Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

MÄÄRUS

00.00.2025 nr …..

Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks

antava toetuse kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

(1) Määrusega kehtestatakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2026.–2029. aasta meetme „Avaliku

sektori hoonete energiatõhusus” rakendamiseks aastatel 2015–2020 ja 2021–2030 lubatud

heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste

hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja

kord.

(2) Toetuse andmise eesmärk on parandada avaliku sektori hoonete energiatõhusust, vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, vähendada hoonesse tarnitud energiat, viia hoonete sisekliima

nõuetega vastavusse ning edendada taastuvenergia kasutust. Meetme rakendamisega

panustatakse riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse energiamajanduse korralduse seaduse

tähenduses.

(3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri

2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava

hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a

otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut.

(4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses

(EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi

suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(5) Kui määruse alusel antav toetus on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus),

EELNÕU

00.00.2025

2

artiklite 38, 53 ja 55 kohaselt hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks

investeeringuteks ettenähtud abi, investeeringuteks ette nähtud kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks antav abi või spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise

taristule antav abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(6) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni

otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks,

esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

(7) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning komisjoni

määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese

tähtsusega abi suhtes, artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2. Meetme rakendaja

(1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

(2) Toetuse taotlusi (edaspidi taotlus) menetleb, toetatavate tegevuste või tegevuste kogumi

elluviimiseks, mille osaliseks või täielikuks rahastamiseks määruse kohaselt toetust taotletakse

(edaspidi projekt), teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste

Keskus (edaspidi rakendusüksus).

(3) Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette § 13 lõike 2 alusel kinnitatavas valdkonna

eest vastutava ministri käskkirjas. Halduskulud kaetakse meetme eelarvest.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 3. Toetatavad tegevused ja nõuded projekti elluviimisele

(1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud

siseruumiga olemasolevasse ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat ja kasvuhoonegaaside

heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid

rekonstrueerimis- ja ehitustöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd) ning nendega lahutamatult

seotud või nende eelduseks olevaid investeeringuid. Uue hoone ehitamist meetmest ei toetata.

(2) Energiatõhususe tööde objektiks olev hoone peab enne projekti elluviimist vastama

järgmistele nõuetele:

1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik

on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus

või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv

üksus;

2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse

teenuse osutamiseks;

3) taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise tähtpäeval kehtivatele

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus)

sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele

või hoone energiatõhususarv vastab eelnimetatud energiatõhususarvu piirväärtusele, kuid üle

3

poole hoone välispiirete pindalast on soojustamata või hoone on hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määruse tähenduses suure energiatarbega hoone;

4) taotluse esitamisel on hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel alla 8000

elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul, mille kohta taotlus esitatakse, suurem kui 5500,

ja üle 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul suurem kui 6500, võttes elanike arvu

aluseks rahvastikuregistri andmed 2025. aasta 1. jaanuari seisuga;

5) hoone andmed ehitisregistris on ajakohased ja vastavad tegelikkusele.

(3) Energiatõhususe tööde objektiks olev hoone peab pärast projekti elluviimist vastama

järgmistele nõuetele:

1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik

on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus

või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv

üksus;

2) kogu hoone vastab vähemalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud

oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe ja energiatõhususarvu piirväärtuse nõuetele,

mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval, seejuures tuleb tagada hoone energiatõhususarvu

väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra ning kogu hoone välisperimeetri,

mille soojustamine ei ole piirangute tõttu piiratud, soojustatus;

3) suure energiatarbega hoone puhul peab kogu hoone olemasolevale olukorrale vastav

energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel olema paranenud vähemalt 30 protsenti;

4) mitme kasutusotstarbega hoone puhul või juhul, kui hoone kavatsetakse sellisena kasutusele

võtta, peab toetuse taotleja (edaspidi taotleja) tagama kogu hoone energiatõhususarvu

vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt hoone

energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone

energiatõhususarvu määramise nõuetele, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval;

5) hoonet kasutatakse pärast projekti elluviimist vähemalt viis aastat seadusest tuleneva

kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks või muude avaliku sektori teenuse

osutamiseks vähemalt taotluses märgitud mahus;

6) projekti raames või projekti elluviimisega samal ajal hoone laiendamisel või hooneosa

asendamisel tuleb laiendatavas või asendatavas hooneosas arvestada ligipääsetavuse

põhimõtteid ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punktile 8 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

29. mai 2018. a määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele“ kohaselt;

7) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse

teenuse osutamiseks.

(4) Meetmest ei toetata projekte:

1) mille elluviimise tulemusel prognoositav kasvuhoonegaaside heide või hoonesse tarnitud

energiakasutus suureneb;

2) mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone köetavast pinnast kavandatakse kasutada

või tegelikult kasutatakse viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90

protsenti;

3) mille tulemusena ei ole hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetekohane

sisekliima, sealhulgas soojustagastusega ventilatsioonisüsteem;

4) mille osaks on rekonstrueeritava hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana

fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse

energiatootmisüksusega, mis kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või

samasisulised projekti elluviimise ajal projektiväliselt tehtavad tööd;

5) mis hõlmavad projekti raames tehtavate energiatõhusustöödega samal ajal projekti

elluviimise ajal ka hoone laiendamist kui projekti raames tehtavaid töid ja laiendust ei ole

projekteeritud ega tehtud ühtse terviktegevusena;

4

6) mis hõlmavad hoonestusõiguse alusel püstitatud hooneid, mille kasutusiga ületava pikkusega

hoonestusõiguse omanik ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev

valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev

valitsussektorisse kuuluv üksus;

7) mis ei vasta lõikes 2 nimetatud projekti elluviimise eelselt esitatavatele nõuetele.

(5) Projekti elluviimise ajal ei ole lubatud projektiga hõlmatud hoone liitmine ega hoone

jagamine kaheks või enamaks hooneks. Hoonete liitmiseks või hoone jagamiseks tehtavad

toimingud peavad olema lõpuni viidud ja vormistatud ehitisregistris hiljemalt taotluse esitamise

ajaks.

§ 4. Eelkonsultatsioon

(1) Projekti puhul, mis hõlmab hoonet, mida kasutatakse või kavandatakse tööde elluviimise

järel hakata kasutama põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks, on taotlejal võimalik enne

taotluse esitamist läbida vabatahtlik eelkonsultatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Eelkonsultatsiooni läbimine võimaldab projekti hindamisel saada lisahindepunkte vastavalt

lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumitele.

(2) Eelkonsultatsiooni läbi viiva kontaktisiku andmed avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru

avamise päeval rakendusüksuse veebilehel.

(3) Taotleja esitab lõikes 2 nimetatud kontaktisikule projektiplaani hiljemalt kolm kuud enne

taotluste esitamise tähtpäeva konsulteerimiseks.

(4) Kontaktisikul on konsultatsiooni käigus õigus projektiplaani muutmiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumi nimel teha ettepanekuid ja anda soovitusi, mis esitatakse taotlejale

kirjalikult ühe kuu jooksul alates projektiplaani esitamisest. Ettepanekute ja soovituste andmise

eesmärk on asjaomases piirkonnas investeeringute toetamisega saavutada parim võimalik

hariduse kättesaadavus, maksimaalne kasusaajate arv, kuluefektiivsus ning valitud lahenduste

optimaalsus.

(5) Eelkonsultatsiooni toimumist tõendab lõikes 4 nimetatud kontaktisiku kirjalik tagasiside

taotlejale.

§ 5. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik

projekti elluviimise alustamisest kuni projekti lõpetamiseni, mille kestel tekivad projekti

elluviimiseks vajalikud kulud. Abikõlblikkuse perioodi sisse ei arvestata lõikes 3 nimetatud

projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise perioodi.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui 2027. aasta 1. jaanuar ja lõpp

hilisem kui 42 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva.

(3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele

hüvitatavate kulude tegemise varaseim aeg on 2025. aasta 1. jaanuar.

(4) Kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või

komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi projektiga seotud tegevusi

alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist. Muu

hulgas ei tohi enne taotluse rakendusüksusele esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda

5

pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust, allkirjastada

üleandmis-vastuvõtuakti ega teha muid sarnaseid tegevusi.

(5) Rakendusüksus võib erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuus

kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, kui projekti kestuse pikendamine on vajalik toetuse

saajast mitteoleneval põhjusel.

(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase

väljamakse tegemist.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Toetust antakse üksnes nende abikõlblike kulude hüvitamiseks, mis on põhjendatud,

mõistlikud ja vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ning mis on

tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või § 5 lõike 3 kohaselt.

(2) Projekti mitteabikõlblikud kulud ja abikõlblikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab

toetuse saaja.

(3) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) omanikujärelevalve kulu;

2) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, milleks on energiamärgise andmise, energiasäästu

eksperdi kaasamise, ehitise auditi, muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde

kavandamiseks vajalike uuringute tegemise, projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi ja

arhitektuurivõistluse korraldamisega seotud kulu;

3) soojustamise kulu;

4) avatäidete, näiteks uste, akende uuendamise kulu;

5) küttesüsteemi, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemi uuendamise kulu;

6) ventilatsioonisüsteemi ehitamise ja uuendamise kulu;

7) jahutussüsteemi paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetekohane

sisekliima;

8) taastuvenergiasüsteemi, sealhulgas salvestuslahenduse, automaatika ja targa juhtimisseadme,

anduri ja projekti tulemusi hinnata võimaldava andmehõivesüsteemi hankimise, paigaldamise

ja seadistamise kulu;

9) päikesekaitse lahenduse soetamise ja paigaldamise kulu;

10) valgustuse uuendamise kulu;

11) hoone piirde-, kande- ja jäigastava konstruktsiooni muutmise ja asendamise kulu, kui see

on vajalik energiatõhusust tagava tehnosüsteemi paigaldamiseks, taastuvenergia

kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks;

12) punktides 3–11 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende

eelduseks oleva investeeringu kulu, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima

nõuetekohasuse tagamisega seotud kulu ning hoone osalise lammutamise ja sellega seotud

tööde kulu;

13) hoone kasutamiseks vajaliku rajatise ja kommunikatsioonide ehitamise kulu;

14) hooneosa asendamiseks vajalik hoone laiendamise kulu, arvestades määruses sätestatud

piiranguid;

15) hoone toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu ja hoone

kaugküttevõrguga ja -jahutusvõrguga liitumisega kaasneva töö kulu kinnistu piirides.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja

muu taolisega;

6

2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale;

3) amortisatsioonikulu;

4) kulu projekti sellise tegevuse elluviimiseks, mille kohta on viimase kolme aasta jooksul antud

toetust riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest

välisvahenditest;

5) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja

ebaolulised kulud;

6) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;

7) projektijuhtimise, hanke korraldamise ja õigusabi kulu ning riigilõiv;

8) kinnistu omandamisega seotud kulud;

9) ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud;

10) kulu, mida hüvitatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest, või kulu,

mille hüvitamiseks on varem antud toetust riigieelarvest või Euroopa Liidu või

välisvahenditest;

11) Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest kaetud omafinantseeringu kulu;

12) paragrahvis 7 nimetamata kulud, kui toetus on riigiabi;

13) investeeringu kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel selleks, et viia

ettevõtja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega, mis on vastu võetud ja jõustunud;

14) investeeringu kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel

koostootmiseks ja kaugkütteks või -jahutuseks.

(5) Hoone puhul, mida kasutatakse pärast projekti elluviimist tervikuna avaliku sektori poolt

osutatava teenuste osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva kohaliku

omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetavale pinnale

vastavas ulatuses. Hoones, mida kasutatakse pärast projekti elluviimist osaliselt avaliku sektori

poolt osutatavate teenuste osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva

kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud seadusest tuleneva

kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks ja muu avaliku sektori osutatava teenuse

osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses.

(6) Hoone osa või sellele vastava osa, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida

ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks,

töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui hooneosa või sellele vastav osa on antud kasutusse

seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmise raames avalikke teenuseid

osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega

äriühingule, ja see on pärast projekti elluviimist seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse

üksuse ülesande täitmiseks kasutuses.

(7) Hoone projektieelse köetava pinna suurust ületavat osa projekti elluviimise järgsest hoone

köetavast pinnast ei loeta abikõlblikuks pinnaks ja sellele vastavat proportsionaalset osa

kuludest ei toetata.

(8) Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid

toetusest ei hüvitata.

§ 7. Kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral

(1) Kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on

abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 punktis a sätestatud kulud.

(2) Kui toetus on spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on

7

abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 8 sätestatud kulud.

(3) Kui toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 38a kohaselt, on abikõlblikud üldise

grupierandi määruse artikli 38a lõikes 5 nimetatud kulud, mida võib kombineerida sama artikli

lõikes 7 nimetatud investeeringutega, ning lõikes 9 nimetatud kulud.

(4) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikkel 38a alusel peab hoone

energiatõhususe parendamine tooma kaasa primaarenergia nõudluse languse vähemalt üldise

grupierandi määruse artikli 38a lõike 6 punktis i või iii nimetatud määral.

§ 8. Toetuse ja omafinantseeringu suurus

(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja elanike arvust ning on

määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud:

1) maksimaalne toetuse suurus projekti elluviimise järgse hoone abikõlbliku köetava pinna ühe

ruutmeetri kohta on vastavalt lisas 1 sätestatud toetusmäärale 600–840 eurot ja see arvutatakse

valemi järgi 1200 eurot × individuaalne toetusmäär;

2) maksimaalne toetuse suurus ühe projekti kohta vastavalt lisas 1 sätestatud toetusmäärale on

4 200 000 – 5 880 000 eurot ja see arvutatakse valemi järgi 8 400 000 eurot × individuaalne

toetusmäär.

(3) Kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse

kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse

kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1

kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva üksuse või kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva üksuse

investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.

(4) Taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise. Taotleja peab

tagama projekti eesmärkide elluviimise finantsilise jätkusuutlikkuse.

(5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud

tagastamatut abi.

(6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse

taotluse rahuldamise otsuses.

§ 9. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral

(1) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15

miljonit eurot aastas.

(2) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antav vähese tähtsusega

abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada kolme aasta jooksul

750 000 eurot.

(3) Üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projekti

kohta antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud

8

teavitamiskünniseid.

(4) Üldise grupierandi määruse artiklis 38a sätestatud tingimustele vastava hoonete

energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud toetuse maksimaalne

määr arvutatakse nimetatud määruse artikli 38a lõigetes 11 ja 14–16 sätestatud metoodika

kohaselt.

(5) Üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimustele vastava kultuuri

edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse

nimetatud määruse artikli 53 lõikes 6 või 8 sätestatud metoodika kohaselt.

(6) Üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud tingimustele vastava spordi- ja

mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristu toetamiseks antava toetuse maksimaalne määr

arvutatakse nimetatud määruse artikli 55 lõikes 10 või 12 sätestatud metoodika kohaselt.

(7) Kui projekti elluviimiseks antakse toetust mitme üldise grupierandi määruses sätestatud

grupierandi alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid.

Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese

tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel

ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis.

(8) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi

omafinantseering sisaldada avaliku sektori vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei anta

maksimummääras, mida riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglid lubavad.

3. peatükk

Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

§ 10. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Taotleja võib olla:

1) kohaliku omavalitsuse üksus või

2) kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või

kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus,

kellel on investeeringuobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse

esitamiseks.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema valitseva mõju all olev üksus peab toetuse saamiseks

kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud

finantsdistsipliini tagamise nõuetest.

(3) Taotleja ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni

eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku

sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava.

(5) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad

tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud.

§ 11. Taotlusele esitatavad nõuded

9

(1) Taotleja esitab taotluse rakendusüksusele taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 4

nimetatud kinnitused ja dokumendid.

(2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid on korrektselt täidetud, taotlusest selgub

projekti eesmärk ja seotus § 1 lõikes 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgiga ning taotlus

vastab §-s 3 sätestatud nõuetele;

2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 5

sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil;

3) taotluses nimetatud projekti eelarve on põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja

tegevustega ning vastab määruse §-des 8 ja 9 sätestatud toetuse ja omafinantseeringu määrale,

arvestades § 8 lõikes 2 nimetatud piiranguid;

4) taotlusest selgub projekti kulude abikõlblikkus;

5) taotlusest selgub rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone

jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses

vähemalt kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu;

6) taotlusest selgub projekti elluviimise eelse ja järgse hoone köetava pinna ruutmeetrite arv

ning projekti elluviimise eelse ja järgse köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel

seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, ja köetava pinna

ruutmeetrite arv, mis on projekti elluviimise eel ja järel kasutuses muu avaliku sektori teenuse

osutamiseks;

7) taotlus sisaldab andmeid projekti elluviimise tulemusel saavutatava aastase summaarse

energiasäästu, kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise ja taastuvenergia tootmise kohta;

8) taotlus sisaldab teavet projekti elluviimiseks või projekti üksikute tegevuste elluviimiseks

viimasel viiel aastal saadud toetuse või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest taotletava toetuse kohta.

(4) Taotleja lisab taotlusele järgmised kinnitused ja dokumendid:

1) kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude, projekti elluviimise võimaliku

kallinemise ja selle rahastamise suutlikkuse ning finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud

finantsdistsipliini tagamise nõuetest kinnipidamise kohta;

2) projekti elluviimise eelse hoone energiamärgis, arvestades §-s 12 sätestatud nõudeid;

3) tõendid, et hoone vastab § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud lisatingimusele, kui hoone

energiatõhususarv vastab hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud oluliselt

rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele või

rekonstrueeritavale hoonele energiatõhususarvu piirväärtus ei kohaldu;

4) paragrahvi 4 lõikes 5 nimetatud kontaktisiku kinnitus eelkonsultatsiooni toimumise kohta,

kui taotleja on läbinud § 4 lõikes 1 nimetatud eelkonsultatsiooni;

5) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja kinnistu kuulub taotlejale või taotleja kasuks on

seatud hoone projektijärgset kavandatavat kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus, ja

teave kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui see on

kättesaadav riiklikust registrist;

6) kinnitus, et taotluses märgitud kavandatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu ja

riigisiseste õigusaktidega;

7) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, kui

tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega;

8) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) 2023/2832 tähenduses, kui tegemist on üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi

andmisega;

10

9) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku

kasutamise plaan, arvestades § 11 lõike 3 punktis 5 sätestatud nõudeid;

10) kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse

esitamisel selle üksuse asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse

esitamisega nõustumise kohta;

11) ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis või eelprojekt, mis sisaldab energiatõhususarvu

arvutamiseks vajalikke tehnilisi andmeid piirdekonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja

energiatarbimise kohta ning võimaldab koostada energiatõhususarvu arvutuse majandus- ja

kommunikatsiooniministri 5. juuni 2015. a määrusega nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika” kehtestatud metoodika kohaselt;

12) väljastatud arvutuslik energiamärgis või energiatõhususarvu arvutus kWh/m2·a koos

määratud energiatõhususarvu klassiga, arvestades §-s 12 sätestatud nõudeid;

13) kinnitus, et hoone köetavast pinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul projekti

lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti.

(5) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotlejalt lisadokumente taotluse nõuetekohasuse

hindamiseks.

(6) Ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitada ühe taotluse.

§ 12. Hoone energiamärgisele esitatavad nõuded

(1) Projekti elluviimise eelse hoone kaalutud energiaerikasutusel põhinev energiamärgis (KEK)

ja projekti elluviimise järgse hoone arvutuslik energiamärgis (ETA) peavad vastama majandus-

ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja

energiamärgisele“ sätestatud taotlusvooru avamise ajal kehtivatele nõuetele ja olema välja

antud 2025. aasta 1. juunil või hiljem.

(2) Projekti elluviimise järgse hoone arvutuslik energiamärgist (ETA) on erandina lubatud

arvutada § 11 lõike 4 punkti 11 kohase eelprojekti andmete alusel. Juhul, kui käesoleva

paragrahvi lõike 1 kohast energiamärgist ei ole võimalik väljastada ehitisregistri kaudu, on

lubatud energiamärgisel märgitavad näitajad arvutada ja esitada muul kirjalikul viisil.

Energiamärgise arvutus peab põhinema samadel tingimustel, mis on kasutusel ehitisregistri

kaudu väljastatava energiamärgise arvutamisel, selle puhul peab arvestama taotlusvooru

avamise ajal kehtivate nõuetega ja selle peab olema allkirjastanud asjakohast kutsetunnistust

omav energiamärgise andja.

(3) Hoonele energiamärgise andmisel ei ole lubatud kohaldada majandus- ja taristuministri 30.

aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” § 14

lõikes 2 toodud erisust.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 13. Taotluse esitamine

(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid

rakendusüksusele elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt

allkirjastatuna.

(2) Taotlusvooru eelarve ja rakendusüksuse halduskulud kinnitab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga.

11

(3) Taotlusvooru ja taotluse esitamise tähtpäeva kuulutab välja rakendusüksus. Teave taotluse

esitamise kohta avaldatakse vähemalt kaheksa kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva

rakendusüksuse veebilehel.

(4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval.

(5) Taotlusvoorus taotluse esitamise tähtpäevast hiljem esitatud taotlust menetlusse ei võeta.

§ 14. Taotluse menetlemine

Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:

1) taotluse registreerimine;

2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;

3) riigiabi analüüs;

4) taotluse hindamine;

5) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Taotleja peab vastama §-s 10 sätestatud nõuetele.

(2) Taotlus vastab nõuetele, kui:

1) taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja vastab §-s 11 sätestatud nõuetele;

2) toetust taotletakse § 1 lõikes 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide täitmiseks ja §-s 3

sätestatud tingimustel samas paragrahvis nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks;

3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-des 8 ja 9 sätestatud toetuse määra;

4) taotluses sisalduva projekti tegevuste elluviimine algab ja lõpeb hiljemalt § 5 lõikes 2

sätestatud tähtajal;

5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering

ning esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu olemasolu kohta.

(3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab taotluse

menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;

3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;

4) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatud nõuetele või § 15 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud;

6) taotlus on esitatud korduvalt, sisaldades samasisulisi tegevusi ja samu hooneid hõlmavat

projekti ja selle kohta on olemas kehtiv taotluse rahuldamise otsus.

(4) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi,

teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme

tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral või taotluses puuduste kõrvaldamata

jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, arvestades § 19 lõikes

2 sätestatud nõudeid.

§ 16. Taotluse hindamine

12

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud

hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiselt:

1) hindamiskomisjon annab projektile hindepunkte ja moodustab projektidest pingerea

vastavalt lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumidele;

2) projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumide alusel saadud hindepunktide

liitmisel;

3) võrdse koondhindega projektide puhul eelistatakse projekti, mis on saanud hindamisel lisas

2 kehtestatud hindamiskriteeriumi 1 „Meetme mõju eesmärgile“ alusel suuremad hindepunktid.

(3) Kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi

ja neis ei esine aluseid, mille kohaselt esitatud taotlus või taotlused ei ületa

hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit, siis taotlusi täiemahuliselt ei hinnata,

pingerida ei moodustata ja kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.

§ 17. Taotluse rahuldamine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsus.

(2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse pingerea alusel, arvestades § 13 lõike 2 alusel antud

käskkirjas sätestatud taotlusvooru eelarvet.

(3) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse

andmine sõltub riigieelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest.

(4) Hindamise tulemusena suuremad hindepunktid saanud taotluste, mille rahastamine jääb

taotlusvooru eelarve piiresse, esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest.

(5) Rakendusüksusel on õigus taotluse esitajaga, kelle taotlus jääb osaliselt taotluste

rahastamise eelarve piiresse ja kelle taotlust ei ole seetõttu võimalik täies ulatuses rahuldada,

pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või

taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid

hindamiskriteeriume. Kui taotleja nõustub läbirääkimiste tulemusena rakendusüksuse pakutud

tingimustega, võib rakendusüksus teha taotluse osalise rahuldamise otsuse §-s 20 sätestatud

tingimustel ja korras.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsus

Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija ja otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja ja projekti partneri nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) kui see on asjakohane, siis teave, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära

ühtlasi viite asjaomasele Euroopa Komisjoni õigusaktile ja sättele;

5) toetuse maksimaalne summa;

6) projekti minimaalne omafinantseeringu määr;

7) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht;

13

8) poolte õigused ja kohustused;

9) viited otsuse vaidlustamisele ja toetuse kasutamise järelevalvele;

10) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning

aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandluse esitamise kord projekti tulemusel

saavutatavast tarnitud energia ja CO2 heitkoguse kokkuhoiust;

11) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord;

12) toetuse väljamaksmise kord;

13) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise alused;

14) vaidluste lahendamise kord;

15) teadete kättetoimetamise vorm ja viis;

16) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks, aruandluseks ja

järelevalve teostamiseks.

§ 19. Taotluste rahuldamata jätmise otsus

(1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:

1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud,

mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;

2) taotlus ei jää taotlustes sisalduvate projektide hindamisel moodustunud pingereas taotluste

rahastamise eelarve piiresse;

3) taotluses sisalduv projekt saab hindamisel lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumi 3

„Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus“ alusel 0 hindepunkti ega ületa

seetõttu hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit;

4) taotleja ei nõustu § 17 lõike 5 alusel rakendusüksuse pakutud tingimustega.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ka juhul, kui taotleja loobub

taotluse esitamisest. Kui rakendusüksus on taotleja taotluse esitamisest loobumise avalduse

esitamise ajaks taotluse juba rahuldanud, siis muudab rakendusüksus taotluse rahuldamise

otsust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotleja nimi, aadress ja registrikood;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

6) otsuse vaidlustamise kord.

(4) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse

tegemist elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu.

§ 20. Osaliselt taotluste rahastamise eelarve piiresse jääva taotluse rahuldamise otsuse ja

taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmine

(1) Rakendusüksusel on õigus alustada läbirääkimisi osaliselt taotluste rahastamise eelarve

piiresse jääva taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmiseks

järgmistel tingimustel:

1) taotlusvoorus on vabanenud vahendeid või taotlusvooru eelarvet on suurendatud;

2) projekti on võimalik ellu viia taotlusvoorus, mille käigus taotlus esitati, kehtinud tingimuste

kohaselt, sealhulgas projekti abikõlblikkuse perioodil;

3) valdkonna eest vastutav minister on nõustunud rakendusüksuse ettepanekuga võtta

14

kasutusele taotlusvoorus vabanenud või taotlusvooru lisatud vahendid.

(2) Läbirääkimisi alustatakse taotlejast, kelle kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus § 17

lõikes 5 sätestatud korras.

(3) Taotluste puhul, mis on hindamise tulemusena jäänud väljapoole taotluste rahastamise

eelarvet ja mille kohta rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse, alustatakse

läbirääkimisi § 17 lõikes 2 nimetatud pingerea alusel hindamise tulemusena kõrgeima

koondhinde saanud taotluse esitajast.

(4) Rakendusüksusel on õigus läbirääkimiste tulemusena muuta osaliselt taotluste rahastamise

eelarve piiresse jääva taotluse rahuldamise otsust ja taotluse rahuldamata jätmise otsust, kui

taotleja on esitanud oma allkirjaõigusliku esindaja allkirjastatud kinnituse rakendusüksuse

pakutud osaliselt taotluste rahastamise eelarve piiresse jääva taotluse rahuldamise otsuse või

taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmisega nõustumise või mittenõustumise kohta.

5. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine

§ 21. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse

rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas:

1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm

võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud

hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud

lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot;

2) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit, näiteks töövõtjat, tarnijat või muud, võib pidada

näiteks suguluse ja hõimluse kaudu, juriidiliste isikute kaudu või muul põhjusel seotuks toetuse

saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama

sellest viivitamata rakendusüksust;

3) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist;

4) kasutama projektiga hõlmatud hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või

tervikuna seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks ja seda mitte

võõrandama või valdust andma kolmandale isikule ilma rakendusüksusega eelnevalt

kooskõlastamata vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates;

5) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikul enne projekti elluviimist, projekti elluviimise

ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses

olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja

finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsus toetuse nõuetekohase

kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel

tutvuda tööde tegija dokumentidega;

6) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikul tutvuda projekti elluviimisega ning

pärast projekti elluviimist projekti tulemiga kohapeal;

7) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti

elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone tegelikku kasutust

ja kavandatavat kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged;

8) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva

projekti rakendamisega seotud kulude hüvitamiseks toetust mõnest teisest allikast;

9) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta ning

tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu-

15

ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt

eristatavad;

10) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viis aastat projekti lõppemisest

arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel kümme aastat abi andmise kuupäevast

arvates;

11) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti

lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse

saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud

eesmärkide saavutamise kohustust, näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse

peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine,

hoone kasutuse muutumine ja muud sellised asjaolud;

12) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks;

13) olema riigihanke väljakuulutamise korral tööde tellijaks ja sõlmima ehitamise tegevust

sisaldava hankelepingu ühe aasta jooksul § 5 lõikes 1 nimetatud projekti abikõlblikkuse

perioodi algusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud temast

mitteoleneval põhjusel;

14) pidama eraldi arvestust hoone energiakasutuse ja tarnitud energia kasutuse üle

energiakandjate kaupa

15) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud

tähtpäevadel elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu andmed rekonstrueeritud

hoone energia tarbimismahtude, energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia

tootmise kohta.

