Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

225-25/297137

Otsuse kuupäev 31.10.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Ühispakkujate KMG OÜ ja Infragreen OÜ vaidlustus

Transpordiameti riigihankes „Riigitee 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla km 108,5 – 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are

möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ (viitenumber

297137) Aktsiaseltsi TREF Nord kõrvaldamata jätmise

otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad KMG OÜ ja Infragreen OÜ,

esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus

Hankija, Transpordiamet, esindaja Ege Stiina Järvmägi

Kolmas isik, Aktsiaselts TREF Nord, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista ühispakkujatelt KMG OÜ ja Infragreen OÜ Aktsiaseltsi TREF Nord

kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1980 eurot käibemaksuga.

3. Jätta ühispakkujate KMG OÜ ja Infragreen OÜ kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.07.2025 avaldas Transpordiamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

2 (14)

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 –

115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ (viitenumber 297137)

(edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid

(edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati viis pakkumust, sh esitasid pakkumuse Aktsiaselts

TREF Nord ning ühispakkujad KMG OÜ ja Infragreen OÜ.

2. 24.09.2025 otsusega 1.3-2/25/005 jättis Hankija Aktsiaseltsi TREF Nord kui eduka pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamata (edaspidi Otsus) ja kvalifitseeris.

3. 06.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate KMG OÜ ja Infragreen OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele

jätta Aktsiaselts TREF Nord (edaspidi ka Kolmas isik) kõrvaldamata.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 10.10.2025 kirjaga nr 12.2-10/225 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 15.10.2025 ja neile vastamiseks 20.10.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukohad ning menetluskulude taotlused

Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija,

Kolmas isik ja repliigi Vaidlustaja.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, ühispakkujad KMG OÜ ja Infragreen OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja vaidlustab Kolmanda isiku suhtes tehtud kõrvaldamata jätmise otsuse kuna

juhul, kui Kolmas isik Riigihankest kõrvaldada ja/või jätta kvalifitseerimata, on hindamise

tulemusel Vaidlustaja järgmine edukas pakkuja.

5.2. Hankija on jätnud Kolmanda isiku RHS § 95 lg 4 p-ide 2, 8 ja 9 alusel ebaõigesti

kõrvaldamata. Kolmas isik on toime pannud nii tööõiguse kui ka keskkonna alaseid rikkumisi,

rikkunud mitmeid kordi varasemaid hankelepinguid, kuid ei ole nimetanud hankepassis mitte

ühtegi rikkumist neist kolmest valdkonnast. Kolmas isik ei ole nimetanud hankepassis ka

mingeid heastamismeetmeid, kuid just nendele tuginedes on Hankija jätnud Kolmanda isiku

kõrvaldamata.

Hankija on teinud Otsuses kaks kaalutlusviga:

1) võimaldanud Kolmandal isikul selgitada kõrvaldamise alustega seotud küsimusi

hoolimata asjaolust, et hankepassis ei ole Kolmas isik indikeerinud asjaolu, et

kõrvaldamise aluseid esineks;

2) õigustanud Kolmanda isiku käitumist tulenevalt kasutusele võetud

heastamismeetmetest, mida pakkumuse koosseisus ei sisaldu.

Olukorras, kus pakkuja valetab hankepassi kooseisus kolmel eri viisil ei saa Hankija jõuda

tulemuseni, et pakkuja ei ole selliselt käitudes esitanud RHS § 96 lg 4 p-i 9 mõttes valeandmeid.

5.3. RHS § 95 lg 4 p 2 – tööõiguse rikkumine

Kolmas isik on hankepassis kinnitanud, et ta ei ole enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas

kohaldatavaid kohustusi, kuid Tööinspektsiooni dokumendiregistrist tuleb välja kaks

ettekirjutust tööohutusnõuete rikkumise kohta. Selle fakti tuvastas ka Hankija, märkides

viidatud ettekirjutused ära Otsuse lisa 1 (edaspidi Põhjendused) p-is 4.

Valeandmete esitamiseks ei loeta mitte üksnes tegelikkusele mittevastava teabe avaldamist,

vaid ka tõese teabe varjamist. Asjaolud, mida Kolmas isik varjas, olid olulised ja sellele juhtis

3 (14)

Hankija tähelepanu ka Põhjenduste p-is 7. Seejärel selgitas Hankija aga üllatuslikult, et kuna

Kolmas isik on rakendanud heastamismeetmeid, siis puudub põhjus Kolmanda isiku

kõrvaldamiseks viidatud alusel. Seega on Hankija asunud arvestama heastamismeetmeid, mida

pakkumus ei sisaldanud, ja jõudnud vastuolus RHS-iga tulemusele, et Kolmandat isikut ei ole

vajalik kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p-i 2 alusel tööõiguse alaste rikkumiste tõttu.

5.4. RHS § 95 lg 4 p 2 - keskkonnaõiguse rikkumine

Kolmas isik on hankepassis kinnitanud, et ta ei ole enda teada rikkunud keskkonnaõiguse

valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, kuid Hankija tuvastas, et karistusregistrist ilmneb üks

kehtiv karistus jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 1202 lg 2 rikkumise kohta. Seejärel selgitas

Hankija aga üllatuslikult, et kuna Kolmas isik on rakendanud heastamismeetmeid, siis puudub

põhjus Kolmanda isiku kõrvaldamiseks viidatud alusel. Hankija on ka keskkonnaõiguse alaste

rikkumiste puhul asunud arvestama heastamismeetmeid, mida pakkumus ei sisaldanud, ja

jõudnud vastuolus RHS-iga tulemusele, et Kolmandat isikut ei ole vajalik kõrvaldada RHS §

95 lg 4 p-i 2 alusel keskkonnaõiguse alaste rikkumiste tõttu.

5.5. RHS § 95 lg 4 p 8 - varasemad lepingurikkumised

Kolmas isik on hankepassis kinnitanud, et ta ei ole enda teada rikkunud ühtki hankelepingut,

kuid Hankija tuvastas mitmeid Hankijaga sõlmitud lepingute rikkumisi ja nende tõttu

Kolmanda isiku sanktsioneerimisi. Valeandmete esitamiseks ei loeta mitte üksnes tegelikkusele

mittevastava teabe avaldamist, vaid ka tõese teabe varjamist. Hankija pidi praegusel juhul

Vaidlustaja lepingurikkumistest kas ise teadma (nt olles rikutud lepingus hankija) või otsima

neid andmeid RHR-ist, kuna Vaidlustaja on rikkunud kohustust neist asjaoludest Hankijat

hankepassis informeerida. Hankija on tuvastanud seejuures mitu varasemat lepingu rikkumist,

millega seotud asjaolude varjamine võinuks mõjutada Riigihanke tulemust.

Kuivõrd Kolmas isik ei ole esiteks üldse märkinud, et lepingurikkumisi esineb ja teiseks puudub

sellekohane info ka RHR-is, siis ei ole Vaidlustajale teada, kas rikkumised olid olulised või

mitte. Hankija ei ole sisuliselt avanud rikkumiste olulisuse küsimust. Pakkuja ei saa jätta

hankepassis andmeid sanktsioonide kohta esitamata pelgalt põhjusel, et asjaomased episoodid

puudutavad sama hankijat ning see teave on hankijale niigi teada. Samuti peab Hankija

olukorras, kus ta rakendab kaalutlusõigust, mh selgitama, miks sellises mahus hankepassi

koostamisel andmete varjamine oli justkui lubatav.

Hankija on kaalutlusvea tõttu jõudnud RHS-iga vastuoluliselt tulemusele, et Kolmandat isikut

ei ole vajalik kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel varasemate lepingurikkumiste tõttu.

5.6. Heastamismeetmed

Heastamismeetmeid saab RHS § 97 lg 1 kohaselt arvesse võtta üksnes siis, kui need on

kirjeldatud hankepassis. Ettevõtja ei või asuda heastamismeetmeid võtma alles riigihanke

menetluse ajal, sest märge selle kohta, et kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja on

heastamismeetmeid võtnud, tuleb esitada juba hankepassis. Kolmas isik pidi

heastamismeetmeid kirjeldama hankepassis selleks, et Hankija üleüldse saaks neid arvesse

võtta, kuid Kolmas isik seda ei teinud. Hankija ei saa hakata küsima andmeid, sh

heastamismeetmeid, pakkujalt, kes ei ole neid hankepassis mingil moel kirjeldanud. Tegemist

on võrdse kohtlemise põhimõtte riivega RHS §-i 3 mõttes.

5.7. RHS § 95 lg 4 p 9 - valeandmed ja ebaõiged kinnitused hankepassis

5.7.1. On fakt, et Kolmas isik esitas hankepassis väärad kinnitused selle kohta, et tal ei esine

töö- ega keskkonnaõiguse rikkumisi ega varasemate hankelepingute rikkumisi. Valekinnitusi

esitati kokku 3 erineva aluse ja kokku 15 episoodi kohta. Hankepassis toodud kinnitustel

puudub igasugune õiguslik tähendus, sellises mahus valeandmed tähendust ei oma. Hankijatel

on õigus teatud juhtudel piirduda pakkuja poolsete kinnituste usaldamisega (RKHKo

3-24-3485, p 29), kuid sellega kaasneb ka vastutus anda õigeid kinnitusi. Valekinnituste

4 (14)

andmine peab süsteemi usaldusväärsuse ja tasakaalu tagamiseks kaasa tooma hankemenetlusest

kõrvaldamise.

5.7.2. Pakkujal endal ei tule esitada hankepassis omapoolset hinnangut kõrvaldamise aluse

esinemise või puudumise kohta vaid tuleb vastata hankepassis esitatud küsimusele. Hankija on

andnud Kolmandale isikule ebakohase eelise teiste pakkujate ees, kes deklareerivad ausalt enda

puudused hankepassis.

5.7.3. Hankija ei pea RHS § 95 lg 4 p-i 9 kohaldamisel üheselt ära näitama, et õigete andmete

esitamise korral oleks ettevõtja kindlasti hankemenetlusest kõrvaldatud või kvalifitseerimata

jäetud, vaid piisav on, kui hankija põhistab, et ettevõtja käitumist ja valeandmete iseloomu

arvestades ei oleks see olnud ilmselgelt välistatud (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas

3-20-334). Kui valeandmetel poleks mingit mõju hankemenetluse tulemusele, siis ei saaks isegi

tahtlikult valeandmeid esitanud pakkujat RHS § 95 lg 4 p 9-i alusel ka hankemenetlusest

kõrvaldada, kuid käesoleval juhul on Kolmas isik esitanud ebaproportsionaalselt palju

valeandmeid, mis omavad mõju tulemusele.

Hankijal ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 9 kohaldamisel tarvis tingimata tuvastada, kas valeandmeid

esitanud pakkuja toimis tahtlikult, vaid piisab sellest, kui pakkuja on vastutav teatud raskusega

hooletuse eest (Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus nr C-387/14, p-id 71 ja 78).

5.7.4. Hankija võimaldas Kolmandal isikul täiendavalt esitada olulisi pakkumuse koosseisust

puudu olevaid andmeid. Kohtupraktikas on leitud RHS § 104 lg-s 7 kohaldamisel, et hankija

nõue peab üldjuhul olema seotud hankepassis juba esitatud andmetega (kinnitustega) ja

dokumentide esitamist või selgitusi ei saa tavaliselt nõuda hankepassis esitamata andmete

kohta. Kolmandalt isikult täiendavate küsimuste ja selgituste küsimine rikub teiste pakkujate

õigusi võrdsele kohtlemisele ja läbipaistvusele.

5.8. Vaidlustaja esitas 15.10.2025 täiendava seisukoha

5.8.1. Vaidluse fookus: Otsus on vaidlustatud seetõttu, et Kolmas isik ei avaldanud hankepassis

mitte ühtegi rikkumist, mis tõstatab põhimõttelise küsimuse, et kas selline käitumine on

aktsepteeritav ja tagab pakkujate võrdse kohtlemise.

Diskretsioonilise kõrvaldamise aluse esinemisel kaalumiseta kõrvaldamine oleks vastuolus nii

Eesti kui EL õigusega, kuid seda vaid juhul, kui hankepassis oleks olnud avaldatud vastavad

rikkumised.

5.8.2. Ringkonnakohtu lahendi 3-20-334 p 19 loob standardi, et kõrvaldamiseks piisab kui

valeandmete mõju ei ole välistatud. Hankijal ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel vaja tuvastada,

kas valeandmeid esitanud pakkuja toimis tahtlikult. Hindama peaks seda, kas Kolmas isik oli

hankepassi täites hooletu, mitte seda kas tal oli valeandmete esitamiseks subjektiivne tahtlus.

5.8.3. Hankija on enda argumentide toetamiseks viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2025

määrusele asjas 3-25-33 p 15, kuid seal puudub info, kas hankepassis varjati varasemaid

rikkumisi. Riigikohtu lahendist 3-21-1733 tuleneb mh see, et hankepassis esitatud küsimus selle

kohta, kas ettevõtja on varasemates hankelepingutes kogenud tema suhtes sanktsioonide

rakendamist, on faktiküsimus, millele tuleb vastata lähtuvalt objektiivsest faktilisest

tegelikkusest, mitte lähtuvalt ettevõtja hinnangust sanktsiooni rakendamise õigustatusele.

Kuna Kolmas isik varjas ulatuslikult andmeid, siis ei peaks ta saama võimalust tagantjärgi

esitada infot oma usaldusväärsuse, veel vähem heastamismeetmete kohta.

