Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“

Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1

„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade

edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate

edastamise ja sellest loobumise kord“

LISA 2

(siseministri 29.10.2025 määruse nr

33sõnastuses)

Ehitised, kus tuleb edastada automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated

Häirekeskusesse

Ehitise

kasutusviis

Ehitist iseloomustavad näitajad

1) kasutajate

arv

2) tuleohuklass ja tehnoloogilised protsessid

3) ohtlikud ained ja

nende kogused

Ravi- ja hoolekandeasutus

üle 50 – –

Suurõnnetuse ohuga või ohtlike

ettevõtete tööstushoone*

– 2. või 3. tuleohuklass ja milles on automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi nõue ning kus toimuvad ohtlike

kemikaalidega töö- või

tehnoloogilised protsessid

üle 50 tonni ammoniaaki

või üle kümne tonni

kloori

* Rakendatakse tulpa 2 või 3.

Siseministri määruse „Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning

tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) tulekahjuteadete Häirekeskusesse edastamisega seonduvat selliselt, et teate edastamine toimuks

vaid kindlatelt objektidelt: ravi- ja hoolekandeasutustest ning suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete 2. või 3. tuleohuklassi kuuluvatest tööstushoonetest ning hoonetest, kus toimuvad

töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega või neid kemikaale on suures koguses.

Kõigil praegu automaatse tulekahjuteate edastamise süsteemiga (edaspidi ATeS) hõlmatud objektidel, millel kohustus eelnõuga ära kaob, jääb alles ATS-i kohustus ja võimalus edastada

ATS-i häire kas objekti poolt kindlaks määratud isikule või näiteks turvaettevõttesse. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected]).

Päästeameti poolt on eelnõu koostamisse kaasatud olnud Tiina Kiil ([email protected]) ja Reelika Kuusik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keelelise lt

toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse siseministri 7. jaanuari 2013. a määrust nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ avaldamismärkega RT I, 23.02.2021, 9.

2. Eelnõu sisu ja tausta analüüs

Mõisted, mida eelnõu seletuskirjas kasutatakse: ATS – automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ehk süsteem, mis koosneb anduritest ja mis annab keskseadme kaudu märku tekkinud tulekahjust.

ATeS – automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teate automaatne edastus valitud adressaadile.

Võrreldes ajaga, kui tekkis kohustus edastada ATS-i häire Häirekeskusesse, on turule tulnud

uusi lahendusi, mille abil saab veenduda, kas häire on tingitud tegelikust tulekahjust või on tegemist valehäirega. Nii on paljudesse ettevõtetesse paigaldatud erinevaid seire- ja muid

süsteeme ning päästjate igakordne ATeS-i häire peale reageerimine, et kontrollida olukorda objektidel, on pigem muutunud väga ressursikulukaks.

Üldjoontes moodustavad ATeS-i valeväljakutsed u 15–17% kõikidest aasta jooksul

toimuvatest väljakutsetest. Joonisel on esitatud viimase kolme aasta kõige levinumad

väljakutsed, mille seas ATeS-i valeväljakutsed on teisel kohal. Sarnane trend kehtib ka varemate aastate kohta.

2021.–2023. aasta statistikast nähtub, et ATeS-iga seotud kutsete (valeväljakutsed, tulekahjud,

tulekahjuohud) osakaal on püsinud pretsedenditult valeväljakutsete hulgas 96% piires:

Päästeameti väljakutsed 2021 2022 2023

Väljakutsed kokku 26 488 25 831 29 275

sh ATeS-i kutsed kokku 4329 (100%) 4535 (100%) 4946 (100%)

 sh valeväljakutsed 4152 (96%) 4344 (96%) 4811 (97%)

 sh hoonetulekahjud 26 (u 1%) 20 (u 1%) 15 (u 1%)

 sh tulekahjuohud 151 (3%) 171 (4%) 120 (2%)

Päästeameti 2020. aastal tehtud analüüsist nähtub, et peamised valehäire tekkepõhjused olid

ATS-i süsteemi rike ja ehitustegevus, samuti toidutegemine, niiskete ruumide aur, ATS-i puudulikud hooldustööd ning tahtlik ATS-i nupu vajutamine. Põhjused eri hoonete kasutusviiside kaupa:

 ATS-i süsteemi rikked on valdavalt hoolekandeasutustes, kogunemis- ja tööstushoonetes;

 ehitustegevuse tõttu tekkinud valehäired on peamiselt tööstus-, majutus-, hoolekande- ja kogunemishoonetes;

 toidutegemise, niisketes ruumides tekkinud auru ja suitsetamise tõttu tekkinud valehäired on valdavalt majutusasutustes;

 ATS-i nupu tahtlik vajutamine toimus valdavalt hoolekandeasutustes.

2021.–2023. aastal oli ATeS-i valeväljakutsete väljasõitude teenindamisega seotud ajakulu

Päästeametile alates alarmeerimisest kuni tagasi depoosse jõudmiseni järgmine:

Aasta

Riiklike päästekomandode

põhiautode

mitteannulleeritud

väljasõidud ATeS-i

valeväljakutsetele

Keskmine

hõivatus

min

Kogu hõivatus t

2021 3749 30 1875

2022 3905 30 1953

2023 4272 30 2136

Päästeameti vaates tuleb ajakulu hindamisel arvestada päästemeeskonna kui terviku ajakulu,

mitte iga üksiku päästja ajakulu eraldi, kuna keskendutakse ajakulule alternatiivina teistele

tegevustele, mida meeskond saab koos läbi viia. Päästemeeskond tegutseb alati koos, olenemata

sellest, kas tegemist on kodunõustamise, varustuse hoolduse, koolituste või muude väljakutsete

teenindamisega.

2021.–2023. aastal ATeS-i valeväljakutsete teenindamiseks riiklike päästekomandode põhi- ja

paakautode väljasõitudega seotud kütusekulu:

Aasta

Väljasõitude arv

(ATeS-i

valevälja-

kutsetele, mitte-

annulleeritud

väljasõidud

riiklike

komandode

põhi- ja

paakautodega)

Keskmine

distants

km

Läbitud

kilo-

metraaž

km

Põhi- ja

paakauto

keskmine

kütusekulu

l/km

Kogu

kütusekulu

l

Diisli

maksumus

€/l

Kogu

kütusekulu

maksumus €

2021 3760 10,5 39 480 0,55 21 714 1,8 39 085

2022 3914 10,5 41 097 0,55 22 603 1,8 40 686

2023 4293 10,5 45 077 0,55 24 792 1,8 44 626

Eelnõuga soovitakse suurendada hooneomanike endi vastutust, vähendada päästemeeskondade hõivatust valeväljakutsete teenindamisel ja saavutada otsene rahaline kokkuhoid kütusekulu

pealt. Muudatus on oluline, et päästeressurss ei oleks hõivatud muude tegevustega, kui on vaja reageerida elupäästvale sündmusele. Lisaks vabaneks aega, et tegeleda suuremas mahus teiste Päästeametile pandud ülesannetega, nagu elanikkonnakaitse ja ennetustegevus.

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist. Eelnõu kohaselt muudetakse nõuete määrust järgmise lt.

Eelnõu § 1 punktides 1–3 asendatakse standardite viited uuenenud standarditega.

Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 16 pealkirja pärast sõna „teateedastussüsteemiga“ lauseosaga „teate edastamiseks Häirekeskusesse“, sest automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteateid on võimalik sideettevõtte kaudu edastada näiteks turvaettevõttele või ka tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku valitud isikule, kuid selles paragrahvis käsitletakse ATeS-i Häirekeskusesse.

Punktiga 5 täpsustatakse § 16 lõike 3 sõnastust ja võimaldatakse ilma vastava kohustuseta

ehitise omanikul või valdajal esitada Päästeametile taotlus automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete edastamiseks Häirekeskusesse. Päästeamet võib anda kooskõlastuse ehitise ühendamiseks Häirekeskusega, kui objektil on sõlmitud leping

sideettevõtjaga, kes on tulekahjuteate edastaja, ja on täidetud ATS-ile esitatud nõuded.

Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud kaalumiseks asjaolud, kas tulekahju korral on tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine muul viisil ja kiire evakuatsioon ehitisest.

Päästeamet saab kaaluda ATeS-i jätkuvat edastust Häirekeskusesse, kui ehitis või selles paiknev vara on arhiiv, muuseum, muu riiklikult olulise väärtusega ehitis, kuni 50 kasutajaga

ravi- ja hoolekandeasutus, alaliselt mehitamata majutusasutus, elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik ehitis või suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ehitis, kui selle ettevõtte ohualasse

jääb elamupiirkond.

Arhiiv käesoleva määruse tähenduses on arhiiviseaduse § 1 lõikes 1 määratletud avalik arhiiv,

mis muu hulgas tegeleb arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise ning nende kasutamise korraldamisega, aga ka arhiiv laiemalt kui rahvuslikku kultuuripärand it

säilitav asutus. Selline käsitlus annab võimaluse peale avalike arhiivide ka asutuste arhiivide l, sealhulgas Muinsuskaitseameti arhiivil, edastada jätkuvalt ATeS-i Häirekeskusesse.

Muuseumiks loetakse käesoleva määruse tähenduses muuseumiseaduse § 2 lõike 1 kohaselt juriidilist isikut või asutust:

1) millel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping;

2) mis kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit; 3) mis peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvaheliste st

dokumenteerimispõhimõtetest; 4) mis tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise; 5) mille muuseumikogu on huvilistele kättesaadav;

6) mis teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või

populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel; 7) mis ei jaota kasumit.

Riiklikult olulise väärtusega ehitist ei ole mõistena otseselt õigusaktides avatud. Näiteks saab riiklikult olulise väärtusega ehitist sisustada muinsuskaitselises võtmes. Selles mõttes on

võimalik määratleda ehitisi, mis on olulised mälestised. Uutes muinsuskaitsea lade kaitsekordades on hooned liigitatud A-, B- ja C-kategooriatesse. A on väga väärtuslik (nii eksterjöör kui ka interjöör), B osas on eksterjöör oluline ja interjööri muinsuskaitse ei sekku

ning C-kategooria hooned on need, kus muinsuskaitse ei sekku (nt nõukogudeaegsed garaažid jms utilitaarsed ehitised). Need kaitsekorrad on kehtestatud kõikidel muinsuskaitsealadel (v.a

Tallinnas ja Viljandis, kus kaitsekord on alles koostamisel). Seega pole kõik kirikud, mõisahooned, häärberid jm väärtuslikud hooned kaitse all, nii et sisuliselt on võimalik eristada veel miljööväärtuslikke hooneid, mis kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse, ja

eraldiseisvaid kultuuriväärtuslikke hooneid. Ehitismälestistest hooned on alati riiklikult olulise väärtusega.

Muinsuskaitseseaduse § 8 kohaselt on mälestis seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehitus lik

kompleks.

