Eelnõu arvamuse avaldamine

MÄÄRUS

….november 2025 nr ….

Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruse nr

104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase

teabe esitamise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel.

§ 1. Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruse nr 104 „Mee koostis- ja

kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine

Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruses nr 104 „Mee koostis- ja

kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Pagarimesi, mida kasutatakse tööstuslikult või muu hiljem töödeldava toidu koostises, võib

olla üle kuumutatud, käärimistunnustega või käärinud, võõra lõhna ja maitsega, samuti võib

sellest olla eraldatud mee koostisele võõrad orgaanilised või anorgaanilised ained sellisel viisil,

mille tulemusena on eemaldatud märkimisväärne kogus õietolmu. Pagarimee suhtes ei

kohaldata lõike 4 punktis 3 esitatud nõuet.“;

3) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse sõnad „filtreeritud mesi“ sõnaga „pagarimesi“,“;

4) paragrahvi 3 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „filtreeritud mee,“;

5) paragrahvi 3 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ja filtreeritud mesi“;

6) paragrahvi 3 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Märgistusel esitatakse päritoluriik või -riigid, kus mesi on korjatud. Kui mesi on pärit

rohkem kui ühest riigist, esitatakse märgistusel põhivaateväljas päritoluriigid koos asjaomases

riigis korjatud mee protsentuaalse osakaaluga kahanevas järjekorras.“;

7) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

EELNÕU

20.10.2025

2

„(71) Kui mee segu puhul on päritoluriike rohkem kui neli ja nendes riikides korjatud mete neli

suuremat osakaalu moodustavad meest rohkem kui 50 protsenti, võib märgistusel esitada need

neli päritoluriiki koos nendes riikides korjatud mete protsentuaalsete osakaaludega ning

ülejäänud päritoluriigid esitatakse koos asjaomases riigis korjatud mee osakaaluga kahanevas

järjekorras ilma protsendimäärata.

(72) Mee segu märgistusel esitatud mete osakaalude lubatud kõrvalekalle tegelikust sisaldusest

on 5 protsenti. Asjakohased arvutused tehakse mee jälgitavust kajastavate käitleja dokumentide

alusel.“;

8) paragrahvi 3 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Pagarimee puhul märgitakse konteinerile, pakendile ja kaubaga kaasas olevatele

dokumentidele § 2 lõikes 5 sätestatud nimetus.“;

9) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Alla 30 grammi mee netokogust sisaldava pakendi märgistusel võib päritoluriigi nime

asendada kahetähelise koodiga vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 3166-1 (kahetäheline

kood alpha-2).

(10) Lõigetes 7, 71, 8 ja 9 sätestatud andmeid käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 kohaste kohustuslike andmetena.“;

10) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Mett, mis viiakse turule või mida märgistatakse enne 14. juunit 2026. aastal ja enne

nimetatud kuupäeva kehtinud nõuete kohaselt, võib turustada kuni varude lõppemiseni.“;

11) normitehnilist märkust 1 täiendatakse tekstiosaga „direktiiviga (EL) 2024/1438 (ELT L,

2024/1438, 24.05.2024).”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 14. juunil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Sotsiaalministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/761

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruse nr 104

„Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded” muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, M_Mesi.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_Mesi.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti

Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda,

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste

Mesinike Ühing

Evelin Kivima

5687 9510 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 20. novembri

2014. a määruse nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise

nõuded” muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu on välja töötatud toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel. Määrusega

muudetakse põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määrust nr 1041 „Mee koostis- ja

kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“.

Määruse muutmine on tingitud vajadusest võtta üle mee nõuded, mis on kehtestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/14382, millega muudetakse nõukogu direktiivi

2001/110/EÜ3 mee kohta, direktiivi 2001/112/EÜ4 toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade

ja teatavate samalaadsete toodete kohta, direktiivi 2001/113/EÜ5 inimtoiduks ettenähtud

puuvilja- ja marjadžemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning magustatud kastanipüree kohta ning

direktiivi 2001/114/EÜ6 teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult veetustatud

piimakonservide kohta. Määruse muutmisega muudetakse selgemaks ja läbipaistvamaks mee

päritoluriikide esitamine toidualases teabes, mis veidi võib tõsta käitlejatel halduskoormust.

Eelnõus on kavas rakendada direktiivis (EL) 2024/1438 liikmesriigile antud leebemat võimalust

mee päritoluriikide esitamisel toidualases teabes. Halduskoormuse tasakaalustamiseks

vähendatakse mee kategooriaid, st toidupettusega võitlemise eesmärgil kaotatakse eraldi mee

liigina ära filtreeritud mesi. Määruse eelnõu puhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse üle

võtmisega, mille lõpptähtpäev on 14. detsember 2025. a. Määruse muutmisega ei kehtestata

täiendavaid riigisiseseid nõudeid.

Muudatused toetavad Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 esitatud

toiduohutuse tegevussuuna eesmärke „Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu“ ja „tarbija

teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad“.

Määrus jõustub 14. juunil 2026. aastal.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete valdkonna peaspetsialist Evelin Kivima (tel 5687 9510;

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]) ja

eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna Leeni Kohal (tel 5698 3427; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1 Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määrus nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe

esitamise nõuded“. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1438, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ

mee kohta, direktiivi 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ja teatavate samalaadsete toodete

kohta, direktiivi 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja marjadžemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning

magustatud kastanipüree kohta ning direktiivi 2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult

veetustatud piimakonservide kohta 3 Nõukogu direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta. 4 Nõukogu direktiiv 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja ja marja mahlade ning teatavate samalaadsete toodete

kohta 5 Nõukogu direktiiv 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide ning

magustatud kastanipüree kohta 6 Nõukogu direktiiv 2001/114/EÜ teatavate toiduks ettenähtud täielikult või osaliselt veetustatud piimakonservide

kohta

2

Määruse eelnõus kavandatu kohaldub mee suhtes. Meena käsitletakse looduslikku magusat ainet,

mida toodavad Apis mellifera mesilased taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate

putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad,

kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima

jätavad. Mee iseloomulikud näitajad on kindlaks määratud, mistõttu peab mesi vastama ühesugustele

koostis- ja kvaliteedinõuetele ning toidualase teabe nõuetele.

Eelnõu § 1 punktis 1 muudetakse mee liigitust jättes välja filtreeritud mesi. Praegu kehtivate

nõuete kohaselt liigitatakse töötlemis- ja müügiks pakkumise järgi mett järgmiselt: kärjemesi,

kärjetüki või kärjetükkidega mesi, nõrutatud mesi, vurrimesi, pressitud mesi, filtreeritud mesi.

Eelnõus kavandatud muudatustega jäetakse mee liigituse alt välja filtreeritud mesi. Mee

filtreerimisel muudetakse mee looduslikke omadusi ning sellest tulenevalt tuleb selline mesi

liigitada tööstuslikult või muu hiljem töödeldava toidu koostises kasutatava pagarimee alla, mis

on defineeritud põllumajandusministri määruse nr 104 paragrahvi 2 lõikes 5. Nimetus

„filtreeritud mesi“ on tarbijate poolt erinevalt mõistetav, sest aetakse segamini tööstuslik

filtreerimine ja mesinike poolt tehtav filtreerimine, mille puhul eemaldatakse meest vaha

tükikesed ja muud võõrkehad. Tööstuslik filtreerimine eemaldab meest kogu õietolmu ja muud

meele iseloomulikud elemendid ning seetõttu ei ole võimalik hiljem tuvastada mee botaanilist ja

geograafilist päritolu. Sellest tulenevalt on keeruline hiljem kontrollida mee õigsust, st tuvastada

mee päritoluriiki või -riike. Filtreeritud mee väljajätmine mee liigituse alt aitab kaasa meega

seotud toidupettuste (nt botaanilise ja geograafilise päritolu muutmine või varjamine)

vähendamisele.

Eelnõu § 1 punktis 2 täpsustatakse pagarimee mõistet. Arvestades, et filtreeritud mesi

liigitatakse pagarimee alla, ei ole vajadust filtreeritud mee ja pagarimee eristamiseks. Nii

kuumtöötlus kui ka tööstuslik filtreerimine muudavad mee looduslikke omadusi ja selline mesi

ei vastaks enam nimetuse „mesi“ määratlusele. Praeguste nõuete kohaselt võib pagarimesi olla

ülekuumutatud, käärimistunnustega või käärinud, samuti võõra lõhna ja maitsega. Eelnõus

kavandatud muudatusega lisatakse pagarimee mõistele juurde filtreeritud mee mõiste „mesi,

millest on eraldatud mee koostisele võõrad orgaanilised või anorgaanilised aineid sellisel viisil,

mille tulemusena on eemaldatud märkimisväärne kogus õietolmu“. Selle muudatuse tulemusena

saab pagarimee mõiste olema järgmine: „Pagarimesi, mida kasutatakse tööstuslikult või muu

hiljem töödeldava toidu koostises võib olla üle kuumutatud, käärimistunnustega või käärinud,

samuti võõra lõhna ja maitsega või millest on eraldatud mee koostisele võõrad orgaanilised või

anorgaanilised ained sellisel viisil, mille tulemusena on eemaldatud märkimisväärne kogus

õietolmu.“

Eelnõu § 1 punktis 3 kaotatakse sättes viide filtreeritud meele. Praegu on määruses sätestatud,

et meest, välja arvatud filtreeritud mesi, ei eemaldata selle koostisele eriomast õietolmu ega muid

selle koostisele eriomaseid koostisaineid, välja arvatud juhul, kui need vältimatult eemaldatakse

koos võõraste anorgaaniliste või orgaaniliste ainetega. Eelnõus kavandatud muudatusega

kaotatakse sättes viide filtreeritud meele, sest peale käesoleva eelnõuga tehtud muudatusi sellist

eraldi mee liiki enam ei ole. Selle muudatuse tulemusena sätestatakse eelnõus, et meest, välja

arvatud pagarimeest, ei eemaldata selle koostisele eriomast õietolmu ega muid selle koostisele

eriomaseid koostisaineid, välja arvatud juhul, kui need vältimatult eemaldatakse koos võõraste

anorgaaniliste või orgaaniliste ainetega.

Eelnõu § 1 punktis 4 kaotatakse sättest viide filtreeritud meele. Praegu on määruses sätestatud,

et paragrahvi 2 lõigetes 1, 2 ja 5 esitatud nimetusi kasutatakse üksnes nendes sätetes toodud

koostis- ja kvaliteedinõuete kohaste toodete puhul ning nimetused võib asendada nimetusega

„mesi“, välja arvatud filtreeritud mee, kärjemee, pagarimee ning kärjetüki või kärjetükkidega mee

puhul. Eelnõus kavandatud muudatusega kaotatakse sättest viide filtreeritud meele, sest peale

käesoleva eelnõuga tehtud muudatusi sellist eraldi mee liiki enam ei ole. Selle muudatuse

tulemusena sätestatakse eelnõus, et paragrahvi 2 lõigetes 1, 2 ja 5 esitatud nimetusi kasutatakse

üksnes nendes sätetes toodud koostis- ja kvaliteedinõuete kohaste toodete puhul ning nimetused

3

võib asendada nimetusega „mesi“, välja arvatud kärjemee, pagarimee ning kärjetüki või

kärjetükkidega mee puhul.

Eelnõu § 1 punktis 5 kaotatakse sättest viide filtreeritud meele. Praegu on määruses sätestatud

teatud teabe lisamine, välja arvatud pagarimesi ja filtreeritud mesi. Eelnõus kavandatud

muudatusega kaotatakse sättest viide filtreeritud meele, sest peale käesoleva eelnõuga tehtud

muudatusi sellist eraldi mee liiki enam ei ole. Selle muudatuse tulemusena sätestatakse eelnõus,

et mee nimetusele, välja arvatud pagarimesi, võib lisada teavet, mis viitab järgnevale: 1) õitele

või taimedele, millelt mesi on saadud, kui see pärineb täielikult või peamiselt nendelt õitelt või

taimedelt ning sellel on vastavad organoleptilised, füüsikalis-keemilised ja mikroskoopilised

omadused; 2) piirkondlikule, territoriaalsele või topograafilisele päritolule juhul, kui toode

pärineb üksnes märgitud kohast; 3) eriomastele kvaliteediomadustele.

