KINNITATUD
Välisvahendite osakonna juhataja 13.09.2023 otsusega nr 1-24/136
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ vormide kinnitamine“
LISA 1
Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.-31.12.20261
1. Toetatav tegevus 2.1: Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine
1.1. Alategevus: Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine
1.1.1 Arenguprogrammi välja töötamine
Arenguprogramm töötati välja 2024. aastal ning viidi esimest korda ellu 2025. aasta esimeses pooles. Pärast programmi esmast läbiviimist kutsus elluviija 2025. aastal kokku 2024. aasta alguses moodustatud töögrupi (edaspidi AP töögrupp), kes oli koostanud arenguprogrammi esialgse mudeli. AP töögruppi on kaasatud erinevad projekti seisukohalt olulised osapooled. Töögrupis on esindatud kaasamisekspert, maakondlike arenduskeskuste (edaspidi MAK) vabaühenduste konsultant, MAK koordinaator, kaardistusekspert, koolitusekspert ning KÜSKi esindaja. AP töögrupi töös saavad kaasa rääkida ka nn vabakuulajad, kellele on antud juurdepääs töögrupi dokumentidele ja võimalus soovi korral osaleda tööprotsessis. Vabakuulajate roll on anda tagasisidet töögrupi tegevusele ning esindada noorte huve. Vabakuulajaks olemise võimalus on antud üle-eestilistele noorteorganisatsioonidele, erinevate vabaühenduste esindajatele ja Siseministeeriumi esindajale.
Pärast arenguprogrammi esmakordset lõppemist 2025. aastal hindas AP töögrupp läbiviija – Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensise – ettepanekuid, osalejate tagasisidet ning muid arenguprogrammi käigus kogunenud sisendeid. Saadud tagasiside põhjal koostas töögrupp muudatusettepanekud hanke tehnilisse kirjeldusse, et ette valmistada järgmine, ajakohastatud arenguprogramm, mille läbivad järgmised vabaühenduste nõustamisega tegelevad isikud. Peamine erinevus võrreldes 2025. aasta arenguprogrammiga oli sihtrühma laiendamine. AP töögrupp leidis, et sarnase programmi korraldamine samadele osalejatele oleks ebatõhus ning senised MAK vabaühenduste konsultandid (kes osalesid esimeses programmis) vajavad pigem sarnaste teadmistega partnereid oma maakondlikes töövõrgustikes. Seetõttu tegi töögrupp ettepaneku luua arenguprogrammi kõrval uus versioon, mille läbiksid maakondades tegutsevad osapooled, kes puutuvad oma töös kokku vabaühendustega ja saavad rakendada omandatud kaasamisoskusi oma võrgustikes. Selline lähenemine toetab paremat koostööd MAK vabaühenduste konsultantidega ning suurendab teadlikkust maakondades.
2025. aasta lõpus koostab ja viib elluviija läbi riigihanke, mis põhineb AP töögrupi kaardistuseksperdi koostatud tehnilisel kirjelduse. Hanke eesmärk on leida teenusepakkuja, kes pakuks maakondades koolitus- ja arendustegevusi organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine, kogukondade kaasamine ja neile teabe jagamine (nt meetme nõustajad, kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jm). Arenguprogrammi läbinud oskab kvaliteetselt nõustada kogukondi, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi, viia läbi proaktiivseid tegevusi laste ja noorte ühiskondlikku ellu kaasamiseks ning edendada kohaliku tasandi osapoolte koostööd kohaliku elu küsimustes. Arenguprogrammi ajakohastatud lähteülesanne valmib 2025. aasta lõpuks. 2025. detsember kuulutatakse välja hange programmi teistkordseks läbiviimiseks. Teenusepakkuja alustab tööd 2026. aasta veebruaris.
2025.aastal leiti elluviijale raamhankega teenusepakkuja, kes korraldab projekti raames õppereise. Hanke võitis Reisieksperdi AS, kellega sõlmiti leping õppereiside korraldamiseks minikonkursside alusel kuni 2028. aastani. AP töögrupp hindas 2025. aastal toimunud õppereisi väga väärtuslikuks ning leidis, et ka järgnevatel aastatel tuleks laste ja noorte kaasamispraktikaid Euroopas vaadelda laiemalt, mitte üksnes üksikute näidete või mudelite kaudu. Seetõttu on oluline kohtuda erinevate kohalike omavalitsustega, kus vastavad mudelid toimivad, ning arvestada laiemalt nii kohalikku konteksti, osapooli, etnilist tausta kui ka ühiskondlikke norme. Ilma nende aspektideta on keeruline teha sisukaid võrdlusi ja hinnata, kas sarnased mudelid võiksid toimida ka Eestis. Selline võrdlusmoment on väärtuslik, sest aitab mõista senist praktikat ning täiendada seda õppereisil saadud kogemuste põhjal.
AP töögrupp tegi ettepaneku kavandada 2026. aasta õppereis Soome, kuna see riik on rahvusvaheliselt tunnustatud eeskuju noorte süsteemse kaasamise, kogukonnapõhise valitsemise ning avaliku sektori ja kodanikuühiskonna partnerluse arendamisel. Soomes on seadusega tagatud noorte osalus kohaliku tasandi otsustusprotsessides (noorte nõukogude süsteem), mis loob tugeva aluse demokraatlike hoiakute ja osalusvõime kujunemiseks juba varases eas. See kogemus toetab otseselt TAT tegevuste eesmärki – tõsta noorte teadlikkust ja oskust ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida ning tugevdada vabakonna suutlikkust noori oma tegevusse kaasata. Lisaks iseloomustab Soomet regionaalselt tasakaalustatud kogukonnatöö ja partnerluspõhine juhtimismudel, mis aitab leida lahendusi kohaliku arengu ja kodanikuühiskonna koostöö edendamiseks ka hajaasustusega piirkondades. Õppereis võimaldab tutvuda nii avaliku sektori kui ka vabakonna koostöövormidega, sealhulgas noorsootöö, sotsiaalse innovatsiooni ja kogukonnapoliitika lõimimise praktikatega. Soome lähenemine on Eestiga võrreldavas kontekstis toimiv ja rakendatav, võimaldades õppida praktilisi mudeleid, mida saab kohandada Eesti maakondlike konsultantide ja vabaühenduste tegevusse. Samuti toetab Soome kogemus TAT horisontaalsete põhimõtete – võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja regionaalse tasakaalu – rakendamist ning aitab tugevdada Eesti kodanikuühiskonna süsteemset võimekust noorte kaasamisel.
Õppereisil osalevad projekti töögruppide liikmed, arenguprogrammi osalejad ja MAK konsultandid (võrgustik). Õppereisilt kogutakse sisendit TAT tegevuste 2.1 (süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine), 2.2.3.1 (maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine) ning 2.2.3.2 (noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine) ettevalmistamiseks ja elluviimiseks.
Õppereisi eesmärk on luua sidemed Soome kohalike omavalitsuste ja vabaühendustega, vahetada parimaid praktikaid ning arendada kontakte rahvusvahelisel tasandil. Iga osaleja koostab õppereisi käigus reflektsiooni ja esitab seejärel omapoolse ülevaate. Projektijuht koondab kokkuvõtted ja esitab järeldused erinevatele huvigruppidele.
2026 aastal korraldab elluviija konverentsi mille eesmärk on toetada TAT-i tegevuse 2.1 (süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine) elluviimist ning tugevdada valdkondadeülest koostööd ja projekti erinevate sihtrühmade omavahelist võrgustamist kodanikuühiskonna ja noorte kaasamise teemadel. Konverentsile kaasatakse nii eksperte ja praktikuid, et vahetada kogemusi ja tutvustada erinevaid kaasamismudeleid. Esinejad valitakse avaliku valiku ja kutsete alusel, kaaludes nii rahvusvaheliselt tunnustatud noorte osaluse ja kogukonnapõhise kaasamise eksperte kui ka kohalikuma mõõtmega esinejaid.
Konverentsi fookuses on praktilised töötoad ja arutelud, mille käigus analüüsitakse noorte osaluse, kohalike omavalitsuste ja vabakonna partnerluse edendamise lahendusi. Saadud teadmised ja metoodilised sisendid kasutatakse järgmise arenguprogrammi tsükli sisu täiendamisel ning TAT-i tegevuste 2.1 ja 2.2 rakendamise toetamisel. Konverents aitab tugevdada erinevate osapoolte koostööd, toetab horisontaalsete põhimõtete (võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja regionaalse tasakaalu) rakendamist ning loob kestvat koostöövõrgustikku vabakonna, avaliku sektori ja noorteorganisatsioonide vahel.
2026. aastal korraldatakse maakondlike arenduskeskuste (MAK) vabaühenduste konsultantide kogemusreisid Eestis, mille eesmärk on suurendada nõustajate oskust märgata ja rakendada erinevates piirkondades toimivaid kaasamissüsteeme ja algatusi. Kogemusreisid viiakse läbi paikvaatlusena, kus osalejad tutvuvad kahepäevaste külastuste käigus kahe maakonna heade praktikate, koostöövormide ja kohalike võrgustikega. 2026. aastal toimub kaks kogemusreisi – esimene kevadel ja teine sügisel – ning nende käigus keskendutakse maakondade vahelise õppimisele, võrgustumisele ja parimate näidete kogumisele, mida saab kasutada nii arenguprogrammi sisu arendamisel kui ka TAT-i tegevuste 2.1 ja 2.2 elluviimise toetamisel.
