(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU

27.10.2025

Geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Geograafilise tähise kaitse seaduse muutmine

Geograafilise tähise kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „loodusliku, põllumajandusliku, käsitööndusliku

või tööstusliku päritoluga kaupade ja teenuste tähistamiseks kasutatavate geograafiliste tähiste

õiguskaitset, välja arvatud Euroopa Liidu tasandil kaitstavate põllumajandustoodete,

toiduainete ja alkohoolsete jookide geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi“ tekstiosaga

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411, milles käsitletakse käsitöönduslike

ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset ning millega muudetakse määrusi (EL)

2017/1001 ja (EL) 2019/1753 (ELT L, 2023/2411, 27.10.2023, lk 1–56), Eestis kohaldamise

korda ja tingimusi“;

2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolev seadus ei reguleeri Euroopa Liidu tasandil kaitstavate põllumajandustoodete,

toiduainete ja alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset.“;

3) paragrahvis 2 asendatakse tekstiosa „käesolevas seaduses sätestatud piiranguid“ tekstiosaga

„Euroopa Liidu õigusest ja käesolevast seadusest tulenevaid erisusi“;

4) seaduse §-d 3–23, § 24 lõiked 3 ja 4, §-d 25 ja 26, § 27 lõiked 3 ja 4, § 29, § 30 lõige 1, § 31,

§ 40 lõige 3, §-d 41–44, § 46 lõige 2 ja § 561 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 4. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „REGISTREERIMINE“ tekstiosaga

„REGISTREERIMINE, REGISTREERINGU MUUTMINE JA TÜHISTAMINE“;

6) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

㤠231. Taotleja

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 alusel kaitstava geograafilise

tähise (edaspidi geograafiline tähis), millega tähistatav käsitöönduslik või tööstustoode pärineb

Eestist, registreerimise taotluse (edaspidi taotlus) võib esitada:

1) tootjarühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 4 punkti 3

tähenduses;

2) üksik tootja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 8 lõikes 2

sätestatud tingimustel;

3) Eesti kohaliku omavalitsuse üksus, nende maakondlik liit või muu ühendus või ettevõtluse

toetamise eesmärgil tegutsev juriidiline isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/2411 artikli 8 lõikes 4 ja selle määruse rakendusaktides sätestatud tingimustel, kui

taotluses määratletud geograafiline piirkond on kohaliku omavalitsuse üksuse või nende

ühenduse liikmete territooriumil või nimetatud juriidilise isiku tegevuspiirkonnas;

4) mitu taotlejat ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 8

lõikes 5 sätestatud asjaoludel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul peab taotlusest nähtuma, et kõik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 8 lõikes 2 sätestatud

tingimused on täidetud, võttes arvesse, et üksik taotleja ei omanda geograafilisele tähisele

ainuõigust ega ainukasutusõigust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul peab taotlust täiendavates

dokumentides sisalduma kohaliku omavalitsuse üksuse, nende ühenduse või juriidilise isiku

põhistus konkreetse taotluse esitamise kohta, viitega taotluse esitamise õiguslikele alustele.

(4) Tootjarühm täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artiklis 45

sätestatud tingimusi, sealhulgas peab olema avatud igale geograafilise tähise õiguspärasele

kasutajale sama määruse artikli 47 tähenduses. Tootjarühma võivad koos tootjatega kuuluda

muud geograafilise tähise kaitsest huvitatud isikud, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksused

ja ühendused, kui tootjarühma põhikirjas või seda asendavas dokumendis ei ole ette nähtud

teisiti.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus, nende

ühendus või juriidiline isik abistavad selleks soovi avaldanud taotlejat oma pädevuse kohaselt,

osutamata seejuures õigusteenust. Patendiamet abistab taotlejat kooskõlas Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 10 lõikes 2 sätestatuga.“;

7) paragrahvi 24 pealkirjas, § 24 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, §-de 27 ja 30 pealkirjas, § 30

lõikes 2, §-de 32, 33 ja 34 pealkirjas, § 34 lõike 1 esimeses lauses ja § 34 lõikes 2 asendatakse

sõna „registreerimistaotlus“ sõnaga „taotlus“ vastavas käändes;

8) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja võib taotleda sellise geograafilise tähise registreerimist, mis vastab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artiklis 6 sätestatule ja mille puhul puuduvad

sama määruse artikli 32 lõikes 1 viidatud tühistamise alused.“;

9) paragrahvi 24 lõike 2 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 10 lõikes 1 ja selle määruse

rakendusaktides sätestatule vastav koonddokument, milles sisaldub geograafilise tähisena

kaitstav nimetus, tähisega tähistatav toode, toote kirjeldus, geograafilise piirkonna täpne

määratlus ning toote ja geograafilise piirkonna seose kirjeldus;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artiklis 9 ja selle määruse

rakendusaktides sätestatule vastav tootespetsifikaat;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 11 lõikes 1 ja selle määruse

rakendusaktides sätestatule vastavad taotlust täiendavad dokumendid, milles sisalduvad muu

hulgas taotleja ning järelevalveasutuse nimi ja kontaktandmed, taotleja esindaja andmed,

füüsilisest isikust taotleja kodakondsuse andmed, samuti taotlemise õigust põhjendavad

andmed kooskõlas käesoleva seaduse § 231 lõikega 3 ning piiranguid või üleminekumeetmeid

puudutavad andmed, kui need on asjakohased;“;

10) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) volikiri, kui tootjarühmal või käesoleva seaduse § 231 lõike 1 punktis 4 nimetatud ühistel

taotlejatel on ühine esindaja.“;

11) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Taotluses peavad sisalduma andmed riigilõivu tasumise kohta kooskõlas käesoleva

seaduse §-ga 474, kui riigilõiv on tasutud.“;

12) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlus esitatakse Patendiametile elektrooniliselt, kasutades Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artiklis 67 nimetatud taotluste elektroonilise esitamise

süsteemi. Taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv.“;

13) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Patendiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 12 lõike

1 tähenduses pädev asutus taotluste, registreeringu muutmise ja registreeringu tühistamise

riigisiseses menetluses.“;

14) paragrahvi 28 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geograafilise tähise alaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi

apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult

või teda esindav patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud

patendivoliniku kutse tegutsemiseks geograafiliste tähiste valdkonnas. Asjast huvitatud isik või

patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata

oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja.

(2) Isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis,

peab volitama oma esindajaks patendivoliniku geograafilise tähise alaste toimingute

tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud taotluse esitamine.

(3) Kui geograafilise tähise alaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad

mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda

hulgast esindaja, kelle elu- või asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte on Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis.“;

15) paragrahvi 28 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb geograafilise tähise alaseid toiminguid,

eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on

Patendiametil või tööstusomandi apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult

volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada ühe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.“;

16) paragrahvi 28 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „registreerimise ja registreeringu

jõushoidmisega seotud“ sõnaga „alase“;

17) paragrahvi 281 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „registreerimise ja registreeringu

jõushoidmisega seotud toimingutega“ tekstiosaga „alase toiminguga“;

18) paragrahvi 281 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või kes on kantud taotleja esindajana

registrisse“;

19) paragrahvi 281 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Patendiameti teated edastatakse üldjuhul elektrooniliselt, kasutades taotluste elektroonilise

esitamise süsteemi. Taotlejale või muule isikule elektronposti teel edastatud teade loetakse

kättetoimetatuks, kui selle saatmisest elektronposti aadressile, mille isik on teatanud

Patendiametile või mis on kantud äriregistri registrikaardile, on möödunud viis tööpäeva.“;

20) paragrahvi 30 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja esitatud volikiri, kui see on nõutav“;

21) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Patendiamet teatab taotlejale taotluse menetlusse võtmist takistavast asjaolust.

(4) Kui takistust ei kõrvaldata või taotlus võetakse enne menetlusse võtmise otsustamist tagasi,

ei loeta taotlust esitatuks. Riigilõivu tasunud isikul on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada.

(5) Patendiamet teatab taotlejale taotluse menetlusse võtmisest või käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetatud asjaoludest.“;

22) paragrahvi 32 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Patendiamet kontrollib enne kolme kuu möödumist taotluse menetlusse võtmisest:

1) kas taotlus vastab käesoleva seaduse § 231 lõigetes 1–3 ja §-s 24 sätestatule;

2) kas taotlus on ilmsete vigade või vastuoludeta koonddokumendi ja tootespetsifikaadi vahel.

(2) Taotluse puuduste või muude menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel teatatakse nendest

taotlejale ning määratakse puuduste kõrvaldamiseks ja lisateabe või selgituste andmiseks kuni

kahekuuline tähtaeg. Patendiamet selgitab teates puuduste kõrvaldamata ja lisateabe või

selgituste andmata jätmise tagajärgi.

(3) Taotleja avalduse alusel pikendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega kuni

kuue kuuni esialgse tähtaja algusest arvates. Põhistatud avaldus peab olema esitatud enne

käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud tähtaja lõppemist.“;

23) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul määrata

korduvalt.“;

24) paragrahvi 33 tekstis asendatakse tekstiosa „täiendusi, mis ei muuda registreerimistaotluse

esitamise kuupäeval selles esitatud geograafilise tähise reproduktsiooni ega laienda selles antud

geograafilise piirkonna määratlust, kaupade ega teenuste loetelu“ tekstiosaga „täiendusi enne

taotluse menetlusse võtmist ning menetluse kestel kuni taotluse avaldamiseni käesoleva

seaduse § 37 lõike 2 kohaselt“;

25) paragrahvi 34 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui taotlus on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (edaspidi Euroopa Liidu amet)

menetluses, teatab Patendiamet taotluse tagasivõtmisest Euroopa Liidu ametile.“;

26) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kõrvaldanud registreerimistaotluse puudusi

või andnud asjakohaseid selgitusi“ sõnaga „vastanud“;

27) paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui taotlus on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud, lõpetab Patendiamet menetluse ja teatab

sellest taotlejale. Tagasivõetud taotlust ei loeta esitatuks. Tasutud riigilõivu ei tagastata, kui

taotlus oli võetud menetlusse.“;

28) paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Patendiamet taastab taotleja kirjaliku avalduse alusel tagasivõetuks loetud taotluse menetluse,

kui tähtaja järgimata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest, menetluse taastamise avaldus

esitati kahe kuu jooksul tähtaja lõpust arvates ja taotleja teeb tegemata jäänud menetlustoimingu

kahe kuu jooksul pärast seda, kui tähtaja järgimata jätmise põhjus on ära langenud. Kui

menetluse taastamise tingimused ei ole täidetud, teeb Patendiamet menetluse taastamisest

keeldumise otsuse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult.“;

29) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 37. Taotluse kontrollimise lõpuleviimine

(1) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 231 lõigetes 1–3 või §-s 24 sätestatule või taotleja

ei ole taotluse puudusi või muid menetlust takistavaid asjaolusid kõrvaldanud, teeb Patendiamet

taotluse tagasilükkamise otsuse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult.

(2) Kui puuduvad alused taotluse tagasilükkamiseks, avaldab Patendiamet taotluse vastuväidete

esitamiseks. Taotlus avaldatakse Eesti Kaubamärgilehe kaudu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus tehakse või lõikes 2 nimetatud avaldamine

toimub hiljemalt kuue kuu möödumisel taotluse menetlusse võtmisest arvates. Nimetatud

tähtaeg peatub, kui taotlejale on määratud tähtaeg käesoleva seaduse § 32 lõike 2 või 3 kohaselt,

samuti Eesti Kaubamärgilehe järgmise numbri avaldamiseni jäänud aja võrra või kui taotleja

on taotluses teinud parandusi või täiendusi. Põhjendatud juhul võib Patendiamet tähtaega

pikendada, teatades sellest taotlejale.“;

30) seadust täiendatakse §-dega 371–374 järgmises sõnastuses:

„§ 371. Vastuväide

(1) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 kohaselt avaldatud taotlusele võib kahe kuu jooksul esitada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 15 lõikes 3 sätestatu alusel

vastuväite.

(2) Vastuväite võib esitada asjast huvitatud isik, kellel on Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis,

millest toode pärineb, elukoht, asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte. Mitu asjast

huvitatud isikut võivad esitada vastuväite ühiselt.

(3) Vastuväites peavad sisalduma järgmised andmed :

1) andmed avaldatud taotluse kohta, millele vastuväide on esitatud;

2) vastuväite esitaja nimi, aadress, elektronposti aadress ja telefoninumber, füüsilisest isikust

vastuväite esitaja kodakondsuse andmed ning, kui see on asjakohane, esindaja nimi ja

kontaktandmed;

3) vastuväite õiguslik alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411 sätestatu

kohaselt;

4) vastuväite faktilised ja õiguslikud põhjendused, sealhulgas selgitus õigustatud huvi kohta;

5) vastuväitele lisatud dokumentide loetelu;

6) andmed riigilõivu tasumise kohta kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 474, kui riigilõiv on

tasutud.

(4) Vastuväide esitatakse Patendiametile elektrooniliselt. Vastuväide esitatakse eesti keeles.

Vastuväite esitamise eest tasutakse riigilõiv. Vastuväitele lisatakse volikiri, kui vastuväite

ühiselt esitanud isikutel on ühine esindaja.

(5) Iga vastuväidet menetletakse eraldi.

§ 372. Vastuväite menetlusse võtmine

(1) Kui ilmnevad vastuväite kõrvaldatavad puudused, sealhulgas tasumata riigilõiv, teatatakse

nendest vastuväite esitajale ning määratakse puuduste kõrvaldamiseks ühekuuline tähtaeg.

Patendiamet selgitab teates puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi. Kui vastuväite esitaja

jätab tähtajal vastamata, loetakse vastuväide tagasivõetuks.

(2) Kui vastuväide vastab käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud nõuetele, võtab Patendiamet

selle menetlusse. Vastuväite menetlusse võtmisel ei kontrolli Patendiamet selle sisulist

põhjendatust.

(3) Kui vastuväide ei vasta käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud nõuetele, teeb Patendiamet

vastuväite tagasilükkamise otsuse ja teatab sellest vastuväite esitajale kirjalikult.

(4) Vastuväite esitajal on õigus vastuväide tagasi võtta. Kui vastuväide on enne menetlusse

võtmise otsustamist tagasi võetud või tagasivõetuks loetud, on riigilõivu tasunud vastuväite

esitajal õigus riigilõiv tagasi saada. Vastuväite tagasilükkamise korral otsustab Patendiamet

tagastamisele kuuluva riigilõivu osa vastuväite tagasilükkamise otsuses, lähtudes vastuväite

kontrollimisele kulunud toimingute mahust.

(5) Tagasivõetuks loetud vastuväitele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 36 taotluse kohta

sätestatut.

§ 373. Vastuväitemenetlus

(1) Enne kahe kuu möödumist vastuväite esitamisest edastab Patendiamet menetlusse võetud

vastuväite taotlejale ning võimaldab taotlejal ja vastuväite esitajal jõuda konsultatsioonide teel

kokkuleppele. Kokkuleppe saavutamise tähtaeg on kolm kuud. Taotleja ja vastuväite esitaja

ühise avalduse alusel võib tähtaega pikendada kokku kuue kuuni.

(2) Taotleja teatab Patendiametile hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõike 1

teises või kolmandas lauses nimetatud tähtaja lõpust arvates:

1) konsultatsioonide tulemusel saavutatud kokkuleppest, esitades enda ja vastuväite esitaja

allkirjaga kokkuleppe ning kokkuleppe kohaselt muudetud taotluse, kui see on asjakohane, või

2) kokkuleppe puudumisest.

(3) Patendiamet kontrollib enne kahe kuu möödumist käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1

kohaselt muudetud taotluse esitamisest, kas muudetud taotlus vastab käesoleva seaduse § 231

lõigetes 1–3 ja §-s 24 sätestatule, sealhulgas seda, kas koonddokument on kooskõlas

tootespetsifikaadiga.

(4) Kui taotleja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teadet või kui kokkulepet ei

ole saavutatud, kontrollib Patendiamet enne kahe kuu möödumist käesoleva paragrahvi lõikes

2 sätestatud tähtaja lõpust vastuväite sisulist põhjendatust ning teatab kontrolli tulemused

taotlejale ja vastuväite esitajale. Taotlejal võimaldatakse esitada seisukoht vähemalt ühe kuu

jooksul.

(5) Kui taotleja ja vastuväite esitaja on saavutanud konsultatsioonide tulemusel kokkuleppe,

mis vastab Patendiameti hinnangul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411

ja selle rakendusaktides sätestatule, on vastuväite esitajal õigus pool vastuväite esitamisel

tasutud riigilõivust tagasi saada.

§ 374. Vastuväite uus tähtaeg

(1) Kui taotlust on vastuväitemenetluse tulemusel või Euroopa Liidu ameti menetluse käigus

muudetud, tagab Patendiamet taotluse dokumentide sisulise vastavuse ja avaldatud andmete

ajakohasuse.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Patendiameti hinnangul põhjendatud

anda muudetud taotlusele uus riigisisese vastuväite esitamise võimalus, avaldatakse vastuväite

esitamise tähtaja kohta teade Eesti Kaubamärgilehes. Vastuväitemenetlus viiakse läbi kooskõlas

käesoleva seadus §-des 371–373 sätestatuga.“;

31) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 38. Riigisisese menetluse lõpuleviimine

(1) Kui vastuväidet ei esitata või käesoleva seaduse § 373 lõikes 3 või 4 sätestatud kontrolli

tulemusel ei ilmne taotluse vastuolu käesoleva seaduse § 231 lõigetes 1–3 ja §-s 24 sätestatuga,

kiidab Patendiamet taotluse oma otsusega heaks. Sel juhul edastatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 22 lõikes 1 nimetatud andmed Euroopa Liidu ametile

ning Patendiameti otsus koos heakskiidetud tootespetsifikaadiga avaldatakse Eesti

Kaubamärgilehe kaudu.

(2) Kui käesoleva seaduse § 373 lõikes 3 või 4 sätestatud kontrolli tulemusel ilmneb, et taotlus

ei vasta käesoleva seaduse § 231 lõigetes 1–3 või §-s 24 sätestatule, teeb Patendiamet taotluse

tagasilükkamise otsuse. Sel juhul avaldatakse Patendiameti otsus Eesti Kaubamärgilehe

kaudu.“;

32) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

㤠381. Menetluse Euroopa Liidu staadium

Patendiamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/2411 ja selle

rakendusaktidest tulenevaid ülesandeid taotluse menetluse ning registreeringu muutmise ja

registreeringu tühistamise menetluse Euroopa Liidu staadiumis, järgides menetlustähtaegu.“;

33) paragrahvi 39 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§-des 31, 35, 37 ja

38“ tekstiosaga „§-s 36, § 37 lõikes 1, § 372 lõikes 3, §-s 38, § 401 lõikes 4, § 402 lõikes 3, §-s

403, § 411 lõikes 4, § 412 lõikes 3 ja §-s 413“;

34) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „vaidlustamise“ tekstiosaga „peale

kaebuse esitamise“;

35) paragrahvi 39 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus jõustub selle peale kaebuse esitamise tähtaja

möödumisel või kui jõustub apellatsioonikomisjoni või kohtu lahend, millega otsuse peale

esitatud kaebus on jäetud rahuldamata, menetlusse võtmata, läbi vaatamata või selle menetlus

on lõpetatud otsust tegemata, kui apellatsioonikomisjoni või kohtu lahendist ei tulene teisiti.

(3) Käesoleva seaduse §-des 38, 403 ja 413 nimetatud Patendiameti otsustest teatatakse taotlejale

kirjalikult. Kui on toimunud vastuväitemenetlus, teatatakse Patendiameti otsusest kirjalikult ka

vastuväite esitajale.

(4) Õigustatud huviga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile kaebuse:

1) käesoleva seaduse §-des 38, 403 ja 413 nimetatud Patendiameti otsuse peale kahe kuu jooksul

selle Eesti Kaubamärgilehe kaudu avaldamisest arvates;

2) käesoleva seaduse §-s 36, § 37 lõikes 1, § 372 lõikes 3, § 401 lõikes 4, § 402 lõikes 3, § 411

lõikes 4 ja § 412 lõikes 3 nimetatud Patendiameti otsuse peale kahe kuu jooksul otsuse tegemise

kuupäevast arvates.“;

36) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kaebuse menetlusele ja selle menetluses tehtud otsuse jõustumisele kohaldatakse

tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses kaebuse kohta sätestatut.

(6) Patendiamet teavitab Euroopa Liidu ametit kaebuse esitamisest apellatsioonikomisjonile või

kohtule ning jõustunud apellatsioonikomisjoni ja kohtu lahenditest.“;

37) paragrahvi 40 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

㤠40. Menetluse andmete avalikkus

(1) Taotluse menetluse, registreeringu muutmise avalduse menetluse ja registreeringu

tühistamise avalduse menetlusega seotud andmed ja dokumendid on kuni taotluse,

registreeringu muutmise avalduse või registreeringu tühistamise avalduse Eesti

Kaubamärgilehe kaudu avaldamiseni asutusesiseseks kasutamiseks, et tagada taotluse või

avalduse esitaja majandusliku huvi kaitse. Enne avaldamist tagasivõetud, tagasivõetuks loetud

või tagasilükatud taotluse, registreeringu muutmise avalduse või registreeringu tühistamise

avalduse andmed ja dokumendid on asutusesiseseks kasutamiseks kümme aastat taotluse või

avalduse esitamisest arvates, et tagada taotluse või avalduse esitaja majandusliku huvi kaitse.

(2) Pärast Patendiameti poolt taotluse, registreeringu muutmise avalduse ja registreeringu

tühistamise avalduse Eesti Kaubamärgilehe kaudu avaldamist on igaühel õigus tutvuda taotluse

menetluse, registreeringu muutmise avalduse menetluse ja registreeringu tühistamise avalduse

menetlusega seotud andmete ja dokumentidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatud ulatuses. Eesti Kaubamärgilehe kaudu

avaldamata andmete või dokumentidega tutvumiseks esitatakse kirjalik avaldus.“;

38) seadust täiendatakse §-dega 401–403 järgmises sõnastuses:

㤠401. Registreeringu muutmine

(1) Taotleja, kelle nimele on registreeritud Eestist pärit toote geograafiline tähis, või selle tähise

õiguspärane kasutaja võib esitada põhjendatud avalduse tootespetsifikaadi ja vajadusel

koonddokumendi muutmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411

artiklis 31 ja selle määruse rakendusaktides sätestatud tingimustel. Muutmise avaldusele

kohaldatakse käesoleva seaduse § 30 lõigetes 3–5, § 32 lõigetes 2–4 ning §-des 34–36 taotluse

kohta sätestatut.

(2) Muutmise avaldus esitatakse Patendiametile elektrooniliselt. Avalduse esitaja peab

avalduses põhjendama, kas tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/2411 artikli 31 lõikes 3 või lõikes 5 nimetatud muudatusega. Avaldus esitatakse eesti

keeles. Avalduse esitamise eest tasutakse riigilõiv.

(3) Muutmise avaldus võetakse menetlusse, kui selle on esitanud avalduse esitamiseks

õigustatud isik ja tasutud on riigilõiv. Patendiamet kontrollib enne kahe kuu möödumist

muutmise avalduse menetlusse võtmisest, kas avaldus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatule.

(4) Kui muutmise avaldus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411

ja selle rakendusaktides sätestatule või selle esitaja ei ole avalduse puudusi või muid menetlust

takistavaid asjaolusid kõrvaldanud, teeb Patendiamet avalduse tagasilükkamise otsuse ja teatab

sellest avalduse esitajale kirjalikult.

(5) Kui puuduvad alused muutmise avalduse tagasilükkamiseks, avaldab Patendiamet

muutmise avalduse vastuväidete esitamiseks. Avaldus avaldatakse Eesti Kaubamärgilehe

kaudu.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 31 lõikes 5 nimetatud

muudatuse korral võib Patendiamet loobuda muutmise avalduse avaldamisest käesoleva

paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui vastuväite esitamine ei ole tõenäoline. Sel juhul ja juhul, kui

muutmise avaldust ei ole esitanud taotleja, edastab Patendiamet muutmise avalduse sama

geograafilise tähise taotlejale. Taotlejal võimaldatakse esitada seisukoht muutmise avalduse

kohta vähemalt ühe kuu jooksul. Kui taotleja vaidleb muutmise avaldusele vastu, käsitatakse

seda nagu menetlusse võetud vastuväidet.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus tehakse või lõikes 5 nimetatud avaldamine

või lõikes 6 nimetatud edastamine toimub hiljemalt kuue kuu möödumisel muutmise avalduse

menetlusse võtmisest. Nimetatud tähtaeg peatub, kui avalduse esitajale on määratud tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, lisateabe või selgituste andmiseks, samuti Eesti Kaubamärgilehe

järgmise numbri avaldamiseni jäänud aja võrra. Põhjendatud juhul võib Patendiamet tähtaega

pikendada, teatades sellest avalduse esitajale.

(8) Patendiamet võib teha registreeritud geograafilise tähise taotlejale ettepaneku muuta

tootespetsifikaati kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli

31 lõikega 9. Taotleja ei pea sel juhul avalduse esitamise eest riigilõivu tasuma.

§ 402. Vastuväide registreeringu muutmisele

(1) Käesoleva seaduse § 401 lõike 5 kohaselt avaldatud muutmise avaldusele võib kahe kuu

jooksul esitada vastuväite. Vastuväite menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 371

lõigetes 2–5, § 372 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 373 lõigetes 1 ja 2 taotlusele esitatava vastuväite

menetluse kohta sätestatut.

(2) Patendiamet võtab vastuväite ühe kuu jooksul selle esitamisest arvates menetlusse, kui

vastuväite on esitanud tähtajal selleks õigustatud isik, see sisaldab nõutud andmeid ning tasutud

on riigilõiv. Vastuväite menetlusse võtmisel ei kontrolli Patendiamet selle sisulist põhjendatust.

(3) Kui vastuväide ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele, teeb

Patendiamet vastuväite tagasilükkamise otsuse ja teatab sellest vastuväite esitajale kirjalikult.

(4) Kui muutmise avalduse ja vastuväite esitajad on konsultatsioonide tulemusel saavutanud

kokkuleppe, kontrollib Patendiamet enne kahe kuu möödumist kokkuleppe kohaselt muudetud

avalduse esitamisest, kas see vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411

ja selle rakendusaktides sätestatule.

(5) Kui muutmise avalduse esitaja ei teata kokkuleppe saavutamisest ega selle puudumisest või

kui kokkulepet ei ole saavutatud, kontrollib Patendiamet enne kahe kuu möödumist

kokkuleppest teatamise tähtaja lõpust vastuväite sisulist põhjendatust ning teatab kontrolli

tulemused muutmise avalduse ja vastuväite esitajale. Muutmise avalduse esitajal võimaldatakse

esitada seisukoht vähemalt ühe kuu jooksul.

(6) Kui muutmise avalduse esitaja ja vastuväite esitaja on saavutanud konsultatsioonide

tulemusel kokkuleppe, mis vastab Patendiameti hinnangul Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatule, on vastuväite esitajal õigus pool

vastuväite esitamisel tasutud riigilõivust tagasi saada.

§ 403. Registreeringu muutmise riigisisese menetluse lõpuleviimine

(1) Kui registreeringu muutmisele vastuväiteid ei esitata või käesoleva seaduse § 402 lõikes 4

või 5 sätestatud kontrolli tulemusel ei ilmne muutmise avalduse vastuolu Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatuga, kiidab Patendiamet

muutmise avalduse oma otsusega heaks. Sel juhul edastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/2411 rakendusaktides nimetatud andmed Euroopa Liidu ametile ning

Patendiameti otsus koos muudetud tootespetsifikaadi ja koonddokumendiga, kui see on

asjakohane, avaldatakse Eesti Kaubamärgilehe kaudu.

(2) Kui käesoleva seaduse § 402 lõikes 4 või 5 sätestatud kontrolli tulemusel ilmneb, et

muutmise avaldus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411 ja selle

rakendusaktides sätestatule, lükkab Patendiamet muutmise avalduse tagasi. Sel juhul

avaldatakse Patendiameti otsus Eesti Kaubamärgilehe kaudu.“;

39) seadust täiendatakse §-dega 411–413 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Registreeringu tühistamine

(1) Registreeritud geograafilise tähise taotleja, samuti õigustatud huviga isik, kellel on Eestis

elukoht, asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte, võib esitada avalduse

geograafilise tähise registreeringu tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/2411 artiklis 32 ja selle määruse rakendusaktides sätestatud tingimustel.

Tühistamisavaldusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 30 lõigetes 3–5, § 32 lõigetes 2–4 ja

§-des 34–36 taotluse kohta sätestatut.

(2) Tühistamisavaldus esitatakse Patendiametile elektrooniliselt. Õigustatud huviga isik peab

avalduses põhjendama enda huvi ja tühistamise aluseks olevaid õiguslikke ja faktilisi

asjaolusid. Avaldus esitatakse eesti keeles. Avalduse esitamise eest tasutakse riigilõiv.

(3) Tühistamisavaldus võetakse menetlusse, kui selle on esitanud avalduse esitamiseks

õigustatud isik ja tasutud on riigilõiv. Patendiamet kontrollib enne kahe kuu möödumist

tühistamisavalduse menetlusse võtmisest, kas avaldus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatule.

(4) Kui tühistamisavaldus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411

ja selle rakendusaktides sätestatule või selle esitaja ei ole avalduse puudusi või muid menetlust

takistavaid asjaolusid kõrvaldanud, teeb Patendiamet avalduse tagasilükkamise otsuse ja teatab

sellest avalduse esitajale kirjalikult.

(5) Kui puuduvad alused tühistamisavalduse tagasilükkamiseks, avaldab Patendiamet

tühistamisavalduse vastuväidete esitamiseks. Avaldus avaldatakse Eesti Kaubamärgilehe

kaudu.

(6) Kui geograafilise tähise registreeringu tühistamise algatab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/2411 artiklis 32 ja selle määruse rakendusaktides sätestatud tingimustel

Patendiamet, avaldatakse tühistamise aluseks olevaid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid sisaldav

teade vastuväidete esitamiseks Eesti Kaubamärgilehe kaudu ning edastatakse taotlejale,

võimaldades tal esitada seisukoht registreeringu tühistamise kohta vähemalt ühe kuu jooksul.

Kui taotleja vaidleb registreeringu tühistamisele vastu, käsitatakse seda nagu menetlusse võetud

vastuväidet.

(7) Nõuetekohaselt esitatud tühistamisavaldust, mille õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artikli 32 lõige 1 ja mille asjaolud jäävad väljapoole Eesti

territoriaalset pädevust, sealhulgas see, kui geograafilise tähisega tähistatav toode ei pärine

Eestist, ei avalda Patendiamet käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt, vaid edastab selle Euroopa

Liidu ametile.

§ 412. Vastuväide registreeringu tühistamisele

(1) Käesoleva seaduse § 411 lõike 5 või 6 kohaselt avaldatud tühistamisavaldusele või -teatele

võib kahe kuu jooksul esitada vastuväite. Vastuväite menetlemisele kohaldatakse käesoleva

seaduse § 371 lõigetes 2–5 ning § 372 lõigetes 1, 4 ja 5 taotlusele esitatava vastuväite menetluse

kohta sätestatut. Kui vastuväide tühistamisavaldusele on esitatud pärast käesoleva seaduse

§ 411 lõike 5 kohast avaldamist, kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 373 lõigetes 1 ja 2

sätestatut.

(2) Patendiamet võtab vastuväite ühe kuu jooksul selle esitamisest arvates menetlusse, kui

vastuväite on esitanud tähtajal selleks õigustatud isik, see sisaldab nõutud andmeid ning tasutud

on riigilõiv. Vastuväite menetlusse võtmisel ei kontrolli Patendiamet selle sisulist põhjendatust.

(3) Kui vastuväide ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele, teeb

Patendiamet vastuväite tagasilükkamise otsuse ja teatab sellest vastuväite esitajale kirjalikult.

(4) Kui tühistamisavalduse ja vastuväite esitajad on konsultatsioonide tulemusel saavutanud

kokkuleppe, kontrollib Patendiamet enne kahe kuu möödumist kokkuleppest teatamisest, kas

see vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411 ja selle rakendusaktides

sätestatule.

(5) Kui tühistamisavalduse esitaja ei teata kokkuleppe saavutamisest ega selle puudumisest või

kui kokkulepet ei ole saavutatud, kontrollib Patendiamet enne kahe kuu möödumist

kokkuleppest teatamise tähtaja lõpust vastuväite sisulist põhjendatust ning teatab kontrolli

tulemused tühistamisavalduse ja vastuväite esitajale. Tühistamisavalduse esitajal

võimaldatakse esitada seisukoht vähemalt ühe kuu jooksul.

(6) Kui tühistamisavalduse esitaja ja vastuväite esitaja on saavutanud konsultatsioonide

tulemusel kokkuleppe, mis vastab Patendiameti hinnangul Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatule, on vastuväite esitajal õigus pool

vastuväite esitamisel tasutud riigilõivust tagasi saada.

(7) Käesoleva seaduse § 411 lõikes 6 nimetatud juhul, kui on esitatud vastuväide, kontrollib

Patendiamet selle sisulist põhjendatust ning teatab kontrolli tulemused vastuväite esitajale.

Vastuväite esitanud taotlejal võimaldatakse esitada seisukoht vähemalt ühe kuu jooksul.

§ 413. Registreeringu tühistamise riigisisese menetluse lõpuleviimine

(1) Kui registreeringu tühistamisele vastuväiteid ei esitata või ei ilmne käesoleva seaduse § 412

lõike 4, 5 või 7 kohaselt toimuva kontrolli tulemusel tühistamisavalduse vastuolu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatuga, kiidab

Patendiamet tühistamisavalduse oma otsusega heaks. Sel juhul edastatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 rakendusaktides nimetatud andmed Euroopa Liidu ametile

ning Patendiameti otsus avaldatakse Eesti Kaubamärgilehe kaudu.

(2) Kui käesoleva seaduse § 412 lõike 4, 5 või 7 kohaselt toimuva kontrolli tulemusel ilmneb,

et registreeringu tühistamine ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatuga, lükkab Patendiamet tühistamisavalduse tagasi.

Sel juhul avaldatakse Patendiameti otsus Eesti Kaubamärgilehe kaudu.“;

40) seaduse 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „VAIDLUSTAMINE JA“;

41) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Isik, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 45 alusel, on õigustatud huviga isik

käesoleva seaduse § 411 lõike 1 tähenduses.“;

42) paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411 ja selle rakendusaktides

sätestatud nõuete täitmise, sealhulgas geograafilise tähisega tähistatud toote spetsifikaadile

vastavuse, geograafilise tähise kasutamise loa olemasolu ja kaitstud geograafilise tähise

majandustegevuses kasutamise üle teeb riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (edaspidi järelevalveasutus).

(2) Järelevalveasutus võib keelata kaitstud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise, samuti

nõuda kaitstud geograafilise tähisega tähistatud kauba käibest eemaldamist, selle pakkumise ja

reklaami lõpetamist ning geograafilise tähise õigusvastase kasutamise kohta teabe

avalikustamist.

(3) Järelevalveasutus teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2411 ja selle

rakendusaktides sätestatud tingimustel koostööd teiste Eesti riigiasutuste ning Euroopa Liidu

liikmesriigi ja muu riigi pädevate asutustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/2411 artikli 50 tähenduses ning Euroopa Liidu asutustega, sealhulgas edastab ja võtab

vastu teavet.“;

43) paragrahvi 50 tekst muudetakse lõikeks 1 ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Järelevalveasutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks

kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Samuti on järelevalveasutusel

samal eesmärgil õigus:

1) saada isikult ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt asjakohast teavet ja

dokumente, sealhulgas juhul, kui see on vajalik kaitstud geograafilist tähist kasutava tootja

kinnituse või muu järelevalveasutusele esitatud teabe kontrollimiseks;

2) saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate

identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid;

3) võtta kaitstud geograafilise tähisega tähistatud toote läbivaatusel proove;

4) nõuda infoühiskonna teenuse osutajalt infoühiskonna teenuse kaudu esitatava õigusvastase

teabe kõrvaldamist või teabele juurdepääsu piiramist.“;

44) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 2–3 järgmises sõnastuses:

„(2) Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada kaitstud geograafilist tähist

majandustegevuses kasutavale isikule ette teatamata.

(3) Järelevalvele allutatud isikule ei hüvitata proovide võtmise korral toote maksumust ega selle

taastamise kulusid.“;

45) seadust täiendatakse §-dega 501–503 järgmises sõnastuses:

㤠501. Tootja kinnitus

(1) Kaitstud geograafilist tähist kasutava tootja kinnitus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/2411 artikli 51 tähenduses esitatakse järelevalveasutusele selles määruses

sätestatud tingimustel ning sellele määrusele lisatud vormi järgides elektrooniliselt. Esimesel

korral võib kinnituse esitada pärast seda, kui Euroopa Liidu amet on teinud geograafilise tähise

registreeringu.

(2) Järelevalveasutus kontrollib tootja kinnituse nõuetekohasust, sealhulgas selle täielikkust ja

vastavust geograafilise tähise registreeringu andmetele.

(3) Tootja kinnituse puuduste ilmnemise korral teatatakse nendest kinnituse esitanud tootjale

ning määratakse puuduste kõrvaldamiseks ja lisateabe või selgituste andmiseks kahekuuline

tähtaeg. Järelevalveasutus selgitab teates puuduste kõrvaldamata ja lisateabe või selgituste

andmata jätmise tagajärgi.

(4) Kui tootja kinnituses on kõrvaldamatuid puudusi, sealhulgas kui see ei tõenda geograafilise

tähise õiguspärast kasutamist, samuti juhul, kui kinnituse esitanud tootja ei kõrvalda käesoleva

paragrahvi 3 kohaselt määratud tähtajal puudusi, ei anna nõutud teavet või selgitusi või jätab

vastamata, samuti juhul, kui on tuvastatud tootja toote mittevastavus geograafilise tähise

registreeringu andmetele, siis keeldub järelevalveasutus geograafilise tähise kasutamise loa

andmisest või pikendamisest või tunnistab loa kehtetuks. Järelevalveasutus võib kohaldada

meetmeid kaitstud geograafilise tähise õiguspärase kasutamise tagamiseks.

(5) Tootja võib esitatud kinnituse tagasi võtta. Kui kinnituse tagasi võtnud tootjale on välja

antud geograafilise tähise kasutamise luba, tunnistatakse see tootja kinnituse tagasivõtmise

korral kehtetuks.

(6) Kui tootja, kellel on kehtiv geograafilise tähise kasutamise luba, ei esita ettenähtud ajal

tootja kinnitust, tunnistab järelevalveasutus loa kehtetuks pärast mõistliku aja möödumist

tootjale meeldetuletuse saatmisest.

§ 502. Geograafilise tähise kasutamise luba

(1) Geograafilise tähise kasutamise loale märgitakse:

1) loa saanud tootja nimi, aadress, elektronposti aadress ja telefoninumber;

2) registreeritud geograafilise tähise ja sellega tähistatava toote andmed;

3) tootja kinnituse esitamise kuupäev ja hinnang selle nõuetele vastavuse kohta;

4) loa number, selle andmise või pikendamise kuupäev ja kehtivusaeg;

5) järelevalveasutuse nimi ja kontaktandmed ning loa andmise või pikendamise otsustanud

ametiisiku nimi ja allkiri.

(2) Geograafilise tähise kasutamise luba antakse tootjale elektrooniliselt. Järelevalveasutus

teatab geograafilise tähise kasutamise loa andmisest, pikendamisest ja kehtetuks tunnistamisest

oma kodulehe kaudu.

§ 503. Vaidemenetlus

(1) Riikliku järelevalve meetme kohaldamise, samuti geograafilise tähise kasutamise loa

andmise, pikendamise või kehtetuks tunnistamisega seotud vaidluste korral on enne

halduskohtule kaebuse esitamist kohustuslik vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses

sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise

tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra, kui see on vajalik juhtumi keerukuse või ühel ajal

esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat.“;

46) seadust täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses:

„§ 562. Enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud õiguse kohaldamine üleminekuperioodil

(1) Enne 2025. aasta 1. detsembrit Eestis registreeritud geograafilise tähise kaitsele

kohaldatakse nende registreerimise ajal kehtinud seadust, kui sellise tähise riigisisene kaitse ei

ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kui on ilmnenud sellise tähise riigisisese kaitse vastuolu

Euroopa Liidu õigusega, kustutab Patendiamet enne 2025. aasta 1. detsembrit Eestis

registreeritud geograafilise tähise registreeringu riiklikust geograafiliste tähiste registrist.

(2) Riikliku geograafiliste tähiste registri pidamisele kohaldatakse enne 2025. aasta

1. detsembrit kehtinud seadust ja põhimäärust. Kui register ei sisalda ühtegi registreeringut, see

likvideeritakse ja selle andmed arhiveeritakse Patendiameti arhiivis.“.

§ 2. Kaubamärgiseaduse muutmine

Kaubamärgiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) mille registreerimine on välistatud Euroopa Liidu õigusakti või rahvusvahelise lepinguga,

milles Eesti või Euroopa Liit on osaline ja millega nähakse ette päritolunimetuste või

geograafiliste tähiste kaitse;“;

2) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) mille kasutamist saab keelata päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitset tagava

Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.“;

3) paragrahvi 11 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti, on registreeritud päritolunimetus,

geograafiline tähis või sordinimi varasem õigus, kui selle registreerimise taotlus on esitatud

enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.“.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 5. peatüki 5. jao pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, patendivoliniku

kutsekomisjoni“;

2) paragrahvi 89 lõikes 12 asendatakse arv „105“ arvuga „160“;

3) seadust täiendatakse §-ga 891 järgmises sõnastuses:

„§ 891. Geograafilise tähise alased toimingud

(1) Geograafilise tähise registreeringu muutmise avalduse või geograafilise tähise

registreeringu tühistamise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 120 eurot.

(2) Geograafilise tähise registreerimise taotlusele, geograafilise tähise registreeringu muutmise

avaldusele või geograafilise tähise registreeringu tühistamise avaldusele vastuväite esitamise

eest tasutakse riigilõivu 80 eurot.“;

4) paragrahvi 95 lõige 3 ja § 108 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. detsembril.

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

1

27.10.2025

Geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Geograafiline tähis (ingl geographical indication) on kokkuvõtvalt tähis, millega tähistatakse

kindlast geograafilisest piirkonnast pärinevaid tooteid, millel on sellest piirkonnast pärinemise

tõttu teatud omadused. Üldjuhul viitab tähis geograafilise piirkonna nimele. Erinevalt muudest

tööstusomandi liikidest ei teki kellelgi ainuõigust geograafilisele tähisele; kaitstud tähist võivad

kasutada kõik tootjad, kes tegutsevad määratletud piirkonnas ja kelle toodetel on eelviidatud

omadused. Ülejäänud isikud tähist kasutada ei tohi.

EL-i tasandil on esiteks tagatud geograafilise tähise kaitse veinidele, piiritusjookidele ning

muudele põllumajandustoodetele ja toiduainetele (nt Champagne või feta, analoogiliselt on

Eestist registreeritud EL-i tasandil ka sellised põllumajanduslike toodete geograafilised tähised

nagu Estonian vodka ja sõir). Nüüdseks on EL-is olemas ka kogu liitu hõlmav geograafilise

tähise kaitse regulatsioon käsitöönduslikele ja tööstuskaupadele, tagades neile

põllumajandustoodetega analoogilise kaitse. Eelnõuga muudetaksegi oluliselt geograafilise

tähise kaitse seadust (GTKS), samuti kaubamärgiseadust (KaMS) ja riigilõivuseadust (RLS), et

luua eeldused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411, milles käsitletakse

käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset1 (edaspidi ka määrus 2023/2411)

ning millega muudetakse määrusi (EL) 2017/1001 ja (EL) 2019/1753, kohaldamiseks Eestis

alates 2025. aasta 1. detsembrist. Eelnõu eesmärk on võimaldada tootjatel kaitsta

käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nende traditsioonilist oskusteavet Euroopa Liidus

ja ka mujal. Näidetena saaks nimetada selliseid tooteid nagu Murano klaas, Donegali tviid,

Limoges’i portselan, Solingeni söögiriistad ja Boleslawieci keraamika; Eestis Haapsalu

ravimuda, Muhu tikand, Saaremaa sepad, Setu pits jt. Eelnõu tulemusena on tarbijatel

lihtsam selliseid käsitöönduslikke ja tööstustooteid ära tunda ning ka teadlikumaid

valikuid teha. Lisaks aitavad eelnõukohased muudatused säilitada ja edendada oskusi

ning säilitada ja luua uusi töökohti Euroopa eri piirkondades, aidates kaasa nende

piirkondade majandusarengule.

Eelnõu seadusena rakendamisega võib kaasneda vähene kulu riigieelarvele. Kohaliku

omavalitsuse üksuste kulusid ega tulusid kavandatud muudatused ei mõjuta. Taotluste

menetlemise keskkonda arendatakse EL-i-üleselt, Eestis hakatakse menetlusdokumente hoidma

juba olemasolevas Patendiameti tarkvarasüsteemis Back Office, mistõttu pole täiesti uut

süsteemi vaja arendama hakata. Eelnõu rakendamisel seadusena võib siiski olla vaja veidi

arendada Patendiameti hallatavat elektroonilist taotluste menetlemise keskkonda, et

1 Täielik pealkiri: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2411, 18. oktoober 2023, milles käsitletakse

käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset ning millega muudetakse määrusi (EL) 2017/1001

ja (EL) 2019/1753 (ELT L, 2023/2411, 27.10.2023, lk 1–56, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202302411).

2

võimaldada geograafilise tähise taotluste menetlust ja muude geograafilise tähise alaste

toimingute tegemist.

Eelnõu kohaselt tehakse GTKS-is peamiselt järgmised muudatused:

 tunnistatakse kehtetuks geograafilise tähise instituuti määratlevad, geograafilise tähise

kaitse kriteeriume ja kaitstud geograafilisest tähisest tekkivaid õigusi ja kohustusi

sisaldavad sätted GTKS-is, kuna nii käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste

tähiste määratlus ja kaitsekriteeriumid kui ka õiguste ja kohustuste sisu tulenevad

määrusest 2023/2411, Euroopa Liidu määruse sätete kordamine riigisiseses õiguses ei

ole aga lubatav;

 tunnistatakse kehtetuks geograafiliste tähiste registrit ning selle kandeid puudutavad

sätted, kuna määruse 2023/2411 kohaselt registreeritakse käsitöönduslike ja

tööstustoodete geograafilised tähised Euroopa Liidu üleses registris. Samuti

tunnistatakse kehtetuks riigisisest geograafiliste tähiste registreerimise menetlust,

registritoiminguid ja vaidlustamist puudutavad sätted;

 GTKS-is reguleeritakse käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste

registreerimise taotluste menetluse riigisisest staadiumi, sealhulgas vastuväidete

menetlust, samuti käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste

registreeringute muutmise ja tühistamise avalduste menetluse riigisisest staadiumi,

sealhulgas vastuväidete menetlust;

 GTKS-is täpsustatakse käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste

kasutamise üle toimuva riikliku järelevalve sätteid, ühtlustades neid määrusest

2023/2411 tulenevate kohustustega;

 täpsustatakse KaMS-i geograafilisi tähiseid puudutavaid sätteid ning tõstetakse

geograafilise tähise alaste toimingute riigilõive RLS-is.

Seni on käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitse Eestis olnud võimalik

GTKS-i alusel, kuid seda võimalust ei ole kordagi kasutatud. Määruse 2023/2411

kohaldamine võimaldab käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset

Euroopa Liidu üleselt, mis tähendab, et selle määruse alusel kaitstud käsitööndusliku ja

tööstustoote geograafiline tähis on kaitstud kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

Eelnõu seadusena rakendamine mõjutab ettevõtjate halduskoormust juhul, kui nad taotlevad

kaitset käsitööndusliku või tööstustoote geograafilisele tähisele või soovivad sellist kaitse

saanud tähist õiguspäraselt kasutada. Eelnõust tulenevalt on nii geograafilise tähise

registreerimiseks kui ka tähise kasutamiseks nõutavad toimingud mõnevõrra koormavamad kui

seni kehtinud seaduse alusel. Kuna praktikas ei ole Eestis käsitöönduslike ega tööstustoodete

puhul kunagi kasutatud geograafilise tähise kaitse võimalust, siis ei ole kehtiv olukord ja eelnõu

vastuvõtmise järgne olukord võrreldavad ning praktikas muudatused ühegi ettevõtja ega muu

haldusevälise isiku koormust ei suurenda.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskiri on valminud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituses (kontaktisik talituse juhataja Kärt

Nemvalts, tel 5343 8846, [email protected]), tuginedes tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni esimehe Tanel Kalmeti poolt koostatud sisendile. Eelnõu ja seletuskirja

3

on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge

Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse geograafilise tähise kaitse seaduse redaktsiooni RT I, 27.09.2023, 11;

kaubamärgiseaduse redaktsiooni RT I, 06.01.2023, 28; riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I,

08.07.2025, 64.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2411, milles

käsitletakse käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset ning millega

muudetakse määrusi (EL) 2017/1001 ja (EL) 2019/1753, ning selle alusel kehtestatavate

Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse ja rakendusmäärusega (vastu võtmata).

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega VVTP-st tulenevate

ülesannetega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73).

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga luuakse eeldused määruse 2023/2411, milles käsitletakse käsitöönduslike ja

tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset, kohaldamiseks Eestis.

Määrusega 2023/2411, mis rakendub täielikult 2025. aasta 1. detsembril, luuakse EL-i-ülene

käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitse režiim analoogiliselt juba

varasema veinide, piiritusjookide, põllumajandustoodete ja toiduainete, sealhulgas

aromatiseeritud veinide geograafiliste tähiste ja päritolutähiste (edaspidi põllumajanduslikud

geograafilised tähised) kaitse režiimidega.2 Erinevalt varasematest režiimidest kaasab

määrusega 2023/2411 loodud režiim oluliselt rohkem liikmesriikide pädevaid asutusi

käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste registreerimise taotluste ja nende EL-i-

üleselt kehtivate registreeringute muutmise ja tühistamise menetlusse. Nimelt viiakse nii

taotluste kui ka registreeringu muutmise või tühistamise avalduste menetluse esimene staadium

läbi liikmesriigis, millest geograafilise tähisega tähistatav toode pärineb. Mõnevõrra

varasematest režiimidest erinev on ka registreeritud geograafiliste tähiste kasutamise

2 Need režiimid toimivad praegu järgmiste EL-i õigusaktide alusel: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr

1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20241108); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2019/787, 17. aprill 2019, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist,

piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste

tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.05.2019, lk 1–54, https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019R0787-20240513); Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) nr 2024/1143, 11. aprill 2024, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja

põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi

tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787

ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.04.2024,

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401143).

4

õiguspärasuse üle toimuva riikliku järelevalve korraldus. Nende erisuste tõttu on vaja GTKS-i

oluliselt muuta.

Määruse 2023/2411 täielikul rakendumisel ei ole õiguslikult võimalik käsitöönduslike ja

tööstustoodete geograafilisi tähiseid liikmesriikides riigisiseselt kaitsta ning neid asendab

EL-i-ülene kaitserežiim.3 Analoogiliselt on liikmesriikide põllumajanduslike geograafiliste

tähiste riigisisesed kaitserežiimid juba varem asendunud EL-i-üleste režiimidega määruste

1308/2013, 2019/787 ja 2024/1143 (või nende varasemate redaktsioonide) alusel. Eestis

riigisiseselt kehtiv, 1999. aastal vastu võetud GTKS-iga loodud geograafiliste tähiste kaitse

süsteem toimib praegu üksnes käsitöönduslike ja tööstustoodete ning teenuste suhtes. Seega on

vaja tunnistada kehtetuks käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste riigisisese

kaitse senine õiguslik korraldus ning samaaegselt kehtestada normid, mis võimaldavad määrust

2023/2411 Eestis alates 2025. aasta 1. detsembrist rakendada.

Kuigi määrusega 2023/2411 ei ole ühtlustatud teenuste geograafiliste tähiste kaitset, mida

GTKS võimaldab, kaotatakse eelnõu kohaselt teenuste geograafiliste tähiste riigisisese kaitse

võimalus. See õiguspoliitiline valik on tehtud, võttes arvesse seda, et teenuste geograafiliste

tähiste kaitset muudes riikides teadaolevalt ei võimaldata, seda ei nõua ükski Eesti Vabariigi

rahvusvaheline kohustus ja 25 aasta jooksul, kui see võimalus on Eestis GTKS-i alusel olnud,

ei ole ühegi teenuse geograafilise tähise registreerimist taotletud. Seega ei ole kitsa ja praktikas

kasutusele võtmata teenuste geograafiliste tähiste kaitse riigisisese režiimi säilitamine ainsa

riigisisese geograafiliste tähiste kaitse valdkonnana otstarbekas.

EL-i tasandil juba loodud põllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse riigisisesed toimingud,

sealhulgas riiklik järelevalve, on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse (ELÜPS)4 alusel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja

Toiduameti pädevuses. GTKS-i § 1 näeb ette, et GTKS-is EL-i tasandil kaitstavaid

põllumajandustoodete, toiduainete ja alkohoolsete jookide geograafilisi tähiseid ja

päritolunimetusi ei reguleerita, nende tähistega seotud riigisiseseid toiminguid teeb aga

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Senise GTKS-i § 49 punkti 2 kohaselt teeb

Põllumajandus- ja Toiduamet riiklikku järelevalvet (riigisiseselt) registreeritud geograafilise

tähise nimetuse nõuetekohase kasutamise ning registreeritud geograafilise tähise kirjelduses

sätestatud nõuetele vastavuse üle. Ei ole selge, kas see pädevus laieneks ka

mittepõllumajanduslikele toodetele, kuna neid seni registreeritud ei ole. Tõenäolisem on, et

mõeldud on just põllumajandusliku geograafilise tähisega tähistamise kontrolli, aga et

põllumajanduslike geograafiliste tähiste riigisisene kaitse ei ole EL-i õiguse kohaselt

põhimõtteliselt võimalik, on eelnõuga kavandatud Põllumajandus- ja Toiduameti

järelevalvepädevus GTKS-i alusel kehtetuks tunnistada (see säilib ELÜPS-i sätete alusel, kus

Põllumajandus- ja Toiduametile on ette nähtud EL-i-üleselt registreeritud põllumajanduslike

geograafiliste tähiste järelevalve pädevus). Eelnõu kohaselt jääb ainsaks käsitöönduslike ja

tööstustoodete geograafiliste tähiste valdkonnas pädevaks riikliku järelevalve tegijaks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (GTKS-i § 49 p 1), kelle pädevusi ja menetluskorda

täpsustatakse määrusest 2023/2411 lähtudes.5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on

3 Varem liikmesriikides kaitstud käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafilised tähised on võimalik ümber

registreerida. 4 RT I, 23.11.2022, 2; RT I, 14.02.2025, 2. Asjakohased on peamiselt ELÜPS-i § 2 p 5, § 90 ja § 116 lg 7. 5 Määruse 2023/2411 artikli 50 kohaselt määravad liikmesriigid ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad

määruse IV jaotises ette nähtud kontrollide eest. Pädevad asutused peavad olema objektiivsed ja erapooletud ning

5

oma materiaalse pädevuse ning muude riikliku järelevalve ülesannete täitmisel kasutatavate

pädevuste poolest ka sobivam käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste

valdkonnas järelevalvet tegema kui Põllumajandus- ja Toiduamet.

