Arvamus

Sotsiaalministeerium Teie 16.10.2025 nr 1.2-2/100-1

[email protected] Meie 31.10.2025 nr 63

Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon) eelnõule Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tänab kaasamise ja arvamuse küsimise eest.

Toetame lähenemist, mis seletuskirja kohaselt võimaldab patsiendi jaoks vajaduspõhist abi

kiiremini ja efektiivsemalt, tagades põhimõtte “õigele patsiendile õigel ajal õige abi”. Viidatud

põhimõtte rakendandamiseks on eelnõu kohaselt saatekirja kehtestamise nõue psühhiaatri poole

pääsemisel ning e-konsultatsioonide kohustuslikkus esmavisiitide puhul teatud erialadel, sh

psühhiaatrias.

1. Märgime esmalt, et selline põhimõtteline muudatus oleks eeldanud enne eelnõud sisulisi

arutelusid sihtgruppidega (teenuse osutajad, patsiendid), mida kahetsusväärselt ei tehtud.

2. Lisaks on eelnõus kirjas, et muudatused ei tekita täiendavat halduskoormust ning mõju

Tervisekassa eelarvele on neutraalne, mis ei kõla veenvalt kuna kohustuslik e-

konsultatsiooni nõue suurendab ilmselgelt eriarstide hinnangute mahtu ning seda ka

võrreldes tavavisiitide arvuga. Eelnev tekitab eeldatavalt omakorda e-konsultatsioonide

järjekordasid, mis tekitab lisakulu Tervisekassa eelarvele ning halduskoormust, mida ei

ole eelnõu raames piisavalt analüüsitud. Lisaks tekib reaalne võimalus, et tekib suurem

koormus erakorralisele abile.

3. Sisulises osas leiame, et eriarsti, sh psühhiaatri juurde pääsemise puhul ei tohi e-

konsultatsioon olla kohustus, vaid võimalus. Seda eelkõige põhjusel, et suunavale arstile

peab jääma meditsiiniline otsustuspädevus ning kohustuslik e-konsultatsioon võib

takistada keerulisemas seisus olevate patsientide eriarsti juurde pääsemist kuna eelnevalt

tuleb läbida kohustuslik e-konsultatsioon, mis pikendab abi saamise aega ja ligipääsu ka

neile, kes tuge enim vajavad.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Ka piirab kohustuslik e-konsultatsioon patsiendi valikut valida soovitud teenuse osutajat

kuna patsinet peab minema selle teenuse osutaja juurde, kellele e-konsultatsioon on

tehtud.

4. Lisaks ei nähtu eelnõust arvestamist arstide e-konsultatsioonide koostamise

oskustega/võimekusega ning kuidas vastavat oskust suurendatakse. E-konsultatsioonid

on kasutusel olnud juba aastaid ning ilmnenud on süsteemne kitsaskoht, mille kohaselt

on e-konsultatsioonide kvaliteet ebaühtlane. Puudub teave, kuidas vastavat oskust

suurendatakse. Lisaks tekib küsimus infotehnoloogiliste süsteemide arendamises ja

kasutamise oskuse suurendamises kuna on perearste, kes digitaalseid lahendusi väga

kasutada ei oska ega soovi, eelnõus viidatud probleemi käsitletud ei ole.

5. Eelnõust ei nähtu, kas e-konsultatsiooni nõue laieneb ka vaimse tervise õdedele kui

eriõdedele. Kui vastav nõue laieneb ka vaimse tervise õdedele, siis ei saa sellega kindlasti

nõustuda, kuna osa eriõdesid töötab ka esmatasandil ning ligipääs õeteenusele peab

elanikkonna habrast vaimse tervise seisundit arvestades kindlasti säilima.

6. Patsiendi vaatest piirab psühhiaatrile saatekirja kehtestamise nõue ligipääsu arstiabile,

mis on negatiivse mõjuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand Jurist [email protected] tel +372 6715909

Sotsiaalministeerium Teie 16.10.2025 nr 1.2-2/100-1

[email protected] Meie 31.10.2025 nr 63

Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon) eelnõule Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tänab kaasamise ja arvamuse küsimise eest.

Toetame lähenemist, mis seletuskirja kohaselt võimaldab patsiendi jaoks vajaduspõhist abi

kiiremini ja efektiivsemalt, tagades põhimõtte “õigele patsiendile õigel ajal õige abi”. Viidatud

põhimõtte rakendandamiseks on eelnõu kohaselt saatekirja kehtestamise nõue psühhiaatri poole

pääsemisel ning e-konsultatsioonide kohustuslikkus esmavisiitide puhul teatud erialadel, sh

psühhiaatrias.

1. Märgime esmalt, et selline põhimõtteline muudatus oleks eeldanud enne eelnõud sisulisi

arutelusid sihtgruppidega (teenuse osutajad, patsiendid), mida kahetsusväärselt ei tehtud.

2. Lisaks on eelnõus kirjas, et muudatused ei tekita täiendavat halduskoormust ning mõju

Tervisekassa eelarvele on neutraalne, mis ei kõla veenvalt kuna kohustuslik e-

konsultatsiooni nõue suurendab ilmselgelt eriarstide hinnangute mahtu ning seda ka

võrreldes tavavisiitide arvuga. Eelnev tekitab eeldatavalt omakorda e-konsultatsioonide

järjekordasid, mis tekitab lisakulu Tervisekassa eelarvele ning halduskoormust, mida ei

ole eelnõu raames piisavalt analüüsitud. Lisaks tekib reaalne võimalus, et tekib suurem

koormus erakorralisele abile.

3. Sisulises osas leiame, et eriarsti, sh psühhiaatri juurde pääsemise puhul ei tohi e-

konsultatsioon olla kohustus, vaid võimalus. Seda eelkõige põhjusel, et suunavale arstile

peab jääma meditsiiniline otsustuspädevus ning kohustuslik e-konsultatsioon võib

takistada keerulisemas seisus olevate patsientide eriarsti juurde pääsemist kuna eelnevalt

tuleb läbida kohustuslik e-konsultatsioon, mis pikendab abi saamise aega ja ligipääsu ka

neile, kes tuge enim vajavad.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Ka piirab kohustuslik e-konsultatsioon patsiendi valikut valida soovitud teenuse osutajat

kuna patsinet peab minema selle teenuse osutaja juurde, kellele e-konsultatsioon on

tehtud.

4. Lisaks ei nähtu eelnõust arvestamist arstide e-konsultatsioonide koostamise

oskustega/võimekusega ning kuidas vastavat oskust suurendatakse. E-konsultatsioonid

on kasutusel olnud juba aastaid ning ilmnenud on süsteemne kitsaskoht, mille kohaselt

on e-konsultatsioonide kvaliteet ebaühtlane. Puudub teave, kuidas vastavat oskust

suurendatakse. Lisaks tekib küsimus infotehnoloogiliste süsteemide arendamises ja

kasutamise oskuse suurendamises kuna on perearste, kes digitaalseid lahendusi väga

kasutada ei oska ega soovi, eelnõus viidatud probleemi käsitletud ei ole.

5. Eelnõust ei nähtu, kas e-konsultatsiooni nõue laieneb ka vaimse tervise õdedele kui

eriõdedele. Kui vastav nõue laieneb ka vaimse tervise õdedele, siis ei saa sellega kindlasti

nõustuda, kuna osa eriõdesid töötab ka esmatasandil ning ligipääs õeteenusele peab

elanikkonna habrast vaimse tervise seisundit arvestades kindlasti säilima.

6. Patsiendi vaatest piirab psühhiaatrile saatekirja kehtestamise nõue ligipääsu arstiabile,

mis on negatiivse mõjuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand Jurist [email protected] tel +372 6715909