Riigikogu sotsiaalkomisjon_vastus

Signe Riisalo

Riigikogu sotsiaalkomisjon

[email protected],

[email protected]

Teie 16.10.2025 nr

Meie 30.10.2025 nr 18-1/252184/2507815

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga kavandatavad

muudatused

Lugupeetud Signe Riisalo

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust eelnõuga (732 SE) plaanitavate seadusemuudatuste

kohta, mis puudutavad ka toimetulekutoetuse maksmist. On tänuväärne, et Riigikogu soovib

toimetulekutoetust puudutavatele keerulistele probleemidele lahendust otsida.

Toimetulekutoetuse saamise õigus säästude olemasolu korral

1. Õiguskantslerilt on korduvalt küsitud toimetulekutoetuse sätete kohta ning muu hulgas seda,

kas toimetulekutoetuse taotleja võiks matuseks kogutud raha alles hoida, nii et seda ei arvestataks

toimetulekutoetuse määramisel.

2. Riigikogul on õigus otsustada, kas inimesel, kes on säästnud raha matuste või ootamatute

kulutuste tarbeks, peaks olema õigus saada riigilt toimetulekutoetust või peab ta puudusesse

sattumisel kasutama säästetud raha enda ülalpidamiseks. Samuti on Riigikogu otsustada, kui suur

see summa võiks olla, nii et see ei takistaks toimetulekutoetuse saamist. Need on

sotsiaalpoliitilised otsused. Eelnõu neid küsimusi ei reguleeri. Küll aga annab seletuskiri

kohalikule omavalitsusele soovitusliku juhise, kui palju sääste võib jätta inimesele ootamatute

kulutuste katteks, kui ta taotleb toimetulekutoetust. Palun Riigikogul arvestada, et nn kirsturaha

kogumine võib paljude inimeste jaoks olla elulõpu väärikuse küsimus.

3. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõikes 2 on öeldud, et puuduse korral abi andmise tingimused

peab sätestama seadusega. Eelnevalt sõnastatud küsimused on kaalukad ja mõjutavad otseselt

seda, kas ja kui palju on inimesel õigus saada toimetulekutoetust. Kui Riigikogu soovib selle kohta

otsuse langetada, tuleks need tingimused läbi kaaluda ja seadusega sätestada.

4. Nii toetuse taotlejatele kui ka kohalikele omavalitsustele peaks olema teada ka see, kas kohalik

omavalitsus peab toimetulekutoetuse maksmisest alati keelduma, kui inimesel on sääste rohkem,

kui toetuse saamise tingimusena on ette nähtud, või on omavalitsusel selles asjas kaalumisruumi

(näiteks keeldub omavalitsus alles siis, kui inimene viiendat korda toetust taotleb). Seaduseelnõu

seletuskirja punktides 4 ja 9 esitatud selgitused lubavad teha erinevaid järeldusi.

2

Pangakonto väljavõtted kulutuste kohta

5. Eelnõu kohustab toimetulekutoetuse taotlejat esitama kontoväljavõtted enda ja oma

perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekute ja väljaminekute kohta, juhul kui ta taotleb

toetust rohkem kui kolmel korral aastas. Selline pangakonto väljavõte annab väga palju infot

inimese tegevuse, harjumuste, veendumuste ja eelistuste kohta ning väljavõtte nõudmisega

riivatakse põhiseaduse §-ga 26 kaitstud eraelu puutumatust (vt ka õiguskantsleri 22.09.2025

arvamust Rahandusministeeriumile). Kuna eelnõuga kavandatav lahendus kohtleb kõiki

toimetulekutoetuse taotlejaid ühtmoodi ega võimalda arvestada konkreetse taotleja olukorda, tuleb

sellist lahendust hästi põhjendada. Palun Riigikogul läbi arutada, kas eelnõuga kavandatavad

nõuded teenivad eesmärki.

6. Eelnõu seletuskirja võib mõista nii, et pangakonto väljavõttel kajastuvatest kulutustest on

võimalik teha järeldusi inimese abivajaduse kohta ning pakkuda inimesele vajalikku abi, mis võib

aidata tal tulevikus toimetulekutoetuseta hakkama saada. Seega ei ole see teave vajalik

toimetulekutoetuse maksmise otsustamiseks. Jääb ebaselgeks, miks ei saa inimese sissetulekute ja

eluasemekulusid tõendavate dokumentide põhjal otsustada, kas ta vajab toimetulekutoetust.

7. Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse üldjoontes inimese sissetuleku ja tema

eluasemekulude suurust. Kui pärast eluasemekulude tasumist jääb inimesele kätte alla 200 euro

(mis on toimetulekupiir), kohustab seadus inimesele toimetulekutoetust maksma. Seetõttu võib

inimesel olla kasu eelkõige sellisest abist, mille toel saab ta oma sissetulekuid suurendada (nt leida

tööd või tasuvamat tööd). Aitaks ka see, kui inimene vähendaks eluasemekulusid (üür ja

kommunaalkulud), kuid alati ei pruugi see võimalik olla. Juba praegu ei arvestata

toimetulekutoetuse määramisel inimese eluasemekulusid nii, nagu inimene ise seda soovib, vaid

nii, nagu omavalitsuse kehtestatud piirmäärad ette näevad.

8. Seadus lubab kohalikul omavalitsusel kaaluda, kas siduda toimetulekutoetuse maksmine töötule

töövõimelisele inimesele kohustusega kasutada omavalitsuse korraldatavat iseseisvat toimetulekut

soodustavat sotsiaalteenust. Selline teenus (nt tööks ettevalmistav või tööharjumust tekitav) võib

aidata inimesel töö leida ja seega ilma toimetulekutoetuseta hakkama saada. Jääb ebaselgeks, miks

on omavalitsusel vaja sellise teenuse vajaduse väljaselgitamiseks andmeid inimese kulutuste

kohta. Vastust pole ka küsimusele, miks peab inimene andma kohalikule omavalitsusele teavet

oma kulutuste kohta, kui omavalitsus ei korraldagi teenuseid, mis võiksid aidata inimese iseseisvat

toimetulekut toetada. Kohalikud omavalitsused ei pea oma elanikele pakkuma sotsiaalteenuseid

rohkem, kui sotsiaalhoolekande seadusega ette on nähtud.

Ajateenijale makstav toimetulekutoetus

10. Olen varem juhtinud tähelepanu ka ajateenijaid puudutavate sätete täpsustamise vajadusele.

Eelnõuga plaanitakse seda teha. Kavandatava muudatuse kohaselt ei maksta ajateenijale

toimetulekutoetust selleks, et ta saaks katta oma kulutusi toidule, riietusele ja muule

esmavajalikule, kuna need kulud on ajateenistuses juba kaetud. Eelnõu võtab arvesse, et ajateenijal

võib siiski tekkida raskusi eluasemekulude kandmisega, sest alati pole ajateenijal võimalik oma

eluaseme üürilepingut ajateenistuse ajaks lõpetada või endale kuuluvat eluaset välja üürida. Sellist

olukorda kirjeldati ühes õiguskantslerile saadetud pöördumises.

11. Eelnõu näeb niisugusel juhul ette võimaluse, et ajateenijale või tema perele hüvitatakse

toimetulekutoetusega eluasemekulud. Kavandatavat seadusemuudatust koos teiste muudatustega

3

võib aga mõista nii, et ajateenija peab eluasemekulude katmiseks kasutama muu hulgas ajateenija

toetust (alates 115 eurot kuus). See toetus on mõeldud ajateenija isiklike kulude katmiseks (nt

hügieenivahendite ja telefoniga seotud kulutused). Samuti võib ajateenija vajada toetust puhkuse

või väljaloa ajal tekkivate kulude (nt toit ja igapäevakulud) katmiseks.

12. Kui ajateenija peab kogu ajateenija toetuse kasutama enda või oma pere eluasemekulude

katmiseks, jätaks see ajateenija igasuguse sissetulekuta ja tal poleks võimalik ühtki isiklikku

kulutust teha (vt ka õiguskantsleri seisukohta). Kui kavandatava seadusemuudatusega seda ei

soovita, tuleks eelnõu täpsustada, näiteks lisada ajateenija toetus nende sissetulekute loetellu, mida

toimetulekutoetuse maksmisel arvesse ei võeta.

13. Tuleks veel läbi mõelda, kas vajaks täpsustamist muudatus, mille kohaselt ei hüvitata

ajateenijale mitte ühelgi juhul eluasemelaenu tagasimakset, sealhulgas intressi ja

kindlustusmakset. Kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõigete 14-15 kohaselt võib ajateenijal olla

teatud tingimustel ja ulatuses võimalik saada hüvitist eluasemelaenu intresside maksmiseks, kuid

seadus ei taga, et ajateenija seda hüvitist alati saab. Seega võib olla mõistlik välistada selle kulu

katmine toimetulekutoetusega siis, kui ajateenija saab kõnealust hüvitist. Selline hüvitis on aga

mõeldud vaid ajateenijale. Seega ei tohiks eluasemelaenu tagasimakse hüvitamine olla piiratud sel

juhul, kui laenu on võtnud inimene, kelle perekonnaliige on ajateenija.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Angelika Sarapuu 693 8411

[email protected]