Vastus pöördumisele

1

Birgit Siigur

Lastekaitsepoliitika juht

Laste ja perede osakonna juhataja ülesannetes

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Teie: 23.10.2025 nr 6-1/2669-1

Meie: 30.10.2025 nr 2-5/56_2025

Vastus pöördumisele

Austatud Birgit Siigur

Tänan Teid pöördumise eest, milles palusite võrdõigusvoliniku hinnangut

perepoliitikat puudutavatele ettepanekutele. Välja toodud ettepanekud on

oma olemuselt laiapõhjalised poliitikamuudatused, mis tõenäoliselt

mõjutaksid sihtrühmi ja tervet elanikkonda oluliselt. Palusite tagasisidet

hiljemalt 3.11.2025.

Tulenevalt lühikese tagasiside tähtajast saan anda vaid üldised vastused

ning ammendavat vastust selle kohta, kas ja kuidas Teie saadetud

pöördumises loetletud muudatused peresid, naisi ja mehi ning erinevas

piirkonnas elavaid, erinevas vanuses ja erinevast rahvusest ning erineva

terviseseisundiga inimesi mõjutaksid, ei ole võimalik anda paari päevaga.

Selliste muudatuste kaalumise käigus tuleb läbi viia põhjalikud

mõjuanalüüsid.

Igasuguste poliitikamuudatuste aluseks peab olema teadmispõhine

lähenemine ning põhjalik mõjuanalüüs. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse §

9 lg 2 kohaselt on riigil kohustus riiklikke poliitikaid planeerides, ellu viies

ja hinnates lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja

ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas rakendatavad meetmed

mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Näide sellest, kui oluline on mõju analüüse läbi viia ning mitmete

muudatuste puhul ka nende kuhjuvat mõju hinnata, on voliniku kevadel

2025 tellitud ja SA Praxise läbi viidud analüüs. Analüüs keskendus sellele,

2

milline on riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavas

olukorras rühmadele. Analüüsi tulemusel selgus, et riigi tehtud

mõjuanalüüsid ei olnud piisavalt põhjalikud ning kuigi eelhindamise käigus

analüüsiti iga muudatuse mõju eraldiseisvalt, jäeti arvestamata, et

maksutõusud ja eelarvekärped on oma olemuselt kuhjuvad. Kuigi ühe

muudatuse mõju võib olla väike, siis kokkuvõttes võib see osutuda suureks.

Kõigi muudatuste puhul on oluline, et need lähtuksid inimõigusi austavast,

kõiki ühiskonnaliikmeid väärtustavast ja hoidvast väärtusruumist. Oleme

ühiskonnana kokku leppinud, et inimõigused, sealhulgas sooline

võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine on meie ühised väärtused. Võrdsed

õigused ja võimalused, aga ka kohustused ja vastutused meestele ja

naistele on selle tugisambad.

Toetan Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud artiklis toodud

seisukohta: “perepoliitikas on oluline hoida tasakaalu ja stabiilsust, samal

ajal kohanedes oludega ja otsides tulevikku suunatud lahendusi, mitte

nooremaid põlvkondi äärmuslike seisukohtadega survestades ja

süüdistades.”

Sotsiaalministeeriumi juures “Sündimust toetavate lahendusettepanekute

väljatöötamise töörühma” koostatud raportit “Laste saamise ja

kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud” võib pidada hea arutelu

aluseks. Poliitikamuudatused ise on aga sihtrühmi otseselt mõjutavad

instrumendid ning nende välja töötamine ja rakendamise kaalumine on

järgmised sammud, mis nõuavad läbimõeldud lähenemist mõjuanalüüside

näol ning riigilt vastutustunnet kõigi elanikkonna gruppide ees.

Olen hea meelega nõus perepoliitika teemal arutelusid jätkama, eeldades

et nende lähtepunktiks on inimõigused ja võrdõiguslikkust austav

väärtusruum.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/

1

Birgit Siigur

Lastekaitsepoliitika juht

Laste ja perede osakonna juhataja ülesannetes

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Teie: 23.10.2025 nr 6-1/2669-1

Meie: 30.10.2025 nr 2-5/56_2025

Vastus pöördumisele

Austatud Birgit Siigur

Tänan Teid pöördumise eest, milles palusite võrdõigusvoliniku hinnangut

perepoliitikat puudutavatele ettepanekutele. Välja toodud ettepanekud on

oma olemuselt laiapõhjalised poliitikamuudatused, mis tõenäoliselt

mõjutaksid sihtrühmi ja tervet elanikkonda oluliselt. Palusite tagasisidet

hiljemalt 3.11.2025.

Tulenevalt lühikese tagasiside tähtajast saan anda vaid üldised vastused

ning ammendavat vastust selle kohta, kas ja kuidas Teie saadetud

pöördumises loetletud muudatused peresid, naisi ja mehi ning erinevas

piirkonnas elavaid, erinevas vanuses ja erinevast rahvusest ning erineva

terviseseisundiga inimesi mõjutaksid, ei ole võimalik anda paari päevaga.

Selliste muudatuste kaalumise käigus tuleb läbi viia põhjalikud

mõjuanalüüsid.

Igasuguste poliitikamuudatuste aluseks peab olema teadmispõhine

lähenemine ning põhjalik mõjuanalüüs. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse §

9 lg 2 kohaselt on riigil kohustus riiklikke poliitikaid planeerides, ellu viies

ja hinnates lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja

ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas rakendatavad meetmed

mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Näide sellest, kui oluline on mõju analüüse läbi viia ning mitmete

muudatuste puhul ka nende kuhjuvat mõju hinnata, on voliniku kevadel

2025 tellitud ja SA Praxise läbi viidud analüüs. Analüüs keskendus sellele,

2

milline on riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavas

olukorras rühmadele. Analüüsi tulemusel selgus, et riigi tehtud

mõjuanalüüsid ei olnud piisavalt põhjalikud ning kuigi eelhindamise käigus

analüüsiti iga muudatuse mõju eraldiseisvalt, jäeti arvestamata, et

maksutõusud ja eelarvekärped on oma olemuselt kuhjuvad. Kuigi ühe

muudatuse mõju võib olla väike, siis kokkuvõttes võib see osutuda suureks.

Kõigi muudatuste puhul on oluline, et need lähtuksid inimõigusi austavast,

kõiki ühiskonnaliikmeid väärtustavast ja hoidvast väärtusruumist. Oleme

ühiskonnana kokku leppinud, et inimõigused, sealhulgas sooline

võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine on meie ühised väärtused. Võrdsed

õigused ja võimalused, aga ka kohustused ja vastutused meestele ja

naistele on selle tugisambad.

Toetan Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud artiklis toodud

seisukohta: “perepoliitikas on oluline hoida tasakaalu ja stabiilsust, samal

ajal kohanedes oludega ja otsides tulevikku suunatud lahendusi, mitte

nooremaid põlvkondi äärmuslike seisukohtadega survestades ja

süüdistades.”

Sotsiaalministeeriumi juures “Sündimust toetavate lahendusettepanekute

väljatöötamise töörühma” koostatud raportit “Laste saamise ja

kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud” võib pidada hea arutelu

aluseks. Poliitikamuudatused ise on aga sihtrühmi otseselt mõjutavad

instrumendid ning nende välja töötamine ja rakendamise kaalumine on

järgmised sammud, mis nõuavad läbimõeldud lähenemist mõjuanalüüside

näol ning riigilt vastutustunnet kõigi elanikkonna gruppide ees.

Olen hea meelega nõus perepoliitika teemal arutelusid jätkama, eeldades

et nende lähtepunktiks on inimõigused ja võrdõiguslikkust austav

väärtusruum.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/