Vastus pöördumisele

Pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole seoses dokumendiga „Hea Tava“

 Lugupeetud Sotsiaalministeerium,

Esmalt juhime tähelepanu: Sotsiaalministeeriumi tegevus antud dokumendi menetlemisel on vastutustundetu.

„Hea Tava“ mustand saadeti asutustele tutvumiseks 23. oktoobril kl. 16.45 tagasiside tähtajaga 31 oktoober. Seega jäeti sisuliseks analüüsiks ja asutuste kooskõlastamiseks kõigest 8 kalendripäeva – periood, mille sisse jääb ka koolivaheaeg ja nädalavahetus. Pakutud ajaraam ei arvesta teiste asutuste töökorralduse, töötajate tööplaanide ega sisulise koostöö vajadusega. Selline praktika ei vasta hea halduse ja kaasamise põhimõtetele, mille kohaselt peab avalik konsultatsioon olema ajaliselt proportsionaalne dokumendi mahukuse ja sisulise tähtsusega. Tegemist ei ole sisulise kaasamise, vaid pelgalt vormilise menetlusega, kus osalus on näiline ja otsused näivad juba eelnevalt tehtud. Tegemist on suhtumisega, kus osalust nähakse pigem kohustusliku rituaalina kui teadmiste rikastamise vahendina. Tulemuseks on demokraatliku vormi, kuid tehnokraatliku sisu kooseksisteerimine mida võiks nimetada „kaasamisillusiooniks“.

1. Dokumendi vormiline ülesehitus ja mahulisus

Iga tõeliselt toimiva „Hea Tava“ tunnus on selle kompaktsus ja selgus. Parim praktika nii avalikus halduses kui erasektoris näitab, et „Hea Tava“ või „Heade tavade koodeks“ ei tohiks ületada üht  A4 lehekülge, see tagab kasutatavuse ja rakendatavuse igapäevatöös. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et pikad ja lohisevad tekstid ei täida oma eesmärki:         * Oxfordi ülikooli 2023. aasta uuring näitas, et vastajad katkestavad lugemise, kui tekst on liiga mahukas või detailne, hoolimata sisu olulisusest. * Proposia.ai 2022. aasta kasutajakogemuse analüüs tõi esile, et keskmine lugeja omandab vaid 20–28% tekstist, kui dokument on üle kolme lehekülje. Antud juhul on „Hea Tava“ nii sisult kui struktuurilt liialt mahukas, liigne detailirohkus hajutab fookuse ja vähendab tegelikku kasutusväärtust.

 2. Kaaskirja ja dokumendi sisuline vastuolu

Kaaskirjas väidetakse, et „Hea Tava“ on soovituslik kogumik, kuid tekstis esitatakse reaalsuses kohustuslikke norme ja käitumisreegleid („peab olema nähtaval“, „peetakse kokkulepetest kinni“, „õpetajad suunavad“ jne). See loob normatiivse vastuolu, dokument mida esitletakse kui vabatahtlikku juhendit, muutub sisuliselt kohustuslikuks. Selline varjatud kohustuse kehtestamine ilma seadusliku aluseta on halduspraktikas probleemne ja kahjustab usaldust koostööprotsessi vastu. Lisaks on ebaselge, kas piloteeritakse dokumenti, sisu, protsessi või rakendusmudelit. Kui dokument on juba „mustandina valmis“, siis ei ole tegemist sisulise piloteerimisega, vaid pigem vormilise kinnitamisega. See on soovitusliku regulatsiooni klassikaline probleem – retooriliselt vabatahtlik, sisuliselt sunduslik. Sotsioloog Pierre Bourdieu nimetas sellist nähtust symbolic violence tüüpi nähtuseks — süütuna näiv soovitus muutub tegelikult institutsionaalse surve vormiks.

3. Ressursi- ja töökoormuse arvestamata jätmine

„Hea Tava“ sisaldab hulgaliselt tegevusi, mis eeldavad täiendavat personali, rahalisi vahendeid ja aega (nt lisatoidukorrad, vahepalad, farmikülastused, visuaalmaterjalid, õpetajate eeskujuprojektid, kokandusringid, auhinnafond, vanematega koostöö üritused jmt). Dokument ei sisalda aga ühtegi hinnangut ressursside vajaduse ega rahastamisallikate kohta. See muudab dokumendi sisuliselt rakendamatuks. Samuti suurendab õpetajatele ja koolipersonalile pandud täiendavate tegevuste rohkus töökoormust, mida koolid ei suuda praeguste ressurssidega kanda.

4. Filosoofiline ja eetiline vastuolu

Kaaskirjas apelleeritakse laste tervise edendamisele ja krooniliste haiguste ennetamisele, see on iseenesest üllas ja väärt eesmärk. Sellise eesmärgi tõsidus eeldaks läbimõeldud ja kaasavat menetlust, mitte kiirustades saadetud dokumenti ja nädalast reageerimisaega. Tekib moraalne dissonants, räägitakse pikaajalise terviseedenduse vajadusest, kuid tegutsetakse halduslikus ajasurves, mis on algeesmärgiga vastuolus. Filosoofiliselt on see pragmaatilise ideaali ja kommunikatiivse tegelikkuse konflikt, tekst tahab olla korraga kõigile arusaadav ja samas eksperdi tasemel täpne. See on sama nagu üritada kirjutada luuletust Exceli tabeli keeles. Räägitakse tuleviku tervisest, kuid tegutsetakse hetke administratiivses mugavuses. On paradoksaalne, et tervisepoliitika eesmärk on pikaajaline jätkusuutlikkus, samas töömeetod on lühinägelik. Selgelt on näha, et tuleviku eetika ja oleviku bürokraatia ei räägi sama keelt.

Tegemist on hoolikalt pakitud kingitusega milles puudub sisu – ilus, aga tühjavõitu

Lugupidamisega

Gert Reisner

Toitlustusjuht

Tel: + 372 5625 2120

Laste tn 3, Jüri, Rae vald, Harjuma

[email protected]

Saatja: Ingrid Põldsaar - SOM <[email protected]>
Saadetud: neljapäev, 23. oktoober 2025 16:45
Adressaat: [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; Kriste Kald <[email protected]>; Janek Innos <[email protected]>; Gert Reisner <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>
Teema: Toidukeskkonna "Hea Tava" koolidele