| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 1.2-4/242-2 |
| Registreeritud | 27.10.2025 |
| Sünkroonitud | 31.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenindus ja õigusloome |
| Sari | 1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele |
| Toimik | 1.2-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Vastutaja | Piret Andrekson (administratsioon, õigusbüroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
Siseministeerium
Politsei- ja Piirivalveamet Meie 24.10.2025 nr 1-4/105
EPKK tagasiside korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule
Täname võimaluse eest esitada tagasiside korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule.
Toetame eelnõu eesmärki parandada korrakaitseorganite võimekust ohtude ennetamisel ja
tõrjumisel, et tagada inimeste turvalisus. Soovime aga juhtida tähelepanu, et kehtiv
seadusandlus ei taga piisavat kaitset loomakasvatusega seotud tootmisobjektidele, mille
puhul on Eesti toidujulgeoleku seisukohalt strateegiliselt oluline, et bioohutus oleks tagatud,
kuna ohtude realiseerumise tagajärjed võivad olla äärmiselt rasked.
Teeme ettepaneku täiendada korrakaitseseadust selliselt, et kõrvaliste isikute loata viibimine
põllumajandusloomade pidamiseks kasutatavates hoonetes ning piiratud juurdepääsuga
karjatamisaladel oleks selgesõnaliselt keelatud, tagades sellega farmiomanikele õiguskindluse
ning korrakaitseorganitele tõhusama sekkumisvõimaluse. Arvestades raskete loomataudide
levikust tulenevat kõrget bioohutuse riski, palume kehtestada loata viibimise eest kinnisel
farmi territooriumil kriminaalvastutus, et ennetada suu- ja sõrataudi, sigade Aafrika katku,
lindude gripi ning teiste ohtlike nakkushaiguste levikut.
Loomapidajal on seadusega sätestatud kohustus tagada bioohutus ning vältida loomataudide
levikut. Praktikas ei ole enamik tootmisfarmidest aiaga piiratud ning omanikul puudub
võimalus takistada kõrvaliste isikute loata sisenemist või loomadele ohtlikult lähedale
minemist. Probleem on suur eriti karjatamisaladel, kus kontroll on kas piiratud või sisuliselt
võimatu. Loomakasvatajate kogemused näitavad, et sissetungid farmidesse ja loomade
karjatamisalale ei ole enam üksikud juhud, vaid neid esineb üha sagedamini. Need juhtumid
tulevad sageli teadmatusest, aga ka pahatahtlikul eesmärgil, sealhulgas farmitegevuse
häirimiseks või varjatud pildistamiseks ja filmimiseks. Viimastel aastatel on sagenenud ka
loomaaktivistide korraldatud aktsioonid.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
Bioohutuse seisukohalt kujutab iga loata sisenemine reaalset ohtu. Euroopa
loomakasvatussektor seisab viimastel aastatel silmitsi mitmete raskete loomataudidega.
Sigade Aafrika katk on juba aastaid hoidnud Eesti seakasvatajaid väga kõrges valmisolekus ning
hiljutisest perioodist on näide, kuidas grupp inimesi takistas PTA-l oma ülesandeid täita. Lisaks
on lähiriikides tuvastatud suu- ja sõrataudi juhtumeid. Need on vaid kaks näidet haigustest,
mille ilmnemisel farmis hukatakse kõik loomad ning raskematel juhtudel ka loomad farmi
ümbruses. Majanduslik kahju ei piirdu vaid loomade hukkamisega, vaid lisanduvad loomade
utiliseerimine, loomade väärtuse hüvitamine, karja taastamine, hoonete ja territooriumi
desinfitseerimine, turupiirangud ning pikaajaline tulu- ja töökohtade kadu. Teadusuuringud
kinnitavad, et kõige levinum tootmisloomade nakatumine toimub läbi inimfaktori, sealhulgas
kõrvaliste isikute, kes võivad patogeene farmi kanda.
Viibimiskeelu laiendamine või konkreetse keelu sätestamine farmi territooriumi ja
loomapidamise objektide puhul on põhjendatud ja proportsionaalne meede, mis teenib ka
laiemat avalikku huvi. Põhiseaduse § 34 kohaselt võib liikumisvabadust piirata nakkushaiguste
leviku tõkestamiseks. Loomakasvatust ohustavate haiguste risk on olukord, kus piirang on
õigustatud, et ennetada pöördumatuid tagajärgi kogu põllumajandussektorile ja ühiskonnale
tervikuna. Tahtlik ja farmi tegevust häiriv sissetung, mis seab ohtu bioohutuse, vara või
loomade heaolu, peab olema karistatav ka kriminaalkorras, arvestades sellega kaasnevat
potentsiaalset kahju ulatust. Täna kehtivad trahvimäärad loomatauditõrje seaduse alusel
praktikas heidutusfunktsiooni ei täida ja on võrreldes mitmete Euroopa Liidu liikmesriikidega
selgelt leebemad.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda palub seega kaaluda eelnõu täiendamist sätetega, mis
võimaldavad kehtestada farmi territooriumile kõrvaliste isikute viibimiskeelu bioohutuse
tagamise eesmärgil. Oleme valmis tegema sisulist koostööd, täpsustamaks regulatsiooni
sõnastust ja rakendamise korraldust, et tagada tasakaalustatud, riskipõhine ja tõhus lahendus.
Lugupidamisega
Kerli Ats
Juhatuse esinaine
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Allkirjastatud digitaalselt
Kirja koostaja: Triin Tintse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja loomakasvatusvaldkonna
juht, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Õigusakti eelnõu | 03.10.2025 | 9 | 1.2-4/242-1 | Sissetulev kiri | ppa | Siseministeerium |
| Teade | 21.08.2024 | 417 | 1.2-4/93-1 🔒 | Väljaminev kiri | ppa | Siseministeerium |
| Õigusakti eelnõu | 02.07.2024 | 4 | 1.2-4/77-1 | Sissetulev kiri | ppa | Siseministeerium |
| Õigusakti eelnõu | 20.11.2023 | 229 | 1.2-4/150-1 | Sissetulev kiri | ppa | Siseministeerium |