Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Sõpruse pst 233 KÜ

[email protected]

/*Teie 15.10.2025 Meie 30.10.2025 nr 2.2-9/25/3358-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles küsite AKI arvamust, kas

kõikide korterite küttekulude andmeid sisaldava manuse jagamine KÜ liikmetele on andmekaitse

reeglitega vastuolus.

Esmalt selgitame, et andmekaitse reeglid ehk isikuandmete kaitse nõuded1 kohalduvad

isikuandmetele. Isikuandmed on igasugune teave, mille abil on võimalik otseselt või kaudselt

tuvastada füüsiline isik. Näiteks on isikuandmed nimi, isikukood, asukohateave,

võrguidentifikaator.2 Selleks, et vastata küsimusele, kas kauglugerite andmed (vesi, küte, elekter)

on isikuandmed, tuleb seega ühtlasi küsida, kas nende andmete pinnalt on võimalik otseselt või

kaudselt tuvastada konkreetne inimene. Seejuures peab arvestama ka kõiki muid andmeid ja

vahendeid, mis andmetöötlejal olemas on ja mida kasutades võib tal olla võimalik inimest

tuvastada. Andmekaitse põhimõtteid ei tuleks kohaldada anonüümse teabe suhtes, mis ei ole

seotud tuvastatud või tuvastatava inimesega, või isikuandmete suhtes, mis on muudetud

anonüümseks sellisel viisil, et inimest ei ole võimalik tuvastada.3

Kaugloetavate jm tarbimisnäitudega toome esile, et need andmed võivad olla isikuandmed, kuid

mingitel juhtudel ei pruugi seda olla. Kui nende andmete (koosmõjus muude andmetega) põhjal ei

ole võimalik isikut tuvastada, ei ole tegemist isikuandmetega. Arvestada tuleb seda, et

kinnistusraamatust on võimalik saada korteriomanike teave. Kui see teave siduda kokku

tarbimisnäitudega (või manuses nähtuva korterinumbriga), on tegemist isikuandmete

töötlemisega. Seisukoht võib sõltuda ka sellest, kes on andmetöötlejaks ja millised andmed tal veel

on. Näiteks kui korteriühistu juhatusele on teada, et korteris elab üks inimene, juhatusel on olemas

ka muud selle inimese isikuandmed, siis kasutades neid kogumis koos tarbimisandmetega, on

tegemist isikuandmete töötlemisega, mille puhul peab arvestama isikuandmete kaitse nõuetega.

Isikuandmeteks võib seega tarbimisandmed lugeda juhul, kui konkreetne inimene on nende kaudu

kas otseselt või kaudselt tuvastatav. Seetõttu peaks eelistama korterite igasugust tarbimisinfot

jagada ühistusiseselt nii, et isikud ei oleks nende abil tuvastatavad. Muul juhul on selleks vajalik

kas isiku nõusolek või korteriühistu õigustatud huvi esinemine.

1 Isikuandmete kaitse nõuded tulevad eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679

(isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM). 2 IKÜM art 4 punkt 1. 3 IKÜM, põhjenduspunkt 26.

2 (2)

Teil on võimalik leida täiendavat infot õiguslike aluste kohta AKI kodulehelt Töötlemise

õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon. Korteriühistus isikuandmete töötlemist on AKI

avanud siin: Korteriühistud | Andmekaitse Inspektsioon.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Hanna-Liina Jaani

jurist

peadirektori volitusel