Lisaks võib leida uuringust „Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine“ (https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2020-10/Riigi.omad_.uuring.pdf) viite id

riiklikult oluliste kultuurikeskkondade kohta (lk 54: riiklikult oluliste kultuurikeskkondade

loetelus on 1472 nimetust (sh nii üksikobjektid, ansamblid kui ka terved asumid ja maastikud). Kokkuvõttes saab mõistet „riiklikult olulise väärtusega ehitis“ pidada laiaks ja see annab

võimaluse eri ehitiste korral kaaluda vajadust ATeS-i edastamiseks Häirekeskusesse. Kuni 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutuses võib olenevalt asjaoludest esineda vajadus

edastada ATS-i signaal Häirekeskusesse ning seetõttu on antud Päästeametile kaalutlusõigus . Enam kui 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutusest on nõutud ATeS Häirekeskusesse, kuid

hoolealuste eripärade tõttu võib selline häireedastuse lahendus olla vajalik ka juhul, kui kasutajaid on vähem.

Alaliselt mehitamata majutusasutus võib olla nn kapselhotell või mõnda muud tüüpi majutusasutus, kus ei ole personali ja kuhu majutujad saabuvad ise, saavad ligipääsu koodi

kaudu ja lahkuvad ilma teenindavat personali nägemata või sellega kokku puutumata. Juhul, kui tegemist on välismaalastega, ei pruugi nad teada Eesti hädaabinumbrit või muid käitumisjuhiseid, mis annaksid neile suunise häire korral kontrollida tegeliku tulekahju

olemasolu hoones ja Häirekeskuse kiire teavituse.

Elutähtsa teenuse osutajad võivad olla näiteks elektrivarustus-, kaugkütte- ja vee-ettevõtted ning kuna nendes toimuva tulekahju korral võivad olla mõjutatud paljud inimesed (katkevad vajalikud teenused), siis võib olla oluline eelkõige teenuse osutamisega seotud ehitistes ATeS- i

edastamine Häirekeskusesse.

Suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte sellise ehitise, mis ei vasta lisas 2 nimetatud kriteeriumidele, omaniku taotluse ehitise Häirekeskusega ühendamiseks võib Päästeamet kooskõlastada, kui nimetatud ehitise ohualasse jääb näiteks elamupiirkond ning tulekahju,

plahvatuse või ohtlike kemikaalide lekke korral ehitises ulatub õnnetuse mõju väljapoole ettevõtte territooriumi ja ohustab seal viibivaid inimesi.

Samas jääb Päästeametile võimalus põhjendatud juhtudel jätta taotlus kooskõlastamata, näiteks kui tulekahju korral on tagatud selle kiire avastamine ja Häirekeskuse viivitamatu teavitamine

muul viisil ning vajaduse korral on ehitisest tagatud kiire evakuatsioon.

Punktiga 6 tunnistatakse määruse paragrahvi 17 lõige 7 kehtetuks, mis on kooskõlas muude kavandatavate muudatustega. Päästeamet saab iseseisvalt lõpetada ära teadete vastuvõtmise Häirekeskuses ja ehitiste omanikud või valdajad ei pea selleks midagi tegema, välja arvatud

juhul, kui ehitise omanik või valdaja soovib jätkuvalt ATeS-i edastamist Häirekeskusesse (vt eelnõu § 1 punkti 2 selgitus).

Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 28 ja selles sätestatakse tingimused, millal lõppeb ATS- i teadete vastuvõtmine Häirekeskuses. Muudatus on tingitud muu hulgas asjaolust, et umbes 33%

ehitistest, kus ATeS edastatakse Häirekeskusesse, on need, kus häireedastus sellisel kujul ei ole enam määruse kohaselt uutel ehitistel nõutav, kuid nimetatud 33% ehitistest põhjustavad iga

aasta 25–27% valeväljakutsete koguhulgast. Pärast käesoleva muudatuse jõustumist lõpetab Päästeamet nii sellistelt mittekohustuslikelt ehitistelt kui ka määruse lisas 2 nimetamata ehitistelt alates 1. maist 2026 ühepoolselt ATeS-i vastuvõtmise Häirekeskuses. Seda tähtaega

saab käsitada kui üleminekuperioodi, mil ehitise omanik saab võtta vajalikud meetmed, et olla valmis ATS-i häire korral ise Häirekeskust teavitama, samuti on arvesse võetud seadmete

vahetusest tulenevat tasuvusaega.

Kui ehitise omanik soovib jätkuvalt ATeS-i edastamist Häirekeskusesse, siis tuleb tal

1. märtsiks 2026 esitada vastav taotlus Päästeametile ning käesoleva määruse paragrahvi 16 lõikes 3 nimetatud juhul võib Päästeamet teate edastamist kooskõlastada. Samas võib

Päästeamet ka ATeS-i edastamisest Häirekeskusesse keelduda, kui selline tegevus ei ole piisavalt põhjendatud. Ehitistes peab igal juhul olema tagatud kohene tulekahjust teada saamine, tulekahju korral Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja vajaduse korral kiire

evakuatsioon ning kui see tagab piisava tuleohutuse, ei ole põhjendatud ATeS-i edastamine Häirekeskusesse. Samas ei keelata eelnõuga ATeS-i edastada muule adressaadile (objekti

vastutajale, turvaettevõttele vms), aga muudetud tuleohutuskorraldus hoones peab kajastuma ATS-i dokumentatsioonis ja tulekahju korral tegutsemise plaanis 2026. aasta 1. juuliks.

Punktiga 8 sätestatakse kohustus ehitistele, kust alates 1. maist 2026 ei edastata ATS-i teateid Häirekeskusesse, kajastada sellekohane teave automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

dokumentatsioonis ja tulekahju korral tegutsemise plaanis 2026. aasta 1. juuliks. Näiteks kui ATS-i teade edastatakse mujale kui Häirekeskusesse või ei edastada teadet kusagile, tuleb nimetatud asjaolu kirjeldada tuleohutusalases dokumentatsioonis ja teha teatavaks kõigile

ehitise kasutajatele. Ehitise muutunud tuleohutuskorraldust tuleb kindlasti läbi mängida vajalikel tulekahju korral tegutsemise õppustel.

