Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister Teie: 8.10.2025 nr 2-2/3506-1
[email protected] Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-8-2/25/124
Arvamus töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõule
Lp Erkki Keldo
MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõule. Peame oluliseks, et ministeerium tegeleb alaealiste töötingimuste parandamisega ning otsib tasakaalu töövõimaluste ja kaitse vahel. Lastekaitse Liit toetab eelnõu eesmärki lihtsustada alaealiste töölevõtmist ning toetada noorte tööelu alustamist ametlikus ja turvalises keskkonnas. Samas paistab eelnõu keskenduvat rohkem tööjõupuuduse lahendamisele kui noorte arenguvajadustele. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on hinnatud muudatuste mõju peamiselt tööandjate ja tööpoliitika seisukohast, kuid pole piisavalt analüüsitud nende mõju laste õigustele ja heaolule. Leiame, et seletuskiri ei käsitle piisavalt põhjalikult võimalikke riske ega arvesta lapse parima huvi põhimõttega, mis on ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt kohustuslik kõigis lapsi puudutavates otsustes. Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud ja ettepanekud eelnõus sisalduvate muudatuste kohta.
Alkoholi käitlemise muudatus
Lubades alates 16. eluaastastel noortel töötada toitlustus- ja teenindusettevõtetes töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, vastab valitsusliidu eesmärgile leevendada tööjõupuudust, kuid riik peab tagama, et see ei tooks kaasa ohtu lapse tervisele ega arengule. Muuhulgas juhime tähelepanu, et kavandatav muudatus on vastuolus riikliku strateegiadokumendiga „Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035“, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust, nähtavust ja noorte kokkupuudet alkoholiga. Arengusuunad rõhutavad, et alaealiste varajane kokkupuude alkoholiga, sealhulgas töö kaudu alkoholiga seotud keskkondades, suurendab normaliseerumist ning võib nõrgendada ennetustegevuse mõju.
Kuigi Eesti noorte seas on alkoholitarvitamine viimastel aastatel vähenenud, on see jätkuvalt märkimisväärne probleem. 2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemustest selgub, et alkohol on noortele liiga kättesaadav ja sotsiaalselt normaliseeritud nähtus. Rahvusvahelised uuringud12 näitavad, et alkoholiga seotud töökeskkondades on riskid eriti kõrgendatud, sh seksuaalse ahistamise, agressiivse käitumise ja eakaaslaste surve osas. Eesti kontekstis kinnitab noorte töötajate haavatavust ka Statistikaameti suhteuuring (2023), mille kohaselt on 53% noori naisi vanuses 18–29 kogenud tööl seksuaalset ahistamist. See näitab, et just nooremad töötajad, sealhulgas tööelu alustavad alaealised, on selles valdkonnas oluliselt haavatavamad. On oluline, et töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muudatused, mis lubavad alaealiste osalemist alkoholi käitlemisega seotud töödel, ei suurendaks kokkupuudet ega riski veelgi.
Konsulteerides muudatusettepanekuid ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikutega (noored vanuses 15–18,) tõid nad välja järgmised riskid:
• kokkupuude joobes klientidega ja sobimatu käitumine;
• alkoholitarbimise normaliseerimine ja võimalik suurem kättesaadavus;
• ebaturvaline keskkond;
• vastuolu põhimõttega, et noor ei tohi alkoholi tarbida, kuid võib seda müüa või serveerida.
• “Kui 16-aastane saab müüa alkoholi siis, kes kaitseb teda selle eest, kui näiteks teendindussektoris (kohvikud ja baarid) tulevad mingid inimesed ja küsivad, et mida see noor soovitaks ja täiskasvanut pole kõrval? Mida see noor tegema peaks, kui tegu on juba purjus inimestega või inimesega, kes on ka natuke ülbed ja ei austa noort? Minu arust ei ole see sobiv lahendus lasta 16-aastane alkoholiga tööle, jah on võimalus, et ta töötab kinniste pudelitega ja vajadusel viib neid lauda vms, aga keegi ei taga seda, et noor ise salaja teeb pudeli lahti ja joob. Ma nõustun küll sellega, et noortel on raske tööd leida, aga selline töö võib reaalselt olla kahjulik nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Minu hinnang on sellele see, et pigem ei tohiks lasta 16-aastast alkoholiga tööle, sest ta ei tohi seda tarbida, aga ta peab seda pakkuma." - 15-aastane
Lastekaitse Liit juhib tähelepanu, et alkoholi käitlemise töökohtades võib alaealine sattuda olukorda, kus ta peab hindama kliendi joobetunnuseid või keelduma alkoholi müügist. Kehtiva õiguse järgi on joobes isikule alkoholi müümine keelatud, kuid selliste olukordade lahendamine nõuab kogemust, enesekindlust ja suhtlemisoskust. Joobes kliendiga suhtlemine võib olla ebameeldiv, hirmutav ja potentsiaalselt ohtlik, mis võib alaealisele põhjustada tugevat stressi ja ebaturvalisust. Kuigi noored tõdesid, et sobiva töö leidmine on sageli keeruline ja nad on huvitatud töödest teenindus- ja toitlustussektoris, leidsid nad, et selline muudatus seaks ohtu noorte turvatunde ja heaolu töökohtadel. Noored pidasid lahendusena mõistlikuks, et töö piirdub suletud pudelite kandmise või letitööga, mis annab esimesi töökogemusi teeninduses.
Nõustume eelnõu koostajatega, et muudatusettepanek loob paremad võimalused noortele saada ametlik töökogemus teenindusvaldkonnas, kus hooajaline tööjõuvajadus on suur, võib vähendada ebaseadusliku töötamise ja ümbrikupalga riski, ja tugevdab tööõiguste kaitset ja järelevalvet ning suurendab tööandjate valmisolekut noori tööle võtta. Samas tuleb tööjõupoliitika kujundamisel vältida olukorda, kus tööjõupuudust lahendatakse alkoholimüügi piirangute leevendamise kaudu, mis on vastuolus nii riikliku alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade kui ka terviseedenduse strateegia eesmärkidega. Lastekaitse Liit soovitab hinnata kavandatava meetme mõju lapse õigustele ning koostada võrdlev analüüs teiste riikide praktikast alaealiste kaasamisel alkoholi käitlemisele ja selle mõjust. Samuti tuleks panustada alternatiivsete töövõimaluste loomisse noortele teistes valdkondades.
Pereettevõttes ja koolivaheaegadel töötamine
Lastekaitse Liit peab positiivseks, et eelnõu loob paindlikuma võimaluse alaealistel töötada pereettevõttes ja koolivaheaegadel, võimaldades seaduslikult vormistada töösuhteid, mida paljud lapsed juba praegu peredes täidavad. Muudatused vastavad ka noorte endi ootusele, et töö oleks lubatud, kuid selgelt piiritletud ning jätaks aega ka puhkuseks. Lastekaitse Liit toetab muudatusi, mis soodustavad noorte tööelu alustamist ja ametlike töösuhete kujunemist, kuid peab oluliseks, et eelnõu rakendamisel tagatakse lapse puhkeõiguse ja mänguaja säilimine ning välditakse olukorda, kus töö muutub lapse jaoks kohustuseks või liialt koormavaks.
Tööinspektsiooni loa menetlusaeg 7-12-aastaste tööle lubamisel
Kuigi muudatus vähendab bürokraatiat ja võimaldab kiiremat tööleasumist hooajatöödel, on tegemist väga noore vanusegrupiga, kelle puhul iga töö peab olema eelnevalt kontrollitud. Soovitame hinnata menetlusaja lühendamise mõju ja kaaluda kompromissi (nt 3 tööpäeva) või kirjeldada, kuidas Tööinspektsioon tagab sisulise kontrolli ka nii lühikese tähtaja puhul.
Põhipuhkuse kestus
Lastekaitse Liit ei nõustu eelnõu ettepanekuga lühendada alaealiste põhipuhkust 35 päevalt 28-le, kuna selle muudatusega ei ole prioriteediks seatud lapse parima huvi printsiipi, vaid selle eesmärk on vähendada tööandjate ja ka SKA halduskoormust ning riigieelarve kulusid hüvitiste maksmisel. Leiame, et tegemist on lapse õigusi ja arenguvajadusi kahjustava sammuga. Pikem puhkus toetab lapse füüsilist ja vaimset taastumist ning aitab hoida tasakaalu töö, kooli ja vaba aja vahel. Puhkuse lühendamine vähendab laste võimalust puhata ning on vastuolus LÕK artiklitega 31 ja 32, mis tagavad lapse õiguse puhkusele ja kaitsele majandusliku ekspluateerimise eest.
Lastekaitse Liit soovitab säilitada alaealiste põhipuhkuse 35 kalendripäeva. Riigi varasem hüvitissüsteem tööandjale peaks samuti jätkuma, kuid taotlusprotsessi tuleks lihtsustada. Sellisel viisil väheneks väheneks bürokraatia, kuid säiliks tööandjate motivatsioon noori tööle võtta. Lisaks toome esile ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadiku Liise Lugna kõneka kommentaari: “Minu arvates peaks noortel siiski jääma pikem puhkus. Veelgi enam – võiks hoopis rohkem rõhutada, et töö ei ole elu keskpunkt ja et puhkamine, loovus ja eneseareng on sama olulised kui töö tegemine. On tähtis, et noored ei kasvaks üles ainult mõttega „õpin - töötan - teenin raha“, vaid saaksid kaasa ka arusaamise, et inimene on loodud looma, unistama, katsetama ja avastama”.
Lastekaitse Liit toetab eelnõu üldist eesmärki suurendada noorte võimalusi tööelus osaleda, samas rõhutame, et kõik muudatused peavad lähtuma lapse parimast huvist ja õigusest turvalisele, jõukohasele ja arendavale tööle. Oluline, et lapse tööelu algaks toetavas ja turvalises keskkonnas, mis arvestab tema arenguvajaduste, puhkeaja ja heaoluga.
Loodame igakülgsele koostööle ning oleme valmis osalema edasistes aruteludes.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
Juhatuse liige
MTÜ Lastekaitse Liit
Helen Saarnik
[email protected]