Kogemusreisid aitavad tugevdada maakondlike konsultantide ja kohalike omavalitsuste vahelist koostööd, toetavad regionaalset tasakaalustatud arengut ning panustavad horisontaalsete põhimõtete rakendamisse, tuues esile kohaliku tasandi kogukonnapõhiseid lahendusi, mis edendavad noorte ja vabakonna kaasamist kodanikuühiskonna arendamisse.
1.1.2. Arenguprogrammi läbiviimine
Detsember 2025 avab elluviija riigihanke, mille tulemusel leitakse teenusepakkuja järgmisel kahel korral arenguprogrammi läbiviimiseks. Teenusepakkuja viib tegevuse ellu 2026. aasta veebruarist maini ning korraldab jätkukohtumise hiljemalt 2026. aasta septembriks. Arenguprogrammi pakutakse 20 sihtrühma esindajale, kelleks on peamiselt kohalike omavalitsuste töötajad ning teised vabaühenduste ja kogukondadega igapäevaselt kokku puutuvad spetsialistid. Programmi sisu ja ajakava täpsustatakse koostöös osalejatega, et leida arenguprogrammi täpsed läbiviimise ajad.
Pärast programmi esmast läbiviimist analüüsib teenusepakkuja koostöös AP töögrupi ja hindamismetoodika alusel programmi tulemuslikkust, sh osalejate tagasisidet, õpiväljundeid ning arenguvajadusi. Analüüsi põhjal tehakse ettepanekud programmi sisuliste ja metoodiliste muudatuste sisseviimiseks, et tagada tegevuse vastavus TAT-i peatüki 2.1 eesmärgile – toetada noorte süsteemset kaasamist kogukonnapõhisesse kodanikuühiskonda ning tugevdada kohaliku tasandi osapoolte koostööd. Täiendatud programm viiakse uuesti läbi 2027. aastal järgmistele sihtrühma esindajatele, tagades teadmiste järjepidevuse ja metoodika arengu vastavalt hindamistulemustele.
1.1.3. Arenguprogrammi hindamine
Arenguprogrammi vahehindamist vastavalt AP töögrupi koostatud metoodikale hindab arenguprogrammi läbiviija. Hindamismetoodikat kasutatakse arenguprogrammi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Lisaks teenusepakkujale hindab arenguprogrammi teistkordset läbiviimist ka AP töögrupp ja arenguprogrammis osalejad. Eelkirjeldatud kolme osapoole hindamisest tehakse AP töögrupi kaardistuseksperdi poolt kokkuvõte. Kokkuvõte valmib 2026. aasta IV kvartali lõpuks.
Tabel 1. Tegevustega seotud näitajad
Toetatava tegevuse näitaja nimetus2
Siht-tase (2023)
Siht-tase
(2029)
Alategevuse väljundid3 tegevuskava perioodil
Alategevuste väljundite arv tegevuskava perioodil
Selgitus
Koolitustel osalejate arv
0
60
Koolitustel osalejate arv
20
Vabaühenduste nõustamisega kokkupuutuvate töötajate osaluskordade arv arenguprogrammis.
Õppereis
1
Arenguprogrammis osalejate, kodanikuühiskonna konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud isikute ja projekti töögrupi liikmete ühine õppereis Soome.
Eestisisene kogemusreis
2
Eestisisesed kogemusreisid MAK vabaühenduste konsultantidele, et nad oma maakonna häid praktikaid tuvustaksid. Mõõdame kogemusreiside arvu.
Konverents
1
Projekti teemadel toimuv konverents, kus tutvustatakse häid kaasamispraktikaid. Esinevad valdkonna tippeksperdid.
Hindamistulemuste dokument
1
Teenusepakkuja, AP töögrupi ja arenguprogrammis osalejate kokkuvõte arenguprogrammi edu- ja kitsaskohtadest. Hindamine viiakse läbi AP töögrupi poolt koostatud hindamismetoodika alusel.
2025. Toetatav tegevus 2.2: Lastega ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine.
2.1.1. Alategevus: Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine
2025. aastal koostas SA Mõttekoda Praxis elluviija tellimusel dokumendi „Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsioon“, milles on põhjalikumalt analüüsitud kogu tegevussuuna olukorda Eestis ning valdkonna arendamisega seotud väljakutseid. Dokumendi viimases osas on esitatud ka suunised, kuidas olemasolevat olukorda parandada ja arendada. Loodud kontseptsioonile andis omapoolse tagasiside elluviija moodustatud ekspertide töögrupp (edaspidi MK töögrupp). MK töögruppi on kaasatud erinevad projekti seisukohalt olulised osapooled. Töögrupis on esindatud kaasamisekspert, maakondlike arenduskeskuste (edaspidi MAK) vabaühenduste konsultant, MAK koordinaator, kaardistusekspert, koolitusekspert ja KÜSKi esindaja. MK töögrupi töös saavad kaasa rääkida ka nn vabakuulajad, kellele on antud juurdepääs töögrupi dokumentidele ning võimalus soovi korral osaleda tööprotsessis. Vabakuulajate roll on anda tagasisidet töögrupi tegevusele ja esindada noorte huve. Vabakuulajaks olemise võimalus on antud üle-eestilistele noorteorganisatsioonidele, vabaühendustele ning Siseministeeriumi esindajale.
Tuginedes nimetatud kontseptsioonile kujundas MK töögrupp oma seisukohad projekti tegevuskava kujul. Töögrupi hinnangul ei ole võimalik kõigi kontseptsioonis toodud suunistega projekti raames tegeleda, kuna osa neist eeldab lahendusi teiste osapoolte, näiteks kohalike omavalitsuste või haridusasutuste tasandil. Seetõttu valis töögrupp kontseptsioonist välja need suunised, mida on võimalik projekti tegevustesse integreerida. MK töögrupp peab oluliseks inimeselt-inimesele lähenemist, pakkudes sihtrühmale tuge mentorluse ja heade näidete levitamise kaudu. Samuti leiab töögrupp, et oluline on koondada tööriistad ja materjalid ühte kohta, et sihtrühmal oleks lihtne leida viiteid ja võimalusi oma kompetentsi tõstmiseks. Sellest lähtuvalt pakub töögrupp välja kolm suuremat tegevust, mille alla koonduvad väiksemad tegevused: tööriistakasti platvormi loomine MTÜabi veebilehele; häkatonide korraldamine sihtrühmale, mille käigus tutvustatakse platvormi ja tuuakse see sihtrühmale lähemale; laiapõhjaline kommunikatsioonikampaania, mille eesmärk on populariseerida nii platvormi kui ka laste ja noorte osalust kodanikuühiskonnas.
2025. aasta detsembris kuulutab elluviija välja riigihanke Vabakonna Akadeemia (VABAK) platvormi loomiseks ja arendamiseks. Platvormi eesmärk on koondada kodanikuühiskonna ja vabakonna arengut toetavad koolitus- ja arendustegevused ühtsele digitaalsele keskkonnale. Tegemist on varasematel aastatel tööriistakastina käsitletud tegevussuuna edasiarendusega. Platvorm loob võimaluse MAK konsultantidel, kohalike omavalitsuste töötajatel, vabakonna esindajatel, noortel ja noorte juhendajatel süsteemselt täiendada oma teadmisi ja oskusi. Platvorm luuakse elluviija hallatavale veebilehele mtyabi.ee. Selline lahendus tagab platvormi jätkusuutlikkuse ka tulevikus ning võimaldab selle sisu regulaarselt ajakohasena hoida. Platvorm ei loo valdavalt uusi lahendusi, vaid koondab juba olemasolevaid häid praktikaid ja tööriistu ning tutvustab neid projekti sihtrühmale ühtse keskkonna kaudu. Uute lahenduste loomise vajaduse otsustab MK töögrupp, ning vastavalt sellele arendab hankega leitud teenusepakkuja platvormile uusi tööriistu.
Detsembris 2025 kuulutab elluviija välja riigihanke Vabakonna Akadeemia ehk VABAK (tööriistakasti nimi) platvormi loomiseks ja arendamiseks, mille eesmärk on koondada kodanikuühiskonna ja vabakonna arengut toetavad koolitus- ja arendustegevused ühtsele digitaalsele keskkonnale. See on varasematel aastatel tööriistakastina käsitletud tegevussuuna väljud. Platvorm võimaldab MAK konsultantidel, kohalike omavalitsuste töötajatel, vabakonna esindajatel, noortel ja noorte juhendajatel süsteemselt täiendada oma teadmisi ja oskusi. Platvorm luuakse elluviija hallatavale veebilehele mtyabi.ee. Antud lahendus tagab platvormi jätkusuutlikkuse ka tulevikus ja annab võimaluse platvormi tulevikus sisu mõttes ajakohasena hoida. Platvorm ei loo enamasti uusi lahendusi, vaid koondab juba olemasolevaid häid praktikaid, lahendusi (tööriistu) ja tutvustab neid läbi platvormi projekti sihtrühmale. Uute lahenduse loomist otsustab MK töögrupp ja vastavalt sellele hankega leitud teenusepakkuja loob arendab platvormile uusi tööriistu. Platvormi arendus algab 2026. aasta veebruaris, mil alustatakse tehnilise lahenduse loomist, sisulise metoodika ja kasutajateekonna kavandamist ning määratletakse koostöös MK töögrupiga platvormi põhifunktsioonid ja ülesehitus. Arendusprotsess toetab TAT tegevuse 2.1 eesmärki – süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamist, tagades koolitus- ja arendustegevuste sidususe ning metoodilise ühtsuse kõigis maakondades.
2026. 2026. aasta esimeses pooles viib elluviija läbi riigihanke, mille eesmärk on leida teenusepakkuja häkatonide korraldamiseks. Häkatonid on kavandatud praktilise osalusmeetodina, mille kaudu noored, kogukonnad ja vabaühendused töötavad koos välja lahendusi piirkondliku kaasamise ja kodanikuaktiivsuse suurendamiseks. Häkatonidel tutvustatakse praktiliste tegevuste kaudu VABAK platvormi. Ning luuakse praktiline maakondlik koostöömudel vabaühenduste ja noorte koostöö arendamiseks. Häkatonide raames on üheks olulisemaks aspektiks osalevate meeskondade võrgustiku arendamine. Peale häkatoni jääb osalejatele alles teadmine kellega saab maakonnas koostööd teha ja millised on võimalused nõustamiseks, kui peaks seda vabaühendus vajama. Lisaks teadmine VABAK platvormi olemasolust ja võimalustest.
2026. aastal tehakse ettevalmistusi ning aasta teises pooles viiakse läbi riigihange, mille eesmärk on leida teenusepakkuja kogu tegevussuuna laiapõhjaliseks kommunikatsiooniks (edaspidi kampaania). MK töögrupi hinnangul on kõige olulisem, et ühiskonnas räägitakse laste ja noorte kaasamisest, tuuakse esile häid praktikaid ning ollakse teadlik võimalustest, kuidas oma kompetentsi selles valdkonnas arendada (inimeselt-inimesele efekt). Projekti raames on kogu selle temaatika ühisnimetajaks kujunenud märksõna #kaasanoori. Kampaania algab 2027. aasta teisel poolel „suure lainena“, millele järgneb 2027. aasta lõpus kuni 2028. aasta teise kvartalini kestev etapp „stabiilne kohalolu“. Kampaania lõpeb 2028. aasta kolmandas kvartalis „suure lõpulainega“.
Vabaühenduste kompetentsi kasvatamise juures on olulisel kohal praktiline kogemus. Kogukonnapraktika programm (edaspidi KKP) on selleks üks sobiv võimalus. See programm on avatud kõikidele koolidele ja vabaühendustele, andes noortele nii arusaama kodanikuühiskonnast kui võimaluse mitteformaalsel teel õppida ning panustada ühiskonda. Programm annab õpilasele koostöös vabaühendustega selge arusaama kodanikuühiskonnast, võimaluse laiendada silmaringi, panna oma teadmisi proovile, märgata ja panustada ning muuta meie ühiskonda õiglasemaks ja paremaks. Elluviija arvestab kogukonnapraktikat kui ühte olulisemat tööriista vabaühenduste kaasamisoskuste kompetentsi kasvatamise keskkonnas VABAK, kuna peab oluliseks praktilise kogemuse võimalust. 2025. aastal korraldas kogukonnapraktika mudeli arendamise teenusepakkuja kogukonnapraktika hetkeolukorra kaardistatusse ja pakkus elluviijale välja edaspidised tegevused, mida on vajalik teostada, et kogukonnapraktika mudelit saaks kasutada vabaühenduste laste ja noorte kaasamise kompetentsi kasvatamisel.
2026. aastal jätkub KKP süsteemne arendamine, mille eesmärk on tugevdada koolide, vabakonna ja noorte koostööd maakondlikul tasandil ning luua toimiv tugistruktuur noorte kodanikuaktiivsuse toetamiseks. Tegevus toetab TAT punkti 2.2.3.1.1 sihti arendada vabaühenduste võimekust kaasata lapsi ja noori oma tegevustesse ja TAT punkti 2.2.3.2.1 eesmärki tõsta noorte teadlikkust kodanikuühiskonna olemusest ja seal osalemise võimalustest.
Igas maakonnas määratakse KKP tugiisik (kogukonnapraktika eestvedaja enda töö), kelle ülesanne on toetada sädeinimesi, koolide juhendajaid ja vabaühenduste esindajaid KKP rakendamisel ning tagada koostöö kohalike koolide kontaktisikute ja vabakonna vahel. Maakondlikul tasandil tehakse koostööd noortevolikogude, õpilasesinduste ja noortekeskustega, et leida ja toetada aktiivseid noori, kes soovivad kogukonnapraktika elluviimisse panustada.
Kogukonnapraktika nähtavuse ja kasutuse suurendamiseks kaasatakse KKP kampaaniasse #kaasanoori, mis toetab TAT punkti 2.2.3.1. ja 2.2.3.2. eesmärke tõsta noorte ja vabaühenduste teadlikkust kodanikuühiskonna ja vabatahtliku tegevuse võimalustest. Kampaania osa keskendub sädeinimeste leidmisele ja tunnustamisele, KKP platvormi kasutamisele ning kogukonnapraktika väärtuse teadvustamisele koolides ja kogukondades.
KKP süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks arendatakse edasi kogukonnapraktika.ee platvormi, mida kohandatakse käesoleva projekti vahenditest. Platvormi uued funktsioonid toetavad otseselt TAT punktidesse 2.2.3.1. ja 2.2.3.2. eesmärke luua noortele mitmekesised võimalused osaleda ühiskondlikes algatustes ning tugevdada vabatahtliku tegevuse väärtust. Arendustööde tulemusel lisanduvad keskkonda nii vabakonna kalender „Kutsu mind kooli“, mis võimaldab vabaühenduste esindajatel pakkuda oma kogemust koolides külalistundide vormis, kui ka e-tundide keskkond, mille kaudu tutvustatakse KKP kontseptsiooni juhendajatele ja noortele. Samuti luuakse võimalus vabaühenduste ja koolide profiilide haldamiseks, vabatahtlike ja organisatsioonide vaheliseks kuulutuste vahetamiseks ning automaatseks tunnistuse või tõendi väljastamiseks KKP läbimise kohta. Lisaks valmib KKP platvormile VABAK tööriistakasti ala, mis ühendab kogukonnapraktika otseselt VABAK võimalustega ja pakub juhendmaterjale ja praktilisi näiteid jpm. vabatahtlike kaasamise toetamiseks.
Tegevuste nähtavust ja infovahetust toetatakse kahe sihtrühmapõhise infokirjaga: üks on suunatud vabaühendustele KKP võimaluste ja sündmuste tutvustamiseks ning teine koolidele praktikaperioodide ja juhendmaterjalide jagamiseks. Infokirjade koostamine ja regulaarne levitamine jääb kogukonnapraktika eestvedajate kanda. jooksul korraldatakse ka vabatahtliku töö festivalid koolides, kus vabaühendused tutvustavad oma tegevust ja kaasamisvõimalusi, toetades TAT punkti 2.2.3.1. ja 2.2.3.2 eesmärk luua noortele osalemisvõimalusi ning tugevdada sidet koolide ja vabakonna vahel ja sidudes erinevad sihtrühmad omavahelisele koostööle. Nimetatud tegevust viib ellu KKP esindaja koostöös projekti elluviijaga.
Tegevuste tulemusena suureneb KKP platvormi kasutajate arv, paranevad koolide ja vabaühenduste vahelised koostöösuhted ning kasvab noorte teadlikkus kodanikuühiskonna võimalustest ja annab võimaluse vabaühendustel olla initsiaatoriks koostöö loomisel. (Senine lähenemine oli koolidest vabaühenduste suunal).
Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad
Toetatava tegevuse näitaja nimetus
Siht-tase (2024)
Siht-tase
(2029)
Alategevuste väljundid tegevuskava perioodil
Alategevuste väljundite arv tegevuskava perioodil
Selgitus
Koolitus- ja arendus-tegevuste programm vabaühendustele
0
1
Häkatonid
5
Korraldatakse teenusepakkuja poolt häkatonid, milles osalevad erinevatest KOVidest vabaühenduste esindajad ja noored. Koos arendatakse ideest lahendus. Häkatoni raames tutvustatakse VABAK tööriistu ja arendatakse osapoolte võrgustikku.
Kogukonnapraktika platvormi arendus esmaversiooni teenusepakkuja leidmine
1
Teenusepakkuja, kes
vatavalt kirjeldusele viib ellu kogukonnapraktika lahenduse täiustamise ja platvormi uuendused lisavõimalustega, mis on tegevuskavas kirjeldatud:
*VÜ kalender „Kutsu mind kooli“, mille kaudu vabaühenduste esindajad saavad end pakkuda koolidesse esinema;
*E-tundide keskkond kogukonnapraktika tutvustamiseks (5 videot juhendajatele ja noortele);
*Vabaühenduste interface vabatahtlike kaasamiseks ja tegevuste haldamiseks;
*Koolide interface, mis võimaldab jälgida praktikaperioode ja koolide osalust;
*Kuulutustetahvel vabatahtlike ja vabaühenduste vaheliseks suhtluseks („otsin vabatahtlikku“ ja „otsin vabatahtliku töö võimalust“);
*Tunnistuse või tõendi moodul, mis võimaldab väljastada osalejatele ametliku kinnituse kogukonnapraktika läbimise kohta;
*VABAK tööriistakasti ala, mis sisaldab juhendmaterjale ja häid praktikaid vabatahtlike kaasamiseks.
Kogukonnapraktika sädeinimeste leidmine igasse maakonda
15
Sädeinimeste arv Eestis, kes toetavad kogukonnapraktika eestvedaja tööd, on kõigile osapooltele info vahendajaks.
Kogukonnapraktika poolt korraldatud vabakonna festival koolides
4
Koolides toimuv kogukonnapraktika platvormi tutvustavad sündmused, mille raames tuuakse vabaühendused koolidesse. Toimub osapoolte kokku viimine.
VABAK platvormi esmaversioon
1
Avalikuks saab esialgne versioon tööriistakastist, mida hakatakse tutvustama ja läbi testimiste täiendatakse.
2.2.1. Alategevus: Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine
Jätkatakse noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamist. Kaardistatakse 2026. aasta üle-eestiliselt ja maakondlikult noortele korraldatavad kaasamisteemalised sekkumised. Kaardistuse alusel alustatakse tegevus- ja ajakava koostamist noorte kodanikuühiskonna alase teadlikkuse edendamiseks, mis on seostatud teiste üle-eestiliste algatuste plaanidega. Esmase kaardistusega alustatakse 2025. aasta lõpus, mil sõlmitakse esmased kokkulepped koostöö osas.
Jätkatakse noortele kohtumiste, sündmuste ja algatuste korraldamist, kuhu kaasatakse noortega tegelevaid organisatsioone, vabakonna esindajaid, ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi ja teisi sihtrühma esindajaid. Kohtumiste ja sündmuste eesmärk on tõsta laste ja noorte teadlikkust kodanikuühiskonna olemusest ja seal osalemise võimalustest. Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste ettevalmistamise ning korraldamise eesmärgil suheldakse sihtrühmaga. Toimub teavitustegevus noortele kodanikuühiskonna ja kodanikuühiskonnas osalemise kohta. Teavitustegevusteks on nii noorte kaasamisteemaliste sündmuste eel ja järelteavitused kui ka erinevad, üldisemad teavitusmaterjalid, mis annavad infot lastele ja noortele kodanikuühiskonnas osalemise kohta.
Tallinn Music Weeki (TMW) vabatahtlike kaasamise praktika on tugev näide sellest, kuidas noorte osalus kultuurisündmustel võib kujuneda sisuliseks ühiskondliku vastutuse ja kodanikuteadlikkuse kogemuseks. Algatus toetab TAT 2.2.3.2 eesmärki – noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamist. TMW vabatahtlike noorteprogramm toob esile noorte vabatahtliku töö kui kaasaegse ja atraktiivse osalusvormi, mille kaudu on võimalik õppida, panustada ning luua ühiskondlikke sidemeid väljaspool formaalhariduse keskkonda.
TMW vabatahtlike noorteprogrammi kaasamismudel on oma olemuselt süsteemne, järgides TAT 2.2.3.1 põhimõtet – vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmist. Programmi ülesehitus hõlmab vabatahtlike ettevalmistamist, juhendamist ja järeltoetust, pakkudes noortele kogemust, kus nad on ühtaegu õppijad ja panustajad. See aitab tugevdada noorte suutlikkust tegutseda kodanikuühiskonnas ning loob struktuuri, mille kaudu nad mõistavad oma rolli laiemas ühiskondlikus kontekstis. Selline korralduslik raamistik toetab ka TAT 2.1.3.1.2 põhimõtet, mille kohaselt edendatakse noorte süsteemset kaasamist praktiliste tegevuste ja koostöövormide kaudu. Selle algatuse kaasamine projekti käesolevasse tegevussuunda aitab laiendada arusaama vabatahtlikust tööst kui ühiskondlikust õpikogemusest, mitte üksnes abistavast rollist. TMW kogemus toetab TAT 1.2.2 ja 1.2.3 üldeesmärke – arendada avaliku, era- ja kolmanda sektori partnerlust ning tõsta laste ja noorte teadlikkust ühiskonnas toimuva suhtes, kujundades oskust selles aktiivselt kaasa rääkida.
2026. aastal on projekti raames kavandatud vabatahtlike noorteprogrammi töö kogemuse dokumenteerimine, mis on kooskõlas TAT 8.2.12 ja 10.1 nõuetega koguda ja analüüsida toetatavate tegevuste mõju. See tegevus annab võimaluse täiendada VABAK tööriistakasti (vt pt 2.1.1) heade näidete panga tööriista, kuhu kogutakse ja süstematiseeritakse noorte osalemise edulugusid eri Eesti piirkondadest. Sellega toetatakse TAT Lisa 2 põhimõtteid võrdsete võimaluste ja regionaalse tasakaalu edendamisel. Dokumenteeritud kogemused aitavad tulevikus kujundada teistele vabaühendustele ja omavalitsustele praktilisi näiteid, kuidas noori kaasata sisuliselt ja mõtestatult.
Erinevalt varasematest aastatest osalevad seekordses vabatahtlike noorteprogrammis ka varasemate aastate osalejad ehk programmi vilistlased. Nende kaasamine meeskonda loob väärtusliku õpiringi: vilistlased saavad oma kogemuste ja teadmiste põhjal toetada uusi osalejaid, jagada praktilisi nõuandeid ning aidata kujundada programmi sisu noorte endi vaatenurgast. Selline lähenemine tugevdab kogukondlikku järjepidevust ja suurendab programmi mõju, pakkudes noortele võimalust areneda nii õppija kui juhendaja rollis. Tallinn Music Weeki kaasamine käesolevasse tegevussuunda kinnitab, et noorte osalus ei pea piirduma traditsiooniliste noorsootöö vormidega – see võib toimuda ka loomingulises ja professionaalses keskkonnas, kus noor inimene on partner, mitte pelgalt abiline. Nii rakendatakse TAT 2.2.2.1 tulemuspõhimõtet – noorte teadlikkus kodanikuühiskonnast ja osalusvõimalustest on paranenud üle Eesti. Lisaks osaleb märkimisväärne osa noortest Tallinn Music Weeki vabatahtlike noorteprogrammis läbi kogukonnapraktika, mis annab tegevusele täiendava lisaväärtuse – kogukonnapraktika saab sel moel dokumenteeritud ja kajastatud projekti raames kui osa heade näidete pangast. Siduskoht on ka aspektil, et kogukonnapraktika on üks VABAKi tööriistu.
Tabel 3. Tegevustega seotud näitajad
Toetatava tegevuse näitaja nimetus
Siht-tase (2024)
Siht-tase
(2029)
Alategevuste väljundid tegevuskava perioodil
Alategevuste väljundite arv tegevuskava perioodil
Selgitus
Sündmu-sed noortele
8
70
Sündmus
51
2025. aastaks on korraldatud 31 sündmust. Aastal 2026 plaanitakse korraldada 20 koostöösündmust.
2026.aasta Tegevus- ja ajakava
1
Elluviija koostab tegevus- ja ajakava noorte kodanikuühiskonna alase teadlikkuse edendamiseks.
Dokumetaal Tallinn Music Week näite jäädvustamiseks
1
Dokumetaal Tallinn Music Week näite jäädvustamiseks.
2026. Toetatavate tegevuste mõju strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse ning seal sisalduvatesse horisontaalsetesse põhimõtetesse
Eri rahvusest, eri vanuses, erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomine - Arendus- ja koolitustegevuste ning sündmuste käigus käsitletakse muu hulgas ka võrdse kohtlemise teemasid.
Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ning välditakse eelarvamuslikke sõnumeid ja kuvandeid vähemusrühmade kohta.
Tegevuste otsese sihtrühma hulka kuuluvad ka võrdset kohtlemist edendavad vabaühendused, et edendada nende oskusi kaasata noori oma töösse.
Sooline võrdõiguslikkus - Tegevuste käigus arendatakse maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ja Eesti vabaühenduste teadmisi ja oskusi kaasata oma tegevustesse noori ja lapsi sõltumata nende soost. Koolitusprogrammides käsitletakse muu hulgas ka soolise võrdõiguslikkuse teemasid, et vähendada võimalikke soostereotüüpseid arusaamu vabaühenduste töös. Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning välditakse soostereotüüpseid tekste ja kuvandeid. Toetatavate tegevuste raames tehtavatel hindamistel kogutakse ja analüüsitakse andmeid võimalusel ka soo lõikes.
Ligipääsetavus - Avalikkusele suunatud kohtumiste, koolituste ja teiste sündmuste läbiviimisel tagatakse vajaduse korral ligipääsetavus hoonele ja ruumidele ning infole ja kommunikatsioonile nelja peamise puudeliigiga inimestele (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue).
Tegevused panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse - Koostöös maakondlike arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud isikutega kaardistatakse iga maakonna vabaühenduste arenguvajadused ning selle kaardistamise analüüsi kaudu leitakse regionaalsed erinevused Eesti maakondade vahel.
Regionaalsete erinevuste vähendamiseks viiakse läbi koolitus- ja arendustegevusi, mille sihtrühmaks on kõigi maakondade kodanikuühiskonna konsultandid ja vabaühendused. Koolitus- ja arendustegevuste planeerimisel arvestatakse konkreetse piirkonna arenguvajadustega.
Tegevused panustavad KOVide haldus- ja arendusvõimekusse - tegevuste raames arendatakse nii maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide kui ka kohalike omavalitsuste esindajate (näiteks noorsootöötajad, kogukonna koordinaatorid, heaolu ja/või turvalisuse koordinaatorid) teadmisi ja oskusi kaasata noori vabaühenduste tegevustesse. Selleks viiakse läbi ettevalmistavas etapis läbi ümarlaudu maakondades ja kohalikes omavalitsustes, et kaardistada vabaühenduste võimekus oma tegevustesse lapsi ja noori kaasata.