Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-4/3727-1 |
| Registreeritud | 30.10.2025 |
| Sünkroonitud | 31.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-4 Mereala planeeringute hoonestusloa taotlused |
| Toimik | 13-4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | Ivari Rannama (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected] Kihnu Vallavalitsus [email protected] Pärnu Linnavalitsus [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Lääneranna Vallavalitsus [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] MTÜ Eesti Kalurite Liit [email protected] Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ [email protected] MTÜ Saare Rannarahva Selts [email protected] Liivi Offshore OÜ [email protected] Tuuletraal OÜ [email protected] Estonia Offshore Wind DevCo OÜ [email protected] Elering AS [email protected] Elektrilevi OÜ OÜ Utilitas Wind
[email protected] [email protected]
Tere!
Edastame Teile dokumendi 16-7/21-02502-222
Lugupidamisega
| Adeele Vesingi projektijuht (hoonestusload) +372 667 2135 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn |
Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected] Kihnu Vallavalitsus [email protected] Pärnu Linnavalitsus [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Lääneranna Vallavalitsus [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] MTÜ Eesti Kalurite Liit [email protected] Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ [email protected] MTÜ Saare Rannarahva Selts [email protected] Liivi Offshore OÜ [email protected] Tuuletraal OÜ [email protected] Estonia Offshore Wind DevCo OÜ [email protected] Elering AS [email protected] Elektrilevi OÜ OÜ Utilitas Wind
[email protected] [email protected]
Lisa 1. Saare-liivi meretuulepargi esialgse ala koormatava ala koordinaadid
0 6442889 482707,5 1 6439365 483085,3 2 6439533 487424 3 6439532 487424,2 4 6439528 487425,2 5 6439525 487425,8 6 6439219 487502,8 7 6439214 487504,1 8 6438588 487694,1 9 6438582 487695,9
10 6438075 487883,6 11 6437996 487904,5 12 6437995 487904,6 13 6437890 487933,4 14 6437890 487933,6 15 6437885 487934,8 16 6437883 487935,6 17 6437361 488096,8 18 6437357 488098,3 19 6436994 488229,4 20 6436990 488231 21 6436986 488232,3 22 6436738 488331,5 23 6436736 488332,1 24 6436715 488341,1 25 6436642 488364,8 26 6436625 488370,4 27 6436612 488374,8 28 6436530 488401,5 29 6436526 488403 30 6436122 488555 31 6436105 488538,4 32 6436101 488534,8 33 6436065 488500,2 34 6431007 483664,8 35 6430835 483500,9 36 6432012 477454,9 37 6432087 477403,4 38 6432123 477304,6 39 6432159 477205,6 40 6432182 477142,2 41 6432113 477033,2 42 6432095 477007,9 43 6432042 476881,1
44 6432006 476836,1 45 6431961 476660 46 6431946 476635,1 47 6431936 476619,7 48 6431937 476596,2 49 6431918 476401,1 50 6431920 476358,6 51 6431925 476323 52 6431961 476238,4 53 6431989 476125,6 54 6432019 476100,1 55 6433189 476082,7 56 6433735 476074,5 57 6433745 476074,4 58 6433773 476074 59 6433775 476073,9 60 6434085 476069,3 61 6434500 476063,2 62 6442564 475943,1
Lisa 2. Saare-Liivi meretuulepargi ühenduskaabli ala koormatava ala koordinaadid
0 6442786 479279,2 1 6448368 483702,9 2 6447492 484964,6 3 6447258 485302,7 4 6447096 485536,2 5 6447052 485598,6 6 6447014 485653,6 7 6446953 485740,9 8 6446909 485805 9 6446893 485828,2 10 6446767 486010,4 11 6446630 486206,9 12 6445646 487625,8 13 6445292 487567,3 14 6445288 487566,7 15 6445110 487545 16 6445028 487522,7 17 6445025 487521,8 18 6444706 487447,5 19 6444525 487405,3 20 6444387 487373,2 21 6444381 487371,9 22 6443735 487265,3 23 6443729 487264,5 24 6443077 487200,3 25 6443073 487199,9 26 6442794 487185,7 27 6442793 487185,5 28 6442786 487185,2 29 6442784 487185,2 30 6442613 487181,4 31 6442476 487178,4 32 6441839 487158 33 6441836 487158 34 6441832 487158 35 6441607 487165,4 36 6441485 487169,4 37 6441178 487179,4 38 6441172 487179,9 39 6440521 487244,1 40 6440514 487244,9 41 6439869 487351,5 42 6439864 487352,4 43 6439533 487424 44 6439456 485449,9
45 6439365 483085,3 46 6441185 482890,2 47 6442889 482707,5 48 6442843 481748 49 6442722 479228,1 50 6442729 479233,5
EELNÕU
Hoonestusloa andmine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Asjaolud ja menetluskäik
1. OÜ UFlitas Wind (registrikood 16171123; edaspidi ka arendaja) õiguseellane Osaühing UFlitas (registrikood 12205523) esitas TTJA-le 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga Liivi lahes. Taotlus ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris asjas nr 16-7/21-02502.
1.1. EhitusseadusFku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lõike 1 kohaselt menetletakse alates 25.05.2017 kuni 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehFnud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt. Kuna hoonestusloa taotlus esitaF 18.02.2021, tuleb hoonestusloa menetlus läbi viia 01.01.2021–30.09.2021 kehFnud veeseaduse (edaspidi VeeS2021) regulatsiooni alusel.
1.2. VeeS2021 § 217 lõikest 1 tulenevalt on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehiFsega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Kavandatava meretuulepargi puhul on tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehiFstega ning tarvilik on hoonestusloa taotlemine.
1.3. VeeS2021 § 216 lõike 1 ja § 222 lõike 1 koostoimes on hoonestusloa andjaks TTJA.
2. TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise (KMH). Kuna hoonestusloa taotlus esitaF 18.02.2021, tuli KMH menetlus läbi viia 01.01.-31.10.2021 kehFnud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhFmissüsteemi seaduse (KeHJS) regulatsiooni alusel.
3. TTJA tunnistas 22.12.2022 kirjaga nr 16-7/21-02502-095 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH programm nõuetele vastavaks tunnistamiseks 14.11.2022“.
4. OÜ UFlitas Wind esitas 30.06.2022 TTJA-le taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses määratud koormatava ala suurendamiseks. TTJA rahuldas 09.03.2023 otsusega nr 1-7/23- 063 taotluse ning muuFs 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521. Muudatuste kohaselt nihutaF otsusega algatatud hoonestusloa menetluses määratud avaliku veekogu koormatavat ala, liideF avaliku veekogu esialgne koormatav ala (jä`es välja lõunapoolse ebasobiva ala) ja OÜ UFlitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendav koormatav ala üheks terviklikuks hoonestusloaga koormatavaks alaks ning loeF täiendaval alal hoonestusloa menetlus algatatuks. Arendaja peab täiendaval koormataval alal meretuulepargi veekogusse püsFtamise keskkonnamõju hindama TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21- 521 algatatud KMH menetluses. TTJA tunnistas meretuulepargi täiendava ala KMH programmi nõuetele vastavaks 20.10.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-163. Arendaja andis TTJA-le 14.11.2024 teada, et täiendava ala osas koostatakse eraldi KMH aruanne. TTJA pikendas 05.09.2025 kirjaga nr 16-7/21- 02502-217 täiendava koormatava ala KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega kuni 20.06.2026, kuivõrd arendaja selgitas, et KMH aruande koostamisega sai alustada alles 2025. aastal täpsustavate töö- ja ajamahuka uuringu tulemuste selgumise järgselt ning aruande valmimine viibib objekFivsetest põhjustest tulenevalt.
5. OÜ UFlitas Wind esitas 10.02.2025 TTJA-le Roheplaan OÜ töö „Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, avalikustamisele 10.02.2025“ (edaspidi ka KMH aruanne)
EELNÕU
avalikustamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks. KMH aruanne koostaF meretuulepargi rajamiseks hoonestusloa taotluse esialgsel alal ning põhivõrguga ühenduse rajamiseks veekaabelliini alal. Mõjude hindamise tulemusena kujunes meretuulepargi reaalse alternaFivina välja põhialternaFiv 3. KMH aruannet täiendaF TTJA märkuste alusel 03.03.2025. KMH läbiviijaks oli OÜ Roheplaan ning KMH juhteksperdiks Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). Kuivõrd 21.06.2024 jõustusid KeHJS-e muudatused, sh keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise ning nõuetele vastavuse kontrollimise sä`ed § 21 ja 22, mis KeHJS § 56 lõikest 15 tulenevalt kohaldusid uue toimingu alustamisel, viidi KMH aruande avalikustamine ning nõuetele vastavaks tunnistamine läbi kehFva KeHJS-e redaktsiooni alusel.
5.1. Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande avalik väljapanek toimus perioodil 17.03.2025- 21.04.2025 (k.a) ning aruande avalik arutelu 29.04.2025 Kihnu rahvamajas. Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande ning sellega seotud dokumenFdega sai tutvuda TTJA avalikus dokumendiregistris (dokumendid nr 16-7/21-02502-174 ja nr 16-7/21-02502-172) ja TTJA kodulehel. KMH aruande kohta oli võimalik esitada e`epanekuid, vastuväiteid ja küsimusi avaliku väljapaneku lõpuni kuni 21.04.2025.
5.2. TTJA edastas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-178 KMH aruande eelnõu seisukohtade esitamiseks asjaomastele asutustele ja teavitas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-177 KMH aruande avalikustamisest teisi menetlusosalisi. Kliimaministeerium teavitas 17.03.2025 kirjaga nr 16- 3/25/1197-3 Soomet, Rootsit, LäFt ja Leedut võimalikust riigipiiri ülesest mõjust. Avaliku väljapaneku raames esitasid oma seisukohad Kliimaministeerium (edaspidi KliM), Keskkonnaamet (edaspidi KeA), MTÜ EesF Kalurite Liit, Muinsuskaitseamet, Liivi Offshore OÜ, Transpordiamet (edaspidi TraM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning TTJA. Lisaks edastas Kliimaministeerium piiriülese kaasamise raames 22.05.2025 TTJA-le, KMH juhteksperdile ning arendajale Soomelt, Rootsilt, LäFlt ja Leedult laekunud tagasiside.
5.2.1. KliM tegi 17.04.2025 kirjas nr 16-3/25/1197-4 e`epaneku täiendada merereostuste ning linnusFku leevendusmeetmed ja palus täiendada merepõhja geoloogia, geofüüsikaliste ja geotehniliste olude ning ehitusgeoloogia peatükke. KeA palus 21.04.2025 kirjas nr 6-3/25/5326-3 täiendada mitmeid mõjuhinnangu peatükke, linnusFku uuringu kirjeldust ja kokkupõrkeriski analüüsi, leevendusmeetmete sõnastust, kaadamisalade ning eksportkaablite paigaldamisega seotud mõjude käsitlust ning tegi e`epanekud Natura 2000 alade hindamise korrigeerimiseks. MTÜ EesF Kalurite Liit tegi 21.04.2025 e- kirjas e`epaneku täiendada KMH aruannet mitmete kalandust puudutavate uuringute läbi viimisega. Muinsuskaitseamet palus 21.04.2025 kirjas nr 5-14/828-2 täiendada kultuuripärandi käsitlust KMH aruandes ja viia allveearheoloogiline uuring läbi ka kavandatavatel kaadamisaladel. Liivi Offshore OÜ esitas 21.04.2025 kirjas nr TM-JUH-4/8 e`epanekud kumulaFivsete mõjude hindamise täiendamiseks. TraM palus 22.05.2025 kirjas nr 7.2-4/25/4219-3 täpsustada või selgitada meresõiduohutuse riskianalüüsi ja leevendusmeetmeid laevaliiklusele. Lisaks juhFs TraM tähelepanu, et tuuleparkide vahelise läbipääsu laiuse küsimus vajab lennuühenduse seisukohast tulevikus lahenduse leidmist. MKM palus 21.04.2025 kirjas nr 13-4/1206-2 täpsustada kalapüügialade, seisevnootade ja traalpüügi teemade käsitlust ning tuua välja kõik ajavahemikud, millal tuleks töid välFda ja millal milliseid töid on võimalik teostada. TTJA palus 21.04.2025 kirjas nr 16-7/21-02502-187 KMH aruandes täpsustada kavandatava tegevuse kirjeldust ja anda KMH aruandes hinnang ühenduskaabli koridori kaitsevööndist tulenevate piirangute mõjust rannapüügile.
5.2.2. Terviseamet (08.04.2025 kiri nr 9.3-4/25/2729-7), Saaremaa Vallavalitsus (11.04.2025 kiri nr 8- 5/1671-2), Lääneranna Vallavalitsus (17.04.2025 kiri nr 2025/8-1/327-2) ning Politsei- ja Piirivalveamet (23.04.2025 e-kiri) andsid teada, et ei esita e`epanekuid KMH aruande täiendamiseks.
EELNÕU
5.2.3. Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitsevägi, Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaagentuur, Kihnu Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, EesF Keskkonnaühenduste Koda, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Saare Rannarahva Selts, Tuuletraal OÜ, UAB „IgniFs renewables projektai 6“, Elering AS ning Elektrilevi OÜ avaliku väljapaneku vältel oma arvamust ei esitanud.
5.2.4. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud küsimustele ja e`epanekutele vastas arendaja kirjalikult 03.06.2025 ning KMH aruannet parandaF ja täiendaF asjakohastest tähelepanekutest tulenevalt. Kuna TTJA-le täiendavaid küsimusi ega e`epanekuid ei esitatud, võis järeldada, et asjaomastel asutustel ja menetlusest huvitatud isikutel ei olnud täiendavaid e`epanekuid ega vastuväiteid KMH aruande kohta.
5.3. OÜ UFlitas Wind esitas 16.06.2025 TTJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025“. TTJA edastas 17.06.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-206 KMH aruande KeA-le kui kaitstava loodusobjekF valitsejale kooskõlastamiseks. KeA teatas 18.07.2025 kirjas nr 6-3/25/5326-6, et kooskõlastab KMH aruande kirjas toodud märkustega arvestamisel. TTJA edastas 22.07.2025 KeA märkused arendajale ning palus nende alusel KMH aruannet parandada. OÜ UFlitas Wind esitas 23.07.2025 TTJA-le täiendatud KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning andis teada, et KMH aruannet on täiendatud ja kõigi KeA kirjas esitatud märkustega on arvestatud. TTJA pikendas 10.07.2025 kirjaga 16-7/21-02502-207 KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimise tähtaega kuni 06.08.2025 ning tegi 30.07.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-210 täiendavad e`epanekud KMH aruande sõnastuse muutmiseks. OÜ UFlitas Wind esitas teistkordselt täiendatud KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks 31.07.2025.
5.4. TTJA tunnistas 06.08.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-212 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, milles hinnaF OÜ UFlitas Wind Saare- Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide keskkonnamõju, ning seadis kohustuseks, et KMH aruandes tehtud e`epanekuid mõju leevendamiseks peab edasises loamenetluses arvestama.
6. Tulenevalt KMH aruande järeldustest esitas OÜ UFlitas Wind 22.08.2025 TTJA-le meretuulepargi esialgse ala uuendatud koordinaadid, mis vastavad KMH menetluses välja kujunenud maksimaalsele realistlikule alternaFivile (KMH aruande joonis 7.2-1.). Arvestades, et meretuulepargi esialgse koormatava ala kirdenurk ei olnud tuulikute paigutamiseks sobilik ning sinna saab rajada vaid veekaabelliini, piiritleF kaablitega koormatav osa eraldi. KoordinaaFde uuendamisega loobuF esialgse koormatava ala osast, mis jääb väljapoole maksimaalset realistlikku alternaFivi.
Kavandatav tegevus
7. Hoonestusloa taotluse kohaselt koosneb meretuulepark elektrituulikutest, alajaamast, veekaabelliinide süsteemist ja põhivõrgu ühenduskaablist. Algselt kavandaF 299 tuulikuga meretuuleparki koguvõimsusega 5980 MW, üksiku avamere tuuliku võimsusega kuni 20 MW. Kavas oli kasutusele võ`a tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures oleks elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Kavandatava tegevuse asukohaks valiF Kihnu saarest läänes asuv rannikumere piirkond (tuulepargi puhul Liivi lahe keskosa ja ühenduskaabli puhul Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi) Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi Pärnu mereala planeering) tuuleenergeeFka võimalikus arenduspiirkonnas.
EELNÕU
7.1. Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb EesF ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest, mille saavutamiseks tuleb suurendada taastuvate energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja muude kestlike lahenduste kasutusele võtmist, mis aitavad saavutada süsinikuheite vähendamist. SamuF on meretuulepargi rajamine väga oluline riikliku energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise saavutamiseks.
7.2. KMH käigus kujunes eelkõige ehitusgeoloogilistest, linnusFku ja merepõhja elupaikade uuringutest lähtuvalt ainukeseks reaalseks ruumiliseks alternaFiviks koormatava ala piirides kuni 80 elektrituulikuga põhialternaFiv 3, mille koguvõimsus on maksimaalselt 1600 MW. Ühe tuuliku nimivõimsus on kuni 20 MW ning tuuliku maksimaalne Fpukõrgus on 310 m. Tuulikute omavaheliseks kauguseks arvestatakse orienteeruvalt 1-1,25 km. Veekaabelliini pikkus Pärnu rannikuni on ca 31 km, kaablite arv sõltub meretuulepargi nimivõimsusest. Ühe ühenduskaabli läbilaskevõimeks on arvestuslikult 400 MW. Lisaks on kavandatud rajada kuni 3 merealajaama. Meretuulepargi täpne tehniline lahendus, sh tuulikute lõplik arv ning paigalduslahendused selguvad hilisema projekteerimise käigus.
7.3. KMH käigus viidi läbi vähemalt 20 erinevat uuringut ja modelleerimist ning põhialternaFivi 3 puhul ei tuvastatud ühegi hinnatud keskkonnaaspekF suhtes olulist negaFivset keskkonnamõju asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel. Võimalike keskkonnamõjude välFmiseks ja vähendamiseks toodi KMH aruandes välja leevendusmeetmed ja järelhindamise (sh seire) vajadus. Selleks, et ebasoodsad mõjud linnusFkule oleks maksimaalses ulatuses välistatud või minimeeritud, on välistatud ka põhialternaFivi 3 kirde- ja edelanurgad ning alla 20 m sügavusega keskosa kui võimalik oluline sukelparFde peatumisala, mis on ühtlasi ka olulise elupaigatüübi karide levikuala. Tuulikud paigutatakse kirde-edela suunaliselt vastavalt valdavale lindude rändesihile ning veepinna ja rootori vahele jäetakse minimaalselt 30-40 m. Meretuulepargi ruumilise ulatuse ning tuulikute arvu vähendamisega kaasnevalt väheneb ka visuaalne mõju ehk tuulikutest hõivatud vaatevälja ulatus, mis sõltuvalt vaatekohast jääb 24 kuni 50 kraadini. KMH aruandes järeldaF, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negaFivset piiriülest keskkonnamõju üheski hinnatud valdkonnas. SamuF ei tuvastatud negaFivset kumulaFivset koosmõju naabrusesse kavandatava Liivi lahe meretuulepargiga. Hinnanguid ei olnud võimalik anda lindude väljatõrjumisriski ega kokkupõrgete osakaaluga kaasnevate mõjude osas, kuna Liivi lahe meretuulepargi KMH andmetest ei ole käesolevaks hetkeks selgunud linnuliikide maksimaalsed arvukushinnangud.
Õiguslikud põhjendused
8. Tulenevalt VeeS2021 § 222 lõikest 1 ning § 223 lõigetest 1 ja 2 saab TTJA pädeva asutusena otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
8.1. VeeS2021 § 223 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui: 1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud Fngimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus mõne kehFva hoonestusloaga; 3) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus kehFva planeeringuga; 4) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) esineb oluline negaFivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt välFda ega leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehiFs häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; 7) hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; 8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. VeeS2021 § 223 lõike 2 kohaselt võib pädev asutus keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut.
EELNÕU
8.2. Haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkF 1 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist lahendada asja osaliselt osahaldusakFga. Kuivõrd Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega on pikendatud kuni 20.06.2026, leiab TTJA, et on põhjendatud anda Saare-Liivi meretuulepargi esialgsele alale hoonestusluba osahaldusakFna, et arendajal oleks võimalus kavandatava tegevuse planeerimisega paindlikumalt edasi liikuda. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala hoonestusloa menetlus jätkub peale KMH menetluse lõppemist.
9. Pärnu mereala planeeringu seletuskirja peatükis 3.6. on märgitud, et 10-12 km kaugusele rannikust on tuulikuparkide arendamine lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning tegemist ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antava kooskõlastusega. Seletuskirja peatükis 4.2 on toodud, et tuulikuparkide hoonestuslubade väljastamisel kehFb erisus, mille kohaselt laieneb kohaliku omavalitsuse kooskõlastamise õigus kuni 12 kilomeetrini mandri või asustatud saare rannajoonest. Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalsete õiguste merele laiendamine saab toimuda vaid vastavasisuliste seaduste muutmise kaudu. Ainuüksi Pärnu mereala planeering sellekohast õiguslikku alust ei loo.
9.1. Kuivõrd veeseadust ei ole muudetud ning ka ehitusseadusFkku ei ole lisatud kohustust kooskõlastada meretuulepargi hoonestusloa andmine kohaliku omavalitsusega, palus TTJA, et OÜ UFlitas Wind sõlmiks Kihnu vallaga lihtkirjaliku kokkuleppe vabas vormis osapooltele sobivatel Fngimustel. TTJA on jätkuvalt samal seisukohal 23.12.2021 otsuse nr 1-7/21-521 punkFs 12.1 tooduga ning leiab, et Pärnu mereala planeeringus nimetatud kokkulepe peab olema sõlmitud hoonestusloa andmise hetkeks.
9.2. OÜ UFlitas Wind ning Kihnu vald sõlmisid 30.10.2025 koostöölepingu nr 19-1/14. Pooled leppisid kokku, et Kihnu vald ei ole vastu hoonestusloa andmisele Saare-Liivi meretuulepargile nii, et hoonestusloaga koormatav ala ulatuks muu hulgas 10-12 km kaugusele Kihnu rannajoonest. SamuF avaldasid pooled nõustumist, et Saare-Liivi meretuulepargi neile elektrituulikutele, mille ehituslubade järgsed asukohad jääks 10-12 km kaugusele Kihnu rannajoonest, ehituslubade andmise eelduseks on täiendav kokkulepe OÜ UFlitas Wind ja Kihnu valla vahel, milles lepitakse kokku täpsemad koostööFngimused.
10. Tulenevalt ehitusseadusFku (EhS) § 11321 lõikest 1 peab ehiFse omanik avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehiFsega maksma igal aastal hoonestustasu. Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on EhS § 11321 lõike 31 kohaselt 1,5 protsenF järgmise kahe näitaja korruFsest: 1) tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mi`e vähem kui 70 protsenF tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga; 2) vastava aasta Nord Pooli keskmine EesF hinnapiirkonna järgmise päeva elektrienergia börsihind.
11. Hoonestusloa menetluse käigus ei ole tuvastatud hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. Eeltoodust tulenevalt on TTJA hinnangul hoonestusloa andmine põhjendatud.
11.1. KMH aruande järeldustest tulenevalt peab taotleja kavandatava tegevuse elluviimisel arvestama KMH aruande peatükis 7.2. toodud kohustuslike meetmete ja seirenõuetega. TTJA on seisukohal, et põhjendatud ja otstarbekas on leevendusmeetmete kehtestamine hoonestusloa Fngimustena.
Ärakuulamine
EELNÕU
12. TTJA saaFs X kirjaga nr X käesoleva otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks OÜ-le UFlitas Wind, asjaomastele asutustele ning Liivi Offshore OÜ-le, MTÜ-le Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ-le EesF Kalurite Liit, EesF Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜ-le Saare Rannarahva Selts, Läänemaa Rannakalanduse Seltsile, Tuuletraal OÜ-le, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ-le, Liivi Offshore OÜ-le, Elektrilevi OÜ-le ja Elering AS-ile.
12.1.
OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ning haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkBst 1; ehitusseadusBku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lõikest 1; veeseaduse 01.01.2021–30.09.2021 redaktsiooni § 222 lõigetest 1 ja 2, § 224 lõikest 1; ehitusseadusBku § 113¹⁸ lõike 2 punkBst 3, § 11320, § 11321 lõigetest 1, 31 ja 4 ning § 11322; majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „EhiBse kasutamise otstarvete loetelu“ lisast ja lähtudes Roheplaan OÜ tööst „OÜ UBlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, OÜ UBlitas Wind õiguseellase OÜ UBlitas 18.02.2021 esitatud hoonestusloa taotlusest ning hoonestusloa menetluse materjalidest, otsustan:
1. Anda hoonestusluba avaliku veekogu põhja koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga aladel, mille koordinaadid on toodud punkFs 4.
2. Määrata hoonestusloa omajaks OÜ UFlitas Wind (registrikood 16171123).
3. Määrata hoonestusloa kehFvusajaks 50 aastat.
4. Määrata avaliku veekogu koormatava ala pindalad ja koordinaadid järgmiselt:
4.1. Meretuulepargi ala pindala on kokku 109 966 455 m2 ja L-EST koordinaadid on toodud otsuse lisas 1.
4.2. Ühenduskaabli ala pindala on kokku 42 570 951 m2 ja L-EST koordinaadid on toodud otsuse lisas 2.
5. Määrata ehiFste kasutamise otstarveteks: 23023 – Tuuleelektrijaama rajaFs; 22144 – Veekaabelliin; 22245 – Side õhu- või kaabelliin; 22145 – 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam; 22149 – Muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajaFs.
6. Määrata ehiFstele järgmised Fngimused:
6.1. Määrata punkFs 4.1 nimetatud ala ehiFstele Fngimused:
1) suurim lubatud tuulikute arv: 80;
2) suurim lubatud merealajaamade arv: 3;
3) suurim lubatud meretuulepargi võimsus: 1600 MW;
4) suurim lubatud ehiFse kõrgus merepinnast: 310 m;
5) suurim lubatud tuuliku masF kõrgus: 170 m;
6) suurim lubatud rootori diameeter: 280 m;
7) vähim lubatud tuulikute vaheline kaugus: 4 korda rootori diameeter;
8) suurim lubatud ehiFsealune pindala ning suurim lubatud ehiFste sügavus merepõhjas: selgub meretuulepargi ehitusprojekF koostamise käigus.
EELNÕU
6.2. Määrata punkFs 4.2 nimetatud ala ehiFstele Fngimused:
1) maksimaalne kaevise laius: 1 m;
2) maksimaalne kaevise sügavus: 1 m, laevateede lähedusel vajadusel kuni 5 m;
3) suurim lubatud arv: 3 elektrikaablit koos sidekaabliga;
4) täpne paralleelsete kaablite arv, tüüp ja nendega seonduvad laiuse ja pindalalised väärtused selguvad hilisemas projekteerimise faasis.
7. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste Fngimuste ja leevendusmeetmetega:
1) EhitusprojekF koostamise raames teha iga konkreetse tuuliku asukohas ehitusgeoloogiline uuring.
2) Välistada tuulikute asukohtadena esialgse ala põhjaosa, kus savikate setete paksus on üle 4 m ja esinevad täiendavad ohutegurid gaasitaskute ja ma`unud vagumuste näol.
3) Välistada tuulikute vundamenFde rajamine elupaigatüübile karid.
4) Keskmise merevee kõrgtaseme ja tuuliku rootori Fpu vahele peab sõltuvalt tuuliku võimsusest jätma minimaalselt 30-40 m.
5) Ehitustöödega kaasneva sekmise minimeerimiseks Pärnu lahe hoiualal peab välFma tuulikute ja eksportkaabli paigaldamisel heljumit tekitavaid töid tugevamate (alates 10 m/s) lõuna- ja läänekaarte tuultega.
6) Ühenduskaablitrassi paigaldamisel merepõhja fooFlises osas tundlike alade lähedal (s.t liivamadala ja meriheina kooslusega alad) peab süvistamisega seotud tegevused ajastama selliselt, et välistada kõige produkFivsemat vegetatsiooniperioodi (1. mai-31. august). Kaasata merebiolooge konkreetsete tööde detailsel kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.
7) Liivamadala elupaigatüübi puhul peab taastama meriheina kooslused pärast kaablitrassi rajamist. Kahjustatud meriheina kooslused peab taastama vähemalt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus). Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kooslused peab taastama sama Fhedusega, kui on piirkonnas looduslikud kooslused. Taastamise tõhusust peab seirama vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel taastamise protseduure kordama.
8) Kaablitrassi paigaldamisel karide elupaigatüübile peab süvistatud kaabli katma looduslikule sarnaste omadustega materjaliga. Juhul, kui karide puhul on tegemist paekiviga, siis peab katmiseks kasutama paekivi. Kui aga karid moodustuvad graniitrahnudest, peab katmiseks kasutama samasugust materjali.
9) Tuulikutest peab vabaks jätma karide elupaigatüübid kui võimalikud olulised sukelparFde peatumisalad.
10) Ehitusaegset linnusFku häirimisriski peab leevendama tööde läbi viimise aja valikuga. Kõige tundlikumaks liigiks talvel on aul ja kevadel tõmmuvaeras. Seega peab välFma tuulepargi rajamist talvel (detsember-märts) kogu alal ja kevadel (aprill-mai) põhja- ja kaguosas (KMH aruande joonisel 3.5-29 toodud ulatuses).
11) Peatada tuulikud lindude intensiivse rände ajal. Liigid, kellele põhitähelepanu tuleb pöörata, on sookurg ja öörändurid. Täpsuse ja efekFivsuse huvides peab meetme rakendamist vajavate (kõige intensiivsema rände) aegade tuvastamiseks kasutama kõrgtehnoloogilisi vahendeid. Tehnoloogia valik
EELNÕU
tuleb määrata enne tuulepargi ehitust ning millises vormis kriteeriume intensiivse rände piiritlemiseks suudab kasutatav tehnoloogia rakendada, selgub lõplikult pärast vastava tehnoloogia väljavalimist. Tehnoloogia valik ning valitavad kriteeriumid peab kooskõlastama KeskkonnaameFga.
12) Vähendada lindude kokkupõrkeriski lennuohutuse huvides kasutatava valgustuse väljalülitamise ajaks, mil piirkonnas ei ole madalal lendavaid lennukeid, juhul, kui see on tehniliselt ja seadusandlikult võimalik. Kui tootjatel on võimekus tehniliselt ja ohutult tagada tuulikute märgatavamaks muutmine, tuleks kaaluda selle kasutusele võtmist.
13) Nahkhiirte hukkumisriski peab vähendama, peatades tuulikute töötamine sügisrände perioodil (1. august–15. september) päikseloojangust päikesetõusuni sademeteta ilma korral madalamatel tuulekiirustel kui 5 m/s. Vastavat tuulekiirust peab mõõtma meretuulepargis, tuuliku jalamil paikneva tööplatvormi kõrgusel (ca 16 m merepinnast). Järelseire käigus tuleb uuesF hinnata tuulikute töö piiramise vajadust ning täpsustada piirangute ajalist kestvust ja piirangute ruumilist ulatust (selgitada, kas tuulepargis on piirkondi, kus rändavate nahkhiirte arvukus on oluliselt madalam ning kas leevendusmeetmeid peab rakendama kõikide tuulikute puhul või on see vajalik vaid osade tuulikute puhul), esitades vastava eriala eksperFde eksperthinnangu ning kooskõlastades selle KeskkonnaameFga. Juhul, kui tulevikus tekivad usaldusväärsed tehnilised lahendused muud tüüpi leevendusmeetmete kasutamiseks, nt radaritel, infrapunakaameratel või muul sensoorikal põhinevad tuulikute peatamise mehhanismid, võib eksperFdega kooskõlastades rakendada eeltoodu asemel ka neid.
14) VaivundamenFde paigaldamisel löök- ja vibrorammimise meetodil tekkiva võimaliku impulssmüra välFmiseks peab rakendama selleks e`e nähtud kombineeritud leevendavaid meetmeid: 1. Rammimise aeglane alustamine (so. start), kus esimesed 30–45 minuFt kasutatakse maksimaalselt 20% löögienergiast, võimaldamaks loomadel piirkonnast eemalduda; 2. Mullikardinate (bubble curtain) kasutamine rammimistööde ajal veealuse müra summutamiseks; 3. AkusFliste heidutusvahendite (sealhulgas AHD – Acous4c Deterrent Device) kasutamine enne rammimistööde algust, et suunata loomad ohutusse kaugusesse. Vajalik kasutusperiood on eelkõige perioodil juuli kuni jaanuar.
15) Juhul, kui hüljeste poegimise ajal on hooldustööd välFmatud, peab laevade liikumise planeerimiseks tegema jää kohal vaatluslennu, et välFda poegivate hüljeste häirimist.
16) Räime kudemisrände häirimise välFmiseks peab märtsis ja aprillis tuulepargi lääneservas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) välFma tuulikuvundamenFde ehitust, kaablite paigaldamist ja kaadamist kaadamisalale.
17) Septembris ja oktoobris peab sügisräime kudemise ja räimevastsete suurima leviku ajal Mölli madala piirkonnas lähemal kui üks kilomeeter 20 m samasügavusjoonest välFma tuulikuvundamenFde ehitust ning kaablite paigaldamist.
18) Ühenduskaablikoridori piirkonnas peab räime ja teiste kalaliikide kudemisperioodil aprilli algusest mai lõpuni välFma ehitustöid.
19) Ehitustööde järgmises etapis, kui merepõhja sekkuvaid töid ei teostata, ei pea käesoleva punkF alapunkFdes 16-18 nimetatud leevendusmeetmeid rakendama.
20) Merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalse negaFivse mõju vähendamiseks peab kaablid merepõhja süvistama või need katma.
21) Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab ehituse ja opereerimises ajaks koostama reostustõrje plaani, mis sisaldaks tulevikus mh võimalusel ka tarkade poide paigaldamist ja kasutamist.
EELNÕU
Koostatava merereostustõrje plaani peab enne lõplikku valmimist saatma arvamuse avaldamiseks Mereväele, KeskkonnaameFle, TranspordiameFle ning Kliimaministeeriumile.
22) Kui selgub täpne tuulikute paigutus, peab tegema eraldi laevaliikluse analüüsi meretuulepargi alale (ka talviseks perioodiks), et hinnata navigatsiooniriske meretuulepargis liiklevatele ehitus- ja hoolduslaevadele ning pääste- ja jäämurdetöödega seotud laevadele. Analüüsi peab kooskõlastama TranspordiameFga. Teha lisaks TranspordiameFga koostööd KMH aruandes lisas 3.18 esitatud muude meresõiduohutust tagavate meetmete kohandamisel ning rakendamisel.
23) Jagada kauba- ja väikelaevadele mereohutuse lisateavet avamere tuulepargi ehitamise ja opereerimise osas ning eristada selgelt piirangualad (nt tähistada) kokkupõrgete ja otsasõitude riski vähendamiseks.
24) Projekteerida ning paigaldada navigatsioonimärgid vastavalt projekF väljaehitamise etapile (ehitus, opereerimine) ning töötada välja ja rakendada sobiv hooldusprogramm navigatsioonimärkide kavandatud kasutusajaks. Värvida tuulikud vastavalt Rahvusvahelise Tuletorniadministratsioonide Liidu (The Interna4onal Organisa4on for Marine Aids to Naviga4on, IALA) juhistele alates keskmisest meretasemest kuni 15 m kõrguseni kollaseks ja märgistada unikaalse tähtedest ja numbritest koosneva tunnusega nii, et see oleks laevalt nähtav. Märgistada tuulepargi massiiv äärerajaFstega vastavalt IALA soovitustele.
25) Luua Saare-Liivi meretuulepargi piirkonnas koostöös TranspordiameFga laevaliikluse korraldamise süsteem akFivseks liikluse koordineerimiseks.
26) Juhul kui Saare-Liivi meretuulepargi tõ`u ei ole hilisemal analüüsil LäF riigi jaoks tagatud automaatse idenFfitseerimissüsteemi (AIS)katvus, peab projekF elluviija teostama täiendava ranniku AIS-i tugijaama ehitamise.
27) Tuulepargi projekteerimisel peab arvestama, et Pärnu-Ruhnu lennuliini lennuliikluse ohutuse tagamiseks peab olema jäetud Liivi lahe ja Saare-Liivi meretuulepargi vahele vähemalt 10 km laiune tuulikutevaba ala, et lennukil oleks vajadusel tagasipööramise võimalus. Koostöös lennuoperaatoriga tuleb leida vajadusel lisaks töörežiimid (nt regulaarliini toimumise ajaks tuulikud seisata), mille juures olemasolevat õhusõidukit on võimalik ohutult käitada. Teha lennuliikluse ohutuse tagamiseks koostööd Siseministeeriumi, TranspordiameF ning Politsei- ja PiirivalveameFga.
28)Lennuliikluse ohutuse tagamiseks tuleb tuulikud nõuetele vastavalt markeerida.
29) Otsingu ja pääste (Search and Rescue, SAR) ning meditsiinilise evakueerimise (Medical evacua4on, MEDEVAC) lendude jaoks peab tagama minimaalse SAR ligipääsuraja (access lane) laiuse 1 km. Markeerida SAR access lane, vajadusel luua varjumisala (refuge area) kopteritele ning selge ja nähtav tuulikute märgistussüsteem vee- ja õhusõidukitele. Teha mereseire ja operaFivside vallas koostööd asjaomaste asutustega.
30) Tagada veealuse mälesFse tavapärane kaitsevöönd vähemalt 300-400 m ulatuses kavandatavatest rajaFsest.
8. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste kohustuslike seiremeetmetega:
1) Koostada meretuulepargi ehitusprojekFle keskkonnakorralduskava ning esitada see koos ehitusloa taotlusega. Keskkonnakorralduskavasse kanda nii hoonestusloa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui ka kõik arendaja poolt vabatahtlikult rakendatavad keskkonnameetmed. Keskkonnakorralduskava kohustuslikuks osaks on muu hulgas täpne järelhindamise kava, mis tuleb
EELNÕU
koostada koostöös vastava valdkonna eksperFdega, rakendades konkreetsel ajal saadaolevaid parimaid tehnoloogilisi lahendusi ja järelseire põhimõ`eid.
2) Teostada hoovusmõõtmised ühe aasta jooksul enne tuulepargi ehitamisega alustamist ning ühe aasta jooksul peale tuulepargi tööle asumist.
3) Teha klorofüll A, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi merevee ülemises kihis jää lahkumisest kuni sügiseni ühel aastal enne tuulepargi tööle asumist ning korrata mõõtmisi peale tuulepargi tööle asumist.
4) Teha hapniku, temperatuuri ja soolsuse mõõtmised merevee põhjalähedases kihis maist oktoobrini ühel aastal enne tuulepargi tööle asumist ning korrata mõõtmisi peale tuulepargi tööle asumist.
5) Kõik mõõtmised (hoovus, klorofüll A, temperatuur, soolsus) peab tegema kahes asukohas - üks tuulepargi sees jaamas KW (asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) või selle lähistel ning teine sarnastes Fngimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal. Tuulepargi käitamise ajal oleks otstarbekas kasutada tuulikuvundamente püsiseire platvormina.
6) Teostada ehitamise ajal ja hilisemal ekspluateerimise ajal veesamba seire tuvastamaks ehitustegevuse ja hilisema tuulepargi olemasolu/käitamise võimalikku mõju merepiirkonna seisundile sh lämmasFku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Tuulepargi ehitamise faasis peab veesamba parameetrite seire olema Fhedam (sagedusega kuni 2 korda kuus) ja piisava ruumilise lahutusega võimaldamaks jälgida ehitustegevuse vahetut mõju ümbritsevale rannikumerele. Projekteerimise järgselt peab täpse seiretehnoloogia ja -metoodika kokku leppima valdkonnaeksperdiga ning kooskõlastama KeskkonnaameFga.
7) Ühenduskaabli paigaldamise ajal peab jälgima heljumi levikut reaalajas. Kuna heljumi sisaldusel on ka arvestatav looduslik varieeruvus, siis tuleb seiret teostada vähemalt kahes asukohas: tööde eeldatava mõjupiirkonna tundliku ala ja elupaiga (nt liivamadalad ja meriheina kooslused fooFlises tsoonis) lähistel ning analoogsel (sügavus, se`etüüp) alal lähipiirkonnas tööde eeldatavast mõjupiirkonnast väljaspool. Heljumipilve levikul väljaspoole ühenduskaabli 300 m puhvertsooni sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd peatada. Meetme (reaalaja seire) detailne välja töötamine (kui on selgunud kaablite paigutuse kava) tuleb teha koostöös vee kvaliteedi, põhjaelusFku ja kalasFku eksperFdega ning metoodika tuleb kooskõlastada KeskkonnaameFga enne ehitustööde algust.
8) LoodusdirekFivi merepõhja elupaigatüüpide ja HELCOMi punase nimesFku (Red List) biotoopide seisundi ehituseelseks hindamiseks peab läbi viima seire/inventuuri eksportkaabli trassikoridoris ja puhveralal (300 m mõlemale poole kaablitrassist). Puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega. Seire peab võimaldama kaardistada trassikoridoris ja puhveralal asuvate loodusdirekFivi elupaigatüüpide, HUB (HELCOM Underwater Biotopes) elupaikade (tase 5 ja 6) ja HELCOM punase nimesFku biotoopide leviku. Juhul, kui lähiaastatel töötatakse välja merestrateegia raamdirekFivi põhielupaikade seisundi hindamise metoodika, siis tuleb seda kasutada vastavate elupaigatüüpide seisundi hindamisel. Andmete kogumine peab olema piisav võimaldamaks suure detailsusega kaardistamist.
9) TuulikuvundamenFde paigaldamise asukohtades ja 200 m raadiuses igast vundamendist peab enne ehitustöödega alustamist dokumenteerima merepõhja elupaiga struktuuri ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvanFtaFivne proovivõ`, hapnikuFngimused, se`e orgaanikasisaldus).
EELNÕU
10) Vahetult peale vundamenFde paigaldamist peab vundamendi vahetus läheduses (200 m raadiuses) dokumenteerima merepõhja elusFku ja elupaiga seisundi ning võimalike kahjustuste ulatuse (videovaatlused). Dokumenteerimist vajavate vundamenFde asukohad peab täpsustama ehituseelse seire tulemuste alusel (kõiki vundamente ei ole vajalik siis enam jälgida).
11) Ehitusjärgset meriheina taastamise tõhusust peab seirama vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel peab taastamise protseduure kordama.
12) Jälgida vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elusFku poolt (kvanFtaFivne proovivõ`/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenF tuulepargiala eri osades).
13) Jälgida orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (vahetult vundamendi juures merepõhjas 0-30 m vundamendist; se`epüünised, viie aasta jooksul, kolm vundamenF tuulepargiala eri osades).
14) Jälgida merepõhja elupaikade seisundit tuulepargi alal (3 uuringuala 1000 m2 tuulepargi ala sees, mis katavad karide elupaigatüüpi; vaatluste meetodiks võiks olla allvee videovaatlused (minimaalselt 25 jaama/transekF + kvanFtaFivne proovivõ` vähemalt 10-st jaamast kord aastas).
15) Hinnata ehitustöödest põhjustatud häiringute ulatust nii eksportkaablitrassi kui seda ümbritseva puhvertsooni sees.
16) Kaablitrassi paigaldamise järelseire peab toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni-september). Kui viieaastase perioodi järel ei ole kahjustatud kooslused taastunud (on olemas staFsFline erinevus referentsala ja mõjutatud ala vahel) tuleb seiret jätkata veel ühel viieaastasel perioodil vastavalt KMH aruande tabelis 7.5-1. kirjeldatud metoodikale.
17) Hiljemalt ehitusloa väljastamise ajaks peab koostöös ornitoloogide ja KeskkonnaameFga välja töötama meretuulepargi ala linnusFku täpse ehitus- ja opereerimisaegse seirekava. Seirekava on üks osa keskkonnakorralduskavast.
18) Kahel tuulepargi käivitumisele järgneval aastal peab järelseire käigus hindama nahkhiirte suhtelist arvukust ning võrdlema seda alusuuringu käigus kogutud andmetega. VälFmaks registraatorite asukohast tulenevaid kaasmõjusid, peab seadmed paigaldama tuulepargi samadesse piirkondadesse. AjuFste poide asemel on järelseireks otstarbekas paigaldada registraatorid tuulikute hooldusplatvormidele.
19) Nahkhiirte hukkumisriski hindamiseks peab lisaks merepinna lähedal olevatele registraatoritele kasutama ka seadmeid, mis paigaldatakse tuuliku labade tööalasse, et hinnata nahkhiirte lennuakFivsust ohutsoonis. Meretuulepargi valmimisel peab üle vaatama, kas selleks ajaks on olemas metoodikad hukkuvate nahkhiirte arvukuse hindamiseks ning lähtuma selleks ajaks välja kujunenud parimatest prakFkatest.
20) Rakendada ehitamise ajaks vaatlejad viiger- ja hallhüljestele. Tööd tuleb teha mõlema liigiga tegelike hüljeste reaktsioonide mõõtmiseks ja arvestamiseks pikaajaliste mõjude konteksFs. Pargi käivitamisel peab kordama hüljeste telemeetriauuringut.
21) KalasFku liigilise koosseisu ja arvukuse võimalike muutuste tuvastamiseks nii ehitustööde kui tuulepargi ekspluatatsiooni ajal peab välja töötama järelseireprogrammi. Seiret peab läbi viima igal aastal tuulepargi ekspluatatsiooni esimese viie aasta jooksul ja järgneva kümne aasta jooksul igal teisel aastal. Pärast seda tuleks anda hinnang seirega jätkamise vajaduse kohta. Koostada täpne uuringute plaan arendaja, TTJA, KeskkonnaameF ja uurimisasutuse koostöös.
EELNÕU
22) Veealuse ümbrusmüra modelleerimistulemuste kontrollimiseks peab läbi viima mõõtmisi tuulepargi ehitamise igas etapis ja ka kasutusperioodil. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui ehitustöid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult häsF tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra.
23) Helilevi mudeli õigsuse kontrolliks peab tööde piirkonnas läbi viima lühiajalise helirõhutasemete mõõtmise. Heliallikaks sobib paremini kontrollitava intensiivsusega impulssmüra allikas. Lisaks peab mõõtma vaiade vibrorammimisel ja puurimisel tekkivat helitaset.
24) Teostada peale tuulepargi töö käivitamist raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, et kontrollida nõutud levi tagatust ja määrata kindlaks täiendavate rannikuraadiojaamade või AIS- baasjaamade rajamise vajadus.
9. Järgida OÜ UFlitas Wind ja Kihnu valla vahel 30.10.2025 sõlmitud koostöölepingu nr 19-1/14 punkFdes 1 ja 2 kokkulepitut.
10. Hoonestusloa omajal tuleb alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast päevast maksta iga-aastast hoonestustasu. Hoonestustasu maksmiseks esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa omajale vastava makseteaFse.
11. Hoonestusloa omaja peab viie aasta jooksul hoonestusloa andmisest saama hoonestusloaga koormatud alale ehitusloa või taotlema ehitusloaandmise tähtaja pikendamist.
12. Hoonestusloa omajal tuleb hoonestusloa kehFvuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev ehiFs avalikust veekogust eemaldada.
13. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses e`enähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehiFse ehitamiseks ja kasutamiseks.
Isikul, kes leiab, et käesoleva otsusega või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmeFle (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post info@`ja.ee) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teada saamisest või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadusFkus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
Digiallkirjad
Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected] Kihnu Vallavalitsus [email protected] Pärnu Linnavalitsus [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Lääneranna Vallavalitsus [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] MTÜ Eesti Kalurite Liit [email protected] Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ [email protected] MTÜ Saare Rannarahva Selts [email protected] Liivi Offshore OÜ [email protected] Tuuletraal OÜ [email protected] Estonia Offshore Wind DevCo OÜ [email protected] Elering AS [email protected] Elektrilevi OÜ OÜ Utilitas Wind
[email protected] [email protected]
Lisa 1. Saare-liivi meretuulepargi esialgse ala koormatava ala koordinaadid
0 6442889 482707,5 1 6439365 483085,3 2 6439533 487424 3 6439532 487424,2 4 6439528 487425,2 5 6439525 487425,8 6 6439219 487502,8 7 6439214 487504,1 8 6438588 487694,1 9 6438582 487695,9
10 6438075 487883,6 11 6437996 487904,5 12 6437995 487904,6 13 6437890 487933,4 14 6437890 487933,6 15 6437885 487934,8 16 6437883 487935,6 17 6437361 488096,8 18 6437357 488098,3 19 6436994 488229,4 20 6436990 488231 21 6436986 488232,3 22 6436738 488331,5 23 6436736 488332,1 24 6436715 488341,1 25 6436642 488364,8 26 6436625 488370,4 27 6436612 488374,8 28 6436530 488401,5 29 6436526 488403 30 6436122 488555 31 6436105 488538,4 32 6436101 488534,8 33 6436065 488500,2 34 6431007 483664,8 35 6430835 483500,9 36 6432012 477454,9 37 6432087 477403,4 38 6432123 477304,6 39 6432159 477205,6 40 6432182 477142,2 41 6432113 477033,2 42 6432095 477007,9 43 6432042 476881,1
44 6432006 476836,1 45 6431961 476660 46 6431946 476635,1 47 6431936 476619,7 48 6431937 476596,2 49 6431918 476401,1 50 6431920 476358,6 51 6431925 476323 52 6431961 476238,4 53 6431989 476125,6 54 6432019 476100,1 55 6433189 476082,7 56 6433735 476074,5 57 6433745 476074,4 58 6433773 476074 59 6433775 476073,9 60 6434085 476069,3 61 6434500 476063,2 62 6442564 475943,1
Lisa 2. Saare-Liivi meretuulepargi ühenduskaabli ala koormatava ala koordinaadid
0 6442786 479279,2 1 6448368 483702,9 2 6447492 484964,6 3 6447258 485302,7 4 6447096 485536,2 5 6447052 485598,6 6 6447014 485653,6 7 6446953 485740,9 8 6446909 485805 9 6446893 485828,2 10 6446767 486010,4 11 6446630 486206,9 12 6445646 487625,8 13 6445292 487567,3 14 6445288 487566,7 15 6445110 487545 16 6445028 487522,7 17 6445025 487521,8 18 6444706 487447,5 19 6444525 487405,3 20 6444387 487373,2 21 6444381 487371,9 22 6443735 487265,3 23 6443729 487264,5 24 6443077 487200,3 25 6443073 487199,9 26 6442794 487185,7 27 6442793 487185,5 28 6442786 487185,2 29 6442784 487185,2 30 6442613 487181,4 31 6442476 487178,4 32 6441839 487158 33 6441836 487158 34 6441832 487158 35 6441607 487165,4 36 6441485 487169,4 37 6441178 487179,4 38 6441172 487179,9 39 6440521 487244,1 40 6440514 487244,9 41 6439869 487351,5 42 6439864 487352,4 43 6439533 487424 44 6439456 485449,9
45 6439365 483085,3 46 6441185 482890,2 47 6442889 482707,5 48 6442843 481748 49 6442722 479228,1 50 6442729 479233,5
EELNÕU
Hoonestusloa andmine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Asjaolud ja menetluskäik
1. OÜ UFlitas Wind (registrikood 16171123; edaspidi ka arendaja) õiguseellane Osaühing UFlitas (registrikood 12205523) esitas TTJA-le 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga Liivi lahes. Taotlus ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris asjas nr 16-7/21-02502.
1.1. EhitusseadusFku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lõike 1 kohaselt menetletakse alates 25.05.2017 kuni 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehFnud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt. Kuna hoonestusloa taotlus esitaF 18.02.2021, tuleb hoonestusloa menetlus läbi viia 01.01.2021–30.09.2021 kehFnud veeseaduse (edaspidi VeeS2021) regulatsiooni alusel.
1.2. VeeS2021 § 217 lõikest 1 tulenevalt on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehiFsega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Kavandatava meretuulepargi puhul on tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehiFstega ning tarvilik on hoonestusloa taotlemine.
1.3. VeeS2021 § 216 lõike 1 ja § 222 lõike 1 koostoimes on hoonestusloa andjaks TTJA.
2. TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise (KMH). Kuna hoonestusloa taotlus esitaF 18.02.2021, tuli KMH menetlus läbi viia 01.01.-31.10.2021 kehFnud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhFmissüsteemi seaduse (KeHJS) regulatsiooni alusel.
3. TTJA tunnistas 22.12.2022 kirjaga nr 16-7/21-02502-095 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH programm nõuetele vastavaks tunnistamiseks 14.11.2022“.
4. OÜ UFlitas Wind esitas 30.06.2022 TTJA-le taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses määratud koormatava ala suurendamiseks. TTJA rahuldas 09.03.2023 otsusega nr 1-7/23- 063 taotluse ning muuFs 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521. Muudatuste kohaselt nihutaF otsusega algatatud hoonestusloa menetluses määratud avaliku veekogu koormatavat ala, liideF avaliku veekogu esialgne koormatav ala (jä`es välja lõunapoolse ebasobiva ala) ja OÜ UFlitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendav koormatav ala üheks terviklikuks hoonestusloaga koormatavaks alaks ning loeF täiendaval alal hoonestusloa menetlus algatatuks. Arendaja peab täiendaval koormataval alal meretuulepargi veekogusse püsFtamise keskkonnamõju hindama TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21- 521 algatatud KMH menetluses. TTJA tunnistas meretuulepargi täiendava ala KMH programmi nõuetele vastavaks 20.10.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-163. Arendaja andis TTJA-le 14.11.2024 teada, et täiendava ala osas koostatakse eraldi KMH aruanne. TTJA pikendas 05.09.2025 kirjaga nr 16-7/21- 02502-217 täiendava koormatava ala KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega kuni 20.06.2026, kuivõrd arendaja selgitas, et KMH aruande koostamisega sai alustada alles 2025. aastal täpsustavate töö- ja ajamahuka uuringu tulemuste selgumise järgselt ning aruande valmimine viibib objekFivsetest põhjustest tulenevalt.
5. OÜ UFlitas Wind esitas 10.02.2025 TTJA-le Roheplaan OÜ töö „Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, avalikustamisele 10.02.2025“ (edaspidi ka KMH aruanne)
EELNÕU
avalikustamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks. KMH aruanne koostaF meretuulepargi rajamiseks hoonestusloa taotluse esialgsel alal ning põhivõrguga ühenduse rajamiseks veekaabelliini alal. Mõjude hindamise tulemusena kujunes meretuulepargi reaalse alternaFivina välja põhialternaFiv 3. KMH aruannet täiendaF TTJA märkuste alusel 03.03.2025. KMH läbiviijaks oli OÜ Roheplaan ning KMH juhteksperdiks Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). Kuivõrd 21.06.2024 jõustusid KeHJS-e muudatused, sh keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise ning nõuetele vastavuse kontrollimise sä`ed § 21 ja 22, mis KeHJS § 56 lõikest 15 tulenevalt kohaldusid uue toimingu alustamisel, viidi KMH aruande avalikustamine ning nõuetele vastavaks tunnistamine läbi kehFva KeHJS-e redaktsiooni alusel.
5.1. Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande avalik väljapanek toimus perioodil 17.03.2025- 21.04.2025 (k.a) ning aruande avalik arutelu 29.04.2025 Kihnu rahvamajas. Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande ning sellega seotud dokumenFdega sai tutvuda TTJA avalikus dokumendiregistris (dokumendid nr 16-7/21-02502-174 ja nr 16-7/21-02502-172) ja TTJA kodulehel. KMH aruande kohta oli võimalik esitada e`epanekuid, vastuväiteid ja küsimusi avaliku väljapaneku lõpuni kuni 21.04.2025.
5.2. TTJA edastas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-178 KMH aruande eelnõu seisukohtade esitamiseks asjaomastele asutustele ja teavitas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-177 KMH aruande avalikustamisest teisi menetlusosalisi. Kliimaministeerium teavitas 17.03.2025 kirjaga nr 16- 3/25/1197-3 Soomet, Rootsit, LäFt ja Leedut võimalikust riigipiiri ülesest mõjust. Avaliku väljapaneku raames esitasid oma seisukohad Kliimaministeerium (edaspidi KliM), Keskkonnaamet (edaspidi KeA), MTÜ EesF Kalurite Liit, Muinsuskaitseamet, Liivi Offshore OÜ, Transpordiamet (edaspidi TraM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning TTJA. Lisaks edastas Kliimaministeerium piiriülese kaasamise raames 22.05.2025 TTJA-le, KMH juhteksperdile ning arendajale Soomelt, Rootsilt, LäFlt ja Leedult laekunud tagasiside.
5.2.1. KliM tegi 17.04.2025 kirjas nr 16-3/25/1197-4 e`epaneku täiendada merereostuste ning linnusFku leevendusmeetmed ja palus täiendada merepõhja geoloogia, geofüüsikaliste ja geotehniliste olude ning ehitusgeoloogia peatükke. KeA palus 21.04.2025 kirjas nr 6-3/25/5326-3 täiendada mitmeid mõjuhinnangu peatükke, linnusFku uuringu kirjeldust ja kokkupõrkeriski analüüsi, leevendusmeetmete sõnastust, kaadamisalade ning eksportkaablite paigaldamisega seotud mõjude käsitlust ning tegi e`epanekud Natura 2000 alade hindamise korrigeerimiseks. MTÜ EesF Kalurite Liit tegi 21.04.2025 e- kirjas e`epaneku täiendada KMH aruannet mitmete kalandust puudutavate uuringute läbi viimisega. Muinsuskaitseamet palus 21.04.2025 kirjas nr 5-14/828-2 täiendada kultuuripärandi käsitlust KMH aruandes ja viia allveearheoloogiline uuring läbi ka kavandatavatel kaadamisaladel. Liivi Offshore OÜ esitas 21.04.2025 kirjas nr TM-JUH-4/8 e`epanekud kumulaFivsete mõjude hindamise täiendamiseks. TraM palus 22.05.2025 kirjas nr 7.2-4/25/4219-3 täpsustada või selgitada meresõiduohutuse riskianalüüsi ja leevendusmeetmeid laevaliiklusele. Lisaks juhFs TraM tähelepanu, et tuuleparkide vahelise läbipääsu laiuse küsimus vajab lennuühenduse seisukohast tulevikus lahenduse leidmist. MKM palus 21.04.2025 kirjas nr 13-4/1206-2 täpsustada kalapüügialade, seisevnootade ja traalpüügi teemade käsitlust ning tuua välja kõik ajavahemikud, millal tuleks töid välFda ja millal milliseid töid on võimalik teostada. TTJA palus 21.04.2025 kirjas nr 16-7/21-02502-187 KMH aruandes täpsustada kavandatava tegevuse kirjeldust ja anda KMH aruandes hinnang ühenduskaabli koridori kaitsevööndist tulenevate piirangute mõjust rannapüügile.
5.2.2. Terviseamet (08.04.2025 kiri nr 9.3-4/25/2729-7), Saaremaa Vallavalitsus (11.04.2025 kiri nr 8- 5/1671-2), Lääneranna Vallavalitsus (17.04.2025 kiri nr 2025/8-1/327-2) ning Politsei- ja Piirivalveamet (23.04.2025 e-kiri) andsid teada, et ei esita e`epanekuid KMH aruande täiendamiseks.
EELNÕU
5.2.3. Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitsevägi, Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaagentuur, Kihnu Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, EesF Keskkonnaühenduste Koda, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Saare Rannarahva Selts, Tuuletraal OÜ, UAB „IgniFs renewables projektai 6“, Elering AS ning Elektrilevi OÜ avaliku väljapaneku vältel oma arvamust ei esitanud.
5.2.4. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud küsimustele ja e`epanekutele vastas arendaja kirjalikult 03.06.2025 ning KMH aruannet parandaF ja täiendaF asjakohastest tähelepanekutest tulenevalt. Kuna TTJA-le täiendavaid küsimusi ega e`epanekuid ei esitatud, võis järeldada, et asjaomastel asutustel ja menetlusest huvitatud isikutel ei olnud täiendavaid e`epanekuid ega vastuväiteid KMH aruande kohta.
5.3. OÜ UFlitas Wind esitas 16.06.2025 TTJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025“. TTJA edastas 17.06.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-206 KMH aruande KeA-le kui kaitstava loodusobjekF valitsejale kooskõlastamiseks. KeA teatas 18.07.2025 kirjas nr 6-3/25/5326-6, et kooskõlastab KMH aruande kirjas toodud märkustega arvestamisel. TTJA edastas 22.07.2025 KeA märkused arendajale ning palus nende alusel KMH aruannet parandada. OÜ UFlitas Wind esitas 23.07.2025 TTJA-le täiendatud KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning andis teada, et KMH aruannet on täiendatud ja kõigi KeA kirjas esitatud märkustega on arvestatud. TTJA pikendas 10.07.2025 kirjaga 16-7/21-02502-207 KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimise tähtaega kuni 06.08.2025 ning tegi 30.07.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-210 täiendavad e`epanekud KMH aruande sõnastuse muutmiseks. OÜ UFlitas Wind esitas teistkordselt täiendatud KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks 31.07.2025.
5.4. TTJA tunnistas 06.08.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-212 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, milles hinnaF OÜ UFlitas Wind Saare- Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide keskkonnamõju, ning seadis kohustuseks, et KMH aruandes tehtud e`epanekuid mõju leevendamiseks peab edasises loamenetluses arvestama.
6. Tulenevalt KMH aruande järeldustest esitas OÜ UFlitas Wind 22.08.2025 TTJA-le meretuulepargi esialgse ala uuendatud koordinaadid, mis vastavad KMH menetluses välja kujunenud maksimaalsele realistlikule alternaFivile (KMH aruande joonis 7.2-1.). Arvestades, et meretuulepargi esialgse koormatava ala kirdenurk ei olnud tuulikute paigutamiseks sobilik ning sinna saab rajada vaid veekaabelliini, piiritleF kaablitega koormatav osa eraldi. KoordinaaFde uuendamisega loobuF esialgse koormatava ala osast, mis jääb väljapoole maksimaalset realistlikku alternaFivi.
Kavandatav tegevus
7. Hoonestusloa taotluse kohaselt koosneb meretuulepark elektrituulikutest, alajaamast, veekaabelliinide süsteemist ja põhivõrgu ühenduskaablist. Algselt kavandaF 299 tuulikuga meretuuleparki koguvõimsusega 5980 MW, üksiku avamere tuuliku võimsusega kuni 20 MW. Kavas oli kasutusele võ`a tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures oleks elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Kavandatava tegevuse asukohaks valiF Kihnu saarest läänes asuv rannikumere piirkond (tuulepargi puhul Liivi lahe keskosa ja ühenduskaabli puhul Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi) Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi Pärnu mereala planeering) tuuleenergeeFka võimalikus arenduspiirkonnas.
EELNÕU
7.1. Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb EesF ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest, mille saavutamiseks tuleb suurendada taastuvate energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja muude kestlike lahenduste kasutusele võtmist, mis aitavad saavutada süsinikuheite vähendamist. SamuF on meretuulepargi rajamine väga oluline riikliku energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise saavutamiseks.
7.2. KMH käigus kujunes eelkõige ehitusgeoloogilistest, linnusFku ja merepõhja elupaikade uuringutest lähtuvalt ainukeseks reaalseks ruumiliseks alternaFiviks koormatava ala piirides kuni 80 elektrituulikuga põhialternaFiv 3, mille koguvõimsus on maksimaalselt 1600 MW. Ühe tuuliku nimivõimsus on kuni 20 MW ning tuuliku maksimaalne Fpukõrgus on 310 m. Tuulikute omavaheliseks kauguseks arvestatakse orienteeruvalt 1-1,25 km. Veekaabelliini pikkus Pärnu rannikuni on ca 31 km, kaablite arv sõltub meretuulepargi nimivõimsusest. Ühe ühenduskaabli läbilaskevõimeks on arvestuslikult 400 MW. Lisaks on kavandatud rajada kuni 3 merealajaama. Meretuulepargi täpne tehniline lahendus, sh tuulikute lõplik arv ning paigalduslahendused selguvad hilisema projekteerimise käigus.
7.3. KMH käigus viidi läbi vähemalt 20 erinevat uuringut ja modelleerimist ning põhialternaFivi 3 puhul ei tuvastatud ühegi hinnatud keskkonnaaspekF suhtes olulist negaFivset keskkonnamõju asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel. Võimalike keskkonnamõjude välFmiseks ja vähendamiseks toodi KMH aruandes välja leevendusmeetmed ja järelhindamise (sh seire) vajadus. Selleks, et ebasoodsad mõjud linnusFkule oleks maksimaalses ulatuses välistatud või minimeeritud, on välistatud ka põhialternaFivi 3 kirde- ja edelanurgad ning alla 20 m sügavusega keskosa kui võimalik oluline sukelparFde peatumisala, mis on ühtlasi ka olulise elupaigatüübi karide levikuala. Tuulikud paigutatakse kirde-edela suunaliselt vastavalt valdavale lindude rändesihile ning veepinna ja rootori vahele jäetakse minimaalselt 30-40 m. Meretuulepargi ruumilise ulatuse ning tuulikute arvu vähendamisega kaasnevalt väheneb ka visuaalne mõju ehk tuulikutest hõivatud vaatevälja ulatus, mis sõltuvalt vaatekohast jääb 24 kuni 50 kraadini. KMH aruandes järeldaF, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negaFivset piiriülest keskkonnamõju üheski hinnatud valdkonnas. SamuF ei tuvastatud negaFivset kumulaFivset koosmõju naabrusesse kavandatava Liivi lahe meretuulepargiga. Hinnanguid ei olnud võimalik anda lindude väljatõrjumisriski ega kokkupõrgete osakaaluga kaasnevate mõjude osas, kuna Liivi lahe meretuulepargi KMH andmetest ei ole käesolevaks hetkeks selgunud linnuliikide maksimaalsed arvukushinnangud.
Õiguslikud põhjendused
8. Tulenevalt VeeS2021 § 222 lõikest 1 ning § 223 lõigetest 1 ja 2 saab TTJA pädeva asutusena otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
8.1. VeeS2021 § 223 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui: 1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud Fngimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus mõne kehFva hoonestusloaga; 3) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus kehFva planeeringuga; 4) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) esineb oluline negaFivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt välFda ega leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehiFs häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; 7) hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; 8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. VeeS2021 § 223 lõike 2 kohaselt võib pädev asutus keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut.
EELNÕU
8.2. Haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkF 1 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist lahendada asja osaliselt osahaldusakFga. Kuivõrd Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega on pikendatud kuni 20.06.2026, leiab TTJA, et on põhjendatud anda Saare-Liivi meretuulepargi esialgsele alale hoonestusluba osahaldusakFna, et arendajal oleks võimalus kavandatava tegevuse planeerimisega paindlikumalt edasi liikuda. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala hoonestusloa menetlus jätkub peale KMH menetluse lõppemist.
9. Pärnu mereala planeeringu seletuskirja peatükis 3.6. on märgitud, et 10-12 km kaugusele rannikust on tuulikuparkide arendamine lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning tegemist ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antava kooskõlastusega. Seletuskirja peatükis 4.2 on toodud, et tuulikuparkide hoonestuslubade väljastamisel kehFb erisus, mille kohaselt laieneb kohaliku omavalitsuse kooskõlastamise õigus kuni 12 kilomeetrini mandri või asustatud saare rannajoonest. Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalsete õiguste merele laiendamine saab toimuda vaid vastavasisuliste seaduste muutmise kaudu. Ainuüksi Pärnu mereala planeering sellekohast õiguslikku alust ei loo.
9.1. Kuivõrd veeseadust ei ole muudetud ning ka ehitusseadusFkku ei ole lisatud kohustust kooskõlastada meretuulepargi hoonestusloa andmine kohaliku omavalitsusega, palus TTJA, et OÜ UFlitas Wind sõlmiks Kihnu vallaga lihtkirjaliku kokkuleppe vabas vormis osapooltele sobivatel Fngimustel. TTJA on jätkuvalt samal seisukohal 23.12.2021 otsuse nr 1-7/21-521 punkFs 12.1 tooduga ning leiab, et Pärnu mereala planeeringus nimetatud kokkulepe peab olema sõlmitud hoonestusloa andmise hetkeks.
9.2. OÜ UFlitas Wind ning Kihnu vald sõlmisid 30.10.2025 koostöölepingu nr 19-1/14. Pooled leppisid kokku, et Kihnu vald ei ole vastu hoonestusloa andmisele Saare-Liivi meretuulepargile nii, et hoonestusloaga koormatav ala ulatuks muu hulgas 10-12 km kaugusele Kihnu rannajoonest. SamuF avaldasid pooled nõustumist, et Saare-Liivi meretuulepargi neile elektrituulikutele, mille ehituslubade järgsed asukohad jääks 10-12 km kaugusele Kihnu rannajoonest, ehituslubade andmise eelduseks on täiendav kokkulepe OÜ UFlitas Wind ja Kihnu valla vahel, milles lepitakse kokku täpsemad koostööFngimused.
10. Tulenevalt ehitusseadusFku (EhS) § 11321 lõikest 1 peab ehiFse omanik avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehiFsega maksma igal aastal hoonestustasu. Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on EhS § 11321 lõike 31 kohaselt 1,5 protsenF järgmise kahe näitaja korruFsest: 1) tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mi`e vähem kui 70 protsenF tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga; 2) vastava aasta Nord Pooli keskmine EesF hinnapiirkonna järgmise päeva elektrienergia börsihind.
11. Hoonestusloa menetluse käigus ei ole tuvastatud hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. Eeltoodust tulenevalt on TTJA hinnangul hoonestusloa andmine põhjendatud.
11.1. KMH aruande järeldustest tulenevalt peab taotleja kavandatava tegevuse elluviimisel arvestama KMH aruande peatükis 7.2. toodud kohustuslike meetmete ja seirenõuetega. TTJA on seisukohal, et põhjendatud ja otstarbekas on leevendusmeetmete kehtestamine hoonestusloa Fngimustena.
Ärakuulamine
EELNÕU
12. TTJA saaFs X kirjaga nr X käesoleva otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks OÜ-le UFlitas Wind, asjaomastele asutustele ning Liivi Offshore OÜ-le, MTÜ-le Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ-le EesF Kalurite Liit, EesF Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜ-le Saare Rannarahva Selts, Läänemaa Rannakalanduse Seltsile, Tuuletraal OÜ-le, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ-le, Liivi Offshore OÜ-le, Elektrilevi OÜ-le ja Elering AS-ile.
12.1.
OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ning haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkBst 1; ehitusseadusBku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lõikest 1; veeseaduse 01.01.2021–30.09.2021 redaktsiooni § 222 lõigetest 1 ja 2, § 224 lõikest 1; ehitusseadusBku § 113¹⁸ lõike 2 punkBst 3, § 11320, § 11321 lõigetest 1, 31 ja 4 ning § 11322; majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „EhiBse kasutamise otstarvete loetelu“ lisast ja lähtudes Roheplaan OÜ tööst „OÜ UBlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, OÜ UBlitas Wind õiguseellase OÜ UBlitas 18.02.2021 esitatud hoonestusloa taotlusest ning hoonestusloa menetluse materjalidest, otsustan:
1. Anda hoonestusluba avaliku veekogu põhja koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga aladel, mille koordinaadid on toodud punkFs 4.
2. Määrata hoonestusloa omajaks OÜ UFlitas Wind (registrikood 16171123).
3. Määrata hoonestusloa kehFvusajaks 50 aastat.
4. Määrata avaliku veekogu koormatava ala pindalad ja koordinaadid järgmiselt:
4.1. Meretuulepargi ala pindala on kokku 109 966 455 m2 ja L-EST koordinaadid on toodud otsuse lisas 1.
4.2. Ühenduskaabli ala pindala on kokku 42 570 951 m2 ja L-EST koordinaadid on toodud otsuse lisas 2.
