Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

OÜ EUROPARK ESTONIA

/*Teie 14.10.2025 Meie 30.10.2025 nr 2.2-9/25/3334-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses sellega, et Teie hinnangul kahjustaks

isikuandmete avaldamine viivistasu otsuses töötaja eraelu puutumatust ja ohustaks teisi tema

põhiseaduslikke õigusi. Olete soovinud, et AKI hindaks, kas halduslepingu üleandmisel

eraõiguslikule juriidilisele isikule on tema töötaja ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS)

või mõne muu teise õigusakti mõistes ning tema ees- ja perekonnanimi (isikuandmed) tuleks

märkida viivistasu otsusesse. Küsite, kas selline isikuandmete avaldamise nõue on

proportsionaalne ja vajalik ning kas oleks lubatav isikuandmete pseudonümiseerimine vms abinõu.

Esmalt selgitame, et isikuandmed on andmed, mille põhjal on võimalik otseselt või kaudselt

tuvastada konkreetne füüsiline isik, näiteks tema nime, isikukoodi või e-posti aadressi kaudu.

Sealjuures võib isikuandmeteks olla ka inimese välimus või hääl. Olete õigesti välja toonud, et

viivistasu otsusesse märgitavad ees- ja perekonnanimi on isikuandmed.

Isikuandmete töötlemine on igasugune andmetega tehtav toiming, mis võib hõlmata andmete

kogumist, salvestamist, säilitamist, muutmist, avaldamist, avalikustamist jms sõltumata

toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest. Isikuandmete töötlemist reguleerib

isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM). Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus ning

tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid (seaduslikkus, läbipaistvus, eesmärgipärasus,

minimaalsus, õigsus, säilitamise piirang, usaldusväärsus, konfidentsiaalsus, vastutus).

Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on loetletud IKÜM artiklis 6 (nõusolek, lepingu

täitmine, seaduslik kohustus, avalik ülesanne, õigustatud huvi). Avalik sektor saab andmetöötluses

tugineda üldjuhul IKÜM art 6 lg 1 punktidele c ja e. Mõlemad alused eeldavad, et riigisiseses

õiguses on kehtestatud täpsem andmetöötluse regulatsioon. Nagu olete oma pöördumises välja

toonud, siis LS § 188 lg 4 järgi tuleb viivistasu otsusesse märkida otsuse koostanud ametiisiku ees-

ja perekonnanimi ning ametinimetus. See säte oma olemuselt võiks liigituda IKÜM art 6 lg 1 järgi

punkti c (seaduslik kohustus) alla ning võiks anda aluse isikuandmete töötlemiseks sh

avaldamiseks. Eelnevast tulenevalt võib eeldada, et seadusandja on pidanud seadust välja töötades

proportsionaalseks ja vajalikuks, et viivistasu otsusel, nagu ka muudel otsustel (sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus, sõiduki teisaldamise otsus jne), oleks märgitud otsuse teinud ametiisiku ees-

ja perekonnanimi.

AKI selgitustaotlustele vastates siduvaid õiguslikke hinnanguid ei anna. Kui soovite rohkem teada

saada õigusaktide tõlgendamise, õigusloomelise tegevuse kohta või teha ettepanekuid

muudatusteks, tuleks Teil pöörduda MSVS1 § 3 kohaselt õigusakti välja töötanud asutuse poole.

1 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus–Riigi Teataja

2 (2)

Liiklusseaduse kohta käivatele küsimustele, sh, kas LS § 188 lg 4 on proportsionaalne ja vajalik,

vastuse saamiseks tuleks teil pöörduda Kliimaministeeriumi poole. Kõikide KVS seaduse kohta

käivatele küsimustele vastuse saamiseks tuleb pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole.

Loodan, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Hanna-Liina Jaani

jurist

peadirektori volitusel