Arvamuse avaldamine eelnõule (abipolitseiniku seadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Igor Taro

Siseministeerium

[email protected]

Teie 23.09.2025 nr 1-6/3254-1

Meie 31.10.2025 nr 2.3-4/25/3073-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (abipolitseiniku seadus)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks abipolitseiniku

seaduse (APolS) eelnõu (eelnõu). Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

Eelnõu § 4 lõike 4 punkti 1 kohaselt sätestatakse abipolitseinikuks kandideerimise andmete loetelu

ministri määrusega (eeskirjaga). Eelnõu § 7 punkti 1 alusel peab kandideerija esitama kirjaliku

isikuankeedi, mille sisu on samuti täpsustamata. Kuna tegemist on isikuandmetega, peab nende

loetelu vähemalt liigiti tulenema seadusest, seejuures ei tohi määrusega seaduses etteantud

piiridest väljuda ehk sätestada laiemat isikuandmete koosseisu, kui seadus ette näeb. Esitatavate

andmete (sh dokumentide) loetelu peab olema võimalikult selgelt seadusega määratletud, et isikule

oleks juba enne kandideerimist selge, milliseid andmeid temalt oodatakse. Lisaks peab isikule

olema selge, millised andmed peab ta ise esitama ja millised andmed pärib PPA muudest allikatest

(nt andmekogudest, tööandjatelt, sotsiaalvõrkudest jne).

Ühtlasi ei näe AKI vajadust nõuda kohe kandideerimisel nende andmete esitamist, mida oleks vaja

alles taustakontrolli etapis. Eelnõu kohaselt peab abipolitseinik juba abipolitseinikuks

kandideerimisel esitama kogu vajaliku teabe, sh taustakontrolli aluseks olevad andmed. Teisalt

võib olla tõenäoline, et abipolitseinik ei läbi vastavuskontrolli näiteks puuduliku keeleoskuse või

haridustaseme tõttu. Kui abipolitseinik vastavuskontrolli ei läbi, ei asuta talle taustakontrolli üldse

teostama. Sellises olukorras on seega abipolitseiniku esitatud taustakontrolliks vajalikud andmed

kogutud alusetult. Selline andmete kogumine ei ole kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse

põhimõtetega, kuna taustakontrollini ei jõua iga kandidaat.

Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 7 kohaselt ei tohi I astme abipolitseinukuks olla isik, kes ei ole

raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega. Seda kriteeriumit kontrollitakse aga eelnõu

§ 8 lõike 7 punkti 2 kohaselt alles enne II astme abipolitseinikuks ülendamist. Lisaks sellele, et

arusaamatuks jääb, millal tegelikult kontrollitakse isikul psüühika-, isiksuse- või käitumishäirete

olemasolu, tekitab küsimusi ka üleüldse sellise kontrolli õiguspärasus ja alus. Isikul psüühika-,

isiksuse- või käitumishäirete kontrollimine ei kuulu kohaselt nõuetele vastavuse kontrolli (eelnõu

§ 9) ega taustakontrolli (eelnõu § 10) alla, vaid tegemist on tegelikult tervisekontrolli osaga (eelnõu

§ 14 lõige 1).

Tervisekontrolli puhul ei ole PPA-l õigus saada teada isiku diagnoosi kontrolli üksikasju, vaid

piirduda tuleks sellega, et töötervishoiuarst või perearst väljastab PPA-le kinnituse selle kohta, et

abipolitseinik vastab tervisenõuetele, avaldamata täpseid terviseandmeid (eelnõu § 14 lõige 4).

Samas lubab eelnõu § 5 lõike 1 punkt 7 laiemat tõlgendamist ning ka sisulist terviseandmete

kontrolli, mis ei ole aga kontrolli eesmärgiga kooskõlas.

2 (4)

Eelnõu §-d 9 ja 10 näevad töödeldavate isikuandmete koosseisus ette üld- ja kontaktandmete

töötlemist. Juhime tähelepanu, et kontaktandmed kuuluvad juba üldandmete hulka, seega nende

eraldi nimetamine sätetes on üleliigne ning segadust tekitav.

Eelnõu § 9 punkt 3 lubab töödelda näokujutise andmeid. Seejuures jääb arusaamatuks, mis andmed

need täpsemalt on ning milleks neid on vaja töödelda isiku vastavuse kontrollimisel. Kui sooviks

on tuvastada isikut, siis selleks piisab dokumendis olevast pildist, seega eraldi näokujutise andmete

kogumisel, mis kuulub isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 p 14 järgi biomeetriliste

andmete hulka, mis omakorda kuulub IKÜM art 9 lg 1 alusel eriliiki isikuandmete hulka, AKI

vajadust hetkel ei näe.