5.8.4. Vaidlustaja ei väida, et heastamist tõendavaid dokumente ei võiks esitada alles peale

pakkumuse esitamist (seda lubab RHS § 97 lg 1 alates 01.06.2022), kuid seda vaid eeldusel, et

hankepassis on viidatud heastamismeetmete rakendamisele. Kolmas isik on jätnud hankepassis

5 (14)

rikkumised mainimata ning heastamismeetmed kirjeldamata, mis peaks olema eelduseks hiljem

tõendite esitamisele.

5.8.5. Tööõiguse ja keskkonnaõiguse alane rikkumine.

5.8.5.1. Hankija argumentatsioonis on vastuolu. Kolmanda isiku poolt tööõiguse rikkumise

juures on toodud positiivse asjaoluna eraldi välja, et Tööinspektsioon ei alustanud

väärteomenetlust. See tähendab, et süüteomenetluse puudumine on Hankija jaoks oluline

argument. Samas on keskkonnaõiguse rikkumise juures toime pandud süütegu ja Kolmas isik

on võetud vastutusele väärteokorras, kuigi ka JäätS § 1202 lg-s 2 nimetatud koosseisu on

võimalik menetleda haldusjärelevalve korras ja teha ettekirjutus õigusrikkumise

kõrvaldamiseks, mitte kohe väärteokorras trahvida. Siinkohal ei ole väärteo korras karistamine

Hankija jaoks oluline.

5.8.5.2. Vaidlust ei ole selles, et arvestades Tööinspektsiooni ettekirjutusi, JäätS alusel

kohaldatud väärteotrahvi ja leppetrahve, esitas Kolmas isik hankepassis ebaõiged kinnitused.

Vaidlustaja ei nõustu Hankija püstitatud küsimusega kas need valeandmed olid materiaalsed

ehk kas need võinuks reaalselt mõjutada hankemenetluse tulemust. Õige küsimus on kas

hankemenetluse tulemuste mõjutamine oli välistatud.

5.8.6. Pakkujad ei või piirduda „ei“ vastustega hankepassis ning tegeleda selgitamisega alles

siis, kui hankija rikkumistest juhuslikult teada saab.

5.8.7. Vaidlustaja ei nõustu Hankija esitatud standardiga valeandmete koosseisu osas:

RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tingida üksnes sellise

ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise.

Valeandmete esitamise alusel puuduks sellisel juhul igasugune iseseisev õigustoime. Kui

hankijale saab teatavaks teave, mis reaalselt tingiks hankemenetlusest kõrvaldamise, siis saabki

hankija kõrvaldada pakkuja vastaval alusel, nt varasemate lepingurikkumiste eest. Valeandmete

esitamine ei oleks siis eraldi toimega ning motiveeriks pakkujaid pigem jätma andmeid

esitamata, sest mida hankija ei tea, seda ei pea ta hindama ega kaaluma.

5.8.8. Vaidlustajal puudub teadmine, kas Kolmandale isikule määratud leppetrahvid ja muud

rikkumised on valdkonnale omased ja üsna tavapärases määras, kuid isegi kui see nii on, siis

ei muuda see asjaolu, et teised pakkujad avaldavad hankepassis vähemalt „jah“ vastusega fakti,

et neile on leppetrahve või muid õiguskaitsevahendeid määratud. Probleem seisneb selles, et

kõik rikkumised olid täielikult avaldamata.

5.8.9. Vaidlustaja ei ole jätnud andmeid esitamata ja on valmis selgitama enda positsiooni

seoses esitatud andmetega, kui Hankija asub kontrollima Vaidlustaja kui eduka pakkuja

kõrvaldamise aluseid. Käesolevasse vaidlusesse see ei puutu.

5.8.10. Kolmanda isiku vastus ei sisalda Hankija vastusest eraldiseisvalt uusi argumente. Asjas

ei oma tähtsust, mis viisil Hankija ebaõigetest kinnitustest teada sai.

Kõrvaldamise otsus sisaldab endast kahte liiki otsustust – hindamisotsust kõrvaldamise aluse

kohta (st kas valeandmeid esitati) ja kaalutlusotsust (kas pakkuja on endiselt usaldusväärne ja

kas ta on ehk end heastanud). Hindamisotsus allub täielikult vaidlustuskomisjoni ja kohtu

kontrollile ning rääkida ei saa pelgalt kaalutlusvea tuvastamisest. Vaidlustaja jääb selle juurde,

et heastamise meetmete arvestamise eelduseks on meetmete kirjeldamine hankepassis.

See, et Hankija on valinud TREF-i 2022. a parimaks sillaehitajaks ning 2024. a parimaks

teedeehitajaks ei vabasta Kolmandat isikut kohustusest esitada igas hankes nõutud kinnitused

ja dokumendid.

6 (14)

5.9. Vaidlustaja esitas 20.10.2025 täiendava seisukoha

KMG OÜ ei ole varjanud, et talle on leppetrahve määratud. Selles seisnebki Vaidlustaja ja

Kolmanda isiku olukorra õiguslik erinevus.

6. Hankija, Transpordiamet, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. RHS § 95 lg 4 on diskretsiooniline säte, mistõttu on hankijal kaalutlusõigus, kas

vabatahtliku kõrvaldamise aluse esinemisel on hankija hinnangul põhjendatud sellise ettevõtja

hankemenetlusest kõrvaldamine. Selle õiguspäraseks teostamiseks on Hankija hinnanud

Kolmanda isiku rikkumisi sisuliselt ja hankepassis esitatud valeandmeid nende objektiivsest

küljest, st nende võimalikku mõju hankemenetluse tulemusele. Hankijal on õigus anda hinnang,

kas pakkuja rikkumised varasemate hankelepingute täitmisel on olnud olulised ja/või pidevad,

ja seejärel kaalutlusõiguse alusel otsustada, et rikkumised ei too kaasa pakkuja

ebausaldusväärsust määral, mis õigustaks tema hankemenetlusest kõrvaldamist.

6.2. Hankija hinnangul ei ole tegemist tõsiste ja pidevate puudujääkidega vastavas valdkonnas,

sh arvestades nii hanke mahtu kui ka ettevõtte suurust. Seetõttu ei ole alust kohaldada

RHS § 95 lg 4 p-te 2, 8 ega 9. Vaidlustajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Hankija

kõrvaldaks hankemenetlusest pakkuja, kelle varasemaid rikkumisi on Hankija hinnanud

mitteolulisteks ja kelle võetud meetmeid pidanud piisavaks.

6.3. Vaidlustaja etteheited puudutavad kahte aspekti:

1) Hankija on Otsuse tegemisel arvestanud heastamismeetmeid, mida Vaidlustaja

hinnangul oleks saanud arvesse võtta vaid siis, kui need oleksid olnud hankepassis

kirjas;

2) hankepassis esitatud valeandmete tõttu tulnuks Kolmas isik automaatselt

hankemenetlusest kõrvaldada.

Hankija ei ole RHS § 95 lg 4 kohast kaalutlusõigust kasutanud meelevaldselt,

ebaproportsionaalselt või õigusvastaselt. Hankija on tuvastanud asjas olulised asjaolud,

hinnanud nende mõju ja seotust ning arvestanud Kolmanda isiku poolt rakendatud meetmeid;

ning teinud seeläbi kooskõlalise, proportsionaalse ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva

otsuse.