Muu hulgas näeb määrus 2023/2411 ette võimaluse käsitöönduslike ja tööstustoodete

geograafiliste tähiste kasutamise õiguspärasust kontrollida tähisega tähistatavate toodete

tootjate kinnituste ehk enesedeklaratsioonide (määruse art 51) alusel, mille nõuetele vastavuse

korral antakse neile tähise kasutamise luba. Analoogiline regulatsioon GTKS-i alusel seni

puudub. Tootjate kinnituste alusel toote nõuetele vastavuse kontrollimise alternatiivne

võimalus (määruse art 52) – toote nõuetele vastavuse kohustuslik kontrollimine ilma kinnituseta

– oleks nii ettevõtjale kui ka järelevalveasutusele koormavam. Sertifitseerimispädevuse

delegeerimise alternatiivi puhul oleks probleemiks pädevate hindajate puudumine;

delegeerimise korral ei väheneks oluliselt ka järelevalveasutuse kohustused. Seega on eelnõus

valitud kõige vähem tootjat ja järelevalveasutust koormav alternatiiv.

Analoogiliselt säilib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalvepädevus

geograafiliste tähiste turul kasutamise üle (määruse art 54), mida on eelistatud

järelevalvepädevuse delegeerimisele (määruse art-d 55–57 ja 59). Põhimõttelist muutust

võrreldes kehtiva õigusega ei ole ette nähtud.

Määrus 2023/2411 ja selle seni vastu võtmata rakendusaktid on EL-i toimimise lepingu artikli

288 lõigu 2 kohaselt tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad määrused, seega kohustuslikud

nii riigiasutustele kui ka igaühele. EL-i määruste sätete kordamine riigisiseses õiguses ei ole

vajalik ega lubatav. Siiski näeb määrus 2023/2411 kohati sõnaselgelt ette, et liikmesriik

peab teatud norme kehtestama,6 ja muudes küsimustes on liikmesriigile jäetud

otsustusruum,7 samuti on teatud riigisisene regulatsioon vajalik, eeskätt määruse

artiklites 12–18 ette nähtud riigisisese menetluse korraldamiseks. Ka on otstarbekas

küsimustes, milles määrus 2023/2411 või selle rakendusaktid reguleerivad EL-i tasandi

menetlust, võtta eeskuju määruse ja rakendusaktide sätetest, et taotleja või muu isiku jaoks

oleks EL-i tasandil ja Eestis kehtivad reeglid võimalikult ühetaolised ja seetõttu vähem

koormavad. Täpsemalt on menetluse korraldust käsitletud seletuskirja 3. osas konkreetsete

eelnõu sätete selgitustes.

Eestis ei ole alates GTKS-i vastuvõtmisest 1999. aastal taotletud kaitset ühelegi välisriigi

geograafilisele tähisele. Eestis on kaitstud üksnes need geograafilised tähised, mille kaitse

tuleneb EL-i õigusest, milles on sätestatud ka kaitsekriteeriumid ja geograafilisest tähisest

tulenevate õiguste ja kohustuste sisu ja ulatus, ning väga piiratud arv kohalikke riigisiseseid

geograafilisi tähiseid.

tegutsema läbipaistval viisil; nende käsutuses peavad olema kvalifitseeritud töötajad ja vahendid, mis on vajalikud

nende ülesannete tõhusaks täitmiseks. 6 Nt art 15 lg 1, viimane lause „Liikmesriigid kehtestavad sellise vaidlustamismenetluse jaoks üksikasjaliku

korra.“; art 17 esimene lause „Liikmesriigid näevad artiklitega 14, 15 ja 16 seoses ette tõhusad, prognoositavad ja

kiired haldusmenetlused.“. 7 Nt art 45 lg 1 teine lõik „Liikmesriigid võivad ette näha, et tootjarühma töös saavad osaleda ka avaliku sektori

asutused ja muud sidusrühmad, nagu tarbijarühmad, jaemüüjad ja tarnijad.“; art 65 lg 1 „Liikmesriigid võivad

nõuda tasusid käesolevas määruses sätestatud menetluste riigisisese etapi kulude katmiseks, eelkõige taotluste,

vastuväidete, tootespetsifikatsiooni muutmise taotluste, registreeringu tühistamise taotluste ja kaebuste

menetlemisega seotud kulude katmiseks.“.

6

GTKS-i § 21 alusel asutatud riiklikus geograafiliste tähiste registris on praegu neli riigisisest

geograafilist tähist.8 Kõik nimetatud tähised kuuluvad nn põllumajanduslike geograafiliste

tähiste kategooriasse, olles registreeritud toiduainete suhtes, mis kuuluvad tõenäoliselt määruse

2024/1143 kohaldamisalasse.9 Käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste

registreeringuid riigisiseses registris ei ole. Nelja registreeringu tarvis, mille kehtivuse EL-i

õigusega kooskõlas olev jätkumine on aja küsimus, ei ole otstarbekas säilitada GTKS-i

siseriiklikke geograafilisi tähiseid puudutavat regulatsiooni ja see tunnistatakse eelnõuga

kehtetuks. Eelnõu üleminekusätetest tuleneb, et eelnõu seadusena jõustumisel, vaatamata

riiklikku geograafiliste tähiste registrit ja üldse riigisiseseid geograafilisi tähiseid puudutavate

sätete kehtetuks tunnistamisele, säilivad registris olevatest riigisisesest geograafilisest tähisest

tulenevad õigused seni, kui riigisisest tähist ei ole võimalik ümber registreerida EL-i õiguse

alusel kaitstavaks geograafiliseks tähiseks ning järelikult on lõplikult ilmne nende vastuolu EL-i

õigusega, millel on kohaldamiseelis. Viimasel juhul kustutab Patendiamet tähise registrist. Kuni

selle toiminguni kohaldatakse registris olevatele riigisisestele registreeringutele kõnealuse

geograafilise tähise registreerimise ajal kehtinud seadust, sealhulgas vajadusel selle

vaidlustamise korda (GTKS-i § 43 lõiked 5 ja 7). Kui registris enam registreeringuid ei ole, see

likvideeritakse ja selle andmed arhiveeritakse Patendiameti arhiivis. Kehtivas õiguses, nimelt

GTKS-i § 21 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määruse nr 151 „Riiklik

geograafiliste tähiste register“ (RT I 2000, 38, 236; RT I, 21.03.2025, 21) § 29 lõikes 2 on

sätestatud, et registri likvideerimise korral säilitatakse digitaalse kanderaamatu andmeid ja selle

varukoopiat Patendiameti arhiivis kuni Vabariigi Valitsuse otsuse kohase andmete

üleandmiseni või hävitamiseni.10 Õiguslikku tähendust arhiveeritavatel andmetel ei ole, nende

kui Patendiameti arhiivi osa ajaloolise arhiiviväärtuse hindamine toimub arhiiviseaduse

kohaselt.

Eelnõu koostamisele ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna see käsitleb EL-i õiguse

rakendamist.11 Määruse 2023/2411 rakendamiseks tuleb riigisisesed tingimused luua 2025.

aasta 1. detsembriks (määruse 2023/2411 art 73), määruse rakendusaktid (määruse 2023/2411

art 69) – mille regulatsioon avaldab eelnõu väljatöötamisele olulist mõju – on aga seni vastu

võtmata ja nende eelnõud on alles 2025. a suvel saanud kindlama kuju.

8 Vt mitteametlikku loetelu Patendiameti kodulehel https://www.epa.ee/geograafilised-tahised/kui-geograafiline-

tahis-registreeritud/andmebaasid. 9 Nimetatud tähised on registreeritud järgmistele kaupadele: vein, mineraalvesi (looduslik, karboniseeritud),

karboniseeritud lauavesi, karboniseeritud maitsestatud lauavesi, karboniseeritud lauavesi rikastatud loodusliku

mineraalveega, karboniseerimata joogivesi, karboniseerimata magustatud maitsestatud jook, karboniseeritud

looduslik mineraalvesi. Määruse 2024/1143 artikli 92 kohaselt lõpeb selliste toodete geograafilistele tähistele

riigisisese õiguse alusel antud kaitse, mis ei kuulunud varasema määruse 1151/2012 kohaldamisalasse, kuid mis

kuuluvad määruse 2024/1143 kohaldamisalasse, 14. mail 2025, kui Euroopa Komisjonile ei esitata määruse

2024/1143 artikli 13 kohast registreerimistaotlust. Kui osutatud geograafilise tähise registreerimise taotlus on

tähtaegselt esitatud, lõpeb kõnealuse geograafilise tähise riiklik kaitse kuupäeval, mil komisjon teeb otsuse selle

registreerimise kohta. Taotluse tagasilükkamise korral jätkub riiklik kaitse kõigi õiguskaitsevahendite

ammendumiseni, kui see on asjakohane.

Vt ka Tomáš Hric, Martin Vanek. Changes in protection of appellations of origin and geographical indications.

KPMG, 07.01.2025, https://danovky.cz/en/news/detail/1573. Artikli autorid selgitavad, et määruse 2024/1143

kohaselt on esmakordselt võimalik EL-i-ülene mineraalvee geograafilise tähise kaitse ning seega saab sellise toote

geograafilise tähise kaitse jätkuda üksnes EL-i õiguse alusel, mitte riigisiseselt. Riigisisene kanne kuulub

kustutamisele nii EL-i registreeringu tegemise korral kui ka juhul, kui seda ei tehta näiteks seetõttu, et määruse

2024/1143 artikli 13 kohast taotlust ei ole esitatud. 10 Riigisisesesse registrisse on esitatud kokku 17 taotlust; kõik peale nelja on praegu kustutatud. Seega ei ole arhiivi

maht mingil juhul suur ega selle säilitamine kulusid tekitav. 11 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228; RT I, 22.05.2025, 8), § 1 lg 2 p-d 1 ja 2.

7

Määruse 2023/2411 väljatöötamise staadiumis on Eestis toimunud konsultatsioonid 2021.

aastal, kui koostati Eesti seisukohad.12 Eesti toetas määruse väljatöötamise käigus ühtse

süsteemi loomist, kuna see asendaks senised killustatud EL-i liikmesriikide ja EL-i

liikmesriikide regioonide geograafiliste tähiste kaitsesüsteemid ühtse süsteemiga. Nii on

tagatud ühtne lähenemine käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitsmisele

EL-is ning süsteem sobituks ka põllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitseks loodud

EL-i süsteemiga. Tagasiside oli valdavalt toetav ning märkuste ja ettepanekutega arvestati Eesti

seisukohtade koostamisel. Määruse lõplik tekst vastab üldjoontes ka Eesti väljendatud

seisukohtadele, mingeid põhimõttelisi muudatusi EL-i otsustusprotsessis mehhanismi

toimimisse ei tehtud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu § 1. Geograafilise tähise kaitse seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 (GTKS-i § 1 lg 1 muutmine) kitsendatakse GTKS-i reguleerimisala,

mis hõlmab eelnõu kohaselt üksnes määruse 2023/2411 Eestis kohaldamise korda ja tingimusi.

Põhilised materiaalõiguslikud normid on sätestatud määruses 2023/2411 eneses, GTKS-il on

eelnõu kohaselt peamiselt protseduuriline tähendus käsitöönduslike ja tööstustoodete

geograafiliste tähiste kaitse alaste menetluste riigisiseses staadiumis, samuti reguleerib GTKS

määruse 2023/2411 alusel kaitstud geograafiliste tähiste õiguspärase kasutamise riikliku

järelevalve küsimusi. Nagu selgitatud seletuskirja 2. osas, kaotatakse riigisisene geograafiliste

tähiste kaitse režiim, kuna sellega oleks hõlmatud ainult teenuste geograafiliste tähiste kaitse,

mis on aga marginaalne ja seni praktikas kasutamata. Üleminekusätetes eelnõu §-s 4 (vt ka

seletuskirja 2. osa) on käsitletud praegu Eestis riigisiseselt kaitstud geograafiliste tähiste (ajutise

iseloomuga) staatust; nende tähiste kaitse on tõenäoliselt vastuolus EL-i muutunud

geograafiliste tähiste kaitse alase õigusega, millel on kohaldamiseelis riigisisese regulatsiooni

suhtes (sh senise GTKS-i §-s 7 sätestatud õiguskaitse tähtajatus) ja need kustutatakse edaspidi

registrist.

12 „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, milles käsitletakse käsitöönduslike ja

tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi

(EL) 2017/1001 ja (EL) 2019/1753 ning nõukogu otsust (EL) 2019/1754 (käsitöönduslike ja tööstustoodete GT

määrus) ettepaneku kohta“. Infosüsteemis:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/f949f736-9fcd-4c40-99d6-10ceafbf020f/.

Seisukohtade ettevalmistamisel olid kaasvastutavateks ministeeriumideks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning Maaeluministeerium. Arvamuse saamiseks saadeti määruse ettepanek ka

järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Patendiamet, Patendivolinike Koda, Eesti Advokatuuri

intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon, Eesti Juristide Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tallinna

Tehnikaülikooli õiguse instituut, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti

Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit,

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon, Ravimitootjate Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit,

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Interneti Sihtasutus.

8

Lõikest 1 jäetakse välja viide valdkonnale, mida GTKS ei reguleeri, st põllumajanduslike

geograafiliste tähiste kaitsele, mis on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

(vt eelnõu § 1 p 2).

Eelnõu § 1 punktiga 2 (GTKS-i § 1 lg 2 muutmine) täiendatakse GTKS-i § 1 lõiget 2 lausega,

mis määratleb valdkonna, mida GTKS-is ei reguleerita, nimelt Euroopa Liidu tasandil

kaitstavate põllumajandustoodete, toiduainete ja alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ja

päritolunimetuste (lühendatult põllumajanduslikud geograafilised tähised) kaitse. Seda asjaolu

määratleti seni GTKS-i § 1 lõikes 1. Seni kehtinud lõike tekst säilib lõike teise lausena.

Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on GTKS-i § 1 lõikesse 1 jätta positiivne

määratlus sellest, mida seadus reguleerib.

Eelnõu § 1 punktiga 3 (GTKS-i § 2 muutmine) täpsustatakse, et Eesti ja muu riigi

riikkondsete isikute võrdse kohtlemise erandid võivad tuleneda ka vahetult EL-i õigusest, mitte

GTKS-i sätetest. Näiteks võib Eesti käsitöönduslike või tööstustoodete tootja oma

geograafilisele tähisele kaitset taotleda üksnes Eestis taotlust esitades (muude tööstusomandi

liikide puhul sellist EL-i õigusest tulenevat piirangut ei ole), vastuväidet võib Eesti õigustatud

isik esitada üksnes Eestis toimuvas taotluse menetluses (nt kaubamärgi vaidlustamise puhul ei

ole välisriigi isiku õigused millegagi piiratud), füüsilisest isikust taotlejal ja avalduse või

vastuväite esitajal on EL-i õiguse kohaselt kohustus näidata oma kodakondsust jne. Samamoodi

muude tööstusomandi seadustega nähakse ette, et juhul kui taotlejal või avalduse või vastuväite

esitajal – vaatamata kodakondsusele või juriidilise isiku riikkondsusele – puudub Eestis

elukoht, asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte, on tal geograafilise tähise alaste

toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis kohustus volitada oma

esindajaks patendivolinik (GTKS § 28 lg 2).

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks mitmed GTKS-i sätted.

Senised GTKS-i §-d 3 ja 4 määratlevad geograafilise tähise, geograafilise ala ja geograafilise

tähise vormi. Need sätted on käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kontekstis

liigsed, kuna määrus 2023/2411 juba määratleb need materiaalõiguslikud küsimused:

- geograafiline tähis on artikli 6 lõikes 1 määratletud läbi toote, mis pärineb konkreetsest

kohast, piirkonnast või riigist; mille teatav omadus, maine või muu tunnus tuleneb

peamiselt tema geograafilisest päritolust ning mille tootmisetappidest vähemalt üks

toimub määratletud geograafilises piirkonnas;

- geograafilise tähisena kaitstav nimetus võib artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt olla toote

tootmiskoha geograafiline nimi või määratletud geograafilises piirkonnas

kaubandustegevuse käigus või tavakeeles toote kirjeldamiseks või sellele osutamiseks

kasutatav nimetus.

Senised GTKS-i §-d 5–13 sätestavad geograafilise tähise õiguskaitse alused, sealhulgas

õiguskaitse andmise ja tagamise, määratletuse registreeringu andmetega, tähtajatu kaitseaja,

mittekaitstavad tähised, registreerimise taotlemise ja (õiguspärase) kasutamise õigused,

õigusvastase kasutamise asjaolud, kaubamärgi varemkasutamisõiguse ja hoiatustähise

kasutamise õiguse. Kõnealused sätted on käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste

tähiste kontekstis liigsed, kuna määruses 2023/2411 on need küsimused reguleeritud järgnevalt:

- õiguskaitse andmine artiklites 7–30;

- kaitse tagamise järelevalve ja vastutus artiklites 49–62;

9

- õiguste ulatus ja kasutusõigus artiklites 40, 41, 46 ja 47;

- kaubamärgi varemkasutamisõigus artiklis 44;

- hoiatustähise kasutamine artiklis 48.

Taotlemise õigus on kooskõlas määrusega 2023/2411 eelnõus üle viidud GTKS-i § 231.

Senised GTKS-i §-d 14–20 sätestavad alkohoolse joogi geograafilise tähise kaitse erisused,

mis on üleliigne, kuna veinide, piiritusjookide jm alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste

kaitse küsimused on reguleeritud EL-i-üleselt juba varasemate EL-i määrustega 2019/787 ja

2024/1143.

Senised GTKS-i §-d 21–23 sätestavad riikliku geograafiliste tähiste registri staatust ja selle

kandeid, sh registreeringu kande andmeid puudutavaid küsimusi. Kuna eelnõu jõustumise järel

registreeritakse käsitöönduslikud ja tööstustoodete geograafilised tähised EL-i-üleses registris

(määruse 2023/2411 art-d 37 ja 38), ei ole GTKS-i §-del 21–23 enam funktsiooni, seejuures

arvesse võttes eelnõu üleminekusätete kohta seletuskirja 2. osas ja eelnõu § 1 punkti 1 selgituses

kirjutatut.

Senised GTKS-i § 24 lõiked 3 ja 4 sisaldavad volitusnorme päritolutõendi ja taotluse

dokumentide vorminõuete ja esitamise korra kehtestamiseks. Kuna geograafilise tähise

registreerimistaotluse dokumentidele esitatud nõudeid reguleeritakse siduvalt määruse

2023/2411 artiklites 9–11, delegeeritud määruse13 artiklis 1 (taotleja andmed) ning

rakendusmääruse artiklites 7, 8 (päritolu tõendid), 10 ja 11, ei oleks nende küsimuste kordamine

seaduses või selle rakendusaktis kohane. Praktilistel kaalutlustel on soovitav, et Patendiamet

koostab taotlejatele mittesiduva, operatiivselt ajakohastatava ning lihtsalt ligipääsetava ja

loetava juhise, mis võtab kokku GTKS-i, määruse 2023/2411 ja selle rakendusaktide ning

praktikas väljakujunenud reeglid ja põhimõtted. Analoogiline juhis EL-i tasandil on kavas ette

valmistada pärast määruse rakendatavaks muutumist.

Senised GTKS-i §-d 25 ja 26 sisaldavad regulatsiooni taotluses nõutud avalduse ja kirjelduse

kohta. Need sätted ei ole asjakohased, kuna määruse 2023/2411 tähenduses koonddokumendi,

tootespetsifikaadi ja taotlust täiendavate dokumentide koostamise nõudeid on käsitletud

siduvalt määruse 2023/2411 artiklites 9 (tootespetsifikaat), 10 (koonddokument), 11 (taotlust

täiendavad dokumendid), delegeeritud määruse artiklis 1 ning rakendusmääruse artiklites 7

(tootespetsifikaat), 8, 10 (koonddokument), 11 (taotlust täiendavad dokumendid) ja 12

(geograafilise piirkonna määratlemine). Nagu ka GTKS-i § 24 lõigete 3 ja 4 kehtetuks

tunnistamise puhul, on tegemist EL-i õiguse küsimustega, mida ei ole alust riigisiseselt

reguleerida.

Senised GTKS-i § 27 lõiked 3 ja 4 sisaldavad nõuet, et riigilõiv taotluse esitamise eest tuleb

tasuda ja volikiri, kui see on nõutav, esitada ühe kuu jooksul. Eelnõu regulatsiooni kohaselt ei

võeta taotlust menetlusse, kui riigilõiv on tasumata. Kui lõivu ei ole tasutud enne taotluse

esitamist ja esitatud koos taotlusega selle kohta andmeid GTKS-i § 474 kohaselt, võimaldab

Patendiamet maksta lõivu unikaalse viitenumbri alusel GTKS-i §-des 472 ja 473 sätestatud

korras. Määruse 2023/2411 alusel geograafilise tähise registreerimiseks taotluse esitamine

(erinevalt muude tööstusomandi liikide puhul kehtivast first-to-file-põhimõttest, st esimesel

taotluse esitajal on eelis hilisemate ees) on ajakriitiline üksnes homonüümsete tähiste puhul (vt

13 Delegeeritud määrus ja rakendusmäärus ei ole vastu võetud. Eelnõus on viidatud viimasele teadaolevale

redaktsioonile ja selle sätetele.

10

määruse 2023/2411 art 43 lg 3), kuid mitte kaubamärkidega võrreldes (vt määruse 2023/2411

art 44 lg 1). Kuna homonüümsete tähiste konflikti korral lähtutakse objektiivsetest

kriteeriumidest, mitte üksnes ühe tähise registreerimise taotluse varasemast esitamisest, võib

taotlus olla menetluseelses staadiumis, kuni lõiv on tasutud. Lõivu tasumine väljendab taotleja

soovi läbida registreerimismenetlus. Kui lõivu siiski ei maksta, ei loeta taotlust esitatuks.

Nõutav volikiri on üks taotlust täiendavatest dokumentidest, mille puudumine on kõrvaldatav

puudus, mitte (üldjuhul) taotluse menetlusse võtmist takistav asjaolu. Kui puudust ei

kõrvaldata, on alus taotlus tagasi lükata või, kui taotleja talle antud tähtajal ei vasta, lugeda see

tagasivõetuks ja mitteesitatuks (vrd määruse 2023/2411 rakendusmääruse art 14 lg 1). Kuna

määruse 2023/2411 järgi geograafilise tähise puhul puudub uudsuse nõue, võib taotleja

mitteesitatuks loetud taotluse uuesti esitada.

Senised GTKS-i § 29 ja § 30 lõige 1 sisaldavad regulatsiooni Patendiametisse saabunud

taotluse saabumismärke ja taotluse minimaalnõuete kohta, mille täitmisel loetakse taotlus

esitatuks. Eelnõu kohaselt esitatakse taotlus elektrooniliselt, kasutades taotluste elektroonilise

esitamise süsteemi (eelnõu kohaselt muudetud GTKS-i § 27 lg 1). Süsteem annab taotluse

dokumentidele automaatselt numbri ning süsteemis on dokumentide esitamise aeg ja koosseis

fikseeritud. Seetõttu ei ole vaja reguleerida saabunud taotluse dokumentide vastuvõtmist

saabumismärke andmisega, mis oli vajalik paberdokumentide puhul.

Määruses 2023/2411 ega selle rakendusaktides ei tunta taotluse minimaalnõuete ega taotluse

esitamise kuupäeva määramise instituute. See, kas taotlus on esitatud, on fakti küsimus, ja seda

on võimalik tõendada taotluste elektroonilise esitamise süsteemi andmetega. Samuti, nagu

nimetatud, on määruse 2023/2411 alusel geograafilise tähise registreerimiseks taotluse

esitamine ajakriitiline üksnes piiratud ulatuses ning tähisel puudub uudsuse nõue, mistõttu ei

ole taotluste Patendiametile esitamise aeg ega ka nende saabumise järjekord iseenesest

otsustava tähtsusega. Seetõttu ei ole vaja hinnata taotluse minimaalnõuete täitmist – piisab, kui

taotluste elektroonilise esitamise süsteemi kaudu on esitatud dokumentide kogum, mis ilmselt

on taotlus, ja tasutakse riigilõiv. Kui need tingimused on täidetud, tuleb menetlusega

viivitamata alustada. Kui esinevad menetlust takistavad asjaolud, nt kui taotlejale ei saa teateid

saata, kuna taotluses puudub taotleja e-posti aadress (kuid on esitatud telefoninumber), siis saab

Patendiamet hinnata, kas kõnealune puudus takistab menetluse alustamist. Kui Patendiamet

leiab, et see puudus takistab menetluse alustamist, siis saab Patendiamet kooskõlas eelnõuga

lisatud GTKS-i § 30 lõikega 3 helistada taotlejale, et küsida tema e-posti aadressi. Seejärel on

võimalik e-posti teel pärida teavet asukoha aadressi kohta ja edastada unikaalne viitenumber

lõivu tasumiseks, kui seda ei ole juba tasutud. Kui taotlus on menetlusse võetud, saab kooskõlas

eelnõuga muudetud GTKS-i § 32 lõikega 2 võimaldada taotlejal taotluse ülejäänud puudused

kõrvaldada. Kui need ei ole kõrvaldatavad, on alus taotlus tagasi lükata eelnõuga muudetud

GTKS-i § 37 lõike 1 alusel.

Senine GTKS-i § 31 sätestab taotluse menetlusse võtmisest keeldumise alused. Nagu eespool

selgitatud, loobutakse eelnõus menetlusse võtmisest keeldumise vormistamisest eraldi

otsusena. Kui esineb taotluse viivitamata menetlusse võtmist takistavaid asjaolusid, saab

Patendiamet nendest teatada ja võimaldada need kõrvaldada. Kuni sellised asjaolud ei ole

kõrvaldatud, on taotlus menetluseelses staadiumis. Kui takistused puuduvad, saab alustada

viivitamata menetlust ning seejärel, kui taotluses on puudusi, võimaldada need kõrvaldada

eelnõuga muudetud GTKS-i § 32 lõikes 2 sätestatud korras. Riigilõivu tasumata jätmine on

11

samuti asjaolu, mille tõttu on taotlus menetluseelses staadiumis. Kui riigilõiv on tasutud ning

puuduvad muud menetlusse võtmise takistused, saab taotluse viivitamata menetlusse võtta.

Seevastu volikirja puudumine on puudus, mille kõrvaldamist saab võimaldada menetluse ajal.

Põhimõtteliselt on tegemist taotlemisõiguse küsimusega; seda, kas taotluse esitanud isik

kvalifitseerub taotlejaks, tuleb määruse 2023/2411 puhul aga lugeda materiaalseks ja

tõendamist vajavaks küsimuseks, mille lahendamisest oleneb ka see, kas Patendiamet on pädev

riigisisest menetlust läbi viima. Sellist küsimust ei ole otstarbekas püüda lahendada menetlusse

võtmise staadiumis. Eelnõu kohaselt on taotluse menetlusse võtmisest keeldumise asemel

kasutatud taotluse mitteesitatuks lugemise fiktsiooni, mida kasutab ka määruse 2023/2411

rakendusmäärus (art 14 lg 1 ja art 16 lg 4). Mitteesitatud taotluse puhul on õigus riigilõiv tagasi

saada ning juhul, kui taotleja siiski soovib taotlust esitada, võib seda uuesti teha, selle asemel

et vaielda menetlusse võtmisest keeldumise otsuse põhjendatuse üle.14

Senine GTKS-i § 40 lõige 3 näeb ette, et registrist teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv.

Eelnõuga on sellest nõudest ja ka riigilõivuseaduses sätestatud lõivust loobutud. Määruse

2023/2411 kohaselt registreeritakse tähised EL-i-üleses registris, Eestis registrit ei peeta. Samas

näeb määrus 2023/2411 ette taotluse, registreeringu muutmise avalduse ja registreeringu

tühistamise avalduse avaldamise vastuväidete esitamiseks, samuti riigisisese menetluse

lõppotsuse avaldamise. Arvesse võttes, et Patendiametile esitatud taotlused ja avaldused

määruses 2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatud ulatuses ning Patendiameti lõplik

seisukoht nende suhtes niikuinii tasuta avaldatakse, oleks dokumentide väljastamise eest lõivu

küsimine raskesti põhjendatav.

Senised GTKS-i §-d 41 ja 42 sätestavad geograafilise tähise tunnistuse staatuse ja selle

väljaandmise. Kuna Patendiamet eelnõu kohaselt geograafilise tähise registreerimist ei otsusta,

on tunnistust puudutavad sätted liigsed.

Senised GTKS-i §-d 43 ja 44 sisaldavad riigisisese registreeringu vaidlustamise regulatsiooni.

Kuna riigisiseseid registreeringuid eelnõu kohaselt enam ei tehta, on põhjendatud need

paragrahvid kehtetuks tunnistada. Määruses 2023/2411 on ette nähtud registreeringu muutmine

ja tühistamine, mis toimub riigisiseses ja seejärel EL-i menetluse staadiumis (eelnõukohased

GTKS-i §-d 401–403 ja 411–413). Riiklikus geograafiliste tähiste registris oleva nelja

registreeringu staatust reguleerib eelnõu üleminekusäte § 4 (vt ka seletuskirja 2. osa). Samuti

reguleerib senine GTKS-i § 46 lõige 2 kohtuvaidluses riigisisese geograafilise tähise kasutajate

teavitamise küsimust, mis määruse 2023/2411 rakendumisel ei ole enam aktuaalne. Määruse

2023/2411 kohaselt on geograafilise tähise õiguspärased kasutajad kohustatud esitama

regulaarselt kinnituse (eelnõukohane GTKS-i § 501, määruse 2023/2411 art 51), mis on

geograafilise tähise kasutamise eelduseks ning mille esitajad on järelevalveasutusele

kättesaadavad.

Senine GTKS-i § 561 on 2019. aastast pärinev menetluspädevust ja kohtualluvust puudutav

üleminekusäte, mis ei ole enam aktuaalne. Enne 2019. aasta 1. aprilli ei ole esitatud GTKS-i

alusel kohtule avaldusi, mida jätkuvalt menetletaks. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada

praktilise tähenduseta säte.

14 Määruse 2023/2411 art 7 lg 3 nõuab, et halduskoormus registreerimismenetluses peab olema minimaalne. Art 2

p b kohaselt näeb määrus ette lihtsa ja tõhusa registreerimismenetluse.

12

Eelnõu § 1 punktiga 5 (GTKS-i 4. peatüki pealkirja muutmine) täiendatakse 4. peatüki

pealkirja viitega geograafilise tähise registreeringu muutmise ja tühistamise menetlustele, mida

eelnõu kohaselt peatükis reguleerima hakatakse. Varem on (riigisisese) registreeringu

muutmine toimunud läbi vaidlustamise, seega GTKS-i 5. peatüki koosseisus. Määruse

2023/2411 kohaselt menetleb registreeringu muutmise ja tühistamise avaldusi riigisiseses

staadiumis Patendiamet, need on võrreldavad registreerimistaotluse menetlusega, mida

reguleeritakse GTKS-i 4. peatükis. Seetõttu eelistatakse lisada registreeringu muutmise ja

tühistamise menetluste uus regulatsioon (GTKS-i §-d 401–403 ja 411–413) GTKS-i 4. peatükile.

Eelnõu § 1 punktiga 6 (GTKS-i täiendamine §-ga 231) nähakse ette uus paragrahv, milles

määratletakse peamiselt viiteliselt, kes võib esitada Patendiametile määruse 2023/2411 kohase

geograafilise tähise registreerimise taotluse. GTKS-i § 231 lõikes 1 sätestatakse, et määruse

2023/2411 alusel kaitstava geograafilise tähise, millega tähistatav toode pärineb Eestist,

registreerimise taotluse võib esitada:

1) tootjarühm määruse 2023/2411 artikli 4 punkti 3 tähenduses;

2) üksik tootja määruse 2023/2411 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimustel;

3) Eesti kohaliku omavalitsuse üksus, nende maakondlik liit või muu ühendus või ettevõtluse

toetamise eesmärgil tegutsev juriidiline isik määruse 2023/2411 artikli 8 lõikes 4 ja selle

määruse rakendusaktides sätestatud tingimustel, kui taotluses määratletud geograafiline

piirkond on kohaliku omavalitsuse üksuse või nende ühenduse liikmete territooriumil või

nimetatud juriidilise isiku tegevuspiirkonnas;

4) mitu taotlejat ühiselt määruse 2023/2411 artikli 8 lõikes 5 sätestatud asjaoludel.

Lõike 1 sissejuhatavast lauseosast tuleneb, et Patendiametile esitatava taotluse esemeks oleva

geograafilise tähisega tähistatav toode peab pärinema Eestist (määruse 2023/2411 art 13 lg 1).

Määruse 2023/2411 artikli 8 lõike 1 kohaselt on regulaarseks taotlejaks tootjarühm. Tootjarühm

on määruse 2023/2411 artikli 4 punktis 3 määratletud kui „mis tahes õiguslikus vormis ühendus,

kuhu peamiselt kuuluvad ühe ja sama tootega tegelevad tootjad“. Tootja tähendab seejuures

ettevõtjat, kes tegeleb käsitöönduslike ja tööstustoodete ühe või mitme tootmisetapiga (art 4

p 2). Käsitöönduslikud ja tööstustooted on tooted, mis on valmistatud kas täielikult käsitsi või

käsitööriistade või digitaalsete vahendite abil või kasutades mehaanilisi vahendeid, kusjuures

käsitsi tehtu on lõpptoote oluline osa, või toodetud standardiseeritud viisil, sealhulgas

seeriatootmises ja masinaid kasutades (art 4 p 1). Tootmisetapi all mõistetakse mis tahes etappi

tootmises, kuni „toode on viidud turulelastavale kujule“ (art 4 p 4).15

Määruses 2023/2411 määratletud tootjarühm on EL-i õiguse autonoomne mõiste, mida on

kasutatud ka muudes geograafilise tähise kaitse alastes EL-i määrustes. Selle tunnus „mis tahes

õiguslikus vormis ühendus“ lubab järeldada, et juriidilise vormi järgi võib olla tegemist nii Eesti

õiguse tähenduses kasumit taotleva juriidilise isikuga (osaühing, mille osanikud vastavad tootja

definitsioonile; samuti nt täis- või usaldusühing, aktsiaselts või tulundusühistu), kasumit mitte

taotleva juriidilise isikuga (mittetulundusühing, sihtasutus), hüpoteetiliselt ka avalik-õigusliku

juriidilise isikuga, samuti juriidilise isiku staatuseta tootjaid koondava ühendusega, eeskätt

seltsinguga. Juriidilise isiku staatuseta rühma puhul on asjakohane rühma esindamise pädevus

ja volikirja või seda asendava volitusi määrava dokumendi olemasolu (nt võib volitus olla kirjas

seltsingulepingus, millisel juhul puudub alus eraldi volikirja nõuda). Ükski riigisisene

15 Määruse eestikeelne tekst on ebaõnnestunud. Art 4 p 4 ‘production step’ means any stage of production,

including manufacturing, processing, obtaining, extracting, cutting or preparation, up to the point where the

product is in a form such that it can be placed on the market.

13

definitsioon ei näi õiguslikult võimalik, sest võib kitsendada tootjarühma autonoomset

tähendust EL-i õiguses. Seega tuleb taotluse dokumentides küllaldaselt tõendada, et taotluse

esitanud entiteet koondab tootjaid määruse tähenduses.

Määruse 2023/2411 artiklis 45 on sätestatud tootjarühma ülesanded. Kuna need sätted on

siduvad, ei ole neid eelnõus dubleeritud, välja arvatud GTKS-i § 231 lõikes 4 rõhutatud

kohustus võimaldada igal tootjal, kes ei ole algselt rühma kuulunud, rühmaga ühineda ilma

diskrimineerivate piiranguteta (määruse 2023/2411 art 45 lg 1). Samuti on lõikes 4 otsustatud

lubada (määruse viidatud sätte kohaselt on riigil selles küsimuses vabadus) tootjarühma koos

tootjatega kuuluda ka muudel geograafilise tähise kaitsest huvitatud isikutel, sealhulgas

kohaliku omavalitsuse üksused ja ühendused, kui tootjarühma põhikirjas või seda asendavas

dokumendis ei ole ette nähtud teisiti. Muuks isikuks võib olla näiteks geograafilise tähisega

tähistatud toote turustaja, tarbijaid koondav ühendus, kohaliku omavalitsuse ettevõtluse

toetamise sihtasutus vm. Otsustav sõna muude isikute liikmeks lubamisel on eelnõu kohaselt

siiski tootjarühmal endal; rühm ei tohi piirata tootjate liikmeks astumist, kuid võib otsustada, et

rühma kuuluvad ainult tootjad.

Erandlikult võib taotlejaks olla üksiktootja. Määruse 2023/2411 artikli 8 lõikes 2 on sellele

olukorrale ranged tingimused, nimelt peab asjaomane isik olema ainus tootja, kes soovib

taotlust esitada, ning taotluses määratletud geograafiline piirkond peab olema määratletud

lähtuvalt territooriumi konkreetsest osast, viitamata omandipiiridele, ning selle tunnused

erinevad märgatavalt geograafiliste naaberpiirkondade omadest või toote tunnused erinevad

geograafilistes naaberpiirkondades toodetavate toodete tunnustest. Rakendusmääruse art 3

täpsustab neid tingimusi. Üksiktootja peab GTKS-i § 231 lõike 2 kohaselt taotluses põhistama

ja esitama selle kohta tõendeid, et kõik määruse 2023/2411 artikli 8 lõikes 2 sätestatud

tingimused on täidetud; sellise põhistuse puudumine on taotluse kõrvaldatav puudus. Taotleja

ainsaks tähise kaitsest huvitatud tootjaks olemist kui negatiivset asjaolu ei ole võimalik taotluse

esitamisel absoluutse kindlusega tõendada ning muud huvitatud tootjad saavad taotleja ainulise

staatuse vaidlustada vastuväites; vastuväitemenetluses võib konsultatsioonide tulemusel

taotlejate ring täieneda. Kuigi geograafilise tähise puhul ei omanda taotleja ainuõigusi ega

tähise ainukasutusõigust, on määruses 2023/2411 ette nähtud mõned taotlejaks olemise eelised

(nt art 32 lg 3 kohane õigus taotleda registreeringu tühistamist selle alust esitamata, vt

rakendusmääruse art 25 lg 2). Rakendusmääruse artikli 3 lõikes 2 on rõhutatud, et ka juhul, kui

geograafiline tähis viitab üksiktootja omandile, ei omanda ta ainuõigust tähisele ning seda

võivad õiguspäraselt kasutada ka teised tootjad määruse 2023/2411 artikli 4 lõike 2 tähenduses.

Samuti võib erandlikult taotlejaks olla Eesti linn või vald, maakondlik omavalitsuste liit (mitte

aga üleriigiline liit, kuna määruse 2023/2411 artikli 8 lõikes 4 on rõhutatud kohalikku või

regionaalset asutust) või muu ühendus (mitte tingimata kohaliku omavalitsuse üksuste liitude

seaduse tähenduses; nt eri maakondade omavalitsusi koondav ühendus) või ettevõtluse

toetamise eesmärgil tegutsev juriidiline isik (nt ettevõtluse toetamiseks loodud sihtasutus)

määruse 2023/2411 artikli 8 lõikes 4 ja selle määruse rakendusaktides sätestatud tingimustel.

Selle esimeseks tingimuseks on, et taotluses määratletud geograafiline piirkond on taotlejaks

oleva linna või valla või nende ühenduse liikmete territooriumil või nimetatud juriidilise isiku

tegevuspiirkonnas. Teiseks tuleb taotlejal (ja taotluse heakskiitmise korral selle EL-i staadiumi

menetlusse esitamisel Patendiametil) delegeeritud määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt veenduda,

et linna, valla, nende ühenduse või nimetatud juriidilise isiku staatus taotlejana on põhjendatud

eraldi dokumendis, mis kuulub taotlust täiendavate dokumentide hulka, ning on asjakohane

14

konkreetse taotluse kontekstis. Seejuures tuleb viidata Eesti seadusele, määrusele või

haldusaktile, millest on tuletatav taotleja pädevus konkreetset taotlust esitada. Seda kohustust

on rõhutatud GTKS-i § 231 lõikes 3.

Juhul kui geograafilise tähisega tähistatav toode pärineb piiriülesest geograafilisest piirkonnast,

võib mitu taotlejat eri riikidest (liikmesriikidest või kolmandatest riikidest) esitada ühise

taotluse (määruse 2023/2411 art 8 lg 5; eelnõukohane GTKS-i § 231 lg 1 p 4). Hüpoteetiliselt

võib olla tegu näiteks Valga linnas või Setomaal toodetava traditsioonilise tootega, mille tootjad

on kahel või kolmel pool piiri. Sel juhul saavad taotlejad taotluse esitada koos. Kuigi määrus

seda ei reguleeri, võib olla asjakohane ühise esindaja volitamine, kes valitud riigi pädevas

asutuses taotlejaid esindab. Määrus 2023/2411 ei näe sõnaselgelt ette võimalust ühise taotluse

esitamiseks muus kui piiriüleses olukorras. Samas on võimalik ühiseid taotlejaid käsitada

tootjarühmana.

GTKS-i § 231 lõikes 5 sätestatakse taotleja abistamise põhimõtted. Määruse 2023/2411 artikli 8

lõike 3 kohaselt tuleb kohalikel ja regionaalsetel üksustel, mille piirides tootjad tegutsevad,

lubada taotlejaid abistada taotluse koostamisel ja menetluses. Eelnõus on sama põhimõtet

järgitud nii, et abi võivad anda ka omavalitsuste ühendused või ettevõtluse toetamise eesmärgil

tegutsevad juriidilised isikud, täpsustades, et abi osutatakse taotleja soovil ja oma pädevuse

raamides ning see ei hõlma õigusteenuse osutamist. Samas GTKS-i § 231 lõikes on viidatud

määruse 2023/2411 artikli 10 lõikele 2, mille kohaselt Patendiamet abistab väikese või

keskmise suurusega ettevõtjast (MSME) taotlejat või nende rühma, kui see selleks soovi

avaldab, koonddokumendi koostamisel, kusjuures taotluse eest jääb vastutama ikkagi taotleja.

Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse GTKS-is läbivalt sõna „registreerimistaotlus“ sõnaga

„taotlus“. Lühend ise on antud eelnõukohase GTKS-i § 231 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas.

Analoogilist lühendamist on kasutatud ka kaubamärgiseaduses (§ 8 lg 2).

Eelnõu § 1 punktides 8–11 (GTKS-i § 24 muutmine) on muudetud määrusest 2023/2411 ja

selle rakendusaktidest tulenevaid geograafilise tähise registreerimise taotluse nõudeid.

GTKS-i § 24 lõike 1 muudetud teksti (eelnõu § 1 p 8) kohaselt võib taotleja taotleda sellise

geograafilise tähise registreerimist, mis vastab määruse 2023/2411 artiklis 6 sätestatule ja mille

puhul puuduvad selle määruse artikli 32 lõikes 1 viidatud tühistamise alused. Säte on

analoogiline kehtetuks tunnistatava GTKS-i § 9 lõikega 2, kuid selle viiteline sisu tuleneb

määrusest 2023/2411 ja seda eelnõukohases GTKS-is ei korrata. Teisisõnu sätestatakse lõikes

1 viiteliselt geograafilise tähise kaitse kriteeriumid.

Määruse 2023/2411 artikli 6 lõike 1 kohaselt peab geograafilise tähisega tähistatav toode kaitse

saamiseks pärinema konkreetsest kohast, piirkonnast või riigist, selle teatav omadus, maine või

muu tunnus peab tulenema peamiselt tema geograafilisest päritolust ning selle

tootmisetappidest vähemalt üks peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Toote

termin on defineeritud määruse 2023/2411 artikli 4 punktis 1. Selle määruse artikli 6 lõike 2

kohaselt ei hõlma geograafiliste tähiste kaitse tooteid, mis on vastuolus avaliku korraga. Kuna

artiklis 6 kasutatud terminid on osalt täpsemalt seletamata, tuleb neid lugeda EL-i õiguse

autonoomseteks mõisteteks, mille täpsem defineerimine Eesti õiguses ei ole lubatav.

15

Määruse 2023/2411 artikli 32 lõike 1 kohaselt tühistatakse geograafilise tähise registreering,

kui tähis registreeriti vastuolus määruse 2023/2411 artikli 42 lõikega 1, artikli 43 lõigetega 1

või 2 või artikli 44 lõikega 2.

- Määruse 2023/2411 artikli 42 lõike 1 kohaselt ei registreerita üldmõistet geograafilise

tähisena. Samas võetakse lõike 2 kohaselt selleks, et otsustada, kas mõiste on üldmõiste,

arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige olukorda tarbimispiirkondades ja liidu või

liikmesriigi asjakohast õigust. Määruse 2023/2411 artikli 4 punkti 6 määratluse kohaselt

on üldmõiste „tootenimi, mis vaatamata oma seotusele selle koha, piirkonna või riigiga,

kus toodet algselt toodeti või turustati, on saanud liidus selle toote tavanimetuseks;

teatavat tooteliiki või teatavaid toote omadusi kirjeldav mõiste, mis käibib liidus

tavakasutuses, või mõiste, mis ei viita ühele konkreetsele tootele“.

- Määruse 2023/2411 artikli 43 lõike 1 kohaselt taotlus, mis on esitatud pärast seda, kui

liidus on juba esitatud taotlus täielikult või osaliselt homonüümse nimetuse kohta või

kui selline nimetus on liidus geograafilise tähisena kaitstud, lükatakse tagasi, välja

arvatud juhul, kui kohaliku ja traditsioonilise kasutuse tingimused ning kahe

homonüümse nimetuse esitusviisid on praktikas piisavalt eristatavad, võttes arvesse

vajadust tagada asjaomaste tootjate võrdne kohtlemine ja vajadust tagada, et tarbijaid ei

eksitata toodete tegeliku olemuse või geograafilise päritolu osas. Artikli 43 lõike 2

kohaselt ei registreerita nimetust, mis on täielikult või osaliselt homonüümne

nimetusega, mille kohta on esitatud taotlus või mis on liidus geograafilise tähisena

kaitstud, kui see võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse toote tegeliku geograafilise

päritolu suhtes, isegi kui kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna

või -koha nimetus on täpne.16 Nagu on täpsustatud määruse 2023/2411 artikli 43

lõikes 3, loetakse taotletud või kaitstud geograafiliseks tähiseks, n-ö varasemaks

tähiseks (KaMS-i § 11 analoogiat kasutades) tähis, mis on juba registreeringuna EL-i-

ülesesse registrisse kantud, samuti mille registreerimist on taotletud tingimusel, et need

registrisse kantakse, aga ka määruse 2019/1753 alusel kaitstud tähised ja tähised, mida

kaitstakse EL-i ja vähemalt ühe kolmanda osapoole vahelise rahvusvahelise kokkuleppe

alusel.

- Määruse 2023/2411 artikli 44 lõike 2 kohaselt lükatakse geograafilise tähise

registreerimise taotlus tagasi juhul, kui geograafilise tähisena esitatud nimetus võib

põhjustada kaubamärgi mainet või märgi üldtuntust arvesse võttes tarbija eksitamist

toote tegeliku olemuse suhtes.

Eelnõu ei eelda, et taotletava geograafilise tähise kaitstavus on objektiivne fakt, mida taotleja

peab taotlust esitades suutma tõendada. Siiski ei ole heauskne esitada taotlus juhul, kui taotleja

on teadlik tähise kaitsekriteeriumidele mittevastavusest või tühistamise asjaolude olemasolust.

Ka Patendiamet, kontrollides taotluse sisu vastavust määruse 2023/2411 nõuetele, saab lähtuda

üksnes teadaolevatest või kättesaadavatest üheselt tõlgendatavatest asjaoludest, millest tuleneb

tähise ja kaitse kriteeriumide vastuolu. Selleks et registrisse ei satuks ega jääks kaitset mitte

väärivad geograafilised tähised, on ette nähtud vastuväite- ja registreeringu tühistamise

menetlused.

16 Artikli 43 lõike 2 eestikeelne tekst on arusaamatu. Ingliskeelne tekst: A name that is wholly or partly

homonymous with a name applied for or protected as a geographical indication in the Union, and that is liable to

mislead the consumer as to the true geographical origin of a product shall not be registered even if the name of

the actual territory, region or place of origin of the product in question is accurate.

16

GTKS-i § 24 lõike 2 muudetud tekstis (eelnõu § 1 p 9) on loetletud taotlust moodustavad

põhilised dokumendid. Kuna nende dokumentide sisu nõuded tulenevad väheste eranditega

määrusest 2023/2411 (art-d 9–11), selle lisas 2 olevast koonddokumendi standardvormist ja

määruse rakendusaktidest, on eelnõu regulatsioon viiteline. Taotluse koosnemine

koonddokumendist, tootespetsifikaadist ja taotlust täiendavatest dokumentidest on sätestatud

määruse 2023/2411 artikli 13 lõikes 2.

GTKS-i § 24 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotlus sisaldama määruse 2023/2411 artikli 10

lõikes 1 ja selle määruse rakendusaktides sätestatule vastavat koonddokumenti, milles on

esitatud geograafilise tähisena kaitstav nimetus, tähisega tähistatav toode, toote kirjeldus,

geograafilise piirkonna täpne määratlus ning toote ja geograafilise piirkonna seose kirjeldus.

Rakendusmääruse artikli 12 kohaselt peab geograafiline piirkond olema määratletud täpselt ja

ühemõtteliselt, näiteks kaarti kasutades. Koonddokument koostatakse elektroonilises taotluste

esitamise süsteemis ning selle tulemus vastab määruse 2023/2411 lisas 2 toodud

standardvormile (rakendusmääruse art 10 lg 4).

Kuigi koonddokumenti on nimetatud esimesena, on õiguslikult olulisem tootespetsifikaat,

millele toode peab vastama, et geograafiline tähis oleks kaitstav. Tootespetsifikaat peab

määruse 2023/2411 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt tõendama, et kõik artikli 6 lõikes 1

sätestatud nõuded on täidetud. Tootespetsifikaat peab olema objektiivne ja mittediskrimineeriv

ning selles peavad olema esitatud asjaomases määratletud geograafilises piirkonnas toimuvad

tootmisetapid. Taotluse koonddokument ei tohi olla vastuolus tootespetsifikaadiga. Selle eest

peab kokkuvõttes kandma hoolt Patendiamet. Kui vastuolu ilmneb hilisemas menetluse etapis,

on Patendiameti ülesanne tagada koonddokumendi andmete vastavus tootespetsifikaadile ning

avaldatud teabe adekvaatsus (rakendusmääruse art 10 lg 1). Nagu eespool nimetatud, võib

Patendiamet teatud tingimustel osutada abi koonddokumendi koostamisel (eelnõukohase

GTKS-i § 231 lg 5 teine lause).

Kui koonddokument sisaldab füüsilise isiku nimesid, siis need avaldatakse (samas ei nõua

määrus 2023/2411 taotleja andmete esitamist koonddokumendis) (rakendusmääruse art 10

lg 2). Koonddokument peab olema kokkuvõtlik, reeglina mitte üle 2500 sõna (rakendusmääruse

art 10 lg 3).

GTKS-i § 24 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab taotlus sisaldama määruse 2023/2411 artiklis 9 ja

selle määruse rakendusaktides sätestatule vastavat tootespetsifikaati. Tootespetsifikaadi

sisunõuded on määratud määruse 2023/2411 artikli 9 lõike 1 teises lõigus ja selle punktides a–

j, mille kordamine eelnõus ei ole vajalik, kuid mis on järgnevad:

a) geograafilise tähisena kaitstav nimetus, mis võib olla toote tootmiskoha geograafiline

nimi või määratletud geograafilises piirkonnas kaubandustegevuse käigus või tavakeeles toote

kirjeldamiseks või sellele osutamiseks kasutatav nimetus;

b) tooteliik;

c) toote kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine;

d) asjaomase, artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud määratletud geograafilise piirkonna

kirjeldus ja teave, millega määratakse kindlaks selle geograafilise piirkonna ning toote artikli 6

lõike 1 punktis b osutatud teatava omaduse, maine või muu tunnuse vaheline seos;

e) tõendid selle kohta, et toode on pärit artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud

määratletud geograafilisest piirkonnast, sealhulgas teave selle kohta, millised tootmisetapid

toimuvad selles määratletud geograafilises piirkonnas;

17

f) tootmismeetodite kirjeldus ning asjakohasel juhul kasutatavad traditsioonilised

meetodid ja konkreetsed tavad;

g) pakendamisega seotud teave, kui taotleja on kindlaks määranud, et pakendamine peab

toimuma asjaomases määratletud geograafilises piirkonnas, mispuhul esitab taotleja piisavalt

tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab toimuma selles piirkonnas;

h) toote märgistamise erinõuded;

i) teadaanne igast sellisest tootmisetapist, mille viib läbi üks või mitu tootjat sellises

liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole see liikmesriik või kolmas riik, kust toote nimetus

pärineb, ning kõikidest konkreetsetest sätetest sellega seoses nõuetele vastavuse

kontrollimiseks;

j) muud kohaldatavad nõuded, mille liikmesriigid või tootjarühm on ette näinud,

eeldusel et need nõuded on objektiivsed, mittediskrimineerivad ning kooskõlas liidu ja

liikmesriigi õigusega.

Rakendusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt teeb EUIPO kättesaadavaks tootespetsifikaadi

vormi, mida on otstarbekas järgida ka riigisiseses menetluses. On praktiline, et Patendiamet

teeb selle vormi eestikeelse tõlke kasutajatele kättesaadavaks. Rakendusmääruse artikli 8

kohaselt sisaldab tootespetsifikaat ka toote päritolu tõendamise protseduure, mis on vajalikud

geograafilise tähise kasutamise õiguspärasuse tõendamisel ja kontrollimisel. Rakendusmääruse

artikli 9 kohaselt juhul, kui geograafiline tähis registreeritakse mitme erineva toote

tähistamiseks, peab tootespetsifikaadis nende toodete kohta esitatud teave olema eristatav.

GTKS-i § 24 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab taotlus sisaldama määruse 2023/2411 artikli 11

lõikes 1 ja selle määruse rakendusaktides sätestatule vastavaid taotlust täiendavaid dokumente,

milles on esitatud muu hulgas taotleja ning järelevalveasutuse nimi ja kontaktandmed, taotleja

esindaja andmed, füüsilisest isikust taotleja kodakondsuse andmed, samuti taotlemise õigust

põhjendavad andmed kooskõlas eelnõukohase GTKS-i § 231 lõikega 3 ja piiranguid või

üleminekumeetmeid puudutavad andmed, kui need on asjakohased. Määruse 2023/2411 artikli

11 lõike 1 kohaselt sisaldavad taotlust täiendavad dokumendid:

a) taotleja nime ja kontaktandmeid;

b) artikli 50 lõike 1 kohaselt määratud pädeva asutuse ning asjakohasel juhul artikli 51

lõike 5 punktis b, artikli 52 lõike 1 punktis b ja artikli 53 punktis b osutatud, tootespetsifikaadile

vastavust kontrolliva tootesertifitseerimisasutuse või füüsilise isiku nime ja kontaktandmeid;

c) teavet geograafilise tähise kasutamise või kaitse mis tahes piirangute kohta ning

teavet mis tahes üleminekumeetmete kohta, mille on välja pakkunud taotleja või riiklik pädev

asutus, eelkõige pärast taotluse ja vastuväidete läbivaatamist riikliku pädeva asutuse poolt;

d) muud teavet, mida liikmesriik või taotleja peab asjakohaseks.

Taotleja nime ja kontaktandmeid on täpsustatud delegeeritud määruse artikli 1 lõikes 1.

Kontaktandmed sisaldavad aadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Samad kontaktandmed

tuleb esitada ka „artikli 50 lõike 1 kohaselt määratud pädeva asutuse“ kohta, kelleks eelnõu

kontekstis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Määruse 2023/2411 artikli 11 lõike 1

punkti b ülejäänud tekst ei ole eelnõu ega nimetatud määruse Eestis rakendamise kontekstis

asjakohane. Delegeeritud määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt peab füüsilisest isikust taotleja

puhul olema näidatud ka kodakondsus. Rakendusmääruse artikli 11 kohaselt teeb EUIPO

kättesaadavaks taotlust täiendavate dokumentide vormi, mida on otstarbekas järgida ka

riigisiseses menetluses. On praktiline, et Patendiamet teeb selle vormi eestikeelse tõlke koos

riigisiseste täiendustega kasutajatele kättesaadavaks.

18

Lisaks määruses 2023/2411 ja rakendusaktides nõutule on eelnõukohases GTKS-i § 24 lõike 1

punktis 3 nimetatud taotleja esindaja andmeid (patendivoliniku korral piisab nimest, muu

esindaja korral, kes ei ole taotlejana andmeid esitanud, võib olla vaja ka kontaktandmeid) ning

taotlemise õigust põhjendavad andmed kooskõlas eelnõukohase GTKS-i § 231 lõikega 3.

GTKS-i § 24 lõike 1 punktide 5 ja 6 (eelnõu § 1 p-d 10 ja 11) kohaselt esitatakse taotluses ka

volikiri, kui tootjarühmal või ühistel taotlejatel (piiriülese tähise puhul) on ühine esindaja,

samuti andmed tasutud riigilõivu kohta kooskõlas GTKS-i §-ga 474. Kui taotlejatel ühist

esindajat ei ole või kui lõiv ei ole tasutud enne taotluse esitamist, volikirja või riigilõivu

tasumise andmeid ei lisata.

Määruse 2023/2411 artikli 7 lõike 1 kohaselt koosneb geograafilise tähise registreerimise

menetlus üldjuhul riigisisesest ja EL-i tasandi staadiumist. Liikmesriik kehtestab ja avaldab

määruse 2023/2411 artikli 17 esimese lause kohaselt riigisiseses staadiumis tõhusa, ettenähtava

ja viivitusteta menetluse reeglid, sh tähtajad ja menetluse kestuse.

Eelnõu § 1 punktides 12 ja 13 (GTKS-i § 27 muutmine) sätestatakse nõuded geograafilise

tähise registreerimise taotluse esitamisele ning Patendiameti pädevuse määramine.

GTKS-i § 27 lõike 1 muudetud tekstis on täpsustatud, et taotlus esitatakse Patendiametile

elektrooniliselt, kasutades taotluste elektroonilise esitamise süsteemi, ja eesti keeles ning et

taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv. Taotluse esitamist selle riigi pädevale asutusele, kust

toode pärineb, reguleerib määruse 2023/2411 artikli 13 lõige 1. Taotluse elektroonne esitamine

on kooskõlas sama artikli lõikega 3.

GTKS-i § 27 uues lõikes 5 nähakse kooskõlas määruse 2023/2411 artikli 12 lõikega 1 ette, et

Patendiamet on viidatud määruse sätte tähenduses pädev asutus taotluste, registreeringu

muutmise ja registreeringu tühistamise riigisiseses menetluses. Sellest määramisest tuleb

kooskõlas määruse 2023/2411 artikli 12 lõikega 3 teavitada Euroopa Komisjoni hiljemalt 2025.

aasta 1. detsembril.

Eelnõu § 1 punktides 14–16 ajakohastatakse GTKS-i § 28 regulatsiooni, ühtlustades seda

kaubamärgiseaduse analoogiliste sätete sõnastusega (KaMS-i § 13). Samuti muudetakse

sõnastust üldisemaks, kuna muudetud GTKS reguleerib ka registreeringu muutmise või

tühistamise riigisisest staadiumi. Patendivoliniku volikirja esitamise tähtaega on eelnõukohases

GTKS-i § 28 lõikes 5 lühendatud ühele kuule, kuna esiteks on patendivolinikult volikirja

nõudmine erandlik ning teiseks on kahekuuline, pikendamise võimalusega tähtaeg

ebaproportsionaalselt pikk olukorras, kus taotlejaks peab olema Eestis tootmisega tegelev isik

või nende rühm. Määrus 2023/2411 ei reguleeri taotleja esindamise nõudeid ning menetluse

riigisiseses staadiumis on see jäetud liikmesriigi korraldada.

Eelnõu § 1 punktides 17–19 ajakohastatakse GTKS-i § 281 regulatsiooni, mis puudutab

teadete esitamist taotlejale või tema esindajale. Sätete sõnastust on ühtlustatud

kaubamärgiseaduse analoogilise regulatsiooniga (KaMS-i § 131). Lõikest 2 on jäetud välja viide

registrile, kuna Patendiamet geograafiliste tähiste registrit enam ei pea. Olulisem on lõike 4

muudatus, milles on võetud arvesse taotluste esitamise elektroonilise süsteemi kasutamist, mis

võimaldab eeldatavasti ka taotlejale või tema esindajale teateid kättesaadavaks teha. Lõike

19

teises lauses on analoogiliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lõikega 51 reguleeritud

teate kättetoimetatuks lugemise presumptsiooni, kui on kasutatud isiku poolt Patendiametile

teatatud või äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressi.

Eelnõu § 1 punktides 20 ja 21 (GTKS-i § 30 muutmine) reguleeritakse taotluse menetlusse

võtmine. Üldjuhul tuleb esitatud taotlus – kogum dokumente, mis on ilmselt geograafilise tähise

registreerimise taotlus – menetlusse võtta viivitamata, kui on tasutud riigilõiv. Kui siiski esineb

asjaolusid, mis takistavad taotluse menetlusse võtmist, nt kui puudub taotleja e-posti aadress,

annab Patendiamet GTKS-i § 30 uue lõike 3 kohaselt taotlejale sellest teada ja võimaldab

takistuse kõrvaldada. Kui takistus jääb kõrvaldamata, ei loeta taotlust esitatuks. Sama tagajärg

on ka olukorras, kus taotleja võtab taotluse oma sooviavaldusega tagasi. Taotluse, mida ei ole

loetud esitatuks, võib taotleja uuesti esitada. Mõlemal taotluse mitteesitatuks lugemise juhul on

taotlejal õigus tasutud riigilõiv tagasi saada. Riigilõivu tagasisaamiseks tuleb esitada eraldi

avaldus.

GTKS-i § 30 uus lõige 5 paneb Patendiametile kohustuse teavitada taotlejat taotluse

menetlusse võtmisest või sellest, et taotlus on loetud mitteesitatuks ja taotlejal (või muul isikul,

kes riigilõivu on tasunud) on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada. Eelnõu ei näe ette tähtaega

taotluse mitteesitatuks lugemisest teavitamiseks, seega tuleb lähtuda mõistlikust ajast või

kokkulepitud tähtajast, mille jooksul taotlejal oli võimalus taotluse menetlusse võtmise

takistused kõrvaldada või riigilõiv tasuda. Patendiamet ei pea teatama sellest olukorrast, kui

taotleja võttis taotluse oma sooviavaldusega tagasi ja riigilõivu ei olnud tasutud.

Eelnõu § 1 punktides 22 ja 23 (GTKS-i § 32 muutmine) reguleeritakse taotluse menetluse

esimene etapp (avaldamiseelne kontroll). Nimelt koosneb taotluse menetluse riigisisene

staadium Patendiameti esialgsetest toimingutest (määruse 2023/2411 art 14), taotluse

avaldamisest vastuväidete esitamiseks ja nende suhtes kokkuleppeni jõudmisest

konsultatsioonide teel (määruse 2023/2411 art 15) ning Patendiameti kontrolli lõpuleviimisest

pärast vastuväidete esitamist või esitamise võimaldamist (kui vastuväiteid ei esitatud) (määruse

2023/2411 art 16).

GTKS-i § 32 lõike 1 kohaselt vaatab Patendiamet menetlusse võetud taotluse esialgu läbi,

kontrollides mõjusaid ja läbipaistvaid mehhanisme kasutades (määruse 2023/2411 art 14 lg 1

sõnastus, vrd rakendusmääruse art 14 lg 8), kas taotlus vastab määruse artiklites 6 ja 8 osutatud

nõuetele (kaitse kriteeriumidele vastamine, vastuolu puudumine avaliku korraga, taotleja õigus

taotlust esitada) ning kas taotluses on esitatud artiklites 9, 10 ja 11 osutatud vajalik teave.

Eelnõus on sätestatud, et kõnealune läbivaatamine peab jõudma lõpule kolme kuu jooksul

taotluse menetlusse võtmisest alates. Tegelik läbivaatamise aeg oleneb taotluse iseloomust ja

kvaliteedist, seega võib selleks kuluda mõnikord vähem aega. Kuna kontrollitavad asjaolud on

eelnõu kohaselt reguleeritud (üldjuhul viidetena määrusele 2023/2411 ja selle

rakendusaktidele) GTKS-i § 231 lõigetes 1–3 ja § 24 lõigetes 1 ja 2, on ka GTKS-i § 32 lõike 1

punktis 1 viidatud nendele GTKS-i sätetele. Eraldi on GTKS-i § 32 lõike 1 punktis 2 rõhutatud

vajadust veenduda selles, et taotluse dokumentides puuduvad ilmsed vead ning et

koonddokumendi andmed on kooskõlas tootespetsifikaadis toodud kirjelduste ja andmetega

(vrd rakendusmääruse art 14 lg 1, samuti delegeeritud määruse art 2 lõiked 1 ja 2; viidatud

sätted reguleerivad vahetult EL-i ameti toiminguid taotluse vastuvõetavuse kontrolli

staadiumis, mis on analoogiline riigisisese avaldamiseelse menetlusega). Rõhutada tuleb, et

Patendiameti esialgne kontroll ei ole lõplik (järgneva vastuväitemenetluse käigus võib taotlus

20

muutuda), kuid peab eeskätt ära hoidma vormiliste või ilmsete sisuliste puudustega, sh ilmsete

keele-, trüki- ja faktivigadega, sisuliselt vastuoluliste ja õigustamatult esitatud taotluste

avaldamise.

GTKS-i § 32 lõike 2 kohaselt teatab Patendiamet juhul, kui taotluses on (sisulisi või vormilisi)

puudusi või muid menetlust takistavaid asjaolusid, sellest taotlejale ning määrab puuduste

kõrvaldamiseks ja lisateabe või selgituste andmiseks kuni kahekuulise tähtaja (määruse

2023/2411 art 14 lg 2). Lühema kui kahekuulise tähtaja määramist on eelnõuga võimaldatud

lihtsamate puuduste puhuks, et ära hoida menetluse venimist pika standardtähtaja (alati kaks

kuud) tõttu. Lisateabe küsimise võimalus on lisatud määruse 2023/2411 rakendusmääruse

artikli 14 lõike 9 eeskujul. Patendiamet selgitab tähtaja määramise teates puuduste

kõrvaldamata ja lisateabe või selgituste andmata jätmise tagajärgi (vrd delegeeritud määruse

art 2 lg 3, rakendusmääruse art 14 lg 3), et taotleja saaks nendega vastuse koostamisel või

vastamata jätmisel arvestada.

GTKS-i § 32 lõike 3 kohaselt võib puuduste kõrvaldamise või teabe või selgituse andmise

tähtaega taotleja avalduse alusel pikendada. Seni kehtinud korra asemel, kus pikendamine

toimus kahe kuu kaupa kokku kuue kuuni ja pikendamise eest tuli tasuda riigilõiv, on eelnõu

kohaselt kasutatud sõnastust, mis võimaldab tähtaega pikendada kuni kuue kuuni algse tähtaja

määramisest arvates ka ühekordse põhistatud avalduse alusel. Riigilõivu pikendamise eest ei

nõuta. Muudetud regulatsioon võimaldab arvesse võtta asjassepuutuva puuduse, teabe või

selgituse laadi, juhtumi asjaolusid ja pikendamise avalduse sisulist põhistatust ning samal ajal

ära hoida menetluse põhjendamatut seisakut. Tähtaega võib pikendada vähemas ulatuses, kui

avalduses taotletud. Tähtaja pikendamine on erandlik asjaolu, mis peab olema kättesaadav

vajaduse korral, mitte aga taotleja õigus, mida ta saab riigilõivu tasudes igal juhul kasutada.

Eelnõuga lisandunud GTKS-i § 32 lõikes 4 on täpsustatud, et sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3

nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul määrata korduvalt, nt kui taotluse menetluse

hilisemas staadiumis ilmnevad kogutud info põhjal uued sisulised puudused, kui taotlust on

taotleja algatusel või vastuväitemenetluse tõttu muudetud või kui tekib vajadus lisateabe või

selgituse järele. Uue puuduste kõrvaldamise tähtaja määramine peab olema põhjendatud ning

tähtaja määramise kordade arvu tuleks hoida pigem minimaalsena.

Eelnõu § 1 punktis 24 (GTKS-i § 33 muutmine) on täpsustatud, et taotleja õigus teha taotluses

parandusi ja täiendusi on menetluslikel eesmärkidel ajaliselt piiratud. Taotlejal on selleks täielik

vabadus enne taotluse menetlusse võtmist ning samuti menetluse kestel kuni taotluse

avaldamiseni eelnõukohase seaduse § 37 lõike 2 kohaselt. Kui parandusi või täiendusi oleks

vabadus teha ka pärast avaldamist, tähendaks see uut taotluse kontrolli ja avaldamist ning ei

võimaldaks sujuvalt taotluse menetlust edasi ja lõpule viia.

Eelnõu § 1 punktid 25 ja 26 (GTKS-i § 34 muutmine) sisaldavad täpsustusi taotluse

tagasivõtmise regulatsioonis. Esiteks on eelnõukohases GTKS-i § 34 lõikes 1 täpsustatud, et

kui menetlus on jõudnud EL-i-ülesesse staadiumi ja taotluse tagasivõtmisest on teatatud Eesti

Patendiametile, teavitab Patendiamet taotluse tagasivõtmisest menetluse eest selles staadiumis

vastutavat EL-i ametit. Säte vastab määruse 2023/2411 rakendusmääruse artikli 14 lõikele 4.

Teiseks on GTKS-i § 34 lõikes 2 asendatud taotluse tagasivõetuks lugemise alus: tagasivõetuks

loetakse taotlus juhul, kui taotleja ei ole GTKS-i § 32 lõikes 2 või 3 nimetatud tähtaja jooksul

21

üldse vastanud. Kui taotleja küll vastab, aga vastusega ei kõrvaldata puudust või ei anta

Patendiameti päritud teavet ega selgitust, siis tuleb Patendiametil teha lünkliku vastuse sisulise

hindamise tulemusel taotluse tagasilükkamise otsus (eelnõukohane GTKS-i § 37 lg 1).

Eelnõu § 1 punktidega 27 ja 28 (GTKS-i §-de 35 ja 36 muutmine) muudetakse taotluse

menetluse lõpetamise ja taastamise regulatsiooni.

GTKS-i § 35 on eelnõus muudetud sisuliselt. Nimelt on kehtiva redaktsiooni kohaselt

menetluse lõpetamiseks taotluse tagasivõtmise või tagasivõetuks lugemise korral vaja

menetluse lõpetamise otsust. Eelnõus on sellest otsusest loobutud, kuna taotluse tagasivõtmine

on fakti küsimus ning taotluse tagasivõetuks lugemine on samuti faktile – tähtajal vastamata

jätmisele – õigusliku sisu andmine. Kummagi puhul saaks otsus olla vaid fakti fikseerimine.

Eelnõu kohaselt lõpetatakse menetlus mõlemal juhul otsuseta, küll aga annab Patendiamet

mõlemal juhul taotlejale teada menetluse lõpetamisest. Samuti on eelnõus täpsustatud, et tagasi

võetud või tagasivõetuks loetud taotlust ei loeta esitatuks (vrd määruse 2023/2411

rakendusmääruse art 14 lg 1), mis tähendab, et selle võib uuesti esitada. Samuti on täpsustatud,

et taotlejal ei ole õigust tasutud riigilõivu tagasi saada, kui taotlus on võetud menetlusse.

Riigilõiv tasutakse taotluse esitamise eest, mitte täieliku menetluse eest; taotluse menetlusse

võtmisega ja sellele järgneva kontrolliga on Patendiamet kasutanud oma ressursse, mis

põhjendab selle eest riigilõivu võtmist ilma tagasisaamise õiguseta. Kui taotlus võetakse tagasi

enne menetluse alustamist, on taotlejal aga õigus riigilõiv tagasi saada.

GTKS-i § 36 regulatsiooni on samuti sisuliselt muudetud. Senise GTKS-i § 36 järgi on

menetluse lõpetamise korral tehtud otsus olnud apellatsioonikomisjonis vaidlustatav. Eelnõu

kohaselt menetluse lõpetamise kohta otsust ei tehta, kuid taotleja, kelle taotlus on tagasivõetuks

loetud alusetult, võib taotleda menetluse taastamist, täites kolm tingimust. Esiteks tuleb esitada

kirjalik avaldus Patendiametile, milles selgitatakse, milline mõjuv põhjus takistas tähtajal

Patendiametile vastamist ja tõi tagajärjena kaasa taotluse tagasivõetuks lugemise ja menetluse

lõpetamise. Teiseks tuleb esitada kirjalik avaldus kahe kuu jooksul pärast kõnealuse tähtaja

lõppemist, sõltumata sellest, kas Patendiamet on teatanud taotlejale menetluse lõpetamisest.

Kolmandaks tuleb taotlejal anda sisuline vastus (kõrvaldada puudused, esitada andmed, anda

selgitus), milleks talle oli möödalastud tähtaeg antud, kahe kuu jooksul sellest arvates, kui

langes ära tähtaja möödalaskmise põhjus. Kui need tingimused on täidetud, taastab Patendiamet

menetluse. Kui Patendiamet leiab, et vähemalt üks põhjustest ei ole täidetud, vormistab ta selle

taotluse menetluse taastamisest keeldumise otsusena, millest teatatakse taotlejale. Sellise otsuse

peale võib taotleja esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile.

Eelnõu § 1 punkt 29 (GTKS-i § 37 muutmine) sisaldab taotluse kontrollimise lõpuleviimise

regulatsiooni muudatusi. Senise GTKS-i § 37 alusel tegi Patendiamet geograafilise tähise

registreerimise otsuse või keeldus § 38 alusel geograafilise tähise registreerimisest. Kuna

määruse 2023/2411 kohaselt on taotluse avaldamine nõutav vastuväitemenetluse

võimaldamiseks, lõpetab Patendiamet taotluse riigisisese menetluse avaldamiseelse etapi

taotluse tagasilükkamisega (eelnõukohase GTKS-i § 37 lg 1 alusel) või, kui puuduvad alused

taotluse tagasilükkamiseks, avaldab taotluse. Taotluse tagasilükkamise aluseks on

eelnõukohase GTKS-i § 37 lõike 1 järgi vastuolu GTKS-i § 231 lõigetega 1–3 või §-ga 24,

samuti Patendiameti põhjendatud hinnang sellele, et taotleja ei ole talle antud tähtajal

kõrvaldanud taotluse puudusi või muid menetlust takistavaid asjaolusid, andnud lisateavet või

selgitusi, mis on olnud vajalikud menetluse jätkamiseks. Tagasilükkamise otsusest teatatakse

22

taotlejale kirjalikult (vrd määruse 2023/2411 rakendusmääruse art 14 lg 5) ning selle peale on

võimalik esitada kaebus apellatsioonikomisjonile.

Kui puuduvad tagasilükkamise alused, näeb GTKS-i § 37 lõige 2 ette taotluse avaldamise

vastuväidete esitamiseks. Avaldamine toimub Eesti Kaubamärgilehe kaudu, st elektrooniliselt

avaldatavas kaubamärgilehes avaldatakse teade linkidega taotluse dokumentidele. Teadet ei ole

keelatud dubleerida nt uudisena Patendiameti kodulehel, et potentsiaalsed vastuväite esitajad

saaksid maksimaalselt realiseerida oma õigustatud huve. GTKS-i § 37 eelnõukohaste lõigete 1

ja 2 sisu tuleneb määruse 2023/2411 artikli 14 lõikest 3 ja artikli 15 lõikest 1, millele on antud

menetluslik vorm.

GTKS-i § 37 lõige 3 näeb kooskõlas määruse 2023/2411 artikli 17 lõike 1 esimeses lauses

sätestatuga ette, et taotluse tagasilükkamine sama paragrahvi lõike 1 kohaselt või taotluse

avaldamine lõike 2 kohaselt toimub üldjuhul enne kuue kuu möödumist taotluse menetlusse

võtmisest. Erandid sellest tähtajast on lubatud neljal juhul. Esiteks, kui taotlejale on

eelnõukohase GTKS-i § 32 lõigete 2 või 3 alusel määratud puuduste kõrvaldamise vms tähtaeg,

peatab see kuuekuulise menetlemistähtaja. Teiseks, lubatud on tähtaja peatumine kuni järgmise

Eesti Kaubamärgilehe ilmumiseni. Kaubamärgilehte avaldatakse kaks korda kuus, iga numbri

ettevalmistamine nõuab ka tehnilist ettevalmistamist, mis võib teate avaldamist viivitada.

Kolmandaks, kui taotleja on teinud taotluses muudatusi või parandusi, võib see kaasa tuua

vajaduse taotlust uuesti kontrollida. Neljandaks, keerukama juhtumi korral võib Patendiamet

taotluse avaldamiseelse kontrollimise tähtaega pikendada, teatades sellest taotlejale koos

põhjendustega. Kuuekuulise kontrollimismenetluse põhimõte on EL-i staadiumi menetluse

puhul sätestatud määruse 2023/2411 artikli 23 lõikes 3.

Eelnõu § 1 punktiga 30 (GTKS-i täiendamine §-dega 371–374) kehtestatakse vastuväite

esitamise ja vastuväitemenetluse tingimused. Sätted tulenevad määruse 2023/2411 artiklist 15;

nende eeskujuks on EL-i staadiumi menetluse vastuväidet reguleerivad määruse 2023/2411

artiklid 25 ja 26 ning määruse 2023/2411 rakendusmääruse artiklid 13 ja 16. Riigisisese

vastuväitemenetluse sätestamise kohustus tuleneb määruse 2023/2411 artikli 15 lõike 1

esimesest ja kolmandast lausest.

GTKS-i § 371 lõikes 1 sätestatakse vastuväite esitamise tähtaeg kooskõlas määruse 2023/2411

artikli 15 lõike 1 teise lausega ja vastuväite esitamise alus viitena määruse 2023/2411 artikli 15

lõikele 3. Lõikes 2 sätestatakse, kes võib vastuväite esitada, kooskõlas määruse 2023/2411

artikli 15 lõike 1 teise lausega. Selleks on õigustatud isik, kellel on Eestis või Euroopa Liidu

liikmesriigis, millest toode pärineb, elukoht, asukoht või tegutsev kaubandus- või

tööstusettevõte, kui ta on seoses vastuväite alusega asjast huvitatud isik. Muudes riikides elu-

või asukohta omavad huvitatud isikud saavad vastuväite esitada EL-i-ülese menetluse

staadiumis. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et isikud, kellel on õigus esitada vastuväide

riigisisese menetluse staadiumis, ei või esitada vastuväidet EL-i-üleses staadiumis. Eelnõu

võimaldab vastuväite esitada mitmel asjast huvitatud isikul ühiselt. Eeskätt on tegu analoogiaga

sellele, et taotluse esitajaks on reeglina tootjarühm, mis koondab sama huviga isikuid. Ka

vastuväite esitajaks saavad olla tootjad, kellel on sama huvi vaielda vastu taotlusele kujul, nagu

see on avaldatud. Lõikes 4 on, vastupidi, sätestatud, et iga esitatud vastuväidet menetletakse

eraldi (sh juhul, kui nende alused langevad kokku või kui sama isik on esitanud vastuväiteid

erinevatel alustel). Täpsustatud ei ole seda, kuidas tuleb toimida olukorras, kus vastuväited või

nende menetluse tulemused on osaliselt vasturääkivad. Iga vastuväite menetlust tuleb käsitada

23

eraldi menetlusena. Patendiametil on lõpuks kohustus kontrollida, kas taotlus vastab kaitse

kriteeriumidele, ja teha sellest lähtudes taotluse riigisisest menetlust lõpetav otsus. Vastuväidete

eraldi menetlemise põhimõttest tuleneb, et Patendiamet ei pea ootama vaidlustustähtaja

lõppemist selleks, et alustada juba esitatud vastuväite kontrollimist ja menetlusse võtmist.

Vastuväidetel ei ole üksteise ees eeliseid.

Vastuväite alused on määruse 2023/2411 artikli 15 lõike 3 järgi seotud kas taotletava

geograafilise tähise kaitstavusega (määruse 2023/2411 art-d 6 ja 8), tühistamise aluste

olemasoluga (art 42, 43 ja art 44 lg 2) või identsest või sarnasest kaubanduslikus kasutuses

olevast nimest või kaubamärgist või viis aastat enne geograafilise tähise taotluse avaldamist

käibel olnud toodetest tulenevate õiguste kahjustamisega. Eeskätt viimane vastuväite alus on

autonoomne EL-i õiguse määratlus, mille lõplik sisu oleneb EL-i-ülesest (kohtu)praktikast ning

seda ei ole võimalik Eestis ühepoolselt täpsemalt defineerida. Kaitstavuse ja tühistamise

alustega seotud vastuväite alused on samad, mida Patendiamet kontrollib taotluse menetluses;

vastuväide on õigustatud sellega, et Patendiametile on isikud (nt tähisega tähistatava toote

tootjad) ja asjaolud (toote omadused, geograafilise piirkonna ulatus jne) teada piiratud ulatuses

– vastuväite esitamise võimalusega saab kaasata isikuid, kelle teadmised on asjakohased.

Rõhutada tuleb, et vastuväide geograafilise tähise registreerimise menetluses eeldab lisaks

vastuväite esitaja teadmistele ka asjast huvitatuse olemasolu, st üldjuhul peab avaldatud

geograafilise tähise taotluses esitatud tingimustel registreerimine selle isiku õigusi kitsendama

või ohustama.

GTKS-i § 371 lõikes 3 on loetletud vastuväite kohustuslikud komponendid analoogiliselt

määruse 2023/2411 artikli 26 lõikes 1 viidatud lisas 3 olevale vastuväite standardvormile. Kuna

artikkel 26 reguleerib EL-i-ülest vastuväitemenetlust, ei ole kehtestatud vorm riigisiseses

menetluses üksüheselt kohaldatav, kuid sellest on alust eeskuju võtta. On praktiline, kui

Patendiamet teeb kättesaadavaks vastuväite näidisvormi ja võimaldab vastuväite esitajal seda

kasutada vastuväite elektroonilisel esitamisel. GTKS-i § 371 lõikes 4 on täpsustatud vastuväite

esitamise kord. Vastuväide esitatakse Patendiametile elektrooniliselt. Kui see on tehniliselt

võimalik, saab kasutada analoogiliselt taotluse esitamisele elektroonilist süsteemi (portaali), kui

ei, siis esitatakse vastuväited Patendiameti näidatud e-posti aadressile. Vastuväide peab olema

eesti keeles. Vastuväite esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis on võimalik seaduses ettenähtud

tingimustel osaliselt tagasi saada, kui vastuväitel on tulemusi. Vastuväitele tuleb lisada volikiri,

kui vastuväite ühiselt esitanud isikutel on ühine esindaja.

GTKS-i § 372 reguleerib vastuväite kontrollimist ja menetlusse võtmist. Lõikes 1 on sätestatud,

et vastuväite kõrvaldatavate puuduste, sh tasumata riigilõivu korral antakse vastuväite esitajale

võimalus puudused kõrvaldada ühe kuu jooksul. Kui vastuväite esitaja ei vasta üldse, loetakse

vastuväide mitteesitatuks. Kui tähtaeg võimaldab, võib sama isik esitada vastuväite uuesti.

Puuduste kõrvaldamise tähtaega ei saa pikendada.

GTKS-i § 372 lõiked 2 ja 3 reguleerivad vastuväite menetlusse võtmist ja sellest keeldumist.

Juhul kui kontrollimisel ilmneb, et vastuväide vastab eelnõukohase GTKS-i § 371 nõuetele

(esitatud tähtajal, viidatud õigusliku alusega, esitaja on vastuväite esitamiseks õigustatud asjast

huvitatud isik, vastuväide sisaldab kohustuslikke komponente, see on esitatud õiges vormis,

keeles ja tasutud on riigilõiv), võtab Patendiamet selle menetlusse. Sättes on rõhutatud, et

menetlusse võtmise staadiumis ei kontrolli Patendiamet vastuväite sisulist õiguslikku

põhjendatust, sh faktiliste asjaolude tõendatust ja nõude vastavust selle õiguslikele ja faktilistele

24

eeldustele. Kui aga kontrollimisel ilmneb, et vastuväide ei vasta eelnõukohase GTKS-i § 371

nõuetele, sh kui vastuväite esitaja ei ole selleks antud tähtajal puudusi kõrvaldanud, teeb

Patendiamet vastuväite tagasilükkamise otsuse ja teatab sellest vastuväite esitajale kirjalikult.

Vastuväite esitaja võib esitada otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile. Analoogiline

regulatsioon geograafilise tähise EL-i staadiumis esitatud vastuväite kohta on määruse

2023/2411 artikli 25 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 3.

GTKS-i § 372 lõige 4 reguleerib vastuväite tagasivõtmist, tagasivõetuks lugemist ja õigust

riigilõiv tagasi saada. Vastuväite esitaja õigus oma sooviavaldusega vastuväide tagasi võtta ei

ole piiratud. Juhul kui vastuväide võetakse tagasi või loetakse enne menetlusse võtmist

puuduste kõrvaldamise tähtajal vastamata jätmise tõttu tagasivõetuks, on vastuväite esitajal

õigus vastuväite esitamisel tasutud riigilõiv täies ulatuses tagasi saada. Kuna vastuväite

tagasilükkamise korral on Patendiamet menetlusse võtmise, vastuväite kontrollimise ja otsuse

ettevalmistamise toimingud teinud, on vastuväite tagasilükkamise korral riigilõivu

tagasisaamise õigus piiratud. Patendiamet peab vastuväite tagasilükkamise otsuses märkima,

millises osas on vastuväite esitajal õigus riigilõiv tagasi saada.

GTKS-i § 372 lõige 5 reguleerib õiguste taastamist (restitutio ad integrum) tagasivõetuks loetud

vastuväite korral. Kui vastuväide on puuduste kõrvaldamise tähtajal vastamata jätmise tõttu

tagasivõetuks loetud, kuid vastamata jätmisel olid mõjuvad põhjused, on vastuväite esitajal

analoogiliselt GTKS-i §-s 36 (eelnõukohane sõnastus) sätestatuga võimalus esitada avaldus

vastuväite menetlusse võtmiseks. Kirjalikus avalduses vastuväite menetlusse võtmiseks peab

olema selgitatud, milline mõjuv põhjus takistas tähtajal Patendiametile vastamist ja tõi

tagajärjena kaasa vastuväite tagasivõetuks lugemise. Teiseks tuleb kirjalik avaldus esitada kahe

kuu jooksul pärast puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja lõppemist. Kolmandaks tuleb

vastuväite esitajal anda sisuline vastus (kõrvaldada vastuväite puudused), milleks talle oli

möödalastud tähtaeg antud, kahe kuu jooksul sellest arvates, kui langes ära tähtaja

möödalaskmise põhjus. Kui Patendiamet keeldub avaldust rahuldamast, vormistatakse selle

kohta otsus, mille peale võib vastuväite esitaja esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile.

Õiguste taastamise regulatsioon on oluline seetõttu, et asjast huvitatud isik, kes võib esitada

vastuväite geograafilise tähise registreerimisele riigisiseses menetlusstaadiumis, ei või seda

teha enam EL-i staadiumis ning seetõttu võib vastuväite esitaja jääda mõjuva, temast sõltumatu

põhjuse tõttu ilma võimalusest oma õigustatud huvi kaitsta ja taotlusele vastuväidet esitada.

GTKS-i § 373 reguleerib vastuväitemenetlust. Lõike 1 kohaselt edastab Patendiamet

menetlusse võetud vastuväite taotlejale enne kahe kuu möödumist selle esitamisest. Tähtaeg

tuleneb määruse 2023/2411 artikli 15 lõike 1 esimesest lausest, mis näeb ette vastuvõetavaks

tunnistatud (st puudusteta) vastuväite edastamise kuni kahe kuu jooksul selle saabumisest

arvates. Puudusteta vastuväite saab menetlusse võtta ja edastada taotlejale viivitamata. Üldjuhul

on ka vastuväite puudused võimalik kõrvaldada kahekuulise tähtaja jooksul. Kui erandlikult on

tegu vastuväite tagasivõetuks lugemise ja menetluse taastamisega, tuleb tähtaega arvestada

puudusteta vastuväite esitamisest, st puuduste kõrvaldamisest arvates. Kui Patendiamet keeldub

otsusega tagasivõetuks loetud vastuväidet menetlusse võtmast ja vastuväite esitaja esitab selle

otsuse peale kaebuse, tuleb tähtaega arvestada sellise lahendi jõustumisest, millega vastuväite

puuduste kõrvaldamine, mis mõjuva põhjuse tõttu toimus pärast selleks ettenähtud aega, on

loetud õiguspäraseks.

25

Patendiamet kutsub vastuväidet taotlejale edastades taotlejat ja vastuväite esitajat üles leidma

konsultatsioonide teel kokkulepe küsimustes, mida vastuväide puudutab. Kokkuleppe

saavutamise tähtaeg on kolm kuud, mida võib poolte ühise avalduse alusel pikendada kokku

kuue kuuni. Tähtaeg konsultatsioonideks ja selle pikendamise võimalus tulenevad määruse

2023/2411 artikli 15 lõike 1 esimesest ja teisest lausest. Konsultatsioonide tähtaja pikendamise

ühisavaldus ei pea olema põhistatud. Eelnõus ei sätestata, et konsultatsioonide käigus on selle

pooled kohustatud vahetama teavet, mis on vajalik selleks, et hinnata vaidlusaluse geograafilise

tähise taotluse kooskõla määruse 2023/2411 nõuetega – mis on sõnaselgelt ette nähtud EL-i

menetluses (määruse 2023/2411 art 25 lg 5) –, kuid sama põhimõte on asjakohane ka riigisisese

staadiumi konsultatsioonide puhul osana heauskse läbirääkimise põhimõttest.

GTKS-i § 373 lõike 2 kohaselt on taotlejal kohustus teatada ühe kuu jooksul konsultatsioonide

tähtaja lõpust arvates Patendiametile konsultatsioonide tulemusest. Teatamiskohustus tuleneb

määruse 2023/2411 artikli 15 lõike 1 kolmandast lausest. Eelnõu säte määrab teatamise

maksimaalse tähtaja; kui juba konsultatsioonide alguses on ilmne, et kokkulepet ei saavutata,

on lubatud ja soovitatav, et taotleja teatab sellest kohe. Kui taotleja ei täida kohustust

konsultatsioonide tulemusest teatada, eeldatakse, et kokkulepe puudub. Kui kokkulepe on

saavutatud, tuleb teatele lisada taotleja ja vastuväite esitaja allkirjaga kokkulepe ning, kui on

kokku lepitud taotluse muutmises, kokkuleppe kohaselt muudetud taotlus. Kuigi teatamise

kohustus on taotlejal, peab teatest olema Patendiametile ilmne, et esitatud teate sisu ja lisatud

taotluse redaktsioon on vastuväite esitajale aktsepteeritavad.

GTKS-i § 373 lõike 3 kohaselt kontrollib Patendiamet juhul, kui taotleja on esitanud

kokkuleppe tulemusel muudetud taotluse, selle taotluse redaktsiooni vastavust eelnõukohase

GTKS-i § 231 lõigetes 1–3 ja §-s 24 sätestatule, sealhulgas seda, kas koonddokument on

kooskõlas tootespetsifikaadiga. Analoogiline regulatsioon EL-i menetluse staadiumi kohta on

määruse 2023/2411 artikli 25 lõike 8 esimeses lauses. Riigisisese menetluse kohta on määruse

artikli 16 lõikes 1 sõnastatud üldisem põhimõte, mida riigisisese vastuväitemenetluse

regulatsioonis on täpsustatud kooskõlas määruse artikli 15 lõike 1 viimase lausega. Kui

kokkulepe on saavutatud ja selle tulemusel muudetud taotlus on kooskõlas määruse 2023/2411

nõuetega, on vastuväite esitajal GTKS-i § 373 lõike 6 kohaselt õigus pool vastuväite esitamisel

tasutud riigilõivust tagasi saada. Riigilõivu tagasi saamise perspektiiv motiveerib vastuväite

esitajat kokkulepet sõlmima, samas peab kokkulepitu olema kooskõlas määruse 2023/2411

nõuetega.

Kokkuleppe saavutamise korral ei kontrolli Patendiamet vastuväite sisulist põhjendatust eraldi,

vaid lähtub poolte kokkuleppest. Seevastu juhul, kui kokkulepet ei saavutata või kui taotleja ei

teata üldse konsultatsioonide tulemusest, kontrollib Patendiamet GTKS-i § 373 lõike 4 kohaselt

vastuväite sisulist põhjendatust hiljemalt kahe kuu jooksul arvestades päevast, millal taotleja

esitas teate kokkuleppe puudumise kohta või oleks seda pidanud tegema. Oma järeldused

vastuväite kontrollimise kohta teatab Patendiamet taotlejale ja vastuväite esitajale. Seejärel

võimaldatakse taotlejal (aga mitte vastuväite esitajal, kuigi ka vastuväite esitajal ei ole keelatud

Patendiametile vastata) esitada seisukoht Patendiameti järelduste kohta ühe kuu vältel. See on

põhjendatud eeskätt olukorras, kus Patendiamet peab vastuväidet täielikult või osaliselt

põhjendatuks ning leiab vastuväitest tulenevale teabele tuginedes, et taotlust ei tule täielikult

või osaliselt rahuldada. Taotlejale seisukoha andmiseks tähtaja määramisega antakse talle

võimalus esitada n-ö repliik enne negatiivset otsust. Samuti on taotlejal võimalus sama tähtaja

jooksul täpsustada andmeid ka taotluse suhtes positiivsete järelduste korral.

26

GTKS-i § 374 reguleerib võimalust anda uus tähtaeg vastuväidete esitamiseks. Nimelt võib

vastuväitemenetluses kokkuleppe tulemusel, aga ka EL-i menetluse staadiumis taotlus nii

oluliselt muutuda, et on põhjendatud uue vastuväidete esitamise võimaluse andmine

potentsiaalsetele vastuväidete esitajatele. See, kas taotluse muudatused on nii olulised, et uus

vastuväidete tähtaeg on põhjendatud, on Patendiameti diskretsioonis olev küsimus. Lõike 1

kohaselt tagab Patendiamet taotluse dokumentide sisulise vastavuse (sh eriti koonddokumendi

ja tootespetsifikaadi kooskõla) ja avaldatud andmete ajakohasuse ka olukorras, kus taotlust on

kokkuleppe tulemusel või EL-i menetluse staadiumis muudetud. Lõike 2 kohaselt avaldab

Patendiamet teate vastuväite uue tähtaja kohta, kui ameti hinnangul on taotluse dokumendid

oluliselt muudetud. Vastuväite esitamine ja menetlus toimub samas korras, nagu eelnevates

paragrahvides ette nähtud. Sätted vastavad määruse 2023/2411 rakendusmääruse artikli 13

lõigetele 1 ja 2 ning artikli 16 lõikele 14, olles analoogilised määruse 2023/2411 artikli 25 lõike

8 teises lauses sätestatuga.

Eelnõu § 1 punktiga 31 (GTKS-i § 38 muutmine) reguleeritakse riigisisese menetluse

lõpuleviimist. Samamoodi senise GTKS-i §-ga 38 lõpetab Patendiamet riigisisese menetluse

otsusega. Positiivne otsus kooskõlas eelnõukohase GTKS-i § 38 lõikega 1 tehakse juhul, kui

eelneva kontrolli positiivsete tulemuste (eelnõukohane GTKS-i § 32 lg 1 ja § 37 lg 2)

avaldamise järel vastuväiteid ei esitata või kui vastuväite esitamise korral on Patendiameti

hinnang (muudetud või vastuväiteid arvesse võttes muutusteta) taotlusele positiivne

(eelnõukohased GTKS-i § 373 lõiked 3 ja 4). Sel juhul ei nimetata seda geograafilise tähise

registreerimise otsuseks (vrd senine GTKS-i § 37), vaid geograafilise tähise registreerimise

taotluse heakskiitmise otsuseks. See on tingitud asjaolust, et määruse 2023/2411 kohaselt

otsustab geograafilise tähise registreerimise Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (või

erandina Euroopa Komisjon). Vastupidisel juhul, kui taotlus ei vasta eelnõukohastes GTKS-i

§ 231 lõigetes 1–3 või §-s 24 sätestatule, lükkab Patendiamet geograafilise tähise registreerimise

taotluse oma otsusega tagasi GTKS-i § 38 lõike 2 alusel. Mõlemal juhul kaasneb otsuse

avaldamine Eesti Kaubamärgilehe kaudu. Positiivse otsuse korral edastab Patendiamet määruse

2023/2411 artikli 22 lõikes 1 nimetatud andmed EL-i ametile menetluse EL-i staadiumi

alustamiseks. Samuti avaldatakse positiivse otsuse korral ajakohane heakskiidetud

tootespetsifikaadi redaktsioon Eesti Kaubamärgilehe kaudu. Paragrahvi regulatsioon lähtub

määruse 2023/2411 artikli 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 32 (GTKS-i täiendamine §-ga 381) reguleeritakse Patendiameti

osalemist geograafilise tähise registreerimise taotluse menetluse EL-i staadiumis määruse

2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatu kohaselt. Sättel ei ole iseseisvat regulatiivset sisu,

sest liikmesriigi pädeva asutuse kohustused tulenevad viidatud EL-i aktidest. Siiski on peetud

otstarbekaks täpsustada, et Patendiameti pädevused ja ülesanded ei ammendu riigisisese

registreerimismenetluse lõpuleviimisel, vaid jätkuvad ka EL-i staadiumis. Kõige olulisemaks

saab pidada liikmesriigi pädeva asutuse, st Patendiameti õigust osaleda vastuväitemenetluses

(määruse 2023/2411 art 25 lg 2 ja rakendusmääruse art 16 lõiked 5–11 ja 14), esitada märkusi

(määruse 2023/2411 art 27), kohustust anda lisateavet (määruse 2023/2411 art 23 lg 4) ning

kõrvaldada taotluse puudused mittepikendatava kahekuulise tähtaja jooksul, mille järgimata

jätmine toob kaasa taotluse tagasilükkamise (määruse 2023/2411 art 23 lg 6).

Eelnõu § 1 punktidega 33–36 (GTKS-i § 39 muutmine) ajakohastatakse Patendiameti otsuse

ning selle jõustumise ja vaidlustamise regulatsiooni. GTKS-i § 39 lõikes 1 ajakohastatakse

27

loetelu viidetest GTKS-i sätetele, mille alusel Patendiamet teeb otsuseid. Lõikes nimetatakse

Patendiameti otsuse rekvisiidid. Lõikes 2 muudetakse Patendiameti otsuse jõustumise aja

regulatsiooni. Senine otsuse tegemise päeval jõustumine ei ole määruse 2023/2411

rakendamisel asjakohane (vrd määruse 2023/2411 art 33 lg 2). Otsust peab saama vaidlustada

(määruse 2023/2411 art 16 lg 3) ja see ei ole kaebuse esitamise korral täidetav kuni kaebuse

lahendamiseni või õiguslikult selge lahendini, mille tõttu kaebust ei menetleta sisuliselt.

Regulatsiooni eeskujuks on tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 63. Lõikes 3

täpsustatakse Patendiameti otsusest teatamise korda. Juhul kui otsuse avaldamine ega sellest

adressaadile teatamine ei ole reguleeritud muus sättes, kohaldub kommenteeritavas lõikes

sätestatud kohustus.

GTKS-i § 39 lõikes 4 ajakohastatakse Patendiameti otsuse peale kaebuse esitamise tingimused

kooskõlas määruse 2023/2411 artikli 16 lõikega 3. Kaebuse esitamise tähtaega arvatakse

avaldatud otsuste puhul nende Eesti Kaubamärgilehe kaudu avaldamisest arvates, avaldamisele

mittekuuluvate otsuste puhul nende tegemisest arvates. Mõlemal juhul on kaebuse esitamise

tähtaeg kaks kuud, mis vastab ka seni kehtinud sättes ettenähtud tähtajale ja muude

tööstusomandi seaduste regulatsioonile. Kaebuse nõuetele, esitamisele, ennistamisele ja

menetlusele, samuti kaebuse menetluses tehtud otsuse jõustumisele kohaldatakse GTKS-i § 39

lõike 5 järgi tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse regulatsiooni.

Apellatsioonikomisjoni otsuse peale on võimalik esitada kohtule kaebus kahe kuu jooksul (vrd

tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 63 lg 1). GTKS-i § 39 lõikes 6 sätestatakse

Patendiameti kohustus teavitada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametit kaebuse

esitamisest apellatsioonikomisjonile või kohtule ning jõustunud apellatsioonikomisjoni ja

kohtu lahenditest. Nimelt näevad määruse 2023/2411 artikli 24 lõiked 1 ja 3 ning

rakendusmääruse artikkel 15 ette, et liikmesriigi pädev asutus teavitab EL-i ametit viivitamatult

digitaalsüsteemi kaudu asjaomase pädeva asutuse otsuse vastu algatatud riigisisestest haldus-

ja kohtumenetlustest, mis võiksid geograafilise tähise registreerimist mõjutada, samuti teavitab

liikmesriigi pädev asutus, kui taotlust puudutav haldus- või kohtuotsus on muutunud lõplikuks

(samuti rakendusmääruse art 23 lg 6).

Eelnõu § 1 punktiga 37 (GTKS-i § 40 pealkirja ning lõigete 1 ja 2 muutmine)

ajakohastatakse taotluse menetluse avalikkuse ja teabe väljastamise regulatsiooni. Senine

GTKS-i § 40 näeb ette taotluse andmetele ligipääsu enne ja pärast registreeringut. Kuna

registreering tehakse määruse 2023/2411 kohaselt EL-i-üleses registris, siis Eestis registrit ei

peeta (määruse 2023/2411 art 37). Samas näeb määrus 2023/2411 ette taotluse, registreeringu

muutmise avalduse ja registreeringu tühistamise avalduse avaldamise vastuväidete esitamiseks

(eelnõukohase GTKS-i § 37 lg 2), samuti riigisisese menetluse lõppotsuse avaldamise

(eelnõukohase GTKS-i § 38). Muudetud GTKS-i § 40 lõike 1 kohaselt on taotluse menetluse,

registreeringu muutmise avalduse menetluse ja registreeringu tühistamise avalduse

menetlusega seotud andmed ja dokumendid on kuni taotluse, registreeringu muutmise avalduse

või registreeringu tühistamise avalduse Eesti Kaubamärgilehe kaudu avaldamiseni

asutusesiseseks kasutamiseks, et tagada taotluse või avalduse esitaja majandusliku huvi

kaitse. Samal põhjusel on ka enne avaldamist tagasivõetud, tagasivõetuks loetud või

tagasilükatud taotluse, registreeringu muutmise avalduse või registreeringu tühistamise

avalduse andmed ja dokumendid asutusesiseseks kasutamiseks kümme aastat taotluse või

avalduse esitamisest arvates Eelnõu lõike 2 kohaselt on pärast seaduses nõutud taotluse,

registreeringu muutmise avalduse või registreeringu tühistamise avalduse andmete avaldamist

need andmed kättesaadavad asjakohastes EL-i õigusaktides sätestatud ulatuse kohaselt

28

(määruse 2023/2411 art 38). Eesti Kaubamärgilehe kaudu avaldamata andmete või

dokumentidega tutvumiseks esitatakse kirjalik avaldus. Seejuures kohaldub avaliku teabe

seadus (sh § 10).

Taotluse menetluse, registreeringu muutmise avalduse menetluse ja registreeringu tühistamise

avalduse menetlusega seotud andmed ja dokumendid on kuni taotluse, registreeringu muutmise

avalduse või registreeringu tühistamise avalduse Eesti Kaubamärgilehe kaudu avaldamiseni

asutusesiseseks kasutamiseks, et tagada taotluse või avalduse esitaja majandusliku huvi

kaitse. Enne avaldamist tagasivõetud, tagasivõetuks loetud või

tagasilükatud taotluse, registreeringu muutmise avalduse või registreeringu tühistamise

avalduse andmed ja dokumendid on asutusesiseseks kasutamiseks kümme aastat taotluse või

avalduse esitamisest arvates, et tagada taotluse või avalduse esitaja majandusliku huvi kaitse.

Eelnõuga asendatakse senine apellatsioonikomisjoni ja kohtu kaudu toimunud registreeringu

muutmise ja tühistamise regulatsioon (senised GTKS-i §-d 43 ja 44) määruse 2023/2411

kohaselt Patendiameti kaudu toimuva registreeringu muutmise ja tühistamise regulatsiooniga.

Nagu taotluse menetluse korral, toimub ka registreeringu muutmine ja tühistamine üldjuhul

riigisiseses ja EL-i-üleses menetlusstaadiumis. Registreeringu muutmise korral oleneb EL-i

staadiumi osakaal asjassepuutuva muudatuse sisust. Määruse 2023/2411 artikli 31 lõikes 3

nimetatud muudatuste puhul on riigisisene menetlus ettevalmistava tähendusega, määruse

2023/2411 artikli 31 lõikes 5 nimetatud juhul tehakse muutmise otsus riigisiseses menetluses

ja kantakse siis EL-i-ülesesse registrisse. Kuna mõlemal juhul on riigisisene menetlus siiski

sarnane, on eelnõukohases GTKS-is neid reguleeritud koos (määruse 2023/2411 art 31 lg 4).

Ka avaldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet mõlemat liiki muudatused EL-i-üleses

geograafiliste tähiste registris, kuigi nende regulatsioon mõnevõrra erineb (määruse 2023/2411

art 31 lg 10, rakendusmääruse art 19 lõiked 6–8 ja art 23 lg 7). Kuna registreeringu muutmise

ja tühistamise riigisisese staadiumi menetlused on sarnased nii omavahel kui ka taotluse

menetlusega, on mitmed instituudid reguleeritud viiteliselt.

Muutmise ja tühistamise avaldustele kohaldatakse eelnõukohase GTKS-i § 30 lõigetes 3–5,

§ 32 lõigetes 2–4 ning §-des 34–36 taotluse kohta sätestatut (menetlusse võtmine, puuduste

kõrvaldamine, tagasivõtmine ja tagasivõetuks lugemine, menetluse lõpetamine ja taastamine;

vrd määruse 2023/2411 art 31 lg 4 ja art 32 lg 6).

Eelnõu § 1 punktiga 38 (GTKS-i täiendamine §-dega 401–403) täiendatakse seadust

registreeringu muutmise regulatsiooniga.

GTKS-i § 401 lõikes 1 määratletakse, kes võib esitada registreeringu muutmise avalduse.

Õigustatud isikuks on kõnealuse geograafilise tähise taotleja ise ning samuti selle tähisega

tähistatava toote õiguspärane kasutaja. Muul isikul seda õigust ei ole. See määratlus tuleneb

määruse 2023/2411 artikli 31 lõikest 1. Avaldus peab vastama määruse 2023/2411 artiklis 31

ja selle määruse rakendusaktides sätestatud tingimustele (nt määruse 2023/2411 art 31 lõike 6

kohaselt ajutise muudatuse erisused, rakendusmääruse art 18 lõikes 1 muutmise avalduse

komponendid ja lõikes 2 lisaandmed, lõikes 5 mahupiirang, rakendusmääruse art 19 lõikes 3

nn standardmuudatuse sisunõuded).

Muutmise avaldus peab olema põhjendatud, sh peab see sisaldama lõike 2 kohaselt põhjendust,

kas ja miks on avalduse esitaja hinnangul tegemist määruse 2023/2411 artikli 31 lõikes 3 või 5

nimetatud muudatusega. Määruse 2023/2411 artikli 31 lõikes 3 nimetatud muudatusega (nn

29

liidu muudatus – eelnõus on seda ebamäärast terminit välditud) on tegemist juhul, kui see

sisaldab geograafilise tähisena kaitstud nimetuse või nimetuse kasutamise muutmist või on oht,

et muudatus kahjustaks koonddokumendis osutatud seost geograafilise piirkonna ja toote vahel

või muudatusega kaasnevad piirangud toote turustamisele. Muul juhul on tegu määruse

2023/2411 artikli 31 lõikes 5 nimetatud muudatusega (nn standardmuudatus). Avaldus

esitatakse elektrooniliselt Patendiametile (määruse 2023/2411 rakendusmääruse art 19 lg 1),

eesti keeles ja tasudes ettenähtud riigilõivu. Patendiametil on soovitatav teha kättesaadavaks

muutmise avalduse näidisvorm (vrd määruse 2023/2411 rakendusmääruse art 18 lõikes 3

nimetatud EL-i-ülene vorm).

GTKS-i § 401 lõike 3 kohaselt võetakse muutmise avaldus menetlusse, kui selle on esitanud

avalduse esitamiseks õigustatud isik ja tasutud on riigilõiv. Seejärel kontrollib Patendiamet

avalduse vastavust määruses 2023/2411 ja selle määruse rakendusaktides sätestatule. Kui

esineb puudusi, määrab Patendiamet tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõike 4 kohaselt teeb

Patendiamet avalduse tagasilükkamise otsuse, kui avaldus ei vasta nõuetele või kui avalduse

esitaja ei ole puudusi kõrvaldanud. Kui puudusi ei ole, avaldab Patendiamet lõike 5 kohaselt

muutmise avalduse Eesti Kaubamärgilehe kaudu vastuväidete esitamiseks.

Nn standardmuudatuse (määruse 2023/2411 art 31 lg 5) puhul võib Patendiamet kooskõlas

määruse 2023/2411 rakendusmääruse artikli 19 lõikega 2 otsustada jätta see vastuväidete

esitamiseks avaldamata. GTKS-i § 401 lõike 6 kohaselt on see asjakohane, kui vastuväite

esitamine ei ole tõenäoline. Sel juhul edastab Patendiamet muutmise avalduse sama

geograafilise tähise taotlejale, kui muutmise avaldust ei ole esitanud taotleja. Taotlejal

võimaldatakse esitada seisukoht muutmise avalduse kohta vähemalt ühe kuu jooksul. Kui

taotleja vaidleb muutmise avaldusele vastu, käsitatakse seda nagu menetlusse võetud

vastuväidet. Vastupidi, kui taotleja ei vaidle muutmise avaldusele vastu, ei takista see menetluse

jätkamist ega muutmise avalduse heakskiitmist. Patendiamet võtab taotleja seisukoha

põhjendatud ulatuses arvesse.

GTKS-i § 401 lõikes 7 sätestatakse registreeringu muutmise avalduse riigisisese menetluse

regulaarne tähtaeg, milleks on kuus kuud muutmise avalduse menetlusse võtmisest arvates kuni

selle tagasilükkamise, avaldamise või lõikes 6 nimetatud juhul taotlejale edastamiseni.

Analoogiliselt eelnõukohase GTKS-i § 37 lõikes 3 sätestatuga võivad teatud asjaolud kaasa

tuua tähtaja peatamise või pikenemise.

GTKS-i § 401 lõike 8 kohaselt antakse Patendiametile kooskõlas määruse 2023/2411 artikli 31

lõikes 9 sätestatuga õigus teha registreeritud geograafilise tähise taotlejale ettepanek muuta

tootespetsifikaati. Sel juhul tuleb taotlejal esitada muutmise avaldus, mille eest riigilõivu ei

võeta.

GTKS-i § 402 lõikes 1 sätestatakse registreeringu muutmise avaldusele vastuväite esitamise

tähtaeg kaks kuud. Vastuväite menetlusele kohaldatakse eelnõukohase GTKS-i § 371 lõigetes

2–5, § 372 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 373 lõigetes 1 ja 2 taotlusele esitatava vastuväite menetluse

kohta sätestatut (õigustatud isiku määratlus, vastuväite sisu, esitamise kord, vastuväite

tagasivõtmine ja tagasivõetuks lugemine, õiguste taastamine tagasivõetuks loetud vastuväite

korral, vastuväite menetlusse võtmine, konsultatsioonid ja nende tulemusest teatamise

kohustus). Lõikes 2 sätestatakse vastuväite menetlusse võtmise tähtaeg ja põhimõte, et

30

Patendiamet ei kontrolli selle sisulist põhjendatust. Lõikes 3 nähakse ette nõuetele mittevastava

vastuväite tagasilükkamise otsus, mis on apellatsioonikomisjonis vaidlustatav.

GTKS-i § 402 lõike 4 kohaselt kontrollib Patendiamet juhul, kui registreeringu muutmise

avalduse esitaja ja vastuväite esitaja on saavutanud konsultatsioonide tulemusel kokkuleppe,

millest avalduse esitaja on Patendiametile teatanud, selle kokkuleppe vastavust määruses

2023/2411 ja selle määruse rakendusaktides sätestatule. Lõike 5 kohaselt kontrollib

Patendiamet juhul, kui registreeringu muutmise avalduse esitaja ei ole teatanud

konsultatsioonide tulemusel saavutatud kokkuleppest, vastuväite sisulist põhjendatust ja teatab

oma järeldused registreeringu muutmise avalduse esitajale ja vastuväite esitajale. Muutmise

avalduse esitajal võimaldatakse esitada seisukoht (nn repliik) vähemalt ühe kuu jooksul (vt

eelnõukohase GTKS-i § 373 lõike 4 selgitust). Juhul kui registreeringu muutmise avalduse

esitaja ja vastuväite esitaja kokkulepe vastab Patendiameti hinnangul määruses 2023/2411 ja

määruse 2023/2411 rakendusaktides sätestatule, on vastuväite esitajal lõike 6 kohaselt õigus

pool tasutud riigilõivust tagasi saada (vt eelnõukohase GTKS-i § 373 lõike 5 selgitust).

GTKS-i § 403 lõikes 1 sätestatu kohaselt teeb Patendiamet juhul, kui registreeringu muutmise

avaldusele vastuväiteid ei esitata või kui vastuväite suhtes on saavutatud kokkulepe, mis vastab

määruses 2023/2411 ja selle määruse rakendusaktides sätestatule, otsuse registreeringu

muutmise avalduse heakskiitmise kohta. Patendiamet avaldab Eesti Kaubamärgilehe kaudu

otsuse koos muudetud tootespetsifikaadi ja koonddokumendiga, kui see on asjakohane

(määruse 2023/2411 art 31 lõikes 5 nimetatud muudatuse korral rakendusmääruse art 19 lõiked

4 ja 5). Samuti edastab Patendiamet Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määruse

2023/2411 rakendusaktides nimetatud andmed (määruse 2023/2411 art 31 lõikes 5 nimetatud

muudatuse korral rakendusmääruse art 18 lõiked 1–2; määruse 2023/2411 art 31 lõikes 5

nimetatud muudatuse korral rakendusmääruse art 23 lõiked 1–5, vt ka art 24).

Lõike 2 kohaselt lükkab Patendiamet juhul, kui muutmise avaldus ei ole kooskõlas määruses

2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatuga, registreeringu muutmise avalduse oma otsusega

tagasi. Ka see otsus avaldatakse Eesti Kaubamärgilehe kaudu. Asjast huvitatud isikul on õigus

nii lõikes 1 kui ka lõikes 2 nimetatud otsuse peale esitada kaebus apellatsioonikomisjonile.

Patendiametil on pädeva asutusena kohustus tagada muudetava tootespetsifikaadi ja

registreeringu koonddokumendi vastavus (määruse 2023/2411 rakendusmääruse art 18 lg 4, art

19 lg 6, art 20. Registreeringu muutmist puudutavad ka rakendusmääruse artiklid 21–24).

Eelnõu § 1 punktiga 39 (GTKS-i täiendamine §-dega 411–413) täiendatakse seadust

registreeringu tühistamise regulatsiooniga.

GTKS-i § 411 lõikes 1 määratletakse, kes võib esitada registreeringu tühistamise avalduse.

Õigustatud isikuks on kõnealuse geograafilise tähise taotleja ise ning samuti õigustatud huviga

isik, kellel on Eestis elukoht, asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte. See

määratlus tuleneb määruse 2023/2411 artikli 32 lõigetest 3 ja 4 ning määruse 2023/2411

rakendusmääruse artikli 25 lõikest 6. Tühistamise avalduse võib määruse 2023/2411 artikli 32

lõike 4 kohaselt esitada ka liikmesriik või kolmas riik, viies läbi riigisisese menetluse, kuid seda

saab pidada erandiks (määruse 2023/2411 rakendusmääruse art 25 lg 5). Avaldus peab vastama

määruse 2023/2411 artiklis 32 ja selle määruse rakendusaktides sätestatud tingimustele

(määruse 2023/2411 art 32 lõigete 1 või 2 kohased tühistamise alused, määruse 2023/2411

31

rakendusmääruse art 25 lõikes 1 tühistamise avalduse komponendid lõigetest 2 ja 5 tulenevate

eranditega ning lõikes 3 lisaandmed).

Viidatud tühistamise alused on määruse 2023/2411 artikli 32 lõike 1 kohaselt osaliselt samad,

mis taotlusele esitatava vastuväite alused, nimelt imperatiivsete tühistamise alustena määruse

2023/2411 artikli 42 lõikes 1 nimetatud olukord, kus geograafiline tähis on üldmõiste, artikli

43 lõikes 1 nimetatud konflikt homonüümsete tähiste vahel ja artikli 44 lõikes 2 nimetatud

olukord, kus geograafilise tähisena registreeritud nimetus võib põhjustada mõne kaubamärgi

mainet või mõne märgi üldtuntust arvesse võttes tarbija eksitamist toote tegeliku olemuse

suhtes. Määruse 2023/2411 artikli 32 lõike 2 kohaselt võib tühistada (aga ei pea) ka

geograafilise tähise, kui toote vastavust tootespetsifikaadile ei ole enam võimalik tagada või

kui vähemalt viie järjestikuse aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule lastud.

Kui tühistamist taotleb taotleja ise, ei ole tarvis tühistamise õiguslikku alust näidata ning ka sel

juhul on tühistamise kohta otsuse tegemine riigisiseses menetluses Patendiameti

diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb arvesse võtta ka teiste isikute ja üldsuse huve.

Tühistamisavaldus peab olema põhjendatud, sh peab see sisaldama lõike 2 kohaselt põhjendust

selle esitaja õigustatud huvi ja tühistamise aluseks olevate õiguslike ja faktiliste asjaolude

kohta. Kui tühistamist nõuab taotleja, ei ole need põhjendused asjakohased. Avaldus esitatakse

elektrooniliselt Patendiametile, eesti keeles ja tasudes ettenähtud riigilõivu. Patendiametil on

soovitatav teha kättesaadavaks registreeringu tühistamise avalduse näidisvorm (vrd määruse

2023/2411 rakendusmääruse art 25 lõikes 4 nimetatud standardvormiga).

GTKS-i § 411 lõike 3 kohaselt võetakse tühistamisavaldus menetlusse, kui selle on esitanud

avalduse esitamiseks õigustatud isik ja tasutud on riigilõiv. Seejärel kontrollib Patendiamet

avalduse vastavust määruses 2023/2411 ja selle määruse rakendusaktides sätestatule. Kui

esineb puudusi, määrab Patendiamet tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõike 4 kohaselt teeb

Patendiamet avalduse tagasilükkamise otsuse, kui avaldus ei vasta nõuetele või kui avalduse

esitaja ei ole puudusi kõrvaldanud. Kui puudusi ei ole, avaldab Patendiamet lõike 5 kohaselt

tühistamisavalduse Eesti Kaubamärgilehe kaudu vastuväidete esitamiseks.

GTKS-i § 411 lõige 6 sisaldab eriregulatsiooni juhuks, kui geograafilise tähise registreeringu

tühistamise algatab määruse 2023/2411 artiklis 32 ja selle määruse rakendusaktides sätestatud

tingimustel Patendiamet. Sel juhul avaldatakse tühistamise aluseks olevaid õiguslikke ja

faktilisi asjaolusid sisaldav Patendiameti teade vastuväidete esitamiseks Eesti Kaubamärgilehe

kaudu ning edastatakse eraldi taotlejale, võimaldades tal esitada vähemalt ühe kuu jooksul

seisukoht registreeringu tühistamise kohta. Kui taotleja vaidleb registreeringu tühistamisele

vastu, käsitatakse seda nagu menetlusse võetud vastuväidet. Seejärel jätkub menetlus kooskõlas

üldise tühistamisavalduse menetluse regulatsiooniga.

GTKS-i § 411 lõige 7 sätestab, et Patendiamet ei avalda GTKS-i § 411 lõike 5 kohaselt määruse

2023/2411 rakendusmääruse artikli 25 lõigete 1–4 nõuetele vastavat tühistamisavaldust, mille

õiguslik alus on määruse 2023/2411 artikli 32 lõige 1 ja mille asjaolud väljuvad Eesti

territoriaalsest pädevusest, sealhulgas juhul, kui geograafilise tähisega tähistatav toode ei pärine

Eestist. Sellisel juhul edastab Patendiamet tühistamisavalduse Euroopa Liidu

Intellektuaalomandi Ametile. Regulatsioon tuleneb määruse 2023/2411 rakendusmääruse

artikli 25 lõikest 7.

32

GTKS-i § 412 lõikes 1 sätestatakse eelnõukohase GTKS-i § 411 lõike 5 või 6 alusel avaldatud

tühistamisavaldusele vastuväite esitamise tähtaeg kaks kuud. Vastuväite menetlemisele

kohaldatakse eelnõukohase GTKS-i § 371 lõigetes 2–5 ning § 372 lõigetes 1, 4 ja 5 taotlusele

esitatava vastuväite menetluse kohta sätestatut (õigustatud isiku määratlus, vastuväite sisu,

esitamise kord, vastuväite tagasivõtmine ja tagasivõetuks lugemine, õiguste taastamine

tagasivõetuks loetud vastuväite korral). Kui vastuväide on esitatud tühistamisavaldusele pärast

eelnõukohase GTKS-i § 411 lõike 5 kohast avaldamist (st see ei kohaldu juhul, kui

tühistamismenetluse algatab ex officio Patendiamet, millisel juhul konsultatsioone ei toimu),

kohaldatakse ka eelnõukohase GTKS-i § 373 lõigetes 1 ja 2 sätestatut (vastuväite menetlusse

võtmine, konsultatsioonid ja nende tulemusest teatamise kohustus). Lõikes 2 sätestatakse

vastuväite menetlusse võtmise tähtaeg ja põhimõte, et Patendiamet ei kontrolli selle sisulist

põhjendatust. Lõikes 3 on ette nähtud nõuetele mittevastava vastuväite tagasilükkamise otsus,

mis on apellatsioonikomisjonis vaidlustatav.

GTKS-i § 412 lõike 4 kohaselt kontrollib Patendiamet juhul, kui tühistamisavalduse esitaja ja

vastuväite esitaja on saavutanud konsultatsioonide tulemusel kokkuleppe, millest avalduse

esitaja on Patendiametile teatanud, selle kokkuleppe vastavust määruses 2023/2411 ja selle

rakendusaktides sätestatule. Juhul kui tühistamisavalduse esitaja ei ole teatanud

konsultatsioonide tulemusel saavutatud kokkuleppest, kontrollib Patendiamet lõike 5 kohaselt

vastuväite sisulist põhjendatust ja teatab oma järeldused tühistamisavalduse esitajale ja

vastuväite esitajale. Tühistamisavalduse esitajal võimaldatakse esitada seisukoht (nn repliik)

vähemalt ühe kuu jooksul (vt eelnõukohase GTKS-i § 373 lõike 4 selgitust). Juhul kui

tühistamisavalduse esitaja ja vastuväite esitaja kokkulepe vastab Patendiameti hinnangul

määruses 2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatule, on vastuväite esitajal lõike 6 kohaselt

õigus pool tasutud riigilõivust tagasi saada (vt eelnõukohase GTKS-i § 373 lõike 5 selgitust).

GTKS-i § 412 lõige 7 sisaldab eriregulatsiooni juhuks, kui geograafilise tähise registreeringu

tühistamise algatab Patendiamet. Kui Patendiameti teatest arvates kahe kuu jooksul on esitatud

vastuväiteid, sealhulgas on vastuväite eelnõukohase GTKS-i § 411 lõike 6 viimase lause

tähenduses esitanud taotleja, kontrollib Patendiamet vastuväidete sisulist põhjendatust ning

teatab kontrolli tulemused vastuväidete esitajatele. Vastuväite esitanud taotlejal võimaldatakse

esitada seisukoht (repliigina) vähemalt ühe kuu jooksul.

GTKS-i § 413 lõikes 1 sätestatu kohaselt teeb Patendiamet juhul, kui tühistamisavaldusele

vastuväiteid ei esitata või kui eelnõukohase GTKS-i § 412 lõigetes 4, 5 või 7 sätestatud kontrolli

tulemusel ei ilmne vastuolu määruse 2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatuga, otsuse

tühistamisavaldus heaks kiita. Sel juhul edastatakse määruse 2023/2411 rakendusaktides

nimetatud andmed Euroopa Liidu ametile ning Patendiameti otsus avaldatakse Eesti

Kaubamärgilehe kaudu.

Lõike 2 kohaselt lükkab Patendiamet juhul, kui tühistamisavaldus ei ole kooskõlas määruses

2023/2411 ja selle rakendusaktides sätestatuga, registreeringu tühistamise avalduse oma

otsusega tagasi. Ka see otsus avaldatakse Eesti Kaubamärgilehe kaudu. Asjast huvitatud isikul

on õigus nii lõikes 1 kui ka lõikes 2 nimetatud otsuse peale esitada kaebus

apellatsioonikomisjonile.

Eelnõu § 1 punktiga 40 (GTKS-i 5. peatüki pealkirja muutmine) jäetakse GTKS-i 5. peatüki

pealkirjast välja sõnad „vaidlustamine ja“, kuna peatüki vaidlustamist puudutavad §-d 43 ja 44

33

tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Kehtima jääb geograafilise tähise õigusvastase kasutamise

korral tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid sätestav GTKS-i § 45, mida tuleb kohaldada

otsekohalduva määruse 2023/2411 artiklite 40, 41, 46 ja 47 (geograafiliste tähiste kaitse ulatus,

geograafiliste tähiste kasutamine toodete osadel või koostisosadel, geograafiliste tähiste

kasutamine domeeninimedes, õiguspärase kasutamise määratlus) kontekstis, samuti GTKS-i

§-d 46 ja 47, mis puudutavad geograafilise tähise alaste tsiviilvaidluste kohtualluvust ja

esindusõigust.

Karistusõiguslik vastutus kaitstud geograafilisest tähisest tulenevate õiguste rikkumise eest

varalise kasu saamise eesmärgil on sätestatud karistusseadustiku §-s 226 (määruse 2023/2411

art 61).

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2411 artiklile 46 on Euroopa

Liidus asutatud tippdomeeninimede registritel kohustus tagada, et domeeninimede vaidluste

kohtuvälise lahendamise menetluses tunnustatakse registreeritud geograafilisi tähiseid

õigusena, millele saab nendes menetlustes tugineda. Eestis vastutab maatunnusega tippdomeeni

.ee domeeninimede registreerimise korraldamise eest Eesti Interneti SA. Euroopa Liidu

määrusest tuleneva kohustuse täitmiseks on oluline, et Eesti Interneti SA juures tegutsev

domeenivaidluste komisjon tunnustaks geograafilisi tähiseid varasema õigusena.

Eelnõu § 1 punktiga 41 (GTKS-i § 46 lõike 4 muutmine) täpsustatakse, et isik, kelle vastu

on esitatud hagi GTKS-i § 45 alusel, on õigustatud huviga isik eelnõukohase GTKS-i § 411

lõike 1 tähenduses; see tähendab, et kostjal on õiguste rikkumise menetluses õigus esitada

tühistamise aluste olemasolu korral avaldus kaitstud geograafilise tähise registreeringu

tühistamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 42 (GTKS-i § 49 muutmine) ajakohastatakse riikliku järelevalve

pädevust ja viiakse see kooskõlla määruse 2023/2411 artiklites 49, 50, 54 ja 60 sätestatuga.

Määruse 2023/2411 artikli 49 lõike 2 kohaselt hõlmavad käsitöönduslike ja tööstustoodete

geograafiliste tähistega seotud kontrollid (eelnõu tähenduses riiklik järelevalve) selle

kontrollimist, kas geograafilise tähisega toode vastab asjaomasele tootespetsifikaadile, samuti

järelevalvet geograafiliste tähiste turul, sealhulgas e-kaubanduses kasutamise üle. Määruse

2023/2411 artikli 50 lõike 1 kohaselt määrab iga liikmesriik ühe või mitu pädevat asutust, kes

vastutavad nimetatud kontrolli eest. Lõike 2 kohaselt peavad nimetatud pädevad asutused

olema objektiivsed ja erapooletud ning tegutsema läbipaistval viisil. Nende käsutuses peavad

olema kvalifitseeritud töötajad ja vahendid, mis on vajalikud nende ülesannete tõhusaks

täitmiseks.

GTKS-i § 49 lõikega 1 määratakse määruse 2023/2411 artikli 50 lõike 1 tähenduses pädevaks

asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, muutmata seega sama paragrahvi seni

kehtinud redaktsiooni punktis 1 sätestatud pädevust. Kuna käsitöönduslike ja tööstustoodete

geograafiliste tähistega seonduv jääb väljapoole Põllumajandus- ja Toiduameti tavapärast

pädevust, jäetakse viide sellele ametile eelnõus GTKS-i § 49 punktist 2 välja. Põllumajandus-

ja Toiduamet on jätkuvalt ELÜPS-i kohaselt pädev EL-i määruste 1308/2013, 2019/787 ja

2024/1143 alusel kaitstud veinide, piiritusjookide, põllumajandustoodete ja toiduainete

päritolunimetuste, geograafilise tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete riikliku

järelevalve valdkonnas.

34

Järelevalvepädevuse kindlaksmääramisel on loobutud viitamast GTKS-ile, kuna sellest

seadusest ei tulene eelnõu vastuvõtmisel materiaalseid nõudeid, mille täitmise üle järelevalvet

teha. Nõuded tulenevad vahetult määrusest 2023/2411 ja selle rakendusaktidest

(rakendusmääruse artiklid 33–37). Määruses 2023/2411 on asjakohane artikli 49 lõike 1

punkti a kohane järelevalve geograafilise tähisega tähistatava toote kasutamise õiguspärasuse

(sh tootespetsifikaadile vastavuse ja loa olemasolu) üle, mida täpsustab määruse 2023/2411

artikkel 51 (eelnõukohase GTKS-i § 501), ja artikli 49 lõike 1 punkti b kohane turujärelevalve,

mida täpsustavad määruse 2023/2411 artiklid 54 ja 60. Mõlema järelevalve fookused on

raskesti eristatavad ja omavahel põimunud. Määruse artikli 54 lõigete 1 ja 2 kohaselt hõlmab

turujärelevalve geograafilise tähise turul kasutamist olenemata sellest, kas asjaomaseid tooteid

ladustatakse või veetakse, levitatakse või pakutakse hulgi- või jaemüügiks, sealhulgas

e-kaubanduses. Turujärelevalve hõlmab seejuures kontrolle riskianalüüsi ja geograafilise

tähisega toodete huvitatud tootjate esitatud teadete alusel (vt ka määruse 2023/2411 art 51

otsekohalduvat lõiget 5, mis reguleerib kaitstud geograafilise tähisega tähistatava toote nõuetele

vastavuse kontrolli). Määrus näeb ette, et vajaduse korral võtavad järelevalveasutused

asjakohased haldus- ja kohtulikud meetmed, et hoida ära või peatada nende territooriumil

valmistatavate, pakutavate või turustatavate toodete või teenuste nimetuste kasutamine, mis on

vastuolus määruse artiklite 40 ja 41 kohase geograafiliste tähiste kaitsega. Määruse artikli 60

lõigete 1 ja 2 kohaselt käsitatakse teavet, mis on seotud EL-is asuvatele isikutele kättesaadavate

toodete reklaami, müügiedenduse ja müügiga ning mis on vastuolus määruse artiklite 40 ja 41

kohase geograafiliste tähiste kaitsega, ebaseadusliku sisuna määruse (EL) 2022/206517 artikli 3

punkti h tähenduses. Liikmesriikide kohtu- või haldusasutused võivad anda kooskõlas määruse

(EL) 2022/2065 artikliga 9 korralduse võtta meetmeid ühe või mitme konkreetse kõnesoleva

artikli lõikes 1 osutatud ebaseadusliku sisu elemendi vastu.

GTKS-i § 49 lõikes 2 loetletakse meetmed, mida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

võib riikliku järelevalve käigus kasutada kooskõlas korrakaitseseaduse (KorS, RT I,

22.03.2011, 4; RT I, 05.07.2025, 11) üldmeetmete loeteluga, eeskätt KorS-i §-s 28 sätestatud

ettekirjutuste, sunniraha ja vahetu sunniga. Need meetmed hõlmavad keeldu kaitstud

geograafilist tähist õigusvastaselt kasutada, nõuda kaitstud geograafilise tähisega tähistatud

kauba käibelt eemaldamist, selle pakkumise ja reklaami lõpetamist ning geograafilise tähise

õigusvastase kasutamise kohta teabe avalikustamist.

Lõikes 3 on viidatud määrusele 2023/2411 ja selle rakendusaktidele kui Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti piiriülese koostöö alustele geograafiliste tähiste kaitse alase

riikliku järelevalve valdkonnas. Nii sama riigi kui ka teiste liikmesriikide asutustega toimuva

koostöö põhimõtted on sätestatud määruse 2023/2411 artiklis 62. Määruse 2023/2411

rakendusmääruse artikli 33 lõigetes 2–8 on sätestatud piiriülese koostöö põhilised tingimused,

artiklis 34 piiriüleseid teabepäringuid puudutav, artiklites 35–37 teabe edastamine teise riigi

pädevale asutusele.

Eelnõu § 1 punktidega 43 ja 44 (GTKS-i § 50 muutmine) täpsustatakse riikliku järelevalve

pädevust erimeetmete kohaldamisel. Kehtiva GTKS-i § 50 kohaselt on lubatav KorS-i §-des

30, 49, 50 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kasutamine. ELÜPS-i § 120 lõige 1

näeb analoogilises olukorras ette KorS-i §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, 19. oktoober 2022, mis käsitleb digiteenuste ühtset

turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (EMPs kohaldatav tekst). ELT L 277,

27.10.2022, lk 1, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022R2065.

35

erimeetmed. Tarbijakaitseseaduse § 62 võimaldab kasutada KorS-i §-des 30−32 ja 49−53

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Eelnõukohases GTKS-i § 50 lõikes 1 on

kohalduvate KorS-i erimeetmete loetelu ühtlustatud tarbijakaitseseaduse regulatsiooniga, välja

arvatud KorS-i § 53 puhul. Seega võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelnõu

kohaselt geograafilise tähise kaitse valdkonnas kasutada erimeetmena KorS-is sätestatud alustel

ja korras KorS-i §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid:

1) küsitlemist ning dokumentide nõudmist, eeskätt et kindlaks teha geograafilist tähist

õigusvastaselt kasutanud isik, õigusvastase kasutamise asjaolud ning tähistatud toodete päritolu

ja jaotusvõrk, eesmärgiga kasutada meetmeid geograafilise tähise õigusvastase kasutamise

lõpetamiseks ja ärahoidmiseks;

2) kutset ja sundtoomist, et tagada eeskätt geograafilise tähise õigusvastase kasutamise

asjaolude, sealhulgas õigusvastaselt tähistatud toodete päritolu ja jaotusvõrgu kohta teavet

omava isiku küsitlemine ametiruumides;

3) isikusamasuse tuvastamist, et kindlaks teha geograafilist tähist õigusvastaselt kasutanud isik;

4) vallasasja läbivaatust, eeskätt eesmärgiga teha kindlaks geograafilise tähisega tähistatud

toote tunnused, mis võimaldavad tuvastada tähise õigusvastase kasutamise, samuti kui

läbivaatus on vajalik seaduslike nõuete täitmise tagamiseks;

5) valdusesse sisenemist peamiselt olukorras, kus geograafilise tähisega tähistatud toode, mille

puhul esineb tähise õigusvastase kasutamise põhjendatud kahtlus, asub teise isiku valduses

oleval piiratud või tähistatud ruumis või kinnisasjal, nt kui põhjendatud kahtluse kohaselt on

tegemist laoga, milles hoitakse õigusvastaselt tähistatud tooteid, või käitisega, milles neid

valmistatakse;

6) valduse läbivaatust samal eesmärgil ning

7) vallasasja hoiulevõtmist, pidades silmas peamiselt asja, mis on õigusvastaselt geograafilise

tähisega tähistatud või omab tähtsust geograafilise tähise õigusvastase kasutamise

kindlakstegemisel.

Loetletud erimeetmete kasutamise võimalikkus on vajalik määruse 2023/2411 artiklis 54

sätestatud pädevuse täitmiseks. Eelnõu kohaselt on samas lõikes täpsustatud, et Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet võib samal eesmärgil:

1) saada analoogiliselt tarbijakaitseseaduse § 621 lõikes 1 sätestatuga isikult ja riigi või kohaliku

omavalitsuse üksuse asutuselt asjakohast teavet ja dokumente, sealhulgas juhul, kui see on

vajalik kaitstud geograafilist tähist kasutava tootja kinnituse või muu järelevalveasutusele

esitatud teabe kontrollimiseks;

2) saada analoogiliselt tarbijakaitseseaduse § 621 lõikes 2 sätestatuga elektroonilise side

ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega

seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid;

3) võtta analoogiliselt ELÜPS-i § 120 lõikes 3 sätestatuga kaitstud geograafilise tähisega

tähistatud toote läbivaatusel proove;

4) nõuda analoogiliselt ELÜPS-i § 1201 lõikes 1 ja tarbijakaitseseaduse § 622 lõikes 1

sätestatuga infoühiskonna teenuse osutajalt infoühiskonna teenuse kaudu esitatava õigusvastase

teabe kõrvaldamist või teabele juurdepääsu piiramist.

GTKS-i § 50 lõikes 2 on ette nähtud, et riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada

kaitstud geograafilist tähist majandustegevuses kasutavale isikule ette teatamata. Regulatsioon

on analoogiline ELÜPS-i § 120 lõikes 4 sätestatuga. Lõikes 3 on sätestatud, et järelevalvele

allutatud isikule ei hüvitata proovide võtmise korral toote maksumust ega selle taastamise

kulusid. Regulatsioon on analoogiline ELÜPS-i § 120 lõikes 3 sätestatuga. ELÜPS-iga

36

analoogiliste meetmete või meetme kohaldamise tingimuste sätestamine on põhjendatud

sellega, et põllumajanduslike ning käsitöönduslike ja tööstuslike geograafiliste tähiste kaitse,

sh riikliku järelevalve tingimused, peaksid olema üldjoontes samasugused.

Eelnõu § 1 punktiga 45 (GTKS-i täiendamine §-dega 501–503) täiendatakse GTKS-i määruse

2023/2411 artikli 51 kohaselt tootja kinnituse ja geograafilise tähise kasutamise loa

regulatsiooniga ning nähakse ette kohustuslik vaidemenetlus järelevalvealaste vaidluste korral

analoogiliselt ELÜPS-i §-s 122 sätestatuga, seejuures vaide lahendamise tähtajaga.

GTKS-i § 501 lõikes 1 sätestatakse kaitstud geograafilist tähist kasutava tootja kohustus esitada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt kinnitus (tootja kinnitus, määruse

2023/2411 artikli 51 eestikeelse tõlke tähenduses ettevõtja kinnitus, ka enesedeklaratsioon)

selles määruses sätestatud tingimustel ning määruse lisatud vormi järgides. Määruse artikli 51

lõike 2 kohaselt esitab tootja kinnituse enne toote turule laskmist ning seejärel iga kolme aasta

tagant uuesti, et tõendada toote jätkuvat vastavust tootespetsifikaadile. Kui tootespetsifikaati

muudetakse nii, et see mõjutab asjaomast toodet, tuleb esitada viivitamata ajakohastatud

kinnitus. GTKS-i § 501 lõike 1 teises lauses täpsustatakse, et esmakordselt võib kinnituse

esitada pärast seda, kui Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet on teinud geograafilise tähise

registreeringu. Sellega hoitakse ära vajadus kinnitust muuta, kui tootespetsifikaat peaks

registreerimismenetluse käigus muutuma.

GTKS-i § 501 lõike 2 kohaselt kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tootja

esitatud kinnituse nõuetekohasust, sealhulgas selle täielikkust ja vastavust geograafilise tähise

registreeringu andmetele.

Määruse 2023/2411 artikli 52 lõike 2 kohaselt peab toode vastama tootespetsifikaadile.

Seejuures näeb määruse 2023/2411 artikli 51 lõige 3 ette, et järelevalveasutus selgitab välja

vähemalt selle, kas kinnituses esitatud teave on täielik ja järjepidev. Kui asutus on veendunud,

et kinnituses esitatud teave on täielik ja järjepidev ning tal ei ole muid nõuetele vastavusega

seotud reservatsioone, antakse välja toote geograafilise tähise kasutamise luba või pikendatakse

olemasolevat luba. Kui kinnituses esineb ilmselgeid vigu või vastuolusid, antakse tootjale

võimalus kinnitust täiendada või parandada. Kinnituse puuduste kõrvaldamist reguleeritakse

lõikes 3, mille kohaselt teatatakse puuduste ilmnemisel nendest kinnituse esitanud tootjale ning

määratakse puuduste kõrvaldamiseks, lisateabe või selgituste andmiseks kahekuuline tähtaeg.

Järelevalveasutus selgitab teates puuduste kõrvaldamata ja lisateabe või selgituste andmata

jätmise tagajärgi.

Määruse 2023/2411 artikli 51 lõike 6 kohaselt võtab järelevalveasutus mittevastavuse korral

vajalikud meetmed olukorra parandamiseks. GTKS-i § 501 lõikes 4 täpsustatakse, et kui tootja

kinnituses on kõrvaldamatuid puudusi, sealhulgas ei tõenda see geograafilise tähise õiguspärast

kasutamist, samuti juhul, kui kinnituse esitanud tootja ei kõrvalda GTKS-i § 501 lõike 3 kohaselt

määratud tähtajal puudusi, ei anna nõutud teavet või selgitusi või jätab vastamata, samuti juhul,

kui on tuvastatud tootja toote mittevastavus geograafilise tähise registreeringu andmetele, siis

keeldub järelevalveasutus geograafilise tähise kasutamise loa andmisest või pikendamisest või

tunnistab loa kehtetuks. Järelevalveasutus võib kohaldada meetmeid kaitstud geograafilise

tähise õiguspärase kasutamise tagamiseks. Viimaste all on peetud silmas eeskätt riikliku

järelevalve üldmeetmeid, peamiselt konkreetseid ettekirjutusi tootjale.

37

Lõikes 5 nähakse ette võimalus, et tootja võtab esitatud kinnituse tagasi. Kui kinnituse tagasi

võtnud tootjale on välja antud geograafilise tähise kasutamise luba, tunnistatakse see kehtetuks.

Tootja kinnitus tuleb esitada perioodiliselt iga kolme aasta järel uuesti (määruse 2023/2411 art

51 lg 2). Lõikes 6 nähakse ette, et kui tootja, kellel on kehtiv geograafilise tähise kasutamise

luba, ei esita ettenähtud ajal tootja kinnitust, tunnistab järelevalveasutus loa kehtetuks pärast

mõistliku aja möödumist tootjale meeldetuletuse saatmisest.

GTKS-i § 502 lõikes 1 sätestatakse geograafilise tähise kasutamise loas sisalduvad andmed.

Loetelu kohaselt identifitseeritakse loas loa adressaat, geograafiline tähis ja toode, mida luba

puudutab, tootja kinnituse esitamise kuupäev ja järelevalveasutuse hinnang selle nõuetele

vastavuse kohta, samuti loa number, selle andmise või pikendamise kuupäev ja kehtivusaeg

ning loa andjat identifitseerivad andmed. Lõike 2 kohaselt antakse luba tootjale elektrooniliselt.

Samuti on ette nähtud, et järelevalveasutus teatab geograafilise tähise kasutamise loa andmisest,

pikendamisest ja kehtetuks tunnistamisest oma kodulehe kaudu. Kuna luba ei kanta registrisse,

on vaja avaldada selle kehtivuse andmed.

GTKS-i §-s 503 nähakse ette, et riikliku järelevalve meetme kohaldamise, samuti geograafilise

tähise kasutamise loa andmise, pikendamise või kehtetuks tunnistamisega seotud vaidluste

korral on enne halduskohtule kaebuse esitamist kohustuslik vaidemenetlus. Kohustuslik

kohtueelne vaidemenetlus on põhjendatud geograafilise tähise alaste vaidluste spetsiifilise

iseloomuga ning aitab ära hoida kohtu koormamist juhul, kui järelevalveasutus saab ise

kontrollida algse haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust. Kohtusse jõuavad kaebused üksnes

siis, kui järelevalveasutuse vaideotsus vaide esitajat ei rahulda. Samuti on kohustuslik

kohtueelne vaidemenetlus analoogiline põllumajanduslike geograafiliste tähiste puhul kehtiva

korraldusega (ELÜPS-i § 122 lg 1). Lõikes 2 sätestatakse vaide lahendamise ajana geograafilise

tähise vaidlustega seotud asjaolude keerukuse tõttu 30 päeva selle vastuvõtmisest arvates, mis

erineb haldusmenetluse seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud üldisest 10-päevasest tähtajast. Samuti

on ette nähtud, et vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra, kui see on

vajalik juhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide

esitajat.

Eelnõu § 1 punktiga 46 (GTKS-i täiendamine §-ga 562) täiendatakse seadust

üleminekusättega, mis näeb ette enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud õiguse kohaldamise

üleminekuperioodil. Üleminekusätete sisu on avatud seletuskirja 2. osas senise riigisisese

geograafiliste tähiste kaitse režiimi kehtetuks tunnistamise põhjendamisega seoses.

Eelnõu § 2. Kaubamärgiseaduse muutmine

Eelnõu § 2 punktis 1 (KaMS-i § 9 lg 1 p 11 muutmine) ette nähtav muudatus on vajalik

selleks, et jätta välja viide geograafilise tähise õigusvastasele kasutamisele geograafilise tähise

kaitse seaduses sätestatu järgi. Kuna eelnõu kohaselt GTKS enam geograafilise tähise

õigusvastast kasutamist ei määratle, on küllaldane viidata Euroopa Liidu õigusaktile, millega

nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse.

Eelnõu § 2 punktis 2 (KaMS-i § 10 lg 1 p 9 muutmine) ette nähtav muudatus on vajalik

selleks, et jätta välja viide GTKS-ile. Kuna eelnõu kohaselt GTKS enam geograafilise tähise

38

kasutamise keelamist ei reguleeri, on küllaldane viidata tähise kasutamise õigusele

geograafiliste tähiste kaitset tagava Euroopa Liidu õigusakti kohaselt ilma lisatäpsustusteta.

Määruse 2023/2411 artikli 44 lõike 1 kohaselt lükatakse tagasi taotlus sellise (hilisema)

kaubamärgi registreerimiseks, mille kasutamine oleks vastuolus määruse 2023/2411 artikliga

40, kui see taotlus esitatakse pärast kuupäeva, mil Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile

esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus. Vajaduse korral võetakse arvesse kaubamärgi

registreerimise taotluses esitatud prioriteedinõudeid. Sama artikli lõike 3 kohaselt tunnistavad

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ja vajaduse korral pädevad riiklikud asutused vastava

taotluse korral kehtetuks kaubamärgid, mis on registreeritud lõiget 1 rikkudes. Lõikes 4 on

täpsustatud, et olenemata geograafilise tähise registreerimisest võib jätkuvalt kasutada ja

uuendada (varasemat) kaubamärki, mille kasutamine on vastuolus määruse artikliga 40 ja mis

on liidus taotletud, registreeritud või heas usus kasutamise käigus juurdunud, kui see võimalus

on kohaldatava õigusega ette nähtud, enne kuupäeva, mil vastava geograafilise tähise

registreerimise taotlus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile esitati, tingimusel et

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436 või nõukogu määruse (EL)

2017/1001 kohaselt ei ole põhjust kaubamärki kehtetuks tunnistada või tühistada. Sellisel juhul

on geograafilise tähise ja asjaomase kaubamärgi (paralleelne) kasutamine lubatud. Lõikes 5 on

reguleeritud kollektiiv- ja sertifitseerimismärki puudutavad erisused.

Eelnõu § 2 punktis 3 (KaMS-i § 11 lõike 11 muutmine) ette nähtav täiendus lõike teksti

alguses tuleneb sellest, et määruse 2023/2411 artikli 44 lõike 1 kohaselt ei määrata

käsitööndusliku või tööstustoote tähistamiseks mõeldud geograafilise tähise vanemust mitte

selle taotluse esitamise kuupäevaga, vaid taotluse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile

esitamise kuupäevaga.

Eelnõu § 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Eelnõu § 3 punktis 1 (RLS-i 5. peatüki 5. jao pealkirja muutmine) tehtav muudatus

korrigeerib jao pealkirja põhjusel, et jaos ei ole juba 2018. aastast ette nähtud lõivu

patendivoliniku kutsekomisjoni toimingu eest. Muudatus ei ole seotud määruse 2023/2411

rakendamisega, vaid on kavandatud seaduse teksti korrastamise eesmärgil.

Eelnõu § 3 punktis 2 (RLS-i § 89 p 12 muutmine) ette nähtava muudatusega suurendatakse

geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamise eest võetavat riigilõivu, sest seni kehtis

taotletav geograafiline tähis üksnes Eestis, eelnõukohase seaduse ja määruse 2023/2411

rakendamise järel aga kehtib kogu Euroopa Liidus. Samuti näeb määrus 2023/2411 ja selle tõttu

ka eelnõu ette, et taotlusega seotud Patendiameti toimingud on oluliselt ressursimahukamad.

Eelnõu § 3 punktis 3 (RLS-i täiendamine §-ga 891) ette nähtava muudatusega kehtestatakse

riigilõiv 120 eurot määruse 2023/2411 ja eelnõu kohase geograafilise tähise registreeringu

muutmise avalduse ja geograafilise tähise registreeringu tühistamise avalduse esitamise eest.

Eeldatavasti on registreeringu muutmise avalduse ja tühistamise avalduse menetlusega seotud

Patendiameti toimingud vähem ressursimahukad kui taotluse menetlus. Samuti kehtestatakse

riigilõiv 80 eurot määruse 2023/2411 ja eelnõu kohasele geograafilise tähise registreerimise

taotlusele, geograafilise tähise registreeringu muutmise avaldusele ja geograafilise tähise

registreeringu tühistamise avaldusele vastuväite esitamise eest. Kõnealune lõiv on pool RLS-i

§ 116 kohaselt apellatsioonikomisjonile avalduse esitamise eest tasutavast 160 euro suurusest

39

riigilõivust. Vastuväite esitajal on kokkuleppe saavutamise korral õigus pool riigilõivu tagasi

saada. Patendiameti toimingud seoses vastuväitega, eriti kokkuleppe saavutamise korral, on

vähem ressursimahukad kui registreeringu muutmise avalduse või tühistamise avalduse

menetlusega seotud toimingud.

Määruse 2023/2411 artikli 65 kohaselt võib liikmesriik nõuda tasusid määruses sätestatud

menetluste riigisisese etapi kulude katmiseks, eelkõige taotluste, vastuväidete,

tootespetsifikatsiooni muutmise taotluste, registreeringu tühistamise taotluste ja kaebuste

menetlemisega seotud kulude katmiseks. Samuti võib liikmesriik nõuda tasusid või kehtestada

lõivud, et katta määruse IV jaotise alusel tehtavate kontrollide (riiklik järelevalve) kulu.

Järelevalvetoimingute eest eelnõus lõivu ette ei nähta, küll aga kantakse teatud

järelevalvetoimingute kulu.

Eelnõu § 3 punkti 4 kohaselt (RLS-i § 95 lõike 3 ja § 108 lõike 6 kehtetuks tunnistamine)

kaotatakse riigilõivud geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või

selgituste andmise tähtaja pikendamise ja geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise

kande tegemise avalduse esitamise eest (mõlemad 32 eurot). Eelnõu ega selle aluseks olev

Euroopa Liidu õigus ei näe ette võimalust, et tähtaega saab pikendada lõivu tasudes; eelnõu

kohaselt saab tähtaja pikendamist taotleda, esitades põhistatud taotluse (eelnõukohase GTKS-i

§ 32 lg 3). Tähtaja pikendamine ei mõjuta ka Patendiameti koormust ning lõivu eest tähtaja

pikendamine räägib vastu määruse 2023/2411 põhimõttele menetleda taotlusi põhjendamatute

viivitusteta. Kuna geograafiliste tähiste registrit peab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet,

ei ole ka ette nähtud võimalust registreeringu andmeid muuta muul viisil kui registreeringu

muutmise avaldusega, mille jaoks on ette nähtud määruse 2023/2411 kohane menetlus eelnõus

(GTKS-i §-d 401–403) ja mille esitamise eest nähakse riigilõiv ette RLS-i § 891 lõikes 1.

Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on kavandatud 2025. aasta 1. detsembriks, st kuupäevaks, mil rakendub

täielikult määrus 2023/2411. Nimetatud kuupäevaks tuleb Eestil teatada Euroopa Komisjonile

pädevad asutused määruse 2023/2411 artiklite 12 ja 50 alusel.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasus

Eelnõuga suurendatakse geograafilise asukohaga seotud käsitöönduslike ja tööstustoodete

intellektuaalomandi kaitset Eestis ja EL-is üldiselt. Seetõttu mõjutab eelnõu positiivselt õigust

intellektuaalomandile, mis on EL-i põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 2 sätestatud põhiõigus,

samuti sätestab EV põhiseaduse § 32 omandipõhiõiguse. PS-iga tuleb omandile tagada

puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse tagamiseks peab riik kehtestama õigusnormid, mis

võimaldavad omandit kaitsta ning seda kõnesoleva eelnõuga tööstusomandi valdkonna ühes

alavaldkonnas (mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse) ka tehakse. Eelnõu

parandabki käsitöönduslike ja tööstustoodete tootjate võimalusi kaitsta Eestis ja EL-is oma

intellektuaalomandit.

Teatavatel juhtudel ja kooskõlas päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni

kokkuleppe Genfi redaktsioonist tulenevate rahvusvaheliste kohustustega tuleb geograafiliste

40

tähiste kaitse tasakaalustada kaubamärgiõigusega, eelkõige seoses tuntud kaubamärkide või

heas usus registreeritud varasemate kaubamärkidega (määruse artikkel 44).

Teiseks tuleneb EV põhiseaduse §-st 14 üldine põhiõiguste tagamiseks vajaliku menetluse ja

korralduse nõue (üldine põhiõigus menetlusele ja korraldusele), mille puhul pakub eelnõu EL-i-

üleselt ühtlustatud menetlust ja selle võrra tõhusamat kaitset. Lisaks saab Patendiameti tehtud

otsuseid edasi kaevata tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (nt taotluse menetluse

taastamisest keeldumise otsus, taotluse tagasilükkamise otsus, vastuväite tagasilükkamise otsus

jms). Apellatsioonikomisjoni otsuse peale on omakorda võimalik esitada kaebus kohtule.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid, mis ei tuleneks kehtivast õigusest, sh määrusest 2023/2411

(nt tootespetsifikaat ja koonddokument, mida kasutatakse määruse eestikeelses tekstis

umbkaudu samas tähenduses, mis on senise GTKS-i tekstis sõnadel kirjeldus ja avaldus).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga luuakse Eesti õiguses eeldused Euroopa Liidu määruse 2023/2411, milles käsitletakse

käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset, kohaldamiseks Eestis alates

2025. aasta 1. detsembrist. Eelnõu seost nimetatud määruse ja selle rakendusaktidega (eelnõu

staadiumis) on kirjeldatud seletuskirja 3. osas.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu vastuvõtmisel on kaudne sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning mõju

regionaalarengule. Kui käsitööndusliku või tööstustoote geograafilise tähise kaitse EL-is on

tõhus ja edukas, annab see võimaluse eeskätt väiketootmise kasvuks nendes Eesti

geograafilistes piirkondades, kus geograafilise tähisega tähistatavat toodet toodetakse.

Põllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse pikaajaline kogemus riikides ja piirkondades,

kus sellel on majanduslik kaal ja kus geograafiliste tähiste tõhusasse kaitsesse on investeeritud,

näitab, et see avaldab sotsiaalselt ja regionaalselt märgatavat positiivset mõju.18 Samuti on

tähele pandud geograafiliste tähiste kaitse mõju jätkusuutlikkusele, seega mõju elu- ja

looduskeskkonnale. Käsitöönduslike või tööstustoodete puhul, millel on väärtus geograafilise

tähise kaitse aspektist, rakendatakse üldjuhul keskkonda säästvat ja väärtustavat

tootmisstrateegiat; oluline ei ole odav masstootmine, vaid kvaliteetse, traditsioonide ja

keskkonnaga seotud stabiilse väiketootmise arendamine mitme tootja konkurentsis ja

koostoimes, vastandina monopoolsele suurtootmisele. Niisuguse väiketootmise eelduseks on

koostöö ning strateegiline lähenemine, mida riik ja kohalikud omavalitsused saavad vähemalt

kaudselt soodustada.19

18 Nt Cerkia Bramley. A review of the socio-economic impact of geographical indications: considerations for the

developing world. Paper prepared for presentation at the WIPO Worldwide Symposium on Geographical

Indications June 22 – 24 2011, Lima, Peru. Pp 5–6.

https://www.wipo.int/edocs/mdocs/geoind/en/wipo_geo_lim_11/wipo_geo_lim_11_9.pdf. 19 Vt FAO [Food and Agriculture Organization of the United NAtions]. Using geographical indications to improve

sustainability – Lessons learned from 15 years of FAO work on geographical indications. Rome, 2023.

https://doi.org/10.4060/cc3891en.

41

Tõhusal ja stabiilsel geograafiliste tähiste kaitse süsteemil on otsene majanduslik mõju.

Põllumajanduslike geograafiliste tähiste puhul on kõneldud „toidu immaterialiseerimisest ja

kvaliteedi institutsionaliseerimisest“20 ning sama on laiendatav ka mittepõllumajanduslikele

toodetele, mida geograafilise tähise all pakutakse. Sellise toote lisandväärtus tuleneb kindlast

ja tagatud kvaliteedist, mille põhjused on toote päritolus konkreetsest piirkonnast. Sellised

tooted on turul väärtustatud ja otsitud, sest need on mainekad, traditsioonilised ja stabiilsed.

Selliste toodete pakkujal on võimalus nende toodete immateriaalse väärtuse eest küsida

kõrgemat hinda, mida tarbija on nõus maksma. Niisugune tagajärg sõltub mõistagi sellest,

kuidas on korraldatud kvaliteedijärelevalve ning minimeeritud võimalus, et kaitstud tähiseid

kasutab õigusvastaselt selleks õigustamata isik, kelle toodete üle järelevalvet ei ole ja kelle

tooted ei vasta kaitstud tähisega toote standardile. Kvaliteetse järelevalve tagamine on vähemalt

mõõdukalt kulukas. Samuti eeldab see tooteid, mida on alust geograafilise tähisega tähistada.

Kui geograafilise tähise kaitse süsteem toimib, on see korraga nii tarbijate kui ka tootjate

huvides, kaitstes reputatsiooni kui tootjatele kuuluvat vara.21 Kui geograafiliste tähiste kaitse

süsteem on tõhus, on sel ka kaudne mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule, kuna riigi maine ja

mõju kasvab tänu sealt pärinevatele tuntud toodetele ja nende tähistele ning riigi majanduslik

võimekus kasvab.

Eelnõul on otsene mõju riigiasutuste korraldusele, kuna sellest tuleneb nii Patendiameti kui ka

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustus läbi viia teatud reguleeritud menetlusi,

milleks need ametid peavad olema valmis.

Kõiki nimetatud otseseid ja kaudseid mõjusid tuleb kokkuvõttes hinnata siiski ebaoluliseks. Ka

kehtiva GTKS-i alusel on Patendiametil ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil

olnud vastavalt kas menetlus- või järelevalvepädevus, mida aga mittepõllumajanduslike

geograafiliste tähiste puhul ei ole rakendatud asjassepuutuvate Eestist pärinevate tähiste

puudumise tõttu. Ei ole tõenäoline, et Eestist pärinevate käsitöönduslike ja tööstustoodete

geograafiliste tähiste arv oluliselt kasvab. Seetõttu on ka majanduslikud mõjud ning kaudsed

mõjud ühiskonnale, regionaalarengule, keskkonnale ning välissuhetele ja julgeolekule

marginaalsed. Näidetena Euroopast saaks nimetada selliseid tooteid nagu Murano klaas,

Donegali tviid, Limoges’i portselan, Solingeni söögiriistad ja Boleslawieci keraamika; Eesti

kontekstis võiks nimetada Haapsalu ravimuda, Muhu tikandeid, Saaremaa seppade töid, Setu

pitsi jt. Eelnõu tulemusena on tarbijatel lihtsam selliseid käsitöönduslikke ja tööstustooteid ära

tunda ning ka teadlikumaid valikuid teha. Lisaks aitavad eelnõukohased muudatused säilitada

ja edendada oskusi ning säilitada ja luua uusi töökohti Euroopa eri piirkondades, aidates kaasa

nende piirkondade majandusarengule.

Muudatuste mõju ettevõtete ja kodanike halduskoormusele

Muudatustel on ettevõtete ja kodanike halduskoormusele mõju juhul, kui nad taotlevad kaitset

käsitööndusliku või tööstustoote geograafilisele tähisele või soovivad sellist kaitse saanud tähist

õiguspäraselt kasutada. Võttes arvesse, et seni ei ole Eestis taotletud ega registreeritud ühtegi

käsitööndusliku või tööstustoote geograafilist tähist, on ootuspärane mõju minimaalne. On tõsi,

et eelnõukohase seaduse jõustumise korral on nii geograafilise tähise registreerimise kui ka

20 Cerkia Bramley, Estelle Biénabe, Johann Kirsten. The Economics of Geographical Indications: Towards a

Conceptual Framework for Geographical Indication Research in Developing Countries. – The Economics of

Intellectual Property. WIPO, 2012. P 109. https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_1012-chapter4.pdf. 21 Samas, p 110.

42

selle oma tootel kasutamise loa saamiseks nõutavad toimingud mõnevõrra koormavamad kui

seni kehtinud seaduse alusel, kuid arvesse tuleb võtta ka seda, et eelnõu kohaselt registreeritud

geograafilise tähise kaitse on EL-i-ülene, mis on ka arvestatav eelis võrreldes seni kehtinud

süsteemiga. Kavandatud muudatustega ei kaasne HÕNTE § 46 tähenduses olulist mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamisel seadusena ei kaasne tulusid ega kohaliku omavalitsuse üksuste kulusid.

Taotluste menetlemise keskkonda arendatakse EL-i-üleselt, Eestis hakatakse

menetlusdokumente hoidma juba olemasolevas Patendiameti tarkvarasüsteemis Back Office,

mistõttu täiesti uut süsteemi pole vaja arendama hakata. Eelnõu rakendamisel seadusena võib

siiski olla vajalik Patendiameti hallatava elektroonilise taotluste menetluse keskkonna vähene

arendus, et võimaldada geograafilise tähise taotluste menetlemist ja muude geograafilise tähise

alaste toimingute tegemist (vajadusel RIK-i eelarvest).

Määruse 2023/2411, selle rakendusaktide ja Euroopa Liidu asutuste juhiste ning kavandatud

seadusemuudatusega kurssi viimine ja ettevalmistavad tegevused suurendavad vähemalt

ajutiselt Patendiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökoormust. Eraldi

tuleb nimetada avaliku sektori (eeskätt omavalitsuste), potentsiaalselt kaitstud geograafilise

tähisega tähistatavaid käsitöönduslikke ja tööstustooteid tootvate ja vahendavate ettevõtjate

ning ettevõtlust toetavate organisatsioonide, kolmanda sektori, tarbijate ja laiema avalikkuse

teavitamist ja toetamist geograafilise tähise kaitse valdkonnas, eesmärgiga kasutada uue

regulatsiooni võimalusi ettevõtluse, tarbijate rahulolu ja riigi majanduse elavdamiseks.

Patendiametil ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on soovitatav koostada

vastavalt kas geograafiliste tähiste taotluste ning muude dokumentide esitamise ja menetlemise

juhised või geograafilise tähisega tähistatud toote tootja kinnituste esitamise juhised, samuti

korraldada eelnõu rakendamise pädevuste asutusesisene jaotus.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei kaasne vajadust kehtestada uusi rakendusakte. Eelnõu jõustumisel on vaja muuta

justiitsministri antud kaubamärgimäärust (vastu võetud 03.01.2012 nr 12 RT I, 10.01.2012, 12;

RT I, 08.09.2023, 6), nimelt selle 2. peatükis olevat Patendiameti ametliku väljaande „Eesti

Kaubamärgileht“ struktuuri ja väljaandmise korda, et ajakohastada Eesti Kaubamärgilehe

kaudu eelnõukohase GTKS-i alusel avaldatavad andmed.

Seni GTKS-i alusel kehtestatud rakendusaktid, nimelt Vabariigi Valitsuse määrused

„Riiklik geograafiliste tähiste register“ (vastu võetud 05.05.2000 nr 151, RT I 2000, 38, 236;

RT I, 21.03.2025, 21) ja „Ametiasutuste pädevus „Geograafilise tähise kaitse seaduse“

rakendamisel“ (vastu võetud 06.06.2000 nr 182, RT I 2000, 45, 282; RT I, 05.07.2023, 229)

ning justiitsministri määrused „Geograafilise tähise registreerimise taotluse dokumentide

vorminõuded“ (vastu võetud 03.01.2012 nr 5, RT I, 10.01.2012, 5; RT I, 08.09.2023, 2) ja

„Geograafilise tähise registreerimise tunnistuse vorminõuded ja vormistamise kord“ (vastu

võetud 03.01.2012 nr 6, RT I, 10.01.2012, 6) kaotavad kehtivuse (HMS-i § 93 lg 1).

9. Seaduse jõustumine

43

Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud 2025. aasta 1. detsembril, kuna sel kuupäeval

muutub rakendatavaks määrus 2023/2411 (määruse art 73).

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse

avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Kultuuriministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse

saamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Patendiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Patendivolinike Koda, Eesti Advokatuuri

intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon, Eesti Juristide Liit, Tartu Ülikooli

õigusteaduskond, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut, Tallinna Ülikooli

ühiskonnateaduste instituut, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate

Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti

Plastitööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Trüki- ja

Pakenditööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Ravimitootjate Liit,

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Interneti Sihtasutus,

Eesti Linnade ja Valdade liit, Eesti Teenusmajanduse Koda, Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus, Eesti Disainerite Liit.

Algatab Vabariigi Valitsus XX. XX 2025

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

NN

Valitsuse nõunik

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks Edastame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume teie tagasisidet 15 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Patendiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Põllumajandus- ja Toiduamet Patendivolinike Koda Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon Eesti Juristide Liit Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Meie 30.10.2025 nr 8-1/8797-1

2

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Mööblitootjate Liit Eesti Plastitööstuse Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Ravimitootjate Liit Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Eesti Interneti Sihtasutus Eesti Linnade ja Valdade liit Eesti Teenusmajanduse Koda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Disainerite Liit Kärt Nemvalts 5343 8846 [email protected]