5. Määrata ehiFste kasutamise otstarveteks: 23023 – Tuuleelektrijaama rajaFs; 22144 – Veekaabelliin; 22245 – Side õhu- või kaabelliin; 22145 – 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam; 22149 – Muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajaFs.
6. Määrata ehiFstele järgmised Fngimused:
6.1. Määrata punkFs 4.1 nimetatud ala ehiFstele Fngimused:
1) suurim lubatud tuulikute arv: 80;
2) suurim lubatud merealajaamade arv: 3;
3) suurim lubatud meretuulepargi võimsus: 1600 MW;
4) suurim lubatud ehiFse kõrgus merepinnast: 310 m;
5) suurim lubatud tuuliku masF kõrgus: 170 m;
6) suurim lubatud rootori diameeter: 280 m;
7) vähim lubatud tuulikute vaheline kaugus: 4 korda rootori diameeter;
8) suurim lubatud ehiFsealune pindala ning suurim lubatud ehiFste sügavus merepõhjas: selgub meretuulepargi ehitusprojekF koostamise käigus.
EELNÕU
6.2. Määrata punkFs 4.2 nimetatud ala ehiFstele Fngimused:
1) maksimaalne kaevise laius: 1 m;
2) maksimaalne kaevise sügavus: 1 m, laevateede lähedusel vajadusel kuni 5 m;
3) suurim lubatud arv: 3 elektrikaablit koos sidekaabliga;
4) täpne paralleelsete kaablite arv, tüüp ja nendega seonduvad laiuse ja pindalalised väärtused selguvad hilisemas projekteerimise faasis.
7. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste Fngimuste ja leevendusmeetmetega:
1) EhitusprojekF koostamise raames teha iga konkreetse tuuliku asukohas ehitusgeoloogiline uuring.
2) Välistada tuulikute asukohtadena esialgse ala põhjaosa, kus savikate setete paksus on üle 4 m ja esinevad täiendavad ohutegurid gaasitaskute ja ma`unud vagumuste näol.
3) Välistada tuulikute vundamenFde rajamine elupaigatüübile karid.
4) Keskmise merevee kõrgtaseme ja tuuliku rootori Fpu vahele peab sõltuvalt tuuliku võimsusest jätma minimaalselt 30-40 m.
5) Ehitustöödega kaasneva sekmise minimeerimiseks Pärnu lahe hoiualal peab välFma tuulikute ja eksportkaabli paigaldamisel heljumit tekitavaid töid tugevamate (alates 10 m/s) lõuna- ja läänekaarte tuultega.
6) Ühenduskaablitrassi paigaldamisel merepõhja fooFlises osas tundlike alade lähedal (s.t liivamadala ja meriheina kooslusega alad) peab süvistamisega seotud tegevused ajastama selliselt, et välistada kõige produkFivsemat vegetatsiooniperioodi (1. mai-31. august). Kaasata merebiolooge konkreetsete tööde detailsel kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.
7) Liivamadala elupaigatüübi puhul peab taastama meriheina kooslused pärast kaablitrassi rajamist. Kahjustatud meriheina kooslused peab taastama vähemalt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus). Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kooslused peab taastama sama Fhedusega, kui on piirkonnas looduslikud kooslused. Taastamise tõhusust peab seirama vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel taastamise protseduure kordama.
8) Kaablitrassi paigaldamisel karide elupaigatüübile peab süvistatud kaabli katma looduslikule sarnaste omadustega materjaliga. Juhul, kui karide puhul on tegemist paekiviga, siis peab katmiseks kasutama paekivi. Kui aga karid moodustuvad graniitrahnudest, peab katmiseks kasutama samasugust materjali.
9) Tuulikutest peab vabaks jätma karide elupaigatüübid kui võimalikud olulised sukelparFde peatumisalad.
10) Ehitusaegset linnusFku häirimisriski peab leevendama tööde läbi viimise aja valikuga. Kõige tundlikumaks liigiks talvel on aul ja kevadel tõmmuvaeras. Seega peab välFma tuulepargi rajamist talvel (detsember-märts) kogu alal ja kevadel (aprill-mai) põhja- ja kaguosas (KMH aruande joonisel 3.5-29 toodud ulatuses).
11) Peatada tuulikud lindude intensiivse rände ajal. Liigid, kellele põhitähelepanu tuleb pöörata, on sookurg ja öörändurid. Täpsuse ja efekFivsuse huvides peab meetme rakendamist vajavate (kõige intensiivsema rände) aegade tuvastamiseks kasutama kõrgtehnoloogilisi vahendeid. Tehnoloogia valik
EELNÕU
tuleb määrata enne tuulepargi ehitust ning millises vormis kriteeriume intensiivse rände piiritlemiseks suudab kasutatav tehnoloogia rakendada, selgub lõplikult pärast vastava tehnoloogia väljavalimist. Tehnoloogia valik ning valitavad kriteeriumid peab kooskõlastama KeskkonnaameFga.
12) Vähendada lindude kokkupõrkeriski lennuohutuse huvides kasutatava valgustuse väljalülitamise ajaks, mil piirkonnas ei ole madalal lendavaid lennukeid, juhul, kui see on tehniliselt ja seadusandlikult võimalik. Kui tootjatel on võimekus tehniliselt ja ohutult tagada tuulikute märgatavamaks muutmine, tuleks kaaluda selle kasutusele võtmist.
13) Nahkhiirte hukkumisriski peab vähendama, peatades tuulikute töötamine sügisrände perioodil (1. august–15. september) päikseloojangust päikesetõusuni sademeteta ilma korral madalamatel tuulekiirustel kui 5 m/s. Vastavat tuulekiirust peab mõõtma meretuulepargis, tuuliku jalamil paikneva tööplatvormi kõrgusel (ca 16 m merepinnast). Järelseire käigus tuleb uuesF hinnata tuulikute töö piiramise vajadust ning täpsustada piirangute ajalist kestvust ja piirangute ruumilist ulatust (selgitada, kas tuulepargis on piirkondi, kus rändavate nahkhiirte arvukus on oluliselt madalam ning kas leevendusmeetmeid peab rakendama kõikide tuulikute puhul või on see vajalik vaid osade tuulikute puhul), esitades vastava eriala eksperFde eksperthinnangu ning kooskõlastades selle KeskkonnaameFga. Juhul, kui tulevikus tekivad usaldusväärsed tehnilised lahendused muud tüüpi leevendusmeetmete kasutamiseks, nt radaritel, infrapunakaameratel või muul sensoorikal põhinevad tuulikute peatamise mehhanismid, võib eksperFdega kooskõlastades rakendada eeltoodu asemel ka neid.
14) VaivundamenFde paigaldamisel löök- ja vibrorammimise meetodil tekkiva võimaliku impulssmüra välFmiseks peab rakendama selleks e`e nähtud kombineeritud leevendavaid meetmeid: 1. Rammimise aeglane alustamine (so. start), kus esimesed 30–45 minuFt kasutatakse maksimaalselt 20% löögienergiast, võimaldamaks loomadel piirkonnast eemalduda; 2. Mullikardinate (bubble curtain) kasutamine rammimistööde ajal veealuse müra summutamiseks; 3. AkusFliste heidutusvahendite (sealhulgas AHD – Acous4c Deterrent Device) kasutamine enne rammimistööde algust, et suunata loomad ohutusse kaugusesse. Vajalik kasutusperiood on eelkõige perioodil juuli kuni jaanuar.
15) Juhul, kui hüljeste poegimise ajal on hooldustööd välFmatud, peab laevade liikumise planeerimiseks tegema jää kohal vaatluslennu, et välFda poegivate hüljeste häirimist.
16) Räime kudemisrände häirimise välFmiseks peab märtsis ja aprillis tuulepargi lääneservas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) välFma tuulikuvundamenFde ehitust, kaablite paigaldamist ja kaadamist kaadamisalale.
17) Septembris ja oktoobris peab sügisräime kudemise ja räimevastsete suurima leviku ajal Mölli madala piirkonnas lähemal kui üks kilomeeter 20 m samasügavusjoonest välFma tuulikuvundamenFde ehitust ning kaablite paigaldamist.
18) Ühenduskaablikoridori piirkonnas peab räime ja teiste kalaliikide kudemisperioodil aprilli algusest mai lõpuni välFma ehitustöid.
19) Ehitustööde järgmises etapis, kui merepõhja sekkuvaid töid ei teostata, ei pea käesoleva punkF alapunkFdes 16-18 nimetatud leevendusmeetmeid rakendama.
20) Merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalse negaFivse mõju vähendamiseks peab kaablid merepõhja süvistama või need katma.
21) Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab ehituse ja opereerimises ajaks koostama reostustõrje plaani, mis sisaldaks tulevikus mh võimalusel ka tarkade poide paigaldamist ja kasutamist.
EELNÕU
Koostatava merereostustõrje plaani peab enne lõplikku valmimist saatma arvamuse avaldamiseks Mereväele, KeskkonnaameFle, TranspordiameFle ning Kliimaministeeriumile.
22) Kui selgub täpne tuulikute paigutus, peab tegema eraldi laevaliikluse analüüsi meretuulepargi alale (ka talviseks perioodiks), et hinnata navigatsiooniriske meretuulepargis liiklevatele ehitus- ja hoolduslaevadele ning pääste- ja jäämurdetöödega seotud laevadele. Analüüsi peab kooskõlastama TranspordiameFga. Teha lisaks TranspordiameFga koostööd KMH aruandes lisas 3.18 esitatud muude meresõiduohutust tagavate meetmete kohandamisel ning rakendamisel.
23) Jagada kauba- ja väikelaevadele mereohutuse lisateavet avamere tuulepargi ehitamise ja opereerimise osas ning eristada selgelt piirangualad (nt tähistada) kokkupõrgete ja otsasõitude riski vähendamiseks.
24) Projekteerida ning paigaldada navigatsioonimärgid vastavalt projekF väljaehitamise etapile (ehitus, opereerimine) ning töötada välja ja rakendada sobiv hooldusprogramm navigatsioonimärkide kavandatud kasutusajaks. Värvida tuulikud vastavalt Rahvusvahelise Tuletorniadministratsioonide Liidu (The Interna4onal Organisa4on for Marine Aids to Naviga4on, IALA) juhistele alates keskmisest meretasemest kuni 15 m kõrguseni kollaseks ja märgistada unikaalse tähtedest ja numbritest koosneva tunnusega nii, et see oleks laevalt nähtav. Märgistada tuulepargi massiiv äärerajaFstega vastavalt IALA soovitustele.
25) Luua Saare-Liivi meretuulepargi piirkonnas koostöös TranspordiameFga laevaliikluse korraldamise süsteem akFivseks liikluse koordineerimiseks.
26) Juhul kui Saare-Liivi meretuulepargi tõ`u ei ole hilisemal analüüsil LäF riigi jaoks tagatud automaatse idenFfitseerimissüsteemi (AIS)katvus, peab projekF elluviija teostama täiendava ranniku AIS-i tugijaama ehitamise.
27) Tuulepargi projekteerimisel peab arvestama, et Pärnu-Ruhnu lennuliini lennuliikluse ohutuse tagamiseks peab olema jäetud Liivi lahe ja Saare-Liivi meretuulepargi vahele vähemalt 10 km laiune tuulikutevaba ala, et lennukil oleks vajadusel tagasipööramise võimalus. Koostöös lennuoperaatoriga tuleb leida vajadusel lisaks töörežiimid (nt regulaarliini toimumise ajaks tuulikud seisata), mille juures olemasolevat õhusõidukit on võimalik ohutult käitada. Teha lennuliikluse ohutuse tagamiseks koostööd Siseministeeriumi, TranspordiameF ning Politsei- ja PiirivalveameFga.
28)Lennuliikluse ohutuse tagamiseks tuleb tuulikud nõuetele vastavalt markeerida.
29) Otsingu ja pääste (Search and Rescue, SAR) ning meditsiinilise evakueerimise (Medical evacua4on, MEDEVAC) lendude jaoks peab tagama minimaalse SAR ligipääsuraja (access lane) laiuse 1 km. Markeerida SAR access lane, vajadusel luua varjumisala (refuge area) kopteritele ning selge ja nähtav tuulikute märgistussüsteem vee- ja õhusõidukitele. Teha mereseire ja operaFivside vallas koostööd asjaomaste asutustega.
30) Tagada veealuse mälesFse tavapärane kaitsevöönd vähemalt 300-400 m ulatuses kavandatavatest rajaFsest.
8. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste kohustuslike seiremeetmetega:
1) Koostada meretuulepargi ehitusprojekFle keskkonnakorralduskava ning esitada see koos ehitusloa taotlusega. Keskkonnakorralduskavasse kanda nii hoonestusloa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui ka kõik arendaja poolt vabatahtlikult rakendatavad keskkonnameetmed. Keskkonnakorralduskava kohustuslikuks osaks on muu hulgas täpne järelhindamise kava, mis tuleb
EELNÕU
koostada koostöös vastava valdkonna eksperFdega, rakendades konkreetsel ajal saadaolevaid parimaid tehnoloogilisi lahendusi ja järelseire põhimõ`eid.
2) Teostada hoovusmõõtmised ühe aasta jooksul enne tuulepargi ehitamisega alustamist ning ühe aasta jooksul peale tuulepargi tööle asumist.
3) Teha klorofüll A, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi merevee ülemises kihis jää lahkumisest kuni sügiseni ühel aastal enne tuulepargi tööle asumist ning korrata mõõtmisi peale tuulepargi tööle asumist.
4) Teha hapniku, temperatuuri ja soolsuse mõõtmised merevee põhjalähedases kihis maist oktoobrini ühel aastal enne tuulepargi tööle asumist ning korrata mõõtmisi peale tuulepargi tööle asumist.
5) Kõik mõõtmised (hoovus, klorofüll A, temperatuur, soolsus) peab tegema kahes asukohas - üks tuulepargi sees jaamas KW (asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) või selle lähistel ning teine sarnastes Fngimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal. Tuulepargi käitamise ajal oleks otstarbekas kasutada tuulikuvundamente püsiseire platvormina.
6) Teostada ehitamise ajal ja hilisemal ekspluateerimise ajal veesamba seire tuvastamaks ehitustegevuse ja hilisema tuulepargi olemasolu/käitamise võimalikku mõju merepiirkonna seisundile sh lämmasFku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Tuulepargi ehitamise faasis peab veesamba parameetrite seire olema Fhedam (sagedusega kuni 2 korda kuus) ja piisava ruumilise lahutusega võimaldamaks jälgida ehitustegevuse vahetut mõju ümbritsevale rannikumerele. Projekteerimise järgselt peab täpse seiretehnoloogia ja -metoodika kokku leppima valdkonnaeksperdiga ning kooskõlastama KeskkonnaameFga.
7) Ühenduskaabli paigaldamise ajal peab jälgima heljumi levikut reaalajas. Kuna heljumi sisaldusel on ka arvestatav looduslik varieeruvus, siis tuleb seiret teostada vähemalt kahes asukohas: tööde eeldatava mõjupiirkonna tundliku ala ja elupaiga (nt liivamadalad ja meriheina kooslused fooFlises tsoonis) lähistel ning analoogsel (sügavus, se`etüüp) alal lähipiirkonnas tööde eeldatavast mõjupiirkonnast väljaspool. Heljumipilve levikul väljaspoole ühenduskaabli 300 m puhvertsooni sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd peatada. Meetme (reaalaja seire) detailne välja töötamine (kui on selgunud kaablite paigutuse kava) tuleb teha koostöös vee kvaliteedi, põhjaelusFku ja kalasFku eksperFdega ning metoodika tuleb kooskõlastada KeskkonnaameFga enne ehitustööde algust.
8) LoodusdirekFivi merepõhja elupaigatüüpide ja HELCOMi punase nimesFku (Red List) biotoopide seisundi ehituseelseks hindamiseks peab läbi viima seire/inventuuri eksportkaabli trassikoridoris ja puhveralal (300 m mõlemale poole kaablitrassist). Puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega. Seire peab võimaldama kaardistada trassikoridoris ja puhveralal asuvate loodusdirekFivi elupaigatüüpide, HUB (HELCOM Underwater Biotopes) elupaikade (tase 5 ja 6) ja HELCOM punase nimesFku biotoopide leviku. Juhul, kui lähiaastatel töötatakse välja merestrateegia raamdirekFivi põhielupaikade seisundi hindamise metoodika, siis tuleb seda kasutada vastavate elupaigatüüpide seisundi hindamisel. Andmete kogumine peab olema piisav võimaldamaks suure detailsusega kaardistamist.
9) TuulikuvundamenFde paigaldamise asukohtades ja 200 m raadiuses igast vundamendist peab enne ehitustöödega alustamist dokumenteerima merepõhja elupaiga struktuuri ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvanFtaFivne proovivõ`, hapnikuFngimused, se`e orgaanikasisaldus).
EELNÕU
10) Vahetult peale vundamenFde paigaldamist peab vundamendi vahetus läheduses (200 m raadiuses) dokumenteerima merepõhja elusFku ja elupaiga seisundi ning võimalike kahjustuste ulatuse (videovaatlused). Dokumenteerimist vajavate vundamenFde asukohad peab täpsustama ehituseelse seire tulemuste alusel (kõiki vundamente ei ole vajalik siis enam jälgida).
11) Ehitusjärgset meriheina taastamise tõhusust peab seirama vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel peab taastamise protseduure kordama.
12) Jälgida vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elusFku poolt (kvanFtaFivne proovivõ`/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenF tuulepargiala eri osades).
13) Jälgida orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (vahetult vundamendi juures merepõhjas 0-30 m vundamendist; se`epüünised, viie aasta jooksul, kolm vundamenF tuulepargiala eri osades).
14) Jälgida merepõhja elupaikade seisundit tuulepargi alal (3 uuringuala 1000 m2 tuulepargi ala sees, mis katavad karide elupaigatüüpi; vaatluste meetodiks võiks olla allvee videovaatlused (minimaalselt 25 jaama/transekF + kvanFtaFivne proovivõ` vähemalt 10-st jaamast kord aastas).
15) Hinnata ehitustöödest põhjustatud häiringute ulatust nii eksportkaablitrassi kui seda ümbritseva puhvertsooni sees.
16) Kaablitrassi paigaldamise järelseire peab toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni-september). Kui viieaastase perioodi järel ei ole kahjustatud kooslused taastunud (on olemas staFsFline erinevus referentsala ja mõjutatud ala vahel) tuleb seiret jätkata veel ühel viieaastasel perioodil vastavalt KMH aruande tabelis 7.5-1. kirjeldatud metoodikale.
17) Hiljemalt ehitusloa väljastamise ajaks peab koostöös ornitoloogide ja KeskkonnaameFga välja töötama meretuulepargi ala linnusFku täpse ehitus- ja opereerimisaegse seirekava. Seirekava on üks osa keskkonnakorralduskavast.
18) Kahel tuulepargi käivitumisele järgneval aastal peab järelseire käigus hindama nahkhiirte suhtelist arvukust ning võrdlema seda alusuuringu käigus kogutud andmetega. VälFmaks registraatorite asukohast tulenevaid kaasmõjusid, peab seadmed paigaldama tuulepargi samadesse piirkondadesse. AjuFste poide asemel on järelseireks otstarbekas paigaldada registraatorid tuulikute hooldusplatvormidele.
19) Nahkhiirte hukkumisriski hindamiseks peab lisaks merepinna lähedal olevatele registraatoritele kasutama ka seadmeid, mis paigaldatakse tuuliku labade tööalasse, et hinnata nahkhiirte lennuakFivsust ohutsoonis. Meretuulepargi valmimisel peab üle vaatama, kas selleks ajaks on olemas metoodikad hukkuvate nahkhiirte arvukuse hindamiseks ning lähtuma selleks ajaks välja kujunenud parimatest prakFkatest.
20) Rakendada ehitamise ajaks vaatlejad viiger- ja hallhüljestele. Tööd tuleb teha mõlema liigiga tegelike hüljeste reaktsioonide mõõtmiseks ja arvestamiseks pikaajaliste mõjude konteksFs. Pargi käivitamisel peab kordama hüljeste telemeetriauuringut.
21) KalasFku liigilise koosseisu ja arvukuse võimalike muutuste tuvastamiseks nii ehitustööde kui tuulepargi ekspluatatsiooni ajal peab välja töötama järelseireprogrammi. Seiret peab läbi viima igal aastal tuulepargi ekspluatatsiooni esimese viie aasta jooksul ja järgneva kümne aasta jooksul igal teisel aastal. Pärast seda tuleks anda hinnang seirega jätkamise vajaduse kohta. Koostada täpne uuringute plaan arendaja, TTJA, KeskkonnaameF ja uurimisasutuse koostöös.
EELNÕU
22) Veealuse ümbrusmüra modelleerimistulemuste kontrollimiseks peab läbi viima mõõtmisi tuulepargi ehitamise igas etapis ja ka kasutusperioodil. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui ehitustöid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult häsF tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra.
23) Helilevi mudeli õigsuse kontrolliks peab tööde piirkonnas läbi viima lühiajalise helirõhutasemete mõõtmise. Heliallikaks sobib paremini kontrollitava intensiivsusega impulssmüra allikas. Lisaks peab mõõtma vaiade vibrorammimisel ja puurimisel tekkivat helitaset.
24) Teostada peale tuulepargi töö käivitamist raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, et kontrollida nõutud levi tagatust ja määrata kindlaks täiendavate rannikuraadiojaamade või AIS- baasjaamade rajamise vajadus.
9. Järgida OÜ UFlitas Wind ja Kihnu valla vahel 30.10.2025 sõlmitud koostöölepingu nr 19-1/14 punkFdes 1 ja 2 kokkulepitut.
10. Hoonestusloa omajal tuleb alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast päevast maksta iga-aastast hoonestustasu. Hoonestustasu maksmiseks esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa omajale vastava makseteaFse.
11. Hoonestusloa omaja peab viie aasta jooksul hoonestusloa andmisest saama hoonestusloaga koormatud alale ehitusloa või taotlema ehitusloaandmise tähtaja pikendamist.
12. Hoonestusloa omajal tuleb hoonestusloa kehFvuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev ehiFs avalikust veekogust eemaldada.
13. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses e`enähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehiFse ehitamiseks ja kasutamiseks.
Isikul, kes leiab, et käesoleva otsusega või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmeFle (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post info@`ja.ee) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teada saamisest või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadusFkus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 30.10.2025 Juurdepääsupiirang kehtib: 29.10.2030 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Vastavalt nimekirjale 30.10.2025 nr 16-7/21-02502-222
Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks
OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) õiguseellane Osaühing Utilitas (registrikood 12205523) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga Liivi lahes.
TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise (KMH). TTJA tunnistas 06.08.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-212 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, milles hinnati OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide keskkonnamõju, ning seadis kohustuseks, et KMH aruandes tehtud ettepanekuid mõju leevendamiseks peab edasises loamenetluses arvestama.
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 saadab TTJA Teile tutvumiseks ning arvamuse või vastuväidete esitamiseks hoonestusloa andmise otsuse eelnõu.
TTJA palub Teil otsuse eelnõu osas oma arvamus esitada hiljemalt 20.11.2025 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui Te otsuse eelnõu osas tähtaegselt tagasisidet ei anna, loeb TTJA, et Teil puuduvad otsuse eelnõu osas vastuväited.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Lisad: 1. Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala hoonestusloa andmise otsuse eelnõu 2. Lisa 1. Saare-liivi meretuulepargi esialgse ala koormatava ala koordinaadid 3. Lisa 2. Saare-Liivi meretuulepargi ühenduskaabli koormatava ala koordinaadid 4. Adressaatide nimekiri
Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 30.10.2025 Juurdepääsupiirang kehtib: 29.10.2030 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Vastavalt nimekirjale 30.10.2025 nr 16-7/21-02502-222
Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks
OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) õiguseellane Osaühing Utilitas (registrikood 12205523) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga Liivi lahes.
TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise (KMH). TTJA tunnistas 06.08.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-212 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, milles hinnati OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide keskkonnamõju, ning seadis kohustuseks, et KMH aruandes tehtud ettepanekuid mõju leevendamiseks peab edasises loamenetluses arvestama.
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 saadab TTJA Teile tutvumiseks ning arvamuse või vastuväidete esitamiseks hoonestusloa andmise otsuse eelnõu.
TTJA palub Teil otsuse eelnõu osas oma arvamus esitada hiljemalt 20.11.2025 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui Te otsuse eelnõu osas tähtaegselt tagasisidet ei anna, loeb TTJA, et Teil puuduvad otsuse eelnõu osas vastuväited.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Lisad: 1. Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala hoonestusloa andmise otsuse eelnõu 2. Lisa 1. Saare-liivi meretuulepargi esialgse ala koormatava ala koordinaadid 3. Lisa 2. Saare-Liivi meretuulepargi ühenduskaabli koormatava ala koordinaadid 4. Adressaatide nimekiri
Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]
Lisa 1. Saare-liivi meretuulepargi esialgse ala koormatava ala koordinaadid
0 6442889 482707,5 1 6439365 483085,3 2 6439533 487424 3 6439532 487424,2 4 6439528 487425,2 5 6439525 487425,8 6 6439219 487502,8 7 6439214 487504,1 8 6438588 487694,1 9 6438582 487695,9
10 6438075 487883,6 11 6437996 487904,5 12 6437995 487904,6 13 6437890 487933,4 14 6437890 487933,6 15 6437885 487934,8 16 6437883 487935,6 17 6437361 488096,8 18 6437357 488098,3 19 6436994 488229,4 20 6436990 488231 21 6436986 488232,3 22 6436738 488331,5 23 6436736 488332,1 24 6436715 488341,1 25 6436642 488364,8 26 6436625 488370,4 27 6436612 488374,8 28 6436530 488401,5 29 6436526 488403 30 6436122 488555 31 6436105 488538,4 32 6436101 488534,8 33 6436065 488500,2 34 6431007 483664,8 35 6430835 483500,9 36 6432012 477454,9 37 6432087 477403,4 38 6432123 477304,6 39 6432159 477205,6 40 6432182 477142,2 41 6432113 477033,2 42 6432095 477007,9 43 6432042 476881,1
44 6432006 476836,1 45 6431961 476660 46 6431946 476635,1 47 6431936 476619,7 48 6431937 476596,2 49 6431918 476401,1 50 6431920 476358,6 51 6431925 476323 52 6431961 476238,4 53 6431989 476125,6 54 6432019 476100,1 55 6433189 476082,7 56 6433735 476074,5 57 6433745 476074,4 58 6433773 476074 59 6433775 476073,9 60 6434085 476069,3 61 6434500 476063,2 62 6442564 475943,1
Lisa 2. Saare-Liivi meretuulepargi ühenduskaabli ala koormatava ala koordinaadid
0 6442786 479279,2 1 6448368 483702,9 2 6447492 484964,6 3 6447258 485302,7 4 6447096 485536,2 5 6447052 485598,6 6 6447014 485653,6 7 6446953 485740,9 8 6446909 485805 9 6446893 485828,2 10 6446767 486010,4 11 6446630 486206,9 12 6445646 487625,8 13 6445292 487567,3 14 6445288 487566,7 15 6445110 487545 16 6445028 487522,7 17 6445025 487521,8 18 6444706 487447,5 19 6444525 487405,3 20 6444387 487373,2 21 6444381 487371,9 22 6443735 487265,3 23 6443729 487264,5 24 6443077 487200,3 25 6443073 487199,9 26 6442794 487185,7 27 6442793 487185,5 28 6442786 487185,2 29 6442784 487185,2 30 6442613 487181,4 31 6442476 487178,4 32 6441839 487158 33 6441836 487158 34 6441832 487158 35 6441607 487165,4 36 6441485 487169,4 37 6441178 487179,4 38 6441172 487179,9 39 6440521 487244,1 40 6440514 487244,9 41 6439869 487351,5 42 6439864 487352,4 43 6439533 487424 44 6439456 485449,9
45 6439365 483085,3 46 6441185 482890,2 47 6442889 482707,5 48 6442843 481748 49 6442722 479228,1 50 6442729 479233,5
EELNÕU
Hoonestusloa andmine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Asjaolud ja menetluskäik
1. OÜ UFlitas Wind (registrikood 16171123; edaspidi ka arendaja) õiguseellane Osaühing UFlitas (registrikood 12205523) esitas TTJA-le 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga Liivi lahes. Taotlus ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris asjas nr 16-7/21-02502.
1.1. EhitusseadusFku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lõike 1 kohaselt menetletakse alates 25.05.2017 kuni 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehFnud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt. Kuna hoonestusloa taotlus esitaF 18.02.2021, tuleb hoonestusloa menetlus läbi viia 01.01.2021–30.09.2021 kehFnud veeseaduse (edaspidi VeeS2021) regulatsiooni alusel.
1.2. VeeS2021 § 217 lõikest 1 tulenevalt on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehiFsega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Kavandatava meretuulepargi puhul on tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehiFstega ning tarvilik on hoonestusloa taotlemine.
1.3. VeeS2021 § 216 lõike 1 ja § 222 lõike 1 koostoimes on hoonestusloa andjaks TTJA.
2. TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise (KMH). Kuna hoonestusloa taotlus esitaF 18.02.2021, tuli KMH menetlus läbi viia 01.01.-31.10.2021 kehFnud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhFmissüsteemi seaduse (KeHJS) regulatsiooni alusel.
3. TTJA tunnistas 22.12.2022 kirjaga nr 16-7/21-02502-095 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH programm nõuetele vastavaks tunnistamiseks 14.11.2022“.
4. OÜ UFlitas Wind esitas 30.06.2022 TTJA-le taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses määratud koormatava ala suurendamiseks. TTJA rahuldas 09.03.2023 otsusega nr 1-7/23- 063 taotluse ning muuFs 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521. Muudatuste kohaselt nihutaF otsusega algatatud hoonestusloa menetluses määratud avaliku veekogu koormatavat ala, liideF avaliku veekogu esialgne koormatav ala (jä`es välja lõunapoolse ebasobiva ala) ja OÜ UFlitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendav koormatav ala üheks terviklikuks hoonestusloaga koormatavaks alaks ning loeF täiendaval alal hoonestusloa menetlus algatatuks. Arendaja peab täiendaval koormataval alal meretuulepargi veekogusse püsFtamise keskkonnamõju hindama TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21- 521 algatatud KMH menetluses. TTJA tunnistas meretuulepargi täiendava ala KMH programmi nõuetele vastavaks 20.10.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-163. Arendaja andis TTJA-le 14.11.2024 teada, et täiendava ala osas koostatakse eraldi KMH aruanne. TTJA pikendas 05.09.2025 kirjaga nr 16-7/21- 02502-217 täiendava koormatava ala KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega kuni 20.06.2026, kuivõrd arendaja selgitas, et KMH aruande koostamisega sai alustada alles 2025. aastal täpsustavate töö- ja ajamahuka uuringu tulemuste selgumise järgselt ning aruande valmimine viibib objekFivsetest põhjustest tulenevalt.
5. OÜ UFlitas Wind esitas 10.02.2025 TTJA-le Roheplaan OÜ töö „Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, avalikustamisele 10.02.2025“ (edaspidi ka KMH aruanne)
EELNÕU
avalikustamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks. KMH aruanne koostaF meretuulepargi rajamiseks hoonestusloa taotluse esialgsel alal ning põhivõrguga ühenduse rajamiseks veekaabelliini alal. Mõjude hindamise tulemusena kujunes meretuulepargi reaalse alternaFivina välja põhialternaFiv 3. KMH aruannet täiendaF TTJA märkuste alusel 03.03.2025. KMH läbiviijaks oli OÜ Roheplaan ning KMH juhteksperdiks Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). Kuivõrd 21.06.2024 jõustusid KeHJS-e muudatused, sh keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise ning nõuetele vastavuse kontrollimise sä`ed § 21 ja 22, mis KeHJS § 56 lõikest 15 tulenevalt kohaldusid uue toimingu alustamisel, viidi KMH aruande avalikustamine ning nõuetele vastavaks tunnistamine läbi kehFva KeHJS-e redaktsiooni alusel.
5.1. Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande avalik väljapanek toimus perioodil 17.03.2025- 21.04.2025 (k.a) ning aruande avalik arutelu 29.04.2025 Kihnu rahvamajas. Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande ning sellega seotud dokumenFdega sai tutvuda TTJA avalikus dokumendiregistris (dokumendid nr 16-7/21-02502-174 ja nr 16-7/21-02502-172) ja TTJA kodulehel. KMH aruande kohta oli võimalik esitada e`epanekuid, vastuväiteid ja küsimusi avaliku väljapaneku lõpuni kuni 21.04.2025.
5.2. TTJA edastas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-178 KMH aruande eelnõu seisukohtade esitamiseks asjaomastele asutustele ja teavitas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-177 KMH aruande avalikustamisest teisi menetlusosalisi. Kliimaministeerium teavitas 17.03.2025 kirjaga nr 16- 3/25/1197-3 Soomet, Rootsit, LäFt ja Leedut võimalikust riigipiiri ülesest mõjust. Avaliku väljapaneku raames esitasid oma seisukohad Kliimaministeerium (edaspidi KliM), Keskkonnaamet (edaspidi KeA), MTÜ EesF Kalurite Liit, Muinsuskaitseamet, Liivi Offshore OÜ, Transpordiamet (edaspidi TraM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning TTJA. Lisaks edastas Kliimaministeerium piiriülese kaasamise raames 22.05.2025 TTJA-le, KMH juhteksperdile ning arendajale Soomelt, Rootsilt, LäFlt ja Leedult laekunud tagasiside.
5.2.1. KliM tegi 17.04.2025 kirjas nr 16-3/25/1197-4 e`epaneku täiendada merereostuste ning linnusFku leevendusmeetmed ja palus täiendada merepõhja geoloogia, geofüüsikaliste ja geotehniliste olude ning ehitusgeoloogia peatükke. KeA palus 21.04.2025 kirjas nr 6-3/25/5326-3 täiendada mitmeid mõjuhinnangu peatükke, linnusFku uuringu kirjeldust ja kokkupõrkeriski analüüsi, leevendusmeetmete sõnastust, kaadamisalade ning eksportkaablite paigaldamisega seotud mõjude käsitlust ning tegi e`epanekud Natura 2000 alade hindamise korrigeerimiseks. MTÜ EesF Kalurite Liit tegi 21.04.2025 e- kirjas e`epaneku täiendada KMH aruannet mitmete kalandust puudutavate uuringute läbi viimisega. Muinsuskaitseamet palus 21.04.2025 kirjas nr 5-14/828-2 täiendada kultuuripärandi käsitlust KMH aruandes ja viia allveearheoloogiline uuring läbi ka kavandatavatel kaadamisaladel. Liivi Offshore OÜ esitas 21.04.2025 kirjas nr TM-JUH-4/8 e`epanekud kumulaFivsete mõjude hindamise täiendamiseks. TraM palus 22.05.2025 kirjas nr 7.2-4/25/4219-3 täpsustada või selgitada meresõiduohutuse riskianalüüsi ja leevendusmeetmeid laevaliiklusele. Lisaks juhFs TraM tähelepanu, et tuuleparkide vahelise läbipääsu laiuse küsimus vajab lennuühenduse seisukohast tulevikus lahenduse leidmist. MKM palus 21.04.2025 kirjas nr 13-4/1206-2 täpsustada kalapüügialade, seisevnootade ja traalpüügi teemade käsitlust ning tuua välja kõik ajavahemikud, millal tuleks töid välFda ja millal milliseid töid on võimalik teostada. TTJA palus 21.04.2025 kirjas nr 16-7/21-02502-187 KMH aruandes täpsustada kavandatava tegevuse kirjeldust ja anda KMH aruandes hinnang ühenduskaabli koridori kaitsevööndist tulenevate piirangute mõjust rannapüügile.
5.2.2. Terviseamet (08.04.2025 kiri nr 9.3-4/25/2729-7), Saaremaa Vallavalitsus (11.04.2025 kiri nr 8- 5/1671-2), Lääneranna Vallavalitsus (17.04.2025 kiri nr 2025/8-1/327-2) ning Politsei- ja Piirivalveamet (23.04.2025 e-kiri) andsid teada, et ei esita e`epanekuid KMH aruande täiendamiseks.
EELNÕU
5.2.3. Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitsevägi, Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaagentuur, Kihnu Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, EesF Keskkonnaühenduste Koda, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Saare Rannarahva Selts, Tuuletraal OÜ, UAB „IgniFs renewables projektai 6“, Elering AS ning Elektrilevi OÜ avaliku väljapaneku vältel oma arvamust ei esitanud.
5.2.4. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud küsimustele ja e`epanekutele vastas arendaja kirjalikult 03.06.2025 ning KMH aruannet parandaF ja täiendaF asjakohastest tähelepanekutest tulenevalt. Kuna TTJA-le täiendavaid küsimusi ega e`epanekuid ei esitatud, võis järeldada, et asjaomastel asutustel ja menetlusest huvitatud isikutel ei olnud täiendavaid e`epanekuid ega vastuväiteid KMH aruande kohta.
5.3. OÜ UFlitas Wind esitas 16.06.2025 TTJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025“. TTJA edastas 17.06.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-206 KMH aruande KeA-le kui kaitstava loodusobjekF valitsejale kooskõlastamiseks. KeA teatas 18.07.2025 kirjas nr 6-3/25/5326-6, et kooskõlastab KMH aruande kirjas toodud märkustega arvestamisel. TTJA edastas 22.07.2025 KeA märkused arendajale ning palus nende alusel KMH aruannet parandada. OÜ UFlitas Wind esitas 23.07.2025 TTJA-le täiendatud KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning andis teada, et KMH aruannet on täiendatud ja kõigi KeA kirjas esitatud märkustega on arvestatud. TTJA pikendas 10.07.2025 kirjaga 16-7/21-02502-207 KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimise tähtaega kuni 06.08.2025 ning tegi 30.07.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-210 täiendavad e`epanekud KMH aruande sõnastuse muutmiseks. OÜ UFlitas Wind esitas teistkordselt täiendatud KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks 31.07.2025.
5.4. TTJA tunnistas 06.08.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-212 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, milles hinnaF OÜ UFlitas Wind Saare- Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide keskkonnamõju, ning seadis kohustuseks, et KMH aruandes tehtud e`epanekuid mõju leevendamiseks peab edasises loamenetluses arvestama.
6. Tulenevalt KMH aruande järeldustest esitas OÜ UFlitas Wind 22.08.2025 TTJA-le meretuulepargi esialgse ala uuendatud koordinaadid, mis vastavad KMH menetluses välja kujunenud maksimaalsele realistlikule alternaFivile (KMH aruande joonis 7.2-1.). Arvestades, et meretuulepargi esialgse koormatava ala kirdenurk ei olnud tuulikute paigutamiseks sobilik ning sinna saab rajada vaid veekaabelliini, piiritleF kaablitega koormatav osa eraldi. KoordinaaFde uuendamisega loobuF esialgse koormatava ala osast, mis jääb väljapoole maksimaalset realistlikku alternaFivi.
Kavandatav tegevus
7. Hoonestusloa taotluse kohaselt koosneb meretuulepark elektrituulikutest, alajaamast, veekaabelliinide süsteemist ja põhivõrgu ühenduskaablist. Algselt kavandaF 299 tuulikuga meretuuleparki koguvõimsusega 5980 MW, üksiku avamere tuuliku võimsusega kuni 20 MW. Kavas oli kasutusele võ`a tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures oleks elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Kavandatava tegevuse asukohaks valiF Kihnu saarest läänes asuv rannikumere piirkond (tuulepargi puhul Liivi lahe keskosa ja ühenduskaabli puhul Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi) Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi Pärnu mereala planeering) tuuleenergeeFka võimalikus arenduspiirkonnas.
EELNÕU
7.1. Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb EesF ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest, mille saavutamiseks tuleb suurendada taastuvate energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja muude kestlike lahenduste kasutusele võtmist, mis aitavad saavutada süsinikuheite vähendamist. SamuF on meretuulepargi rajamine väga oluline riikliku energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise saavutamiseks.
7.2. KMH käigus kujunes eelkõige ehitusgeoloogilistest, linnusFku ja merepõhja elupaikade uuringutest lähtuvalt ainukeseks reaalseks ruumiliseks alternaFiviks koormatava ala piirides kuni 80 elektrituulikuga põhialternaFiv 3, mille koguvõimsus on maksimaalselt 1600 MW. Ühe tuuliku nimivõimsus on kuni 20 MW ning tuuliku maksimaalne Fpukõrgus on 310 m. Tuulikute omavaheliseks kauguseks arvestatakse orienteeruvalt 1-1,25 km. Veekaabelliini pikkus Pärnu rannikuni on ca 31 km, kaablite arv sõltub meretuulepargi nimivõimsusest. Ühe ühenduskaabli läbilaskevõimeks on arvestuslikult 400 MW. Lisaks on kavandatud rajada kuni 3 merealajaama. Meretuulepargi täpne tehniline lahendus, sh tuulikute lõplik arv ning paigalduslahendused selguvad hilisema projekteerimise käigus.
7.3. KMH käigus viidi läbi vähemalt 20 erinevat uuringut ja modelleerimist ning põhialternaFivi 3 puhul ei tuvastatud ühegi hinnatud keskkonnaaspekF suhtes olulist negaFivset keskkonnamõju asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel. Võimalike keskkonnamõjude välFmiseks ja vähendamiseks toodi KMH aruandes välja leevendusmeetmed ja järelhindamise (sh seire) vajadus. Selleks, et ebasoodsad mõjud linnusFkule oleks maksimaalses ulatuses välistatud või minimeeritud, on välistatud ka põhialternaFivi 3 kirde- ja edelanurgad ning alla 20 m sügavusega keskosa kui võimalik oluline sukelparFde peatumisala, mis on ühtlasi ka olulise elupaigatüübi karide levikuala. Tuulikud paigutatakse kirde-edela suunaliselt vastavalt valdavale lindude rändesihile ning veepinna ja rootori vahele jäetakse minimaalselt 30-40 m. Meretuulepargi ruumilise ulatuse ning tuulikute arvu vähendamisega kaasnevalt väheneb ka visuaalne mõju ehk tuulikutest hõivatud vaatevälja ulatus, mis sõltuvalt vaatekohast jääb 24 kuni 50 kraadini. KMH aruandes järeldaF, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negaFivset piiriülest keskkonnamõju üheski hinnatud valdkonnas. SamuF ei tuvastatud negaFivset kumulaFivset koosmõju naabrusesse kavandatava Liivi lahe meretuulepargiga. Hinnanguid ei olnud võimalik anda lindude väljatõrjumisriski ega kokkupõrgete osakaaluga kaasnevate mõjude osas, kuna Liivi lahe meretuulepargi KMH andmetest ei ole käesolevaks hetkeks selgunud linnuliikide maksimaalsed arvukushinnangud.
Õiguslikud põhjendused
8. Tulenevalt VeeS2021 § 222 lõikest 1 ning § 223 lõigetest 1 ja 2 saab TTJA pädeva asutusena otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
8.1. VeeS2021 § 223 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui: 1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud Fngimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus mõne kehFva hoonestusloaga; 3) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus kehFva planeeringuga; 4) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) esineb oluline negaFivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt välFda ega leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehiFs häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; 7) hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; 8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. VeeS2021 § 223 lõike 2 kohaselt võib pädev asutus keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut.
EELNÕU
8.2. Haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkF 1 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist lahendada asja osaliselt osahaldusakFga. Kuivõrd Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega on pikendatud kuni 20.06.2026, leiab TTJA, et on põhjendatud anda Saare-Liivi meretuulepargi esialgsele alale hoonestusluba osahaldusakFna, et arendajal oleks võimalus kavandatava tegevuse planeerimisega paindlikumalt edasi liikuda. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala hoonestusloa menetlus jätkub peale KMH menetluse lõppemist.
9. Pärnu mereala planeeringu seletuskirja peatükis 3.6. on märgitud, et 10-12 km kaugusele rannikust on tuulikuparkide arendamine lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning tegemist ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antava kooskõlastusega. Seletuskirja peatükis 4.2 on toodud, et tuulikuparkide hoonestuslubade väljastamisel kehFb erisus, mille kohaselt laieneb kohaliku omavalitsuse kooskõlastamise õigus kuni 12 kilomeetrini mandri või asustatud saare rannajoonest. Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalsete õiguste merele laiendamine saab toimuda vaid vastavasisuliste seaduste muutmise kaudu. Ainuüksi Pärnu mereala planeering sellekohast õiguslikku alust ei loo.
9.1. Kuivõrd veeseadust ei ole muudetud ning ka ehitusseadusFkku ei ole lisatud kohustust kooskõlastada meretuulepargi hoonestusloa andmine kohaliku omavalitsusega, palus TTJA, et OÜ UFlitas Wind sõlmiks Kihnu vallaga lihtkirjaliku kokkuleppe vabas vormis osapooltele sobivatel Fngimustel. TTJA on jätkuvalt samal seisukohal 23.12.2021 otsuse nr 1-7/21-521 punkFs 12.1 tooduga ning leiab, et Pärnu mereala planeeringus nimetatud kokkulepe peab olema sõlmitud hoonestusloa andmise hetkeks.
9.2. OÜ UFlitas Wind ning Kihnu vald sõlmisid 30.10.2025 koostöölepingu nr 19-1/14. Pooled leppisid kokku, et Kihnu vald ei ole vastu hoonestusloa andmisele Saare-Liivi meretuulepargile nii, et hoonestusloaga koormatav ala ulatuks muu hulgas 10-12 km kaugusele Kihnu rannajoonest. SamuF avaldasid pooled nõustumist, et Saare-Liivi meretuulepargi neile elektrituulikutele, mille ehituslubade järgsed asukohad jääks 10-12 km kaugusele Kihnu rannajoonest, ehituslubade andmise eelduseks on täiendav kokkulepe OÜ UFlitas Wind ja Kihnu valla vahel, milles lepitakse kokku täpsemad koostööFngimused.
10. Tulenevalt ehitusseadusFku (EhS) § 11321 lõikest 1 peab ehiFse omanik avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehiFsega maksma igal aastal hoonestustasu. Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on EhS § 11321 lõike 31 kohaselt 1,5 protsenF järgmise kahe näitaja korruFsest: 1) tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mi`e vähem kui 70 protsenF tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga; 2) vastava aasta Nord Pooli keskmine EesF hinnapiirkonna järgmise päeva elektrienergia börsihind.
11. Hoonestusloa menetluse käigus ei ole tuvastatud hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. Eeltoodust tulenevalt on TTJA hinnangul hoonestusloa andmine põhjendatud.
11.1. KMH aruande järeldustest tulenevalt peab taotleja kavandatava tegevuse elluviimisel arvestama KMH aruande peatükis 7.2. toodud kohustuslike meetmete ja seirenõuetega. TTJA on seisukohal, et põhjendatud ja otstarbekas on leevendusmeetmete kehtestamine hoonestusloa Fngimustena.
Ärakuulamine
EELNÕU
12. TTJA saaFs X kirjaga nr X käesoleva otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks OÜ-le UFlitas Wind, asjaomastele asutustele ning Liivi Offshore OÜ-le, MTÜ-le Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ-le EesF Kalurite Liit, EesF Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜ-le Saare Rannarahva Selts, Läänemaa Rannakalanduse Seltsile, Tuuletraal OÜ-le, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ-le, Liivi Offshore OÜ-le, Elektrilevi OÜ-le ja Elering AS-ile.
12.1.
OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ning haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkBst 1; ehitusseadusBku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lõikest 1; veeseaduse 01.01.2021–30.09.2021 redaktsiooni § 222 lõigetest 1 ja 2, § 224 lõikest 1; ehitusseadusBku § 113¹⁸ lõike 2 punkBst 3, § 11320, § 11321 lõigetest 1, 31 ja 4 ning § 11322; majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „EhiBse kasutamise otstarvete loetelu“ lisast ja lähtudes Roheplaan OÜ tööst „OÜ UBlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, OÜ UBlitas Wind õiguseellase OÜ UBlitas 18.02.2021 esitatud hoonestusloa taotlusest ning hoonestusloa menetluse materjalidest, otsustan:
1. Anda hoonestusluba avaliku veekogu põhja koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga aladel, mille koordinaadid on toodud punkFs 4.
2. Määrata hoonestusloa omajaks OÜ UFlitas Wind (registrikood 16171123).
3. Määrata hoonestusloa kehFvusajaks 50 aastat.
4. Määrata avaliku veekogu koormatava ala pindalad ja koordinaadid järgmiselt:
4.1. Meretuulepargi ala pindala on kokku 109 966 455 m2 ja L-EST koordinaadid on toodud otsuse lisas 1.
4.2. Ühenduskaabli ala pindala on kokku 42 570 951 m2 ja L-EST koordinaadid on toodud otsuse lisas 2.
5. Määrata ehiFste kasutamise otstarveteks: 23023 – Tuuleelektrijaama rajaFs; 22144 – Veekaabelliin; 22245 – Side õhu- või kaabelliin; 22145 – 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam; 22149 – Muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajaFs.
6. Määrata ehiFstele järgmised Fngimused:
6.1. Määrata punkFs 4.1 nimetatud ala ehiFstele Fngimused:
1) suurim lubatud tuulikute arv: 80;
2) suurim lubatud merealajaamade arv: 3;
3) suurim lubatud meretuulepargi võimsus: 1600 MW;
4) suurim lubatud ehiFse kõrgus merepinnast: 310 m;
5) suurim lubatud tuuliku masF kõrgus: 170 m;
6) suurim lubatud rootori diameeter: 280 m;
7) vähim lubatud tuulikute vaheline kaugus: 4 korda rootori diameeter;
8) suurim lubatud ehiFsealune pindala ning suurim lubatud ehiFste sügavus merepõhjas: selgub meretuulepargi ehitusprojekF koostamise käigus.
EELNÕU
6.2. Määrata punkFs 4.2 nimetatud ala ehiFstele Fngimused:
1) maksimaalne kaevise laius: 1 m;
2) maksimaalne kaevise sügavus: 1 m, laevateede lähedusel vajadusel kuni 5 m;
3) suurim lubatud arv: 3 elektrikaablit koos sidekaabliga;
4) täpne paralleelsete kaablite arv, tüüp ja nendega seonduvad laiuse ja pindalalised väärtused selguvad hilisemas projekteerimise faasis.
7. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste Fngimuste ja leevendusmeetmetega:
1) EhitusprojekF koostamise raames teha iga konkreetse tuuliku asukohas ehitusgeoloogiline uuring.
2) Välistada tuulikute asukohtadena esialgse ala põhjaosa, kus savikate setete paksus on üle 4 m ja esinevad täiendavad ohutegurid gaasitaskute ja ma`unud vagumuste näol.
3) Välistada tuulikute vundamenFde rajamine elupaigatüübile karid.
4) Keskmise merevee kõrgtaseme ja tuuliku rootori Fpu vahele peab sõltuvalt tuuliku võimsusest jätma minimaalselt 30-40 m.
5) Ehitustöödega kaasneva sekmise minimeerimiseks Pärnu lahe hoiualal peab välFma tuulikute ja eksportkaabli paigaldamisel heljumit tekitavaid töid tugevamate (alates 10 m/s) lõuna- ja läänekaarte tuultega.
6) Ühenduskaablitrassi paigaldamisel merepõhja fooFlises osas tundlike alade lähedal (s.t liivamadala ja meriheina kooslusega alad) peab süvistamisega seotud tegevused ajastama selliselt, et välistada kõige produkFivsemat vegetatsiooniperioodi (1. mai-31. august). Kaasata merebiolooge konkreetsete tööde detailsel kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.
7) Liivamadala elupaigatüübi puhul peab taastama meriheina kooslused pärast kaablitrassi rajamist. Kahjustatud meriheina kooslused peab taastama vähemalt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus). Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kooslused peab taastama sama Fhedusega, kui on piirkonnas looduslikud kooslused. Taastamise tõhusust peab seirama vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel taastamise protseduure kordama.
8) Kaablitrassi paigaldamisel karide elupaigatüübile peab süvistatud kaabli katma looduslikule sarnaste omadustega materjaliga. Juhul, kui karide puhul on tegemist paekiviga, siis peab katmiseks kasutama paekivi. Kui aga karid moodustuvad graniitrahnudest, peab katmiseks kasutama samasugust materjali.
9) Tuulikutest peab vabaks jätma karide elupaigatüübid kui võimalikud olulised sukelparFde peatumisalad.
10) Ehitusaegset linnusFku häirimisriski peab leevendama tööde läbi viimise aja valikuga. Kõige tundlikumaks liigiks talvel on aul ja kevadel tõmmuvaeras. Seega peab välFma tuulepargi rajamist talvel (detsember-märts) kogu alal ja kevadel (aprill-mai) põhja- ja kaguosas (KMH aruande joonisel 3.5-29 toodud ulatuses).
11) Peatada tuulikud lindude intensiivse rände ajal. Liigid, kellele põhitähelepanu tuleb pöörata, on sookurg ja öörändurid. Täpsuse ja efekFivsuse huvides peab meetme rakendamist vajavate (kõige intensiivsema rände) aegade tuvastamiseks kasutama kõrgtehnoloogilisi vahendeid. Tehnoloogia valik
EELNÕU
tuleb määrata enne tuulepargi ehitust ning millises vormis kriteeriume intensiivse rände piiritlemiseks suudab kasutatav tehnoloogia rakendada, selgub lõplikult pärast vastava tehnoloogia väljavalimist. Tehnoloogia valik ning valitavad kriteeriumid peab kooskõlastama KeskkonnaameFga.
12) Vähendada lindude kokkupõrkeriski lennuohutuse huvides kasutatava valgustuse väljalülitamise ajaks, mil piirkonnas ei ole madalal lendavaid lennukeid, juhul, kui see on tehniliselt ja seadusandlikult võimalik. Kui tootjatel on võimekus tehniliselt ja ohutult tagada tuulikute märgatavamaks muutmine, tuleks kaaluda selle kasutusele võtmist.
13) Nahkhiirte hukkumisriski peab vähendama, peatades tuulikute töötamine sügisrände perioodil (1. august–15. september) päikseloojangust päikesetõusuni sademeteta ilma korral madalamatel tuulekiirustel kui 5 m/s. Vastavat tuulekiirust peab mõõtma meretuulepargis, tuuliku jalamil paikneva tööplatvormi kõrgusel (ca 16 m merepinnast). Järelseire käigus tuleb uuesF hinnata tuulikute töö piiramise vajadust ning täpsustada piirangute ajalist kestvust ja piirangute ruumilist ulatust (selgitada, kas tuulepargis on piirkondi, kus rändavate nahkhiirte arvukus on oluliselt madalam ning kas leevendusmeetmeid peab rakendama kõikide tuulikute puhul või on see vajalik vaid osade tuulikute puhul), esitades vastava eriala eksperFde eksperthinnangu ning kooskõlastades selle KeskkonnaameFga. Juhul, kui tulevikus tekivad usaldusväärsed tehnilised lahendused muud tüüpi leevendusmeetmete kasutamiseks, nt radaritel, infrapunakaameratel või muul sensoorikal põhinevad tuulikute peatamise mehhanismid, võib eksperFdega kooskõlastades rakendada eeltoodu asemel ka neid.
14) VaivundamenFde paigaldamisel löök- ja vibrorammimise meetodil tekkiva võimaliku impulssmüra välFmiseks peab rakendama selleks e`e nähtud kombineeritud leevendavaid meetmeid: 1. Rammimise aeglane alustamine (so. start), kus esimesed 30–45 minuFt kasutatakse maksimaalselt 20% löögienergiast, võimaldamaks loomadel piirkonnast eemalduda; 2. Mullikardinate (bubble curtain) kasutamine rammimistööde ajal veealuse müra summutamiseks; 3. AkusFliste heidutusvahendite (sealhulgas AHD – Acous4c Deterrent Device) kasutamine enne rammimistööde algust, et suunata loomad ohutusse kaugusesse. Vajalik kasutusperiood on eelkõige perioodil juuli kuni jaanuar.
15) Juhul, kui hüljeste poegimise ajal on hooldustööd välFmatud, peab laevade liikumise planeerimiseks tegema jää kohal vaatluslennu, et välFda poegivate hüljeste häirimist.
16) Räime kudemisrände häirimise välFmiseks peab märtsis ja aprillis tuulepargi lääneservas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) välFma tuulikuvundamenFde ehitust, kaablite paigaldamist ja kaadamist kaadamisalale.
17) Septembris ja oktoobris peab sügisräime kudemise ja räimevastsete suurima leviku ajal Mölli madala piirkonnas lähemal kui üks kilomeeter 20 m samasügavusjoonest välFma tuulikuvundamenFde ehitust ning kaablite paigaldamist.
18) Ühenduskaablikoridori piirkonnas peab räime ja teiste kalaliikide kudemisperioodil aprilli algusest mai lõpuni välFma ehitustöid.
19) Ehitustööde järgmises etapis, kui merepõhja sekkuvaid töid ei teostata, ei pea käesoleva punkF alapunkFdes 16-18 nimetatud leevendusmeetmeid rakendama.
20) Merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalse negaFivse mõju vähendamiseks peab kaablid merepõhja süvistama või need katma.
21) Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab ehituse ja opereerimises ajaks koostama reostustõrje plaani, mis sisaldaks tulevikus mh võimalusel ka tarkade poide paigaldamist ja kasutamist.
EELNÕU
Koostatava merereostustõrje plaani peab enne lõplikku valmimist saatma arvamuse avaldamiseks Mereväele, KeskkonnaameFle, TranspordiameFle ning Kliimaministeeriumile.
22) Kui selgub täpne tuulikute paigutus, peab tegema eraldi laevaliikluse analüüsi meretuulepargi alale (ka talviseks perioodiks), et hinnata navigatsiooniriske meretuulepargis liiklevatele ehitus- ja hoolduslaevadele ning pääste- ja jäämurdetöödega seotud laevadele. Analüüsi peab kooskõlastama TranspordiameFga. Teha lisaks TranspordiameFga koostööd KMH aruandes lisas 3.18 esitatud muude meresõiduohutust tagavate meetmete kohandamisel ning rakendamisel.
23) Jagada kauba- ja väikelaevadele mereohutuse lisateavet avamere tuulepargi ehitamise ja opereerimise osas ning eristada selgelt piirangualad (nt tähistada) kokkupõrgete ja otsasõitude riski vähendamiseks.
24) Projekteerida ning paigaldada navigatsioonimärgid vastavalt projekF väljaehitamise etapile (ehitus, opereerimine) ning töötada välja ja rakendada sobiv hooldusprogramm navigatsioonimärkide kavandatud kasutusajaks. Värvida tuulikud vastavalt Rahvusvahelise Tuletorniadministratsioonide Liidu (The Interna4onal Organisa4on for Marine Aids to Naviga4on, IALA) juhistele alates keskmisest meretasemest kuni 15 m kõrguseni kollaseks ja märgistada unikaalse tähtedest ja numbritest koosneva tunnusega nii, et see oleks laevalt nähtav. Märgistada tuulepargi massiiv äärerajaFstega vastavalt IALA soovitustele.
25) Luua Saare-Liivi meretuulepargi piirkonnas koostöös TranspordiameFga laevaliikluse korraldamise süsteem akFivseks liikluse koordineerimiseks.
26) Juhul kui Saare-Liivi meretuulepargi tõ`u ei ole hilisemal analüüsil LäF riigi jaoks tagatud automaatse idenFfitseerimissüsteemi (AIS)katvus, peab projekF elluviija teostama täiendava ranniku AIS-i tugijaama ehitamise.
27) Tuulepargi projekteerimisel peab arvestama, et Pärnu-Ruhnu lennuliini lennuliikluse ohutuse tagamiseks peab olema jäetud Liivi lahe ja Saare-Liivi meretuulepargi vahele vähemalt 10 km laiune tuulikutevaba ala, et lennukil oleks vajadusel tagasipööramise võimalus. Koostöös lennuoperaatoriga tuleb leida vajadusel lisaks töörežiimid (nt regulaarliini toimumise ajaks tuulikud seisata), mille juures olemasolevat õhusõidukit on võimalik ohutult käitada. Teha lennuliikluse ohutuse tagamiseks koostööd Siseministeeriumi, TranspordiameF ning Politsei- ja PiirivalveameFga.
28)Lennuliikluse ohutuse tagamiseks tuleb tuulikud nõuetele vastavalt markeerida.
29) Otsingu ja pääste (Search and Rescue, SAR) ning meditsiinilise evakueerimise (Medical evacua4on, MEDEVAC) lendude jaoks peab tagama minimaalse SAR ligipääsuraja (access lane) laiuse 1 km. Markeerida SAR access lane, vajadusel luua varjumisala (refuge area) kopteritele ning selge ja nähtav tuulikute märgistussüsteem vee- ja õhusõidukitele. Teha mereseire ja operaFivside vallas koostööd asjaomaste asutustega.
30) Tagada veealuse mälesFse tavapärane kaitsevöönd vähemalt 300-400 m ulatuses kavandatavatest rajaFsest.
8. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste kohustuslike seiremeetmetega:
1) Koostada meretuulepargi ehitusprojekFle keskkonnakorralduskava ning esitada see koos ehitusloa taotlusega. Keskkonnakorralduskavasse kanda nii hoonestusloa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui ka kõik arendaja poolt vabatahtlikult rakendatavad keskkonnameetmed. Keskkonnakorralduskava kohustuslikuks osaks on muu hulgas täpne järelhindamise kava, mis tuleb
EELNÕU
koostada koostöös vastava valdkonna eksperFdega, rakendades konkreetsel ajal saadaolevaid parimaid tehnoloogilisi lahendusi ja järelseire põhimõ`eid.
2) Teostada hoovusmõõtmised ühe aasta jooksul enne tuulepargi ehitamisega alustamist ning ühe aasta jooksul peale tuulepargi tööle asumist.
3) Teha klorofüll A, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi merevee ülemises kihis jää lahkumisest kuni sügiseni ühel aastal enne tuulepargi tööle asumist ning korrata mõõtmisi peale tuulepargi tööle asumist.
4) Teha hapniku, temperatuuri ja soolsuse mõõtmised merevee põhjalähedases kihis maist oktoobrini ühel aastal enne tuulepargi tööle asumist ning korrata mõõtmisi peale tuulepargi tööle asumist.
5) Kõik mõõtmised (hoovus, klorofüll A, temperatuur, soolsus) peab tegema kahes asukohas - üks tuulepargi sees jaamas KW (asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) või selle lähistel ning teine sarnastes Fngimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal. Tuulepargi käitamise ajal oleks otstarbekas kasutada tuulikuvundamente püsiseire platvormina.
6) Teostada ehitamise ajal ja hilisemal ekspluateerimise ajal veesamba seire tuvastamaks ehitustegevuse ja hilisema tuulepargi olemasolu/käitamise võimalikku mõju merepiirkonna seisundile sh lämmasFku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Tuulepargi ehitamise faasis peab veesamba parameetrite seire olema Fhedam (sagedusega kuni 2 korda kuus) ja piisava ruumilise lahutusega võimaldamaks jälgida ehitustegevuse vahetut mõju ümbritsevale rannikumerele. Projekteerimise järgselt peab täpse seiretehnoloogia ja -metoodika kokku leppima valdkonnaeksperdiga ning kooskõlastama KeskkonnaameFga.
7) Ühenduskaabli paigaldamise ajal peab jälgima heljumi levikut reaalajas. Kuna heljumi sisaldusel on ka arvestatav looduslik varieeruvus, siis tuleb seiret teostada vähemalt kahes asukohas: tööde eeldatava mõjupiirkonna tundliku ala ja elupaiga (nt liivamadalad ja meriheina kooslused fooFlises tsoonis) lähistel ning analoogsel (sügavus, se`etüüp) alal lähipiirkonnas tööde eeldatavast mõjupiirkonnast väljaspool. Heljumipilve levikul väljaspoole ühenduskaabli 300 m puhvertsooni sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd peatada. Meetme (reaalaja seire) detailne välja töötamine (kui on selgunud kaablite paigutuse kava) tuleb teha koostöös vee kvaliteedi, põhjaelusFku ja kalasFku eksperFdega ning metoodika tuleb kooskõlastada KeskkonnaameFga enne ehitustööde algust.
8) LoodusdirekFivi merepõhja elupaigatüüpide ja HELCOMi punase nimesFku (Red List) biotoopide seisundi ehituseelseks hindamiseks peab läbi viima seire/inventuuri eksportkaabli trassikoridoris ja puhveralal (300 m mõlemale poole kaablitrassist). Puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega. Seire peab võimaldama kaardistada trassikoridoris ja puhveralal asuvate loodusdirekFivi elupaigatüüpide, HUB (HELCOM Underwater Biotopes) elupaikade (tase 5 ja 6) ja HELCOM punase nimesFku biotoopide leviku. Juhul, kui lähiaastatel töötatakse välja merestrateegia raamdirekFivi põhielupaikade seisundi hindamise metoodika, siis tuleb seda kasutada vastavate elupaigatüüpide seisundi hindamisel. Andmete kogumine peab olema piisav võimaldamaks suure detailsusega kaardistamist.
9) TuulikuvundamenFde paigaldamise asukohtades ja 200 m raadiuses igast vundamendist peab enne ehitustöödega alustamist dokumenteerima merepõhja elupaiga struktuuri ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvanFtaFivne proovivõ`, hapnikuFngimused, se`e orgaanikasisaldus).
EELNÕU
10) Vahetult peale vundamenFde paigaldamist peab vundamendi vahetus läheduses (200 m raadiuses) dokumenteerima merepõhja elusFku ja elupaiga seisundi ning võimalike kahjustuste ulatuse (videovaatlused). Dokumenteerimist vajavate vundamenFde asukohad peab täpsustama ehituseelse seire tulemuste alusel (kõiki vundamente ei ole vajalik siis enam jälgida).
11) Ehitusjärgset meriheina taastamise tõhusust peab seirama vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel peab taastamise protseduure kordama.
12) Jälgida vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elusFku poolt (kvanFtaFivne proovivõ`/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenF tuulepargiala eri osades).
13) Jälgida orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (vahetult vundamendi juures merepõhjas 0-30 m vundamendist; se`epüünised, viie aasta jooksul, kolm vundamenF tuulepargiala eri osades).
14) Jälgida merepõhja elupaikade seisundit tuulepargi alal (3 uuringuala 1000 m2 tuulepargi ala sees, mis katavad karide elupaigatüüpi; vaatluste meetodiks võiks olla allvee videovaatlused (minimaalselt 25 jaama/transekF + kvanFtaFivne proovivõ` vähemalt 10-st jaamast kord aastas).
15) Hinnata ehitustöödest põhjustatud häiringute ulatust nii eksportkaablitrassi kui seda ümbritseva puhvertsooni sees.
16) Kaablitrassi paigaldamise järelseire peab toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni-september). Kui viieaastase perioodi järel ei ole kahjustatud kooslused taastunud (on olemas staFsFline erinevus referentsala ja mõjutatud ala vahel) tuleb seiret jätkata veel ühel viieaastasel perioodil vastavalt KMH aruande tabelis 7.5-1. kirjeldatud metoodikale.
17) Hiljemalt ehitusloa väljastamise ajaks peab koostöös ornitoloogide ja KeskkonnaameFga välja töötama meretuulepargi ala linnusFku täpse ehitus- ja opereerimisaegse seirekava. Seirekava on üks osa keskkonnakorralduskavast.
18) Kahel tuulepargi käivitumisele järgneval aastal peab järelseire käigus hindama nahkhiirte suhtelist arvukust ning võrdlema seda alusuuringu käigus kogutud andmetega. VälFmaks registraatorite asukohast tulenevaid kaasmõjusid, peab seadmed paigaldama tuulepargi samadesse piirkondadesse. AjuFste poide asemel on järelseireks otstarbekas paigaldada registraatorid tuulikute hooldusplatvormidele.
19) Nahkhiirte hukkumisriski hindamiseks peab lisaks merepinna lähedal olevatele registraatoritele kasutama ka seadmeid, mis paigaldatakse tuuliku labade tööalasse, et hinnata nahkhiirte lennuakFivsust ohutsoonis. Meretuulepargi valmimisel peab üle vaatama, kas selleks ajaks on olemas metoodikad hukkuvate nahkhiirte arvukuse hindamiseks ning lähtuma selleks ajaks välja kujunenud parimatest prakFkatest.
20) Rakendada ehitamise ajaks vaatlejad viiger- ja hallhüljestele. Tööd tuleb teha mõlema liigiga tegelike hüljeste reaktsioonide mõõtmiseks ja arvestamiseks pikaajaliste mõjude konteksFs. Pargi käivitamisel peab kordama hüljeste telemeetriauuringut.
21) KalasFku liigilise koosseisu ja arvukuse võimalike muutuste tuvastamiseks nii ehitustööde kui tuulepargi ekspluatatsiooni ajal peab välja töötama järelseireprogrammi. Seiret peab läbi viima igal aastal tuulepargi ekspluatatsiooni esimese viie aasta jooksul ja järgneva kümne aasta jooksul igal teisel aastal. Pärast seda tuleks anda hinnang seirega jätkamise vajaduse kohta. Koostada täpne uuringute plaan arendaja, TTJA, KeskkonnaameF ja uurimisasutuse koostöös.
EELNÕU
22) Veealuse ümbrusmüra modelleerimistulemuste kontrollimiseks peab läbi viima mõõtmisi tuulepargi ehitamise igas etapis ja ka kasutusperioodil. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui ehitustöid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult häsF tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra.
23) Helilevi mudeli õigsuse kontrolliks peab tööde piirkonnas läbi viima lühiajalise helirõhutasemete mõõtmise. Heliallikaks sobib paremini kontrollitava intensiivsusega impulssmüra allikas. Lisaks peab mõõtma vaiade vibrorammimisel ja puurimisel tekkivat helitaset.
24) Teostada peale tuulepargi töö käivitamist raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, et kontrollida nõutud levi tagatust ja määrata kindlaks täiendavate rannikuraadiojaamade või AIS- baasjaamade rajamise vajadus.
9. Järgida OÜ UFlitas Wind ja Kihnu valla vahel 30.10.2025 sõlmitud koostöölepingu nr 19-1/14 punkFdes 1 ja 2 kokkulepitut.
10. Hoonestusloa omajal tuleb alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast päevast maksta iga-aastast hoonestustasu. Hoonestustasu maksmiseks esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa omajale vastava makseteaFse.
11. Hoonestusloa omaja peab viie aasta jooksul hoonestusloa andmisest saama hoonestusloaga koormatud alale ehitusloa või taotlema ehitusloaandmise tähtaja pikendamist.
12. Hoonestusloa omajal tuleb hoonestusloa kehFvuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev ehiFs avalikust veekogust eemaldada.
13. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses e`enähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehiFse ehitamiseks ja kasutamiseks.
Isikul, kes leiab, et käesoleva otsusega või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmeFle (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post info@`ja.ee) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teada saamisest või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadusFkus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
Digiallkirjad
Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected] Kihnu Vallavalitsus [email protected] Pärnu Linnavalitsus [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Lääneranna Vallavalitsus [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] MTÜ Eesti Kalurite Liit [email protected] Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ [email protected] MTÜ Saare Rannarahva Selts [email protected] Liivi Offshore OÜ [email protected] Tuuletraal OÜ [email protected] Estonia Offshore Wind DevCo OÜ [email protected] Elering AS [email protected] Elektrilevi OÜ OÜ Utilitas Wind
[email protected] [email protected]
Lisa 1. Saare-liivi meretuulepargi esialgse ala koormatava ala koordinaadid
0 6442889 482707,5 1 6439365 483085,3 2 6439533 487424 3 6439532 487424,2 4 6439528 487425,2 5 6439525 487425,8 6 6439219 487502,8 7 6439214 487504,1 8 6438588 487694,1 9 6438582 487695,9
10 6438075 487883,6 11 6437996 487904,5 12 6437995 487904,6 13 6437890 487933,4 14 6437890 487933,6 15 6437885 487934,8 16 6437883 487935,6 17 6437361 488096,8 18 6437357 488098,3 19 6436994 488229,4 20 6436990 488231 21 6436986 488232,3 22 6436738 488331,5 23 6436736 488332,1 24 6436715 488341,1 25 6436642 488364,8 26 6436625 488370,4 27 6436612 488374,8 28 6436530 488401,5 29 6436526 488403 30 6436122 488555 31 6436105 488538,4 32 6436101 488534,8 33 6436065 488500,2 34 6431007 483664,8 35 6430835 483500,9 36 6432012 477454,9 37 6432087 477403,4 38 6432123 477304,6 39 6432159 477205,6 40 6432182 477142,2 41 6432113 477033,2 42 6432095 477007,9 43 6432042 476881,1
44 6432006 476836,1 45 6431961 476660 46 6431946 476635,1 47 6431936 476619,7 48 6431937 476596,2 49 6431918 476401,1 50 6431920 476358,6 51 6431925 476323 52 6431961 476238,4 53 6431989 476125,6 54 6432019 476100,1 55 6433189 476082,7 56 6433735 476074,5 57 6433745 476074,4 58 6433773 476074 59 6433775 476073,9 60 6434085 476069,3 61 6434500 476063,2 62 6442564 475943,1
Lisa 2. Saare-Liivi meretuulepargi ühenduskaabli ala koormatava ala koordinaadid
0 6442786 479279,2 1 6448368 483702,9 2 6447492 484964,6 3 6447258 485302,7 4 6447096 485536,2 5 6447052 485598,6 6 6447014 485653,6 7 6446953 485740,9 8 6446909 485805 9 6446893 485828,2 10 6446767 486010,4 11 6446630 486206,9 12 6445646 487625,8 13 6445292 487567,3 14 6445288 487566,7 15 6445110 487545 16 6445028 487522,7 17 6445025 487521,8 18 6444706 487447,5 19 6444525 487405,3 20 6444387 487373,2 21 6444381 487371,9 22 6443735 487265,3 23 6443729 487264,5 24 6443077 487200,3 25 6443073 487199,9 26 6442794 487185,7 27 6442793 487185,5 28 6442786 487185,2 29 6442784 487185,2 30 6442613 487181,4 31 6442476 487178,4 32 6441839 487158 33 6441836 487158 34 6441832 487158 35 6441607 487165,4 36 6441485 487169,4 37 6441178 487179,4 38 6441172 487179,9 39 6440521 487244,1 40 6440514 487244,9 41 6439869 487351,5 42 6439864 487352,4 43 6439533 487424 44 6439456 485449,9
45 6439365 483085,3 46 6441185 482890,2 47 6442889 482707,5 48 6442843 481748 49 6442722 479228,1 50 6442729 479233,5
EELNÕU
Hoonestusloa andmine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Asjaolud ja menetluskäik
1. OÜ UFlitas Wind (registrikood 16171123; edaspidi ka arendaja) õiguseellane Osaühing UFlitas (registrikood 12205523) esitas TTJA-le 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga Liivi lahes. Taotlus ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris asjas nr 16-7/21-02502.
1.1. EhitusseadusFku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lõike 1 kohaselt menetletakse alates 25.05.2017 kuni 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehFnud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt. Kuna hoonestusloa taotlus esitaF 18.02.2021, tuleb hoonestusloa menetlus läbi viia 01.01.2021–30.09.2021 kehFnud veeseaduse (edaspidi VeeS2021) regulatsiooni alusel.
1.2. VeeS2021 § 217 lõikest 1 tulenevalt on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehiFsega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Kavandatava meretuulepargi puhul on tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehiFstega ning tarvilik on hoonestusloa taotlemine.
1.3. VeeS2021 § 216 lõike 1 ja § 222 lõike 1 koostoimes on hoonestusloa andjaks TTJA.
2. TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise (KMH). Kuna hoonestusloa taotlus esitaF 18.02.2021, tuli KMH menetlus läbi viia 01.01.-31.10.2021 kehFnud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhFmissüsteemi seaduse (KeHJS) regulatsiooni alusel.
3. TTJA tunnistas 22.12.2022 kirjaga nr 16-7/21-02502-095 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH programm nõuetele vastavaks tunnistamiseks 14.11.2022“.
4. OÜ UFlitas Wind esitas 30.06.2022 TTJA-le taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses määratud koormatava ala suurendamiseks. TTJA rahuldas 09.03.2023 otsusega nr 1-7/23- 063 taotluse ning muuFs 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521. Muudatuste kohaselt nihutaF otsusega algatatud hoonestusloa menetluses määratud avaliku veekogu koormatavat ala, liideF avaliku veekogu esialgne koormatav ala (jä`es välja lõunapoolse ebasobiva ala) ja OÜ UFlitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendav koormatav ala üheks terviklikuks hoonestusloaga koormatavaks alaks ning loeF täiendaval alal hoonestusloa menetlus algatatuks. Arendaja peab täiendaval koormataval alal meretuulepargi veekogusse püsFtamise keskkonnamõju hindama TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21- 521 algatatud KMH menetluses. TTJA tunnistas meretuulepargi täiendava ala KMH programmi nõuetele vastavaks 20.10.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-163. Arendaja andis TTJA-le 14.11.2024 teada, et täiendava ala osas koostatakse eraldi KMH aruanne. TTJA pikendas 05.09.2025 kirjaga nr 16-7/21- 02502-217 täiendava koormatava ala KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega kuni 20.06.2026, kuivõrd arendaja selgitas, et KMH aruande koostamisega sai alustada alles 2025. aastal täpsustavate töö- ja ajamahuka uuringu tulemuste selgumise järgselt ning aruande valmimine viibib objekFivsetest põhjustest tulenevalt.
5. OÜ UFlitas Wind esitas 10.02.2025 TTJA-le Roheplaan OÜ töö „Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, avalikustamisele 10.02.2025“ (edaspidi ka KMH aruanne)
EELNÕU
avalikustamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks. KMH aruanne koostaF meretuulepargi rajamiseks hoonestusloa taotluse esialgsel alal ning põhivõrguga ühenduse rajamiseks veekaabelliini alal. Mõjude hindamise tulemusena kujunes meretuulepargi reaalse alternaFivina välja põhialternaFiv 3. KMH aruannet täiendaF TTJA märkuste alusel 03.03.2025. KMH läbiviijaks oli OÜ Roheplaan ning KMH juhteksperdiks Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). Kuivõrd 21.06.2024 jõustusid KeHJS-e muudatused, sh keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise ning nõuetele vastavuse kontrollimise sä`ed § 21 ja 22, mis KeHJS § 56 lõikest 15 tulenevalt kohaldusid uue toimingu alustamisel, viidi KMH aruande avalikustamine ning nõuetele vastavaks tunnistamine läbi kehFva KeHJS-e redaktsiooni alusel.
5.1. Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande avalik väljapanek toimus perioodil 17.03.2025- 21.04.2025 (k.a) ning aruande avalik arutelu 29.04.2025 Kihnu rahvamajas. Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande ning sellega seotud dokumenFdega sai tutvuda TTJA avalikus dokumendiregistris (dokumendid nr 16-7/21-02502-174 ja nr 16-7/21-02502-172) ja TTJA kodulehel. KMH aruande kohta oli võimalik esitada e`epanekuid, vastuväiteid ja küsimusi avaliku väljapaneku lõpuni kuni 21.04.2025.
5.2. TTJA edastas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-178 KMH aruande eelnõu seisukohtade esitamiseks asjaomastele asutustele ja teavitas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-177 KMH aruande avalikustamisest teisi menetlusosalisi. Kliimaministeerium teavitas 17.03.2025 kirjaga nr 16- 3/25/1197-3 Soomet, Rootsit, LäFt ja Leedut võimalikust riigipiiri ülesest mõjust. Avaliku väljapaneku raames esitasid oma seisukohad Kliimaministeerium (edaspidi KliM), Keskkonnaamet (edaspidi KeA), MTÜ EesF Kalurite Liit, Muinsuskaitseamet, Liivi Offshore OÜ, Transpordiamet (edaspidi TraM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning TTJA. Lisaks edastas Kliimaministeerium piiriülese kaasamise raames 22.05.2025 TTJA-le, KMH juhteksperdile ning arendajale Soomelt, Rootsilt, LäFlt ja Leedult laekunud tagasiside.
5.2.1. KliM tegi 17.04.2025 kirjas nr 16-3/25/1197-4 e`epaneku täiendada merereostuste ning linnusFku leevendusmeetmed ja palus täiendada merepõhja geoloogia, geofüüsikaliste ja geotehniliste olude ning ehitusgeoloogia peatükke. KeA palus 21.04.2025 kirjas nr 6-3/25/5326-3 täiendada mitmeid mõjuhinnangu peatükke, linnusFku uuringu kirjeldust ja kokkupõrkeriski analüüsi, leevendusmeetmete sõnastust, kaadamisalade ning eksportkaablite paigaldamisega seotud mõjude käsitlust ning tegi e`epanekud Natura 2000 alade hindamise korrigeerimiseks. MTÜ EesF Kalurite Liit tegi 21.04.2025 e- kirjas e`epaneku täiendada KMH aruannet mitmete kalandust puudutavate uuringute läbi viimisega. Muinsuskaitseamet palus 21.04.2025 kirjas nr 5-14/828-2 täiendada kultuuripärandi käsitlust KMH aruandes ja viia allveearheoloogiline uuring läbi ka kavandatavatel kaadamisaladel. Liivi Offshore OÜ esitas 21.04.2025 kirjas nr TM-JUH-4/8 e`epanekud kumulaFivsete mõjude hindamise täiendamiseks. TraM palus 22.05.2025 kirjas nr 7.2-4/25/4219-3 täpsustada või selgitada meresõiduohutuse riskianalüüsi ja leevendusmeetmeid laevaliiklusele. Lisaks juhFs TraM tähelepanu, et tuuleparkide vahelise läbipääsu laiuse küsimus vajab lennuühenduse seisukohast tulevikus lahenduse leidmist. MKM palus 21.04.2025 kirjas nr 13-4/1206-2 täpsustada kalapüügialade, seisevnootade ja traalpüügi teemade käsitlust ning tuua välja kõik ajavahemikud, millal tuleks töid välFda ja millal milliseid töid on võimalik teostada. TTJA palus 21.04.2025 kirjas nr 16-7/21-02502-187 KMH aruandes täpsustada kavandatava tegevuse kirjeldust ja anda KMH aruandes hinnang ühenduskaabli koridori kaitsevööndist tulenevate piirangute mõjust rannapüügile.
5.2.2. Terviseamet (08.04.2025 kiri nr 9.3-4/25/2729-7), Saaremaa Vallavalitsus (11.04.2025 kiri nr 8- 5/1671-2), Lääneranna Vallavalitsus (17.04.2025 kiri nr 2025/8-1/327-2) ning Politsei- ja Piirivalveamet (23.04.2025 e-kiri) andsid teada, et ei esita e`epanekuid KMH aruande täiendamiseks.
EELNÕU
5.2.3. Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitsevägi, Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaagentuur, Kihnu Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, EesF Keskkonnaühenduste Koda, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Saare Rannarahva Selts, Tuuletraal OÜ, UAB „IgniFs renewables projektai 6“, Elering AS ning Elektrilevi OÜ avaliku väljapaneku vältel oma arvamust ei esitanud.
5.2.4. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud küsimustele ja e`epanekutele vastas arendaja kirjalikult 03.06.2025 ning KMH aruannet parandaF ja täiendaF asjakohastest tähelepanekutest tulenevalt. Kuna TTJA-le täiendavaid küsimusi ega e`epanekuid ei esitatud, võis järeldada, et asjaomastel asutustel ja menetlusest huvitatud isikutel ei olnud täiendavaid e`epanekuid ega vastuväiteid KMH aruande kohta.
5.3. OÜ UFlitas Wind esitas 16.06.2025 TTJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025“. TTJA edastas 17.06.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-206 KMH aruande KeA-le kui kaitstava loodusobjekF valitsejale kooskõlastamiseks. KeA teatas 18.07.2025 kirjas nr 6-3/25/5326-6, et kooskõlastab KMH aruande kirjas toodud märkustega arvestamisel. TTJA edastas 22.07.2025 KeA märkused arendajale ning palus nende alusel KMH aruannet parandada. OÜ UFlitas Wind esitas 23.07.2025 TTJA-le täiendatud KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning andis teada, et KMH aruannet on täiendatud ja kõigi KeA kirjas esitatud märkustega on arvestatud. TTJA pikendas 10.07.2025 kirjaga 16-7/21-02502-207 KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimise tähtaega kuni 06.08.2025 ning tegi 30.07.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-210 täiendavad e`epanekud KMH aruande sõnastuse muutmiseks. OÜ UFlitas Wind esitas teistkordselt täiendatud KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks 31.07.2025.
5.4. TTJA tunnistas 06.08.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-212 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ UFlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, milles hinnaF OÜ UFlitas Wind Saare- Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide keskkonnamõju, ning seadis kohustuseks, et KMH aruandes tehtud e`epanekuid mõju leevendamiseks peab edasises loamenetluses arvestama.
6. Tulenevalt KMH aruande järeldustest esitas OÜ UFlitas Wind 22.08.2025 TTJA-le meretuulepargi esialgse ala uuendatud koordinaadid, mis vastavad KMH menetluses välja kujunenud maksimaalsele realistlikule alternaFivile (KMH aruande joonis 7.2-1.). Arvestades, et meretuulepargi esialgse koormatava ala kirdenurk ei olnud tuulikute paigutamiseks sobilik ning sinna saab rajada vaid veekaabelliini, piiritleF kaablitega koormatav osa eraldi. KoordinaaFde uuendamisega loobuF esialgse koormatava ala osast, mis jääb väljapoole maksimaalset realistlikku alternaFivi.
Kavandatav tegevus
7. Hoonestusloa taotluse kohaselt koosneb meretuulepark elektrituulikutest, alajaamast, veekaabelliinide süsteemist ja põhivõrgu ühenduskaablist. Algselt kavandaF 299 tuulikuga meretuuleparki koguvõimsusega 5980 MW, üksiku avamere tuuliku võimsusega kuni 20 MW. Kavas oli kasutusele võ`a tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures oleks elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Kavandatava tegevuse asukohaks valiF Kihnu saarest läänes asuv rannikumere piirkond (tuulepargi puhul Liivi lahe keskosa ja ühenduskaabli puhul Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi) Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi Pärnu mereala planeering) tuuleenergeeFka võimalikus arenduspiirkonnas.
EELNÕU
7.1. Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb EesF ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest, mille saavutamiseks tuleb suurendada taastuvate energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja muude kestlike lahenduste kasutusele võtmist, mis aitavad saavutada süsinikuheite vähendamist. SamuF on meretuulepargi rajamine väga oluline riikliku energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise saavutamiseks.
7.2. KMH käigus kujunes eelkõige ehitusgeoloogilistest, linnusFku ja merepõhja elupaikade uuringutest lähtuvalt ainukeseks reaalseks ruumiliseks alternaFiviks koormatava ala piirides kuni 80 elektrituulikuga põhialternaFiv 3, mille koguvõimsus on maksimaalselt 1600 MW. Ühe tuuliku nimivõimsus on kuni 20 MW ning tuuliku maksimaalne Fpukõrgus on 310 m. Tuulikute omavaheliseks kauguseks arvestatakse orienteeruvalt 1-1,25 km. Veekaabelliini pikkus Pärnu rannikuni on ca 31 km, kaablite arv sõltub meretuulepargi nimivõimsusest. Ühe ühenduskaabli läbilaskevõimeks on arvestuslikult 400 MW. Lisaks on kavandatud rajada kuni 3 merealajaama. Meretuulepargi täpne tehniline lahendus, sh tuulikute lõplik arv ning paigalduslahendused selguvad hilisema projekteerimise käigus.
7.3. KMH käigus viidi läbi vähemalt 20 erinevat uuringut ja modelleerimist ning põhialternaFivi 3 puhul ei tuvastatud ühegi hinnatud keskkonnaaspekF suhtes olulist negaFivset keskkonnamõju asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel. Võimalike keskkonnamõjude välFmiseks ja vähendamiseks toodi KMH aruandes välja leevendusmeetmed ja järelhindamise (sh seire) vajadus. Selleks, et ebasoodsad mõjud linnusFkule oleks maksimaalses ulatuses välistatud või minimeeritud, on välistatud ka põhialternaFivi 3 kirde- ja edelanurgad ning alla 20 m sügavusega keskosa kui võimalik oluline sukelparFde peatumisala, mis on ühtlasi ka olulise elupaigatüübi karide levikuala. Tuulikud paigutatakse kirde-edela suunaliselt vastavalt valdavale lindude rändesihile ning veepinna ja rootori vahele jäetakse minimaalselt 30-40 m. Meretuulepargi ruumilise ulatuse ning tuulikute arvu vähendamisega kaasnevalt väheneb ka visuaalne mõju ehk tuulikutest hõivatud vaatevälja ulatus, mis sõltuvalt vaatekohast jääb 24 kuni 50 kraadini. KMH aruandes järeldaF, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negaFivset piiriülest keskkonnamõju üheski hinnatud valdkonnas. SamuF ei tuvastatud negaFivset kumulaFivset koosmõju naabrusesse kavandatava Liivi lahe meretuulepargiga. Hinnanguid ei olnud võimalik anda lindude väljatõrjumisriski ega kokkupõrgete osakaaluga kaasnevate mõjude osas, kuna Liivi lahe meretuulepargi KMH andmetest ei ole käesolevaks hetkeks selgunud linnuliikide maksimaalsed arvukushinnangud.
Õiguslikud põhjendused
8. Tulenevalt VeeS2021 § 222 lõikest 1 ning § 223 lõigetest 1 ja 2 saab TTJA pädeva asutusena otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
8.1. VeeS2021 § 223 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui: 1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud Fngimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus mõne kehFva hoonestusloaga; 3) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus kehFva planeeringuga; 4) taotletava hoonestusloa Fngimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) esineb oluline negaFivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt välFda ega leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehiFs häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; 7) hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; 8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. VeeS2021 § 223 lõike 2 kohaselt võib pädev asutus keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut.
EELNÕU
8.2. Haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkF 1 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist lahendada asja osaliselt osahaldusakFga. Kuivõrd Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega on pikendatud kuni 20.06.2026, leiab TTJA, et on põhjendatud anda Saare-Liivi meretuulepargi esialgsele alale hoonestusluba osahaldusakFna, et arendajal oleks võimalus kavandatava tegevuse planeerimisega paindlikumalt edasi liikuda. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala hoonestusloa menetlus jätkub peale KMH menetluse lõppemist.
9. Pärnu mereala planeeringu seletuskirja peatükis 3.6. on märgitud, et 10-12 km kaugusele rannikust on tuulikuparkide arendamine lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning tegemist ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antava kooskõlastusega. Seletuskirja peatükis 4.2 on toodud, et tuulikuparkide hoonestuslubade väljastamisel kehFb erisus, mille kohaselt laieneb kohaliku omavalitsuse kooskõlastamise õigus kuni 12 kilomeetrini mandri või asustatud saare rannajoonest. Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalsete õiguste merele laiendamine saab toimuda vaid vastavasisuliste seaduste muutmise kaudu. Ainuüksi Pärnu mereala planeering sellekohast õiguslikku alust ei loo.
9.1. Kuivõrd veeseadust ei ole muudetud ning ka ehitusseadusFkku ei ole lisatud kohustust kooskõlastada meretuulepargi hoonestusloa andmine kohaliku omavalitsusega, palus TTJA, et OÜ UFlitas Wind sõlmiks Kihnu vallaga lihtkirjaliku kokkuleppe vabas vormis osapooltele sobivatel Fngimustel. TTJA on jätkuvalt samal seisukohal 23.12.2021 otsuse nr 1-7/21-521 punkFs 12.1 tooduga ning leiab, et Pärnu mereala planeeringus nimetatud kokkulepe peab olema sõlmitud hoonestusloa andmise hetkeks.
9.2. OÜ UFlitas Wind ning Kihnu vald sõlmisid 30.10.2025 koostöölepingu nr 19-1/14. Pooled leppisid kokku, et Kihnu vald ei ole vastu hoonestusloa andmisele Saare-Liivi meretuulepargile nii, et hoonestusloaga koormatav ala ulatuks muu hulgas 10-12 km kaugusele Kihnu rannajoonest. SamuF avaldasid pooled nõustumist, et Saare-Liivi meretuulepargi neile elektrituulikutele, mille ehituslubade järgsed asukohad jääks 10-12 km kaugusele Kihnu rannajoonest, ehituslubade andmise eelduseks on täiendav kokkulepe OÜ UFlitas Wind ja Kihnu valla vahel, milles lepitakse kokku täpsemad koostööFngimused.
10. Tulenevalt ehitusseadusFku (EhS) § 11321 lõikest 1 peab ehiFse omanik avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehiFsega maksma igal aastal hoonestustasu. Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on EhS § 11321 lõike 31 kohaselt 1,5 protsenF järgmise kahe näitaja korruFsest: 1) tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mi`e vähem kui 70 protsenF tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga; 2) vastava aasta Nord Pooli keskmine EesF hinnapiirkonna järgmise päeva elektrienergia börsihind.
11. Hoonestusloa menetluse käigus ei ole tuvastatud hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. Eeltoodust tulenevalt on TTJA hinnangul hoonestusloa andmine põhjendatud.
11.1. KMH aruande järeldustest tulenevalt peab taotleja kavandatava tegevuse elluviimisel arvestama KMH aruande peatükis 7.2. toodud kohustuslike meetmete ja seirenõuetega. TTJA on seisukohal, et põhjendatud ja otstarbekas on leevendusmeetmete kehtestamine hoonestusloa Fngimustena.
Ärakuulamine
EELNÕU
12. TTJA saaFs X kirjaga nr X käesoleva otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks OÜ-le UFlitas Wind, asjaomastele asutustele ning Liivi Offshore OÜ-le, MTÜ-le Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ-le EesF Kalurite Liit, EesF Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜ-le Saare Rannarahva Selts, Läänemaa Rannakalanduse Seltsile, Tuuletraal OÜ-le, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ-le, Liivi Offshore OÜ-le, Elektrilevi OÜ-le ja Elering AS-ile.
12.1.
OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ning haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkBst 1; ehitusseadusBku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lõikest 1; veeseaduse 01.01.2021–30.09.2021 redaktsiooni § 222 lõigetest 1 ja 2, § 224 lõikest 1; ehitusseadusBku § 113¹⁸ lõike 2 punkBst 3, § 11320, § 11321 lõigetest 1, 31 ja 4 ning § 11322; majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „EhiBse kasutamise otstarvete loetelu“ lisast ja lähtudes Roheplaan OÜ tööst „OÜ UBlitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, OÜ UBlitas Wind õiguseellase OÜ UBlitas 18.02.2021 esitatud hoonestusloa taotlusest ning hoonestusloa menetluse materjalidest, otsustan:
1. Anda hoonestusluba avaliku veekogu põhja koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga aladel, mille koordinaadid on toodud punkFs 4.
2. Määrata hoonestusloa omajaks OÜ UFlitas Wind (registrikood 16171123).
3. Määrata hoonestusloa kehFvusajaks 50 aastat.
4. Määrata avaliku veekogu koormatava ala pindalad ja koordinaadid järgmiselt:
4.1. Meretuulepargi ala pindala on kokku 109 966 455 m2 ja L-EST koordinaadid on toodud otsuse lisas 1.
4.2. Ühenduskaabli ala pindala on kokku 42 570 951 m2 ja L-EST koordinaadid on toodud otsuse lisas 2.
5. Määrata ehiFste kasutamise otstarveteks: 23023 – Tuuleelektrijaama rajaFs; 22144 – Veekaabelliin; 22245 – Side õhu- või kaabelliin; 22145 – 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam; 22149 – Muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajaFs.
6. Määrata ehiFstele järgmised Fngimused:
6.1. Määrata punkFs 4.1 nimetatud ala ehiFstele Fngimused:
1) suurim lubatud tuulikute arv: 80;
2) suurim lubatud merealajaamade arv: 3;
3) suurim lubatud meretuulepargi võimsus: 1600 MW;
4) suurim lubatud ehiFse kõrgus merepinnast: 310 m;
5) suurim lubatud tuuliku masF kõrgus: 170 m;
6) suurim lubatud rootori diameeter: 280 m;
7) vähim lubatud tuulikute vaheline kaugus: 4 korda rootori diameeter;
8) suurim lubatud ehiFsealune pindala ning suurim lubatud ehiFste sügavus merepõhjas: selgub meretuulepargi ehitusprojekF koostamise käigus.
EELNÕU
6.2. Määrata punkFs 4.2 nimetatud ala ehiFstele Fngimused:
1) maksimaalne kaevise laius: 1 m;
2) maksimaalne kaevise sügavus: 1 m, laevateede lähedusel vajadusel kuni 5 m;
3) suurim lubatud arv: 3 elektrikaablit koos sidekaabliga;
4) täpne paralleelsete kaablite arv, tüüp ja nendega seonduvad laiuse ja pindalalised väärtused selguvad hilisemas projekteerimise faasis.
7. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste Fngimuste ja leevendusmeetmetega:
1) EhitusprojekF koostamise raames teha iga konkreetse tuuliku asukohas ehitusgeoloogiline uuring.
2) Välistada tuulikute asukohtadena esialgse ala põhjaosa, kus savikate setete paksus on üle 4 m ja esinevad täiendavad ohutegurid gaasitaskute ja ma`unud vagumuste näol.
3) Välistada tuulikute vundamenFde rajamine elupaigatüübile karid.
4) Keskmise merevee kõrgtaseme ja tuuliku rootori Fpu vahele peab sõltuvalt tuuliku võimsusest jätma minimaalselt 30-40 m.
5) Ehitustöödega kaasneva sekmise minimeerimiseks Pärnu lahe hoiualal peab välFma tuulikute ja eksportkaabli paigaldamisel heljumit tekitavaid töid tugevamate (alates 10 m/s) lõuna- ja läänekaarte tuultega.
6) Ühenduskaablitrassi paigaldamisel merepõhja fooFlises osas tundlike alade lähedal (s.t liivamadala ja meriheina kooslusega alad) peab süvistamisega seotud tegevused ajastama selliselt, et välistada kõige produkFivsemat vegetatsiooniperioodi (1. mai-31. august). Kaasata merebiolooge konkreetsete tööde detailsel kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.
7) Liivamadala elupaigatüübi puhul peab taastama meriheina kooslused pärast kaablitrassi rajamist. Kahjustatud meriheina kooslused peab taastama vähemalt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus). Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kooslused peab taastama sama Fhedusega, kui on piirkonnas looduslikud kooslused. Taastamise tõhusust peab seirama vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel taastamise protseduure kordama.
8) Kaablitrassi paigaldamisel karide elupaigatüübile peab süvistatud kaabli katma looduslikule sarnaste omadustega materjaliga. Juhul, kui karide puhul on tegemist paekiviga, siis peab katmiseks kasutama paekivi. Kui aga karid moodustuvad graniitrahnudest, peab katmiseks kasutama samasugust materjali.
9) Tuulikutest peab vabaks jätma karide elupaigatüübid kui võimalikud olulised sukelparFde peatumisalad.
10) Ehitusaegset linnusFku häirimisriski peab leevendama tööde läbi viimise aja valikuga. Kõige tundlikumaks liigiks talvel on aul ja kevadel tõmmuvaeras. Seega peab välFma tuulepargi rajamist talvel (detsember-märts) kogu alal ja kevadel (aprill-mai) põhja- ja kaguosas (KMH aruande joonisel 3.5-29 toodud ulatuses).
11) Peatada tuulikud lindude intensiivse rände ajal. Liigid, kellele põhitähelepanu tuleb pöörata, on sookurg ja öörändurid. Täpsuse ja efekFivsuse huvides peab meetme rakendamist vajavate (kõige intensiivsema rände) aegade tuvastamiseks kasutama kõrgtehnoloogilisi vahendeid. Tehnoloogia valik
EELNÕU
tuleb määrata enne tuulepargi ehitust ning millises vormis kriteeriume intensiivse rände piiritlemiseks suudab kasutatav tehnoloogia rakendada, selgub lõplikult pärast vastava tehnoloogia väljavalimist. Tehnoloogia valik ning valitavad kriteeriumid peab kooskõlastama KeskkonnaameFga.
12) Vähendada lindude kokkupõrkeriski lennuohutuse huvides kasutatava valgustuse väljalülitamise ajaks, mil piirkonnas ei ole madalal lendavaid lennukeid, juhul, kui see on tehniliselt ja seadusandlikult võimalik. Kui tootjatel on võimekus tehniliselt ja ohutult tagada tuulikute märgatavamaks muutmine, tuleks kaaluda selle kasutusele võtmist.
13) Nahkhiirte hukkumisriski peab vähendama, peatades tuulikute töötamine sügisrände perioodil (1. august–15. september) päikseloojangust päikesetõusuni sademeteta ilma korral madalamatel tuulekiirustel kui 5 m/s. Vastavat tuulekiirust peab mõõtma meretuulepargis, tuuliku jalamil paikneva tööplatvormi kõrgusel (ca 16 m merepinnast). Järelseire käigus tuleb uuesF hinnata tuulikute töö piiramise vajadust ning täpsustada piirangute ajalist kestvust ja piirangute ruumilist ulatust (selgitada, kas tuulepargis on piirkondi, kus rändavate nahkhiirte arvukus on oluliselt madalam ning kas leevendusmeetmeid peab rakendama kõikide tuulikute puhul või on see vajalik vaid osade tuulikute puhul), esitades vastava eriala eksperFde eksperthinnangu ning kooskõlastades selle KeskkonnaameFga. Juhul, kui tulevikus tekivad usaldusväärsed tehnilised lahendused muud tüüpi leevendusmeetmete kasutamiseks, nt radaritel, infrapunakaameratel või muul sensoorikal põhinevad tuulikute peatamise mehhanismid, võib eksperFdega kooskõlastades rakendada eeltoodu asemel ka neid.
14) VaivundamenFde paigaldamisel löök- ja vibrorammimise meetodil tekkiva võimaliku impulssmüra välFmiseks peab rakendama selleks e`e nähtud kombineeritud leevendavaid meetmeid: 1. Rammimise aeglane alustamine (so. start), kus esimesed 30–45 minuFt kasutatakse maksimaalselt 20% löögienergiast, võimaldamaks loomadel piirkonnast eemalduda; 2. Mullikardinate (bubble curtain) kasutamine rammimistööde ajal veealuse müra summutamiseks; 3. AkusFliste heidutusvahendite (sealhulgas AHD – Acous4c Deterrent Device) kasutamine enne rammimistööde algust, et suunata loomad ohutusse kaugusesse. Vajalik kasutusperiood on eelkõige perioodil juuli kuni jaanuar.
15) Juhul, kui hüljeste poegimise ajal on hooldustööd välFmatud, peab laevade liikumise planeerimiseks tegema jää kohal vaatluslennu, et välFda poegivate hüljeste häirimist.
16) Räime kudemisrände häirimise välFmiseks peab märtsis ja aprillis tuulepargi lääneservas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) välFma tuulikuvundamenFde ehitust, kaablite paigaldamist ja kaadamist kaadamisalale.
17) Septembris ja oktoobris peab sügisräime kudemise ja räimevastsete suurima leviku ajal Mölli madala piirkonnas lähemal kui üks kilomeeter 20 m samasügavusjoonest välFma tuulikuvundamenFde ehitust ning kaablite paigaldamist.
18) Ühenduskaablikoridori piirkonnas peab räime ja teiste kalaliikide kudemisperioodil aprilli algusest mai lõpuni välFma ehitustöid.
19) Ehitustööde järgmises etapis, kui merepõhja sekkuvaid töid ei teostata, ei pea käesoleva punkF alapunkFdes 16-18 nimetatud leevendusmeetmeid rakendama.
20) Merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalse negaFivse mõju vähendamiseks peab kaablid merepõhja süvistama või need katma.
21) Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab ehituse ja opereerimises ajaks koostama reostustõrje plaani, mis sisaldaks tulevikus mh võimalusel ka tarkade poide paigaldamist ja kasutamist.
EELNÕU
Koostatava merereostustõrje plaani peab enne lõplikku valmimist saatma arvamuse avaldamiseks Mereväele, KeskkonnaameFle, TranspordiameFle ning Kliimaministeeriumile.
22) Kui selgub täpne tuulikute paigutus, peab tegema eraldi laevaliikluse analüüsi meretuulepargi alale (ka talviseks perioodiks), et hinnata navigatsiooniriske meretuulepargis liiklevatele ehitus- ja hoolduslaevadele ning pääste- ja jäämurdetöödega seotud laevadele. Analüüsi peab kooskõlastama TranspordiameFga. Teha lisaks TranspordiameFga koostööd KMH aruandes lisas 3.18 esitatud muude meresõiduohutust tagavate meetmete kohandamisel ning rakendamisel.
23) Jagada kauba- ja väikelaevadele mereohutuse lisateavet avamere tuulepargi ehitamise ja opereerimise osas ning eristada selgelt piirangualad (nt tähistada) kokkupõrgete ja otsasõitude riski vähendamiseks.
24) Projekteerida ning paigaldada navigatsioonimärgid vastavalt projekF väljaehitamise etapile (ehitus, opereerimine) ning töötada välja ja rakendada sobiv hooldusprogramm navigatsioonimärkide kavandatud kasutusajaks. Värvida tuulikud vastavalt Rahvusvahelise Tuletorniadministratsioonide Liidu (The Interna4onal Organisa4on for Marine Aids to Naviga4on, IALA) juhistele alates keskmisest meretasemest kuni 15 m kõrguseni kollaseks ja märgistada unikaalse tähtedest ja numbritest koosneva tunnusega nii, et see oleks laevalt nähtav. Märgistada tuulepargi massiiv äärerajaFstega vastavalt IALA soovitustele.
25) Luua Saare-Liivi meretuulepargi piirkonnas koostöös TranspordiameFga laevaliikluse korraldamise süsteem akFivseks liikluse koordineerimiseks.
26) Juhul kui Saare-Liivi meretuulepargi tõ`u ei ole hilisemal analüüsil LäF riigi jaoks tagatud automaatse idenFfitseerimissüsteemi (AIS)katvus, peab projekF elluviija teostama täiendava ranniku AIS-i tugijaama ehitamise.
27) Tuulepargi projekteerimisel peab arvestama, et Pärnu-Ruhnu lennuliini lennuliikluse ohutuse tagamiseks peab olema jäetud Liivi lahe ja Saare-Liivi meretuulepargi vahele vähemalt 10 km laiune tuulikutevaba ala, et lennukil oleks vajadusel tagasipööramise võimalus. Koostöös lennuoperaatoriga tuleb leida vajadusel lisaks töörežiimid (nt regulaarliini toimumise ajaks tuulikud seisata), mille juures olemasolevat õhusõidukit on võimalik ohutult käitada. Teha lennuliikluse ohutuse tagamiseks koostööd Siseministeeriumi, TranspordiameF ning Politsei- ja PiirivalveameFga.
28)Lennuliikluse ohutuse tagamiseks tuleb tuulikud nõuetele vastavalt markeerida.
29) Otsingu ja pääste (Search and Rescue, SAR) ning meditsiinilise evakueerimise (Medical evacua4on, MEDEVAC) lendude jaoks peab tagama minimaalse SAR ligipääsuraja (access lane) laiuse 1 km. Markeerida SAR access lane, vajadusel luua varjumisala (refuge area) kopteritele ning selge ja nähtav tuulikute märgistussüsteem vee- ja õhusõidukitele. Teha mereseire ja operaFivside vallas koostööd asjaomaste asutustega.
30) Tagada veealuse mälesFse tavapärane kaitsevöönd vähemalt 300-400 m ulatuses kavandatavatest rajaFsest.
8. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste kohustuslike seiremeetmetega:
1) Koostada meretuulepargi ehitusprojekFle keskkonnakorralduskava ning esitada see koos ehitusloa taotlusega. Keskkonnakorralduskavasse kanda nii hoonestusloa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui ka kõik arendaja poolt vabatahtlikult rakendatavad keskkonnameetmed. Keskkonnakorralduskava kohustuslikuks osaks on muu hulgas täpne järelhindamise kava, mis tuleb
EELNÕU
koostada koostöös vastava valdkonna eksperFdega, rakendades konkreetsel ajal saadaolevaid parimaid tehnoloogilisi lahendusi ja järelseire põhimõ`eid.
2) Teostada hoovusmõõtmised ühe aasta jooksul enne tuulepargi ehitamisega alustamist ning ühe aasta jooksul peale tuulepargi tööle asumist.
3) Teha klorofüll A, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi merevee ülemises kihis jää lahkumisest kuni sügiseni ühel aastal enne tuulepargi tööle asumist ning korrata mõõtmisi peale tuulepargi tööle asumist.
4) Teha hapniku, temperatuuri ja soolsuse mõõtmised merevee põhjalähedases kihis maist oktoobrini ühel aastal enne tuulepargi tööle asumist ning korrata mõõtmisi peale tuulepargi tööle asumist.
5) Kõik mõõtmised (hoovus, klorofüll A, temperatuur, soolsus) peab tegema kahes asukohas - üks tuulepargi sees jaamas KW (asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) või selle lähistel ning teine sarnastes Fngimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal. Tuulepargi käitamise ajal oleks otstarbekas kasutada tuulikuvundamente püsiseire platvormina.
6) Teostada ehitamise ajal ja hilisemal ekspluateerimise ajal veesamba seire tuvastamaks ehitustegevuse ja hilisema tuulepargi olemasolu/käitamise võimalikku mõju merepiirkonna seisundile sh lämmasFku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Tuulepargi ehitamise faasis peab veesamba parameetrite seire olema Fhedam (sagedusega kuni 2 korda kuus) ja piisava ruumilise lahutusega võimaldamaks jälgida ehitustegevuse vahetut mõju ümbritsevale rannikumerele. Projekteerimise järgselt peab täpse seiretehnoloogia ja -metoodika kokku leppima valdkonnaeksperdiga ning kooskõlastama KeskkonnaameFga.
7) Ühenduskaabli paigaldamise ajal peab jälgima heljumi levikut reaalajas. Kuna heljumi sisaldusel on ka arvestatav looduslik varieeruvus, siis tuleb seiret teostada vähemalt kahes asukohas: tööde eeldatava mõjupiirkonna tundliku ala ja elupaiga (nt liivamadalad ja meriheina kooslused fooFlises tsoonis) lähistel ning analoogsel (sügavus, se`etüüp) alal lähipiirkonnas tööde eeldatavast mõjupiirkonnast väljaspool. Heljumipilve levikul väljaspoole ühenduskaabli 300 m puhvertsooni sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd peatada. Meetme (reaalaja seire) detailne välja töötamine (kui on selgunud kaablite paigutuse kava) tuleb teha koostöös vee kvaliteedi, põhjaelusFku ja kalasFku eksperFdega ning metoodika tuleb kooskõlastada KeskkonnaameFga enne ehitustööde algust.
8) LoodusdirekFivi merepõhja elupaigatüüpide ja HELCOMi punase nimesFku (Red List) biotoopide seisundi ehituseelseks hindamiseks peab läbi viima seire/inventuuri eksportkaabli trassikoridoris ja puhveralal (300 m mõlemale poole kaablitrassist). Puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega. Seire peab võimaldama kaardistada trassikoridoris ja puhveralal asuvate loodusdirekFivi elupaigatüüpide, HUB (HELCOM Underwater Biotopes) elupaikade (tase 5 ja 6) ja HELCOM punase nimesFku biotoopide leviku. Juhul, kui lähiaastatel töötatakse välja merestrateegia raamdirekFivi põhielupaikade seisundi hindamise metoodika, siis tuleb seda kasutada vastavate elupaigatüüpide seisundi hindamisel. Andmete kogumine peab olema piisav võimaldamaks suure detailsusega kaardistamist.
9) TuulikuvundamenFde paigaldamise asukohtades ja 200 m raadiuses igast vundamendist peab enne ehitustöödega alustamist dokumenteerima merepõhja elupaiga struktuuri ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvanFtaFivne proovivõ`, hapnikuFngimused, se`e orgaanikasisaldus).
EELNÕU
10) Vahetult peale vundamenFde paigaldamist peab vundamendi vahetus läheduses (200 m raadiuses) dokumenteerima merepõhja elusFku ja elupaiga seisundi ning võimalike kahjustuste ulatuse (videovaatlused). Dokumenteerimist vajavate vundamenFde asukohad peab täpsustama ehituseelse seire tulemuste alusel (kõiki vundamente ei ole vajalik siis enam jälgida).
11) Ehitusjärgset meriheina taastamise tõhusust peab seirama vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel peab taastamise protseduure kordama.
12) Jälgida vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elusFku poolt (kvanFtaFivne proovivõ`/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenF tuulepargiala eri osades).
13) Jälgida orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (vahetult vundamendi juures merepõhjas 0-30 m vundamendist; se`epüünised, viie aasta jooksul, kolm vundamenF tuulepargiala eri osades).
14) Jälgida merepõhja elupaikade seisundit tuulepargi alal (3 uuringuala 1000 m2 tuulepargi ala sees, mis katavad karide elupaigatüüpi; vaatluste meetodiks võiks olla allvee videovaatlused (minimaalselt 25 jaama/transekF + kvanFtaFivne proovivõ` vähemalt 10-st jaamast kord aastas).
15) Hinnata ehitustöödest põhjustatud häiringute ulatust nii eksportkaablitrassi kui seda ümbritseva puhvertsooni sees.
16) Kaablitrassi paigaldamise järelseire peab toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni-september). Kui viieaastase perioodi järel ei ole kahjustatud kooslused taastunud (on olemas staFsFline erinevus referentsala ja mõjutatud ala vahel) tuleb seiret jätkata veel ühel viieaastasel perioodil vastavalt KMH aruande tabelis 7.5-1. kirjeldatud metoodikale.
17) Hiljemalt ehitusloa väljastamise ajaks peab koostöös ornitoloogide ja KeskkonnaameFga välja töötama meretuulepargi ala linnusFku täpse ehitus- ja opereerimisaegse seirekava. Seirekava on üks osa keskkonnakorralduskavast.
18) Kahel tuulepargi käivitumisele järgneval aastal peab järelseire käigus hindama nahkhiirte suhtelist arvukust ning võrdlema seda alusuuringu käigus kogutud andmetega. VälFmaks registraatorite asukohast tulenevaid kaasmõjusid, peab seadmed paigaldama tuulepargi samadesse piirkondadesse. AjuFste poide asemel on järelseireks otstarbekas paigaldada registraatorid tuulikute hooldusplatvormidele.
19) Nahkhiirte hukkumisriski hindamiseks peab lisaks merepinna lähedal olevatele registraatoritele kasutama ka seadmeid, mis paigaldatakse tuuliku labade tööalasse, et hinnata nahkhiirte lennuakFivsust ohutsoonis. Meretuulepargi valmimisel peab üle vaatama, kas selleks ajaks on olemas metoodikad hukkuvate nahkhiirte arvukuse hindamiseks ning lähtuma selleks ajaks välja kujunenud parimatest prakFkatest.
20) Rakendada ehitamise ajaks vaatlejad viiger- ja hallhüljestele. Tööd tuleb teha mõlema liigiga tegelike hüljeste reaktsioonide mõõtmiseks ja arvestamiseks pikaajaliste mõjude konteksFs. Pargi käivitamisel peab kordama hüljeste telemeetriauuringut.
21) KalasFku liigilise koosseisu ja arvukuse võimalike muutuste tuvastamiseks nii ehitustööde kui tuulepargi ekspluatatsiooni ajal peab välja töötama järelseireprogrammi. Seiret peab läbi viima igal aastal tuulepargi ekspluatatsiooni esimese viie aasta jooksul ja järgneva kümne aasta jooksul igal teisel aastal. Pärast seda tuleks anda hinnang seirega jätkamise vajaduse kohta. Koostada täpne uuringute plaan arendaja, TTJA, KeskkonnaameF ja uurimisasutuse koostöös.
EELNÕU
22) Veealuse ümbrusmüra modelleerimistulemuste kontrollimiseks peab läbi viima mõõtmisi tuulepargi ehitamise igas etapis ja ka kasutusperioodil. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui ehitustöid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult häsF tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra.
23) Helilevi mudeli õigsuse kontrolliks peab tööde piirkonnas läbi viima lühiajalise helirõhutasemete mõõtmise. Heliallikaks sobib paremini kontrollitava intensiivsusega impulssmüra allikas. Lisaks peab mõõtma vaiade vibrorammimisel ja puurimisel tekkivat helitaset.
24) Teostada peale tuulepargi töö käivitamist raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, et kontrollida nõutud levi tagatust ja määrata kindlaks täiendavate rannikuraadiojaamade või AIS- baasjaamade rajamise vajadus.
9. Järgida OÜ UFlitas Wind ja Kihnu valla vahel 30.10.2025 sõlmitud koostöölepingu nr 19-1/14 punkFdes 1 ja 2 kokkulepitut.
10. Hoonestusloa omajal tuleb alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast päevast maksta iga-aastast hoonestustasu. Hoonestustasu maksmiseks esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa omajale vastava makseteaFse.
11. Hoonestusloa omaja peab viie aasta jooksul hoonestusloa andmisest saama hoonestusloaga koormatud alale ehitusloa või taotlema ehitusloaandmise tähtaja pikendamist.
12. Hoonestusloa omajal tuleb hoonestusloa kehFvuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev ehiFs avalikust veekogust eemaldada.
13. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses e`enähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehiFse ehitamiseks ja kasutamiseks.
Isikul, kes leiab, et käesoleva otsusega või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmeFle (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post info@`ja.ee) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teada saamisest või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadusFkus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 30.10.2025 Juurdepääsupiirang kehtib: 29.10.2030 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Vastavalt nimekirjale 30.10.2025 nr 16-7/21-02502-222
Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks
OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) õiguseellane Osaühing Utilitas (registrikood 12205523) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga Liivi lahes.
TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise (KMH). TTJA tunnistas 06.08.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-212 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, milles hinnati OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide keskkonnamõju, ning seadis kohustuseks, et KMH aruandes tehtud ettepanekuid mõju leevendamiseks peab edasises loamenetluses arvestama.
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 saadab TTJA Teile tutvumiseks ning arvamuse või vastuväidete esitamiseks hoonestusloa andmise otsuse eelnõu.
TTJA palub Teil otsuse eelnõu osas oma arvamus esitada hiljemalt 20.11.2025 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui Te otsuse eelnõu osas tähtaegselt tagasisidet ei anna, loeb TTJA, et Teil puuduvad otsuse eelnõu osas vastuväited.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Lisad: 1. Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala hoonestusloa andmise otsuse eelnõu 2. Lisa 1. Saare-liivi meretuulepargi esialgse ala koormatava ala koordinaadid 3. Lisa 2. Saare-Liivi meretuulepargi ühenduskaabli koormatava ala koordinaadid 4. Adressaatide nimekiri
Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 30.10.2025 Juurdepääsupiirang kehtib: 29.10.2030 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Vastavalt nimekirjale 30.10.2025 nr 16-7/21-02502-222
Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks
OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) õiguseellane Osaühing Utilitas (registrikood 12205523) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargiga Liivi lahes.
TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise (KMH). TTJA tunnistas 06.08.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-212 nõuetele vastavaks Roheplaan OÜ töö „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne, nõuetele vastavaks tunnistamisele 17.06.2025 (täiendatud 30.07.2025)“, milles hinnati OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide keskkonnamõju, ning seadis kohustuseks, et KMH aruandes tehtud ettepanekuid mõju leevendamiseks peab edasises loamenetluses arvestama.
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 saadab TTJA Teile tutvumiseks ning arvamuse või vastuväidete esitamiseks hoonestusloa andmise otsuse eelnõu.
TTJA palub Teil otsuse eelnõu osas oma arvamus esitada hiljemalt 20.11.2025 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui Te otsuse eelnõu osas tähtaegselt tagasisidet ei anna, loeb TTJA, et Teil puuduvad otsuse eelnõu osas vastuväited.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Lisad: 1. Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala hoonestusloa andmise otsuse eelnõu 2. Lisa 1. Saare-liivi meretuulepargi esialgse ala koormatava ala koordinaadid 3. Lisa 2. Saare-Liivi meretuulepargi ühenduskaabli koormatava ala koordinaadid 4. Adressaatide nimekiri
Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]