Eelnõu § 10 punkt 5 näeb ette võimaluse töödelda kandideerija vanema, õe, venna, lapse, abikaasa

ja registreeritud elukaaslase ning abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja

perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg ja -koht) ja kontaktandmed. Arusaamatu on

sugulaste andmete küsimise eesmärk ja kui eesmärgiks on ka sugulaste tausta välja selgitamine,

siis peab see olema selgelt seaduse tekstist tuletatav.

Lisaks sellele, kui tegemist on tõesti sugulaste taustakontrolliga, töödeldakse ilmselt sugulaste osas

mitte ainult sättes nimetatud ees- ja perekonnanime, isikukoodi (selle puudumisel sünniaeg ja -

koht) ja kontaktandmeid, vaid töödeldavate andmete loetelu on tõenäoliselt tunduvalt laiem.

Ühtlasi jääb selgusetuks, kas ja kuidas toimub nende inimeste isikuandmete töötlemisest

teavitamine, et oleksid täidetud IKÜM artiklites 13-14 sätestatud nõuded.

Eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt viib PPA läbi nõuetele vastavuse kontrolli ka isiku abipolitseinikuks

olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et see isik ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 1

punktides 1–4, 12 ja 13 ning lõikes 2 sätestatud nõuetele. AKI hinnangul tasub vaadata üle

korduvalt kontrollitavate andmete koosseisu, kuna kahtlane on, et nt isiku omandatud hariduse

staatus võib ajaliselt muutuda. Pigem, kui selgub, et inimese esitatud haridust tõendav dokument

ei vasta tegelikult omandatud hariduse astmele, on tegemist algusest peale ebaõigete andmete

esitamisega.

Samasugune regulatsioon on ettenähtud ka korduva taustakontrolli kohta. Mõlema säte sõnastusest

kahjuks ei selgu, kuidas abipolitseinikku teavitatakse, et tema suhtes viiakse läbi korduv vastavuse

kontroll või taustakontroll. Kui isik alles kandideerib, siis on selge, et sellega kaasneb ka kontroll.

Juhul, kui tekib vajadus teha korduv kontrolli, siis peab isikut sellest ka IKÜM art 13–14 kohaselt

teavitama. Palume mõelda läbi ning sätestada seaduses, kuidas tagatakse isiku teavitamine

korduva kontrolli osas.

Eelnõu § 12 lõige 3 sätestab, et abipolitseiniku staatusest andmisest keeldumise või staatusest

vabastamise põhjust ning selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata kuni vastava asjaolu

äralangemiseni ning ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada riigi julgeolek, riigikaitse,

avalik kord, süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine,

andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Kuivõrd loodava sätte mõte on

piirata andmesubjekti õigust saada juurdepääsu enda andmetele IKÜM artikkel 23 tähenduses, siis

AKI hinnangul on hetkel piirangut kehtestav säte liiga üldine ega vasta IKÜM art 23 lg 2

tingimustele.

Isiku õigus tutvuda enda kohta kogutud andmetega tuleneb IKÜM artiklist 15. Seda õigust saab

IKÜM artikkel 23 kohaselt piirata seadusandliku meetmega, kui selline piirang austab põhiõiguste

ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et

tagada IKÜM artikkel23 lõike 1 alapunktides sätestatud eesmärke. IKÜM artikkel 23 lõige 2

täpsustab, milliseid sätteid peab viidatud seadusandlik meede sisaldama.

Euroopa Kohus on artikli 23 lõikes 1 sätestatud mõiste „seadusandlik meede“ kohta märkinud,

3 (4)

võttes arvesse IKÜM-s, aluslepingutes ja hartas sätestatut, et õigusaktid, mis sisaldavad sellist

riivet lubavat meedet, peavad sätestama selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad kõnealuse

meetme ulatust ja kohaldamist ning kehtestavad miinimumnõuded, millest tulenevalt on isikutel,

kelle isikuandmetega on tegu, piisavad tagatised, mis võimaldavad neid andmeid kuritarvitamise

ohu eest tõhusalt kaitsta. Järelikult peavad kõik IKÜM artikli 23 alusel võetud meetmed olema

selged ja täpsed, nagu liidu seadusandja on seda ka määruse põhjenduses 41 rõhutanud, ning nende

kohaldamine peab olema õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab viimastel olema võimalik

kindlaks teha asjaolud ja tingimused, mille esinemisel võib neile selle määrusega antud õiguste

ulatust piirata.

Eelnõus ega seletuskirjas ei ole aga selgitatud, kuidas, sh kelle poolt, piiramise otsus vastu

võetakse ning kui kaua piirang kestab. „Kuni vastava asjaolu äralangemiseni“ ei ole AKI

hinnangul piisavalt selge, kuna andmete avaldamata jätmine ei ole seotud asjaolu endaga, vaid

eesmärgiga tagada riigi julgeolek, riigikaitse, avalik kord, süütegude tõkestamine, avastamine,

menetlemine või karistuse täideviimine, andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja

vabaduste kaitse. Seega piirangu sõnastus peab andma õiguse piirata andmesubjektile andmete

avaldamist seni, kuni see on paragrahvis toodud eesmärkide täitmiseks vajalik. Planeeritud sättest

ei nähtu ka ühtegi kaitsemeedet juhuks, kui ka tegelikult andmesubjekti õigust piiratakse.

Eelnõu § 13 reguleerib andmete säilitamist selliselt, et iga nõuetele vastavuse kontrolli ja

taustakontrolli andmeid säilitatakse viis aastat. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed

kustutatakse. Segusetu on, millal hakkab tähtaeg kulgema, kas andmete kogumisest või kontrolli

lõppemisest vms. Lisaks võib sätte sõnastusest järeldada, et ka nende kandidaatide andmed, kes

vastavuse kontrolli või taustakontrolli ei läbinud, säilitatakse viis aastat. Jääb arusaamatuks,

milleks neid andmeid nii kaua vaja on. Eriti juhul, kui inimene ei läbi juba ainuüksi

vastavuskontrolli ja taustakontrolli andmeid tegelikkuses vaja ei olekski.

Oluline on, et andmete säilitustähtaja lõppemisel tuleb isikuandmed koheselt kustutada. Kui

andmeid kustutatakse kogumis, st mitte siis, kui iga konkreetne andmerida jõuab säilitustähtaja

lõppu, siis tuleb näha ette eraldi regulatsioon, mille kohaselt säilitatakse andmeid vähemalt x

aastat, misjärel kustutakse andmed hiljemalt x kuu jooksul. Säilitamise ja kustutamise periood

kokku ei tohi ületada maksimaalset säilitustähtaega.

Eelnõu § 11 lõike 1 punkt 2 annab PPA-le volituse töödelda sättes nimetatud isikute kohta andmeid

mis iganes allikast, sh andmekogust. Tegemist on liiga laia ja ebaselge regulatsiooniga. Selgitame,

et IKÜM-i ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peab norm, mis näeb ette

isikuandmete töötlemise (eraelu riive), olema selge ning inimesele mõistlikult ettenähtav. Antud

juhul puudub inimesel võimalus aru saada, millised on töödeldavate andmete piirid, sh millised

andmed millisest allikast soovitakse saada. Lisaks peab andmeandjale olema selge, millisel

õiguslikul alusel ja millises ulatuses peab ta andmeid väljastama. AKI arvates ei ole antud sätte

näol tegemist piisava ja selge õigusliku alusega, mis võimaldaks teha päringuid konkreetsele

andmekogule. Eelnõu §-d 9 ja 10 sätestavad PPA õigust teatud andmeid töödelda, mitte aga

andmeandja (sh andmekogu) kohustust andmetele juurdepääsu võimaldada.

Eelnõu § 21 lõige 3 annab abipolitseinukule õiguse töödelda seaduse § 4 lõigetes 1–3 sätestatud

ülesannete täitmise toetamisel asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teavet, isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid, üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

AKI hinnangul on viidatud säte sõnastus liiga laia tõlgendamisruumiga. Hetkel nt I astme

abipolitseiniku pädevuses on politsei ülesandel politsei arendus-, ennetus- ja tugitegevuse

toetamine, ehk tegemist on väga laia ja ebamäärase ülesannete ringiga. Peaks kehtestama mingid

täiendavad raamid või kriteeriumid, et tagada isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse,

piiritledes isikuandmete töötlemist konkreetse ülesande vajadustega.

4 (4)

Seejuures jääb andmetöötluse õigusliku aluse kehtestamisel küsitavaks, kas abipolitseinikul on ka

näiteks teatud juhtudel õigus piirata andmesubjekti õigusi. Õigusliku aluse kehtestamisel

riigisiseses õiguses tuleb lähtuda IKÜM art 6 lg 3 nõuetest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108