt palume, et kirjeldaksite detailsemalt tänaseid kitsaskohti seoses valveaja ja puhkeaja rakendamisega. Millises situatsioonis probleem tekib, kui tihti ning kuidas seda senini lahendatud on? Kas probleem tekib eelkõige võimaliku kriisi ajal või igal ajal? Võimaluse korral palun tooge konkreetseid näiteid. Kui paljudel ettevõtetel ning eelkõige millistel ametikohtadel võib antud probleem olla? Kas teie hinnangul on veel sektoreid, mis kõnealust erandit vajaks?

Lisaks oleksime tänulikud, kui saaksite meile saata oma töötajate (töötajate esindajad või esindusühingud) ja teiste võimalike huvitatud osapoolte kontaktid, kellega saaksime muudatuse läbi arutada.

Heade soovidega