6.4. Vaidlustaja etteheited kaalutlusõiguse teostamise osas

6.4.1. Hankepass on dokument, kus pakkuja kinnitab faktipõhist infot. Kui pakkuja märgib

hankepassis, et kõrvaldamise aluseid ei esine, kuid kontrollimisel selgub vastupidine, on

tegemist valeandmete esitamisega. Kuna hankepass on pakkumuse lahutamatu osa, ei ole

avatud hankemenetluses pärast pakkumuse esitamist enam võimalik selles muudatusi teha.

Sellest olenemata oleks automaatne kõrvaldamine vastuolus EL-i õigusega, kuivõrd hankijal

on kohustus hinnata nii juba rakendatud meetmete piisavust kui ka rikkumise raskust asjaolude

kogumis tervikuna.

6.4.2. Olukorras, kus hankepassis on esitatud valeandmeid, peab hankija tegema kaalutletud

otsuse (seda eriti vabatahtlike kõrvaldamisaluste osas). Seaduseandja tahe on olnud RHS § 95

lg 4 p-i 9 puhul näha ette täiesti iseseisev kõrvaldamise alus. Kui seda saaks rakendada vaid

koos mõne teise kõrvaldamise alusega, muutuks säte sisutühjaks.

6.4.3. Vaidlustaja viited pahatahtlikule varjamissoovile ei ole asjakohased. Hankijal ei ole vaja

tuvastada pakkuja tahtlust, vaid piisab, kui pakkuja vastutab teatud raskusega hooletuse eest.

Hankija on hinnanud valeandmete mõju nii objektiivselt kui proportsionaalselt.

Tallinna Ringkonnakohus on otsuse nr 3-25-33 p-is 15 ja Riigikohus otsuses nr 3-21-1733

rõhutanud, et kõrvaldamise otsus peab olema proportsionaalne ja põhjalikult põhjendatud.

7 (14)

Hankijal on ulatuslik kaalutlusruum, arvestades, et tema vastutada on hanke eesmärgi

saavutamine ning RHS §-i 3 põhimõtete järgimine. Ka viidatud lahendites on kohtud leidnud,

et kui hankija on mõistlikult hinnanud, et pakkuja on rikkumistest õppinud ja võtnud meetmeid

nende vältimiseks ning hankija jaoks ei ole usutav (sh seniste andmete pinnalt prognoositav),

et partnerid osutuksid hankelepingute täitmisel ebausaldusväärseks, ei ole alus pidada sellist

otsust meelevaldseks.

Seega võib valeandmete esitamine küll olla üks kaalutlusfaktor pakkuja usaldusväärsuse

hindamisel, kuid see ei õigusta automaatselt kõrvaldamist. Kõrvaldamine saaks olla õigustatud

vaid juhul, kui valeandmed võinuks reaalselt mõjutada hankemenetluse tulemust, s.o tuua kaasa

pakkuja kõrvaldamise menetlusest, tema kvalifitseerimata jätmise või vähendada pakkumuse

eduvõimalusi.

6.5. Selgituste küsimine ja rikkumiste proportsionaalsus

6.5.1. RHAD-is ei olnud sätestatud kohustust esitada kõik heastamismeetmeid selgitavad

tõendid koos pakkumusega. Seetõttu oli Hankijal RHS § 104 lg 7 alusel õigus küsida

täiendavaid selgitusi ja dokumente enne otsuse tegemist.

6.5.2. Pooled ei vaidle, et Kolmas isik on esitanud hankepassis ebaõiged kinnitused RHS § 95

lg 4 p-ide 2 ja 8 osas ja need on esitatud RHS § 95 lg 4 p 9 mõttes valeandmetena. RHS § 95 lg

4 p 9 ei sätesta automaatset kõrvaldamist vaid kaalutlust, kas valeandmete puhul oli tegemist

sisuliselt oluliste asjaolude varjamisega, mis mõjutasid aususe/usaldusväärsuse hinnangut

pakkuja suhtes; ning selline otsus peab tingimata arvesse võtma proportsionaalsuse põhimõtet

(vt Euroopa Kohtu lahendeid C41/18 Meca ja C-267/18 Delta Antrepriză, s.t et enne kui hankija

otsustab ettevõtja kõrvale jätta, eeldab direktiiv, et ta võtab arvesse toime pandud rikkumiste

vähest tähtsust või väikeste rikkumiste kordumist). Hankijal on õigus ja kohustus küsida

selgitusi, et tagada võrdne kohtlemine ja läbipaistvus.

6.5.3. Hankija ei saa kaaluda seda, kas varasemad rikkumised on faktiliselt aset leidnud, vaid

hinnata üksnes seda, kas tuvastatud rikkumised tingivad pakkuja kõrvaldamise konkreetsest

hankemenetlusest.

6.6. Hankija kaalutlused rikkumiste hindamisel on esitatud Põhjendustes

6.7. RHS § 95 lg 4 p 9 (valeandmed)

Arvestades Tööinspektsiooni ettekirjutusi, JäätS-i alusel kohaldatud väärteotrahvi ja

leppetrahve, esitas Kolmas isik hankepassis ebaõiged kinnitused. Küsimus on, kas need

valeandmed olid materiaalsed ehk kas need võinuks reaalselt mõjutada hankemenetluse

tulemust. Üksnes jaatav vastus hankepassis esitatud küsimusele ei saa kaasa tuua automaatselt

pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamist, vaid Hankijal tuleb hankepassides märgitud või

märkimata, kuid tuvastatud asjaolusid sisuliselt hinnata.

Igasuguste valeandmete esitamine ei tingi pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist RHS § 95

lg 4 p-i 9 alusel vaid ka siin tuleb Hankijal kaaluda, kas valeandmete esitamine on konkreetse

juhtumiga seotud asjaoludel käsitatav sedavõrd raske eksimusena, et pakkuja ei oleks enam

piisavalt usaldusväärne lepingupartner. Arvestades Kolmanda isiku usaldusväärsust Hankija

teiste lepingute täitmisel leiab Hankija, et vaatamata kõrvaldamise aluste formaalsetele

esinemistele, oleks Kolmas isik usaldusväärne partner ka Riigihanke tulemusena sõlmitava

lepingu täitmisel.

6.8. Samalaadsed rikkumised esinevad ka Vaidlustajal.

6.9. Hankija esitas 20.10.2025 täiendava seisukoha

8 (14)

6.9.1. Vaidlustaja ei esitata täiendavates seisukohtades uusi fakte.

6.9.2. Hankija on õiguspäraseks kaalutlusotsuseks antud olukorras:

1) tuvastanud asjakohased asjaolud, sh rikkumised;

2) küsinud selgitusi RHS § 104 lg 7 alusel ja andnud pooltele tegeliku

ärakuulamisvõimaluse;

3) hinnanud rikkumiste raskust, korduvust ja mõju tervikuna;

4) arvestanud Kolmanda isiku rakendatud heastamismeetmete piisavust.

Nende sammude tulemusel on Hankija järeldanud, et ei ole asjakohane ega proportsionaalne

Kolmandat isikut hankemenetlusest kõrvaldada.

6.9.3. RHS § 95 lg 4 alused on diskretsioonilised. Isegi kui üks vabatahtlik kõrvaldamise alus

on formaalselt tuvastatav, peab hankija hindama, kas tuvastatud asjaolud on sisuliselt nii

kaalukad ja püsivad, et need õigustaksid pakkuja kõrvaldamist. Vaidlustaja tees, et heastamist

võib arvesse võtta üksnes juhul, kui sellest on juba hankepassis märge, ei vaidluse kontekstis

asjakohane. Hankepass on pakkuja faktiväide, mitte lõplik õiguslik kvalifikatsioon. Õigusliku

järelduse, kas esineb RHS § 95 lg 4 p-is 8 või p-is 9 nimetatud olukord, millise raskusastmega

ning kas heastamine on sisuline ja piisav, teeb Hankija pärast selgituste küsimist. Hankija on

hinnanud antud olukorda Riigihanke eseme ja pakkuja üldise usaldusväärsuse kontekstis.

Kolmas isik on näidanud toimivaid juhtimissüsteeme (sh kvaliteedi-, tööohutuse- ja

keskkonnajuhtimine), võtnud kasutusele täiendavaid meetmeid ning kõrvaldanud rikkumised

viivitamata. Oluline on mitte üksnes rikkumise olemasolu vaid selle tõsidus ja püsivus.

6.9.4. Vaidlustaja kirjeldab olukorda „varjamisena“, mis annab Kolmandale isikule „ebakohase

eelise“. Sarnased sanktsioonid esinevad praktiliselt kõigil turuosalistel ning võrdlusnumbrid ei

toeta järeldust, et Kolmanda isiku olukord oleks oluliselt raskem või varjamisega mingil viisil

parandatud.

6.9.5. Vaidlustaja püüab vaidluse fookust nihutada üksikjuhtumitelt üldpõhimõttele. Vaidlustaja

algne vaidlustus on ehitatud üles nende „üksikute rikkumiste“ loetelule, mille puhul väidetakse,

et Kolmas isik jättis hankepassis vähemalt 15 varasemat rikkumist märkimata ning valeandmed

jäävad valeandmeteks ka siis, kui need esitati tahtmatult. Seega ei ole vaidlustuses esitatud vaid

abstraktne põhimõtteküsimus vaid see oli suunatud rikkumiste arvule.

6.9.6. Hankija hinnangul on hankepass fakti kinnituse, mitte õigusliku kvalifikatsiooni andmise

koht. Õigusliku hinnangu (sh heastamise piisavuse hindamise ja selgituste küsimise RHS § 104

lg 7 alusel) teeb Hankija, sh ka siis, kui hankepassis on olnud ebakorrektse sisuga kinnitused.

7. Kolmas isik, Aktsiaselts TREF Nord, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Vaidlus puudub selles, et Hankija on Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsust

põhjalikult kaalutlenud. Vaidlus on üksnes selles, kas Hankija oleks pidanud Hankijale

teadaolevate asjaolude valguses Kolmanda isiku kohustuslikult kõrvaldama või mitte. Kolmas

isik on seiskohal, et Vaidlustuses ei ole viidatud ühelegi seadusesättele ega osutatud

menetluspraktikale, millest tulenevalt oleks õigustatud väide, et Hankijal kaalutlusruum

sisuliselt puudus. Hankijal kaalutlusruumi puudumine ei tulene võrdse kohtlemise põhimõttest.

Vaidlustaja pakkumusega seotud ettevõtetel on samalaadsed rikkumised, mida Vaidlustaja ise

ega ka pakkumusega seotud ettevõtted ei ole hankepassides välja toonud.

7.2. Lähtudes Direktiivi artikli 57 lg 4 p-ist h tuleb RHS § 95 lg 4 p-i 9 mõista nii, et

kõrvaldamiseks peab ettevõtja olema valeandmete esitamisel süüdi raskes eksimuses. Sisuliselt

tähendab see, et hankija võib ettevõtja valeandmete esitamise eest hankemenetlusest

kõrvaldada, kui viimane on vastutav teatud raskusega hooletuse eest, millel võib olla määrav

9 (14)

mõju hankemenetlusest kõrvaldamise, valiku või lepingu sõlmimise otsustele (Euroopa Kohtu

otsus C-387/14, Esaprojekt, p-d 71, 78). Kolmas isik on kinnitanud Hankijale ja jääb selle

juurde, et Kolmandal isikul ei ole olnud mingit soovi ega kavatsust avaldada Hankijale

ebaõigeid andmeid või mingeid andmeid Hankija eest varjata.

7.3. Kolmas isik jääb selle juurde, et hankepassis esitamisele kuuluvate andmete koosseis on

determineeritud kõrvaldamise aluste sisu ja eesmärgiga ning piirdub nendega. RHS § 95 lg 4

p-i 2, veel vähem p-i 8, on põhjendamatu tõlgendada selliselt, et normide kohaldamisalasse

kuuluvad mistahes rikkumised.

7.3.1. RHS § 95 lg 4 p-i 2 esemesse ei kuulu mistahes minetused

RHS § 95 lg 4 p-i 2 kohaldamisalasse ei ole põhjendatud arvata rikkumisi, mis on ebaolulised

ega sea pakkuja usaldusväärsust kahtluse alla, arvestades mh konkreetse hanke eset. Mõistliku

ja eesmärgipärase tõlgenduse järgi kuuluvad RHS-i § 95 lg 4 p-i 2 kohaldamisalasse üksnes

sellised keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonna rikkumised, millel on tuvastatav mõju

pakkuja pakkumusele, s.o et pakkuja on rikkumistega saavutanud teiste pakkujate ees

konkurentsieelise. Ükski Kolmanda isiku rikkumine ei vasta RHS § 95 lg 4 p-ti 2 rakendamise

kontekstile.

7.3.2. Kohustuste täitmisest tööõiguse valdkondades

Vaidlustuse argumentatsioon seoses 13.09.2023. a koostatud ettekirjutustega nr 3-1/23/2901-

1-1 ja nr 3-1/23/2901-1-2 piirdub seisukohaga, et tegemist oli oluliste asjaoludega. Selline

üldine väide ei kanna mingit sisu ning Kolmanda isiku hinnangul annab konkreetsete

põhjenduste esitamata jätmine tunnistust sisuliste põhjenduste puudumisest.

7.3.3. Kohustuste täitmisest keskkonnaõiguse valdkonnas

Vaidlustuses puudub seisukoht kehtiva JäätS § 1202 lg 2 rikkumise olulisuse kohta.

7.3.4. RHS § 95 lg 4 p-i 8 esemesse ei kuulu mistahes leppetrahvid

Vaidlus puudub, et kõik vaatlusalused leppetrahvid on määratud Kolmandale isikule Hankija

endaga sõlmitud lepingutes, mistõttu oli nii leppetrahvide määramise fakt kui ka kõik nendega

seotud asjaolud Hankijale teada. Põhjendustes on toodud andmed, millistes lepingutes ning

millistes summades on Kolmandale isikule Hankija poolt leppetrahve määratud. Vaidlustuses

puudub seisukoht, kas tegemist on RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisalasse kuuluvate

rikkumistega.

Asjaolu, et Hankija ei ole ühegi leppetrahvi kohta teinud märget RHR-i tähendab Hankija

hinnangut, et tegemist ei ole rikkumistega, mis vastaksid üksikult või, arvestades eelnevaid

rikkumisi kogumis, RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud koosseisule.

7.4. RHS ega RHAD ei sätesta, et Hankija on RHS § 95 lg 4 p-ides 2, 8 ja/või 9 sätestatud aluse

esinemisel kohustatud pakkuja Riigihankest kõrvaldama. Samamoodi ei ole hankijal lubatud

pakkujat kergekäeliselt hankest kõrvaldada nn valeandmete esitamise korral ilma, et hankija

oleks arvesse võtnud sellise käitumise täpsemaid asjaolusid ja raskusastet. Vaidlustuse

argumentatsioonist tulenevalt ei ole vaidlust selles, et ka siis, kui RHS § 95 lg 4 p-ide 2, 8 või

p-ti 9 koosseis oleks täidetud (millega Kolmas isik ei nõustu), on Hankijal kaalutlusõigus

otsustamaks, kas Kolmas isik on Hankija jaoks siiski usaldusväärne või mitte.

7.5. Kolmanda isiku täiendavad argumendid usaldusväärsuse osas sisalduvad Kolmanda isiku

15.09.2025 selgituses (p-id 19-22). Üldistatult:

1) Kolmas isik on kõik osutatud rikkumised heastanud;

2) ettevõttes on rakendatud ISO standarditele vastavad kvaliteedi-, keskkonna- ning

töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid (9001; 14001; 45001) ning alates

01.05.2025. a on rakendatud ka täiendav töökeskkonnaspetsialist;

10 (14)

3) nähtuvalt RHR-i lepingute otsingust on Kolmas isik sõlminud viimasel kolmel aastal

(ehk alates 2022. a septembrist) 72 erinevat hankelepingut, millest ühegi kohta ei ole

tehtud rikkumise märget.

Hankija on valinud Kolmanda isiku 2022. a parimaks sillaehitajaks ning 2024. a parimaks

teedeehitajaks.

7.6. Kolmas isik esitas 15.10.2025 täiendava seisukoha

Samalaadsed rikkumised, mida heidetakse ette Kolmandale isikule, on Vaidlustajal ja temaga

pakkumuse järgi seotud ettevõtetel.

7.7. Kolmas isik esitas 20.10.2025 täiendava seisukoha

7.7.1. Otsustuse, kas hankepassis mingite andmete avaldamise korral oleks Hankija teinud

teistsuguse otsuse (st kõrvaldanud pakkuja tuginedes mõnele RHS § 95 lg-s 4 toodud

vabatahtlikule kõrvaldamise alusele või mitte), saab langetada üksnes Hankija. Vaidlus puudub,

et Hankijale olid kõik Vaidlustaja poolt esile toodud asjaolud Otsuse tegemisel teada ja Hankija

on neid kõiki käsitlenud, esitades Otsuses üksikasjalikud põhjendused, mille kohaselt ei ole

RHS § 95 lg 4 p-ide 2 ja 8 alused täidetud ning miks ei ole Hankija hinnangul asjaolusid

arvestades täidetud ka RHS § 95 lg 4 p-is 9 sätestatud alus.

7.7.2. Hankija on leidnud, et Kolmas isik oleks pidanud vastama hankepassis seoses tööõiguse

ja keskkonnaõiguse valdkonna rikkumisega, aga samuti Hankija enda poolt koostatud

leppetrahvidega „jah“. Juhul, kui vaidlustuskomisjon peaks nõustuma Vaidlustaja väitega, et

hindamisotsus allub täielikult vaidlustuskomisjoni ja kohtute kontrollile, peaks

vaidlustuskomisjon iseseisvalt sisustama selle, kas konkreetsete asjaolude näol on tegemist

selliste rikkumistega, mida oleks pidanud hankepassi märkima või mitte ehk mh kaaludes

Kolmanda isiku poolt 10.10.2025 esitatud põhjendusi.

7.7.3. Ükski RHS-i säte ei keela Hankijal pakkuja usaldusväärsuse kontrollimisel küsida

selgitusi ning võtta arvesse esitatud vastused, aga samuti Hankija enda poolt iseseisvalt kogutud

või Hankijale juba teadaolevad andmed. Usaldusväärsuse hindamine on oluliselt laiem küsimus

kui RHS-i § 97 järgsed heastamismeetmed.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustuskomisjon lähtub vaidlustuse läbivaatamisel Vaidlustaja korduvalt rõhutatud

põhjusest Otsuse vaidlustamiseks: Otsus on vaidlustatud seetõttu, et Kolmas isik ei avaldanud

hankepassis mitte ühtegi rikkumist.

9. Kolmanda isiku väitel on põhjendamatu tõlgendada RHS § 95 lg 4 p-te 2 ja 8 selliselt, et

normide kohaldamisalasse kuuluvad ka rikkumised, mis on ebaolulised ega sea pakkuja

usaldusväärsust kahtluse alla. Kolmanda isiku väitest saab vaidlustuskomisjon aru selliselt, et

Kolmanda isiku arvates oli ta ise pädev otsustama selle üle, kas mingid rikkumised

kõrvaldamise aluse koosseisu täidavad või mitte ja leides, et rikkumised on ebaolulised, võis ta

esitada Riigihankes hankepassi ilma Hankijat rikkumiste faktist informeerimata.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Kolmanda isikuga, et selle üle otsustamine, kas aset leidnud

rikkumised on, ei ole või võivad olla RHS § 95 lg 4 p-ide 2 ja 8 koosseisu täitvad, oleks olnud

justkui pakkuja pädevuses.

9.1. Tallinna Ringkonnakohus on 11.06.2020 otsuses asjas 3-20-334, p 15, analüüsinud

hankepassis andmete esitamisega seonduvat ja märkinud mh järgmist: ehkki ettevõtja saab

tõepoolest hankemenetlusest kõrvaldada vaid seaduses sätestatud alusel, ei järeldu sellest

11 (14)

sugugi, et hankepassis saabki ettevõtjalt nõuda üksnes õiguslikku hinnangut kõrvaldamise aluse

esinemise või puudumise kohta (RHS § 104 lg 2 p 1), mitte aga kinnitust RHS § 95 lg-te 1 või 4

järgi kõrvaldamise aluseks oleva faktilise asjaolu esinemise või puudumise kohta. Riigikohus

on otsuses asjas 3-21-1733, p 25, hankelepingute rikkumisega seonduvalt märkinud, et kaebaja

oleks pidanud varasema hankelepinguga seoses määratud leppetrahvi ära märkima sõltumata

oma õiguslikest seisukohtadest lepingu rikkumise küsimises.