§ 22. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega

Toetuse saaja on kohustatud lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete

seadusest, sealhulgas:

1) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu

liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis;

2) jälgima, et kõik riigihankes kehtestatud tingimused, piirangud ja kriteeriumid oleks

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, sealhulgas jälgima

hankemenetluse korral, et kehtestatud kvalifitseerimistingimused vastaksid hankelepingu

esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele;

3) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;

4) valima riigihanke korraldamisel õige menetluse, sealhulgas valima hankemenetluse liigi

kooskõlas riigihangete seaduse §-des 48–50 nimetatud alustega, ja viima lihthanke piirmäära

ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri kaudu;

5) esitama rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega

hankelepingule eelnenud hankemenetluses hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele,

kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;

6) esitama riigihangete registrile hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse,

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või

innovatsioonipartnerluse alustamiseks;

7) järgima riigihanke osadeks jagamisel riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi;

8) kehtestama hankemenetluse korral pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtajad kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 93 ja 94;

9) lähtuma lihthankemenetluse korral riigihangete seaduse §-s 125 sätestatud tingimustest;

10) lähtuma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral riigihangete seaduse §-des 126 ja 127

sätestatud tingimustest;

11) lähtuma ideekonkursi korraldamisel riigihangete seaduse §-des 128–130 sätestatud

tingimustest;

16

12) lähtuma riigihanke alusdokumentide muutmisel riigihangete seaduse §-des 81 ja 82

sätestatud tingimustest, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;

13) tagama, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist

võimaldavad dokumendid ei muuda riigihanke alusdokumente riigihangete seaduse § 46 lõike

3 tähenduses;

14) tegema riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele elektrooniliselt piiranguteta tasuta

kättesaadavaks riigihanke avaldamisest arvates, kui see on nõutav riigihangete seaduse

kohaselt;

15) avaldama riigihanke alusdokumentides kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuste

hindamise kriteeriumid ning neile antud suhtelised osakaalud, kui neid ei ole avaldatud

hanketeates, välja arvatud juhul, kui hankija ei ole neid kehtestanud;

16) avaldama riigihanke alusdokumentides tehnilise kirjelduse ning tagama selle kooskõla

riigihangete seaduse §-s 88 sätestatud tingimustega, kui see on nõutav riigihangete seaduse

kohaselt;

17) kõrvaldama riigihankest pakkuja, kelle puhul esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes 1

sätestatud kõrvaldamisalused, välja arvatud juhul, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole

nõutav kõrvaldamisaluste kontrollimine;

18) jätma kvalifitseerimata pakkuja ja taotleja, kes ei vasta riigihanke alusdokumentides

ettenähtud kvalifitseerimise tingimustele;

19) lükkama pakkumuse tagasi, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;

20) jälgima, et konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral ei toimuks

läbirääkimisi hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle;

21) jälgima, et võistleva dialoogi korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide üle;

22) tunnistama edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu

kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse;

23) sõlmima hankelepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses

edukaks tunnistatud pakkumusega juhul, kui läbirääkimised ei ole lubatud või ei olnud nende

pidamiseks võimalust või ei olnud tingimusi riigihanke alusdokumentides ette nähtud;

24) lähtuma raamlepingu sõlmimisel riigihangete seaduse §-s 30 sätestatud tingimustest;

25) lähtuma hankelepingu täitmisel hankelepingus ja riigihanke alusdokumentides ettenähtud

tingimustest;

26) lähtuma hankelepingu muutmisel riigihangete seaduse § 123 lõikest 1, kui see on nõutav

riigihangete seaduse kohaselt, ning muul juhul tagama hankelepingu muudatuse kooskõla

riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

§ 23. Toetusele viitamine

(1) Projektiga seotud ehitustööde alustamisel püstitab toetuse saaja projekti asukohta

avalikkusele hõlpsasti nähtavasse kohta tahvli, millel on vähemalt järgmised andmed:

1) projekti nimetus;

2) lisateave sõnastuses „Projekti toetas Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi

enampakkumistulust”;

3) valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja rakendusüksuse logo.

(2) Lõike 1 kohast tahvlit hoitakse üleval viis aastat projekti lõppemisest arvates.

(3) Projekti ehitustöödel ning projektiga seotud kommunikatsioonis, veebilehtedel ja

sotsiaalmeediakanalites viitab toetuse saaja projekti rahastusallikale, sõnastuses „Projekti toetas

Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust“ või analoogse sõnastusega,

mis sisaldab viidet heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulule.

6. peatükk

17

Toetuse maksmise tingimused

§ 24. Toetuse maksmine

(1) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus § 18 kohaselt ning kulude

abikõlblikkus §-de 6 ja 7 kohaselt. Kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ja toetuse saaja on

selle eest tasunud.

(2) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud, teenus on

osutatud või kaup on oma valdusesse või omandisse saadud ja seda saab tõendada

dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe või üleandmis-vastuvõtuaktiga või sellesisulise

kinnitusega.

(3) Tegeliku kulu eest on tasutud, kui seda on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45

kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(4) Rakendusüksus kontrollib maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja

kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest arvates. Kui

maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib

rakendusüksus pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamise või

dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale.

(5) Toetuse saaja esitab projektiga seotud kulude maksetaotluse kulude tekkimisel

elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel vähemalt kord kvartalis, kuid mitte

sagedamini kui kord kuus.

(6) Toetuse saajale võib põhjendatud juhul ja tingimusel, et taotlusele vastava ehitustöö

hankeleping on sõlmitud, ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetusest. Kui toetus on

makstud ettemaksena, peab ettemakse kasutamine hiljemalt lõppmakse taotlemise ajaks olema

tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.

(7) Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega.

7. peatükk

Lõpparuande esitamine

§ 25. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul

taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates

elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel.

(2) Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas toetuse saaja

projekti nimi, projekti number ja projektiga hõlmatud hoone asukoht;

2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, väljamaksed

ning eesmärkide täitmine;

3) andmed projekti elluviimiseks tehtud toetuse väljamaksete kohta;

4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

(3) Lõpparuandele lisatakse projektiga hõlmatud hoone kasutusluba või viide väljastatud

kasutusloale ehitisregistris.

18

8. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 26. Toetuse tagasinõudmine

(1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse ja toetuse osalise või

täieliku tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja on jätnud määruses või taotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimuse või

nõude osaliselt või täielikult täitmata;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses, määruses või muus õigusaktis sätestatut

või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

4) ilmneb, et projekti eesmärke ei ole võimalik tähtajaks saavutada või projekti tegevuste

tähtaegu ei ole järgitud;

5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;

6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;

7) projektiga hõlmatud hoone kasutamine avaliku sektori teenuse osutamiseks lõpetatakse või

nimetatud teenuse mahtu vähendatakse olulisel määral enne viie aasta möödumist projekti

lõppemisest arvates;

8) hoone köetavast pinnast kasutatakse tegelikult vähem kui 90 protsenti enne viie aasta

möödumist projekti lõppemisest arvates;

9) hoone omand või hoone valdus antakse rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata üle

kolmandale isikule enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates;

10) toetuse saaja on jätnud täitmata määruses sätestatud hangete läbiviimisega seotud

kohustused.

(2) Rakendusüksus põhjendab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses

toetuse tagasimaksmise määra.

(3) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete

seaduse §-des 213–215 nimetatud väärteo tunnused, teavitab rakendusüksus sellest

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda.

(4) Riigiabi, mille on riigiabi andja, Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus tunnistanud

ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega

kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108

kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), tähenduses, nõutakse tagasi

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras.

(5) Riigiabi andjal on õigus nõuda ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagastamist kümne

aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

(6) Toetuse saaja maksab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva

toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.

9. peatükk

Andmete esitamine

§ 27. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile ning andmete

säilitamine

19

(1) Rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi

registrile konkurentsiseaduse § 492 lõike 3 kohaselt.

(2) Rakendusüksus säilitab riigiabi ja vähese tähtsuse abi andmisega seotud dokumente kümme

aastat viimasest abi andmisest arvates.

10. peatükk

Vaidemenetlus

§ 28. Vaide esitamine ja menetlemine

Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.

Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Lisa 2 Hindamiskriteeriumid

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/744

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete

energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

4. Lisa 2 Hindamiskriteeriumid

Sama:

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Kultuuriministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Arvamuse andmiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus

Tarmo Kivi

[email protected], 5885 1476

Regionaal- ja põllumajandusministri

xx.xx.2025 määrus nr xx

Tõrge! Järjehoidjat pole

määratletud. Lisa 1

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Kohaliku omavalitsuse

üksus Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 50%

Anija vald 70%

Antsla vald 70%

Elva vald 70%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 70%

Harku vald 50%

Hiiumaa vald 67%

Häädemeeste vald 70%

Jõelähtme vald 52%

Jõgeva vald 70%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 70%

Kadrina vald 70%

Kambja vald 54%

Kanepi vald 70%

Kastre vald 57%

Kehtna vald 70%

Keila linn 64%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 50%

Kohila vald 65%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 58%

Kuusalu vald 63%

Loksa linn 70%

Luunja vald 56%

Lääne-Harju vald 69%

Lääne-Nigula vald 70%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 70%

Muhu vald 68%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 70%

Narva linn 70%

Narva-Jõesuu linn 63%

Nõo vald 64%

Otepää vald 70%

Paide linn 70%

Peipsiääre vald 70%

Põhja-Pärnumaa vald 70%

Põhja-Sakala vald 70%

Põltsamaa vald 70%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 70%

Raasiku vald 61%

Rae vald 50%

Rakvere linn 70%

Rakvere vald 70%

Rapla vald 70%

Ruhnu vald 70%

Rõuge vald 70%

Räpina vald 70%

Saarde vald 70%

Saaremaa vald 70%

Saku vald 50%

Saue vald 54%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 58%

Tapa vald 70%

Tartu linn 68%

Tartu vald 54%

Toila vald 70%

Tori vald 69%

Tõrva vald 70%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 50%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 70%

Vinni vald 70%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 70%

Võru linn 70%

Võru vald 70%

Väike-Maarja vald 70%

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2025 määrus nr xx

„Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks

rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“

Lisa 2

Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium 1. Meetme mõju eesmärgile (40 p)

Hinnatakse mõju meetme eesmärgile ehk projektiga saavutatavat kogu tarnitud

energiakasutuse prognoositud vähenemist, mis arvutatakse alloleva valemi abil:

Hoone energiakasutus enne projekti elluviimist - hoone prognoositud energiakasutus

pärast projekti elluviimist

Mida suurem on energiakasutuse vähenemine, seda rohkem antakse punkte. Tulemuste

alusel moodustatakse pingerida, mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt:

• 40 punkti saab pingerea esimesel kohal olev suurima energiakasutuse vähenemisega

projekt;

• 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev väikseima energiakasutuse vähenemisega

projekt.

Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevate projektide hindamisel kasutatakse järgmist

valemit, kus:

N – järjekorranumbrite arv pingereas (kaasa arvatud esimene ja viimane koht);

P – konkreetse taotluse järjekorranumber pingereas.

Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse hinde ‒ 40 punkti. Võrdse

suhtarvu väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorranumbri.

Energiakasutusena käsitatakse mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinevat

energiamärgise kohast aastast tarnitud energiate summaarset kaalumata kasutust kilovatt-

tundides hoone kohta . Hoone prognoositud energiakasutusena pärast projekti elluviimist

käsitatakse arvutuslikul energiamärgisel (ETA) märgitud või energiamärgise arvutuse

kohast aastast tarnitud energiate summaarset kaalumata kasutust kilovatt-tundides.

Hindamiskriteerium 2. Projektijärgse hoone energiatõhusus (30 p)

Hinnatakse projektijärgse hoone prognoositud energiatõhusust.

Mida parem on energiaerikasutuse näitaja (väiksem väärtus), seda rohkem antakse punkte.

Tulemuste alusel moodustatakse pingerida, mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt:

• 30 punkti saab pingerea esimesel kohal olev suurima energiakasutuse vähenemisega

projekt;

• 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev väikseima energiakasutuse vähenemisega

projekt.

Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevate projektide hindamisel kasutatakse järgmist

valemit, kus:

N – järjekorranumbrite arv pingereas (kaasa arvatud esimene ja viimane koht);

P – konkreetse taotluse järjekorranumber pingereas.

Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse hinde ‒ 30 punkti. Võrdse

suhtarvu väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorranumbri.

Energiaerikasutusena käsitatakse arvutuslikul energiamärgisel (ETA) märgitud või

energiamärgise arvutuse kohast aastast tarnitud energiate summaarset kasutust kilovatt-

tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta (kaalumata erikasutus).

Hindamiskriteerium 3. Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus (30 p)

Hindamiskriteerium 3 Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus

Maksimaalne võimalik

punktide arv 30

Soovitud taseme

kirjeldus

Vajadust kasutada hoonet projektijärgses mahus ning tehtud valikute sobivust on hinnatud

vastavalt esitatud projekti lahendusele ja kaalutud alternatiividele. Taotleja projektis pakutud

lahenduses on arvestatud vajadusega teenust piirkonnas (kohaliku omavalitsuse üksuse

haldusterritoorium või linnaosa) projektis esitatud mahus pakkuda. Kahaneva rahvastikuga

piirkondades on rahvastikuprognoosist lähtudes kaalutud alternatiive, jätkusuutlikkust ja

rakendatud teenusvõrgustiku optimeerimise võimalusi. Taotleja on kaalunud olemasoleva

hoonefondi ümberkorraldamisel alternatiive. Läbivalt on arvestatud hoone kasutuse

jätkusuutlikkuse põhimõtetega ja teenuse kasutajate sihtgruppide edasise dünaamikaga kohaliku

omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil või linnaosas. Projektijärgse hoone pikaajalist

jätkusuutlikkust on veenvalt selgitatud ja põhjendatud. Hoone ümberehitamisel kahaneva

rahvastikuga/sihtgrupiga piirkonnas on projekt näiteks osa süsteemsest kohaliku omavalitsuse

üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise kavast või muust sarnasest strateegiast, mis

arvestab pikaajalist rahvastikuprognoosi. Põhjendustes on vastavalt vajadusele kasutatud näiteks

uuringuid ja analüüse, mis tõendavad teenuse osutamise edasist vajadust projekti asukohas ning

eeliseid alternatiivsete lahenduste ees. Kõik mainitu kajastub ka projekti lahenduse kirjelduses

ning taotleja on leidnud sobivaima lahenduse projekti elluviimiseks.

Hindamise aluseks on taotluses esitatud teave ja esitatud hoone jätkusuutliku kasutuse plaan.

Hinne

30

30 punkti antakse, kui täidetud on üheksa tingimust üheksast. Teave tingimuse

täitmise hindamiseks on esitatud konkreetselt, täpselt ja hinnangu andmiseks

piisava selgusega.

1. Esitatud on ülevaade omavalitsuse või linnaosa pikaajalisest rahvastikuprognoosist ja

projektiga hõlmatud hoone kohta on selge sihtgrupiga teenuse pakkumise puhul (nt lasteaed,

põhikool) esitatud rahvastikuprognoosist lähtuv sihtgrupi suuruse prognoos vähemalt taotluse

esitamise aastale järgneva kümne aasta kohta koos viidetega andmete allikale.

2. Loodud seosed rahvastiku-/sihtgrupi prognoosi ja teenuse osutamiseks vajaliku hoone mahu

vahel on üheselt mõistetavad ja arusaadavad ning toetavad üldjoontes projekti elluviimist esitatud

kujul.

3. Taotluses või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis esitatud teabest nähtub, et kaalutud on

alternatiive korraldada teenuse osutamine erasektori kaudu kas tervikuna või osaliselt, sealhulgas

näiteks rendipinda kasutades, ja/või korraldada teenuse osutamist ühiselt koos teise kohaliku

omavalitsuse üksusega. Esitatud on kokkuvõte selliste alternatiivide võimalikkuse ja sobivuse

kohta.

4. Taotlusest või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanist ilmneb, et ehitatavasse hoonesse

kavandatavate teenuste mahtu ja ruumivajadust on objektiivselt hinnatud. Kui teenuse

osutamiseks on kehtestatud nõuded, on need nimetatud ja nendest on ruumiplaani koostamisel

juhindutud. Tingimuse täitmist on hindamisel tõendatud taotluses esitatud asjakohase teabega ,

mille õigsust on taotleja valmis tõendama.

5. Taotluses või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis on kirjeldatud ja kaalutud alternatiive ja

nende sobivust hoonesse kavandatava(te) teenus(t)e osutamiseks olemasoleva hoonefondi

baasil, mis võimaldaks projektiga hõlmatud hoone kogumahtu vähendada. Esitatud teabest

nähtub, et tööde kavandamisel, eelkõige hoone mahtu puudutavas osas on tehtud kaalutletud

otsus ja peamisi kaalutluse aluseid on kirjeldatud.

6. Taotluses või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis on esitatud teave projektijärgses hoones

kavandatava teenuse pakkumise kohta koos selleks kasutatavate köetavate pindade suurusega.

7. Kahaneva rahvastikuga või sihtgrupiga piirkonnas hoone rekonstrueerimisel on projekt osa

ajakohasest süsteemsest ning tegevuskava või soovitusi/ettepanekuid sisaldavast avalikustatud

kohaliku omavalitsuse üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise kavast või muust

sarnasest strateegiast või uuringust, mis arvestab pikaajalist rahvastikuprognoosi ning suunab

kohalikku omavalitsuse kinnisvara omamise ja haldamise poliitikat. Kahaneva rahvastikuga või

sihtgrupiga piirkonnas põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet sisaldava

projekti puhul toetab projekt sisult kinnitatud koolivõrgu ümberkorraldamise kava elluviimist. Viide

asjakohastele kavadele või tellitud uuringutele on lisatud ning selgitus sellisele kava või uuringu

soovitustele vastavuse kohta on esitatud. Kasvava rahvastikuga omavalitsuse puhul loetakse

tingimus täidetuks.

8. Kahaneva rahvastikuga või sihtgrupiga piirkonnas hoone rekonstrueerimisel on kirjeldatud

hoone võimalikke alternatiivseid tulevikus kasutamise eesmärke, sealhulgas on näidatud, et

hoones teenuste osutamisel on arvestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil või

linnaosas kasutatava hoonefondi ja selle kasutuse kui tervikuga.

9. Põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet sisaldava projekti puhul ei ole

tegevus vastuolus „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ põhimõtetega ja riiklike

hariduspoliitika eesmärkidega, mida kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium. Teiste projektide

puhul loetakse nõue täidetuks.

25

25 punkti antakse, kui täidetud on üheksa tingimust üheksast. Esineda võib

väiksemaid ebatäpsusi või puudusi esitatud teabe arusaadavuses, kuid teave

on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse ja konkreetsusega.

20

20 punkti antakse, kui täidetud on kaheksa tingimust üheksast, sealhulgas

tingimused 1 ja 9, kuid täidetud ei ole eeldused suuremate punktide

saamiseks. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi või puudusi esitatud teabe

arusaadavuses, kuid teave on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse

ja konkreetsusega.

15

15 punkti antakse, kui täidetud on seitse tingimust üheksast, sealhulgas

tingimused 1 ja 9, kuid täidetud ei ole eeldused suuremate punktide

saamiseks. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi ja puudusi esitatud teabe

arusaadavuses, kuid teave on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse

ja konkreetsusega.

10

10 punkti antakse, kui täidetud on kuus tingimust üheksast, sealhulgas

tingimused 1 ja 9, kuid täidetud ei ole eeldused suuremate punktide

saamiseks. Üldiselt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse

põhimõtetega, kuid projekti lahenduse kirjelduses ja arusaadavuses, selle

elluviimise kirjelduses või selle elluviimise vajaduse loogikas esineb puudusi.

5

5 punkti antakse, kui täidetud on viis tingimust üheksast, sealhulgas

tingimused 1 ja 9, kuid täidetud ei ole eeldused suuremate punktide

saamiseks. Üldiselt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse

põhimõtetega, kuid projekti lahenduse kirjelduses ja arusaadavuses, selle

elluviimise kirjelduses või selle elluviimise vajaduse loogikas esineb puudusi.

1

1 punkt antakse, kui täidetud on tingimus 9, kuid täidetud on vähem kui viis

tingimust üheksast või kui esitatud teave on olulisel määral ebatäpne või

vastuoluline ja see võib oluliselt mõjutada hinnangu andmist.

0

0 punkti antakse, kui tingimus 9 ei ole täidetud. Hindamiskriteeriumi alusel 0

punkti saanud projekti sisaldav taotlus miinimumlävendit ei ületa, selle

hindamine katkestatakse ja taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise otsus.

Hindamiskriteerium 4. Valitud lahenduse sobivus (lisapunktid põhi- või üldkeskhariduse

pakkumiseks kasutatavat hoonet sisaldavatele projektidele) (5 p)

5 lisapunkti antakse põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet sisaldavale

projektile, mida sisaldava taotluse esitanud taotleja on läbinud määruse § 4 kohase

eelkonsultatsiooni ning mille lahenduses on arvestatud oluliste eelkonsultatsiooni käigus tehtud

ettepanekute ja antud soovitustega (kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium).

Lisapunkte ei anta projektile, mis ei sisalda põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat

hoonet või mis sisaldab põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet, kuid mida

sisaldava taotluse esitanud taotleja ei ole läbinud määruse § 4 kohast eelkonsultatsiooni, või

projektile, mis sisaldab põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet ja mida

sisaldava taotluse esitaja on läbinud on määruse § 4 kohase eelkonsultatsiooni, kuid mille

lahenduses ei ole arvestatud oluliste eelkonsultatsiooni käigus Haridus- ja Teadusministeeriumi

tehtud ettepanekute ja antud soovitustega (kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium).

1

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte

hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja

kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2026.–2029. aasta meetme

„Avaliku sektori hoonete energiatõhusus” rakendamiseks aastatel 2015–2020 ja 2021–2030

lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuse

asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise

tingimused ja kord. Määruse alusel antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi

KOV) ja KOV valitseva mõju all olevatele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele või KOVide

ühise valitseva mõju all olevatele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele eesmärgiga parandada

avaliku sektori hoonete energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja hoonesse

tarnitud energiat, viia hoonete sisekliima nõuetega vastavusse ning edendada taastuvenergia

kasutust. Meetme rakendamisega panustatakse riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse.

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõike 3 ja § 1821

lõike 5 alusel. Riigieelarve strateegias1 määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise

eest vastutav minister vastavalt AÕKS § 161 lõikele 3 kehtestada määrusega enampakkumisest

saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. AÕKS § 1821 lõike 5 järgi kehtestab minister

määrusega ka kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse

tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimused ja korra. Eelnõukohase määruse eesmärk

on määrata toetuse andmise ja kasutamise alused, sh toetatavad tegevused ja toetuse

taotlemiseks sobilike objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate

investeeringute tegemise tingimused ja kord, et tagada soovitud eesmärkidesse panustamine.

Eelnõus on määratud taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning taotluste menetlemise ja

otsuste tegemise ning toetuse tagasinõudmise ja andmete esitamise kord riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registrile. Määruse lisadega kehtestatakse toetuse määr ning taotluste

hindamiskriteeriumid.

Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse Euroopa Liidus (edaspidi

EL) muuhulgas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ)

enampakkumiste süsteemi kaudu saadavate vahendite kasutusega.

Kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ2 artikliga 10 ja AÕKSiga on riigi eelarvestrateegias sätestatud

üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud

tulust, sh energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning taastuvenergia kasutuse edendamine.

Nimetatud kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike

arengukavade eesmärkidest.

1 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025-09/Riigi%20eelarvestrateegia%202026-2029.pdf. 2 Direktiiv on leitav: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:140:0063:0087:et:PDF

2

Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi

eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, s.t vahendeid saab kasutada sõltuvalt

tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise

tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest

saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete

sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia 2026–2029“

lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2021–2030 LHÜ-de kauplemisel saadavate vahendite

kasutamise eest meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus“ KOV hoonetele suunatud

alameetme elluviimise eest Regionaal- ja Põllumajandusminister.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõikele 1 on

omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist,

sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja

noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda,

jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna

teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Lisaks täidab KOV ka muid talle teiste seadustega pandud ülesandeid (KOKS § 6 lõige 3).

Toetusmeede panustab seadusest tuleneva KOV teenuse osutamiseks kasutatavate avaliku

sektori KOV allsektori hoonete seisundi parandamisse.

Hoonete seisund suuremate hoonete vaates on energiamärgise järgse klassi järgi näidatud tabelis

1.

Tabel 1. KOV suuremate hoonete arv ja energiatõhususklass suletud netopinna järgi (2024).

Portaali minuomavalitsus.ee KOVide kinnisvara ülevaate 2024. a andmete põhjal on KOVidele

kuuluvaid ja nende põhiülesannete täitmiseks kasutatavaid hooneid, mis ei ole püstitatud

erasektori kasuks seatud hoonestusõiguse alusel ja mis on suurema kui 5000 ruutmeetrise köetava

netopinnaga, kokku 191. Suurema kui 8000 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hooneid on

neist 68. Esitatud statistilises ülevaates kajastub, et energiamärgisega A-C on neist vastavalt 110

ja 37, mis ei peaks olema meetme esmases fookuses. Siiski on juhtumeid, et näiteks võrdlemisi

hea energiaklass on arvutatud näiteks tingimusel, et hoone sisekliima nõuded ei ole täidetud (sh

ei ole tagatud piisav õhuvahetus) või 10-aastase kehtivusajaga energiamärgise arvutamisest alates

on tehtud hoones täiendavaid töid/muudetud kasutusotstarbed jms, millest tingituna ei pruugi

energiamärgise info olla enam õige. Seetõttu on ülevaates esitatud hoonete seisund pigem

Hoone

suletud

netopind

m2 Klass A Klass B Klass C Klass D Klass E Klass F Klass G Klass H

Märgis

puudub

Kohustus

puudub Kokku A-C klass

Kuni D

klass, sh

märgis

puudub,

kohustus

puudub.

5000+ 16 34 60 35 14 10 3 1 7 11 191 110 81

5500+ 14 31 45 27 12 8 2 1 6 8 154 90 64

6000+ 12 27 40 25 12 7 2 1 4 7 137 79 58

6500+ 10 22 36 20 10 5 2 1 4 5 115 68 47

7000+ 9 16 31 17 8 3 2 1 4 4 95 56 39

7500+ 7 14 25 17 6 3 2 1 4 4 83 46 37

8000+ 5 12 20 13 6 3 2 1 3 3 68 37 31

3

indikatiivne. Siiski saab järeldada, et KOVidele kuuluvate hoonete seas on märkimisväärne hulk

suuremapoolseid ja suuri hooneid, mis ei ole energiatõhusad ning mille energiatõhusaks

rekonstrueerimine käib paljudele omavalitsusüksustele üle jõu. Viimast kinnitab ka varasemates

energiasäästueesmärgil pakutud toetusmeetmetes juba positiivse otsuse saanud projektide

katkestamine, mille peamiseks põhjuseks oli lisaks hangete kallinemisele just hoone suurusest

tingitud täiendava omafinantseeringu lisamise vajadus lisaks kohustuslikule omafinantseeringu

määrale. Mitmel juhul ei ole varem kättesaadavatest sarnasetest toetusmeetmetest toetust

taotletud, kuna suuremate hoonete puhul on olnud vajadus hoone ümberehitamiseks/hooneosa

asendamiseks, mis tavapärastes energiasäästule suunatud toetusmeetmetes ei ole olnud toetatav

tegevus. Käesoleva eelnõu alusel toetuse andmisel adresseeritaksegi peamiselt neid kahte

kitsaskohta, ehk võimaldatakse suuremat maksimaalset toetust suurematele objektidele ning

võimaldatakse toetada laiemat loetelu töödest, mille tulemusel on võimalik teha muudatusi hoone

mahus.

Seoses vahendite piiratusega ja eesmärgiga suunata toetus eelkõige suurematele hoonetele, mille

korrastamine käib KOVidel üle jõu, puudutab toetusmeede väiksemate omavalitsusüksuste (kuni

8000 elanikku) puhul hooneid köetava pinnaga alates 5500 m2 ja suuremate omavalitsuste

(rohkem kui 8000 elanikku) puhul hooneid mis on suuremad kui 6500 m2. Nimetatud suurused

on kokkuleppelised, kuid määratlus põhineb loogikal, et toetatav grupp hooneid oleks oma

suuruse poolest eristuv ega kattuks sarnasel eesmärgil regionaal- ja põllumajandusministri

valitsemisalas Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete

energiatõhusustöödeks võimaldatava toetuse tingimustega3 maksimaalse toetuse suuruse osas.

Hooned köetava netopinnaga kuni 5500 m2 võib lugeda nende rohkust arvestades pigem

tavapärasteks (näiteks ainuüksi suletud netopinna vahemikus 5000 kuni 5500 m2 on 37 hoonet)

ning arvestades käesoleva toetusmeetme eeldatavat eelarvet (38 mln eurot), ei ole mõistlik neid

selle toetusmeetme sihtgruppi kaasata.

Moderniseerimisfondist võimaldatava toetuse kasutamisel, kus minimaalse suuruse nõue hoonele

puudub, on toetuse kasutamise vaates kõige kuluefektiivsem hoone suurus millega projektis

osaleda, kuni 3750 m2, millest suurema köetava pinnaga hoone puhul tuleb projekti eelarvele

lisada omafinantseering kogu ulatuses. Arvestatud on, et edasistes voorudes tõuseb maksimaalse

toetuse suurus ka Moderniseerimisfondist KOV hoonetele suunatud voorudes. Vahendite

optimaalse ja eesmärgipärase kasutamise vaates on mõlemast allikast rahastatavates

energiatõhususmeetmetes toetuse andmisel kasutatud sama maksimaalse toetuse piirangut ühe

köetava pinna ruutmeetri kohta.

Toetusmeetme väljatöötamisega alustamisel saatis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

2025. a II kvartalil teavituse koos esialgseid toetuse andmise põhitingimusi kajastava

meetmelehega KOVide arendusjuhtidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajale, et saada

sisendit toetusmeetme disainiks. Üleskutsele vastanud toetusmeetme tõenäolistele

üldtingimustele vastavate hoonete omanikest KOVide esindajatega viidi Eesti Linnade ja

Valdade Liidu osalusel läbi fookusgrupi arutelu, et tuvastada võimalikke probleeme tingimuste

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032025004.

4

seadmisel. Eelnõu väljatöötamise käigus saadud tagasisidet on eelnõu koostamisel arvestatud

ulatuses, mis on asjakohane laiema ringi potentsiaalsete taotlejate vaates. Tagasisidet andnud

omavalitsusüksuste spetsiifilisemad ettepanekud või muud ettepanekud, mis eelnõu koostamise

käigus lahendust ei leidnud, on võimalik esitada uuesti ametlikul kooskõlastusringil ja vaadatakse

potentsiaalsete taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades läbi koos ülejäänud osapooltelt

ametlikul kooskõlastusringil laekuva tagasisidega.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda ettevõtjate, kodanikuühenduste ega eraisikute

halduskoormust.

Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna

nõunik Tarmo Kivi (telefon 5885 1476, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti

kontrollis kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (telefon 5885 1453, e-

mail [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna peaspetsialist

Leeni Kohal (telefon 5698 3427, e-mail [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud kümneks peatükiks:

1. Üldsätted

2. Toetuse andmise alused

3. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

4. Taotluse menetlemine

5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine

6. Toetuse maksmise tingimused

7. Lõpparuande esitamine

8. Toetuse tagasinõudmine

9. Andmete esitamine

10. Vaidemenetlus

Eelnõu koosneb 28 paragrahvist ja kahest lisast.

Peatükk 1. Üldsätted

Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk ning

meetme rakendajad.

Paragrahvi 1 kohaselt on määruse alusel toetuse andmise eesmärgiks avaliku sektori hoonete

energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud

energia vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia

kasutuse edendamine. Nimetatud määruse tegevused toetavad jõupingutuste jagamise eesmärki

– vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta

tasemega ning hoonete energiatõhususe direktiivi 2024/1275 eesmärgi – jõuda kliimaneutraalse

hoonefondini aastaks 2050 saavutamiseni ja panustavad üldise energiasäästukohustuse

täitmisesse energiamajanduse korralduse seaduse § 14 tähenduses. Lõplik toetamisele kuuluvate

5

projektide nimekiri saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruse lisas 2 sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel.

Määruse alusel võib anda:

- mitte riigiabi;

- hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi

vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artiklile 38a;

- kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi vastavalt üldise

grupierandi määruse artiklile 53;

- spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi vastavalt üldise

grupierandi määruse artiklile 55;

- üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest

makstava hüvitisena riigiabi, sel juhul tuleb kohaldada komisjoni 20. detsembri 2011

otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest

makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi;

- vähese tähtsusega abi, sel juhul tuleb kohaldada komisjoni määruses (EL) nr 2023/2832

Euroopa liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Otsustamaks, kas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale

järgmisele tingimusele:

- abi antakse riigi (sh ka linna või valla) vahenditest;

- abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale,

ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

- abimeede annab eelise abi saajale;

- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Toetusmeede aitab KOVidel täita seadusest tulenevaid ülesandeid, muutes ülesannete täitmiseks

kasutatavad hooned energiatõhusamaks ja jätkusuutlikumaks.

Üldjuhul ei ole eelnõu alusel antav toetus riigiabi, kuna avaliku sektori vahendid suunatakse

üldjuhul KOVidele investeeringuteks neile kuuluvate hoonete taristusse.

Siiski tuleb juhul, kui teenust korraldatakse muul viisil, analüüsida meetme piiriülest mõju

kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et:

a) abi ei suurenda asjaomase piirkonna nõudlust ega meelita sellesse piirkonda investeeringuid

ning sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist;

b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja

piiratud geograafilise ulatusega;

6

c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne ehk

kas ja kui suur osa teenuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks.

Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus

meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju

piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Juhul,

kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, on põhjust kaaluda määruse § 1 lõigetes 3 ja 4

sätestatud alusel riigiabi või vähese tähtsuse abi andmist.

Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni

eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks,

esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. Määrust ei kohaldata ka muudel üldise

grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 artikli 1

lõikes 1 sätestatud juhtudel. Erandina kohaldatakse käesolevat määrust siiski ettevõtjate suhtes,

kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul

1. jaanuarist 2020 kuni 30. detsembrini 2021.

Paragrahvis 2 sätestatakse, et meetme rakendamise üldise koordineerimise eest vastutab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele

teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet rakendusüksus, kelleks on Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette

regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjas ja need kaetakse meetme eelarvest.

Peatükk 2. Toetuse andmise alused

Peatükis (§-des 3–9) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevused ja nõuded

energiatõhusustööde objektiks olevale hoonele nii enne kui pärast projekti elluviimist,

sätestatakse projekti elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ja

abikõlblikkuse täiendavad tingimused ning nõuded ja erisused toetuse ja omafinantseeringu

suurusele ning määrale.

Paragrahvis 3 sätestatakse, et meetme raames toetatakse hoonesse tarnitud energiat ja

kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia

kasutust edendavaid rekonstrueerimis- ja ehitustöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd) ning

nendega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevaid investeeringuid. Välistatud on toetuse

andmine uue hoone ehitamiseks. Hoonena mõistetakse väliskeskkonnast katuse ja teiste

välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitist, millel on eraldi ehitisregistri number ja mille

energiakasutus on eraldi mõõdetav ning seda mõõdetakse. Projekt peab olema seotud ühe

konkreetse hoone energiatõhususe parandamisega, projekti elluviimise ajal ei tohi toimuda

hoone jagamist kaheks või enamaks hooneks, samuti ei ole võimalik toetada projekte, mille

tulemusel mitu erinevat hoonet liidetakse üheks hooneks. Enne taotluse koostamist tuleb hoone

omanikul kontrollida ehitisregistris olevate andmete korrektsust ja vastavust tegelikkusele.

Vajadusel tuleb andmeid korrigeerida. Andmete olemasolu ja korrektsuse ning hilisemate

andmete muutmise tulemusel tekkinud võimaliku rikkumise eest vastutab hoone omanik.

Ehitisregistri andmete omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib

7

rakendusüksus taotluse esitamise seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada

taotlus nõuetele mittevastavaks.

Toetuse andmise tingimused on välja töötatud keskmisest oluliselt suurematele ja tihti ka

funktsionaalselt keerukamatele hoonetele, mille pikaajalisse kasutusse jätmiseks võib lisaks

tavapärastele konkreetselt energiatõhususe parandamisele suunatud töödele olla vajalik teostada

ka hoone energiakasutust mõjutavaid töid hoonemahu vähendamiseks, hoonemahu osaliseks

asendamiseks või ka hoone laiendamiseks, ilma milleta ei oleks otstarbekas hoone kasutust ka

ainult energiatõhusustööde tegemisel pikaajaliselt jätkata. Sellised hooned on eelkõige

väiksemate KOVide puhul oma suuruse tõttu peamiseks teenuste (sh multifunktsionaalselt)

osutamise kohaks ning kujundavad oluliselt elukeskkonda. Seetõttu on toetuse kasutamisel

lubatud teostada erineva iseloomuga töid tingimusel, et projektiga hõlmatud hoone tarnitud

energiakasutus ja kasvuhoonegaaside heide projekti elluviimise eelse olukorraga võrreldes

väheneb. Hoone laiendamise korral, isegi kui eeltoodud tingimus on täidetud, ei toetata projekti

selles ulatuses, mille võrra hoone köetav pind võrreldes algse olukorraga suureneb. See

tähendab, et suurenevat köetavat pinda võrreldes hoone algse köetava pinnaga ei loeta toetuse

andmise arvestuses abikõlblikuks. Siiski on sellise projekti, mille puhul hoone köetav pind

suureneb, elluviimine toetusvahendite abil võimalik, kattes sama projekti raames hoone algset

mahtu ületava osa kulud omavahenditest. Võimalik on hoone välisgabariitide muutmine

hooneosasid lammutades, osaliselt asendades või näiteks lammutatud hooneosa funktsioonide

täitmiseks laienduse ehitamine allesjääva hooneosa teisele küljele. Seejuures peavad kõik

sellised muutused võrreldes hoone algse olukorraga kajastuma projekti lisaks olevas

ehitusprojektis (eelprojekt või põhiprojekt) ja olema teostatud projekti elluviimise perioodil, et

energiatõhususarvutuse kaudu oleks võimalik tõendada kogu hoonega kavandatavate

tegevustega kogu projektiga kaasnevat tarnitud energia ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist.

Vaatamata täiendavatele paindlikkustele hoone ümberkorraldamisel, on meetme keskne

eesmärk parandada hoone energiatõhusust eelkõige energiatõhusustöödega. Seepärast on

meetme tingimustes (abikõlblikkuse periood, toetusvajadus m2 kohta jm) eelkõige arvestatud

energiatõhusustööde tegemisega kaasnevate vajadustega.

Põhinõueteks hoone omandile ja kasutusele on, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune

kinnistu või selle eeldatavat kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus kuulub taotluse

esitamisel KOVile, tema valitseva mõju all olevale valitsussektorisse kuuluvale üksusele või

KOVide ühise valitseva mõju all olevale valitsussektorisse kuuluvale üksusele, kes peab

seejuures olema ka taotluse esitajaks. Samuti peab projektieelne hoone olema vähemalt osaliselt

kasutuses seadusest tuleneva KOVi teenuse osutamiseks.

Selleks et toetuse andmisel panustataks kliimaeesmärkide täitmisesse, peab energiatõhususe

vaates olema projektieelse hoone puhul üldjuhul täidetud tingimus, et taotluse esitamisel ei vasta

hoone energiatõhususarv taotluse esitamise tähtpäeval kehtivatele ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale

energiatõhususarvu piirväärtusele. Alternatiivina on võimalik toetust taotleda ka juhul, kui

hoone vastab tegeliku hoone energiakasutuse vaates oluliselt rekonstrueeritavale hoonele

kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele, kuid üle poole hoone välispiirete pindalast (välja

8

arvatud avatäited) on soojustamata. Viimase puhul hindab rakendusüksus tingimuse täitmist

põhimõttel, kas hoone välispiiretele on soojustus paigaldatud või mitte (nt selle erandi puhul

kohustusliku lisana lisatud tõendite nagu näiteks fototabeli või projekteerimise eelse ekspertiisi

akti põhjal), ega hinda sisuliselt soojustusmaterjali isolatsiooniomadusi või selle paigalduse

kvaliteeti. Sellisel tingimusel toetust taotledes peab arvestama, et energiatõhususarvule vastav

energiaklass peab paranema ühe klassi võrra ja kogu projektiga peab olema saavutatud tarnitud

energiakasutuse ja kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Sellist erandit võimaldatakse

põhjusel, et olemasolevale hoonele arvutatud energiatõhususarv sõltub tegelikust

energiakasutusest hoones, mis võib tulemusena anda ka suhteliselt hea energiaklassi

rekonstrueerimata või osaliselt rekonstrueeritud hoones kui selle kasutus on olnud väike. Erandi

lubamine võimaldaks kaasata meetmesse ka sellised objektid, mille puhul oleks sel juhul näiteks

üheks väljundiks hoonemahu vähendamine ja allesjääva osa ümberehitamine ning oluliselt

energiatõhusamaks muutmine. Lisaks rakendatakse täiendavat erisust hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määruse tähenduses suure energiatarbega hoonetele, millele eelnõu

koostamise ajal energiatõhususarvu piirväärtust sätestatud ei ole. Suure energiatarbega hoone

puhul peab tulemuseks olema energiatõhususarvu (tüüpilisel kasutusel) paranemine vähemalt

30 protsenti ning samuti kohaldub nõue kogu projektiga saavutatavale tarnitud energia säästule

ja kasvuhoonegaaside heite vähenemisele. Kui projekti raames asendatakse hooneosa või

ehitatakse see laiendusena, tuleb selles osas lähtuda puudega inimeste erivajadustest tulenevate

nõuetega ehitisele. Projekti järgse hoone kasutus peab juba taotluse esitamise hetkel olema

planeeritud selliselt, et see jääks pikaajaliselt avaliku sektori teenuste osutamiseks kasutusse,

sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva KOVi teenuse osutamiseks. Kuigi määruses on

selle nõude täitmise kontrolli ulatus piiritletud tavapärase viie aastaga, hinnatakse hoone

pikaajalise kasutuse väljavaateid projektide hindamisel vastavalt hindamismetoodikale 10 aasta

vaates. Paragrahvi 3 lõike 4 punkt 2 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise

tulemusel rekonstrueeritud hoone kasutus viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest

arvates on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast. Sätte eesmärk on vältida

investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad

langeda. Sättega seonduvalt on määruse § 11 lõike 3 punktis 5 lisatud nõue, et taotlusest peab

selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna

ulatuses vähemalt 10 aasta jooksul pärast projekti lõppu ning taotluses peab sisalduma kinnitus,

et hoone tegelik kasutus projekti elluviimise järgselt on projekti lõppemisest arvates vähemalt 5

aasta jooksul mitte väiksem kui 90% hoone köetavast pinnast. Nõude rikkumine on ühtlasi ka

toetuse tagasinõudmise aluseks. Nõude eesmärk on, et investeeringuid tehtaks läbimõeldult ja

KOV rahvastikustruktuuri ning teenuse vajaduse prognoose arvestades. Toetuse taotlemine on

võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt vajalike teenuste osutamiseks kasutatava taristu

investeeringuid. Juhend § 11 lõike 3 punktis 5 nimetatud rahvastikuprognoosi ja teenuse

sihtrühma dünaamikat arvestava hoone jätkusuutliku kasutamise plaani koostamiseks tehakse

rakendusüksuse kodulehel kättesaadavaks hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. Projekti

tulemusel peab hoones olema tagatud määruses sätestatud tasemel energiatõhususnäitajate

saavutamine ning nõuetele vastav sisekliima ja ventilatsioon, mille täiendava energiakuluga

peab lahenduse projekteerimisel arvestama. Kuna alates 01.01.2025 ei ole ELi vahenditest

lubatud toetust anda eraldiseisvate fossiilkütust kasutavate katelde paigaldamiseks, ei ole

lahenduse osana lubatud hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana fossiilkütuseid

kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse energiatootmisüksusega, mis

9

kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või samasisulised projekti elluviimise

perioodil projekti väliselt tehtavad tööd. Sellised tööd ei ole projekti abikõlblikkuse perioodil

lubatud ei toetusest ega omavahenditest, kuna arvestades, et suurem osa kogu projekti

elluviimiseks vajaminevast eelarvest kaetakse paljudel juhtudel omavahenditest, ei ole tööde

üksikute elementide puhul võimalik vahet teha kas toetuse andmine konkreetsele projektile

mõjutas nimetatud kütteliigi kasutusse võtmist/jäämist või mitte. Meetmest ei toetata projekte

mis hõlmavad projekti raames tehtavate energiatõhusustöödega samal ajal projekti elluviimise

perioodil ka hoone laiendamist kui projekti raames tehtavaid töid ja laiendust ei ole

projekteeritud ega tehtud ühtse terviktegevusena. Sätte eesmärgiks on saada terviklik

informatsioon projekti järgse hoone parameetrite ja energiakasutuse kohta, mis võimaldab

korrektselt teha hoone energiamärgise arvutuse ning rakendusüksusel teostada kontroll

muuhulgas § 3 lõikes 4 toodud aluste esinemise kohta, millisel juhul meetmest projekti ei

toetataks. Lisaks on sätestatud, et meetmest ei toetata projekte, mis hõlmavad hoonestusõiguse

alusel püstitatud hooneid, mille kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik ei ole

KOV, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või KOVide ühise valitseva

mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus.

Toetusvahendite vähesuse tõttu on olenevalt KOV elanike arvust eristatud milline on

olemasoleva hoone, mida projekti kavatsetakse kaasata, minimaalne suurus. Selle erisuse

eesmärk on toetada selliste hoonete korrastamist, millega seotud tööd hoone suuruse tõttu

käiksid KOVile suure tõenäosusega üle jõu. Väiksema elanike arvuga KOVid on tõenäolisemalt

oma väiksemast eelarvamahust tulenevalt vähem võimekad lühikese aja jooksul tervikuna ellu

viima suure eelarvega projekte. Seega on eristatud milline on hoone minimaalne suurus, millega

KOVid saavad taotlema tulla. Antud meetmest saab toetust taotleda kui hoone vastab järgmisele

tingimusele: taotluse esitamise hetkel on hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri

andmetel alla 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul, mille kohta taotlus

esitatakse, suurem kui 5500 ja üle 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul suurem

kui 6500, võttes elanike arvu aluseks rahvastikuregistri andmed 2025. aasta 1. jaanuari seisuga.

Väiksemate hoonete energiatõhusustöödeks on kasutatav toetusmeede „Moderniseerimisfondist

kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“. Viimase puhul ei ole siiski lubatud mõningad tegevused nagu näiteks

hooneosa asendamine.

Kavandatava määruse § 3 lõike 5 järgi ei ole projekti elluviimise käigus lubatud projektiga

hõlmatud hoone liitmine ega hoone jagamine kaheks või enamaks hooneks. Hoonete liitmiseks

või hoone jagamiseks tehtavad toimingud peavad olema lõpuni viidud ja vormistatud

ehitisregistris hiljemalt taotluse esitamise ajaks.

Paragrahvis 4 sätestatakse tingimused taotlejate poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga

läbiviidavale vabatahtlikule eelkonsultatsioonile, mis kohaldub juhul, kui projekt hõlmab

hoonet, mida kasutatakse või hakatakse tööde järgselt kasutama põhi- või üldkeskhariduse

pakkumiseks ja mis võimaldab projekti hindamisel saada lisahindepunkte.

Eeltoodud konsultatsiooni võimaluse loomise ja selle kasutamise soodustamise põhjuseks on

soov tagada, et suuremahulised haridusvaldkonna investeeringud oleksid tehtud läbimõeldult

ja ei oleks vastuolus või pigem toetaksid riigi haridusvaldkonna eesmärkide saavutamist.

10

Lahenduse väljatöötamisse oli kaasatud Haridus- ja Teadusministeerium. Konsultatsiooni

läbimist võetakse taotluste hindamisel arvesse soodustava asjaoluna.

Paragrahvis 5 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood ja erisused abikõlblikkuse perioodi

osas projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavatele kuludele ning erisused,

millega tuleb arvestada juhul kui projekti raames antakse riigiabi. Projekti abikõlblikkuse

periood algab 2027. aasta 1. jaanuarist, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegias 2026-2029

meetmele ette nähtud kulude aastate vahelise jaotusega. Projekti ettevalmistavaid tegevusi

(energiamärgise andmine, ehitise audit, projekteerimine jms) on võimalik alustada alates 1.

jaanuarist 2025. Kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse

artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi projektiga

seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste tegemiseks enne taotluse

esitamist; muu hulgas ei tohi enne rakendusüksusele taotluse esitamist kinnitada tellimusi,

nõustuda pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust,

allkirjastada üleandmis-vastuvõtuakti ega teha muid sarnaseid tegevusi. Ühtlasi nähakse ette

tingimuslik võimalus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks toetuse saajast mitteoleneval

põhjusel, milleks võib olla näiteks hanke nurjumine või ehitustööde tegemisel konstruktsioonide

avamisel selgunud tööde tegemise aega pikendav lisatööde tegemise vajadus, ja sätestatakse, et

projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse

tegemist.

Paragrahv 6 sätestab abikõlblikud kulud ja kulude abikõlblikuks lugemise täiendavad

tingimused. Ühtlasi sätestatakse, et projekti mitteabikõlblikud kulud ja abikõlblikud, kuid

toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja.

Abikõlblikud kulud saab üldistatult jagada 6 gruppi järgmiselt:

1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, milleks on energiamärgise andmise, energiasäästu

eksperdi kaasamise, ehitise auditi, muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde

kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise, projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi ja

arhitektuurivõistluse läbiviimisega seotud kulu;

2) hoone energiatõhususe parandamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgil

tehtavad kulud ning hoone nõutava sisekliima tagamiseks tehtavad kulud nagu soojustamise

kulu; avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; küttesüsteemide,

soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; ventilatsioonisüsteemide

ehitamise ja uuendamise kulu; jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb

vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; taastuvenergiasüsteemide, sealhulgas

salvestuslahendused, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja

andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise, paigaldamise

ja seadistamisega seonduv kulu; päikesekaitse lahenduste kulu; valgustuse uuendamise kulu;

3) energiatõhusustööde elluviimise võimaldamiseks tehtavad kulud nagu hoone piirde-, kande-

ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik

energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks

või soojustuse paigaldamiseks;

11

4) hoone gabariitide ja välispiirete muutmisega seotud kulu nagu hooneosa lammutamise kulu;

hooneosa asendamiseks vajalik hoone laiendamise kulu, arvestades määruses sätestatud

piiranguid;

5) hoone kasutamiseks vajalike rajatiste ja kommunikatsioonide ehitamise kulu; hoone

toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu ja hoone kaugküttevõrguga ja -

jahutusvõrguga liitumisega kaasneva töö kulu kinnistu piirides;

6) omanikujärelevalve kulu.

Üldistatult on abikõlblikud kõik projekti ja toetuse andmise eesmärgi (saavutatud tarnitud

energia ja kasvuhoonegaaside heite vähenemine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse

viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine) saavutamiseks tehtavate tööde kulud.

Sealhulgas on abikõlblikud energiasäästutööde tegemise eelduseks olevad või nendega vahetult

seotud tööde kulud ning hooneosa lammutamise, hooneosa asendamiseks vajalik hoone

laiendamise kulu. Viimase puhul tuleb arvestada piirangutega, mille mittearvestamisel ei ole

projekt tervikuna sellest meetmest toetatav. Varem rakendatud samal eesmärgil rakendatud

toetusmeetmetes on küsimusi tekitanud, mida mõistetakse hoone kasutamiseks vajalike rajatiste

ja kommunikatsioonide ehitamise kuluna, mida loetakse abikõlblikuks. Eelkõige mõeldakse

selle all hoonele kasutusloa andmiseks vajalike kommunikatsioonide ja tehnosüsteemide

ehitamise kulu. Näiteks kui hoone lahendus näeb küttesüsteemina ette konteinerkatlamaja,

hoone jaoks ehitatavat reovee pumpamislahendust, õigusaktidega nõutavat elektriautode

laadimistaristut vms. Muid kinnistul tehtavaid töid ja nende kulusid, mis hoone kasutusloa

väljastamise eeldusena nõutav ei ole, näiteks rekreatsiooni-, mängu- ja spordiväljakud,

paviljonid jms, abikõlblikuks ei loeta. Tulenevalt maksimaalsele toetusele seatud piirangutest

viimasena nimetatud kulusid üldjuhul ka projekti kaasata ei soovita.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

 kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja

muu taolisega; kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel

üle toetuse saajale;

 amortisatsioonikulu;

 kulu projekti sellise tegevuse elluviimiseks, mille kohta on viimase kolme aasta jooksul

antud toetust riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest

välisvahenditest;

 muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja

ebaolulised kulud;

 käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;

 projektijuhtimise, hanke korraldamise ja õigusabi kulu ning riigilõiv;

 kinnistu omandamisega seotud kulud;

 ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud;

 kulu, mida hüvitatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest, või

kulu, mille hüvitamiseks on varem antud toetust riigieelarvest või Euroopa Liidu või

välisvahenditest;

 Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest kaetud omafinantseeringu kulu;

12

 paragrahvis 7 nimetamata kulud (kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral),

kui toetus on riigiabi; kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel ei

ole abikõlblikud investeeringukulud, mis tehakse ettevõtja tegevuse viimiseks kooskõlla

kehtivate Euroopa Liidu normatiividega ega investeeringukulud, mis tehakse

koostootmise ja kaugkütte või -jahutuse eesmärgil.

Eraldi on välja toodud abikõlblikkuse tingimused olenevalt hoone kasutusest. Kuna toetusmeede

panustab avaliku sektori hoonete energiatõhusaks muutmisesse ja eelkõige KOV allsektori

teenuste osutamiseks kasutatavate hoonete energiatõhusaks muutmisesse, siis hoone puhul,

mida kasutatakse pärast projekti elluviimist tervikuna avaliku sektori poolt osutatava teenuste

osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse

teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetavale pinnale vastavas ulatuses.

Hoones, mida kasutatakse pärast projekti elluviimist osaliselt avaliku sektori poolt osutatavate

teenuste osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse

üksuse teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse

üksuse teenuse osutamiseks ja muu avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks

kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. Avaliku sektori poolt osutatava teenuse

osutamiseks kasutuses olemine tähendab nii seadusest tulenevat ülesannet avaliku sektori poolt

teenuse osutamiseks, kui avaliku sektori poolt vabatahtlikult osutatava teenuse osutamist, mida

ka tegelikult avaliku sektori poolt osutatakse. Hoone osa või sellele vastava osa, mida ei

kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku

sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, töid ei toetata ja sellist pinda abikõlbliku ja

toetatava pinna hulka ei loeta. Nimetatut ei kohaldata, kui see hooneosa või sellele vastav osa

on antud kasutusse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmise raames

avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori

enamusosalusega äriühingule, ja see on pärast projekti elluviimist seadusest tuleneva kohaliku

omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks kasutuses. Näiteks juhul, kui projektiga hõlmatud

hoone või selle osa kavandatakse anda kasutusse KOV üksuse ülesannete täitmise raames

avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele (kultuuriseltsid,

spordiühingud) või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, loetakse ka see osa hoones

köetavast pinnast abikõlblikuks. Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all mõeldakse

teenuseid, mida pakub KOV või tema sõltuv üksus ise, mida pakub avaliku sektori teenusena

keskvalitsus või mille osutamist korraldab KOV seadusest tuleneva ülesandena ülesande

täitmise raames läbi mittetulundusühingu, sihtasutuse või avaliku sektori enamusosalusega

äriühingu. Projekti toetamiseks on seega eeltingimuseks, et vähemalt osaliselt peab hoone olema

projekti järgselt kasutuses seadusest tuleneva KOV teenuse osutamiseks (kas KOV poolt otse

või KOV poolt ülesande täitmise raames delegeerituna), alles seejärel on võimalik abikõlblikuks

lugeda muu avaliku sektori poolt teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastav

pind.

Näiteks võivad sellised avaliku sektori poolt osutatavad või korraldatavad teenused olla

üldhooldus-, õendusabi-, kultuuri-, spordi-, noorsootööteenus; koolieelsete lasteasutuste,

põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide,

spordibaaside, turva- ja hooldekodude teenus; tervishoiuasutuste teenus ning muud KOVi

põhiülesannete täitmiseks vajalikud teenused. Samuti avaliku sektori kontrolli all olev muu

13

sotsiaalhoolekande seadusest tulenev sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenus

(hooldushaiglateenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku

hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi tagamine, varjupaigateenus, turvakoduteenus,

sotsiaaltransporditeenus). Ka perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu

osanikuks või aktsionäriks, võib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 15 lõike 1 punkti 2

kohaselt olla kohaliku omavalitsuse üksus.

Abikõlbliku pinna arvestus toimub esitatud ehitusprojekti andmete ja taotluses esitatud

kasutusotstarvete alusel, mis kohalduvad projektijärgse hoone pinnale. Projektiga hõlmatud

hoone kasutusotstarbe (avaliku sektori kasutus) säilitamise nõude täitmise jälgimisel viie aastase

perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, võetakse samuti aluseks projekti tulemusel alles

jäänud pinna taotluses esitatud kasutus ja ruutmeetrite arv. Tingimuse, et proportsionaalset osa

hoone köetava pinna suurusest, mis ületab hoone projektieelse köetava pinna suurust, ei loeta

abikõlblikuks ja ei toetata, täitmise kontrollimisel võetakse aluseks olemasoleva hoone

ehitisregistri andmed ja projekti elluviimise järgse hoone ehitusprojekti kohane köetav pind.

Viimast kasutatakse ka energiatõhususarvu arvutuse alusena.

Toetus makstakse maksimaalselt välja mahus, mille ulatuses on see kaetud abikõlblike

kuludega, arvestades seejuures nii maksimaalsele toetuse suurusele kui ka kulude

abikõlblikkusele kohalduvaid piiranguid.

Näide 1: projekti elluviimise järgses hoones kavandatakse osutada raamatukoguteenust 40-l %

köetavast netopinnast, lasteaiateenust 20-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust, kus KOV

ei ole osanik, 40-l %-l köetavast netopinnast.

Toetust saab taotleda 60-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus

ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Seejuures toetuse määr

arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 toodule.

Näide 2: projekti elluviimise järgse hoone kasutus kavandatakse järgmiselt: üldhooldusteenust

osutatakse 40-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust, kus KOV ei ole osanik, 10-l %-l

köetavast pinnast, apteegiteenust 10-l %-l köetavast pinnast, noorsootööteenust pakub lepingu

alusel MTÜ 20-l %-l köetavast pinnast, valla teenuspunkt kasutab 10 % köetavast pinnast,

ettevõtjale antakse rendile 10% köetavast pinnast.

Toetust saab taotleda 70-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus

ja apteegiteenus ning ettevõtjale välja renditud pinna kasutus ei ole avaliku sektori poolt osutatav

teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Üldhooldusteenus, noorsootööteenus, KOV üldteenus

loetakse avaliku sektori poolt osutatavateks teenusteks. Seejuures toetuse määr arvestatakse

vastavalt määruse lisas 1 toodule.

Paragrahv 7 sätestab kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral. Juhinduda tuleb

viidatud ELi õigusaktidest. Kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks

antav abi, on abikõlblikud kulud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 punkti a kohased

taristu rajamise, uuendamise või parendamise investeeringukulud, eeldusel et taristu tegevusaega

või ruume kasutatakse aastas vähemalt 80% ulatuses kultuurilistel eesmärkidel. Kui toetus on

spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise

14

grupierandi määruse artikli 55 lõike 8 kohaselt materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud

investeeringute kulud. Kui toetus on hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks

investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 38a kohaselt, on abikõlblikud

kulud sama artikli lõikes 5 nimetatud kulud, mida võib kombineerida sama artikli lõigetes 7 ja 9

nimetatud investeeringukuludega. Seejuures tuleb arvestada, et artikli 38a alusel peab hoone

energiatõhususe parendamine tooma kaasa primaarenergia nõudluse languse vähemalt lõike 6

punktis i või punktis iii sätestatud määral.

Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt sõltub toetuse määr KOVi tuludest ja elanike arvust ning on

määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse suuruse

arvutamiseks peab esmalt selguma abikõlbliku köetava pinna suurus, arvestades § 6 lõigetes 5–7

sätestatut, ning abikõlblikud tööd ja nende maksumus abikõlbliku köetava pinna kohta.

Paragrahvi 8 lõige 2 sätestab piirangud toetuse andmisel. Toetuse andmisel kohalduvad

mõlemad piirangud – nii § 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud individuaalsest toetusmäärast sõltuv

piirang ühe ruutmeetri projektijärgse hoone köetava pinna kohta kui ka punktis 2 sätestatud

individuaalsest toetusmäärast sõltuv piirang kogu projekti maksumusele. Maksimaalne toetuse

suurus arvutatakse vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale ja on 600–840 eurot

projekti elluviimise järgse hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta ja see

arvutatakse järgmise valemi järgi: 1200 eurot × individuaalne toetusmäär. Maksimaalse toetuse

suurust kasutatakse, et piiritleda maksimaalset toetuse suurust konkreetsele projektile, millest

rohkem toetust anda ei ole võimalik ja see on kehtestatud eelkõige vooru mahu parema

planeerimise eesmärgil. Tegelik toetuse suurus sõltub kavandatavatest tegevustest ja

piirangutest abikõlbliku pinna ja kulude arvestamisel.

Näited toetuse suuruse kujunemisest

1.Hoone abikõlblik pind ei muutu

Näide 1. Projekti eesmärk on täies ulatuses seadusest tuleneva KOVi teenuse osutamiseks

(näidetes edaspidi ka KOV ülesannete täitmiseks kasutatav pind) kasutatava 8000 m2 suuruse

köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine, tehes vaid abikõlblikke energiatõhusustöid

ja konkreetsele KOVile rakendub individuaalne toetusmäär 60%. Maksimaalne toetus ühe m2

kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt: (1200 eurot/m2 x 60%) x 8000 m2 = 5 760 000 eurot ja

maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna järgmiselt: 8400000 eurot x 60% =

5 040 000. Konkreetsele taotlejale arvutatud maksimaalne toetuse suurus on väiksem kui oleks

toetus köetava pinna kohta m2-põhiselt arvestatult ja rakendub maksimaalse toetuse suuruse

piirang. Toetusotsuses märgitav maksimaalse toetuse suurus on 5 040 000 eurot. Lõplik tegelik

toetus arvestatakse vastavalt tegelikele tõendatud ja tasutud kuludele. Seejuures ei tohi toetus

arvestatuna ühe m2 kohta ületada 720 eurot ühe m2 kohta.

Näide 2. Projekti eesmärk on täies ulatuses KOV ülesannete täitmiseks kasutatava 8000 m2

suuruse köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine tehes vaid abikõlblikke

energiatõhusustöid ja konkreetsele KOVile rakendub individuaalne toetusmäär 70%.

Maksimaalne toetus ühe m2 kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt: (1200 eurot/m2 x 70%) x

15

8000 m2 = 6 720 000 eurot ja maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna järgmiselt:

8 400 000 eurot x 60% = 5 880 000 eurot. Konkreetsele taotlejale arvutatud maksimaalne toetuse

suurus on väiksem kui toetus köetava pinna kohta m2-põhiselt arvestatuna ja rakendub

maksimaalse toetuse suuruse piirang. Toetusotsuses märgitav maksimaalse toetuse suurus on 5

880 000 eurot. Lõplik tegelik toetus arvestatakse vastavalt tegelikele tõendatud ja tasutud

kuludele. Seejuures ei tohi toetus arvestatuna ühe m2 kohta ületada 840 eurot ühe m2 abikõlbliku

pinna kohta.

Näide 3. Projekti eesmärk on täies ulatuses KOV ülesannete täitmiseks kasutatava 5500 m2

suuruse köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine tehes vaid abikõlblikke

energiatõhusustöid ja konkreetsele KOVile rakendub individuaalne toetusmäär 70%.

Maksimaalne toetus ühe m2 kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt: (1200 eurot/m2 x 70%) x

5500 m2 = 4 620 000 eurot ja maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna järgmiselt:

8400000 eurot x 70% = 5 880 000 eurot. Konkreetsele taotlejale arvutatud maksimaalne toetus

1 m2 köetava pinna kohta arvutatuna on väiksem kui maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale

arvestatuna ja maksimaalsele toetuse suurusele rakendub piirang ühe ruutmeetri kohta antava

toetuse järgi arvestatuna. Toetusotsuses märgitav maksimaalse toetuse suurus on 4 620 000

eurot. Lõplik tegelik toetus arvestatakse vastavalt tegelikele tõendatud ja tasutud kuludele.

Seejuures ei tohi toetus arvestatuna ühe m2 kohta ületada 840 eurot ühe m2 abikõlbliku pinna

kohta.

2. Hoone abikõlblik pind muutub

Näide 1. Projekti eesmärk on täies ulatuses KOV ülesannete täitmiseks kasutatava 8000m2

suuruse köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine, tehes nii abikõlblikke

energiatõhusustöid kui lammutades 2000 m2 köetavat pinda ja ehitatakse asemele 3000 m2

köetavat pinda, mis on samuti abikõlblik tegevus kuid arvestades piirangut, et ei toetata

proportsionaalset osa, mille võrra hoone köetav pind algse olukorraga võrreldes suureneb. Seega

abikõlblik pind on 8000 m2. Konkreetsele KOVile rakendub individuaalne toetusmäär 70%.

Maksimaalne toetus 1 m2 kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt: (1200 eurot/m2 x 70%) x 8000

m2 = 6 720 000 eurot ja maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna järgmiselt:

8400000 eurot x 70% = 5 880 000 eurot. Konkreetsele taotlejale arvutatud maksimaalne toetus

ühe m2 köetava abikõlbliku pinna kohta arvutatuna on suurem kui maksimaalne toetus

konkreetsele taotlejale arvestatuna ja maksimaalsele toetuse suurusele ja seega rakendub piirang

taotlejale kohalduva maksimaalse toetuse suuruse järgi arvestatuna. Toetusotsuses märgitav

maksimaalse toetuse suurus on 5 880 000 eurot. Lõplik tegelik toetus arvestatakse vastavalt

tegelikele tõendatud ja tasutud kuludele. Seejuures ei tohi toetus arvestatuna ühe m2 kohta

ületada 840 eurot ühe m2 abikõlbliku pinna kohta.

Näide 4. Projekti eesmärk on projekti eelselt täies ulatuses KOV ülesannete täitmiseks

kasutatava 8000m2 suuruse köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine, tehes nii

abikõlblikke energiatõhusustöid kui lammutades 2000 m2 köetavat pinda ja ehitatakse asemele

3000 m2 köetavat pinda, mis on samuti abikõlblik tegevus kuid arvestades piirangut, et ei toetata

proportsionaalset osa, mille võrra hoone köetav pind algse olukorraga võrreldes suureneb, kuid

projekti järgselt on planeeritud hoone kasutus KOV ülesannete täitmiseks ja muu avaliku sektori

poolt teenuse osutamiseks 4000 m2 ulatuses. Konkreetsele KOVile rakendub näitena

16

individuaalne toetusmäär 70%. Kuna abikõlblik on vaid KOV ülesannete täitmiseks kasutatav

ja avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osutamiseks kasutatav köetav pind, on abikõlblikuks

köetava pinnaks 4000 m2. Maksimaalne toetus ühe m2 kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt:

(1200 eurot/m2 x 70%) x 4000 m2 = 3 360 000 eurot ja maksimaalne toetus konkreetsele

taotlejale arvestatuna järgmiselt: 8400000 eurot x 70% = 5 880 000 eurot. Konkreetsele

taotlejale arvutatud maksimaalne toetus ühe m2 köetava pinna kohta arvutatuna on väiksem ja

seega rakendub taotlejale piirang ühe m2 köetava abikõlbliku pinna kohta arvutatuna.

Toetusotsuses märgitav maksimaalse toetuse suurus on 3 360 000 eurot. Lõplik tegelik toetus

arvestatakse vastavalt tegelikele tõendatud ja tasutud kuludele. Seejuures ei tohi toetus

arvestatuna ühe m2 kohta ületada 840 eurot ühe m2 abikõlbliku pinna kohta.

Maksimaalse toetuse suuruse puhul ühe m2 kohta on lähtutud samast eeldatavast tööde

maksumusest mida on kasutatud toetusmeetme „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse

hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ 2025.

aastal avatud taotlusvoorus ja mille puhul on peamised kulud tööde tegemisel seotud otseselt

energiatõhusustöödega nagu hoone soojustamine aga ka ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine

või asendamine, küttesüsteemi väljavahetamine, taastuvenergialahenduste kasutamine jms ning

tööde eelduseks olevate konstruktsioonide muutmine või tugevdamine (sh nt

katusekonstruktsiooni muutmine päikesepaneelide paigaldamiseks) ja see arvestab toetuse

kasutamise peamist eesmärki, muuta olemasolev hoone energiatõhusaks. Asjaolu, et toetusest

võimaldatakse vajaduse korral katta ka hooneosade asendamise ja laiendamise kulu, ei muuda

põhimõtet, et meetme vahendeid kasutatakse maksimaalselt energiatõhususe eesmärgi

saavutamiseks, mis tõendatakse taotluses projektiga saavutatava prognoositava energiasäästu

kaudu. Seetõttu on nii meetme elluviimiseks kasutada olevate vahendite vähesusest kui nende

võimalikult suures osas otseselt energiasäästu eesmärgil kasutamise põhimõttest lähtuvalt

arvestatud energiatõhusustööde, mitte uue hoone ehitamise maksumuse kuludega. Lisaks

otsestele energiatõhusustöödele lubatud hoone mahu vähendamiseks tehtavad tööd ja hooneosa

asendamiseks (kas samas asukohas või laiendusena nt hoone teisel küljel) tehtavad tööd

panustavad energiakasutuse vähenemisse läbi köetava pinna vähenemise või asenduse puhul

välisperimeetri soojusläbivuse paremate näitajate ning optimaalsema ehitusliku lahenduse.

Lisaks seab eeltoodud piirang maksimaalsele toetusele ühe ruutmeetri kohta võrdsemasse

positsiooni omavahel konkureerivad erineva suurusega objektid. Piirangut seadmata oleks

väiksemate objektide puhul võimalik maksimaalse toetuse piirides kasutada oluliselt kallimaid

lahendusi kui suuremate objektide energiatõhusustööde projektides. Sh kasutada rohkem

vahendeid hooneosa asendamiseks või hoone laiendamiseks kui otsesteks

energiatõhusustöödeks. Piirang maksimaalse toetuse suurusele arvestab hoone suurusega 7000

m2 ja maksimaalse kuluga abikõlblikeks energiatõhusustöödeks koos nõutava

omafinantseeringuga mahus 8,4 mln.

Lõikega 3 määratakse, et kui taotleja on KOVi valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv

üksus või KOVide ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, kohaldatakse

toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 KOV valitseva mõju all oleva

valitsussektorisse kuuluva üksuse või KOVide ühise valitseva mõju all oleva valitsussektorisse

kuuluva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele KOVile sätestatut.

17

Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku

elluviimise ja projekti eesmärkide elluviimise finantsilise jätkusuutlikkuse.

Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või fondide kaudu saadud

tagastamatut abi. Projekti mitteabikõlblikud ning projekti elluviimiseks vajalikud (sh

abikõlblikud), kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. Omafinantseeringuna on

võimalik kasutada siseriiklikke, sellist vahendite kasutust selgelt lubavaid või sellel eesmärgil

antavaid vahendeid, va juhul kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega

abi. Riigiabi või vähese tähtsusega abi korral ei tohi omafinantseering sisaldada avaliku sektori

vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei anta maksimummääras, mida riigiabi või vähese

tähtsusega abi reeglid lubavad.

Paragrahv 9 sätestab toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral. Juhinduda

tuleb määruse tekstis viidatud ELi õigusaktidest.

Peatükk 3. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

Peatükis (§-des 10–12) sätestatakse toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded,

taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm ning sellega esitatavate dokumentide

ning kinnituste loetelu. Samuti täpsustatakse hoone energiamärgisele esitatavad nõuded.

Paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla KOV, KOVi valitseva mõju all olev

valitsussektorisse kuuluv üksus või KOVide ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse

kuuluv üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse KOVi nõusolek taotluse

esitamiseks. KOVi nõusolekut taotluse esitamiseks küsitakse, et vältida olukorda, kus KOVide

ühisomandis olev üksus esitab taotluse KOViga kooskõlastamata ning välistab sellega KOVil

taotluse esitamise võimaluse, kuna vastavalt määruse § 11 lõikele 6 võib ühes taotlusvoorus

KOVi kohta esitada maksimaalselt ühe taotluse.

Lõike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks tagama kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduses sätestatud finantsdistsipliini nõuetest kinnipidamise.

Lõike 3 kohaselt ei või taotleja olla riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa

Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku

sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

Lõike 4 kohaselt on KOVil õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv KOKS § 372 kohane kehtiv

arengukava.

Lõike 5 kohaselt peavad juhul, kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud

tagasimaksmisele, olema tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, nõutud summas

tehtud.

Paragrahviga 11 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses esitatud

projekti eelarve peab olema põhjendatud ning omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale

18

määrale, arvestades § 8 lõikes 2 sätestatud piiranguid. Samuti peab olema taotlusest näha, et

toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks, sealhulgas vastab töödega hõlmatud

hoone nii enne kui pärast projekti elluviimist hoonele kohalduvatele nõetele, ning projekt

teostatakse projekti elluviimise abikõlbliku perioodi piires. Taotlusest peab selguma projektiga

seotud hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus.

Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.

Paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Eraldi väärib välja toomist, et

paragrahvi 11 lõike 3 punkti 5 kohaselt peab taotlusest selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse

sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik

kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt kümme aastat pärast projekti lõppu. Nimetatud

plaan esitatakse taotluse lisana. Lõike 3 punktis 8 sätestatakse, et taotlus peab sisaldama

informatsiooni projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks viimasel viiel aastal

saadud, või taotletava toetuse kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest. Selle eesmärgiks on võimaldada rakendusüksusel kontrollida kulude

abikõlblikkust.

Paragrahvi 11 lõikes 4 on loetletud toetuse taotlusele lisatavad kinnitused ja dokumendid. Muu

hulgas on nõutav kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude, projekti võimaliku

kallinemise ja katmise suutlikkuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse

§-s 341 sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta ning kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja

kinnistu kuulub taotlejale või on taotleja kasuks seatud hoone projektijärgset kavandatavat

kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus, ja info kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute

kohta, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust registrist. Tõendina, et hoone vastab

§ 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud täiendavale tingimusele, kui hoone energiatõhususarv vastab

hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale

hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele on võimalik esitada näiteks fototabel või

projekteerimise eelne ekspertiisiakt. Rekonstrueeritava hoone puhul, millele energiatõhususarvu

piirväärtus ei kohaldu, peab suure energiatarbega hooneks olemine selguma väljastatud

energiamärgiselt.

Projektiga prognoositava energiasäästu saavutamise tõendamiseks ja hindamiseks vajaliku

lisana tuleb esitada hoone energiamärgis arvestades määruse §-s 12 sätestatud nõudeid ja

erisusi. Mitme kasutusotstarbega hoone puhul tuleb lähtuda hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määruses sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu

määramise nõuetest, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval.

Paragrahvi 11 lõike 4 punktis 7 on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse

osutamiseks vajaliku taristu arendamisel tuleb taotlusele lisada ülesande andmise akt, mis vastab

Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106

lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artiklis 4 sätestatud nõuetele.

Vastavalt nendele nõuetele antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus

ettevõtjale ühe või mitme dokumendiga, kus täpsustatakse eelkõige järgmist:

19

- avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus;

- asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium;

- ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad;

- hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid;

- ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning

- viide Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusele „Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“.

Paragrahvi 11 lõike 4 punktis 8 on sätestatud, et esitada tuleb ülesande andmise akt komisjoni

määruse (EL) nr 2023/2832 preambuli punkti 9 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi

andmisega.

Paragrahvi 11 lõike 4 punktis 9 on sätestatud, et taotlusele tuleb lisada rahvastikuprognoosi ja

teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan. Juhend § 11 lõike

3 punktis 5 nimetatud rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestava hoone

jätkusuutliku kasutamise plaani koostamiseks tehakse rakendusüksuse kodulehel kättesaadavaks

hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. Hoone jätkusuutliku kasutamise plaanis esitatud infot

kasutatakse projektide hindamisel.

Paragrahvi 11 lõike 4 punktis 11 sätestatakse, et olulise taotluse lisana peab olema lisatud

ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis või eelprojekt, mis sisaldab energiatõhususarvu

arvutamiseks vajalikke tehnilisi andmeid piirdekonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja

energiatarbimise kohta ning võimaldab koostada energiatõhususarvu arvutuse vastavalt

majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. juuni 2015. a määrusega nr 58 „Hoone

energiatõhususe arvutamise metoodika” kehtestatud metoodikale;

Paragrahvi 11 lõike 4 punkti 12 kohaselt lisatakse taotlusele ehitusprojekti andmete alusel

koostatud väljastatud arvutuslik energiamärgis või energiatõhususarvu arvutus, mille järgi on

määratud projektijärgse hoone energiatõhususarvu klass. Kui hoone arvutuslikku energiamärgist

ei ole võimalik lisada on lubatud energiamärgisel märgitavate näitajate arvutamine ja esitamine

energiatõhususarvu arvutusena, allkirjastatult vastavat kutsetunnistust omava energiamärgise

andja poolt. Mitme kasutusotstarbega hoone puhul tuleb lähtuda hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määruses sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu

määramise nõuetest, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval.

Rakendusüksusel on määruse § 11 lõike 5 kohaselt õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse

nõuetele vastavuse hindamiseks.

Paragrahvi 11 lõikes 6 on sätestatud, et ühes taotlusvoorus võib KOVi kohta esitada

maksimaalselt ühe taotluse. Piirang on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu

piiratust. KOVi kohta esitatud taotlusena arvestatakse ka KOVi valitseva mõju all olev

valitsussektorisse kuuluva üksuse või KOVide ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse

kuuluva üksuse poolt esitatud taotlust, mille investeeringuobjekti asukoht on selle KOVi

haldusterritooriumil. KOVide ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotluse

20

lisatingimuseks on, et sellise taotluse esitamiseks peab olema selle KOVi nõusolek, kelle

haldusterritooriumil investeeringuobjekt asub.

Paragrahviga 12 sätestatakse hoone energiamärgisele esitatavad nõuded. Energiamärgiste

(projekti elluviimise eelse hoone kaalutud energiaerikasutusel põhinev energiamärgis (KEK) ja

projekti elluviimise järgse hoone arvutuslik energiamärgis (ETA)) või projektijärgse hoone

kohta erandina lubatud ehitusprojekti andmete alusel koostatud energiamärgise arvutuse

andmeid kasutatakse projektiga saavutatava energiasäästu hindamisel, mistõttu on oluline, et

energiamärgised oleksid koostatud kvaliteetseid andmeid kasutades ja omavahel võrreldavad.

Seetõttu peavad need olema koostatud samadel tingimustel ja ei või olla väljastatud varem kui

toetuse andmise tingimustes kehtestatud tähtpäeval.

Peatükk 4. Taotluse menetlemine

Peatükis (§-des 13–19) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist rakendusüksuse poolt,

taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse hindamise korda,

taotluse hindamise kriteeriume ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemist.

Paragrahvi 13 lõike 2 alusel kinnitab taotlusvooru eelarve ja meetme rakendusüksuse

halduskulude suuruse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

Taotlused esitatakse rakendusüksusele digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna

vahendusel) rakendusüksuse poolt taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud taotluse

esitamise tähtpäevaks. Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas

määruses sätestatud nõuetele. Taotlusvooru välja kuulutamise ja taotluste esitamise tähtpäeva

vahe on minimaalselt kaheksa kuud.

Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest arvates.

Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati, jäeti rahuldamata või milline

on taotluse menetlemise seis, kui taotlustes puuduste kõrvaldamise tõttu on menetluse aeg

pikenenud. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab

ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva.

Üldjuhul ei saa puudustena kõrvaldada nõudeid, mida ei olnud taotlejal taotluse esitamise

kuupäeval võimalik täita. Rakendusüksus edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste

kõrvaldamise ettepaneku, ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse

elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise taotluste esitamise keskkonna

kaudu edastatud dokument loetakse taotlejale kätte toimetatuks. Taotluse või taotleja nõuetele

mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab rakendusüksus

toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu.

Paragrahvis 14 nimetatakse taotluste menetlemise etapid.

Paragrahvis 15 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks

tunnistamise alused. Kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele vastavaks

tunnistatud taotlusi ja neis ei esine aluseid, mille kohaselt esitatud taotlus või taotlused ei ületa

21

hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit, siis taotlusi täiemahuliselt ei hinnata,

pingerida ei moodustata ja kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse. Sellise

võimaluse kasutamiseks teostab rakendusüksus enne taotluste hindamist selliste aluste

esinemise kontrolli, mille esinemisel taotlus miinimumlävendit ei ületaks.

Paragrahvides 16 ja 17 on sätestatud tingimused taotluse hindamisele ja taotluse rahuldamisele.

Taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud

hindamiskriteeriumide alusel. Projektidele antud koondhinde järgi reastatakse taotlused

pingereas.

Paragrahvides 18 ja 19 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustele

kohalduv. Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetuse andmise, kasutamise ja

toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord,

sealhulgas aruandluse esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast tarnitud energia ja CO2

heitkoguse kokkuhoiust ning teised tingimused, kuivõrd need on vajalikud määruses sätestatud

tingimuste täpsustamiseks. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotluse

menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu

taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; taotlus ei jää taotluste

hindamisel moodustunud pingereas taotluste rahastamise eelarve piiresse; taotluses sisalduv

projekt saab hindamisel määruse lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumi 3 „Lahenduse

asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus“ alusel 0 hindepunkti ega ületa seetõttu

hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit või kui taotleja ei nõustu pingereas osalise

rahastamise mahu sisse jäämise korral § 17 lõike 5 alusel rakendusüksuse pakutud tingimustega

taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu

suurendamise osas. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus taotlejale

elektrooniliselt teatavaks kohe pärast selle tegemist. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata

jätmise otsuse ka juhul, kui taotleja loobub taotluse esitamisest. Kui rakendusüksus on taotleja

taotluse esitamisest loobumise avalduse esitamise ajaks taotluse juba rahuldanud, siis muudab

rakendusüksus taotluse rahuldamise otsust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Paragrahviga 20 sätestatakse kord osaliselt taotluste rahastamise eelarve piiresse jääva taotluse

rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmiseks. Sätte eesmärk on

võimaldada ökonoomselt rahastada pingereas algselt osaliselt või täielikult rahastuse mahust

välja jäänud taotlusi täiendavalt rahastada, kui vahendeid on vabanenud või neid on võimalik

vooru eelarvele lisada.

Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine

Paragrahvidega 21 ja 22 sätestatakse toetuse saaja kohustused sh projekti elluviimisel

hankimisele kohalduvad nõuded vastavalt riigihangete seadusele.

Paragrahviga 23 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Tähistamisel kasutatavad logod ja

juhised teeb rakendusüksus kättesaadavaks oma veebilehel. Vajadusel täpsustatakse tähistamist

ja toetusele viitamist puudutavad nõuded toetusotsuses. Rahastusallikale viitamist reguleerib

22

Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrus nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“.

Peatükk 6. Toetuse maksmise tingimused

Paragrahvi 24 lõigetes 1–3 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise

eelduseks on taotluse rahuldamise otsus ja kulude abikõlblikkus. Kulu on abikõlblik, kui see on

tekkinud ja see on toetuse saaja poolt makstud. Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu

aluseks olev töö on vastu võetud, teenus osutatud või kaup oma valdusesse või omandisse saadud

ja see on tõendatav dokumendiga, milleks võib muu hulgas olla arve, koos saatelehe, üleandmise-

vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega. Tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud

projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse

perioodi.

Paragrahvi 24 lõige 4 sätestab, et rakendusüksus kontrollib maksetaotluses esitatud kulude

abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul

maksetaotluse laekumisest arvates. Juhul kui maksetaotluses on puudusi või kulude

abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada maksetaotluse

menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teatades sellest toetuse saajale.

Paragrahvi 24 lõikega 5 sätestatakse maksetaotluste esitamise sagedus. Toetuse saaja esitab

projektiga seotud kulude maksetaotluse kulude tekkimisel elektroonilise taotluste esitamise

keskkonna vahendusel vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus.

Paragrahvi 24 lõike 6 kohaselt võimaldatakse põhjendatud juhul ettemakset. Toetuse saajale võib

põhjendatud juhul ja tingimusel, et sõlmitud on taotlusele vastava ehitustöö hankeleping,

ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetuse suurusest. Kui toetus on makstud

ettemaksena, peab ettemakse kasutamine hiljemalt lõppmakse taotlemise ajaks olema tõendatud

tasutud kuludokumentide alusel. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist

lõpparuandega. Nimetatud hankeleping, mis sisaldab ehitamise tegevust, peab vastavalt § 21

punktile 13 olema sõlmitud ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates,

välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud toetuse saajast mitteoleneval põhjusel.

Mitteolenevaks põhjuseks saab senisel kogemusel sarnaste toetusmeetmetega pidada näiteks

hanke nurjumist ja projekteerimistöö viibimisest projekteerija poolt. Siiski peab toetuse saaja

näitama üles omapoolset piisavat hoolsust riskide maandamisel ja ajagraafiku planeerimisel,

mida rakendusüksus võtab otsuse tegemisel arvesse.

Peatükk 7. Lõpparuande esitamine

Paragrahvi 25 lõigetega 1–3 sätestatakse toetuse saaja kohustused projekti lõpparuande

esitamisel. Lõikega 1 sätestatakse, et taotleja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande

hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast elektroonilise taotluste esitamise keskkonna

vahendusel. Lõikega 2 sätestatakse loetelu lõpparuandes minimaalselt kajastatavast

23

informatsioonist. Kui projekti elluviimise käigus on osa nõutavast infost lõpparuande esitamise

ajaks e- toetuse keskkonnas juba eelnevate toimingute käigus kogutud ja talletatud (nt hanked,

väljamaksed) siis seda infot täiendavalt esitama ei pea. Lõikes 3 sätestatakse kohustus lisada

lõpparuandele projektiga hõlmatud hoone kasutusluba või viide väljastatud kasutusloale

ehitisregistris. Kasutusloa nõue tõendab objekti nõuetekohast lõpetamist, aga annab

rakendusüksusele ka võimaluse kontrollida ehitatud pinna vastavust taotluses tooduga.

Lõikega 4 sätestatakse toetusvahendite kasutamise eesmärgist lähtuvalt toetuse saaja kohustus

esitada elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel aruanded kasvuhoonegaaside

heitkoguse kokkuhoiust kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses

määratud tähtpäevadel. Aruandes peab kajastuma projekti tulemusel muutunud tarnitud energia

kasutus energiakulu ühikutes ja selle mõju kasvuhoonegaaside heitkogusele võrreldes hoone

energiamärgisel märgitud projektieelsete näitajatega. Aruandluse esitamise kord projekti

tulemusel saavutatavast energiakasutusega seotud CO2 heitkoguse kokkuhoiust sätestatakse

toetuse andmise otsuses ja selle esitamise vormi teeb rakendusüksus kättesaadavaks

elektroonilises taotluste esitamise keskkonnas. Juhised kasvuhoonegaaside heitkoguste

arvutamiseks teeb rakendusüksus kättesaadavaks oma veebilehel.

Peatükk 8. Toetuse tagasinõudmine

Paragrahvis 26 sätestatakse asjaolud, mille korral rakendusüksus võib muuta taotluse

rahuldamise otsust, millega nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi. Muuhulgas võidakse

teha toetuse tagasinõudmise otsus, kui toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuse

osutamiseks lõpetatakse, või selle osutamise mahtu olulisel määral vähendatakse enne viie aasta

möödumist projekti lõppemisest arvates või hoone omand või valdus antakse kolmandatele

isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt

kooskõlastamata. Viimase puhul saab see olla toetust tagasi nõudmata võimalik vaid erandjuhul

ja kui hoone omand või valdus antakse üle samale sihtgrupile kes on õigustatud käesoleva

määruse alusel toetust taotlema. Samuti võidakse teha tagasinõude otsus, kui hoone tegelik

kasutus on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast enne viie aasta möödumist projekti

lõppemisest arvates. Viimase tagasinõude tingimuse sätestamise põhjenduseks on vajadus näha

ette sanktsioonid, mis motiveeriksid taotlejaid projektiga seotud hoonete kasutuse ja teenuste

osutamise pikaajalist korraldust põhjalikult läbi kaaluma, et välistada vahendite ebamõistlikku

kasutamist. Ühtlasi, kuna taotlejad konkureerivad toetuse saamisel omavahel ja toetuse saamine

sõltub projektile antud hindepunktidest, millest oluline osa sõltub hoone jätkusuutlikkuse

plaanis toodust, põhjustaks taotluses esitatust oluline kõrvalekaldumine taotlejate ebavõrdset

kohtlemist. Rakendusüksus peab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses

toetuse tagasimaksmise määra põhjendama.

Peatükk 9. Andmete esitamine

Paragrahvis 27 sätestatakse, et rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja

vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Rakendusüksus

säilitab riigiabi või vähese tähtsuse abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates

viimasest abi andmisest.

24

Peatükk 10. Vaidemenetlus

Paragrahvis 28 sätestatakse, et rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.

Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi

Tugiteenuste Keskuse põhimääruse“ §3 alusel aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava

ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku

järelevalvet. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3 järgi lahendab vaide haldusakti andnud või

toimingu sooritanud haldusorgan, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet

minister. Seetõttu ei saa rakendusüksuse otsuste peale esitatud vaideid lahendada Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Eelnõu lisaga 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ kehtestatakse

määruse alusel antava toetuse individuaalne, KOVi elanike arvust ja tuludest sõltuv toetusmäär.

Kehtestatavad individuaalsed toetusmäärad on samad mis teistes Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi haldusalas 2025. aastal rakendatud hoonete energiatõhususele

suunatud toetusmeetmete taotlusvoorudes. Toetusmäära leidmise võetakse tuludena arvesse

2023. a maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi tulude-kulude tasanduse osa aasta seisuga

ning elanike arv arvestatakse rahvastikuregistri andmete alusel 2023. aasta 1. jaanuari seisuga.

Minimaalset toetusmäära rakendatakse omavalitsustele kelle tulu elaniku kohta on suurem või

võrdne kui 137% Eesti keskmisest tulemusest ning maksimaalset toetusmäära omavalitsustele,

kelle tulu elaniku kohta on väiksem või võrdne kui 94% Eesti keskmisest tulemusest ehk

vastavalt 1900 eurot ja 1300 eurot. Seejuures kasutatakse 2025. aastal sh (antud määruse alusel

2025/2026 talvel avatav voor) avatavates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusel

olevates CO2 kvoodikauplemise tuludest ja moderniseerimisfondi vahenditest rahastatavates

taotlusvoorudes ajutist erandit, et ühegi omavalitsusüksuse maksimaalne toetusmäär

abikõlblikest kuludest ei ole väiksem kui 50%. Järgmistes KOV hoonete energiatõhususe

voorudes naastakse tavapärase 40-70 protsendi toetusvahemiku juurde. Erandina kohaldatakse

kõikide väikesaareliste omavalitsusüksuste puhul maksimaalset toetusmäära, milleks on 70%

abikõlblikest kuludest.

25

Eelnõu lisaga 2 kehtestatakse projektide hindamiseks kasutatav hindamismetoodika.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas muu hulgas ka järgmiste

Euroopa Liidu määrustega:

1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023);

2) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“.

4. Määruse mõjud

Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste andmiseks. Elluviidavate projektide

tulemusel väheneb avalike hoonete tarnitud energia tarbimine ning seeläbi ka CO2 heide.

Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ja rekonstrueerimise strateegia ning

regionaalarengu programmi4, täpsemalt programmi tegevuse „Regionaal- ja maaelupoliitika

kujundamine ja rakendamine“ elluviimisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes

pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Keskmisest

suuremate hoonete näol on tegemist objektidega, mille energiatõhusaks rekonstrueerimise ja

vajadusel ka ümberkohandamise kulu lühikesel ajaperioodil on väiksema eelarvemahuga

KOVidele ülejõu käiv ka pikaajalise laenu toel. Seetõttu on meetmel eelkõige oluline positiivne

4 Regionaalarengu programm 2025–2028 ja rahastamiskava

6 4 4 5 6

54

0

10

20

30

40

50

60

50% 50-55% 55-60% 60-65% 65-70% 70%

Kohaliku omavalitsuse üksuste arv

toetusmäära vahemikes, 2025 voor

26

mõju väiksema kogueelarvega KOVide suurte hoonete korrastamisele. Toetuse taotlemiseks

võimaluse loomisel eristatakse toetuse taotlemiseks sobilike hoonete suurust väiksemate ja

suuremate omavalitsuste lõikes olenevalt omavalitsuse elanike arvust, mis üldjuhul on

korrelatsioonis eelarvemahu ja võimekusega suuremaid investeeringuid oma eelarvest teha.

Toetuse andmisel arvestatakse toetuse suuruse määramisel taotlejate finantsvõimekust ning

võimaldatakse esitada vaid üks taotlus kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mis panustab

ühtlasema regionaalse arengu saavutamisse. Seega on eelnõul positiivne mõju

regionaalarengule.

Muude mõjuvaldkondade lõikes määruse rakendamisega otseseid mõjusid ei kaasne.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need

kajastatakse riigieelarves. Käesoleva määruse alusel avatava esimese taotlusvooru maht on 38

miljonit eurot, mis on kooskõlas „Riigi eelarvestrateegia 2026–2029“ lisas 5 sätestatuga.

Edasiste taotlusvoorude korraldamine sõltub enampakkumistulu tegelikust laekumisest.

Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest, sh

kaetakse meetme vahenditest rakendusüksuse halduskulud. Toetuse andmisel ja kohustuste

võtmisel lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite

mahu kohta.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

Eesti Linnade ja Valdade liidule ning arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.