Väljaminev kiri

Lugupeetud Signe Kiin

Vastuseks Teie pöördumisele:

Vastavalt kaugkütteseaduse (KKütS) § 5 lõigetele 1 ja 2 on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires on kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogul. Kaugküttepiirkonna määramise otsus peab lähtuma KKütS § 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetest.

Eeltoodust tulenevalt on oluline märkida, et kaugküttepiirkonna määramine on KOV-i õigus ja mitte kohustus.

KKütS § 1 lõike 1 järgi reguleerib KKütS soojuse jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus (edaspidi võrk) ning võrguga liitumist. KüttS § 2 punkti 3 järgi on võrk torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta KKütS tähenduses tarbijapaigaldisi. KKütS § 14 lõike 3 järgi on võrguettevõtja kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud võrguettevõtja võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.

Eeltoodust lähtuvalt ei saa võrguettevõtja poolt võrgu arendust puuduvate kohustuste täitmise puhul olla takistuseks või selle eelduseks, kas tema võrgupiirkond asub KOV-i poolt määratud kaugküttepiirkonnas või mitte, vaid olulisem on, et võrguettevõtja peab vastavalt KKütS-is sätestatud nõuetele arendama võrku mh selliselt, et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine. Üheks näiteks on Narva linn, kus paikneb Eesti suuruselt kolmas kaugkütte võrgupiirkond, mida opereerib AS Narva Soojusvõrk, kuid Narva linnas ei ole KOV kaugküttepiirkonda kehtestanud - mida seadus ka ei nõua, küll aga peab AS Narva Soojusvõrk sellest asjaolust sõltumata täitma talle KKütS-ist tulenvaid võrguettevõtja kohustusi.

Eeltoodu põhjal kokkuvõtvalt vastuseks Teie küsimusele: Selleks, et KOV saaks sõlmida SWE-ga kokkulepet kaugkütte pakkumiseks kesklinnas, ei peaks volikogu võtma vastu otsuse kaugküttepiirkonna laiendamiseks – seadus seda otseselt ei nõua. Samas on praktika näidanud, et KOV-i poolt määratud kaugküttepiirkonnas tegutsevale võrguettevõtja ja tema tarbijate jaoks võib olla selgem ja paremini järgitav, millistest nõuetest lähtuvalt peab ettevõtja teenust osutama ja tarbijad seda saama. Seetõttu ei saa välistada, et antud juhul oleks KOV-i otsusega kaugküttepiirkonna laiendamine otstarbekas.

Küsimuste korral palun pöörduge

Tere!

Tõrva Vallavalitsusel on tekkinud küsimused kaugkütte teemal.

SW Energia OÜ opereerib Tõrva linnas Tartu tn 4 katlamaja 27.09.2018 sõlmitud soojusenergia ostu-müügi hankelepingu alusel, mille kehtivus lõpeb 01.06.2028. Olemasolev katlamaja süsteem kuulub vallale ja katlamaja kaudu varustatakse soojusenergiaga vallale kuuluvaid hooneid. SW Energia OÜ on esitanud vallale ehitusloa taotluse uute trasside väljaehitamiseks ning soovib liita antud katlamaja külge eratarbijaid.

Täna Tõrva kesklinna ei ole kaugküttepiirkonnaks määratud. Eratarbijate lisandumisel on tegu kaugkütteteenuse pakkumisega ja mitte enam lokaalse katlamaja opereerimisega. Meie hinnangul tuleneb kaugkütteseaduse §- 5 lg-test 1 ja 2, et kaugküttepiirkond peab olema määratud volikogu otsusega. Seega enne, kui saaks sõlmida SWE-ga kokkulepet kaugkütte pakkumiseks kesklinnas, peaks volikogu võtma vastu otsuse kaugküttepiirkonna laiendamiseks?

Paluksime võimalusel konkurentsiameti seisukohta, kas oleme kaugkütteseadusest õigesti aru saanud. 

Heade soovidega

Signe Kiin

Vallasekretär

Tõrva Vallavalitsus

766 5314