Samuti on Euroopa Kohus otsuses kohtuasjas C-41/18, p 28, sedastanud, et selle hindamine,

kas ettevõtja tuleb hankemenetluses osalemisest kõrvale jätta, ei ole mitte liikmesriigi kohtu

(ega ka vaidlustuskomisjoni) vaid hankija pädevuses ja vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

selle kohustuse täitmiseks ei saanud Kolmas isik jätta Hankijat infosulgu rikkumiste osas, mille

hindamise kaudu saaks Hankija sellise otsuse Riigihankes üldse vastu võtta.

9.2. Kõrvaldamata jätmiseks rikkumiste olemasolul on kaks võimalust:

- kui rikkumine ei täida konkreetsetel asjaoludel hankija hinnangul RHS § 95 lg 4 p-ide

2 ja/või 8 koosseisu, siis puudub lõppeks vajadus kaalutleda kõrvaldamise otsuse

tegemist ja hankija teeb sisuliselt otsuse kõrvaldamata jätmiseks kõrvaldamise aluste

puudumise põhjusel;

- kui rikkumine täidab õigusnormi kohaldamise eeldused, kuid pakkuja ei ole kaotanud

hankija hinnangul usaldusväärsust vaatamata sellele, teeb hankija teeb kaalutlusotsuse

pakkuja kõrvaldamata jätmise kohta.

Seega rikkumisega seotult koosseisu täitmisele hinnangu andmine on osa Hankija poolt läbi

viidavast hindamisprotsessist ja Kolmas isik ei saanud Riigihankes hankepassi esitamisel võtta

ise endale õigust otsustada, et tööõiguse valdkonnas kohalduvate kohustuste, keskkonnaõiguse

valdkonnas kohalduvate kohustuste või varasemate hankelepingute rikkumised on ebaolulised

(ei täida tema arvates koosseisu) ega vääri hankepassis üles täheldamist.

9.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmas isik pidi igal juhul

andmed rikkumiste kohta oma hankepassis esitama (ilma õiguseta neid rikkumisi hankepassi

esitamisel ise ebaoluliseks liigitada ja esitamata jätta) ja vaatamata Kolmanda isiku vastavatele

suunistele ei pea vaidlustuskomisjon asja lahendamiseks hakkama üle kontrollima seda, kas

rikkumised, mille kohta Kolmas isik jättis andmed esitamata, on sellised, mis täidavad

RHS § 95 lg 4 p-ide 2 ja/või 8 koosseisu.

10. Hankepassis pidi Kolmas isik vastama mh küsimustele:

- kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid

kohustusi;

- kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi;

- kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga

sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud

enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses

kõnealuse varasema lepinguga.

Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et Hankija poolt tuvastatud ja Põhjendustes kirjeldatud

rikkumiste faktid iseenesest pidid olema Kolmandale isikule teada, kuid vaatamata sellele

vastas Kolmas isik kõikidele eespoolmärgitud küsimustele oma hankepassis eitavalt.

Seega Kolmas isik ei ole ühegi Põhjendustes nimetatud Hankija poolt tuvastatud rikkumise

kohta hankepassis midagi esitanud, jättes hankepassis nähtuvate andmete alusel Hankijale

ebaõige mulje, et mis tahes tema usaldusväärsust mõjutada võivaid olukordi Kolmas isik endale

teadaolevalt kogenud ei ole. Need andmed on valed ja nendele tuginedes ei saanud Hankija teha

õiguspärast otsust Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmiseks kõrvaldamise aluste puudumise

põhjusel. Hankija ei ole seda ka teinud – Põhjendustest kogumis on mõistetav, et Otsus on

tehtud põhjusel, et Kolmas isik ei ole Hankija silmis kaotanud usaldusväärsust vaatamata

mitmetele rikkumistele ja ka valeandmete esitamisele.

12 (14)

11. Hankija on Otsuse tegemisel tuvastanud Põhjendustest nähtuvalt Kolmanda isiku poolt

valeandmete esitamise, viinud seejärel läbi tuvastatud õigete andmete alusel rikkumiste

koosseisu kontrolli (pöördudes enne Otsuse tegemist Kolmanda isiku poole ka vastavasisulise

järelepärimisega (sõnumi ID: 1005238)), avaldanud Põhjendustes arvamust, et rikkumised

täidavad õigusnormide kohaldamise eeldused RHS § 95 lg 4 p-i 2 osas (kui rikkumised

koosseisu ei oleks täitnud, poleks Hankijal vajadus arvestada heastamismeetmeid) kuid mitte

RHS § 95 lg 4 p-i 8 osas (Põhjenduste p-is 21 on Hankija jõudnud järeldusele, et pakkuja ei ole

varasemate hankelepingute olulisi nõudeis oluliselt või pidevalt rikkunud). Lõpptulemusel on

Hankija asunud seisukohale, et Kolmas isik ei ole vaatamata erinevatele minetustele kaotanud

Hankija hinnangul usaldusväärsust ja jätnud Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata.

Isegi kui Põhjendustest ei ole võimalik mõista, kuidas on Hankija jõudnud arusaamisele, et

kirjeldatud heastamismeetmed hoiavad ära edaspidiseid rikkumisi olukorras, kus nt

heastamismeetmetena loetletud juhtimissüsteemid olid Kolmandal isikul tegelikult rakendatud

juba ka ajal, kui Kolmas isik Hankija tuvastatud rikkumised 2023-2024 toime pani (Eesti

Kvaliteediühingu veebilehe andmetel on ISO 9001:2015 esmane sertifitseerimine toimunud

04.06.2003; ISO 45001:2018 esmane sertifitseerimine toimunud 29.10.2020 ja ISO 14001:2015

esmane sertifitseerimine toimunud 16.12.2007), jääb vaidlustuskomisjon Vaidlustaja

rõhuasetuse juurde, et Otsus on vaidlustatud seetõttu, et Kolmas isik ei avaldanud hankepassis

mitte ühtegi rikkumist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selliselt piiritletud vaidlus taandub

kitsalt vaidlusele valeandmete esitamise üle.

13. Taandades Otsuse õigusvastasuse vaidluse vaidlusele valeandmetest, vajab vastamist vaid

küsimus, kas Hankija on (vaatamata valeandmete korduvale esitamisele hankepassis) jätnud

Kolmanda isiku õigesti hankemenetlusest kõrvaldamata.

13.1. Puudub vaidlus, et RHS § 95 lg 4 p-i 9 (nagu ka lg 4 p-ide 2 või 8) alusel tehtav otsus on

hankija kaalutusotsus. Seega isegi siis, kui RHS § 95 lg 4 p-is 9 toodud tingimused on täidetud

(Kolmas isik on esitanud hankepassis kõrvaldamise aluste puudumise kohta valeandmeid),

tuleb tunnustada Hankija põhimõttelist õigust pidada Kolmandat isikut pakkujana enda jaoks

usaldusväärseks ja teda hankemenetlusest mitte kõrvaldada. Sätte kohaldamise lubatavuse

kontekstis ei ole vahet, kas pakkuja on esitanud valeandmeid 1, 5, 15 või 25 korral ja üksnes

hankija saab otsustada, millist mõju avaldab valeandmete esitamine, sh valeandmete korduv

esitamine, valeandmeid esitanud pakkuja usaldusväärsusele.

Mis puudutab heastamismeetmeid (RHS § 97 lg 1), siis olukorras, kus Kolmas isik ei ole

hankepassis märkinud, et ta on midagi rikkunud, rääkimata heastamismeetmete rakendamisest,

ei oleks saanud Hankijale ette heita nende küsimata jätmist, kuid samamoodi ei keela RHS § 97

lg 1 kehtivas sõnastuses esitada neid vastuseks Hankija järelepärimisele hiljem: sätte sõnastuse

kohaselt võib pakkuja, kellel kõrvaldamise alus esineb, esitada tõendid selle kohta, et ta on

võtnud kasutusele meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, ja säte ei sisalda keeldu

hankijale küsida heastamismeetmete järele, kui pakkuja rikkumised olid talle teada (said talle

teatavaks) ja hankija peab võimalikuks usaldada pakkujat hankelepingut täitma ka vaatamata

rikkumiste kohta andmete hankepassis esitamata jätmisele.

13.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija ei ole teinud otsust Kolmanda isiku

kõrvaldamise kohta RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas praegustel

asjaoludel võiks valeandmete esitamine omada iseseisvat tähendust Kolmanda isiku

kõrvaldamiseks. Riigikohus on oma otsuses asjas 3-21-1733 nõustunud samas asjas tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tooduga, et valeandmete esitamisel puudub iseseisev

tähendus, kui rikkumisega seonduvad asjaolud olid hankijale ilmselgelt teada, millise

olukorraga on praegusel juhul tegemist vähemalt lepingurikkumiste kohta esitatud (täpsemalt

esitamata jäetud) andmetega seoses (lepinguid täideti Hankijale ja Hankijale pidid olema

rikkumised teada). Riigikohus järeldas, et olukorras, kus valeandmete esitamine ei saa

õigustada pakkuja kõrvaldamist iseseisvalt, võib see olla pakkuja usaldusväärsuse hindamisel

13 (14)

arvestatav asjaolu juhul, kui varasema hankelepingu oluline rikkumine leiab kinnitust, kuid

seda siis lõppeks pakkuja kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8, aga mitte RHS § 95 lg 4 p-i 9

alusel. Antud juhul on Hankija Põhjendustest nähtuvalt mh asunud seisukohale, et

hankelepingute oluline rikkumine Kolmanda isiku poolt ei ole kinnitust leidnud.

13.3 Kõikide vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamine, sh valeandmete esitamise tõttu,

saab lõpptulemusel käia hankija subjektiivse hinnangu kaudu pakkuja usaldusväärsusele ja

vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja võimalused sellises olukorras nõuda, et

konkreetsetel asjaoludel pidi Hankija igal juhul jõudma järeldusele, et Kolmanda isiku näol on

tegemist ebausaldusväärse pakkujaga, on äärmiselt piiratud. Vaidlustuskomisjon tunnistab

Otsuse kehtetuks üksnes juhul, kui Hankija on lähtunud ebaõigetest asjaoludest või teinud

ilmselgeid kaalutlusvigu. Vaidlustuskomisjon selliseid asjaolusid ei tuvastanud.

13.3.1. Ilmselgelt ei ole Hankija teinud Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsust teadmatult

ja endale Kolmanda isiku toime pandud rikkumistest ega ka valeandmete esitamisest aru

andmata. Vastupidi – Hankijale on rikkumised olnud teada, ta on möönnud nende kohta

valeandmete esitamise fakti, ta on neid rikkumisi hinnanud ja on põhimõttelisel seisukohal et

usaldusväärsust Hankija silmis Kolmas isik sellega seoses kaotanud ei ole.

Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluses väitnud, et Kolmandal isikul on veel rikkumisi, mis on

Hankijal jäänud kahe silma vahele, mille kohta Hankija hinnang Põhjendustes puudub ja mis

seetõttu võiksid täiendavalt mõjutada Hankija suhtumist pakkuja usaldusväärsusesse.

13.3.2. Isegi kui valeandmete esitamise tõttu hankepassis on tegelike valeandmetega hõlmatud

rikkumiste maht praegusel juhul tavatult suur (kolm „EI“-d Kolmanda isiku hankepassis hõlmas

15 erinevat rikkumise episoodi), ei kaasne valeandmetega hõlmatud rikkumiste tükiarvu tõttu

iseenesest pakkujale Riigihankes ühtegi tagajärge, st rikkumiste hulk ei muuda ühegi

fakultatiivse kõrvaldamise aluse kohaldamist Hankija jaoks kohustuslikuks.

Põhjendustest nähtuvalt ei ole Hankija jätnud esitatud andmete ebaõigsuse mõju pakkuja

usaldusväärsusele hindamata, sh on Hankija teadvustanud oma riske, et hankelepingu

sõlmimine ebausaldusväärse pakkujaga tähendaks Hankijale pidevat ja kõrgendatud

tähelepanuga hankelepingu toitmise kontrolli (Põhjenduste p 29). Ebausaldusväärse pakkujaga

seotud riskide hindamine on Hankija pädevuses ja Vaidlustaja ei ole positsioonis väitmaks, et

selliseid riske Hankija Kolmanda isikuga seoses võtta ei või.

13.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija Otsus Kolmanda

isiku kõrvaldamata jätmise kohta ei ole õigusvastane ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused

puuduvad.

14. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse vaidlustamiseks Kolmanda isiku kõrvaldamise

otsuse vaidlusest lahutatavaid põhjendusi esitatud ei ole.

15. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija pole kulude hüvitamist taotlenud.

Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samadel alustel. Kolmas isik esitas kaks taotlust lepingulise esindaja

kulude väljamõistmiseks kogusummas 3071,20 eurot (käibemaksuta) 13,96 tunni eest

tunnihinnaga 220 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kulud ei ole

tervikuna vajalikud ja põhjendatud (Kolmanda isiku väited ja kulud seonduvalt Vaidlustajal

kõrvaldamise aluste esinemisega aga ka õigustustega andmete esitamata jätmiseks hankepassis

ei olnud asja lahendamiseks vajalikud) ja Vaidlustajalt välja mõista Kolmanda isiku kulud

summas 1980 eurot (käibemaksuta) 9 tunni eest.

14 (14)

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk