Kiri

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kristi Lillemägi

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie 07.10.2025 nr 11-2/1035-1

Meie 30.10.2025 nr 2.3-8/25/3232-2

Vastus pöördumisele

Tänan Teid pöördumise eest.

Saan Teie pöördumisest aru selliselt, et soovite:

1) üldisemat inspektsiooni tõlgendust selle kohta, kas riikliku statistika seadust saaks

tõlgendada selliselt, et programmiväliseks statistikatöö tellimiseks ei vaja töö tellija

isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse väljatoomist, sest selliseks andmetöötluseks on

riiklikust statistika seadusest tulenevalt õiguslik alus Statistikaametil; ja

2) inspektsiooni hinnangut, kas romade aastastatistika tööd saaks teha Statistikaamet riikliku

statistika seaduse alusel ilma poliitika kujundamise uuringuks ettenähtud menetlusjada

järgimata.

Kõigepealt selgitan, et märgukirjale ja selgitustaotlusele ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema

poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate

õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.

Riikliku statistika seadus on väljatöötatud Rahandusministeeriumi poolt. Seega ei saa inspektsioon

anda tõlgendusi või arvamusi riikliku statistika seaduse kohta. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS)

väljatöötaja on Justiits- ja Digiministeerium ja selgitusi selle kohta, mis on olnud seadusandja mõte

mingi sätte väljatöötamisel IKS-s, saab anda Justiits- ja Digiministeerium.

Küll aga saan selgitada seda, kuidas inspektsioon mingist isikuandmete töötlemise aluseks olevast

sättest aru saab ja seni rakendanud on.

Kahetsusväärselt näen, et olete oma pöördumises omavahel segamini ajanud programmivälise

statistikatöö ja poliitika kujundamise uuringu.

Programmiväline statistikatöö ei ole sama, mis poliitika kujundamise uuring. Teie pöördumises on

aga käsitletud programmivälist statistikatööd ja poliitika kujundamise uuringut koos ning läbisegi.

Poliitika kujundamise uuringul, nagu ka teadusuuringul, on oma uuringu hüpotees, mida

soovitakse andmetele tuginevalt, kas kinnitada või ümber lükata. Uuring teeb andmetel põhinevalt

mingi järelduse. Statistika on andmete kogumine, töötlemine ja analüüs, mille väljund kirjeldada

tegelikkust usaldusväärselt ja võrreldavalt. Seega nende tulemid on erinevad.

Selgitan, et poliitika kujundamise uuringu õiguslikuks aluseks on IKS § 6 koosmõjus näiteks

Kultuuriministeeriumi põhimäärusega, kust tuleneb, et Kultuuriministeeriumile on antud mingis

valdkonnas ülesanne poliitikat kujundada. IKS § 6 lg 5 toob sisse täienduse, mille kohaselt

2 (2)

poliitika kujundamise uuringud võrdsustatakse teadusuuringutega, neile kehtivad kõik IKS § 6

nõuded ning lisaks tuleb konsulteerida eelnevalt Andmekaitse Inspektsiooniga, kes kontrollib IKS

§ 6 tingimuste täitmist. Ka poliitika kujundamise uuringu puhul ei teki uuringu tellijal juurdepääs

isikuandmetele, kuid sellegipoolest eeldab sellise uuringu läbiviimine nii õigusliku aluse kui ka

avaliku huvi olemasolu väljatoomist. IKS § 6 lg 5 viimase lause lõpuosa toob sisse aga veel ühe

erandi – nimelt, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist, ei ole vaja eelnevalt inspektsiooni poole pöörduda.

Nüüd aga kui rääkida statistikast sh programmivälisest statistikast, siis inspektsiooni arusaamise

kohaselt tuleneb õiguslik alus sellisele andmetöötlusele tellija tegevust reguleerivast õigusaktist,

talle mingi ülesande pannud õigusaktist ja IKS § 6 lg-test 1-3. Seejuures peab riikliku statistika

tegija kontrollima IKS § 6 lg 3 tingimuste täitmist. Riikliku statistika seaduse § 4 ei saa meie

hinnangul olla isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks, sest tegemist on sättega, mis

defineerib mõisteid. Kuna Statistikaameti põhiülesanne on teha riiklikku statistikat riikliku

statistikaprogrammi alusel, siis §-ga 20 on antud Statistikaametile õigus teha statistikatöid ka

väljapool riiklikku statistika programmi. See aga ei saa olla isikuandmete töötlemise õiguslikuks

aluseks statistika tellijale.

Selleks, et vastata Teie teisele küsimusele peakski esmalt andma hinnangu kummaga on Teie poolt

pöördumises toodud näite puhul tegemist – kas tegemist on puhtalt statistikaga st tulemus on

numbriline või on tegemist uuringuga, mille aluseks on statistika ja seetõttu võib olla tegemist

poliitika kujundamise uuringuga. Seejärel, kui tegemist on uuringuga, tuleks hinnata, kas sellise

uuringu tegemise kohustus tuleneb Teile Euroopa Liidu õigusaktist ja kas selline õigusakt määrab

kindlaks ka uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatuse. Kui viimasele on vastus jaatav,

siis on võib olla tegemist IKS § 6 lg-s 5 toodud erandiga. Täpsema hinnangu andmiseks vajaks

inspektsioon rohkem teavet ja seetõttu hetkel seda teha ei saa.

Riikliku statistika seaduse väljatöötaja on Rahandusministeerium ja isikuandmete kaitse seaduse

väljatöötaja Justiits- ja Digiministeerium. Seega olgu veelkord öeldud, et nende seaduste

asjakohaste sätete kohta saavad täpsemaid selgitusi anda nimetatud ministeeriumid.

Loodan, et minu selgitused on Teile abiks.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor