Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Kliimaministeerium Meie 08.02.2024 nr -12/24-0037-073-1

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

E-post: [email protected]

Koopia: Justiitsministeerium, e-post: [email protected]

Ettepanek kaugkütteseaduse § 141 lg 11 muutmiseks

01.10.2010 sätestati kaugkütteseaduses1 (KKütS) soojuse ostu korraldust käsitlev regulatsioon,

mille §-st 141 tulenevalt soojuse tootja teeb soojuse tootmiseks investeeringuid ja

võrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid

tähtajaga kuni 12 aastat alates tootmisseadmega tootmise alustamisest, arvestades KKütS § 1

lõikes 2 sätestatud põhimõtteid. Võimaluse korral eelistatakse valdavalt taastuvatest

energiaallikatest toodetud soojust või valdavalt tõhusa koostootmise režiimis taastuvatest

energiaallikatest, jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise

uttegaasist toodetud soojust ning parimat olemasolevat keskkonnasäästlikku tehnoloogiat.

Soojuse ostu konkursi üheks eesmärgiks on tagada tarbijatele kõige soodsam kaugkütte hind.

19.08.2022 jõustunud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest2 tulenevalt

täiendati KKütS §-i 141 lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas

kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse (ENKS) tähenduses.“

Praktikas väljastab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing3 võrguettevõtjale märgise tema

vastavuse kohta ENKS alustele.

Lähtuvalt eeltoodust, kuna KKütS § 141 lõige 11 välistab sõnaselgelt ja imperatiivselt lõikes 11

toodud tingimustele vastava ettevõtja aluse soojuse ostu konkursi läbiviimiseks nii

kohustuslikus kui ka vabatahtlikus korras, puudub võrguettevõtjal igasugune võimalus soojuse

ostu konkursi läbiviimiseks. Sellest ning lõike 11 sõnastusest tulenevalt puudub sellisel juhul

ka Konkurentsiametil võimalus konkursi tingimuste menetlemiseks4 ning amet peab sellised

taotlused tagastama läbi vaatamata.

Ametil puudub võimalus siinkohal ka seaduse tõlgendamiseks ning mh oleksid kõik ameti

toimingud ja/või kooskõlastused vastuolu korral KKütS § 141 lõikes 11 sätestatuga tühised

algusest peale. Seadusega võib olla vastuolus Konkurentsiameti tegevus ka juhul, kui amet

alustab ENKS-is sätestatud tingimustele vastava ettevõtja taotluse menetlust olukorras, kui võib

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022026 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022001 3 https://www.inforegister.ee/80027237-EESTI-JOUJAAMADE-JA-KAUGKUTTE-UHING-MTU 4 Põhiseaduse §-des 3 ja 13 sätestatud seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt peab Konkurentsiamet oma tegevuses

igal juhul rangelt järgima seaduses, mh KKütS § 141 lõikes 11 sätestatud imperatiivsed nõudeid ja aluseid.

2 (2)

esineda asjaolusid, millest tulenevalt ettevõtja tulevikus enam neile tingimustele ei vasta.

Ameti hinnangul on KKütS § 141 lõikes 11 sätestatud regulatsioon oma sõnastuses liialt jäik

ning võib olla vastuolus KKütS § 1 lõikes 2 toodud alustega, mille järgi soojusettevõtja

tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga

ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Samuti võib see olla vastuolus olukorraga, kus soojuse ostu konkursi läbiviimisel eelistatakse

valdavalt taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust või valdavalt tõhusa koostootmise

režiimis taastuvatest energiaallikatest, jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või

põlevkivitöötlemise uttegaasist toodetud soojust ning parimat olemasolevat

keskkonnasäästlikku tehnoloogiat.

Taoline piirang võib olla takistuseks rohepöörde eesmärkide täitmisele, milleks on

Riigikantselei „Rohereformi tegevusplaan 2023-2025“ (lk 8-10) kohaselt: 1) negatiivsete

keskkonnamõjude vähendamine; 2) nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine; 3)

konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse edendamisele kaasa aitamine. Antud

rohereformi kolme põhieesmärgi saavutamiseks on energeetika valdkonnas kõige vajalikumad

tegevused muuhulgas energiatõhususe edendamine, soojuse ja jahutuse üleviimine

taastuvenergiale ning keskkonnahoidlike energiakandjate tootmisvõimekuse ja tarbimise

edendamine.5

Eeldada, et ENKS alustele vastav võrguettevõtja peaks soojuse ostu konkursi korraldamiseks

loobuma soojuse jaotamisest tõhusas kaugküttes ja jaotuses, oleks ebamõistlik.

Sarnaselt 19.08.2022 jõustunud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega,

millest tulenevalt täiendati KKütS § 141 lõikega 11, on hetkel Riigikogu menetluses

„Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (universaalteenuse lõpetamine ja

varustuskindluse tagamine) 351 SE“, mille raames täiendatakse vastavasisuliselt ka

maagaasiseadust.

Lähtuvalt eeltoodust, lahendamaks olukorda, kus KKütS § 141 lõikes 11 toodud ENKS-i

tingimustele vastaval võrguettevõtjal puudub võimalus viia soojuse ostu konkurss läbi

vabatahtlikult ning Konkurentsiametil võimalus sellise taotluse saamisel selle menetlemiseks,

teeb amet ettepaneku muuta KKütS § 141 lõiget järgnevalt:

„(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas

kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse (ENKS) tähenduses, v.a juhul,

kui võrguettevõtja viib soojuse ostu konkursi läbi vabatahtlikult.“

Ameti hinnangul ei oleks selline muudatus koormav ning see vastab nii tarbijate kui ka

soojusettevõtjate huvidele. Alates muudatuse jõustumisest on kõikidele võrguettevõtjatele

tagatud soojuse ostu konkursi läbiviimise võimalus.

Lugupidamisega

Külli Haab

Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Marek Piiroja 667 2541

[email protected]

5https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003D4AF2/$file/2023%2008%2002%20Rohereformi

%20tegevusplaan.pdf