Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Heino Põhjala

[email protected]

Teie 12.08.2025 Meie 30.10.2025 nr 2.2-9/25/2627-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsite, kas on olemas seaduslik

alus, mis annab tervishoiutöötajatele õiguse Terviseportaalis (TIS) terviselugudega tutvumiseks

selliste patsientide puhul, kes on oma terviseloo sulgenud ning kes saabuvad haiglasse sellises

seisukorras, et nad pole võimelised nõusolekut terviseandmete vaatamiseks terviseseisundi tõttu

andma või ei tahagi anda.

Kõigepealt selgitan, et märgukirjale ja selgitustaotlusele ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema

poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide

ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.

Tervishoiuteenuse osutaja juurdepääsu TIS-is olevatele isikuandmetele sätestavad

tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) ja tervise infosüsteemi põhimäärus

(põhimäärus). Mõlemad õigusaktid on väljatöötatud Sotsiaalministeeriumi poolt, kes peaks

andma selgitusi selle kohta, mis on olnud seadusandja mõte regulatsiooni väljatöötamisel ning

kuidas kehtiva regulatsiooni peab praktikas kohaldama. AKI ei saa anda tõlgendusi või selgitusi

nimetatud õigusaktide kohta. Küll aga saame selgitada seda, kuidas AKI isikuandmete töötlemise

aluseks olevast regulatsioonist aru saab ja seni rakendanud on.

TTKS § 59³ lõike 2 kohaselt tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis

olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuse osutamiseks ja osutamise kavandamiseks ning

tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks ja patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimiseks.

Samuti näeb põhimääruse § 11 lõige 1 ette, et tervishoiuteenuse osutajal on TIS-is olevatele

isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, teenuse osutamise

lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks ning TTKS § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja

eesmärgil. Siinjuures peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et põhimääruse § 11 lõikes 1

viidatud TTKS § 56 lõige 1 punkt 7 on tunnistatud kehtetuks (õigeks viiteks peaks eelduslikult

olema viide TTKS § 593 lõike 2 punktile 2).

Põhimääruse § 19 lõige 1 ning TTKS § 59³ lõige 3 näevad ette andmesubjekti õiguse keelata

tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs oma isikuandmetele. Viidatud sätete sõnastusest tulenevalt

on tegemist absoluutse keeluga, mis hõlmab kõiki isikuandmeid (sh haiguslood ja muud

tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud terviseandmed).

Ilmselgelt tulevad tihti ette juhtumid, kus tervishoiutöötajal on vaja nõuetekohase

tervishoiuteenuse osutamiseks tutvuda patsiendi varasemate haiguslugudega ning seda ka juhul,

2 (2)

kui patsient on juurdepääsu andmetele keelanud. Sellistele olukordadele oli mõelnud ka

seadusandja TTKS eelnõu koostamisel, kus seletuskirjas (lk 13) on selgitatud, et kavandatava §

59³ lg-ga 3 antakse patsiendile õigus andmed tervishoiuteenuse osutaja eest sulgeda. Patsiendil

on võimalus sulgeda andmeid kas terviklikult kõik või dokumentide kaupa. Kuna patsient seab

andmete varjamisega ohtu endale kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise, siis kannab ka

patsient kahjulike tagajärgede realiseerumise riski. Sulgeda ei saa patsiendi surma või püsiva

tervisekahjustuse ärahoidmiseks vajalikke andmeid, nn aegkriitilisi andmeid, mis loetletakse üles

sotsiaalministri määruses. Paraku ei ole aga aegkriitiliste andmete regulatsioon hetkel seaduse

tasandil paika pandud.

TTKS § 4¹ lõige 1 lubab tervishoiuteenuse osutajal töödelda patsiendi isikuandmeid ilma

nõusolekuta, kui see on vajalik teenuse osutamiseks, ning isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkt c lubab sama eluliste huvide kaitseks olukorras, kus patsient ei

ole võimeline nõusolekut andma. Lisaks toetab seda loogikat võlaõigusseaduse (VÕS) § 764,

mis paneb patsiendile kohustuse avaldada kõik teenuse osutamiseks vajalikud asjaolud, ning

VÕS § 767, mis lubab osutada teenust otsustusvõimetule patsiendile ka ilma nõusolekuta, kui

see on vajalik elu või tervise kaitseks.

Kokkuvõttes tähendab ülaltoodu, et kuigi TTKS ja põhimäärus kujundavad juurdepääsukeelu

absoluutseks (ja selliselt piirab ligipääse ka TIS), sätestavad teised asjakohased õigusaktid

(TTKS, IKÜM, VÕS) tervishoiuteenuse osutajale õiguse kasutada patsiendi terviseandmeid ka

ilma patsiendi nõusolekuta, kui see on vältimatult vajalik elu või tervise kaitseks ehk kirjeldatud

olukorras on tervishoiuteenuse osutajal õigus kasutada vajalikku teavet, kuid selleks puudub täna

tehniline lahendus.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel