Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

1

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

1. ÜLDOSA Rapla valla Väljataguse küla Käopesa kinnistu detailplaneerimise projekti tellijaks ja koostamise huvitatud isikuks on Edi Viiron. Projekti koostamise aluseks on huvitatud isiku taotlus, krundijaotuse eskiis, Rapla Vallavalitsuse 16.12.2019 korraldus nr 542 detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, Rapla valla üldplaneering, maa-ala geodeetiline mõõdistus, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja teised Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja normid. Planeeringuga nähakse ette nelja elamumaa ja ühe transpordimaa moodustamine olemasoleva elamumaa jagamise teel ja ehitusõiguse määramine nelja üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks üldplaneeringuga ette nähtud elamualal. 2. ASUKOHT 2.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS, PLANEERINGULISED SEOSED LÄHIÜMBRUSEGA Planeeritav ala asub Väljataguse küla kaguosas Väljataguse riigitee (20225) lõunaküljel ja kujutab endast 11982 m² suurust elamumaad. Katastriüksuse tunnus 66904:003:0457. Ehitisregistri andmetel on krundil antud ehitusluba üksikelamu ehitamiseks (ehr kood 121293392) ja rajatud puurkaev (ehr kood 221283247). Juurdepääs maa-alale on põhja poolt olemasoleva mahasõiduga Väljataguse teelt. Maa-alal on osalt raiesmik ja osalt tasandatud pinnas. Oluline kõrghaljastus puudub. Maa- ala põhja- ja idaosa külgneb sidetrassi kaitsevööndiga. Põhjaosas on riigitee kaitsevöönd 30 m. Planeeritav maa-ala omab mõningast kallet langusega lääne suunas. Kõrgusarvud on vahemikus 60,78÷62,78 (EH-2000 Amsterdami süsteemis). Planeeritava ala asub hajaasustuse alal. Lähipiirkonnas täheldatav tihedam õuealade paiknemine peamiselt Väljataguse tee ääres. Kaugemal lõuna pool külgnevad metsa alad, põhja pool põllud ja rohumaad. DP1 ja DP2). 2.2. DETAILPLANEERINGU SEOSED ÜLDPLANEERINGU JA TEISTE PLANEERINGUTEGA Detailplaneeringuga kavandatav järgib üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nimetatud linnade ja suuremate asulate sisestruktuuri tihendamise ning kompaktsuse säilitamise printsiipi.

2

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

Rapla valla üldplaneeringu (01.02.2011) kohaselt on detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu maakasutuse juhtotstarve elamumaa. Planeeringuala jääb kompaktse hoonestusega alale. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkond planeeringualale ei laiene. Detailplaneering on valla üldplaneeringu kohane. Planeeringuga kavandatu vastab Rapla valla ruumilise arengu eesmärkidele. Rapla Vallavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 1 algatati samale alale detailplaneeringu koostamine sama eesmärgiga. Detailplaneeringu koostamine lõpetati maaomaniku avalduse alusel Rapla Vallavalitsuse 18.03.2019 korraldusega nr 85. 3. PLANEERIMISETTEPANEK. 3.1. KRUNDIJAOTUS. Planeering näeb ette nelja üksikelamu maa moodustamine suurustega 2402; 2442; 2996 ja 2178 m² ning ühe transpordimaa moodustamine suurusega 1964 m². (vt joonis DP3). 3.2. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUS. Tulenevalt planeeritavate maaüksuste kujust ja transpordimaa paiknemise ning ilmakaartega on ette nähtud hoonete vaba paiknemine. Arvestada tuleb planeeritava hoonestusalaga. Arvestades lähipiirkonna hoonestusega ja hajaasustuse külamiljööga on reguleeritud hoonete kõrgus ja katuse kuju. Põhijoonisel näidatud eluhoone paiknemine on soovituslik. (vt joonis DP3). 3.3 EHITUSÕIGUS. Üksikelamu maade ehitusõiguseks on määratud kaks korrust ja ehitisealuseks pinnaks ühe krundi kohta kokku 250 m². Hoonete arv krundil kolm. Eluhoone katuse kaldenurgaks ette nähtud 40-45°. Abihoonel 10-35°. Hoonete väliseks viimistlemiseks kasutatakse looduslikke materjale (laudis, tellis, betoon, krohv jne). Nähakse ette sissesõidutee ning platside rajamine. Piirdeaia teostus analoogne piirkonnas olemasolevatega (võrkpiire kombineeritult heki ja haljastusega või puitpiire). Piirdeaiale on ette nähtud ühele krundile üldjuhul üks sõiduvärav ja üks jalgvärav. Ehitusprojekti eskiis tuleb kooskõlastada Rapla vallavalitsusega. (vt joonis DP3). 3.4. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE. Juurdepääs planeeringualale on põhja poolt ühise mahasõiduga läbi Kasesalu kinnistu Väljataguse (20225) riigiteelt.