Eelnõu § 1 punktis 6 muudetakse täpsemaks päritolu esitamise nõuded mee segude puhul. Mee

märgistusel esitatakse päritoluriik või -riigid, kus mesi on korjatud. Praeguste nõuete kohaselt on

mee segude puhul võimalus asendada mee päritoluriikide loetelu vajadusel ühega järgmistest:

„Euroopa Liidust pärit mee segu“, „väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“, „Euroopa Liidust

ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“. Mee segude puhul on tegemist erinevat päritolu

mete kokkusegamisega. Mee botaaniline ja geograafiline päritolu on vägagi varieeruv ning sellest

tulenevalt erinevad meed nii oma koostise kui ka omaduste poolest. Kui mee segu päritoluriikide

osakaal on näiteks 90% väljaspool Euroopa Liitu ja 10% Euroopa Liidust, või vastupidi, siis

praeguste nõuete kohaselt ei ole tarbija jaoks teada, millistest konkreetsetest riikidest mesi täpselt

pärineb. Tarbija eksitamise vältimiseks on oluline, et mee kohta esitatud teave päritolu kohta

oleks piisavalt informatiivne. Eelnõuga on ette nähtud, et mee segude puhul (st kui mesi on pärit

rohkem kui ühest riigist), esitatakse märgistusel põhivaateväljas päritoluriigid koos asjaomases

riigis korjatud mee protsentuaalse osakaaluga kahanevas järjekorras. Päritoluriikide esitamise

nõue mee segude puhul suurendab läbipaistvust ning aitab kaasa meega seotud pettuste

vähendamisele.

Eelnõu § 1 punktis 7 kehtestatakse mee segude puhul nõue, mille kohaselt esitatakse

päritoluriikide, kus mesi on korjatud, osakaalude protsendimäär nelja suurema osakaaluga

päritoluriigi puhul. Direktiiviga (EL) 2024/1438 on sätestatud, et kui mesi on pärit rohkem kui

ühest riigist, esitatakse märgistusel põhivaateväljas päritoluriigid koos asjaomases riigis korjatud

mee protsentuaalse osakaaluga kahanevas järjekorras. Ühtlasi on direktiivis sätestatud, et

liikmesriikidel on võimalus kehtestada riigisisene nõue oma territooriumil turule viidava mee

kohta, st kui mee segu puhul on päritoluriike rohkem kui neli, tuleb märgistusel esitada neli

suuremat päritoluriiki koos nendes riikides korjatud mee protsentuaalsete osakaaludega. Seda

erandit võib kasutada tingimusel, et neli suuremat mee osakaalu moodustavad mee segust rohkem

kui 50 protsenti. Ülejäänud päritoluriigid tuleks vastavalt standardreeglile esitada koos

asjaomases riigis korjatud mee osakaaluga kahanevas järjekorras ilma protsendimäärata.

Halduskoormuse vähendamise eesmärgil sätestatakse eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt,

et kui meesegus sisalduvate mete päritoluriike on rohkem kui neli ja nendes riikides korjatud mete

neli suuremat osakaalu moodustavad meest rohkem kui 50 protsenti, võib märgistusel esitada

need neli päritoluriiki koos nendes riikides korjatud mete protsentuaalsete osakaaludega ning

ülejäänud päritoluriigid esitatakse koos asjaomases riigis korjatud mee osakaaluga kahanevas

järjekorras ilma protsendimäärata. Selline riigisisene kitsendus toetab bürokraatia vähendamise

põhimõtet.

Lisaks on eelnõu § 1 punktis 7 täpsustatud mee segus sisalduvate erinevatest päritoluriikidest

mete osakaalude kõrvalekalde protsendimäära. Kõrvalekalle võib esineda mee märgistusel esitatu

ja tegeliku sisalduse vahel. Mee segu märgistusel esitatud mete osakaalude lubatud kõrvalekalle

tegelikust sisaldusest on 5 protsenti ja arvutused tehakse jälgitavust kajastavate käitleja

dokumentide alusel.

4

Eelnõu § 1 punktis 8 kaotatakse sättest viide filtreeritud meele. Praeguste nõuete kohaselt on

sätestatud, et pagarimee ja filtreeritud mee puhul tuleb kasutada vastavalt nimetust pagarimesi ja

filtreeritud mesi. Kuna mee liigituse alt jäetakse välja filtreeritud mesi, mis enam eraldi mee liik

ei ole, siis eelnõus kavandatud muudatuse kohaselt sätestatakse, et pagarimee puhul märgitakse

konteinerile, pakendile ja kaubaga kaasas olevatele dokumentidele § 2 lõikes 5 sätestatud nimetus

(st pagarimesi).

Eelnõu § 1 punktis 9 võimaldatakse päritoluriikide esitamise erisused mee väikepakendite puhul.

Praegu puuduvad märgistamise erinõuded mee väikepakenditele, sest seni oli mee päritoluriikide

loetelu võimalik asendada sõnadega „Euroopa Liidust pärit mee segu“, „väljastpoolt Euroopa

Liitu pärit mee segu“, või „Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“. Mee

segude puhul võib olla tegemist mitmest erinevast päritoluriigist pärit meega ja seetõttu võib uute

nõuete kohaselt märgistusel esitatavate päritoluriikide loetelu olla pikk ning see ei pruugi olla

teostatav väikepakendite (alla 30 grammi mee netokogust sisaldavad pakendid) suuruse tõttu.

Sellest tulenevalt on eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt mee väikepakendite (alla 30

grammi mee netokogust sisaldavad pakendid) märgistusel lubatud päritoluriigi nimi asendada

kahetähelise koodiga (alpha-2) vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 3166-1. ISO 3166-1

on rahvusvaheline standard, mis määratleb riikide ja nende allüksuste nimede koodid. Nende

koodide kasutamine aitab vältida segadusi, mis võivad tekkida riikide nimede kirjutamisel eri

keeltes või erinevates kontekstides. ISO 3166-1 koodid koosnevad kolmest koodikomplektist:

kahetäheline (alpha-2), kolmetäheline (alpha-3) ja kolmekohaline number. Eesti puhul on sellised

koodid vastavalt EE, EST ja 233. Seega võib mee väikepakendi märgistusel päritoluriigi

esitamisel kasutada näiteks Eesti puhul kahetähelist koodi EE.

Lisaks viidatakse eelnõu § 1 punktis 9 määruse (EL) 1169/2011 seosele mee ning pagarimee

märgistamisel. Mee päritoluriigi või -riikide esitamisel ja pagarimee puhul esitatavaid andmeid

käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 kohaste

kohustuslike andmetena.

Eelnõu § 1 punktis 10 esitatakse üleminekusäte, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2024/1438 artiklist 6. Selle kohaselt võib mett, mis viiakse turule või

märgistatakse enne 14. juunit 2026. a ja enne nimetatud kuupäeva kehtinud nõuete kohaselt,

turustada kuni varude lõppemiseni.

Eelnõu § 1 punktis 11 täiendatakse normitehnilist märkust viitega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivile (EL) 2024/1438.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtpäev. Nimetatud tähtpäev tuleneb Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1438 artiklis 5 sätestatud ajast, milleks on 14. juuni

2026. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/110/EÜ mee kohta, mida täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1438, millega muudetakse nõukogu direktiivi

2001/110/EÜ mee kohta, direktiivi 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ja

teatavate samalaadsete toodete kohta, direktiivi 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja

marjadžemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning magustatud kastanipüree kohta ning direktiivi

2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult veetustatud

piimakonservide kohta. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel ei kehtestata täiendavaid riigisiseseid

nõudeid.

4. Määruse mõjud

5

Määruse sihtrühmaks on mee käitlemisega tegelevad toidukäitlejad. Põllumajandus- ja

Toiduameti andmetel (2024. a) on Eestis 437 meekäitlejat. 2024. a Statistikaameti andmete põhjal

oli Eestis 51 900 mesilasperet, mis on eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 5% väiksem. Kui

võrrelda 2024. aasta mesilasperede arvu kümne aasta taguse ajaga, siis on mesilasperede arv

suurenenud 17%. Mee tarbimine on vähenenud viimasel kahel (2023-2024) järjestikusel aastal.

Selle põhjuseks on elukalliduse tõus, mille tõttu panustatakse esmatarbekaupade ostmisele

rohkem ja ostetakse vähem muid tooteid, sh ka mesi. 2024. aastal tarbiti mett inimese kohta 0,97

kg. Eelmise aastaga võrreldes on 2024. aasta näitaja vähenenud 20%, kümne aasta taguse ajaga

võrreldes aga suurenenud 10%. Euroopa Liidus on nõudlus mee järgi suurem kui tootmine ning

seetõttu imporditakse suur osa mett kolmandatest riikidest (Hiina, Ukraina, Argentiina, Mehhiko,

Kuuba, Brasiilia)7. Euroopa on maailma suurim meeimportija, moodustades ligikaudu 50%

ülemaailmsest meeimpordist8. 2024. aastal eksporditi Eestist mett kokku 60,5 tonni väärtusega

459 211 eurot ning olulisemad ekspordi sihtriigid olid UK (71%) ja Jaapan (25%). Eelmise

aastaga võrreldes suurenes mee eksport 31%. 2024. aastal imporditi Eestisse mett kokku 85,6

tonni väärtusega 391 052 eurot ning olulisemad impordi sihtriigid olid Hiina (22%), Hispaania

(11%), Läti (11%) ja Leedu (10%). Eelmise aastaga võrreldes on mee import vähenenud 25%.

Mesi on maailmas enim võltsitud toodete seas kolmandal kohal9. Mee pettuseid on väga keeruline

tuvastada. Seega on olemasolevate meetodite arendamine ja uute väljatöötamine vajalik, et aidata

vähendada mee võltsimist. Enam levinud mee võltsimise viisideks peetakse suhkrute lisamist (nt

meele suhkrusiirupi lisamine, mesilaste toitmine suhkrusiirupiga nektarikogumise ajal),

valmimata meest niiskuse eraldamist, ultrafiltreerimist (eemaldatakse õietolm, millega on

võimalik varjata päritolu) ja vale päritolu esitamist (saatedokumentide võltsimine).

2023. aastal avalikustas Euroopa Komisjon üleeuroopalise mee võltsimise tuvastamisele

suunatud koordineeritud tegevuse („From the Hives“) tulemused. Eesti selles tegevuses ei

osalenud. Koordineeritud tegevuse eesmärk oli tuvastada imporditud mee võltsimine

suhkrusiirupitega ning sellega seotud märgistusprobleemid. Kokku analüüsitud 320-st

imporditud meeproovist 147 puhul (46%) oli kahtlus nõuetele mittevastavuses, kuna

analüüsidega tuvastati vähemalt üks võõrsuhkruallika marker. See tulemus on tunduvalt suurem

võrreldes 2015.−2017. aastatel läbiviidud EL koordineeritud kontrollikavaga, kus nõuetele ei

vastanud 14% analüüsitud meeproovidest. Võrreldes eelmise uuringuga kasutati 2021–2022

uuringus teisi analüüsimeetodeid, mis on parema tuvastamisvõimega, ning see võib olla nõuetele

mittevastavate proovide suurema arvu põhjuseks.

Kaitsmaks tarbijate ja ausate tootjate huve on direktiiviga (EL) 2024/1438 võetud vastu veel

täiendavaid meetmeid kohustades mee geograafilise päritolu üksikasjalikku märgistamist. Selle

eesmärgil on direktiivis (EL) 2024/1438 sätestatud komisjonile järgnevad ülesanded:

- hiljemalt 14.06.2028 peab vastu võtma rakendusaktid, millega kehtestatakse

analüüsimeetodid võltsitud mee avastamiseks.

- hiljemalt 14.06.2029 peab vastu võtma delegeeritud õigusaktid, mis sätestavad:

o koostise kriteeriumid tagamaks, et mett ei kuumutataks ega töödeldaks nii, et

ensüümid hävivad või inaktiveeruvad olulisel määral

o kriteeriumid, et tagada ja kontrollida, et meest ei ole eemaldatud õietolmu ega selle

sisaldust muudetud

o meetodid ja kriteeriumid mee korjekoha kindlakstegemiseks ja jälgitavuse

tagamiseks

- luua mee platvorm, mille ülesandeks on anda komisjonile nõu ja ekspertteadmisi mee

kvaliteedi, ehtsuse ja jälgitavuse kohta.

7 https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20240520-1 8 https://www.cbi.eu/market-information/honey/what-demand 9 Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon ELi mesindussektori väljavaadete ja probleemide kohta

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018IP0057&from=EN)

6

2021. a alustati Eestis uuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamise viisi loomiseks

(TMR-meetod) ja see töö peaks valmis saama eeldatavasti 2025. a sügisel. Samuti on arendamisel

mee Eesti (geograafilise) päritolu ja koostise määramine DNA-põhise tuvastusmeetodiga.

Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale

konkurentsile meeturul, sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda mee võltsimisega.

Mee järelevalvet on Eestis iga-aastaselt tugevdatud. 2024. a võeti Eestis müüdavatest metest

kokku 32 proovi, mille käigus tuvastati vaid üks võõrsuhkruid sisaldav toode.

Märgistuse muutmisega seotud mõjud.

Mõju mesinikele

Mee päritolumärgistuse täpsustamine on positiivse majandusliku mõjuga Eesti mesinikele. Kõigi

päritoluriikide esitamise kohutuse korral ei saaks enam mee päritolu esitada sõnadega „Euroopa

Liidust pärit mee segu“, „väljaspool Euroopa Liitu pärit mee segu“ või „Euroopa Liidust ja

väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“, vaid oleks võimalik mett segudes paremini eristada

tuues välja konkreetse mee päritoluriigi koos asjaomases riigis korjatud mee protsentuaalse

osakaaluga. Päritoluriikide esitamise nõuete muudatustel on positiivne mõju Eesti mesinikele, st

tarneahelad muutuvad läbipaistvamaks ning sellega kaitstakse Eesti turgu ja ausat konkurentsi nii

Eesti siseturul kui ekspordi korral. Läbipaistvam päritolumärgistus võimaldab Eesti mett eristada

imporditud madalama hinnaklassi ja sageli madalama kvaliteediga mee segudest.

Mõju meepakendajatele

Mee päritoluriikide esitamise nõuete muutmine avaldab otsest majanduslikku mõju eelkõige

meepakendajatele, kes ostavad mett hulgi nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui ka kolmandatest

riikidest. Mõju ei ole siiski märkimisväärne, sest tarbija ostab ligikaudu 73% mett otse mesinikult

ning 12% müüakse pakendajale ja 11% kaubandusele, seega peamine mee turustuskanal on

otsemüük tarbijale10. Sageli segatakse erineva päritoluga meed omavahel, et ühtlustada maitset,

värvust ja viskoossust, ning seejärel müüakse see jaemüüjatele edasi. Mee segusid on võimalik

määratleda nii botaanilise päritolu (nt päevalille või rapsi mesi) kui geograafilise päritolu (nt

Hispaania või Eesti) järgi. Praegused nõuded soodustavad erinevate geograafilist päritolu mete

kokkusegamist, sest on võimaldatud üldisema märgistuse kasutamist, st asendada mee

päritoluriikide loetelu vajadusel ühega järgmistest: „Euroopa Liidust pärit mee segu“,

„väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“, „Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

mee segu“. Kuid mee segude puhul päritoluriikide esitamise kohustuslikuks muutmine tekitab

vajaduse meepakendi märgistuse muutmiseks. See omakorda suurendab pidevalt tootmis- ja

halduskulusid. Mee segud, mida pakendajad teatud jaemüügibrändile toodavad, koosnevad

enamasti mitmest partiist. Kuigi ühe partii puhul võib mee päritoluriikide koos asjaomases riigis

korjatud mee protsentuaalne osakaalu jaotus olla teada, võib see järgnevates partiides erineda.

Mõnikord võib eri riikide osakaal muutuda vaid marginaalselt (näiteks Soome mee osakaal

muutub 33%-lt 39%-ks). Sellest tulenevalt tuleks iga partii jaoks kasutada erinevat märgistust,

kuigi toote olemus ega omadused ei muutu. Märgistuste vahetamine nõuab tootmisprotsesside (nt

trükkimine, liimimine) katkestamist ja kohandamist ning see toob kaasa täiendavad aja- ja

tootmiskulud.

Samas loob muudatus konkurentsieelise neile pakendajatele, kes kasutavad kodumaist toorainet,

kuna Eesti päritolu mesi on tarbijate silmis kõrgelt hinnatud. Selgelt määratletud päritolu

suurendab toote usaldusväärsust.

Mõju jae- ja hulgimüüjatele

Jae- ja hulgimüüjatele on teatav mõju halduskoormusele, mis jaekaubanduses väljendub näiteks

e-poes esitatava teabe ülevaatamises ja vajadusel korrigeerimises ning hulgikaubanduses

märgistuse nõuetega vastavusse viimises. Kõigi päritoluriikide esitamise kohutuse korral ei saaks

10 „Eesti mesindussektori struktuur“ Eesti Konjuktuuriinstituut, Tallinn, Märts 2022.

7

enam mee puhul päritolu esitada sõnadega „Euroopa Liidust pärit mee segu“, „väljaspool

Euroopa Liitu pärit mee segu“ või „Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“,

vaid esitatakse konkreetsed mee päritoluriigid koos asjaomases riigis korjatud mee protsentuaalse

osakaaluga kahanevas järjekorras. Läbipaistvam märgistus annab ettevõtjatele võimaluse

pakkuda tarbijatele selgemalt eristatavat toodet, mille märgistusel on esitatud kõik päritoluriigid

koos nende sisalduse osakaaludega väljendatuna protsentides. Täpsem päritolu teave võimaldab

mee segude puhul rõhutada kodumaise mee osakaalu. Toidukauba eestimaist päritolu peavad

oluliseks 69% tarbijatest ning kodumaist toitu eelistavad osta rohkem naised kui mehed (vastavalt

67% ja 52%)11.

Mõju tarbijatele

Mee päritolu märgistuse nõuete muudatusel on oluline positiivne mõju tarbijatele, kes saavad teha

teadlikumaid otsuseid ning eelistada kohaliku päritoluga mett. Ühtlasi loob see eeldused

teadlikumale ja väärtuspõhisemale tarbimiskäitumisele, mille kaudu soodustatakse kohaliku

tootmise eelistamist ja keskkonnasäästlikumat tarneahelat.

Mõju järelevalveasutustele

Mee päritoluriikide kohustuslik esitamine suurendab järelevalveasutuste töökoormust, kuna

nõuete täitmise kontrollimiseks tuleb rakendada detailsemaid menetlusi. Mee päritolu kontroll

põhineb kaubaga kaasas olevatel dokumentidel ning eeldab keerukamate jälgitavussüsteemide

rakendamist, et kontrollida nõuete täitmist ja teabe usaldusväärsust. See omakorda nõuab

järelevalveasutustelt täiendavaid ressursse ning vajadust arendada keerukamate

jälgitavusmehhanismide pädevust. Kuigi töökoormus suureneb, tasakaalustab seda asjaolu, et

täpsem päritolu märgistus võimaldab tõhustada nii toidu ohutuse kui ka ausa kaubanduse

järelevalvet. Selgemad ja kogu Euroopa Liidus ühtlustatud nõuded annavad järelevalveasutustele

üheselt mõistetavad kontrollikriteeriumid, mis võimaldavad täpsemalt tuvastada võimalikke mee

pettuseid. Pikas perspektiivis vähendab see korduvate rikkumiste esinemist.

Järelevalveasutuste töökoormuse vähendamiseks on kavandatud eelnõuga ette nähtud direktiivi

nõuete ülevõtmine minimaalses vajalikus mahus, ilma täiendavaid riigisiseseid piiranguid

kehtestamata. Eelnõuga on ette nähtud, et kui mee segu puhul on päritoluriike rohkem kui neli,

tuleb märgistusel esitada need neli päritoluriiki koos nendes riikides korjatud mete protsentuaalse

osakaaluga kahanevas järjekorras. Seda erandit võib kasutada tingimusel, et nendes riikides

korjatud mete neli suuremat osakaalu moodustavad meest rohkem kui 50 protsenti ning ülejäänud

päritoluriigid esitatakse koos asjaomases riigis korjatud mee osakaaluga kahanevas järjekorras

ilma protsendimäärata. Arvestades, et väiksema osakaaluga päritoluriikide täpne protsendi

kontrollimine on ka analüütiliselt keeruline, aitab erandi rakendamine vältida ülemäärast

administratiivset koormust nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele. Selline lähenemine

toetab riigi üldist bürokraatia vähendamise eesmärki, hoides nõuded proportsionaalsed ja

teostatavad, kuid tagades samal ajal läbipaistvuse mee päritolu osas.

Eelnõu koostaja hinnangul ei kaasne eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamisega otseseid

ega olulisi mõjusid järgmistes valdkondades: riigi julgeolek ja välissuhted, elu- ja

looduskeskkond, regionaalareng, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldus. Mõningane

mõju kaasneb riigivalitsemisele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1438 koostamise etapis on komisjoni poolt

koostatud mõjuhinnang12, millega on tehtud mõjude eelhindamine ja mõjustatud huvirühmade

kaasamine.

11 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ eesti Konjuktuuriinstituut, Tallinn, Detsember 2024. 12 Commission Staff Working Document. Impact Assessemnt report „Revision of EU marketing standards for

agricultural products to ensure the uptake and supply of sustainable products“

Register of Commission Documents - COM(2023)201

8

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “§ 65 lõike 2 kohast mõjude

analüüsi aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne

määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 14. juunil 2026. aastal. Tooteid, mis lastakse turule või märgistatakse enne 14.

juunit 2026. a vastavalt seni kehtinud nõuetele, võib jätkuvalt turustada kuni varude lõppemiseni.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile. Samuti saadetakse eelnõu

arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate

Keskliidule ning Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Mesinike Liidule, Eesti Kutseliste Mesinike

Ühingule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler