Ministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine

1-63289-1 29.10.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

IGOR TARO PNOEE-38108016521 2025-10-29 13:31:53

Lisa 10_Siseministri 21. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_36 muutmise eelnou seletuskiri.pdf

Lisa 10

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse kolmandat korda siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirjaga

nr 1-3/36 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja ja eelnevate käskkirja muudatuste seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu

Eelnõuga pikendatakse projekti „Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve

Ameti juurde“ abikõlblikkuse perioodi kaks aastat, s.o kuni 31.12.2027 ning täpsustatakse osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Projekti eelarve jääb samaks.

1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse

viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust.

2) Käskkirja punkti 2.3.1.2 abikõlblikkuse perioodi pikendamine on PPA selgitusel vajalik, kuna Frontexi kontaktametniku kohalolu toetab Frontexis kiiremat strateegilise ja

operatiivtasandi infovahetust ning vastuvõtva riigi kohustuste täitmist.

Koostöö tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) on Eesti

Euroopa Liidu poliitika kohaselt Siseministeeriumi ja PPA prioriteediks. Frontexi tegevused peamise piirihalduse- ja rannikuvalve alase koostööpartnerina on arenemas kiires tempos,

mis eeldab osalemist ameti strateegilises juhtimises ja operatiivkoostöös. Frontexi tegevuste tõhustamiseks on Euroopa Komisjoni algatusel läbi viimisel uuring, mille tulemusena on lähiaastatel võimalik ameti mandaadi järjekordne laiendamine või täpsustamine. Aruteludes

osalemine ja vajaliku taustainfo kogumine toetab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ja prioriteetide elluviimist.

Eesti välispiiril on alates Ukrainas toimuva sõja algusest alaliselt kohal u 30 Frontexi ja teiste Euroopa Liidu riikide piirivalvurit. Frontex on Eestisse loonud kaheksa idapiiri riigi

operatsioonide juhtimise keskuse ja Eesti kontaktametniku kaasatusel arutatakse Frontexi kiirreageerimisüksuse ning koolituste keskuse loomist Eestisse.

3) Käskkirja punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul

kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav

paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

4) Käskkirja punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäeva lt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Osad tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja

maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

5) Punktid 8.3.6 ja 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa

Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda

parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Pikendatavat projekti oleks võimalik rahastada ka riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud

suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest.

Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisega ei muutu tegevuste sisu. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11481; 3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus.

IV Käskkirja mõju

TATi muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

Lisa 11_Pohioiguste hartaga ja puuetega inimeste oiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3_36.xlsx

Lisa 12_Siseministri 21. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_36 terviktekst_TRACK.docx

Lisa 12
KÄSKKIRI

21.02.2023 nr 1-3/36
Muudetud käskkirjadega
07.11.2023 nr 1-3/132
27.03.2024 nr 1-3/28
…2025 nr 1-3/…

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3
„Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa
Piiri ja rannikuvalve toetamine
välispiiridel tõhusta Euroopa integreeritud
piirihalduse rakendamisel“
toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2029

Elluviijad
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA)

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Siseministeerium (edaspidi SiM)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 182. septembridetsembri 20252 .a käskkirjaga nr 1-3/6596 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (muudetud siseministri …kk nr …)

1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. (muudetud siseministri 27.03.2024. a kk nr 1-3/28)

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 alaeesmärgi programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse. (muudetud siseministri …kk nr …)

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid
2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse;
• panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja näitajatesse;
• on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimine ja tagatakse ligipääsetavus;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TAT projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:
2.3.1. KONTAKTAMETNIKU LÄHETAMINE EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE AMETI JUURDE (sekkumise kood: 016 asutustevaheline koostöö – liidu tasand)
2.3.1.1. Projekti eesmärk ja sisu: Eesti pädevate ametkondade infovahetuse tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määrusega6 kaasnevate muudatuste elluviimisel. Suureneb Eesti võimekus hõlpsalt, asjakohaselt ja õigeaegselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) infot vahetada, millega rakendatakse tõhusalt Euroopa integreeritud piirihaldust ja EL tagasisaatmispoliitikat ning panustatakse Schengeni vaba liikumise ala turvalisusesse. Frontexi tegevuste laienemise ja liikmesriikidele konkreetsete kohustuste panemisega ühisoperatsioonidele lähetatavate ametnike osas, tekib võimalus kaasa rääkida Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse rakendamisel ning panustada selle alusel välja töötatavatesse tegevuspõhimõtetesse. Frontexisse pika- ja lühiajaliselt (2. ja 3. kategooria) lähetatavatel Eesti ametnikel on olemas tugi vahetut koordineerimist nõudvate küsimuste lahendamisel. Projekti raames lähetatakse Frontexisse kontaktametnik, kaetakse tema tööjõukulu, pikaajalise lähetusega kaasnevad kulud (1 ametnik perega: 2 täiskasvanut ja 2 last) ja tööruumide rent.
2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.20275 (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132 ja …kk nr …)
2.3.1.3. Projekti sihtrühm: Frontexi kontaktametnik

2.3.2. PIIRIHALDUST TAGAVATE AMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)
2.3.2.1. Projekti eesmärk ja sisu: Teenistujate koolitamine piiri valvamise ja järelelvalve suutlikkuse tagamiseks ja suurendamiseks. Projekti raames korraldatakse ja viiakse läbi vähemalt 300 koolitust. Piirihalduses osalevate ametnike koolitamine on vajalik piirikontrolli ning piiri valvamise ja järelevalve suutlikkuse tagamiseks ning suurendamiseks, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi. Sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, dokumendipettused, identiteedi väärkasutus, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ning avastamiseks. Koolitused on vajalikud eelkõige vahetult piiriületajatega kokku puutuvate ametnike täiendõppeks ja erioskuste täiendamiseks, et tagada Schengeni piirieeskirjadest ja muudest välispiiri kontrolli reguleerivate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine. Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. Välispiiri valvavate ametnike koolitamine suurendab ametnike oskusi riigipiiri valvamisel ja suhtlemisel kodanikega.
2.3.2.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.2.3. Projekti sihtrühm: piirihaldust tagavad teenistujad

2.3.3. MAKSU- JA TOLLIAMETI AMETNIKE PIIRIKONTROLLIALANE TÄIENDKOOLITUS VI (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)
2.3.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: 12.12.2014. a jõustus riigipiiri seaduse muudatus, millega tolliametnikele laienesid isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollimisega seotud politsei õigused ja kohustused. Schengeni piirieeskirjadest tulenevalt peavad liikmesriigid tagama, et piirikontrolli teostavad spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase õppe saanud ametnikud. Projekti eesmärk on koolitada välja täiendavad tolliametnikud, kellel oleks oskus läbi viia esimese astme piirikontrolli.
2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027
2.3.3.3. Projekti sihtrühm: tolliametnikud

2.3.4. UUTE PIIRIHALDUSAMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 014: Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine)
2.3.4.1. Projekti eesmärk ja sisu: Vähemalt 20 uue piirihalduse valdkonda panustava ametniku värbamine ja koolitamine ELi välispiiri valvamise võimekuse tagamiseks. Uute politseiametnike leidmiseks viiakse läbi värbamiskampaania. Koolitus toimub Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses mittestatsionaarses kutseõpperühmas. Õpe algab 2024. aasta septembris ja kestab ligikaudu aasta ja 7 kuud. Projekti tulemusel kompenseeritakse ELi välispiirile teistesse riikidesse pikaajaliselt lähetatud ametnike puudumisest tekkivat välispiiri valvamise võimekuse kahanemist ja väheneb piirihalduse valdkonnas täitmata ametkohtade arv.
2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–31.07.2026
2.3.4.3. Projekti sihtrühm: värbamiskampaania tulemusel politseiteenistusse vormistatud uued piirihalduse valdkonda panustavad ametnikud (muudetud siseministri 27.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/28)

3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused7
4.1. TAT eelarve on 1 500 000 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri 27.03.2024. a käskkirjaga nr 1-3/28)
4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel.
4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

(muudetud siseministri 27.03.2024. a käskkirjaga nr 1-3/28)

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus
6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Otsesed kulud
6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
6.2.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu);
6.2.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);
6.2.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks);
6.2.6. värbamiskampaania kulu (projektis „Uute piirihaldusametnike koolitamine) (muudetud siseministri 27.03.2024. a käskkirjaga nr 1-3/28)

6.3. BMVI määruse artikli 13 punkti 16 kohaselt peab piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse BMVI toel, põhinema piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandarditel, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval.

6.4. Kaudsed kulud
6.4.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;
6.4.2. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

6.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle:
7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;
7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;
7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata. (muudetud siseministri kk nr …)

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused
8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)9 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine.

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:
8.3.1.1. projekti kirjelduse;
8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub detailne kirjeldus.
8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;
8.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
8.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist;
8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks(muudetud siseministri … kk nr …);
8.3.7. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;
8.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.
8.3.9. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
8.3.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
8.3.9.2. TATi muutmise vajalikkusest;
8.3.9.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9. Aruandlus
9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …)

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri … kk nr …)

9.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TATi muutmine
10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets
Siseminister

Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

Lisa 13_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_30 muutmise eelnou.pdf

LISA 13

EELNÕU

KÄSKKIRI

nr …

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja

nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide

ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise

viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise

tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja

rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29.09.2025 kirjast nr 1.13-2.13/946-1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliit ika

rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025 .a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ olulisse tegevussuunda „Tasakaalustatud rändepoliitika“ ning on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info -

ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2. TATi laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kellele muutub viisa taotlemine mugavamaks ja kiiremaks ning kogu Eesti avalikkus, kellele on

tagatud turvalisem ühiskond, kuna viisataotlejad on läbinud nõuetele vastavuse kontrolli.“.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

2 (5)

4. Tunnistan kehtetuks käskkirja punkti 2.4.1.

5. Muudan käskkirja punkti 2.4.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.3. Viisaregistri ja viisainfosüsteemi (VIS) arendused

2.4.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: ELi-üleste otsekohalduvate viisavaldkonna

muudatuste ja riigisiseste algatuste etapiviisiline realiseerimine ning vastava andmevahetuse loomine. Projekti raames luuakse valmisolek realiseerida

viisaregistris VIS määruse2 ja ELi ühtse e-viisaga3 seotud muudatused ning rakendada ELi ülene C-viisade taotlusportaal. Arendatakse edasi siseriiklikku viisaregistrit (nt vaidemenetluse integreerimine infosüsteemi) ja kõrvaldatakse

Schengeni hindamisel esinenud puudused nii viisaregistris kui selle alamsüsteemis. Samuti arendatakse uus D-viisade taotlusportaal ning soetatakse

viisamenetluses kasutatavaid hõive- ja kontrolliseadmeid. 2.4.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029 2.4.3.3.Projekti elluviija: PPA

2.4.3.4.Projekti sihtrühm: PPA, VäM ja SMIT“.

6. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. TATi eelarve on 2 050 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette

nähtud.“.

7. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgnevalt: „4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele ja hõlbustades

õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.“.

8. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabelit ja kehtestan selle uues redaktsioonis:

2 VIS määrus – ELT L 218, 13.8.2008, lk 60 ja VIS määruse muudatus – ELT L 248 13.7.2021, lk 11 3 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2022 ettepanek nr COM/2022/658 final.

3 (5)

Tegevus Tegevuse

eelarve (koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

Näitaja kood ja

nimetus Näitaja

mõõtühik Sihtta

se

2024

Sihttas

e

2029

Selgitav teave

Riigisisese

viisaregistri arenduste II etapp

499 885, 00

kaudseid kulusid ei ole ette nähtud

BMVI O.2.5

Välja töötatud/hooldat ud/ajakohastatu

d suuremahuliste

IT-süsteemide arv

arv 1 1 Selle näitaja all

raporteerida VIS.

BMVI O.2.5.1

Välja töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu d suuremahuliste

IT-süsteemide arv, millest

omakorda välja töötatud suuremahuliste

IT-süsteemide arv

arv 1 1 Selle näitaja all

raporteerida VIS.

BMVI O.2.1 Viisade menetlemise

digitaliseerimist toetavate

projektide arv

arv 1 1

Viisaregistri ja

viisainfosüste emi (VIS) arendused

1 550 115, sh 1% kaudsed

kulud

BMVI O.2.5. Välja

töötatud/hooldat ud/ajakohastatu d

suuremahuliste IT-süsteemide

arv

arv 1 1 Selle näitaja all raporteerida VIS.

BMVI O.2.5.1 Välja töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu d

suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest

omakorda

arv 1 1 Selle näitaja all raporteerida VIS.

4 (5)

9. Muudan käskkirja punkti 6.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.2.4. viisavaldkonna infosüsteemide ja rakenduste analüüsi, arenduse ja testimiskulu (sh turvatestimise kulu).“.

10. Täiendan käskkirja punktiga 6.2.5 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.2.5. viisa hõive- ja kontrolliseadmete soetamise kulu (sh tootetoe ja litsents ide kulu).“.

11. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

12. Muudan käskkirja punkti 7.5 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM

pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.

välja töötatud

suuremahuliste IT-süsteemide arv.

BMVI O.2.4 Välja töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu d IT-

funktsioonide arv

arv 0 4 Iga funktsioon raporteeritakse kord projekti

jooksul. Aruandes peab välja tooma

funktsiooni nimetuse või kirjelduse

BMVI O.2.1

Viisade menetlemise

digitaliseerimist toetavate projektide arv

arv 1 1

R.2.9 Ühise

viisapoliitika valdkonnas läbi

viidud Schengeni hindamiste

raames esitatud soovituste arv,

mida on arvesse võetud.

arv ei

kohal du

6 Soovitus

raporteeritakse ühe korra projekti

jooksul, tuues välja soovituse number.

KOKKU 2 050 000

5 (5)

13. Muudan käskkirja punkti 7.6 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks

olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse

kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

14. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

15. Muudan käskkirja punkti 9.4 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

„Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste

tulemusi.“.

16. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:_ „9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

17. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“ uue versiooniga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 14_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_30 muutmise eelnou seletuskiri.pdf

Lisa 14

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministri 14.

veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT- süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Eelnõuga suurendatakse TATi eelarvet, liidetakse halduskoormuse vähendamiseks kaks TATi

tegevust ning täpsustatakse selguse huvides osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on

leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal

uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust. 2) Punktis 2.2 täpsustatakse TATi laiemat sihtrühma ja selgitatakse sihtrühmale saadavat

kasu.

3) TATi punktis 2.4 liidetakse omavahel seotud tegevused, et lihtsustada projektide haldamis t

ning riigihangete läbiviimist. Ühendprojektile määratakse uus abikõlblikkuse perioodi lõpp, 31.12.2029. Punktiga 4.1 suurendatakse TATi eelarvet BMVI vahehindamise järgselt

saadud eraldise arvelt. Viisavaldkonna süsteemid ja rakendused on sõltuvuses Euroopa Liidu tasandi projektidest, mille ajakava ja skoop sageli muutub. Maksimaalse abikõlblikkuse perioodi seadmine ning suurem eelarve aitab muudatustele paindlikult

reageerida ning leida lahendusi riskide maandamiseks ja juhtimiseks – näiteks muuta projektiplaanis arenduste tegevuste järjekorda. Ühe projekti alt hanke tegemine võimaldab

Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse arendustiimil leida püsivam väline arenduspartner kuni abikõlbulikkuse perioodi lõpuni, millega väheneb oluliselt ka uute tiimide koolitamisele ja sisse elamisele kuluv aeg.

4) TATi punktis 4.3 toodud tabelist kustutatakse eraldiseisev projekt „Euroopa Liidu ühtne e-

viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine“ ja viiakse ülejäänud projektide sihtväärtused kooskõlla uuendatud rahastamiskavaga. Ühendprojekti loomisest tulenevalt märgitakse projekt 2.4.1 „Euroopa Liidu ühtse e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine“ SFOSis

katkestatuks.

5) Selguse huvides täiendatakse punkti 6.2.4 abikõlblike kulude loetelu viisavaldkonna rakendustega.

6) Abikõlblike otseste kulude näitlikku loetellu lisatakse punkt 6.2.5. Algselt oli plaanitud

seadmed soetada eraldi TATi alt, kuid erinvate projektide koondamisega tuuakse viisade väljastamise ja kontrollimisega seotud seadmete, nende kasutamiseks vajalike litsents ide

ning tootetoe kulu IKT-süsteemide TATi, kuna see moodustab ühtse terviku. Infosüsteemis on vaja käivitada erinevaid rakendusi, et seadmed saaksid tööd teha. Hõiveseadmete kaudu liiguvad viisataotleja biomeetrilised andmed infosüsteemi ning kontrolliseadmetega

kontrollitakse viisakleebise elektroonilisi kandeid ja QR koodi toimimist.

7) Käskkirja punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul

kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

8) TATi punktide 7.5 ja 7.6 täiendused on tingitud projektide elluviimisel tekkinud

küsimustest. Seetõttu on eraldi välja toodud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 33 nimetatud

võimalus makse menetlemise pikendamiseks ja peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

9) Käskkirja punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäeva lt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused

kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja

piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

10) Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“

arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse TATi punktiga 9.4 elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

11) Punkt 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et

elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Viisavaldkonna IKT-arendusi on teoreetiliselt võimalik rahastada riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus

(edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Lisaks BMVI- 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid . - ELT L 231,

30.6.2021, lk 159–706.

le oleksid viisavaldkonna IKT-süsteemid ning rakendused abikõlblikud 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest nr 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“2. Korraldusasutus kontrollis toetust saanud

projektide nimekirja ning veendus, et TATis nimetatud tegevustele meetme 21.1.2.1 raha eraldatud ei ole.

Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest

hüvitatud ei ole. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Projektide liitmise ja eelarve suurendamisega ei muutu tegevuste sisu. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei

anta majandustegevuse toetamiseks.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10603; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11484;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse ja

viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmisele, et tagada üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet ning parandada ühise viisapoliitika rakendamist.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumiga.

2 VV 9. jaanuari 2025. a korralduse nr 15 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

Lisa 15_Pohioiguste hartaga ja puuetega inimeste oiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3_30.xlsx

Lisa 16_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_30 terviktekst_TRACK.docx

Lisa 16
KÄSKKIRI

14.02.2023 nr 1-3/30
muudetud siseministri 02.06.2025 kk nr 1-3/44
ja … nr …
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme
2.2. „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise
ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“
toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2029

Elluviija
Politsei- ja Piirivalveamet

Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
Siseministeerium

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 182. septembridetsembri 20252 .a käskkirjaga nr 1-3/6596 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (muudetud siseministri… kk nr …)
1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määrise artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgiga „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ olulisse tegevussuunda „Tasakaalustatud rändepoliitika“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 4.1. „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“ võimekuse „Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine“ eesmärgi saavutamisse ning on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga. (muudetud siseministri … kk nr … )

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid
2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi b) täitmisesse;
• panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse;
◦ on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi lprojektide sihtrühm on kogu Eesti avalikkus. Laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kellele muutub viisa taotlemine mugavamaks ja kiiremaks ning kogu Eesti avalikkus, kellele on tagatud turvalisem ühiskond, kuna viisataotlejad on läbinud nõuetele vastavuse kontrolli. (muudetud siseministri … kk nr …)

2.3. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.4. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:
2.4.1. Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine
2.4.2. Projekti eesmärk ja sisu: Euroopa Liidu otsekohalduva muudatuse6 arendamine siseriiklikusse viisaregistrisse, millega digitaliseeritakse viisamenetlus. Viisamenetluses e-taotlemise toimimine, sh Schengeni ühtse viisaportaaliga liidestus, on tagatud. Projekti raames teostatakse ELi otsekohalduvast nõudest tulenevate arendustööde teostamine elektroonse viisataotlemise valdkonnas (sh Schengeni ühtse e-taotluskeskkonna rakendamine).
2.4.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2026
2.4.1.3. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)
2.4.1.4. Projekti sihtrühm: PPA ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) (kustutatud siseministri …kk nr …)

2.4.2. Viisaregistri 2.0 II etapi arendused
2.4.2.1. Projekti eesmärk ja sisu: Viisaregistri järkjärgulise uuendamise II etapi arendustööde teostamine. Projekti raames viiakse uude viisaregistrisse üle viibimisaja pikendamise, viisade kehtetuks tunnistamise/tühistamise, viisakleebise trükkimise funktsionaalsus, samuti vajalikud tugifunktsionaalsused ja andmevahetus Viisainfosüsteemiga/ELi tasemel koostalitlusvõime.
2.4.2.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.10.2025 (muudetud siseministri 02.06.2025 kk nr 1-3/44)
2.4.2.3. Projekti elluviija: PPA
2.4.2.4. Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

2.4.3. Viisaregistri ja viisainfosüsteemi (VIS) arendused määruse7 muudatuste rakendamine riiklikus viisaregistris
2.4.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: ELi- üleste otsekohalduvate viisavaldkonna muudatuste ja riigisiseste algatuste etapiviisiline realiseerimine ning vastava andmevahetuse loomine. VIS määruse rakendamine. Projekti raames luuakse valmisolek realiseerida viisaregistris VIS määruse8 ja ELi ühtse e-viisaga9 seotud muudatused ning rakendada ELi ülene C-viisade taotlusportaal. Arendatakse edasi siseriiklikku viisaregistrit (nt vaidemenetluse integreerimine infosüsteemi) ja kõrvaldatakse Schengeni hindamisel esinenud puudused nii viisaregistris kui selle alamsüsteemis. Samuti arendatakse uus D-viisade taotlusportaal ning soetatakse viisamenetluses kasutatavaid hõive- ja kontrolliseadmeid. realiseeritakse VIS määruse muudatustest tulenevad arendused sh kõige olulisemana pikaajaliste viisade taotluse andmete edastamine VISi.
2.4.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.20295
2.4.3.3. Projekti elluviija: PPA
2.4.3.4. Projekti sihtrühm: PPA, VäM ja SMIT
(muudetud siseministri … kk nr …)

3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
4. Eelarve ja tulemused10
4.1. TATi eelarve on 2 050 000 850 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. (muudetud siseministri … kk nr …)

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele ja hõlbustades õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. (muudetud siseministri … kk nr …)

4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

(muudetud siseministri … kk nr … )

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.
5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus
6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)11 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Otsesed kulud
6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
6.2.3. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks);
6.2.4. viisavaldkonna infosüsteemide ja rakenduste analüüsi, arenduse ja testimiskulu (, sh turvatestimise kulu);
6.2.5. viisa hõive- ja kontrolliseadmete soetamise kulu (sh tootetoe ja litsentside kulu). (muudetud siseministri … kk nr … )

6.3. Elluviija peab tagama IT-seadmete,-süsteemide ja -rakenduste sihtotstarbelise kasutamise vähemalt kolm aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

6.4. Kaudsed kulud
6.4.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;
6.4.2. kaudseid kulusid ei pea tõendama.

6.4.3. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.
7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4 kohaselt.
7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:
7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;
7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;
7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMi välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata. (muudetud siseministri …kk nr …)

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri …kk nr …)

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri … kk nr …)

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused
8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)12 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused. (muudetud siseministri 02.06.2025 kk nr 1-3/44)

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:
8.3.1.1. projekti kirjelduse;
8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub detailne kirjeldus.
8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;
8.3.4. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;
8.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
8.3.6. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist;
8.3.7. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.
8.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
8.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
8.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;
8.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.;

9. Aruandlus
9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 3045 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …)

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri … kk nr …)

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne annab ülevaate tehtud tegevustest ning on nõuetekohaselt täidetud.

9.7. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM aruande.

9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri … kk nr …)

9.9. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TAT muutmine
10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets
siseminister

Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

Lisa 17_Siseministri 12. detsembri 2023. a kaskkirja nr 1-3_143 muutmise eelnou.pdf

EELNÕU

Lisa 17

Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu

ühise viispoliitika rakendamine“

toetuse andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö

kaudu ühise viispoliitika rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Välisministeeriumi 31. märtsi 2025. a kirjast nr 1-11/1949-1

Muudan siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika rakendamine“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„ Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“

tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ alaeesmärgi „Tasakaalusta tud

rändepoliitika“ saavutamisse ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse Välispoliit ika Arengukava 2030“ programmiga.“.

3. Täiendan käskkirja punktiga 2.4.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.3. „TEGEVUSTOETUS – VIISAMENETLUSE TÕHUSTAMINE“ (sekkumisliik 008 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika)

2.4.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: Schengeni viisa taotlemisega seotud teenuste tõhusam

osutamine, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse. Projekti

raames palkab või saadab välisministeerium Schengeni viisasid menetlevatesse

Eesti esindustesse, kus töökoormus on suurenenud, täiendavalt konsulaartöötaja id. 2.4.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2029

2.4.3.3.Projekti elluviija: VäM 2.4.3.4.Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud“.

2 (6)

4. Muudan käskkirja punktis 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. TATi eelarve on 950 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette

nähtud.“.

5. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli rida „Viisamenetlejate koolitused“ ja täiendan tabelit reaga „Tegevustoetus –viisamenetluse tõhustamine“ järgmiselt:

3 (6)

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Viisamenetlejat e koolitused

550 000, sh kaudsed kulud 0,5 %.

BMVI O.2.2 Toetatud osalejate arv

arv 60 70 O.2.2: Osaleja on integreeritud piirihalduse

elluviimisse panustav füüsiline

isik, kes saab projekti tegevustest otsest

kasu, ilma et ta vastutaks

tegevuste algatamise või elluviimise eest.

Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte,

raamatupidajaid jm

administratiivüles andeid täitvaid isikuid.

Osalejate toetus hõlmab, kuid ei

piirdu: • töötasu saaja,

• lähetusel käija,

• koolitusel osaleja. Toetus tähendab

igasugust toetust osalejatele, mida

muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses

kannab tegevuse korraldaja

osalejate andmed sündmuste infosüsteemi.

Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat

4 (6)

loetakse üks kord

projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb

mitmes projekti tegevuses.

BMVI O.2.2.1 Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

koolitustegev uses osalejate arv

arv 60 70 O.2.2.1: Korraldaja kannab koolituste alguses

osalejate info sündmuste

infosüsteemi. Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info.

Kui sama isik osaleb sama projekti raames

mitmel koolituse l, raporteeritakse ta

ühe isikuna.

BMVI R.2.9 Nende

osalejate arv, kes teatavad

kolm kuud pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust.

arv Ei kohaldu 70 R.2.9: • Elluviija

küsib kolm kuud pärast iga

koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt

tagasiside (kas on kasutanud saadud

teadmisi ja oskusi?). • Projekti

lõpus arvutab iga osaleja tagasiside

alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50%

juhtudel on selle osaleja vastus

jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi;

b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks

positiivset ja kaks

5 (6)

6. Täiendan käskkirja punktiga 6.2.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.2.6 tegevustoetuse puhul töökoha loomise kulu (sh andmeside- ja IKT -kulu)“.

7. Täiendan käskkirja punkti 6.3.1 teise lausega järgmiselt:

„Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud;“.

negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50%

juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat

selle mõõdiku all ei raporteerita.

Tegevustoetus

– viisamenetluse

tõhustamine

270 000,00,

kaudsed kulud on

abikõlbmatud

O.2.3

Kolmandates riikides

asuvatesse konsulaatidess e lähetatud

töötajate arv

arv 00 3 Konsulaat on liikmesriigi diplomaatiline esindus või konsulaarasutus, millel on õigus viisasid väljastada ja mida juhib viisaeeskirjas määratletud konsulaarametnik. Lähetatud töötaja on kolmandasse riiki hiljuti lähetatud töötaja, kes tegeleb Schengeni viisadega, olenemata lähetuse kestusest. Isiku osalus raporteeritakse üks kord projekti jooksul.

O.2.3.1 Kolmandates

riikides asuvatesse konsulaatidess

e lähetatud töötajate arv,

millest omakorda viisataotluste

menetlemisek s lähetatud

töötajate arv

arv 0 3

R.2.9 Ühise viisapoliitika

valdkonnas läbi viidud Schengeni

hindamiste raames

esitatud nende soovituste arv, mida on

arvesse võetud

arv Ei kohaldu 2 Soovitus raporteeritakse ühe

korra projekti jooksul, tuues välja soovituse

number.

6 (6)

8. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti abikõlblikkuse perioodi algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui

poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

9. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused.“.

10. Muudan käskkirja punkti 8.3.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.3.1.2 projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus

esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmis t ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

 eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

 eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

 täpsustub detailne kirjeldus.“.

11. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise

edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul

tegevuste lõppemisest arvates.“.

12. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalse lt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva

jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

13. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro siseminister

Lisa 18_Siseministri 12. detsembri 2023. a kaskkirja nr 1-3_143 muutmise eelnou seletuskiri.pdf

Lisa 18

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministr i

12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“

(edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse TATi täiendav tegevus ja lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega ning

täpsustatakse selguse huvides sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskir jas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja

seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1) Eelnõu punktis 1 uuendatakse viidet piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI)

rahastamiskavale ning üldistatakse viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem

sõnastus aitab vähendada halduskoormust.

2) Eelnõuga lisatakse TATi tegevustoetus täiendava personali palkamiseks välisesindustesse,

kus lisatööjõu vajadus on kõige suurem (punkt 2.4.3). Täiendav tööjõud (viisaspetsialis t id ) võimaldab paremini korraldada välisesinduses viisamenetlusega seotud tööd: jagada

ülesandeid nii, et konsul saaks muu hulgas pühenduda rohkem välise teenuseosutaja üle tehtavale regulaarsele järelevalvele ning jagada otsustusprotsessis vastutusa la kohalike töötajate ja keskasutustega nii, et maksimaalselt arvestatakse konsuli teadmistega .

Tegevustoetusega adresseeritakse muu hulgas Schengeni hindamise soovitusi nr 56 ja 60 välise teenuseosutaja üle järelevalve tõhustamiseks ning viisataotluste läbivaatamise ja

otsustusprotsessi parandamiseks.

3) TATi täiendatakse punktiga 6.2.6, lisades abikõlblike otseste kulude näitlikku loetellu

töökoha loomise kulu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus) VII lisa punkti b kohaselt kaetakse ühise viispoliitika erieesmärgi

saavutamiseks tegevustoetusega personalikulud, sealhulgas koolituskulud, teeninduskulud, seadmete ja taristu hooldus- või remondikulud ning kinnisvara kulud, sealhulgas rendikulud ja kulum, mis tavaprojektide puhul oleksid abikõlblikud vaid kaudse kuluna.

Välisteenistuse seadusega1 kooskõlas loetakse abikõlblikuks ka perekonnaliikmete lähetamisega seotud kulud. Topeltrahastamise riski vältimiseks lisatakse TATi punkt 6.3.2,

täpsustades, et tegevustoetuse puhul on kaudsed kulud keelatud.

4) TATi punktis 4.3 toodud tabelis parandatakse näitaja BMVI R.2.9 kood, viiakse sihtväärtused kooskõlla rahastamiskavaga ning lisatakse teave täiendava tegevuse kohta.

Uue tegevuse lisandumisega tõuseb TATi eelarve 950 000 euroni.

1 Välisteenistuse seadus

5) Punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul kokkuleppel

SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

6) TATis täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva TATi punkti 8.2 kohaselt järgib elluviija ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega elluviija kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida

mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas.

7) Punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäeva lt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja

piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

8) Punkt 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad

aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on väga madal. Välisministeerium palkab ja lähetab täiendavad viisaspetsialistid Schengeni viisa taotlemisega seotud teenuste tõhusamaks osutamiseks, et ühtlasi täita Schengeni hindamise soovitusi. Viisamenetlejaid on teoreetiliselt võimalik

rahastada riigieelarvest. Arvestades riigi rahanduse seisu, täiendava personali palkamiseks raha puudub, ning Vabariigi Valituse (edaspidi VV) suunis on katta võimalikult palju kulusid

välisvahenditest.. VV 9. jaanuari 2025. a korralduses nr 15 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisas 1 ei ole ühtegi meedet, mis oleks suunatud Schengeni hindamise puudujääkide kõrvaldamiseks või Eesti välisesinduste

mehitamiseks.

Detailse kulude kontrolli teeb SiM siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

TATi lisatud tegevus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu

teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Välisministeer iumi põhimääruse § 11 p 10 kohaselt koordineerib Välisministeerium Eesti viisapoliit ika kujundamist, korraldab Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisesinduste kaudu viisade

andmist koostöös Siseministeeriumiga. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on

siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena

pakub hanke võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole

tegemist riigiabiga.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10602; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11483;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse ja

viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmisele, et tagada üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet ning parandada ühise viisapoliitika rakendamist.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumiga.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

Lisa 19_Pohioiguste hartaga ja puuetega inimeste oiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3_143.xlsx

Lisa 1_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_29 muutmise eelnou.pdf

Lisa 1

EELNÕU

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja

nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13-2.13/946- 1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri-

ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„ Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu

Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.“. 2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on kooskõlas strateegilise

dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022–2031“2 peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.3.3.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027“.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“

2 (9)

4. Muudan käskkirja punkti 2.3.4.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2028“.

2. Muudan käskkirja punkti 2.3.9.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on

Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide ABC-väravate rentimise ja töös hoidmisega seotud kulud.“.

3. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.12 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.12. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 9–11 (sekkumise kood 003 Piirivalve – maismaavarustus)

2.3.12.1Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 9–11 toimuvast. Projekti raames ostetakse

ja paigaldatakse lõikudele 9–11 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada

optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. 2.3.12.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2028.

2.3.12.3.Projekti sihtrühm: PPA“.

4. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. TAT eelarve on 36 989 485,69 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%)

ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu.“.

5. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli ridu „Droonide soetamine “, „Maisamaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 4–6“, „Maismaavarus tuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 1–3 ,7 ja 8“, Luhamaa juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis“, „Tegevustoetus: seiretehnikute värbamine ja koolitamine“, „Tegevustoetus: seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril“, „Tegevustoetus :

automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides“, „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus“; lisan rea „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine

piirilõikudele 9– 1“ ning sõnastan need järgmiselt:

3 (9)

Projekt Projekti

eelarve (koos

käibemaksuga)

, sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtü

hik

Sihttase

2024

Sihttas

e 2029

Selgitav teave

DROONIDE

SOETAMINE

191 590,59, sh

kaudsed kulud

3%

BMVI O.1.5 Ostetud

õhusõidukite arv

arv 26 26 Õhusõiduk on mis

tahes mehitatud või

mehitamata sõiduk

piirikontrolli ja-

valve ülesannete

täitmiseks õhus

kooskõlas

Schengeni

piirieeskirja ja

EUROSURiga.

Sõiduk peab

vastama

olemasolevatele

Frontexi

standarditele.

Toetuse saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, kus on

ära toodud

raporteeritud

õhusõidukite

inventarinumbrid

või muud

unikaalsed koodid.

BMVI O.1.5.1 Ostetud

õhusõidukite arv, millest

omakorda ostetud

mehitamata õhusõidukite

arv

arv 26 26 Mehitamata sõiduk

piirikontrolli ja-

valve ülesannete

täitmiseks õhus

kooskõlas

Schengeni

piirieeskirja ja

EUROSURiga.

Sõiduk peab

vastama

olemasolevatele

Frontexi

standarditele.

BMVI R.1.14 Euroopa

Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti tehniliste seadmete

reservis registreeritud

seadmete arv.

arv Ei kohaldu 26 Sõiduk tuleb 5

päeva jooksul pärast

tarnet Frontexis

arvele võtta.

BMVI R.1.15 Euroopa

Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti käsutusse antud

seadmete arv

arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki

saatmine Forntexi

missioonile

raporteeritakse

inventari numbri

alusel ühe korra

kogu rakenduskava

ellu viimise jooksul

aruandes, mille

periood jääb

esimesele

missioonile

saatmise aega.

4 (9)

MAISMAAVARU

STUSE

SOETAMINE JA

PAIGALDAMINE

PIIRILÕIKUDELE

4–6

8 115 191,44, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 46 86 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

arv 0 1 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

kord projekti

jooksul.

MAISMAAVARU

STUSE

SOETAMINE JA

PAIGALDAMINE

PIIRILÕIKUDELE

1–3, 7 JA 8

9 163 176,68, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 54 155 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

arv 0 1 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

kord projekti

jooksul.

LUHAMAA

JUHTIMISKESKU

SE

PROJEKTEERIMI

NE JA

EKSPERTIIS

292 259,38, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

arv 0 1 Piiripunkti

rajatisena loetakse

taristut või

seadmeid, mida

muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt

hooned või

parkimisalad.

Seadmed on mis

tahes materiaalne

vara, millel on

inventarinumber.

Ajakohastamine

tähendab jõudluse

või muude

5 (9)

atribuutide

parandamist.

Seadmete

uuendamine

esitatakse selle

näitaja all. Kui

projekt hõlmab

mitme hoone

ehitamist/täiendami

st, raporteeritakse

iga hoone eraldi.

Varustuse ost ja rent

raporteeritakse

indikaatori

"Piiriületuspunktide

sse ostetud

varustuse arv" all.

TEGEVUSTOETU

S:

SEIRETEHNIKUT

E VÄRBAMINE

JA

KOOLITAMINE

1 147 372,20,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.8 Toetatud

osalejate arv

arv 2 4 Osaleja on

integreeritud

piirihalduse

elluviimisse

panustav isik

füüsiline isik, kes

saab projekti

tegevustest otsest

kasu, ilma et ta

vastutaks tegevuste

algatamise või

elluviimise eest.

Selle mõõdiku all ei

loeta projektijuhte,

raamatupidajaid jm

administratiivülesan

deid täitvaid isikuid.

Osalejate toetus

hõlmab, kuid ei

piirdu:

• töötasu

saaja,

• lähetusel

käija,

• koolitusel

osaleja.

Toetus tähendab

igasugust toetust

osalejatele, mida

muud näitajad ei

hõlma.

Tegevuse alguses

kannab toetuse saaja

osalejate andmed

sündmuste

infosüsteemi.

Aruandega

esitatakse

isikustamata

agregeeritud info.

Iga osalejat loetakse

üks kord projekti

jooksul ka siis, kui

sama osaleja osaleb

6 (9)

mitmes projekti

tegevuses.

BMVI O.1.8.1 Toetatud

osalejate arv, millest

omakorda

koolitustegevuses osalejate

arv

arv 2 4 Toetuse saaja

kannab koolituste

alguses osalejate

info sündmuste

infosüsteemi.

Aruandega

esitatakse

isikustamata

agregeeritud info.

Kui sama isik osaleb

sama projekti

raames mitmel

koolitusel,

raporteeritakse ta

ühe isikuna.

BMVI R.1.19 Nende

osalejate arv, kes teatavad

kolm kuud pärast koolitust,

et nad kasutavad koolituse

käigus omandatud oskusi

ja

pädevust.

arv Ei kohaldu 4 Toetuse saaja esitab

mõõdiku 4 kuud

pärast projekti

lõppu.

• Toetuse

saaja küsib kolm

kuud pärast iga

koolituse lõppu

koolituse

lõpetanutelt

tagasiside (kas on

kasutanud saadud

teadmisi ja oskusi?).

• Projekti

lõpus arvutab iga

osaleja tagasiside

alusel osaleja

üldtulemuse:

a) kui üle 50%

juhtudel on selle

osaleja vastus

jaatav, arvestatakse,

et osaleja on

kasutanud saadud

oskusi;

b) kui üldtulemus on

50 „jah“ /50 „ei“ (nt

kaks positiivset ja

kaks negatiivset

vastust), läheb

arvesse

registreeritud

viimane tulemus;

c) kui üle 50%

juhtudel on osaleja

vastus eitav, osalejat

selle mõõdiku all ei

raporteerita.

TEGEVUSTOETU

S:

SEIRETEHNIKA

ÜLALPIDAMINE

JA HOOLDAMINE

VÄLISPIIRIL

5 054 745,07,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.2

Hooldatud/parandatud

taristuosade arv

arv 1 1 Taristu on püsiv

materiaalne vara,

mis on:

• liikumatu,

• tavalistes

kasutustingimustes,

sh mõistliku

7 (9)

hoolduse korral, on

selle kasutusiga

piiramatu,

• kasutamisel

säilitab see oma

esialgse kuju ja

välimuse.