3

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

Juurdesõidutee transpordimaa lõpus on tupik, kus on ette nähtud manööverdusala ringtee kujul. Juurdepääsud ja juurdesõidud kavandatavatele kruntidele nähakse ette planeeritavalt transpordimaalt. Parkimine on ette nähtud oma kruntidel. Iga krundil tuleb võimaldada vähemalt 3 sõiduauto parkimine. (vt joonis DP3). 3.5. PIIRANGUD. Ehitusjoon kruntide tänavapoolsetel külgedel on 5 m. Naaberkruntide vahelised kujad on 8 m (4+4m). Põhjapoolsetel kruntidel (pos nr 1 ja 2) on riigitee kaitsevöönd 30 m, millega on hoonestusala kavandamisel ka arvestatud. (vt joonis DP3). 3.6. HALJASTUS, KESKKONNAKAITSE. Elamukruntide haljastus lahendatakse ehitusprojekti eriosaga. Arvestada tuleb naabriõigusi, müra ja tolmu kaitse abinõusid, valdavaid tuultesuundi, ilmakaari jms. Olmejäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping Rapla valla prügikäitlusfirmaga. Liigiti kogutavad jäätmed, kartong ja papp ning ohtlikud jäätmed antakse ära jäätmejaamas. Ehitusjäätmete äraveoks tellitakse eraldi konteiner. Krundil on puid ja võsa, millest väärtuslikum osa on soovitatav alles jätta kavandatava haljastuslahendus algatuseks. Planeeritaval alal on ette nähtud ühisveevärk. Kanalisatsioon lahendatakse igal krundil lokaalsete süsteemidega. (vt joonis DP3). 4. TEHNOVARUSTUS. Maa-ala läbivate trasside maakasutuse põhimõttelise lahenduse aluseks on ET-1 0315-0219. 4.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. Elamukruntide veevarustus lahendatakse transpordimaale rajatud puurkaevu baasil. Veevarustuseks on reserveeritud maa-ala alates puurkaevust kuni kinnistupiirini. Ühisveevärgi edasisel projekteerimisel arvestada kehtivaid ehitus- ja projekteerimisnorme. Elamukruntide kanalisatsioon lahendatakse lokaalsete süsteemidega äraveoga sertifitseeritud kogumismahutitest. Kavandatav vooluhulk tarbeveele ja kanalisatsioonile on 3,2 m³/ööpäevas. (vt joonis DP3).

4

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

4.2. VIHMAVEEKANALISATSIOON. Lähipiirkonnas puudub sadevee kanalisatsiooni ühistorustik. Hoonete katustelt ja pinnakatetelt juhitakse sadevesi maapinna kalletega hoonest eemale ja on ette nähtud immutada pinnasesse oma krundil. Krundi planeerimisel tuleb vältida sade- ja pinnasevee juhtimine naaberkruntidele. 4.3. ELEKTRIVARUSTUS. Kruntide elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ võrgu tehnilistele tingimustele nr 372847. Liitumiskilp paigaldatakse krundi piirile. Võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime 3x20A. (vt joonis DP3). 4.4. KÜTE. Kavandatavate üksikelamute kütte- ja soojavee varustus lahendatakse lokaalsete süsteemidega. Alternatiivseks lahenduseks on õhk-vesi soojuspump, lisaks toetav energiavarustus päikeseküttega. Küttelahenduse lõpliku valiku aluseks on tehniline ja majanduslik analüüs. 5. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE Kuritegevuse ohjeldamise probleemidele tuleb läheneda kompleksselt, arvestades kohaliku omavalitsuse, ühiskondlike organisatsioonide ja politsei osavõtuga. Lähtuda tuleb kõige kaitsetumate inimrühmade vajadustest. Kuus põhimõtet kuritegevuse ohjeldamiseks: -JÄLGITAVUS- Ala jälgitavus on üks peamisi asjaolusid mis kurjategijaid heidutab. Pole oluline kas ümbruskonda tegelikult jälgitaksegi, tähtis on luua niisugune ümbrus, mis paneks sissetungija tunnetama, et ta on kõigile nähtav. -NAABRUSKONNAD- Ala jälgitavuse põhimõtet rakendades peab arvestama vaadeldava piirkonna lähiümbrust. See tähendab et inimesed tunnistavad ala omaks ja jälgivad seal toimuvat. -AVALIKUD ALAD JA ERAVALDUSED- Avalike alade ja eravalduste probleem on tihedalt seotud naabruskondade probleemidega ning keskendub avalike alade ja eravalduste eristamise vajadusele. -VARJUMISKOHAD- Selle põhimõtte järgi on oluline kõrvaldada võimalikud varjumiskohad. Hoonete projekteerimisel tuleb niisuguste kohtade tekkimist vältida, enne ümberprojekteerimist tuleb need välja selgitada ja võimalust mööda kõrvaldada. -ABINÕUDE KOMPLEKSSUSE PÕHIMÕTE- Turvalisus tuleb tagada mitmete abinõude kooskasutamisega. Projektid tuleb igakülgselt läbi

5

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

arutada, pidades silmas kõiki turvalisuse tagamise võimalusi, sh ala loomulikku jälgitavust ja kaitstust. -KOOSTÖÖPÕHIMÕTE- Koostööd tuleb teha elamuid igapäevaselt hallates nii eraisikute kui ametiisikute poolt. Arhitekt peab hoonete ehitamisel ette nägema oma otsuste nii pika- kui lühiajalisi tagajärgi. Tuleb tagada, et ehitus kulgeks lihtsalt ja valutult. 6. TULEOHUTUSE ABINÕUD. Tuleohutuse tagamise meetmete valiku aluseks on Tuleohutuse seadus, Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“, standard EVS Ehitusprojektide koostamisel arvestada Majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Planeeritavate üksikelamute tulepüsivuse klass on TP3. Tagatud on hoonetevahelised tulekaitsenormidega nõutavad kujad – minimaalselt. Tagatud on tuletõrjetehnika juurdepääs planeeritud kruntidele. Vastavalt tuletõrjevee standardile EVS 812 osa 6, mille punkti 5.2.3. järgi hajaasustusega piirkonna üksik- ja kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele, kui on tagatud hoonetevaheline kaugus vähemalt 40 meetrit. Administratiivses mõttes jääb planeeritavad krundid hajaasustuse alale Väljataguse külas. Sellisel juhul on tuletõrje veevõtukoha rajamine planeeritaval alal soovituslik. Tulekustutusvesi tagatakse planeeringualale kavandatavast 10 m³ kustutusvee mahutist sissesõidutee kõrval. Lähim kustutusvee võtmise võimalus on Väljataguse tänav 26 krundi ees Rapla linnas asuvast tänavahüdrandist. Kaugus 1,8 km. Planeeritaval alal tuleb tagada vajalik viidastus, mis juhataks veevõtukohtadeni. (vt joonis DP3). 7. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD. Planeeringuala suurus ca 1,5 ha

Planeeritava maa bilanss Planeeritud kruntide kogupind 11985 m² 100%

s.h. Üksikelamu maa 10108 m² 84,3% tee ja tänava maa 1877 m² 15,7%

Suletud brutopind kokku 2000 m² Parkimiskohtade arv 12 Koostas: arh. Rein Ailt

PLANEERINGUALA

PRINT A3 420X297

PRINT A3 420X297

1

0

, 0

1

0

, 0

EP

PRINT A3 420X297

LT

2490 m²

1

3 0 , 0

2490 m²

1

2443 m²

2

2996

3

2179

4

1877 m²

5

EP

EP

EP

EP

LT

1

0

,

0

5 ,0

4 ,0

2 , 0

2

, 0

1

0

, 0

V

1

W

1

W1

W

1

W

1

W

1

V 1

V

1

W

1

5

,

0

5

, 0

5 ,0

4

, 0

4

, 0

4

, 0

4

,

0

4

,

0

4

, 0

4

, 0

4

, 0

4

, 0

4

, 0

4

, 0

W1

V1

______________________________________________________________________________________________

Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132

79511 Rapla Registrikood 77000312

Päästeamet

Transpordiamet

Meie 20.09.2020 nr 6-2/34-1

Detailplaneeringu esitamine

kooskõlastamiseks (Käopesa)

Rapla Vallavalitsuse 16.12.2019 korraldusega nr 542 algatati detailplaneeringu koostamine Rapla

valla Väljataguse külas Käopesa maaüksusele (katastritunnus 66904:003:0457). Planeeringu

eesmärk on tingimuste määratlemine kuni nelja üksikelamu püstitamiseks planeeringualale.

Koostatud on planeeringulahendus (lisatud), mis esitatakse PlanS § 133 lg 1 alusel pädevale

asutusele kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Cerly-Marko Järvela

vallaarhitekt

+372 506 1360

[email protected]