taotluse rahuldamata jätmise kohta

OTSUS 30.10.2025 nr 11.3-1/25/5100

taotluse rahuldamata jätmise kohta

Rahandusministri 26.09.2023 määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse

hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi

meetme määrus) § 12 lõike 5 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus):

otsustab:

jätta rahuldamata Rae Vallavalitsuse (registrikood 75026106, asukoht Aruküla tee 9, Jüri alevik,

Rae vald, Harju maakond; edaspidi ka taotleja) 30.07.2025 esitatud taotlus registreerimisnumbriga

Kliima2.8.01.25-0171 (edaspidi taotlus) projekti „Lagedi Põhikooli energiatõhususe

parendamine“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1. Rakendusüksuse põhjendused ja õiguslik alus

Vastavalt meetme määruse § 8 lõike 2 punktile 2 peab taotleja lisama taotlusele hoone

energiaauditi, arvestades meetme määruse §-s 9 toodud erisusi.

Meetme määruse § 9 lõike 1 järgi peab energiaaudit vastama määruse lisas 2 sätestatud

tingimustele ja nõuetele ning sisaldama vähemalt meetme määruse § 9 lõikes 4 sätestatut.

Rae Vallavalitsus on esitanud taotlused kahe projekti rahastamiseks – „Lagedi Põhikooli

energiatõhususe parendamine“ ning „Lagedi Keskusehoone energiatõhususe parendamine“

(edaspidi taotlus 2). Taotlusele lisatud energiaauditist nähtub, et Lagedi Põhikool saab soojust

keskusehoone katlamajast. Taotluse 2 menetluses on taotleja rakendusüksusele selgitanud, et

Lagedi Keskuse ja Lagedi Põhikooli vahel toimub gaasikatlamaja toodetud brutoenergia jagamine

vastavalt hoonete toatemperatuuriga pinna osakaalule. Sama skeemi alusel on koostatud

energiabilansid nii Lagedi Keskuse hoone kui ka Lagedi Põhikooli hoone jaoks. Lisaks on

taotlusele 2 lisatud korrigeeritud energiaauditi punktis 2.3.1 on kirjutatud, et Lagedi Keskuse ja

Lagedi põhikooli hooneid köetakse ühise lokaalse gaasikatlamaja abil. Hoonetel eraldi

soojamõõtjaid ei ole ning küttekulu jaotatakse hoonete vahel proportsionaalselt vastavalt

toatemperatuuriga pinna ruutmeetritele.

Taotluse 2 puhul on taotleja täiendavalt selgitanud, et gaasikatlamaja soojusenergia köetava pinna

ruutmeetritele jagamine ei muutu olemasolevate hoonete energiabilansi koostamisel oluliselt.

Tegu on ühise tehnosüsteemiga kompleksi osadega, kus soojusenergia toodetakse ja jaotatakse

ühisest gaasikatlamajast. Tegemist on objekti tehnilise eripäraga, mis ei võimalda tarbimisandmete

automaatset eristamist hooneti. Sellest hoolimata on rakendatud läbipaistvat ja metoodiliselt

põhjendatud kulude jaotamise põhimõtet, tuginedes raamatupidamise seadusele jt

asjassepuutuvatele juhenditele, mille järgi tuleb mitut asutust teenindavad kulud jaotada

proportsionaalselt ja põhjendatult. Korrigeeritud energiaauditis on jaotuspõhimõtted selgelt avatud

ning põhinevad tegelikel pindalaandmetel. See tagab, et keskusehoone ja kooli osa

energiatarbimine ei ole hinnanguline, vaid lähtub dokumenteeritud ja kontrollitavatest

arvestusandmetest. Samuti on Rae Vallavalitsus valmis täpsustama või täiendama esitatud

metoodikat viisil, mis tema hinnangul tagaks andmete maksimaalse võrreldavuse ja

usaldusväärsuse. Vajaduse korral ollakse valmis rakendama ka täiendavaid abinõusid.

Taotleja on taotlusele lisatud energiaauditis küll kirjutanud, et joonisel 2.2. on näidatud tegeliku

küttekulu võrdlus normaalaasta kraadpäevade alusel taandatud küttekuluga, kuid tegelikkuses on

andmed tuletatud teistest andmetest ning vastavaid dokumente küttekulu tõendamiseks pole

taotlejal tulenevalt taotluses 2 antud selgitustele võimalik esitada.

Meetme määruse § 9 lõike 4 punkt 5 sätestab, et taotleja poolt taotlusele lisatud energiaaudit peab

sisaldama muuhulgas vähemalt hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia

energiakasutuse muutumise kalkulatsioone soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulise

tegemise korral, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme

kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad

keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on

vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja juhendikohaseks kasutamiseks.

Vastavalt meetme määruse lisa 2 peatüki 4 punktile 7 pannakse hoone viimase kolme kalendriaasta

tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed kokku loetletud kriteeriumide alusel.

Küttesoojuse ülalpidamiskulud kalendriaasta kohta leitakse konkreetse kalendriaasta tegeliku ja

tõendatud küttesoojuse energiatariifi ning normaalaastaks taandatud konkreetse kalendriaasta

tarnitud küttesoojuse energia korrutisena.

Taotleja poolt kasutatav lahendus ei võimalda tarbimisandmeid täpselt ja tõendatult eristada

vaatamata sellele, et on rakendatud läbipaistvat ja metoodiliselt põhjendatud erinevatele

juhenditele tuginevat jaotamist.

Rakendusüksuse hinnangul ei vasta kasutatav metoodika meetme määruses sätestatud nõuetele

ning meetme määruses ja selle lisas 2 toodud nõuet ei ole võimalik laiemalt tõlgendada.

Erinevatele juhenditele ja metoodikatele tuginemine ei taga meetme määruse alusel tegelikke

tarbimisandmeid. Sellised andmed võivad olla piisavad raamatupidamislikult erinevate hoonete

kulude jaotamisel, kuid mitte meetme määruse alusel taotluse vastavaks tunnistamisel. Ka andmete

maksimaalne võrreldavus ei taga tõendatud andmeid ning vaatamata metoodikatele jäävad esitatud

andmed siiski hinnanguliseks. Kehtiv meetme määrus näeb ette tegelike ja tõendatud andmete

esitamise viimase kolme aasta kohta ning seda nõuet ei ole taotleja esitatud taotluse puhul täitnud.

Rakendusüksusel ei ole võimalik tunnistada vastavaks taotlust, mille puhul ei vasta esitatud

andmed nõutud tingimustele.

Lisaks eelnevale seaks taotluse vastavaks tunnistamine taotleja soodsamasse olukorda näiteks

võrreldes teiste võimalike taotlejatega, kes jätsid ükskõik millise nõude täitmise võimatuse tõttu

taotluse esitamata või lükkasid taotluse esitamise edasi just selle sama nõude täitmise võimatuse

tõttu kuni ajani, millal on võimalik varasemaid tarbimisandmeid tõendatult esitada.

Vastavalt meetme määrusele, selle seletuskirjale ja lisale 2 peab energiakasutus olema eraldi

mõõdetav, tulenema tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest andmetest ning kuivõrd Lagedi

Põhikooli ja Lagedi Keskushoone energiatarbimist eraldi ei mõõdeta, siis ei vasta nimetatud

hoonete rekonstrueerimiseks esitatud taotlused meetme määruses sätestatud tingimustele.

Eeltoodu alusel ei vasta toetuse taotleja poolt esitatud energiaaudit meetme määruse lisas 2

sätestatud nõuetele ning seeläbi ei vasta esitatud taotlus meetme määruse § 9 lõikes 1 sätestatud

nõudele.

Juhime taotleja tähelepanu ka asjaolule, et kuna esitatud andmetest nähtuvalt on 2024. aastal

hoonet laiendatud moodul-klassiruumidega, siis sellisel juhul tuleb viimase kolme aasta keskmiste

energiatarbimiste asemel lähtuda muutuse järgse olukorra tarbimistest ehk vastavalt meetme

määruse lisale 2 tuleb võtta aluseks minimaalselt üks täisaasta. Taotluste esitamise tähtajaks oli

muutusest möödas alla ühe täisaasta, seega ei olnud võimalik antud taotlusvooru jaoks nõuetele

vastavat auditit koostada ja esitada.

Meetme määruse § 12 lg 5 kohaselt teeb rakendusüksus taotluse nõuetele mittevastavuse korral ja

taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16

lõikes 2 sätestatule.

Rakendusüksus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 15 lõigete 2 ja 3 alusel antakse taotlejale

üldjuhul võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse mittevastavaks tunnistamist ja

rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel. Selgitusi

küsitakse, kui selline vajadus on ilmne juba taotlusega esitatud andmete selgitamiseks, aga mitte

taotluse muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise eesmärgil, mis oleks ilmselges

vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripära ja eesmärgiga.

Esitatud taotluse puhul ei ole võimalik andmeid parandada ega täiendada selliselt, et need vastaks

meetme määruses sätestatud tingimustele. Seetõttu ei ole rakendusüksus andnud täiendavalt

võimalust taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse 2 menetluses on Rae Vallavalitsus esitanud

omapoolsed selgitused ning rakendusüksus on neid käesoleva otsuse koostamisel analüüsinud ja

hinnanud, kuid jõudnud järeldusele, et vaatamata selgitustele ei ole võimalik esitatud taotlust

vastavaks tunnistada.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et taotleja ei vasta meetme määruse § 8 lõike

2 punktis 2 sätestatud tingimustele ning jätab taotluse meetme määruse § 12 lõike 5 alusel

rahuldamata.

2. Otsuse vaidlustamine

Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatud korras, esitades

vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist

või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Sirje Allmaa

5885 4549

[email protected]