Hooldus ja remont

hõlmab nii taristu

töökorras

hoidmiseks

tehtavaid töid (nt

värvimine, torustiku

remont) kui ka palju

raha nõudvat

kapitaalremonti ja

vara eluea

pikendamist.

Indikaatori all

raporteeritakse ida-

ja kagupiiri

seiresüsteemi

(antennid,

kaamerad, radarid,

mastid, toitekaablid

jne) hooldus ja

remont ning

välispiiri

kontrolljoone

korrashoid ühe

taristuosana.

TEGEVUSTOETU

S:

AUTOMATISEER

ITUD

PIIRIÜLETUSE

TOIMIVUSE

TAGAMINE

PIIRIPUNKTIDES

4 940 897 ,

kaudsed kulud

on

abikõlbmatud

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 18 20 Alamnäitaja BMVI

O.1.1.1

raporteeritakse ka

siin

BMVI O1.1.1

Piiripunktide jaoks ostetud

seadmete arv, millest

omakorda

ostetud automaatse

piirikontrolli

süsteemide/iseteenindussüs

teemide/e-väravate arv.

arv 18 20 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide/

iseteenindussüstee

mide/ e-väravate all

raporteeritakse

renditud ABC-

väravad. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

väravate inventari

numbrid.

BMVI R.1.17 Automaatse

piirikontrolli süsteemide ja

e-väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv

arv Ei kohaldu 2 200 0

00

E-väravate kaudu

piiriületajate arv

esitatakse

aruandlusperioodi

kohta ja hõlmab

kõiki välispiiril

kasutusel olevate e-

väravate statistikat.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

arv Ei kohaldu 2 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

8 (9)

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud.

kord projekti

jooksul.

VÕMMORSKI JA

MAADE

VAHETATAMISE

GA SOETUD

PIIRILÕIKUDE

PROJEKTEERIMI

NE JA

EKSPERTIIS

240 683, sh

kaudsed kulud

0,4 %

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

arv 0 1 Piiripunkti

rajatisena loetakse

taristut või

seadmeid, mida

muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt

hooned või

parkimisalad.

Seadmed on mis

tahes materiaalne

vara, millel on

inventarinumber.

Ajakohastamine

tähendab jõudluse

või muude

atribuutide

parandamist.

NARVA JÕE

SEIRE JA

JUHTIMISKESKU

SE TEHNIKA

SOETUS

604 580,59, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 0 59 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin

ei raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

Maismaavarustuse

soetamine ja

paigaldamine

piirilõikudele 9-11

3 238 389,79, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 0 21 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin

ei raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud.

arv 0 1 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

kord projekti

jooksul.

9 (9)

6. Muudan käskkirja punkti 6.8.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud. Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga a) on tegevustoetusena

antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna;“.

7. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi.“.

8. Muudan käskkirja punkti 8.4.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja

lõpparuande esitamise ajaks.“.

9. Muudan punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „ 9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti

lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“

10. Muudan punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviija le

maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

11. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 20_Siseministri 12. detsembri 2023. a kaskkirja nr 1-3_143 terviktekst_TRACK.docx

Lisa 20
KÄSKKIRI

12.12.2023 nr 1-3/143
muudetud siseministri…kk nr …

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö
kaudu ühise viisapoliitika toetamine“
toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)1 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2024–31.12.2029

Elluviija
Välisministeerium (VäM)

Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
Siseministeerium (SiM)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 182. septembridetsembri 20252. a käskkirjaga nr 1-3/6596 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (muudetud siseministri… kk nr …)
1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11482 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgiga „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 eesmärgiprogrammi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ alaeesmärgi „Tasakaalustatud rändepoliitika“tegevuse 4.1. „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“ võimekuse „Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine“ eesmärgi saavutamisse ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse Välispoliitika Arengukava 2030“5 programmiga.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid
2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi b) täitmisesse;
• panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse;
• on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)6 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8527 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kelle jaoks muudab ühtlustatud viisade väljastamine menetlusprotsessi lihtsamaks, kliendisõbralikumaks ning hõlbustab seaduslikku reisimist.

2.3. TATi projekti mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.4. TATi eesmärgid saavutatakse järgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel

2.4.1. „VIISAMENETLEJATE KOOLITUSED“ (sekkumisliik 001 Viisataotluste menetlemise parandamine):
2.4.1.1. Projekti eesmärk ja sisu: Schengeni viisade menetlejate koolitamine ja stažeerimisprogramm, Schengeni hindamiseks riiklike ekspertide ettevalmistamine, et tagada menetlejate pädevus ning viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline rakendamine. Projekti käigus korraldatakse vähemalt viis erinevas vormis koolitust.
2.4.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029
2.4.1.3. Projekti elluviija: VäM
2.4.1.4. Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud, sh VäMi, PPA ja KAPO teenistujad

2.4.2. „KONSULAARKOOSTÖÖ“ (sekkumisliik 004 Konsulaarkoostöö):
2.4.2.1. Projekti eesmärk ja sisu: Liikmesriikide ühisauditid väliste teenuseosutajate viisakeskustesse ja õppekäigud Eestit viisade väljastamisel esindavate liikmesriikide esindustesse. Eesmärgiks erinevate koostöövormide arendamine, et vahetada teadmisi ja parimaid praktikaid ning seeläbi tagada viisaeeskirja ja VIS määruse ühetaoline rakendamine.
2.4.2.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029
2.4.2.3. Projekti elluviija: VäM
2.4.2.4. Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud
2.4.3.
2.4.4. „TEGEVUSTOETUS – VIISAMENETLUSE TÕHUSTAMINE“ (sekkumisliik 008 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika)
2.4.4.1. Projekti eesmärk ja sisu: Schengeni viisa taotlemisega seotud teenuste tõhusam osutamine, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse. Projekti raames palkab või saadab välisministeerium Schengeni viisasid menetlevatesse Eesti esindustesse, kus töökoormus on suurenenud, täiendavalt konsulaartöötajaid.
2.4.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2029
2.4.4.3. Projekti elluviija: VäM
2.4.4.4. Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud
(muudetud siseministri …kk nr …)
3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused8
4.1. TATi eelarve on 95680 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud.

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühetaolise viisamenetluse kõikides viisasid väljastavates esindustes ja hõlbustades õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. Viisataotluste menetlemisel on kõigil konsulaarametnikel ühtne arusaam õigusaktidest ning muudatustest viisaregistris, et oleks tagatud korrektne ja efektiivne viisamenetlus, sh on suurenenud teadmised haavatavate gruppide õiguste kaitsest. Teadmised ja kogemused koostööst välise teenuseosutajaga ja nende tegevuse auditeerimise oskused paranevad.

4.3. Eelarve jagunemine ning projekti seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

(muudetud siseministri … kk nr …)

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus
6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)9 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Otsesed kulud
6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
6.2.3. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks);
6.2.4. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu);
6.2.5. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);
6.2.6. tegevustoetuse puhul töökoha loomise kulu (sh andmeside- ja IKT-kulu) (muudetud siseministri kk nr …).

6.3. Kaudsed kulud
6.3.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3. ;Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud; (muudetud siseministri … kk nr …)
6.3.2.
6.3.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

6.3.4. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.3 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:
7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;
7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;
7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMi välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti abikõlblikkuse perioodi algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata. (muudetud siseministri kk nr …)

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused
8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine.(muudetud siseministri …kk nr …)

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:
8.3.1.1. projekti kirjelduse;
8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub detailne kirjeldus. (muudetud siseministri … kk nr …);

8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;
8.3.4. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, õppevisiidi jms) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist
8.3.5. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;
8.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
8.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh andmeid projektides osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt osalejate kuludega seotud maksetaotluse esitamise ajaks.
8.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.
8.3.9. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
8.3.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
8.3.9.2. TATi muutmise vajalikkusest;
8.3.9.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist;

9. Aruandlus
9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti abikõlblikkuse perioodi algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 3045 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …)

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne annab ülevaate tehtud tegevustest ning on nõuetekohaselt täidetud.

9.7. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM aruande.

9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalseltvähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri …kk nr …)

9.9. Projektides, kus koolitused toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TAT muutmine
10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted
Käskkiri jõustub alates 01.01.2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets
siseminister

Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

Lisa 2_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_29 muutmise eelnou seletuskiri.pdf

Lisa 2

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse neljandat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga

nr 1-3/29 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused . Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskir jas

nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Eelnõu paneb ette kahte tüüpi TATi muudatused – tehnilised ja eelarvelised:

1. Tehnilised muudatused: 1.1. Käskkirja punktides 1, 1.13, 6.8.2 ja 8.2 uuendatakse viiteid alusdokumentidele ning

täpsustatakse sõnastust tulenevalt korduma kippuvatest küsimustest; 1.2. Käskkirja punktide 8.4.6, 9.2 ja 9.8 muudatused on vajalikud selleks, et Siseministeeriumil oleks õigeaegselt olemas info Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete

tarbeks, mis koostatakse elluviijate edastatud aruannete põhjal. Programmperioodi lõpus lõppevate projektide lõpparuande esitamise tähtaega on vaja lühendada, sest elluviijale saab

toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, mistõttu on Siseministeeriumil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses

2. Eelarvelised muudatused:

2.1. Euroopa Komisjon eraldas piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu Eestile täiendava raha vahehindamise ning Schengeniga ühinenud riikide sissemaksete arvelt. Raha tuleb suunata Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste rakendamiseks. Sellest tuleneva lt

eraldatakse täiendav raha osaliselt idapiiri seireseadmetele olukorrateadlikkuse suurendamiseks välispiiril ning elektrooniliste piirikontrolli väravate uuendamiseks, et

muuta seaduslik piiriületus sujuvamaks. Lisaks on mõnes projektis kasutamata vahendeid, mille arvelt suurendatakse nende projektide eelarveid, kus on tekkinud puudujääk.

Täiendava rahaga on võimalik liita TATi täiendavaid tegevusi, nt lisatakse projekt seadmete soetamiseks piirilõikudesse 9–11 ning pikendatakse projekte „Maismaavarustuse soetamine

ja paigaldamine piirilõikudele 1–3, 7 ja 8" aasta võrra, s.o kuni 31.12.2027 ja projekti „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirlõikudele 4-6“ abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra, s.o kuni 31.12.2028.

Projektide vahelised ümbertõsted:

Projekt

KEHTIV TAT UUS

EELARVEJAOTUS Muutus Selgitused

DROONIDE SOETAMINE 191 597,04 191 590,59 -6,45 Projekt lõppenud, kasutamata jäägi

viime PL 4-6 projekti

SEIRETEHNIKA Maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele

4-6

7 199 201,08 8 115 191,44 915 990,36

Droonide projekti jäägi lisandumine

6,45 eurot + eelarve suurenemine

lõigu 4-6 väljajäänud (Võmmorski

lõik ja Marinova mets) lõikude

lisandumine 915 983,91

SEIRETEHNIKA Maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele

1-3, 7 ja 8

8 668 961,70 9 163 176,68 494 214,98 Eelarve suurenemine lõigu 7-8

eelarve osas

SEIRETEHNIKA maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele

9-11

0 3 238 389,79 3 238 389,79 Uus projekt vahehindamise

eraldisest

TEGEVUSTOETUS Seiretehnikute

värbamine ja koolitamine 1 123 670,27 1 147 372,20 23 701,93

Lisatud seiretehnika ülalpidamise ja

hooldamise projekti

finantskorrektsiooni otsusega seotud

raha (16043,8+7658,13)

TEGEVUSTOETUS Seiretehnika

ülalpidamine ja hooldamine välispiiril 5 078 447,00 5 054 745,07 -23 701,93

Finantskorrektsiooni ostsuega

eelarve vähendamine RHSi

rikkumise tõttu (16043,8+7658,13

eurot)

Tegevustoetus: automatiseeritud

toimivuse tagamine piiripunktides 4 940 897 3 000 000

Eelarve suurendus 3 mln

vahehindamise eraldise arvelt

Luhamaa juhtimiskeskuse

projekteerimine ja ekspertiis 292 259,38 -47 395,48

Eelarve vähendamine, plaanitud

tegevused on ellu viidud

Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse

tehnika soetus 604 580,59 47 395,48

Eelarve suurendamine Luhamaa

juhtimiskeskuse projekti jäägi arvelt

Lisatud tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja

- metoodikale.

Projektid panustavad Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitavad seega kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a)

täitmisesse ning „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, ja usaldus riigi institutsioonide vastu.

Projektid on kooskõlas siseturvalisuse arengukava 2020-2030 tegevussuundadega:

 jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;

 kasutada piiri valvamiseks kaasaegseid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku nõuetele;

 tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;

 pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkus t ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust.

Projektid on seotud strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022 – 2031“1

peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“.

25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. TATi lisatavad tegevused on kooskõlas rakenduskavaga, kuid

ei sisaldunud keskkonnamõju eelhinnagu läbiviimise ajal kehtinud rahastamiskavas. Siseministeerium tellitud uus keskkonnamõju eelhinnang ettevõttelt Alkranel OÜ on valmimas. Kuivõrd TATi lisatavad tegevused on sarnased neile, mis võeti arvesse esimese eelhinnangu

andmisel, saab neile ekstrapoleerida eelmise eelhinnangu tulemusi ning suure tõenäosusega ei ole vaja täiemahulist keskkonnamõju hindamist läbi viia. Projekti tegevuste läbiviimise l

järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Kuna piiritsoon ei ole avalikkusele ligipääsetav, siis arvestatakse uute piirilõikude projekteerimisel universaalse disaini põhimõtet sellises ulatuses, mis ei sea ohtu piiri turvalisust

ja julgeolekut.

Elluviija kohustub ka uute tegevuste läbiviimisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse

nõudeid.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõike 9 kohaselt võib tegevus saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning

muudest liidu vahenditest. Hüvitada ei tohi sama kulu.

Välispiiri seiramise ja kontrolliga seotud varustust on võimalik rahastada riigieelarvest, kuid

arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Korraldusasutus kontrollis VV 9. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 kinnitatud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

ning veendus, et ühtegi sellist meedet, kust saaks rahastada TATi tegevustega sarnaseid tegevusi, ei ole. Samas on PPA-l võimalik taotleda otse Euroopa Komisjonist toetust välisp iir i

valvamisega seotud projektidele. Topeltrahastamise riski täielikuks maandamiseks teeb Siseministeerium detaile kulude analüüsi siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Lisanduvatele tegevustele antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning

piirihalduse korraldamine PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõimalik projektide elluviija. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt

elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiab iga.

1 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

Lisa 3_Pohioiguste hartaga ja puuetega inimeste oiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3_29.xlsx

Lisa 4_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_29 terviktekst_TRACK.docx

Lisa 4
KÄSKKIRI

14.02.2023 nr 1-3/29
muudetud siseministri käskkirjadega 02.05.2024 nr 1-3/37,
23.08.2024 nr 1-3/111,
14.11.2024 nr 1-3/123 ja
...2025 nr 1-3/…

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2029

Elluviija
Politsei- ja Piirivalveamet

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Siseministeerium

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 182. septembridetsembri 20252. a käskkirjaga nr 1-3/6596 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 alaeesmärgi programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse ning on kooskõlas strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022–2031“4 peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“.. (muudetud siseministri …kk nr …)

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid
2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse;
• panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja näitajatesse; (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37.)
• on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)5 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8526 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:

2.3.1. PIIRIKONTROLLISEADMETE UUENDAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)
2.3.1.1. Projekti eesmärk ja sisu: olemasoleva piirikontrolli tehnika uuendamine ja kaasajastamine ning EESi7 toimivuse tagamine eesmärgiga võtta kasutusele uusim tehnoloogia. Projekti raames hangitakse piirikontrolli läbiviimiseks ja EESi kasutamiseks vajalikke seadmeid koos litsentside ja tootetoega. (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/37)
2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.1.3. Projekti sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) teenistujad

2.3.2. DROONIDE SOETAMINE (sekkumise kood: 002 Piirivalve – õhuvarustus)
2.3.2.1. Projekti eesmärk ja sisu: õhuvaatluse võimekuse suurendamine piiri valves. Projekti raames soetatakse välispiiri valvamiseks droonid.
2.3.2.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2024
2.3.2.3. Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.3. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 1–3, 7 JA 8 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus)
2.3.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 1–3, 7 ja 8 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse ida- ja kagupiiri lõikudele 1–3, 7 ja 8 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.
2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.20276 (muudetud siseministri … kk nr …)
2.3.3.3. Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.4. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRLÕIKUDELE 4‑6 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus)
2.3.4.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 4–6 toimuvast. Kagupiiri lõikudele 4–6 ostetakse ja paigaldatakse kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.
2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.20286 (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ja …kk nr …)
2.3.4.3. Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.5. LUHAMAA JUHTIMISKESKUSE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood: 006 Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)
2.3.5.1. Projekti eesmärk ja sisu: Luhamaa juhtimiskeskuse kaasajastamise tulemusel on võimalik jälgida piirilõikudele paigaldatud seirekaamerate abil piiriolukorda. Projekti raames tellitakse Luhamaa juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis. Projekteerimine sisaldab autori järelevalve teostamist ehitusperioodi käigus. Hanke viib läbi Riigi Kinnisvara AS, kuid maksja on PPA. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja 23.08.2024 kk nr 1-3/111 )
2.3.5.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2026 (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/37)
2.3.5.3. Projekti sihtrühm: PPA

2.3.6. PIIRVALVE ja -KONTROLLI MAISMAASÕIDUKID (Sekkumise kood: 003 Piirivalve – maimaavarustus)
2.3.6.1. Projekti eesmärk ja sisu: Piiripatrullide reageerimisvõimekus on tagatud. Projekti raames ostetakse ja ehitatakse vajadustele vastavaks ümber piiripatrulli bussid.
2.3.6.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025
2.3.6.3. Projekti sihtrühm: PPA piiripatrull

2.3.7. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)
2.3.7.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnikute toel on tagatud piirilõikudes 1–8 ja Narva jõe seirepositsioonide töö. Projekti raames värvatakse ja koolitatakse 6 seiretehnikut, kelle ülesandeks on vastutada uute seirepositsioonide töötamise eest. Projektis kaetakse tööjõu, koolitamise ja töökoha loomise kulud.
2.3.7.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2027
2.3.7.3. Projekti sihtrühm: Värvatud PPA seiretehnikud

2.3.8. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE VÄLISPIIRIL (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)
2.3.8.1. Projekti eesmärk ja sisu: ELi välispiir on kaitstud seiretehnika toimepidevuse ja elukaare tagamise toel. Tegevustoetusest kaetakse piiri seiretehnika elukaare, ülalpidamise ja hooldusega seotud kulud, sh litsentside tasud, serveriruumide rent, sidekulud jne
2.3.8.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.8.3. Projekti sihtrühm: PPA

2.3.9. TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES (Sekkumise kood 026: Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)
2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide Tallinn-1, Narva-1 ja Saatse ABC-väravate rentimise ja töös hoidmisega seotud kulud. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja …2025 kk nr 1-3…))
2.3.9.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.9.3. Projekti sihtrühm: PPA

2.3.10. VÕMMORSKI JA MAADE VAHETAMISEGA SEOTUD PIIRILÕIKUDE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123)
2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski ja vahetatavate maade piirilõikude projekteerimine ja ekspertiis. Projekti tulemused võetakse aluseks piirilõikude ehitustöödele, et ühendada seni välja ehitamata piirilõigud. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvest. (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123)
2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–30.06.2026 (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123)
2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja 23.08.2024 kk nr 1-3/111)

2.3.11. NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaa varustus)
2.3.11.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seire- ja juhtimiskeskuse tehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade Narva jõel toimuvast. Projekti käigus soetatakse ja paigaldatakse kaasaegsed seirekaamerad, sensorid, võrguseadmed jm ning juhtimiskeskuse operaatorite juhtimissüsteem.
2.3.11.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–30.06.2026
2.3.11.3. Projekti sihtrühm: PPA
(muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123)

2.3.12. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 9–11 (sekkumise kood 003 Piirivalve – maismaavarustus)
2.3.12.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 9–11 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse lõikudele 9–11 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.
2.3.12.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2028.
2.3.12.3. Projekti sihtrühm: PPA
(muudetud siseministri …2025 kk nr 1-3/…)
3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused8
4.1. TAT eelarve on 29 340 897,01 36 989 485,69 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri …2025 kk nr 1-3/…)
4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel.
4.3. Eelarve jagunemine ning tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37, 23.08.2024 kk nr 1-3/111, ja 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ja …2025 kk nr 1-3/…)

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus
6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)9 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatust.

6.3. Otsesed kulud
6.3.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
6.3.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
6.3.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus);
6.3.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);
6.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent avalikustamise ürituste korraldamiseks);
6.3.6. välispiiri kontrolli ja -valve seadmete, varustuse ja süsteemide soetus-, paigaldamis- ning ülalpidamiskulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid).
6.3.7. välispiiri kontrolli ja -valve taristu renoveerimis- ja hoolduskulu

6.4. BMVI toel arendatavate seadmete ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus)10 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid.

6.5. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist:
• IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat;
• muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat;
• suured sõidukid ja taristuinvesteeringud (nt hoonete ehitus ja suuremahuline renoveerimine, laeva, helikopteri ja lennuki ost) vähemalt 10 aastat.
6.5.1. Piirivalve ja -kontrolli teenuse katkematu tagamise eesmärgil soetatud varu seadmed ei pea olema kasutuses punktis 6.5. nimetatud ajal, kuid neid ei tohi samal ajal kasutada muul eesmärgil. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

6.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada.

6.7. Elluviija registreerib suuremahulise piirihalduse operatiivvarustuse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha see kättesaadavaks kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64 lõikega 9.

6.8. Kaudsed kulud
6.8.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;
6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud. Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga a) on tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna; (muudetud …kk nr …)
6.8.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama;

6.9. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle:
7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;
7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;
7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul.“. (muudetud siseministri 23.08.2024 kk nr 1-3/111).

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37).

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37).

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused
8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)11 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab täitma tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusied, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine. (muudetud siseministri …kk nr …)

8.3. Ühendmääruse § 11 lõikes 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/67912.

8.4. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
8.4.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:
8.4.1.1. projekti kirjelduse
8.4.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub detailne kirjeldus.

8.4.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
8.4.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;
8.4.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
8.4.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist;
8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande maksetaotluse esitamise ajaks (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja …kk nr …)
8.4.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
8.4.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
8.4.7.2. TATi muutmise vajalikkusest;
8.4.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist;
8.4.8. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;
8.4.9. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;
8.4.10. (kustutatud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

9. Aruandlus
9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …)

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri …2025 kk nr 1-3/…)

9.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TATi muutmine
10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TATi muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

10.9. Pärast punktis 10.8 nimetatud muudatuste kooskõlastust korraldab SiM TATi muutmise Struktuuritoetuste registris.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets
siseminister

Lisad:
1. Seletuskiri
2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

Lisa 5_Siseministri 21. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_33 muutmise eelnou.pdf

EELNÕU

Lisa 5

KÄSKKIRI

Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2

„IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu

Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“

toetuse andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 21. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13- 2.13/946- 1

Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliit ika

rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja

korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel

sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on seotud PPA strateegia

„PPA 2030“2 eesmärgiga „Piir peab“. TAT on kooskõlas Siseministeeriumi

valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.“.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 „PPA 2030“

3. Muudan käskkirja punkti 2.3.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.3. ETIAS riiklik üksus (pärast ETIAS live’i) (sekkumise kood: 022

Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS Art 85 (2)) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse ülalpidamine. ETIAS riikliku

üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse

tööjõukulud, lähetus- ja koolituskulu. 2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.10.2026–31.01.2029

2.3.3.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.3.4.Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad.“.

4. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.7 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.7. ETIAS riiklik üksus (enne ETIAS live’i) (sekkumise kood: 021

Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS muu) 2.3.7.1.Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse töö käivitamine, sh äritestimise

ja arendusvajaduse kaardistus. ETIAS riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade

menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti

raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse loomisega seotud töökohtade loomise kulu, personalikulu ning lähetus- ja koolituskulu.

2.3.7.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.11.2023–31.12.2026

2.3.7.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.7.4.Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad.“

5. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„ 4.1. TAT eelarve on 10 042 882,87 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja

riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu.“.

6. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli ridu „SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC),

Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine “,

„InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis“ ja „ETIAS riiklik üksus“ ning kehtestan need järgmiselt:

7. Muudan punkti 7.4 ja täiendan seda teise ning kolmanda lausega järgmiselt:

„Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

8. Muudan käskkirja punkti 7.5 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

„Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude

abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest elluviijat.“.

Projekt Projekti

eelarve

kokku (koos

käibemaksu

ga), sh

kaudsete

kulude määr

kogu

projekti

eelarvest

Kohustusliku näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtü

hik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

SIRENE töövoo süsteemi

(iSpoC), Schengeni infosüsteemi

(ESIS, ESIS_ADMIN)

ja Interlyysi arendamine

1 995 457, sh kaudsed

kulud 0,7%

BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatu

d suuremahuliste IT-süsteemide arv

arv 1 1

BMVI O.1.10 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatu

d IT-funktsioonide arv

arv 0 6

BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud.

arv 0 7

InterOperability ehk

koostalitlusvõim e arendamine

Eestis

4 020 000,00, sh kaudsed

kulud 1,3%

BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatu

d suuremahuliste IT-süsteemide arv

arv 1 1

BMVI O.1.11.1 Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja

töötatud suuremahuliste IT- süsteemide arv

arv 1 1

ETIAS riiklik

üksus (enne

ETIAS live’i)

549 180,87 ,

sh kaudsed kulud 3,9%

BMVI O.1.11. Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemide arv

arv 1 1

ETIAS riiklik

üksus (pärast

ETIAS live’i)

1 000 000, kaudsed kulud on

abikõlbmatud

BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemide

arv

arv 1 1

9. Muudan punkti 7.6 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse

osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on

täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

10. Muudan käskkirja punkti 8.3.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja

lõpparuande esitamise ajaks.“.

11. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

12. Muudan käskkirja punkti 9.4 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“

13. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviija le maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. “.

14. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“ uue versiooniga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro Siseminister

Lisa 6_Siseministri 21. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_33 muutmise eelnou seletuskiri.pdf

Lisa 6

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse teistkordselt piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud

siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuva lve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT).

Eelnõuga suurendatakse TATi eelarvet, lisatakse täiendav projekt ning täpsustatakse selguse huvides osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade

seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse

viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma regulaarselt ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust.

2) TATi punktis 2.3.3 nimetatud tegevus „ETIAS riiklik üksus“ lahutatakse kaheks eraldi tegevuseks: enne ETIAS live’i ja pärast ETIAS live’i. Eraldi projektid on vajalikud, kuna

korraldusasutus peab Euroopa Komisjonile raporteerima enne ja pärast ETIASe rakendumist tehtud kulud eraldi koodiga. EK hüvitab riigile pärast rakendumist tehtud

kulud selleks väljatöötatud skeemi alusel täiendavast eraldisest. ETIASe rakendumine on sõltuvuses Euroopa Liidu keskse infosüsteemi valmimisest ning kõikide liikmeriik ide valmisolekust. Algselt oli planeeritud, et ETIAS rakendub juba programmperioodi alguses,

kuid keskse infosüsteemi ajakava on oluliselt nihkunud, mistõttu tekkis tehniline vajadus uue projekti – „ETIAS riiklik üksus (enne live’i)“. Uus projekt on kirjeldatud käskkirja

punktis 2.3.7. 2025. a oktoobri seisuga peaks ETIAS rakenduma 2026. a IV kvartalis (eelduslikult oktoobris). Projektide abikõlblikkuse periood kattub osaliselt, et tagada paindlikkus juhuks, kui ajakava peaks veel nihkuma.

3) TATi 4. punktis suurendame TATi eelarvet 180 000 euro võrra, mis siseministeer iumi

juhtkonna otsusel lisandub projektile „SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine“, et adresseerida Schengeni hindamise soovitusi nr 18, 19, 21, 22, 27, 28 ja 30. Lisaks viiakse tabelis 4.3 toodud

indikaatorid kooskõlla rakenduskava muudatusega.

4) Punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

5) TATi punktide 7.5 ja 7.6 täiendused on tingitud projektide elluviimisel tekkinud

küsimustest. Seetõttu on eraldi välja toodud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 33 nimetatud võimalus makse menetlemise pikendamiseks ja peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

6) Punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäeva lt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja

piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

7) Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse TATi punktiga 9.4 elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

8) Punktid 8.3.6 ja 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa

Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on

vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus,

anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik. Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõike 9 kohaselt võib tegevus saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning

muudest liidu vahenditest. Hüvitada ei tohi sama kulu.

Piirihalduse IKT-arendusi on teoreetiliselt võimalik rahastada riigieelarvest, kuid arvestades

riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Lisaks BMVI-le oleksid konkreetsed IKT-süsteemid abikõlblikud 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest nr 21.1.2.1

„Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“2. Korraldusasutus kontrollis toetust saanud projektide nimekirja ning veendus, et TATis

nimetatud tegevustele meetme 21.1.2.1 raha eraldatud ei ole. Schengeni infosüsteemiga seotud arendusi rahastatakse osaliselt ka Sisejulgeolekufondist (edaspidi ISF). Nii ISFi kui BMVI korraldusasutus on SiM ning koordinaatorid teevad tihedat koostööd lisavajaduskaartide arutelu

ja projektide elluviimise ajal.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid . - ELT L 231,

30.6.2021, lk 159–706. 2 VV 9. jaanuari 2025. a korralduse nr 15 „Perioodi 2021 -2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1

Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui

elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

ETIASe projekti kaheks jagamise ja TATi eelarve suurendamisega ei muutu tegevuste sisu.

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10603;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11484;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumiga.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

Lisa 7_Pohioiguste hartaga ja puuetega inimeste oiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3_33.xlsx

Lisa 8_Siseministri 21. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_33 terviktekst_TRACK.docx

Lisa 8
KÄSKKIRI

21.02.2023 nr 1-3/33
muudetud siseministri 02.06 kk nr 1-3/45
ja … kk nr …
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2
"IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu
Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel
tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel"
toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2022–31.12.2029

Elluviija
Politsei- ja Piirivalveamet
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Siseministeerium

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 182. septembridetsembri 20252. a käskkirjaga nr 1-3/9665 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (muudetud siseministri … kk nr …)
1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“. programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse, „Integreeritud piirihalduse strateegia 2019–2023“ eesmärkide täitmisesse ning on seotud PPA strateegia „PPA 2030“4 eesmärgiga „Piir peab“. TAT on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga. (muudetud siseministri … kk nr …)

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid
2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgi täitmisesse;
• panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse;
• on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)5 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8526 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:

2.3.1. SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyys arendamine (sekkumise kood: 024 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni infosüsteem (SIS))
2.3.1.1. Projekti eesmärk ja sisu: SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC) osaline arendamine (sh liidestumine väliste andmekogudega/rakendustega) ja tööprotsesside automatiseerimine, Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine ning nendele süsteemidele jätku- ja hoolduskulude tagamine süsteemide toimimiseks. Partner vastutab arenduste teostamise eest ning osaleb koolitustel ja väliskohtumistel. Arenduste teostamiseks vajaliku sisendi, sh ärianalüüsi eest vastutab elluviija.
2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.1.3. Projekti elluviija: PPA
2.3.1.4. Projekti partner: SMIT
2.3.1.5. Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

2.3.2. InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis (sekkumise kood: 025 Suuremahulised IT-süsteemid - koostalitlusvõime)
2.3.2.1. Projekti eesmärk ja sisu: Rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2019/8177 ja (EL) 2019/8188 nõuded, mille tulemusena paraneb kolmanda riikide kodanike isikutuvastamine, samasuse kontroll ja identiteedipettuste avastamine ühisest isikuandmete hoidlast päringute tegemise- ja isiku (sh biomeetria ja dokumendi) andmete võrdlemisega. Täiendavalt paraneb andmekvaliteet erinevate ELi ja riigisiseste rakenduste vahel. Projekti raames luuakse koostalitlusvõimet käsitlevate määruste nõuetest tulenevad funktsionaalsused ning luuakse võimekus lahendada kollaseid linke. Andmete pärimise eesmärgil ning kollaste linkide lahendamise võimekuse loomiseks luuakse ühendus ELi süsteemidega Euroopa otsinguportaali kaudu. Projekti partner analüüsib koostalitlusvõime määrustest tulenevaid IT nõudeid ja vastutab arenduste eest, osaleb koolitustel ja väliskohtumistel.
2.3.2.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.2.3. Projekti elluviija: PPA
2.3.2.4. Projekti partner: SMIT
2.3.2.5. Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

2.3.3. ETIAS riiklik üksus (pärast ETIAS live’i) (sekkumise kood: 022 Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS Art 85 (2))
2.3.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse ülalpidamine. ETIAS riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse tööjõukulud, lähetus- ja koolituskulu.
2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.10.20261.2023–31.01.202930.09.2027
2.3.3.3. Projekti elluviija: PPA
2.3.3.4. Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad
(muudetud siseministri …kk nr …)

2.3.4. TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide andmekeskuse rent (sekkumise kood: 027 tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks)
2.3.4.1. Projekti eesmärk ja sisu: ELi suuremahuliste infosüsteemide haldamise andmekeskuse ülalpidamine. Projektiga tagatakse EESi, viisainfosüsteemi, SISi jne andmeühenduseks vajalike serverite jm seadmete ruumi ülalpidamiskulu sh nt elekter ja kaetakse rikete korral seadmeruumi toimimiseks vajalike seadmete kulu.
2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.4.3. Projekti elluviija: SMIT
2.3.4.4. Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

2.3.5. TEGEVUSTOETUS: EKSPO rakenduse ülalhoidmine ja jätkuarendused (sekkumise kood: 027 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks)
2.3.5.1. Projekti eesmärk ja sisu: EES ja ETIAS juurutamise projekti käigus loodud EKSPO rakenduse ülalhoidmine ning EES, ETIAS ja koostalitlusvõime vajadustest lähtuvate jätkuarenduste realiseerimine ning tekkivate puuduste kõrvaldamine. Partner vastutab EKSPO arenduste teostamise eest.
2.3.5.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.12.2023–31.12.2029 (muudetud siseministri 02.06.2025 kk n1-3/45)
2.3.5.3. Projekti elluviija: PPA
2.3.5.4. Projekti partner: SMIT
2.3.5.5. Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

2.3.6. TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide koordineerimine (sekkumise kood: 027 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks)
2.3.6.1. Projekti eesmärk ja sisu: Siseturvalisuse valdkonna Euroopa Liidu üleste infosüsteemide arenduste ning juurutamiste sh koostalitlusvõime koordineerimine Eestis. Projekti raames palgatakse 3 koordinaatorit (ELi projektide üldkoordinaator, PPA ELi projektide koordinaator ja SMITi ELi projektide koordinaator) ning kaetakse töökohtade loomise ja nõupidamiste, koolituste ja seminaride kulud. Partner vastutab PPA ELi projektide koordineerimise eest ning osaleb nõupidamistel, koolitustel ja seminaridel.
2.3.6.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.06.2023–31.12.2026
2.3.6.3. Projekti elluviija: SMIT
2.3.6.4. Projekti partner: PPA
2.3.6.5. Projekti sihtrühm: SMIT ja PPA

2.3.7. ETIAS riiklik üksus (enne ETIAS live’i) (sekkumise kood: 021 Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS muu)
2.3.7.1. Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse töö käivitamine, sh äritestimise ja arendusvajaduse kaardistus. ETIAS riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse loomisega seotud töökohtade loomise kulu, personalikulu ning lähetus- ja koolituskulu.
2.3.7.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.11.2023–31.12.2026
2.3.7.3. Projekti elluviija: PPA
2.3.7.4. Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad
(muudetud siseministri … kk nr …)

3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused9
4.1. TAT eelarve on 10 042 882,87 9 862 882,87 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri … kk nr …)
4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel.
4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad kohustuslikud näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

(muudetud siseministri …kk nr …)

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus
6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)10 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes c sätestatust.

6.3. Otsesed kulud
6.3.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
6.3.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
6.3.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud);
6.3.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);
6.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks);
6.3.6. piirivaldkonna seadmete ning IT-süsteemide soetuse, analüüsi, arendamise, testimise, ülalpidamise ja hoolduse ja kasutamisega seotud kulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid);

6.4. BMVI toel arendatavate seadmete ja IT-süsteemide ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus)11 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid.

6.5. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist:
• IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat;
• muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat;

6.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Ristkasutatavad IT-süsteemid peavad edastama piirihaldussüsteemidele andmeid ja osutama teenuseid riiklikul või ELi tasandil. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada.

6.7. Kaudsed kulud
6.7.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;
6.7.2. Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga c) on tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna;
6.7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama;

6.8. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.7.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:
7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest;
7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;
7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata. (muudetud siseministri kk nr …)

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri kk nr …)

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri kk nr …)

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused
8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)12 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi. (muudetud siseministri 02.06.2025 kk nr 1-3/45)

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:
8.3.1.1. projekti kirjelduse;
8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub detailne kirjeldus.
8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;
8.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
8.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist;
8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks. (muudetud siseministri … kk nr …) iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;
8.3.7. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;
8.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.
8.3.9. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
8.3.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
8.3.9.2. TATi muutmise vajalikkusest;
8.3.9.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9. Aruandlus
9.1. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …)

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e‑toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri … kk nr …)

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri …kk nr …)

9.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas partneriga kooskõlastatud järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TATi muutmine
10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile partneriga kooskõlastatud põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets
siseminister

Lisad:
1. Seletuskiri
2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

Lisa 9_Siseministri 21. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_36 muutmise eelnou.pdf

Lisa 9

EELNÕU

Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3

„Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused “ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13-2.13/946-1

Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025 .a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel

sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“.“. 3. Muudan käskkirja punkti 2.3.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2027“.

4. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja täiendan seda teise ning kolmanda lausega järgmiselt: „Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

5. Muudan käskkirja punkti 8.3.6 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks;“.

6. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb

esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada

45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

7. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviija le

maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. “.

8. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Ministri kaskkirjade eelnoude kooskolastamiseks esitamine.pdf

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ministri käskkirjade eelnõude

kooskõlastamiseks esitamine

29.10.2025 nr 1-6/3289-1

Austatud ministrid

Esitame kooskõlastamiseks järgmised siseministri käskkirjad: 1. siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine ;

2. siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuva lve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine;

3. siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine;

4. siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise

viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine;

5. siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine.

Muudatused on tingitud vahehindamise järgselt Euroopa Komisjonilt saadud täiendava eraldise kasutuselevõtuks, projektide rakendamisel tekkinud eelarve ümbertõstmise, projektide

pikendamise ning tingimuste sõnastuse täpsustamise vajadusest. Muudatused projektide näitajates on kokkulepitud Euroopa Komisjoniga.

2 (2)

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 muutmise eelnõu

2. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 muutmise eelnõu seletuskiri 3. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht_1-3/29 4. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 terviktekst_TRACK 5. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 muutmise eelnõu

6. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 muutmise eelnõu seletuskiri 7. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht_1-3/33 8. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 terviktekst_TRACK 9. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 muutmise eelnõu

10. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 muutmise eelnõu seletuskiri 11. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht_1-3/36 12. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 terviktekst_TRACK 13. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 muutmise eelnõu

14. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 muutmise eelnõu seletuskiri 15. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht_1-3/30 16. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 terviktekst_TRACK 17. Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 muutmise eelnõu

18. Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 muutmise eelnõu seletuskiri

19. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3/143

20. Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 terviktekst_TRACK

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/25-1194 - Ministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul 

Kohustuslikud kooskõlastajad: 
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4bcc385-2479-456e-bcc4-9d4a05f6b0bd 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4bcc385-2479-456e-bcc4-9d4a05f6b0bd?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	2-3/3723-1
Registreeritud	30.10.2025
Sünkroonitud	31.10.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari	2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	2-3/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Joonas Pärenson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad