Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu

1

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Meie: 30.10.2025 nr 2-5/57_2025

Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Austatud Erkki Keldo

Esitasite Eelnõude Infosüsteemi kooskõlastamiseks ning arvamuse

avaldamiseks töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse

eelnõu.

Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lg 1 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes

tegutseb iseseisvalt. Sama seaduse § 16 p 4, 5 ja 6 sätestavad voliniku

pädevuse seaduste, eelnõude ja õigusaktide täiendamise kohta ning p 9

üldise edendamise kohustuse.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 2 kohaselt peab riiklikke poliitikaid

planeerides, ellu viies ja hinnates arvestama, kuidas rakendatavad

meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk lihtsustada alaealiste töötamise

tingimusi, et soodustada nende esmase töökogemuse omandamist. Olen

nõus, et varajane eakohane töökogemus võib olla noorele heaks

ettevalmistuseks tööellu siirdumisel ning anda võimaluse isiklikuks

sissetulekuks.

Samas näen muudatustes mitmeid ohukohti ning seletuskirjas

mõjuanalüüside pinnapealsust.

Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks töölepingu seaduse § 56, mis

lühendaks alaealise põhipuhkuse 35lt kalendripäevalt 28le

kalendripäevale. Tegemist on töötingimuste muutmisega, mis võib

2

kaudselt diskrimineerida tüdrukuid ja noori naisi, kes seletuskirja andmetel

moodustavad noorte töötajate seas enamuse. Lühem puhkus suurendab

ületöötamise ja stressi riski, eriti koolikohustuslikele noortele, kelle

peamiseks ülesandeks peaks olema õppimine. Seletuskirjas puudub vastav

mõjuanalüüs. Teen ettepaneku koostada mõjuanalüüs soolises

lõikes ning kaaluda võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust

vähemalt kuni 16. eluaastani.

Teine problemaatiline muudatus puudutab Tööinspektsiooni loa

tähtaegade lühendamist kümnelt tööpäevalt ühele. See tähendab, et

edaspidi on Tööinspektsioonil aega kontrollida ühe tööpäeva jooksul, et

tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga, et alaealise töötingimused

oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ja et alaealine soovib tööd teha. Aja

lühendamine kümnekordselt tekitades Tööinspektsioonile suurema

töökoormuse võib vähendada riigi suutlikkust kontrollida, kas

töötingimused on noore tervise ja ohutuse seisukohalt sobivad. Järelevalve

nõrgenemine võib võimaldada muuhulgas soolist ahistamist või

väärkohtlemist tööandjapoolse järelevalve puudumise tõttu. Teen

ettepaneku säilitada Tööinspektsioonile vähemalt 3-päevane

periood kontrolliks ja loa väljastamiseks ning luua täiendavaid

kohustusi tööandjatele ohutu töökeskkonna tagamiseks

alaealistele. Sellisteks meetmeteks võib olla näiteks alaealise tööle

võtmisel kohustus koolitada noori oma õigustest tööelus, sealhulgas

diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise ära tundmisest ja

sellele reageerimisest.

Kolmas muudatus puudutab alkohoolse joogi valmistamise ja müügi

lubamist alates 16. eluaastast (alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudatus).

Tegemist on käesoleva sügise jooksul juba teise plaanitava muudatusega,

millega lihtsustataks alaealiste kokkupuudet alkoholiga. Arvestades, et

alaealised on haavatav grupp, kelle heaolu eest peab ühiskond seisma,

kelle väärtushinnangud ja maailmapilt on veel välja kujunemas ning kelle

keha, sealhulgas aju on alles arenemisjärgus, on arusaamatu, miks peab

Vabariigi Valitsus oluliseks juba teise seaduseelnõuga just selle grupi

kokkupuudet alkoholiga soodustada.

Palun Teil kaaluda, kas arvestades alaealiste haavatavust on mõistlik neil

töökogemuse omandamise eesmärgil võimaldada puutuda nii lähedalt

kokku alkoholi valmistamise ja müügiks pakkumisega. Samuti teen

3

ettepaneku lisada seadusesse kohustus tööandjale tagada töötajale

võimalus keelduda alkoholiga seotud tööülesannetest ilma sanktsioonideta.

Usun, et mitmeid ülal toodud ettepanekuid poleks mul olnud põhjust

esitada, kui eelnõu ettevalmistuse käigus oleks läbi viidud põhjalik

mõjuanalüüs ning seda arvesse võetud. Praeguses eelnõu seletuskirjas

puudub mõjuanalüüs soolises ja regionaalses lõikes, kuigi vastavad

andmed selliste erisuste kohta on 7-17-aastaste laste ja noorte kohta välja

toodud. Seletuskiri rõhutab peamiselt eelnõuga võimaldatavat paindlikkust

tööandjatele, kuid ei käsitle mõju soolisele tööjaotusele, palgalõhele ega

piirkondlikule ebavõrdsusele.

Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas muudatused soodustavad pigem

madalapalgalisi ja ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi, samas

kui noored mehed saavad tehnilistes või tootmisvaldkondades paremaid

võimalusi.

Palun Teil veelkord kaaluda, kas alkoholiseaduse § 47 lõige 5

muudatus on proportsionaalne soovitud eesmärgi ja võimalike ohtude

loomisega alaealistele. Samuti teen ettepaneku seletuskirja

mõjuanalüüse täiendada ning kaaluda täiendavaid riiklikke

mehhanisme, mis tagaksid noortele töökogemuse kasvavates

tulevikusektorites.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/

1

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Meie: 30.10.2025 nr 2-5/57_2025

Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Austatud Erkki Keldo

Esitasite Eelnõude Infosüsteemi kooskõlastamiseks ning arvamuse

avaldamiseks töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse

eelnõu.

Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lg 1 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes

tegutseb iseseisvalt. Sama seaduse § 16 p 4, 5 ja 6 sätestavad voliniku

pädevuse seaduste, eelnõude ja õigusaktide täiendamise kohta ning p 9

üldise edendamise kohustuse.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 2 kohaselt peab riiklikke poliitikaid

planeerides, ellu viies ja hinnates arvestama, kuidas rakendatavad

meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk lihtsustada alaealiste töötamise

tingimusi, et soodustada nende esmase töökogemuse omandamist. Olen

nõus, et varajane eakohane töökogemus võib olla noorele heaks

ettevalmistuseks tööellu siirdumisel ning anda võimaluse isiklikuks

sissetulekuks.

Samas näen muudatustes mitmeid ohukohti ning seletuskirjas

mõjuanalüüside pinnapealsust.

Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks töölepingu seaduse § 56, mis

lühendaks alaealise põhipuhkuse 35lt kalendripäevalt 28le

kalendripäevale. Tegemist on töötingimuste muutmisega, mis võib

2

kaudselt diskrimineerida tüdrukuid ja noori naisi, kes seletuskirja andmetel

moodustavad noorte töötajate seas enamuse. Lühem puhkus suurendab

ületöötamise ja stressi riski, eriti koolikohustuslikele noortele, kelle

peamiseks ülesandeks peaks olema õppimine. Seletuskirjas puudub vastav

mõjuanalüüs. Teen ettepaneku koostada mõjuanalüüs soolises

lõikes ning kaaluda võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust

vähemalt kuni 16. eluaastani.

Teine problemaatiline muudatus puudutab Tööinspektsiooni loa

tähtaegade lühendamist kümnelt tööpäevalt ühele. See tähendab, et

edaspidi on Tööinspektsioonil aega kontrollida ühe tööpäeva jooksul, et

tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga, et alaealise töötingimused

oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ja et alaealine soovib tööd teha. Aja

lühendamine kümnekordselt tekitades Tööinspektsioonile suurema

töökoormuse võib vähendada riigi suutlikkust kontrollida, kas

töötingimused on noore tervise ja ohutuse seisukohalt sobivad. Järelevalve

nõrgenemine võib võimaldada muuhulgas soolist ahistamist või

väärkohtlemist tööandjapoolse järelevalve puudumise tõttu. Teen

ettepaneku säilitada Tööinspektsioonile vähemalt 3-päevane

periood kontrolliks ja loa väljastamiseks ning luua täiendavaid

kohustusi tööandjatele ohutu töökeskkonna tagamiseks

alaealistele. Sellisteks meetmeteks võib olla näiteks alaealise tööle

võtmisel kohustus koolitada noori oma õigustest tööelus, sealhulgas

diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise ära tundmisest ja

sellele reageerimisest.

Kolmas muudatus puudutab alkohoolse joogi valmistamise ja müügi

lubamist alates 16. eluaastast (alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudatus).

Tegemist on käesoleva sügise jooksul juba teise plaanitava muudatusega,

millega lihtsustataks alaealiste kokkupuudet alkoholiga. Arvestades, et

alaealised on haavatav grupp, kelle heaolu eest peab ühiskond seisma,

kelle väärtushinnangud ja maailmapilt on veel välja kujunemas ning kelle

keha, sealhulgas aju on alles arenemisjärgus, on arusaamatu, miks peab

Vabariigi Valitsus oluliseks juba teise seaduseelnõuga just selle grupi

kokkupuudet alkoholiga soodustada.

Palun Teil kaaluda, kas arvestades alaealiste haavatavust on mõistlik neil

töökogemuse omandamise eesmärgil võimaldada puutuda nii lähedalt

kokku alkoholi valmistamise ja müügiks pakkumisega. Samuti teen

3

ettepaneku lisada seadusesse kohustus tööandjale tagada töötajale

võimalus keelduda alkoholiga seotud tööülesannetest ilma sanktsioonideta.

Usun, et mitmeid ülal toodud ettepanekuid poleks mul olnud põhjust

esitada, kui eelnõu ettevalmistuse käigus oleks läbi viidud põhjalik

mõjuanalüüs ning seda arvesse võetud. Praeguses eelnõu seletuskirjas

puudub mõjuanalüüs soolises ja regionaalses lõikes, kuigi vastavad

andmed selliste erisuste kohta on 7-17-aastaste laste ja noorte kohta välja

toodud. Seletuskiri rõhutab peamiselt eelnõuga võimaldatavat paindlikkust

tööandjatele, kuid ei käsitle mõju soolisele tööjaotusele, palgalõhele ega

piirkondlikule ebavõrdsusele.

Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas muudatused soodustavad pigem

madalapalgalisi ja ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi, samas

kui noored mehed saavad tehnilistes või tootmisvaldkondades paremaid

võimalusi.

Palun Teil veelkord kaaluda, kas alkoholiseaduse § 47 lõige 5

muudatus on proportsionaalne soovitud eesmärgi ja võimalike ohtude

loomisega alaealistele. Samuti teen ettepaneku seletuskirja

mõjuanalüüse täiendada ning kaaluda täiendavaid riiklikke

mehhanisme, mis tagaksid noortele töökogemuse kasvavates

tulevikusektorites.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/