Punktiga 9 muudetakse määruse lisa 2 ning sõnastatakse see ümber, et ATeS-i nõue Häirekeskusesse kaob ära majutusasutustest, kogunemishoonetest ja büroohoonetest.

Nimetatud muudatus ei tähenda, et loetelust välja jäetavatel objektidel ATS-i nõue kaob. ATS

jääb neile objektidele alles ja seega on inimeste teavitamine võimalikust tulekahjust endiselt tagatud. Samuti saab olema tagatud Häirekeskuse teavitamine, see toimub edaspidi näiteks telefoni teel. Nende objektide tuleohutuskorralduses tuleb teha muudatusi ja neid kõigile

töötajatele tutvustada. Esmalt on vaja läbi mõelda tegevus peale ATS-i signaali rakendumist, eriti töökorraldus selles osas, kes veendub tulekahju asukohas, kes teavitab Häirekeskust ja kes

hakkab tegelema inimeste evakuatsiooniga, et tagada inimeste elu ja tervis võimalikus ohuolukorras. Enamikus Eesti hoonetes, kus on ATS, on selline tuleohutuskorraldus juba olemas, mistõttu ei saa ATeS-i lõpetamist Häirekeskusesse pidada millekski erakordseks, küll

aga tuleb nüüd neil objektidel läbi mõelda käitumine ATS-i häire puhul ja sätestada see tuleohutusalases dokumentatsioonis.

ATeS-i edastamise nõue Häirekeskusesse säilib ravi- ja hoolekandeasutustes, mida kasutab rohkem kui 50 inimest. Sellistel objektidel on oluline, et personal saaks hakata viivitamata

tegelema inimestega, kes ei pruugi olla võimelised ise liikuma.

ATeS peab olema ühendatud Häirekeskusega sellistes suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete tööstushoonetes, mis kuuluvad 2. ja 3. tuleohuklassi, milles on ATS-i nõue ning kus toimuvad töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega, või sellistes nimetatud ettevõtete

hoonetes, kus hoiustatakse üle 50 tonni ammoniaaki või üle kümne tonni kloori.

Täpsustus on tingitud asjaolust, et kõik tööstusettevõtted ega ka suurõnnetuse ohuga või ohtlikud ettevõtted ei peaks olema kohustatud edastama ATS-i tulekahjutea te id Häirekeskusesse, vaid lähenema peaks riskipõhiselt, haarates valimisse vaid need ohtlike

ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga hooned, milles toimuval tulekahjul, plahvatusel või ohtliku kemikaali lekkel võib olla suurem mõju inimeste elule, tervisele või ümbritsevale keskkonnale.

Tule- ja plahvatusohtlike ning mürgiste kemikaalidega toimuvaks töö- ja tehnoloogiliseks

protsessiks peetakse tootmist, töötlemist jms käitlust, mille puhul kasutatakse ohtlikke kemikaale ja/või mille saaduseks on ohtlikud kemikaalid. Sellise tegevuste hulka ei loeta aga

ladustamist, välja arvatud ammoniaagi ja kloori puhul, kui ületatakse teatud kogused. Niisuguse täpsustusega välistatakse kohustusliku tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse näiteks tanklates, kütuseterminalides, väetisehoidlates jms, kuna neid käsitatakse eelkõige

laohoonetena ning nende tegevust ladustamisena.

Mürgistest kemikaalidest tuuakse muudatusega välja üksnes ammoniaak ja kloor ning ATeS- i nõude kehtestamisel seatakse tingimuseks ammoniaagi hulk üle 50 tonni ja kloori hulk üle kümne tonni. Kui ammoniaaki ja kloori käitlevas ettevõttes on gaasilekke tuvastamise süsteem,

siis tuleb ka see ühendada Häirekeskusega, kuna mürgiste gaaside võimaliku lekke korral satub ohtu suur hulk inimesi. Näiteks Tallinna Vesi AS-i veepuhastusjaama ohualas, mis on 2700

meetrit, on ohustatud inimesi üle 92 000. Võrreldes kehtiva sõnastusega lisatakse tingimus, et ehitises peab olema ATS-i kohustus, et

mitte liigselt koormata väiksemaid ehitisi tulekahjuteate edastamise nõudega. ATS-i nõue tuleneb valdkondlikust standardist ning on seotud pindalaga ehk käesolevasse määrusesse ei

ole vaja lisada kriteeriume suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete tööstushoonete pindala le. Samuti tähendab ATS-i standardikohane lahendus seda, et vajaduse korral saab sellele lisada ka ATeS-i.

Tehtavate muudatuste osas tasub silmas pidada põhimõtet, et oluline on ATeS-i edastamine

Häirekeskusesse üksnes sellistelt objektidelt, mille kasutajad kas ei suuda ise enda ohutust tagada või on tegemist suurema mõjuga ohuga, st ohus on ka nende inimeste elu ja tervis, kes ei ole otseselt ettevõttes, vaid selle ohuraadiuses.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõju ja võimalikud riskid

Objekte, millelt praegu ATeS läheb otse Häirekeskusesse, on suurusjärgus 1500. Peale määruse muudatuste jõustumist jääb neid alles umbes 200 (suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

ning ravi- ja hoolekandeasutused, mis vastavad kehtestatavatele kriteeriumidele). Kõiki mitteeluhooneid, mille kasutusviisiks on näiteks majutus-, büroo- või muu kogunemishoone ja

kus praegu ei ole ATeS-i (või ei edastata seda Häirekeskusesse), on ligikaudu 40 000 ja suurel osal neist on olemas ATS. Seega on määruse muudatuse sihtrühm väike.

Suurim risk on seotud reaalse tulekahju ja/või selle ohuga – uus olukord võib reageerimisahelat pikendada Häirekeskusesse tehtava hädaabikõne võrra. Hoonetesse jääb ATS

alles, st hoone kasutajatele on jätkuvalt tagatud kohene tulekahjust teada saamine. Peale veendumist, et tegemist on tulekahju ja/või selle ohuga, tuleb hoones olevatel inimestel teha hädaabikõne, mille ajal saadetakse juba päästemeeskond välja. Selline olukord on juba

praegu kõigil teistel objektidel, kus on ATS, aga puudub ATeS, seega ei saa niisuguse riski

ilmnemist pidada ülemäära suureks.

Lisariskid

 Juhul, kui ehitises on kasutusel erasektori turvateenus, siis peab ehitise omanik tasuma iga kontrollitud häire eest (häireteate võib edastada ka iseenda kontaktisikule). Nimetatud riski on võimalik maandada korraliku hooldusega, et vältida

valeväljakutseid, või häire edastusega objekti omaniku poolt valitud isikule.

 Päästeamet ei saa teavet rohkeid korduvaid valehäireid põhjustavate ATS-ide kohta (enamik Häirekeskusest lahti ühendatavaid ehitisi kuulub Päästeameti regulaarse kontrolli alla). Leevendusmeetmena suunatakse järelevalve ressurss koostööle

teenusepakkujatega ja koostöös nendega suurendatakse teavitustöö kaudu ohutust, lisaks saadakse vajalikku teavet tuleohutusülevaatuste kaudu.

 Kahjude mõttes võib reageerimisahel pikeneda (vt ka olulisim risk), kuid sisulise lt luuakse sarnane olukord kõigile objektidele, kus on ATS ja puudub ATeS. Tulesurmad on pea sajaprotsendiliselt elumajades, kus ei ole ei ATS-i ega ATeS-i kohustust. Pelgalt

varakahjude ärahoidmiseks tuleks ettevõttel endal riske maandada.

 Häireedastusteenuse pakkuja võib vähese nõudluse tõttu lõpetada teenuse pakkumise. Nimetatud riskiga tuleb arvestada, kuid häiret on võimalik edastada ka muude tehniliste lahendustega.

Oluline on silmas pidada, et kui Häirekeskuse kaudu enam tulekahjuteateid ei edastata, siis see ei tähenda, et objektilt kaovad ATS ja/või selle osad ning muud tuleohutuspaigaldised.

Omaniku kohustus on jätkuvalt tagada kõigi tuleohutuspaigaldiste korrektne paigaldus, õigeaegne hooldus ning seeläbi toimivus.

Eelnõu mõju ravi- ja hoolekandeasutustele

2025. aasta seisuga on Päästeametile teada 164 ravi- ja hoolekandeasutust, millel on ATeS Häirekeskusesse. Nendest alla 50 kasutajaga objektid enam seda kohustust täitma ei pea, kuid hoone omanikel või valdajatel on võimalus pöörduda Päästeameti poole ja taotleda ühenduse

jätkamist sellisel kujul või siis suunata signaal mõnele muule adressaadile (enda valitud isikule või näiteks turvaettevõttesse).

Eelnõu mõju ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (OE-d ja SOE-d)

2025. aasta alguse seisuga on Eestis kokku 67 SOE ettevõtet (neljal ettevõttel on käitamis luba

peatatud) ning 280 OE ettevõtet (kuuel ettevõttel on käitamisluba peatatud ja 12 käitisel käitamisluba väljastamisel).

Eelnõu koostamise ajal oli ATeS-i ühendamise Häirekeskusesse teinud 41 SOE ja OE ettevõtet (11 A-kategooria SOE-d, 11 B-kategooria SOE-d ja 19 C-kategooria OE-d). Kui vaadelda SOE

ja OE ettevõtteid ning nende tegevust, sealhulgas võttes arvesse VI kasutusviisi hooned, siis uue nõude sätestamine võib mõjutada 41 SOE ja OE ettevõtet järgmiselt:

Ettevõte Arv Kasutusel ATeS Uue

kohustusega alles jäävad

ATeS-i

ühendust ei ole enam vaja

A-kategooria

SOE

11 8 3 3

B-kategooria SOE

11 9 2 2

11 7 4 9

C-kategooria

OE

8 (võib olla

muudatustest mõjutatud)

1 7 0

Samas ei pruugi mõjutatud ettevõtete arv olla lõplik (võib väheneda või suureneda), kuna

kohustuse määramisel tuleb võtta arvesse järgmiseid asjaolusid:

 VI kasutusviisi 2. ja 3. tuleohuklassiga tööstushooned, millel on ATS-i kohustus ja kus toimub ohtlike kemikaalide (tule- ja plahvatusohtlike ning mürgiste kemikaalide) käitlemine (st tootmine, töötlemine, aga mitte ladustamine, välja arvatud ammoniaak ja

kloor);

 ehitise võimalik tule- ja plahvatusoht ning mürgiste ainete lekete korral mõjude ulatuvus ettevõtte territooriumist väljapoole ning ohualasse jäävat elamupiirkonda.

Päästeametil on olemas ülevaade, millised ehitised on seotud SOE ja OE ettevõttega, kuid

mõjutatud ehitiste täpset arvu on keeruline välja tuua, kuna osal ehitistel ei ole kasutusel korrektset kasutusotstarvet ning Päästeameti andmebaasis ei ole ehitise juurde lisatud teavet, kas konkreetses ehitises toimuvad töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Lisakulusid määruse rakendamisega ette ei nähta, kuna lõpetatakse ühe paigaldisega seotud

kulud ettevõtte vaates ning seda saab pigem käsitada säästuna. Päästeameti vaates on määruse rakendamisega seotud tulu mõõdetav ajaliselt ja üle kantav teistesse ohutustegevustesse, näiteks

kodunõustamisse ning rahaliselt (kütusekulu vähenemine).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile,

Häirekeskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

1

Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1

„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,

ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamise tabel

Eesti Linnade ja Valdade Liit, 08.09.2025 kiri nr 2-3/100-2

Kontaktisik: Kalle Toomet (5063488; [email protected]),

Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) kooskõlastab märkustega siseministri määruse

„Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine" eelnõu

alljärgnevate tähelepanekute ja ettepanekutega. Eelnõu eesmärk, vähendada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS)

valeväljakutseid ja vabastada päästeressursse elupäästvateks tegevusteks on mõistetav ja toetatav. Samas tuleb märkida, et kavandatav muudatus toob kaasa mitmeid praktilisi muudatusi kohaliku omavalitsuse tuleohutuse korralduses mis vajavad omavalitsuste täiendavat

tähelepanu. Muudatus nõuab kohalike omavalitsuste hallatavates hoonetes tuleohutuskorralduse

ümberkujundamist. Igas hoones, kus ATS on olemas, tuleb määratleda, kes reageerib ATSi häirele, kes teavitab Häirekeskust ja kes korraldab evakuatsiooni. Lisaks tuleb hiljemalt 31. märtsiks 2026 uuendada tuleohutusdokumentatsioon, mis eeldab täiendavat töökoormust KOV

spetsialistidele või vajadusel väliste ekspertide kaasamist. Samuti on vajalik töötajate koolitamine ja tuleohutusalaste õppuste läbiviimine, et tagada valmisolek ATSi häire korral

tegutsemiseks. KOV hallatavate hoonete seas võib leiduda objekte, mis vastavad eelnõus kirjeldatud eritingimustele, näiteks kultuuriväärtus või elutähtsa teenuse osutamine. Selliste hoonete puhul

tuleb KOV idel kaaluda automaatse tulekahjuteate edastamise süsteemiga (edaspidi ATeSiga)

Selgitame. Eelnõuga puutumust omavate ehitiste omanikele on info edastatud. Päästeamet

koostab lisaks juhendi objektidele, kellelt alates 1. maist 2026 enam ei toimu automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

tulekahjuteate automaatset edastamist Häirekeskusesse. Eraldi juhendi koostamine

täiendavalt kohalikele omavalitsusüksustele ei ole vajalik. KOVidele edastatakse loetelu neile kuuluvatest

objektidest, millel AteS nõue ära kaob.

2

jätkamist Häirekeskusesse ja vajadusel esitame taotluse Päästeametile. Et tagada eelnõu

rakendamise sujuv tagamine, palume eelnõu koostajal välja töötada kohalikele omavalitsuste le vastav juhendmaterjal, mis sisaldab praktilisi näiteid ja soovituslikke tegevusplaane ATSi häire korral tegutsemiseks. Lisaks eeltoodule soovime, et Päästeamet edastaks kohalike le

omavalitsustele nimekirja ehitistest, millelt ATeS ühendus katkeb, et tagada valmiso lek tuleohutuskorralduse ümberkujundamiseks. Oluline siinjuures on, et muudatus ei tohi

vähendada tuleohutuse taset ega tekitada segadust hoonete haldajate seas ning et muudatus te rakendamine toimuks selgete juhiste ja piisava ajavaruga.

Samuti palume kaaluda üleminekuperioodi tähtaja pikendamist kuue kuu võrra, et tagada

muudatuste rakendamine kõikides (sh väiksemates omavalitsustes), kus ressursside planeerimine võib võtta kauem aega.

Arvestatud osaliselt. Taotlusi ATeSi

jätkamiseks Häirekeskusesse võetakse vastu kuni 1. märtsini 2026 (varasemalt oli eelnõus 1.

jaanuar 2026). ATeS Häirekeskusesse lõpetatakse nendelt objektidelt, kus see enam kohustuslik pole, alates 1. maist 2026

(varasemalt eelnõus 1. märts 2026). Ja vastavad muudatused dokumentatsioonis tuleb teha

hiljemalt 1. juuliks 2026 (varasemalt eelnõus 1. mai 2026).

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, 03.09.2025 e-kiri Kontaktisik: Haidi Kanamäe (53640043; [email protected])

Kuna kommentaarid puudutavad kehtivat määrust, siis ehk õnnestub ka need kooskõlastamise l oleva eelnõuga ära korrigeerida: - § 3 punktis 5) ja § 4 lõikes 1 soovitame korrigeerida sõnastust standardiseeria EN 54

ning asendada standardisari EVS-EN 54. Kuna Eestil (Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus) on kohustus võtta kõik Euroopa standardid identsel kujul üle Eesti standarditeks, siis oleks viidatud tähis korrektsem.

- § 6 lõikes 5 toodud standard EVS-EN 60079-0 on kehtetu, korrektne tähis kehtivale standardile oleks EVS-EN IEC 60079-0

- § 12 lõikes 3 toodud standard EVS-EN 60849 on kehtetu ning on asendatud standardiga EVS-EN 50849 (Häireteadustuse helisüsteemid).

Arvestatud

3

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 18.09.2025

Kontaktisik: Marko Udras (6040070; [email protected])

Toetame muudatust, mille kohaselt väheneb ehitiste arv, mille osas kehtib ATeSi nõue.

Anda rohkemate ehitiste omanikele ja valdajatele õigus esitada taotlus ehitise ühendamiseks Häirekeskusega. Näiteks võiks Päästeametil olla kohustus rahuldada selline taotlus, kui ehitise

osas kehtib praegu ATeSi nõue.

Mittearvestatud. Ettepanek on vastuolus määruse muudatuse eesmärgiga. ATeSi

Häirekeskusesse saab taotleda siiski kindlate kriteeriumide alusel. Teisele objektidele jääb

võimalus ATS häire edastada muule kokkulepitud adressaadile, samas ei pea ka seda tegema. Et kohustusest vabastatud objektidel

jääb ATS kohustus alles, siis on tagatud tulekahjust kiire teavitus ning päevasel ajal

hoones viibijad saavad veenduda tegelikus ohus ning vastavalt võtta meetmed – ohu puudumise l vaigistada häirekell ja ohu olemasolul

evakueeruda ning teavitada Häirekeskust telefonil 112. Kui peaks puhkema tulekahju

öisel ajal, ei ole inimelud ohus ja objekti omanikul, nagu varasemalt märgitud, on teavitus võimalik saata kokkulepitud muule

adressaadile.

4

Teeme ettepaneku lükata Päästeametile esitatava taotluse esitamise tähtaega edasi vähemalt

kolme kuu võrra. See tähendab, et ehitise omanik või valdaja peab taotluse esitama hiljemalt 2026. 1. aprilliks ning Päästeamet lõpetab määruse lisas 2 nimetamata ehitiste osas automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete vastuvõtmise Häirekeskuses alates 2026. aasta 1.

maist. Muuta eelnõu sõnastust selliselt, et vastav teave tuleb esitada automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi dokumentatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise plaani hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.

Arvestatud osaliselt. Taotlusi ATeSi

jätkamiseks Häirekeskusesse võetakse vastu kuni 1. märtsini 2026 (varasemalt oli eelnõus 1. jaanuar 2026). ATeS Häirekeskusesse

lõpetatakse nendelt objektidelt, kus see enam kohustuslik pole, alates 1. maist 2026

(varasemalt eelnõus 1. märts 2026). Ja vastavad muudatused dokumentatsioonis tuleb teha hiljemalt 1. juuliks 2026 (varasemalt eelnõus 1.

mai 2026).

Palume Päästeametil saata muudatuste jõustumisel asjakohane teave nende ehitiste omanike le ja valdajatele, kelle ehitiste osas kaob ATeSi nõue.

Selgitame. Päästeamet saadab muudatusest mõjutatud objektidele nii vajalikud teavitused

kui juhised, kuidas edasi tegutseda.

Kokkuvõtteks, Kaubanduskoda ei ole vastu sellele, et väheneb ehitiste arv, mille osas kehtib ATeSi nõue. Samas peame oluliseks, et ehitiste omanikel ja valdajatel oleks võimalik

vabatahtlikult ehitis liita Häirekeskusega, kui ehituse osas kehtib ka täna ATeSi nõue. Lisaks peame oluliseks, et ettevõtjatele antakse hetkel plaanitust rohkem aega muudatuste ga kohanemiseks ning Päästeamet saadab pärast muudatuste jõustumist muudatustest mõjutatud

ehitiste omanikele ja valdajatele vajaliku teavituse ja juhendi, siis ei ole me eelnõuga plaanitavatele muudatustele otseselt vastu.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, 19.09.2025 e-kiri Kontaktisik: Külli Kraner (5322 5988; [email protected])

Meie hinnangul pole hea, et majutusasutuste klassifikatsioon riskiaste alaneb, kuna hotellides viibib palju külastajaid ja riski tase on suhteliselt kõrge, kui midagi juhtub.

Eriti mõjutab planeeritav muudatus märkimisväärselt nö. šelf-service majutushoonete tegevust,

kus ei ole 24/7 kohapeal olevat retseptsiooni või muud enda töötajat. Sellised majutusasutused on aga tulnud, et jääda ja ka regulatsioon peab selliste ärimudelitega arvestama. Mõistame, miks tahetakse teha selline seadusemuudatus, sest ilmselgelt on Päästeamet ülekoormatud ja

Arvestatud sisuliselt. Muudatus on sisse viidud eelnõu § 16 lõike 3 punkti 1.

5

valeväljakutseid on palju, soovitakse riigi kulusid kokku hoida, kuid ettevõtjatele tekkivat mõju

ja kulude kasvu pole eelnõus analüüsitud. Nö. šelf-service majutushoonete puhul, aga ka nende majutusasutuste puhul, kus öösel mõned

tunnid pole meeskonnast kedagi, on nii, et kui on ATS häire, siis jõuab see automaatselt ka häirekeskusesse ning tuletõrje sõidab alati kohale. See on ka meie klientide turvalisust ja meie

vara arvestades ülioluline, et Päästeamet jõuaks kohale võimalikult ruttu. Kui hakkaksime sõltuma sellest, et keegi (nt. Forus või mõni muu haldusfirma) tuleks enne kontrollima ja peale tulekolde avastamist teavitaks alles Päästeametit, võib olla juba liiga hilja. Me ei näe, et me

saaksime ka adekvaatselt panna selle kohustuse enda klientidele. Lisaks või muudatus tuua ettevõtjatele lisakulu veel ka võimalikest kindlustustingimuste muudatustest.

Meie ettepanekud on järgmised:

 Anda võimalus vabatahtlikult liituda ööpäevaringselt mitte mehitatud või osalise ajaga mehitatud majutusasutustele sellega, et ATS häire jõuab otse

Häirekeskusesse/Päästeametile. Kompensatsioonimehhanism valehäire korral võiks olla nt. trahv, mida majutusasutus ka igakordselt peaks tasuma. Sest meie hinnangul on praegune mure pigem selles, et ettevõtted ei tegelenud valehäiretega ning päästeamet

otseselt ka ettekirjutisi ei tee. Lahendus, et võtame kõigilt teenuse ära, pole hea lahendus.

 Lubada seaduse tasandil ATS süsteem ehitada ülesse selliselt, et enne üldist ATS häiret, mis jõuab täna otse Päästeametile, rakenduks eelalarm. Eelalarmi tööpõhimõte on selline, et kui mingis toas, kus on ATSiga ühendatud suitsuandur, tõuseb suitsutase nii

kõrgele, et andur annab häiret, siis on esimesed 3 minutit see häire ainult toapõhine, mis annaks toas viibival kliendil võimaluse likvideerida suitsu tekke põhjus (nt. pannil kõrbema läinud toit). Kui suitsutase 3 minuti jooksul toas ei lange, siis alles käivitub

kogu ATS alarm ning signaal jõuab mh. Päästeametini. Kui suitsutase 3 minutijooksul langeb, siis taastub süsteem automaatselt ning alarm tühistatakse. See kindlast i

vähendaks oluliselt ka valeväljakutseid.

 Kaaluda võimalust valehäire kinnitamiseks majutusasutuse poolt.

6

Meie ettepanek määruse sõnastamisele: 1. Lisada määruse muutmisettepaneku punktis 2 toodule täiendav punkt 4:

2) paragrahvi 16 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Päästeamet võib anda kooskõlastuse ehitise ühendamiseks Häirekeskusega, kui: 1) ehitis või selles paiknev vara on arhiiv, muuseum, muu riiklikult olulise väärtusega ehitis,

elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik ehitis või suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte, kui selle ohualasse jääb elamupiirkond; 2) on täidetud automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile esitatud nõuded ja

3) tulekahju korral ei ole tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine muul viisil ja kiire evakuatsioon ehitisest või

4) ehitises (või „majutusasutuses, sh majutusasutuses, kus puudub ööpäevaringne mehitus“) on automaatne teateedastussüsteem Häirekeskusega ja ehitise omanik soovib tulekahjuteade te edastamist töövälisel/öisel ajal:“;

Kuna enamik valehäireid on päevasel ajal, siis tulekahjuteadete edastamine töövälisel/öisel ajal,

kus ehitises on töötajaid minimaalselt või üldse mitte: 1) vähendaks oluliselt valeväljasõitude arvu; 2) tagaks asutustele tulekahjuhäire korral kiire reageerimise töövälisel/öisel ajal.

2. Täiendada eelnõu seletuskirja punkti nr 4 „Määruse mõju ja võimalikud riskid“

majanduslike mõjude osaga majutusettevõtetele neile tekkivate mõjude ja lisakulude osas

(haldus- ja turvafirmadega kokkulepped, kindlustustingimuste osas mõju jne). Need on

märkimisväärsed.

7

Teeme ettepaneku lükata Päästeametile esitatava taotluse esitamise tähtaega edasi vähemalt

kolme kuu võrra. See tähendab, et ehitise omanik või valdaja peab taotluse esitama hiljemalt 2026. 1. aprilliks ning Päästeamet lõpetab määruse lisas 2 nimetamata ehitiste osas automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete vastuvõtmise Häirekeskuses alates 2026. aasta 1.

maist. Muuta eelnõu sõnastust selliselt, et vastav teave tuleb esitada automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi dokumentatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise plaani hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.

Arvestatud osaliselt. Taotlusi ATeSi

jätkamiseks Häirekeskusesse võetakse vastu kuni 1. märtsini 2026 (varasemalt oli eelnõus 1. jaanuar 2026). ATeS Häirekeskusesse

lõpetatakse nendelt objektidelt, kus see enam kohustuslik pole, alates 1. maist 2026

(varasemalt eelnõus 1. märts 2026). Ja vastavad muudatused dokumentatsioonis tuleb teha hiljemalt 1. juuliks 2026 (varasemalt eelnõus 1.

mai 2026).

MÄÄRUS

29.10.2025 nr 33

Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta

määruse nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,

ning tulekahjuteate edastamise ja sellest

loobumise kord“

Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel. Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile

ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ tehakse järgmised

muudatused: 1) paragrahvi 3 punktis 5 ja paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse lauseosa „standardiseeria EN54“

lauseosaga „standardisari EVS-EN 54“;

2) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse lauseosa „EVS-EN 60079-0“ lauseosaga „EVS-EN IEC 60079-0“;

3) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse lauseosa „EVS-EN 60849“ lauseosaga „EVS-EN 50849“; 4) paragrahvi 16 pealkirja täiendatakse pärast sõna „teateedastussüsteemiga“ sõnadega „teate

edastamiseks Häirekeskusesse“;

5) paragrahvi 16 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Päästeamet võib anda kooskõlastuse ehitise ühendamiseks Häirekeskusega, kui:

1) ehitis või selles paiknev vara on arhiiv, muuseum, muu riiklikult olulise väärtusega ehitis, kuni 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutus, alaliselt mehitamata majutusasutus,

elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik ehitis või suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte, kui selle ohualasse jääb elamupiirkond;

2) on täidetud automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile esitatud nõuded ja

3) tulekahju korral ei ole tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine muul viisil ja kiire evakuatsioon ehitisest.“;

2 (2)

6) paragrahvi 17 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui ehitise omanik või valdaja on liitnud ehitise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

Häirekeskusega, lõpetab Päästeamet käesoleva määruse lisas 2 nimetamata ehitiste osas automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete vastuvõtmise Häirekeskuses alates 2026. aasta 1. maist, kui omanik või valdaja ei ole esitanud Päästeametile hiljemalt 2026. aasta

1. märtsiks taotlust automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete jätkuvaks edastamiseks Häirekeskusesse. Päästeamet otsustab taotluse rahuldamise käesoleva määruse

paragrahvi 16 lõike 3 alusel.“; 8) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui ehitiselt ei edastata alates 2026. aasta 1. maist automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teateid Häirekeskusesse, kajastatakse sellekohane teave automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi dokumentatsioonis ja tulekahju korral tegutsemise plaanis hiljemalt 2026. aasta 1. juulis.“;

9) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler