Muu dokument

VÄLJAVÕTE1

Ärisaladus välja jäetud, tähistatud /……/

ETTEKIRJUTUS

21.12.2023 nr 7-18/2023-004

Elektrilevi OÜ kohustamine seoses ulatuslike võrguühenduste katkestustega

1. Ettekirjutuse adressaat

Nimi/ärinimi: Elektrilevi OÜ, äriregistrikood 11050857,

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veskiposti 2, 10138

Kontaktid: tel +372 715 4230, e-post [email protected]

2. Ettekirjutuse tegemise õiguslikud alused ja faktilised asjaolud

Elektrituruseaduse (ELTS) 2 § 93 lõike 1 järgi teostab ELTS-i ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riiklikku

järelevalvet Konkurentsiamet.

ELTS § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt näeb seadus ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes

vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus

elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline

kasutamine. ELTS § 1 lõikes 1 nimetatud tegevuses järgitakse koostöö, võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtet.

Majandus ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste

kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“2

(edaspidi ka Määrus või Kvaliteedimäärus) kehtestab võrguettevõtja teeninduspiirkonnas

tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale (edaspidi turuosaline) osutatavate

võrguteenuste kvaliteedinõuded ning võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete

rikkumise korral.

Alates 07.10.2023 esinesid üle Eesti ulatuslikud elektrikatkestused tuuleolude tõttu.

Konkurentsiametile (edaspidi ka amet) teadaolevalt põhjustasid tormituuled alates 07.10.2023

1 Konkurentsiametis registreeritud 29.12.2023 nr 7-21/23-0419-767-3 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112022011?leiaKehtiv 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/128092021010

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

2 (33)

ning peale seda alates novembrikuust maha sadanud lumest tulenevalt elektriliinidele kukkunud

puud laiaulatuslikke elektrikatkestusi üleriigiliselt ning katkestuse tipphetkel, 07.10.2023 õhtul,

oli tuulest tulenevate rikkelistest katkestustest põhjustatuna Elektrilevi OÜ (edaspidi ka

Elektrilevi) võrgus elektrita ca 51 000 tarbimiskohta. Lumest põhjustatud elektrikatkestuse

elektrikatkestuste statistika on alles selgumas.

Konkurentsiamet algatas järelevalvemenetluse, et selgitada välja elektrikatkestuste täpne

ajavahemik, põhjused, võimalikud tagajärjed, kuidas ja kas on Elektrilevi arvesse võtnud

järelevalvemenetluses nr 7-12/22-0469-155-1, Elektrilevi OÜ tegevuse suhtes seoses

võrguühenduse katkestustega Saare maakonnas 3 , toodud Konkurentsiameti soovitusi ja

seisukohti võrguettevõtja elektrikatkestuste likvideerimise operatiivjuhtimise kohta ning see,

kas tegemist võib olla ELTS-i või Kvaliteedimääruse rikkumisega.

3. Menetluskäik

Konkurentsiamet teatas 09.10.2023 kirjas nr 7-21/23-0419-610-1 Elektrilevile

järelevalvemenetluse algatamisest Elektrilevi tegevuse suhtes ning esitas Elektrilevile

järelepärimise seoses üleriigiliste elektrikatkestusega.

24.10.2023 edastas Elektrilevi vastused Konkurentsiameti järelepärimisele kirjas nr JV-

KHO1/4920-2 (ELV kiri 1).

ELV kirja 1 osas tekkis Konkurentsiametil mitmeid küsimusi ning 31.10.2023 edastas

Konkurentsiamet Elektrilevile järelepärimise nr 7-21/23-0419-610-5 koos lisaküsimustega.

08.11.2023 edastas Elektrilevi täiendavad selgitused Konkurentsiametile kirjaga nr JV-

KHO1/4920-4 (ELV kiri 2).

ELV kirja 2 osas tekkis Konkurentsiametil mitmeid täiendavaid küsimusi ning 09.11.2023

edastas Konkurentsiamet Elektrilevile järelepärimise nr 7-21/23-0419-610-7 koos täiendavate

lisaküsimustega.

16.11.2023 edastas Elektrilevi täiendavad selgitused Konkurentsiametile kirjaga nr JV-

KHO1/4920-6 (ELV kiri 3).

ELV kirja 3 osas tekkis Konkurentsiametil mitmeid küsimusi ning 01.12.2023 edastas

Konkurentsiamet Elektrilevile järelepärimise nr 7-21/23-0419-610-9 koos lisaküsimustega.

05.12.2023 esitas Konkurentsiamet Elektrilevile e-kirja teel täiendava päringu teabe kohta

ulatuslike elektrikatkestuste esinemise perioodil.

04.12.2023 ja 06.12.2023 toimusid kohtumised Konkurentsiameti (järelevalvemenetlusse

kaasatud Konkurentsiameti ametnike Marilin Tilkson, Armin Ilisson ja Karl Jaak Rebane) ja

Elektrilevi OÜ-le raamlepingu alusel rikete likvideerimise teenust osutavate ettevõtete vahel.

07.12.2023 toimus kohtumine Konkurentsiameti ja Elektrilevi vahel.

07.12.2023 edastas Elektrilevi täiendavad selgitused Konkurentsiametile kirjaga nr JV-

KHO1/4920-8 (ELV kiri 4).

12.12.2023 edastas Elektrilevi täiendavad andmed koos selgitustega Konkurentsiametile e-kirja

teel (ELV kiri 5.)

14.12.2023 esitas Konkurentsiamet teabepäringu Eesti Energia AS-ile Elektrilevi tegevusega

seonduvate auditidokumentide osas.

3 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/av_jarelevalvemenetluse_aruanne_elektrilevi_ou_tegevuse_s

uhtes_seoses_vorguuhenduse_katkestustega_saare_maakonnas_0.pdf

3 (33)

19.12.2023 toimus kohtumine Konkurentsiameti ja Elektrilevile teenustaseme lepingu alusel

elektrivõrgu juhtimise teenust osutava Enefit Connect OÜ juhtimiskeskuse töötajate vahel.

4. Elektrilevi OÜ selgitused, tegevused rikete avastamisel ja nende kõrvaldamisel

ajavahemikus 06.-12.10.2023

Elektrilevi on kirjeldanud ajavahemikul 06.10.2023 kuni 12.10.2023 aset leidnud sündmuste

ajal tehtud tegevusi kronoloogilises järjekorras järgnevalt:

06.10.2023

Elektrilevi juhtimiskeskus sai Keskkonnaagentuurilt (edaspidi ka KAUR) 06.10.2023 kell

10:45 järgneva ilmahoiatuse:

„KESKKONNAAGENTUUR

6.10.2023.a. kell 10:45

Erakorraline teave

6.10. õhtul tugevneb lõuna- ja kagutuul, saartel edelatuul 12-18, puhanguti 21, rannikul 25 m/s.

Vihmasadu on intensiivne ja on äikeseoht.

7.10 pärast keskööd pöördub Lääne-Eestis läände ja loodesse, saartel ja rannikul jätkub

tugevnemine. Vihmasadu on intensiivne, on äikest.

7.10 päeval pöördub tuul kõikjal loodesse ja on tormine, puhanguid sisemaal kuni 23 m/s,

rannikul kuni 30 m/s, pole välistatud kuni 32 m/s.

Tormituul ja tugev vihmasadu ühes äikesega põhjustavad puude murdumist. Elektrikatkestuste

oht on suur.

Ala Hoiatus

Saaremaa 6. Oct kell 20 - 8. Oct kell 15, max 30 m/s

Ruhnu 6. Oct kell 20 - 8. Oct kell 15, max 28 m/s

Hiiumaa 6. Oct kell 19 - 8. Oct kell 15, max 32 m/s

Pärnumaa 6. Oct kell 20 - 8. Oct kell 15, max 31 m/s Läänemaa

6. Oct kell 20 - 6. Oct kell 22, max 24 m/s

7. Oct kell 2, max 21 m/s

7. Oct kell 7 - 8. Oct kell 15, max 32 m/s

Raplamaa 7. Oct kell 12 - 7. Oct kell 20, max 24 m/s

Harjumaa 6. Oct kell 23 - 7. Oct kell 0, max 21 m/s

7. Oct kell 9 - 8. Oct kell 15, max 29 m/s

Viljandimaa 7. Oct kell 11 - 7. Oct kell 22, max 24 m/s

Järvamaa 7. Oct kell 12 - 7. Oct kell 21, max 23 m/s

Valgamaa 7. Oct kell 11 - 7. Oct kell 19, max 22 m/s

Tartumaa 7. Oct kell 1 - 7. Oct kell 2, max 21 m/s

7. Oct kell 12 - 8. Oct kell 0, max 23 m/s

Jõgevamaa 7. Oct kell 1 - 7. Oct kell 2, max 21 m/s

7. Oct kell 12 - 8. Oct kell 0, max 23 m/s

4 (33)

Lääne-Virumaa 7. Oct kell 1, max 20 m/s

7. Oct kell 13 - 8. Oct kell 15, max 27 m/s

Ida-Virumaa 7. Oct kell 1 - 7. Oct kell 3, max 22 m/s

7. Oct kell 15 - 8. Oct kell 15, max 28 m/s

Võrumaa 7. Oct kell 12 - 8. Oct kell 0, max 23 m/s

Põlvamaa 7. Oct kell 13 - 8. Oct kell 0, max 22 m/s“

Juhtimiskeskuse tegevused pärast ilmahoiatuse saamist olid alljärgnevad:

Juhtimiskeskuse vahetusevanemale anti korraldus läbi helistada kõik juhtimispiirkonnas

tegutsevad raamlepingupartnerid. Partnereid teavitati lähenevast tormist ning paluti neil

suurendada valmisolekut tormikahjudega tegelemiseks. Lisaks suheldi ka Enefit Connect OÜ

(EC) sisemiste ressurssidega, et teavitada ka neid vajadusest rikkeid lokaliseerida ning

kõrvaldada. Juhtimiskeskuses suurendati võrguteenuse juhtijate arvu /ärisaladus eemaldatud/,

olemaks 07.10.2023 hommikul suuremas valmiduses tormiolukorras tegutseda. Elektrilevi

talitluspidevuse juht tegi kontrollkõne juhtimiskeskusele, veendumaks kõrgendatud

valmisolekus tulla toime 07.10 algava ilma halvenemisega.

Juhtimiskeskuse koosseis perioodil 07.10-12.10.2023 toodud tabelis 1. Elektrilevi on

Konkurentsiametile esitanud ka graafiku kohaselt perioodil 07.10-15.10.2023

juhtimiskeskuses tööülesandeid täitnud vahetuse vanemate ja võrguteenuse juhtijate

isikkoosseisu. /ärisaladus eemaldatud/

07.10.2023

10:00 Oli selgumas, et torm teeb elektrivõrgule suures ulatuses kahju.

11:00 Juhtimiskeskusesse saabusid EC taristute operatiivüksuse juht ja Elektrilevi

talitluspidevuse juht, et saada võimalikult kiiresti olukorrast ülevaade ning võtta vastu vajalikud

otsused.

Juhtimiskeskus hakkas tegema kontrollkõnesid partneritele, veendumaks, et ka pühapäeval

ollakse väljas suuremate jõududega, lisaks suurendati töötajate arvu juhtimiskeskuses

(ööpäevaringselt).

14:00 Elektrilevi talitluspidevuse juht suhtles Elektrilevi juhatuse esimehega ning võeti vastu

otsus kokku kutsuda Elektrilevi kriisikomisjon.

14:23 Elektrilevi talitluspidevuse juht esitas Kliimaministeeriumile esimese kirjaliku ülevaate

seni toimuvast, ning andis teada järgmist: „Tuule raugemist ette näha ei ole ning on oodata

rikete arvu kasvu. Tugeva tuule tõttu ei ole võimalik rikete kõrvaldajaid liinimastide ülaossa

saata. Droone saab kasutama hakata alles pärast tuule raugemist. Praegu keskendume

lülitamistele ja rikkekohtade otsingule. Lihtsamad ja väheohtlikud tööd teevad brigaadid enda

äranägemise järgi. Kui olukorda hinnatakse ohtlikuks, siis lükkub tööde tegemine hilisemaks.“

16:00 EC operatiivüksuse juht kutsus järgmiseks päevaks kokku nõupidamisele ka

juhtimiskeskuse taristute üksuse juhid (Lõuna, Põhja, Ida ja Lääne juhtimispunkt (JP)) ja kaks

juhtimiskeskuse spetsialisti.

16:20 Keskkonnaagentuurilt saabus täiendav hoiatus ohtlike ilmastikunähtuste kohta järgmise

päeva (08.10.2023) suhtes:

„08.10 öösel ja päeval püsib loodetuul sisemaal 15, puhanguti kuni 20 m/s, saartel ja rannikul

15-22, puhanguti kuni 27, vastu Läänemerd kuni 32 m/s. Mereveetase püsib öösel Tallinnas

Pirita piirkonnas kriitilise piiri lähedal (kriitiline piir 100 cm). Tormituul põhjustab puude

5 (33)

murdumist. Elektrikatkestuste oht on suur. Tormituul ja kõrged lained häirivad praami- ja

laevaliiklust.

Ala Hoiatus

Saaremaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 32 m/s

Ruhnu 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 30 m/s

Hiiumaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 32 m/s

Pärnumaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 28 m/s

Läänemaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 28 m/s

Raplamaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 20 m/s

Harjumaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 26 m/s

Viljandimaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 20 m/s

Järvamaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 20 m/s

Valgamaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 20 m/s

Tartumaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 20 m/s

Jõgevamaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 20 m/s

Lääne-Virumaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 28 m/s

Ida-Virumaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 28 m/s

Võrumaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 20 m/s

Põlvamaa 7. Oct kell 21 - 8. Oct kell 21, max 08 m/s“

17:30 Juhtimiskeskusesse saabus juhtimiskeskuse valdkonnajuht, et saada ülevaade päeval

toimunust.

18:30 toimus kriisikomisjoni koosolek.

Kriisikomisjonis anti ülevaade, et kella 18.00 seisuga oli rikete likvideerimisse kaasatud 58

meeskonda (EC ja teised Elektrilevi partnerid kokku). Järgmisel päeval on töös meeskondi

vähemalt samas ulatuses, mis seni. Lisaks lepiti kokku töö tasustamise põhimõtted täiendavate

meeskondade kaasamisel, et täiendavad meeskonnad kindlasti järgmisel päeval rikkeid

likvideerimas oleksid.

Kriisikomisjonis võeti vastu otsus tuvastada elektrikatkestustega hõlmatud kõrgema

prioriteediga tarbimiskohad, mille toitmiseks on vajalik generaator. Ükski kõrgema

prioriteediga tarbimiskoht, kellega selleks ajaks õnnestus kontakti saada, vastavat soovi ei

avaldanud. Siiski suunati generaator Loksa eakate kodu elektrivarustuse taastamisele. Lisaks

võeti vastu otsus, et kõik esmaspäevaks (09.10.2023) kavandatud plaanilised tööd üle Eesti

tühistatakse ning vabanev ressurss suunatakse rikkeid kõrvaldama.

08.10.2023

08.30 toimus kriisikomisjoni koosolek.

Ülevaade:

• Päeva plaan: juhtimiskeskuse juht, vahetusevanem, üksuse juht, kaks spetsialisti –

suhtlus partneritega, et teha järgmiseks ja ülejärgmiseks päevaks kokkulepped ja võtta

ehituspartneritega ühendust.

• Puud liinidelt maha, kuid tõstukiga ei saa töid teha.

6 (33)

• Droonide lennuplaanide tegemise ülevaade, tuues välja piirkonnad, millele

keskendutakse.

Kriisikomisjonist tulid järgmised otsused/suunised:

• Võeti fookus taastada elekter lasteaedadele ning koolidele, eelkõige aga lasteaedadele.

Lasteaedadele, kus 09.10.2023 prognoosi kohaselt elektriühendust taastada ei õnnestu,

viia generaatorid.

• Suhelda otse kohalike omavalitsustega (KOV), et aru saada nendele tähtsamatest

klientidest ja piirkondadest.

• Peatada plaanilised tööd 09.10.2023, 10.10.2023 ja 11.10.2023.

12:00 toimus kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Torm endiselt aktiivne ja rannikualadel tuule kiirus 22-27 m/s. Elektrikatkestustest

mõjutatud 33 118 klienti. Aktiivseid rikkeid on 255. Elektrivarustus on taastatud 7 355 kliendile.

Eeldati endiselt rikete lisandumist. Droonide kasutamine esimesel võimalusel.

Tegutsemas 80 meeskonda, Harjumaal on palju keskpinge (KP) rikkeid. Harjumaale paigutati

teistest piirkondadest lisameeskondi. Täiendavate partnerite puhul on 22 ettevõttele helistatud

ja neist 13 juba teevad raamlepingupartneritega koostööd. Kahel partneril puudus rikete

kõrvaldamise võimekus, neli said appi tulla.

Kriisikomisjonist tulid järgmised otsused/suunised:

• Otsus 09.10.2023 – 10.10.2023 planeeritud tööd edasi lükata jääb jõusse.

• Lasteaedade ning prioriteedigrupi 1 ning 2 klientide elektrivarustus lahendada

esmajärjekorras, sh vajadusel generaatoreid kasutades.

• Partneritega teha kokkulepped suurema ressursi kaasamiseks tormi kõigi tagajärgede

kõrvaldamiseks kuni lõpuni.

16:00 toimus kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Torm endiselt aktiivne ja rannikualadel tuule kiirus 20-24 m/s. Elektrikatkestustest

mõjutatud 26 386 klienti. Aktiivseid katkestusi 229. Elektrivarustus taastatud 75 703 kliendile.

Rike kuuel 35 kV liinil, millest viis on mujalt jaotusvõrgust ümber toidetud. Lisaks rikkeline

üks liin Läänemaal, millega juba tegeleti. Osal 35 kV liinidest rikkekohad lokaliseeritud, kuid

korraldati siiski droonide ülelend, et veenduda infos.

Paigaldati Ida-Virus Hooldekodu alajaama generaator.

Kihnu puhul kokkulepe, et 09.10.2023 hommikul esimese praamiga liigub meeskond saarele.

Kriisikomisjonist tulnud otsused/suunised:

• 17:00 anda Konv-idele info, millised lasteaiad ning koolid 09.10.2023 hommikuks

elektrit tagasi ei saa.

• Vaadata MARU keskkonnas üle ka madalpingerikete teateid, sest nende hulgas võib olla

infot ka keskpingerikete kohta, mis võimaldab suunata vajaliku tehnikaga meeskonna

juba riket kõrvaldama.

20:00 Kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Torm vaikselt vaibus, rannikualadel tuule kiiruseks mõõdetud veel üle 20 m/s.

Katkestustega mõjutatud 14 878 klienti. Aktiivseid katkestusi 181. Elektrivarustus taastatud 79

542 kliendile. Rikete ja katkestustega hõlmatud klientide arv oli selleks ajaks hakanud langema.

Esmaspäevased ja teisipäevased plaanilised tühistatud. Järgmiseks päevaks suuremas mahus

7 (33)

personali tagamine nii juhtimiskeskuses kui ka EC ja partnerite poolt. Tabel 2 annab ülevaate

08.10.2023 seisuga paigaldatud generaatoritest.

Tabel 2. Paigaldatud generaatorid 08.10.2023 seisuga (Allikas: Elektrilevi OÜ)

Kriisikomisjonist tulnud otsused/suunised:

• Prognoositavad KP rikete ajad üle kontrollida.

• Veenduda, et partneritel ei tekiks probleeme materjalide tarnetega.

09.10.23

08:00 Kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Katkestustest mõjutatud 8 781 klienti. Aktiivseid katkestusi 133. Elektrivarustus

taastatud 85 639 kliendile. Rikete arv selleks hetkeks märgatavalt langemas, kuid oluline

arvestada, et katkestuste kaardil kohati rikete arvu kasv, mis tingitud madalpinge (MP) rikete

või KP võrgu 1-faasiliste maalühiste likvideerimisest. Kriitilised piirkonnad: Loksa, Aruküla,

Lääne-Viru, Keila ja Hiiumaa. Enamikule maakondadest taastamise prognoosajaks 09.10.2023

23.59, v.a Lääne-Virumaa, Harjumaa ja Hiiumaa.

Kell 8:00 algas EC personalile ohutustehnika koolitus. Tuletatakse meelde reeglid ning

saadetakse rikkekohti lokaliseerima.

Kriisikomisjonist tulnud otsused/suunised:

• 35 kV katkestuses olevatele liinidele tellida kiirendatud korras droonilennud.

• Suunata rohkem meeskondi Ida-Harjumaa piirkonda.

• Uuendada keskpingerikete prognoose.

• Veenduda, et partnerid saavad ka järgmistel päevadel sama võimekusega appi tulla.

• Esimesel võimalusel suunata rikkekohti otsima EC töötajad.

12:30 Kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Katkestustest mõjutatud 7 593 klienti. Aktiivseid katkestusi 156. Elektrivarustus

taastatud 86 356 kliendile. Pärnu-, Rapla- ja Järvamaa meeskondadega kaetud, Hiiumaal kaks

kohta, kuhu meeskonnad ei olnud veel selleks ajaks jõudnud, samuti Saaremaal. Lõuna-Eestis

olukord normaliseerunud, vaid piiri ääres väike ala, kus meeskondi veel ei olnud.

Kriisikomisjonist tulnud otsused/suunised:

• Saata välja klientidele prognoositavad elektrivarustuse taastumise ajad: Arukülas

10.11.2023 seisuga rikked likvideeritud ja Keila piirkond jagatud kaheks – Ellamaa ja

Riisipere kandis prognoositi rikete likvideerimist samaks päevaks ja ülejäänud Keila

11.10.2023. Lääne-Virumaa ja Hiiumaa prognoosid olid liikunud 10.10.2023.

• Anda klientidele täpsustav info rikkekaardi toimimise kohta.

16:30 toimus kriisikomisjoni koosolek

8 (33)

Ülevaade: Katkestustest mõjutatud 6 975 klienti. Aktiivseid katkestusi 145. Elektrivarustus

taastatud 89 241 kliendile. Katkestuste kaardil kuvati lisaks KP riketele ka MP rikkeid

piirkondades, kus nende likvideerimisega oli alustatud. Katkestuste kaart ei kuvanud MP

rikkeid, mida ei oldud töösse võetud.

Kriisikomisjonist tulnud otsused/suunised:

• Plaanilised tööd tühistada ka kolmapäeval (11.10.2023).

• Läbikäigubrigaadidele teha samuti hommikuks tegevusplaanid.

• Suunata 1545 numbri teenindajatest abijõude MARU keskkonnast tulnud teavitusi läbi

vaatama.

10.10.2023

08:00 toimus kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Elektrikatkestustest jätkuvalt mõjutatud 3 404 klienti. Aktiivseid katkestusi 80.

Enamikes piirkondades hakatud ka madalpingerikkeid kõrvaldama Kriisikomisjonist tulnud

otsused/suunised:

• Veenduda, et partnerid võimelised ka järgmistel päevadel sama võimekusega appi

tulema.

• Jagada Harjumaa võrguteenuse juhtijate vahel väiksemateks osadeks, et oleks võimalik

suunata piirkonda rohkem meeskondi.

• Veenduda eelmise päeva prognoosi saanud klientide elektrivarustuse taastamises ning

nendele, kes elektrit tagasi ei saanud, saata uued prognoosid.

• Suunata jätkuvalt 1545 numbrit teenindavad inimesed MARU teateid läbi vaatama.

12:30 toimus kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: KP rikkeid jätkuvalt 34. Klientidele saadetud uued elektrivarustuse taastumise

prognoosid. Kriisikomisjonist tulnud otsused/suunised:

• Uuendada järgmiseks kogunemiseks prognoosid.

• Tekitada prognoosid ka MP rikete kohta.

16:00 toimus kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Rikkeid likvideerimas 75 meeskonda. Arukülas 8 ja Keilas 4 meeskonda. Järgmiseks

päevaks mõlemas piirkonnas meeskondade arvu suurendatud. Läänemaal õhtuks rikked

likvideeritud ning meeskonnad sealt appi teistesse piirkondadesse. Rikete lokaliseerimisele

suunati lisadroone.

Kriisikomisjonist tulnud otsused/suunised:

• Plaanilised tööd tühistada kuni nädala lõpuni.

• Suunata Loksa piirkonda teistest piirkondadest generaatoreid.

• Lätist kaks meeskonda (8 elektrikku, suurema võimekusega traktor ning tõstuk).

Nendele organiseerida vajalikud load ning leida EC-st töötajad, kes neid rikkekohtadele

juhatavad.

• Järgmise päeva hommikuks peavad olema valmis madalpingetööde nimekirjad

kõikidele meeskondadele.

19:00 Ülevaade: Elektrita 1 449 klienti. 10.10.2023 elektrivarustus taastatud 3 218 kliendile.

Elektrita klientide arv enam nii kiirelt ei vähenenud, kuna teostati suuremahulisi töid. Kõige

9 (33)

kriitilisem Ida-Harjumaa, kus järgneval päeval vajalik rakendada endiselt suurendatud jõudusid

nii brigaadide kui juhtimiskeskuse vaates.

Generaatorid on ühendatud 6 alajaamas.

11.10.2023

08:00 toimus kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Tuul Saartel ja Läänerannikul taas tugevnenud. Uued katkestused tekkinud

Saaremaale, Märjamaale, Viimsisse ja Sauele. Elektrivarustuseta 2 343 klienti. Öösel

elektrivarustus taastatud 548 kliendile.

Kriisikomisjonist tulnud otsused/suunised:

Kontrollkõned partneritele ning veenduda selles, et ollakse veel suurendatud mahus

brigaadidega panustama.

12:30 toimus kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Saartel ja rannikualadel tuul saavutanud uuesti kiiruse 20 m/s. Uued rikked tekkinud

Saaremaale, Hiiumaale, Pärnu, Rapla, Tartumaale. Toiteta 3 909 klienti. Suuremad jõud

koondatud Harjumaale. Juhtimiskeskusel Telia rikkest tingitud sideprobleemid, mille

kõrvaldamisega tegeleti ning seni kasutati muid telefone. Elektrivarustuse taastamise

prognooside uuendamine klientidele, kellele ei ole jõutud lubatud ajaks elektrit tagasi anda.

17:00 toimus kriisikomisjoni koosolek

Ülevaade: Saartel ja läänerannikul tuul endiselt puhanguti +20 m/s. Toiteta 2 858 klienti. Päeva

jooksul elektrivarustus taastatud 3 787 kliendile. Juhtimiskeskuse sideprobleemid lahendatud.

MP rikete kõrvaldamise prognooside edastamine 16:00 paiku kõikidele osapooltele. Selleks

hetkeks kõik KP rikked meeskondadega kaetud, paralleelselt lahendati ka MP rike.

20:00 Ülevaade: Tuule kiirus alla 20 m/s. Toiteta 2 054 klienti ja päeva jooksul taastatud

elektrivarustus 6 092 kliendile. Ööseks lepiti kokku töötamine vähendatud kooseisuga, kuid

töid ei peatatud. Lisaks valmistati meeskondadele ette töökavasid järgmiseks päevaks, et tööd

laabuksid kohe päeva alguses sujuvamalt.

Võeti vastu otsus, et kriisikomisjonil ei ole vajalik enam koguneda.

12.10.2023

08:00 Ülevaade: Tuul rannikualadel saavutanud kiiruse 20 m/s. Öösel tekkinud rikkeid juurde

ja toiteta 1 723 klienti. Viimase 12 tunni jooksul elektrivarustus taastatud 2 663 kliendile. Öösel

rikkeid likvideerivaid meeskondi üle Eesti kokku 15. MP rikete kohta valmis öösel tööplaan,

mis edastati raamlepingupartneritele. Lisaks töös kaks Läti meeskonda Ida-Harjumaal.

12:30 Ülevaade: Keskkonnaagentuuri andmetel rannikutel tuulekiirus puhanguti 20-23 m/s,

lisandunud 16 KP riket ja toiteta 2 020 klienti.

15:30 Ülevaade: Alates 07.10.2023 ja 08.10.2023 oli selleks hetkeks veel kõrvaldamata 16 riket,

millega seotud 96 klienti. Maksimaalsed jõud suunatud just nende rikete kõrvaldamisele. Kõige

keerukam jätkuvalt Aruküla (Loksa, Kaberneeme, Pärispea-Kotka käidupiirkond), mistõttu osa

MP rikete kõrvaldamine lükatud järgmisele päevale. Toiteta 3 680 klienti, päeva jooksul

elektrivarustus taastatud 7 147 kliendile.

10 (33)

19:30 Ülevaade: Järgmiseks päevaks likvideerida kaks Läänemaa MP riket ja Harjumaa

(täpsemini Harju-Risti, Kuusalu piirkonnad) rikked. Eelkokkulepped tehtud täiendava 15

meeskonna jätkamiseks, kellele järgmise päeva hommikul väljastatakse tööde jaotus.

Prognoositakse kõik katkestused järgmise päeva õhtuks kõrvaldada. Toiteta 558 klienti ja päeva

jooksul elektrivarustus taastatud 10 167 kliendile.

Ülevaade 35 kV elektriliinide riketest ja põhjustest perioodil 07.10-12.10.2023:

07.10 Tori – Muti, põhjus: puu liinil

07.10 Keila – Elevaatori, põhjus: puu liinil

07.10 Audru – Tõstamaa, põhjus: puu liinil

07.10 Leisi – Järise, põhjus: puu liinil

07.10 Jõgeva – Rakke, põhjus: puu liinil

08.10 Kärdla T1T: väljuval 10 kV fiidril puu liinil, kuid mõjutas 35 kV liini tööd

08.10 Alliku – Esna, põhjus: liin maas, läbiviikisolaatori kontakt katki

08.10 Haapsalu - Taebla 1, põhjus: juhe lahti

09.10 Saesaare – Rasina, põhjus: juhe katkenud

09.10 Kilingi-Nõmme – Nuia, põhjus: isolaator katki, juhe maas

11 (33)

5. Võrguühenduse katkestuste likvideerimine

Elektrilevile rikete likvideerimise teenust osutavad raamlepingupartnerid on kirjeldanud

rikete kõrvaldamise protsesse ning puudusi kokkuvõtvalt järgnevalt:

Järelevalvemenetluse raames kohtus Konkurentsiamet Elektrilevile raamlepingu alusel rikete

likvideerimisega seonduvaid töid osutavate ettevõtetega, kelle esindajad informeerisid

Konkurentsiametit Elektrilevi elektrivõrgu rikete likvideerimise tööde protsessist, esinevatest

probleemidest, potentsiaalsetest põhjustest ning kasutatava tarkvara lahendustest. Sellises

protsessis on madalpinge puhul kasutusel Utility To Go (edaspidi UTG) tarkvara, mida on

Elektrilevile rikete likvideerimise teenust osutavatel ettevõtetel kohustuslik kasutada. UTG-sse

märgib võrgu juhtija (dispetšer) ülesanded, kust tööde teostajad leiavad vajaliku

sisendinformatsiooni rikke likvideerimiseks. Madalpinge rikete puhul on katkestusi

likvideerival ettevõttel võimalik osaliselt/teatud juhtudel, kuid mitte alati, iseseisvalt katkestus

võrgus kõrvaldada, kasutades selleks UTG rakendust või vajadusel telefoni. Keskpinge rikete

puhul on oluline koostöö dispetšeri ja riket likvideeriva elektriku vahel, kus kommunikatsioon

toimub telefoni teel.

Ettevõtete esindajad tõid seoses oktoobrikuu tormiga tekkinud ulatuslike elektrikatkestuste

likvideerimisel välja erinevad kitsaskohad. Kriisiajal (nagu näiteks oktoobrikuu torm)

kasutatakse kommunikatsiooniks telefoni ning kui rikete likvideerimisega tegelevaid

meeskondi on tavapärasest (oluliselt/mitu korda) rohkem, siis kõneootejärjekord Elektrilevi

juhtimiskeskusega ühenduse saamiseks on tavapärasest oluliselt pikem

(raamlepingupartnerite hinnangul tormi perioodil ooteaeg keskmiselt 1-1,5 tundi, kuid

küündis ka 3 kuni 4 tunnini). Sellest tulenevalt ei saa rikete likvideerimistöid teostav

meeskond, kes kõnejärjekorras ootab, edasi liikuda järgmist riket likvideerima, kuna Elektrilevi

on vajalik eelmise rikke likvideerimise tööde lõpetamisest teavitada ning rikketööde teostajal

saada uued juhised järgmise rikkekoha kohta. Levi puudumisel ei ole võimalik UTG tarkvara

kasutada, millest tulenevalt kõnede maht juhtimiskeskusesse suureneb, ootejärjekord pikeneb

ja infovahetus Elektrileviga rikete likvideerimise tööde osas halveneb, mis põhjustab

elektrikatkestuste likvideerimise viibimise.

Lisaks toodi välja, et osade raamlepingupartnerite hinnangul on puudulik Elektrilevi poolt

kriisiolukorra meetmete raamistik, tegevusplaan (töövõtja vaates) ja tasukokkulepped

ulatuslike rikete esinemise korral elektrivõrgus, rikete likvideerimistöid teostavate ettevõtete

meeskondade paremaks ja operatiivsemaks kaasamiseks piirkondade vaheliselt. Puudusena

lisati, et ulatuslike rikete esinemisel elektrivõrgus tühistab Elektrilevi plaanilised tööd

elektrivõrgus (võsa-, liini- ja alajaamade hoolduse) ning paigutab osa rikete likvideerimisi

teostavad meeskonnad ümber teise piirkonda, kuid need meeskonnad, keda ümber ei paigutata,

uusi tööülesandeid ei saa ja on ilma tööta. Raamlepingupartneri hinnangul takistab

meeskondade suuremamahulisi ümberorganiseerimisi ulatuslike rikete perioodil teise piirkonda

Elektrilevi juhtimiskeskuse töötajate defitsiit. Näitena toodi välja juhtum, kus ühes piirkonnas

rikkeid ei esine, ning meeskondadel ei ole tööd ja samal ajal teises lähedal asuvas piirkonnas

esineb hulgaliselt rikkeid, kuid meeskondi ühest piirkonnast teise piirkonda katkestusi

likvideerima ei paigutata.

Puudusena rõhutati hinnakirja puudumist, mille alusel tasustataks meeskondi, kes teostavad töid

väljaspool vastutusalasse kuuluvat piirkonda. Lisaks sanktsioonide rakendamise erisuse

puudumist piirkonnavaheliste tööde puhul. Näitena kirjeldati juhtumit, kus meeskond tellitakse

erakorraliselt rikketöid teostama väljaspool vastutusalasse kuuluvat piirkonda ning vastutusalas

olevas piirkonnas tekib ootamatu rike. Sellisel juhul ei jõua meeskond piisavalt kiiresti

likvideerima vastutusalas oleva piirkonna riket (Elektrilevi tegevusplaani puudumise tõttu

ulatuslike riketega seonduvas kriisiolukorras), kuna meeskond on erakorraliselt hõivatud

12 (33)

väljaspool vastutusala oleva piirkonna rikke likvideerimisega ning see võib potentsiaalselt

kaasa tuua sanktsioonid Elektrilevi poolt.

Raamlepingupartnerite poolt viidati ka Määruse § 4 lõikes 3 sätestatud erakorralise sündmuse

(edaspidi erakorraline sündmus) esinemise tuvastamise parameetrite ebaselgusele (rikkeliste

katkestuste pealekasvu kiirus ja projekteerimisnorme ületavad ilmastikuolud, nagu tuule kiirus

ja jäitekihi paksus).

Ühe raamlepingupartneri poolt toodi takistusena välja käidukorraldajate/varahaldurite

puudumist ja tulenevalt Elektrilevi personali tsentraliseeritusega kaasnevat teadmatust

elektrivõrgu reaalse olukorra kohta. Näitena toodi välja juhtum, kus oktoobrikuu tormi korral

oleks teatud juhul olnud võimalik ümberlülitamisega elektritoide taastada mõne tunniga, kuid

Elektrilevi teadmatuse tõttu võrgu konfiguratsioonist ja reaalsest olukorrast kulus elektritoite

taastamiseks mitu päeva.

Kokkuvõtvalt toodi välja, et raamlepingupartnerite hinnangul süsteemset kompetentsipuudust

juhtimiskeskuse töötajates ei esine, vaid probleem on pikkades juhtimiskeskuse

kõnejärjekordades, mis võib viidata juhtimiskeskuse töötajate defitsiidile kriisiolukordades ja

tõid välja kriisiolukorra meetmete raamistiku puudumise raamlepingutes. Muuhulgas viidati

plaaniliste hoolduste (võsa-, liini- ja alajaamade hoolduse) tühistamisele/edasilükkamisele

Elektrilevi poolt, mis pikemas perspektiivis soodustab rikete esinemise kasvu elektrivõrgus.

Üks raamlepingupartner lisas, et tugines nende kogemusele põhjustavad tihti rikkeid lageraiest

liinikoridori/elektriliini lähedale jäetud seemnepuud, mitte ilmastikukindla võrgu suur osakaal

ja hooldamata liinikoridorid, mille teadaolevalt põhjustab hooldustöödeks mõeldud raha

kulutamine rikete likvideerimisele ja hooldustööde vale prioritiseerimine võrguettevõtja poolt.

Ühe raamlepingupartneri poolt viidati ka ca 1,5 tunnisele katkestusele juhtimiskeskuse töös,

kui toimub juhtimiskeskuse töötajate graafikujärgne vahetus.

Elektrilevile võrguteenuse juhtimise teenust osutava Enefit Connect OÜ juhtimiskeskuse

töötajad on kirjeldanud rikete likvideerimisega seonduvat juhtimiskeskuse töötajate

vaatest järgnevalt:

Järelevalvemenetluse raames kohtus Konkurentsiamet Elektrilevile teenustaseme lepingu alusel

elektrivõrgu juhtimise teenust osutava Enefit Connect OÜ juhtimiskeskuse töötajatega.

Kohtumisel käsitati elektrivõrgu riketega ja nende likvideerimisega seonduvaid teemasid

juhtimiskeskuse töötaja vaatest ning juhtimiskeskuse tööprotsesse. Kokkuvõtvalt viidati mitme

juhtimiskeskuse töötaja poolt, et vahemikul 07.10 – 12.10.2023 oli teatud olukordades

töökoormus tavapärasega võrreldes mitu korda suurem ning võrguteenuse juhtijate piirkonnas

ei ole juhtimiskeskuses piisavalt palju võrgujuhtimisega tegelevaid töötajaid, kes suudaks tormi

olukorras juhtida kõiki vajalikke piirkonnas rikkeid likvideerivaid brigaade. Dispetšerite

hinnangul olid nad teatud perioodidel ülekoormatud ning ei suutnud tegeleda kõikide vajalike

brigaadide tööde juhtimisega. Juhtimiskeskuse töötajate väitel ei suuda võrguteenuse juhtija

tagada rikete likvideerimise ohutust, kui üks võrguteenuse juhtija peab haldama suure hulga

rikkebrigaadide tööd. Viidati ka juhtimiskeskuse töötajate ümbersuunamisele tundmatusse

võrgupiirkonda, mis pärsib võrguteenuse juhtija töö efektiivsust.

Juhtimiskeskuse töötajatelt saadud teabe kohaselt ootasid brigaadid tormi katkestusi

likvideerides pidevalt juhtimiskeskuse kõnejärjekorras (esines ka tunniajaseid ootejärjekordi),

mis viis teatud juhtudel olukorrani, kus rikkemeeskonnad teostasid töid omavoliliselt ning alles

hiljem andsid sellekohase teabe võrguteenuse juhtijale. Lisati, et esineb rikkebrigaadide poolt

juhtimiskeskusele suunatud pahameelt juhtimiskeskuse töö osas. Näitena tõi võrguteenuse

juhtija välja olukorra, kus juhtimiskeskuse töötaja, kas eksituse või ülekoormatuse tõttu, suunab

ühte riket samasse asukohta likvideerima mitu brigaadi.

Juhtimiskeskuse töötajad viitasid ka suurele hulgale bürokraatlikele toimingtele, kui ühele

takistusele rikete likvideerimise tööprotsessis ja toodi ka välja, et juhtimiskeskuse töötaja peab

13 (33)

tegelema mahuka dokumentatsiooni täitmisega (tihtipeale ka rikkebrigaadi eest), samal ajal kui

tegeleb rikete likvideerimise juhtimisega, mis seab võrguteenuse juhtijale veelgi suurema

töökoormuse. Lisaks toodi välja, et juhtimiskeskuse töötajate töötasu ning graafikuvälisel ajal

töötamise tasu ei ole piisavalt motiveeriv.

Viidati ka Elektrilevi võrgupiirkonna liinikoridoride kehvale hooldusele ning pigem rikete

lahendamisele keskendumisele, kui liinikoridoride võsavabana hoidmisele. Mitme

juhtimiskeskuse töötaja kogemuse kohaselt on rikete põhjusteks enamasti puude kukkumine

liinile (tuule või lumeraskuse tõttu) või harvemal juhul olukorrad, kus lumeraskus purustab

liinijuhtme või liin langeb lumeraskuse tõttu liinikoridoris olevale võsale, mis põhjustab rikke.

Järgnevalt on toodud Elektrilevi andmete põhjal Eesti statistika elektrikatkestuste arvu ja

rikkemeeskondade kohta perioodil 07-12.10.2023.

Joonis 1. Eesti statistika elektrikatkestuste arvu ja rikkemeeskondade kohta perioodil 07.-

12.10.2023 (Allikas Elektrilevi OÜ)

Elektrilevi selgitas, et rikkemeeskondade moodustamise dünaamika ja nende arv on

raamlepingupartneri otsustusalas. Raamlepingupartnerid olid juba tormi alguses kaasatud kogu

ressursiga, mis neil oli kättesaadav. Reedel (06.10.2023) saabunud ilmahoiatuse ja laupäevaste

(07.10.2023) sündmuste arengu taustal ei olnud suhteliselt lühikese teadasaamise ajaga

võimalik kõiki olemasolevaid töötajaid kohe mobiliseerida. Partnerid peavad muu hulgas

silmas pidama varem koostatud töögraafikuid ja töö- ning puhkeaja õiguslikke aluseid.

Tavaolukorras ei ole otstarbekas hoida pidevas ja täies valmisolekus erakorraliste sündmuste

aegset tippvõimekust.

Elektrilevi on rikete kõrvaldamise võimekuse kokku leppinud raamlepingupartneritega.

Eelkokkulepped raamlepingupartneritega olid tehtud juba nädalavahetuseks (07.10-

08.10.2023) ning sellest tulenevalt olid nende lisabrigaadid juba ootevalmidusse seatud.

07.10.2023 kõrvaldati rikkeid tavaolukorraga võrreldes suurendatud koosseisuga. 08.10.2023

55

82 99

81 75 80

3

234

144

2

63 49

17

157

213 229

216 214

0

50

100

150

200

250

07.10.2023 08.10.2023 09.10.2023 10.10.2023 11.10.2023 12.10.2023

07.10.2023 08.10.2023 09.10.2023 10.10.2023 11.10.2023 12.10.2023 Brigaadide arv 55 82 99 81 75 80

KP rikete arv 53 234 144 82 63 49

MP rikete arv 17 157 213 229 216 214

Eesti statistika (Elektrilevi OÜ võrgupiirkond)

14 (33)

andis kriisikomisjon ülesande juhtimiskeskusele veenduda, et piirkondade

raamlepingupartnerite kõrgendatud võimekus on tagatud pikemaks ajaks.

Olles eelnevalt uurinud vastavaid võimalusi, kaasati esmaspäeval (09.10.2023) lisaks partnerid,

kes tavapäraselt rikete kõrvaldamisega ei tegele ja kel puudub rikete likvideerimiseks püsiva

valveloleku kohustus. Nendega tehti vastavad kokkulepped pühapäeval (08.10.2023).

/ärisaladus eemaldatud/

Elektrilevi on täiendavalt lisanud, et Keskkonnaagentuur saadab tormihoiatusi suhteliselt

sagedasti, kuid enamasti ei kaasne sellega tegelikku mõju võrgule. Sellest tulenevalt ei sea rikete

likvideerimistöid teostavad partnerid iga hoiatusega korraga kogu ressurssi valmisolekusse,

vaid seda suurendatakse otstarbekusest lähtuvalt. Keskkonnaagentuur saatis teate ohtlikest

ilmastikuoludest 06.10.2023 10:45, mitte varem. Keskkonnaagentuuri saadetud teavitusi

edastatakse ka raamlepingupartneritele. Teate saamisel suheldakse partneriga, arutatakse läbi

eeldatav mõju ning selle alusel võetakse vastu otsus, millist lisaressurssi partner valmisolekuks

rakendab. Valmisolekusse viimine sõltub nii ennustuse sisust (nt tuulte tugevuse prognoos,

mõjutatud maakondade arv jne) kui ka sündmuse toimumise ja eelhoiatuse ajast.

Kokku on Keskkonnaagentuurilt 2023. aasta jooksul saadud ohtlikest ilmastikunähtustest 57

teavitust. Nendest 15 juhul esines võrgule tavapärasest oluliselt suurem mõju. Kuna vaid 26%

teavituste puhul on kaasnenud oluline mõju, siis kõigi teavituste juures ei ole põhjendatud kogu

võimaliku ressurssi valmisolekusse viimine, plaaniliste tööde tühistamine ja muud kaasnevad

tegevused. Lõplikud otsused sõltuvad ilmastikusündmuste mõjust ning tehakse kriisi jooksul

vastavalt vajadusele.

All tabelis 3 on toodud rikkebrigaadide hulk Elektrilevi võrgus esinevate rikete kohta. Võttes

arvesse tabelis 6 toodud võrguteenuse kvaliteedinõudeid ning rikkemeeskondade võimekust

likvideerida 2,5 keskpingeriket päevas (ehk 1,7 riket 16 tunni jooksul) oleks antud oludes olnud

tarvis kõikide keskpingerikete likvideerimiseks 16 tunni jooksul saavutada kõikidel päevadel

igas piirkonnas selline rikkemeeskondade hulk, et rikkemeeskondade hulk 1 keskpingerikke

kohta oleks vähemalt 0,59. Kuna 1 meeskond suudab likvideerida ühe päeva jooksul 5

madalpingeriket (ehk 3,33 riket 16 tunni jooksul), siis antud oludes oleks olnud tarvis kõikide

kesk- ja madalpingerikete likvideerimiseks 16 tunni jooksul saavutada kõikidel päevadel igas

piirkonnas selline rikkemeeskondade hulk, et rikkemeeskondade hulk 1 rikke kohta oleks

vähemalt 0,4. Tabelis on punasega märgitud olukord, kus rikkebrigaadide osas esines defitsiit,

rohelisega, kus rikkebrigaade oli piisavalt.

Tabel 3. Rikkemeeskondade osakaal rikete kohta 07.-12.10.2023. (Allikas: Elektrilevi OÜ)

Brigaade 1 KP rikke kohta Brigaade 1 rikke kohta

07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10

Saaremaa 0,78 0,38 0,53 2,00 2,00 1,00 0,70 0,33 0,36 0,36 0,40 0,25

Hiiumaa 0,40 0,27 0,71 3,00 2,00 0,33 0,15 0,22 0,13 0,08 0,14

Läänemaa 1,00 0,30 0,71 2,00 1,67 2,50 0,67 0,20 0,33 0,33 0,25 0,29

Pärnumaa 1,67 0,37 1,29 1,20 1,00 1,67 0,32 0,90 0,46 0,33 0,36

Viljandi 0,78 0,44 2,00 3,50 1,50 0,70 0,25 0,47 0,70 0,60 0,43

Raplamaa 1,00 0,57 0,67 3,00 1,00 1,00 0,40 0,29 0,60 0,40 0,56

Järvamaa 1,50 1,50 3,00 1,50 0,38 0,25 0,13 0,25 0,21

Harjumaa 1,00 0,15 0,32 0,32 0,61 1,05 0,57 0,07 0,13 0,11 0,18 0,22

Lääne-

Virumaa 1,00 0,21 0,41 0,53 0,60 0,56 0,50 0,10 0,16 0,18 0,19 0,22

Ida-

Virumaa 0,20 0,60 0,86 1,40 3,00 0,16 0,40 0,50 0,70 1,50

Jõgeva 5,00 7,00 3,00 5,00 7,00 1,50

Tartu 1,33 0,56 2,50 4,00 1,33 0,38 0,56 3,00 2,50 1,00

Põlva 1,00 0,44 0,78 0,50 1,50 1,33 0,40 0,20 0,28 0,12 0,15 0,21

Valga 1,50 0,83 1,17 1,67 2,50 1,33 1,50 0,67 0,54 0,50 0,56 0,50

Võru 1,00 0,36 1,00 0,67 0,25 0,25 0,33 0,22 0,67

Kokku 1,04 0,35 0,69 0,99 1,19 1,63 0,79 0,21 0,28 0,26 0,27 0,30

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Joonis 2. Leedu statistika elektrikatkestuste arvu ja rikkemeeskondade kohta perioodil 07.-

10.10.2023. (Allikas: National Energy Regulatory Council of Lithuania)

Joonisel 2 on kujutatud statistikat Leedu jaotusvõrgus elektrikatkestuste likvideerimise kohta

perioodil 07.10-10.10.2023, kust selgub, et alates 07.10.2023 enam täiendavalt rikete arv ei

suurenenud vastupidiselt Elektrilevi võrgupiirkonnaga.

Tabelis 4 on välja toodud Leedu jaotusvõrgu rikete statistika ja meeskondade üleskoormamise

dünaamika võrdluses Eestiga (Elektrilevi võrgupiirkonnaga).

Tabel 4. Eesti elektrikatkestuste ja rikkemeeskondade arvu võrdlus Leeduga (Allikas:

Elektrilevi OÜ ja National Energy Regulatory Council of Lithuania)

Rikked (07.10 - 10.10.2023) Leedu Eesti Suhe

KP 422 576 1,36

MP 2530 832 0,33

Rikkemeeskondade arv (tk)

07.10 168 55 3,05

08.10 211 82 2,57

09.10 239 99 2,41

10.10 153 81 1,89

168 211 239

153 227

137

25 33

1190

848

328

64

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

07.10.2023 08.10.2023 09.10.2023 10.10.2023

07.10.2023 08.10.2023 09.10.2023 10.10.2023 Brigaadide arv 168 211 239 153

KP rikete arv 227 137 25 33

MP rikete arv 1190 848 328 164

Leedu statistika

17 (33)

17 (33)

Konkurentsiameti seisukoht:

Konkurentsiamet on tutvunud Elektrilevi poolt järelevalvemenetluse raames edastatud teabega,

riikliku ilmateenistuse (KAUR) andmetega ning võtnud arvesse Elektrilevi

raamlepingupartnerite poolt väljatoodud asjaolusid. Elektrilevi poolt esitatud teave rikete,

rikkemeeskondade ja juhtimiskeskuse töötajate hulga kohta perioodil 07.10-12.10.2023 on

kokkuvõtvalt esitatud tabelis 5.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Tabel 5. Rikked ja rikete likvideerimises osalev ressurss perioodil 07.10-12.10.2023 (Allikas:

Elektrilevi OÜ)

Andmed 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10

Keskpingerikete hulk 53 234 144 82 63 49

Madalpingerikete hulk 17 157 213 229 216 214

Rikete hulk kokku 70 391 357 311 279 263

Rikkemeeskondade hulk 55 82 99 81 75 80

Rikete hulk rikkemeeskondade kohta 1,3 4,8 3,6 3,8 3,7 3,3

/ärisaladus eemaldatud/

Keskpingerikete hulk

juhtimiskeskuse töötaja kohta 3,8 10,2 4,8 3,2 2,1 1,7

Kõikide rikete hulk juhtimiskeskuse

töötaja kohta 5,0 17,0 11,9 12,0 9,3 9,1

Rikkemeeskondade hulk

juhtimiskeskuse töötaja kohta 3,9 3,6 3,3 3,1 2,5 2,8

Elektrilevi esitatud teabe kohaselt oli meeskondade võimekuseks oktoobrikuu tormi raames

rikkeid likvideerida keskmiselt 2-3 keskpinge- või 5 madalpingeriket päevas. Üks dispetšer

suudab hinnanguliselt toime tulla korraga maksimaalselt 5 rikke likvideerimise juhtimisega.

Tabelis 6 on toodud Kvaliteedimääruses § 4 sätestatud elektrivarustuse kindluse nõuded, mis

määrab kindlaks lubatud katkestuste ajad põhi- ja jaotusvõrgus.

Tabel 6. Võrguteenuse kvaliteedinõuded

Suveperiood aprill kuni

september

Talveperiood oktoober kuni

märts

Põhivõrk

Lubatud rikkeline

Katkestus 2 tundi */ 120 tundi **/ 3 päeva sündmuse lõppemisest ***

Lubatud rikkeline

katkestus aastas

kokku 120 tundi

Jaotusvõrk

18 (33)

18 (33)

Lubatud rikkeline

katkestus

12 tundi*/ 72 tundi** / 3 päeva

sündmuse lõppemisest ***

16 tundi* / 72 tundi** / 3 päeva

sündmuse lõppemisest ***

Lubatud plaaniline

katkestus 10 tundi 8 tundi

Lubatud rikkelased

katkestused aastas

kokku 50 tundi* / 100 tundi**

Lubatud plaanilised

katkestused aastas

kokku 64 tundi

Märkused:

* Elektritoide on tagatud kahe või enama 110 kV trafo või liini kaudu

** Elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu

*** Kui katkestuse põhjustas sündmus, mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida ega

takistada (näiteks loodusõnnetus, liinide projekteerimisnorme ületav tuul või jäide, sõjategevus),

tuleb katkestus kõrvaldada 3 päeva jooksul alates selle sündmuse lõppemisest.

Võttes arvesse tabelis 6 toodud võrguteenuse kvaliteedinõudeid ning rikkemeeskondade

võimekust likvideerida 2,5 keskpingeriket päevas (ehk 1,7 riket 16 tunni jooksul) oleks antud

oludes olnud tarvis kõikide rikete likvideerimiseks 16 tunni jooksul saavutada kõikidel päevadel

selline rikkemeeskondade hulk, et rikete hulk rikkemeeskondade kohta ei ületaks 1,7 riket

rikkemeeskonna kohta. Tabeli 5 andmete alusel selgub, et perioodil 08.10-12.10.2023 ületas

rikete hulk rikkemeeskondade kohta vastava teguri mitmekordselt, mis viitab rikete

likvideerimise töid teostavate meeskondade defitsiidile.

Oluline on vaadelda ka juhtimiskeskuse töötajate osakaalu rikete ja rikete likvideerimisega

tegelevate meeskondade osas. Tabeli 5 andmete põhjal selgub, et keskpingerikete hulk ühe

dispetšeri kohta on püsinud oktoobrikuu tormi vältel alla 5, välja arvatud 08.10.2023, kus see

on ületanud reaalse võimekuse ligi kahekordselt. Siiski, tuginedes Elektrilevile rikete

likvideerimise teenust osutavate ettevõtete poolsele teabele, on selliste ulatuslike riketega

seonduvates situatsioonides UTG kasutamine takistatud, mis viib olukorrani, kus ka madalpinge

rikkeid tuleb lahendada telefoni teel dispetšeriga koostöös. Sellisel juhul on asjakohane hinnata

kõikide rikete hulka juhtimiskeskuse töötaja kohta. Vastav suhtarv on ainult 07.10.2023 olnud

dispetšeri reaalsete võimete piires ehk 5. Ülejäänud päevadel on see mitmekordselt reaalse

võimekuse piiri ületanud. Elektrilevi rikete likvideerimistöid osutavate raampartnerite andmetel

olid kõnejärjekorrad juhtimiskeskusesse oktoobrikuu tormi korral keskmiselt 1-1,5 tundi kuid

küündisid ka 3-4 tunnini.

Lähtuvalt eeltoodust, on Konkurentsiamet seisukohal, et oktoobrikuu elektrikatkestuste

likvideerimisel Elektrilevi võrgupiirkonnas on olnud oluliseks takistuseks ühelt poolt

rikete likvideerimise töid teostavate meeskondade defitsiit, kuid peamiselt ka

ressursipuudus Elektrilevi juhtimiskeskuses. Ressursipuudus juhtimiskeskuses põhjustab

pikad juhtimiskeskuse kõneootejärjekorrad, mis omakorda viib rikkemeeskondade

ebaefektiivse kasutamiseni, kuna rikkemeeskondadel ei ole võimalik tööprotsessis edasi

liikuda.

Võttes arvesse KAUR-i poolt Elektrilevile saadetud ilmahoiatuste sisu alates 06.10.2023 ning

kõrvutades teiste Balti riikide rikete arvu ning rikkebrigaadide üleskoormamise dünaamikat

Elektrilevi vastava dünaamikaga, on Konkurentsiamet seisukohal, et rikete likvideerimistöid

teostavate meeskondade ja juhtimiskeskuse töötajate üleskoormamist oleks tulnud

teostada juba alates 07.10.2023 (mitte alates 09.10.2023).

19 (33)

19 (33)

Kvaliteedimääruse § 4 lg 3 kohaselt ei kehti eelnimetatud nõuded, kui katkestuse põhjustas

sündmus, mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida ega takistada (näiteks

loodusõnnetus, liinide projekteerimisnorme ületav tuul või jäide, sõjategevus). Sellise sündmuse

esinemise puhul tuleb katkestus kõrvaldada 3 päeva jooksul alates selle sündmuse lõppemisest.

Mitmed Elektrilevile rikete likvideerimise teenust osutavad raampartnerid viitasid

Kvaliteedimääruse § 4 lõikes 3 sätestatud erakorralise sündmuse esinemise tuvastamise

parameetrite ebaselgusele (rikkeliste katkestuste pealekasvu kiirus ja projekteerimisnorme

ületavad ilmastikuolud, nagu tuule kiirus ja jäitekihi paksus) ja sellest tulenevalt ka määruse

mittetoimimisele eesmärgipäraselt. Konkurentsiamet on seisukohal, et Kvaliteedimääruse

§ 4 lg 3 on erakorralise sündmuse määratlemisel küll üldsõnaline ja annab võimaluse selle

olukorrale vastavalt sisustada, aga võrguettevõtja ei saa selle alusel erakorralise

sündmusena välja kuulutada mistahes olukorda ega tohi ka mõjuala määrata laiemana,

kui see tegelikkuses on. Lisaks on Konkurentsiameti hinnangul Kvaliteedimääruses

sätestatud rikete likvideerimiseks määratud lubatud aeg pärast erakorralise sündmuse

esinemist (3 päeva) liiga pikk. Võrreldes Lätiga4, on Eestis vastav lubatud aeg kolm korda

pikem, mis pärsib võrguettevõtja motivatsiooni katkestusi kiiremini kõrvaldada.

Konkurentsiamet teeb ettepaneku Kliimaministeeriumile muuta Kvaliteedimäärust

selliselt, mis kõrvaldaks eeltoodud puudused ning vastaks turuosaliste ootustele. Selles

küsimuses pöördub Konkurentsiamet Kliimaministeeriumi poole ettepanekuga

nimetatud tähtaegade muutmiseks.

Elektrilevi on selgitanud võrguühenduse katkestuste likvideerimise protsessi järgnevalt:

/ärisaladus eemaldatud/

Madalpinge- ning osa keskpingerikete korral on protsessi ajalises järjestuses erinevus seoses

teise sammuga, kus teave rikkest tuleb kliendilt. Sellisel juhul on teavitamise kanaliteks

rikketelefon (rikketelefoni teenindajad Eesti Energias) või elektrikatkestuste teavituste (MARU)

rakendus. Madalpingeriketega hakkab juhtimiskeskus tegelema alles pärast keskpingerikete

likvideerimist. Esialgseks eelduseks on võetud, et madalpinges puudub toide keskpingerikke

tõttu. Kui keskpingevõrk toimib ning Elektrilevile teadaolevalt on toide taastatud, saadetakse

kliendile teade “teil on elektrivarustus taastatud”. Sõnum sisaldab infot “kui teil ei ole

elektrivarustus taastatud, palun teavitada numbril 1343”. Madalpingerikete lahendamisel

võivad esineda erandid, kui pärast keskpingerikke kõrvaldamist on jätkuvalt elektrita mõni 1.

või 2. prioriteedigruppi kuuluv tarbimiskoht. Keskpingerikete kõrvaldamisel on samuti aluseks

klientide prioriteetsus, vastavalt 1. ja 2. grupp.

Elektrilevil on kokku üle 24 000 alajaama ja 60 000 madalpingefiidri. Toiteliinide kaitseks

kasutatakse sulavkaitsmeid või kaitselüliteid, mida ei ole võimalik juhtida ning millel ei ole

andmeedastuse võimekust. Sellisele hulgale vastavaid monitooringuseadmeid ei ole Elektrilevi

hinnangul olnud tehniliselt ega majanduslikult otstarbekas paigaldada ega hallata. Elektrilevil

on kavas ajakohase seisundiinfo saamiseks madalpingel hakata kasutama järgmise põlvkonna

kaugloetavaid arvesteid, mis planeeritakse paigaldada 2031. aastaks.

Seni on madalpingeriketest võimalik infot saada ainult klienditeavituste kaudu rikketelefonile

1343 või keskkonnas MARU.

4 https://likumi.lv/ta/en/en/id/263945-regulations-regarding-the-trade-and-use-of-electricity

20 (33)

20 (33)

Kõik Elektrilevi keskpingeliinid on varustatud automaatikaga ning juhtimiskeskus on nende

talitlusest informeeritud, kuid keskpingeliinidest lähtuvate väiksemate harude/tupikliinide ette

on paigaldatud ka sulavkaitsmeid, mille ülesanne on rikke korral katkestada toide ainult

konkreetses harus. Elektrilevi on selliste sulavkaitsmete paigaldamisest loobunud ning

haruliinide hulk on võrgu uuendamisega ka vähenemas. Eesmärk on vabaneda haruliinidest,

mille kaudu toidetakse rohkem kui 100 tarbijat. Praeguseks on alles jäänud 1100 keskpinge

sulavkaitset.

Kui tarbija juures on elektrivarustus katkenud, siis tuleb täpsema info puudumisel veenduda

kõigepealt toiteahela keskpingeosa korrasolekus. Pärast keskpingerikke kõrvaldamist, mis

mõjutab ka prioriteetse elektrivarustusega tarbijat, saab arvestiandmete alusel süsteemis

kontrollida, kas sellise tarbija elektrivarustus on taastunud. Kui keskpingerikke lahendamine

elektrivarustust ei taastanud, saab brigaadi kohe suunata kõrvaldama sellise tarbija

madalpingeriket.

/ärisaladus eemaldatud/

Elektrilevi lisas, et tuule kiirusega seotud rikete likvideerimise piirangud ei ole otseselt

reglementeeritud ning tööde ohutus sõltub ka konkreetsest tõstemehhanismist ja selle

kasutusjuhenditest. Tõstukiga töötamist peetakse ohtlikuks, kui tuule kiirus ületab 15 m/s.

Otsuse riket kõrvaldama asuda võtab vastu rikkebrigaadi juht, kes peab tagama tööde ohutuse,

sõltuvalt kohapealsetest oludest. Kui mastil ronimist või tõstukiga opereerimist peetakse

ohtlikuks, siis tuleb oodata tingimuste paranemist. Elektrilevil on keeruline rikkekohas ning

maastikul valitsevaid olusid täpselt hinnata, seetõttu teeb otsuse tööde ohutuse osas kohapeal

rikkebrigaadi juht. Esmalt proovitakse elektrivarustus taastada ümberlülitamisi kasutades.

Elektrilevi selgitused Kvaliteedimääruses § 5 sätestatud varustuskindluse näitajate

usaldusväärsuse kohta ja katkestuse algusaja fikseerimise kohta:

Elektrilevi lähtub rikete algusaja fikseerimise osas Kvaliteedimääruses § 4 (elektrivarustuse

kindluse nõuded) lõikest 2: Katkestuse kestus on ajavahemik, mis algab hetkest, kui

võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus, ja lõpeb, kui

elektrivarustus on taastatud.

Katkestuse algusaeg fikseeritakse kas juhtimissüsteemi tulnud signaali põhjal (SCADA

süsteemis fikseeritakse konkreetse võrguosa väljalülitumine) või klienditeate saamise alusel.

Elektrilevi hinnangul on võrgu praegust seisundit arvestades (madalpingevõrgu

ilmastikukindluse määr on ligikaudu 95%) madalpingevõrgu osakaal varustuskindluse näitajates

2022. aasta andmetel ligikaudu 8%. Mõningate madalpingerikete kestuse teatud määral

suurenemine ei mõjutaks oluliselt madalpingevõrgu sündmuste osakaalu indeksis.

Tabelis 7 ja joonisel 3 on toodud perioodi 2014-2023 lõikes Kvaliteedimääruse § 5 alusel

varustuskindluse näitajad, kus:

a. Riketest põhjustatud katkestuse keskmine aeg tarbimiskoha kohta aastas VKN § 5 lõige

3 (SAIDI)

b. Riketest põhjustatud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas VKN § 5

lõige 2 (SAIFI)

c. Riketest põhjustatud katkestuse keskmine kestus aastas VKN § 5 lõige 4 (CAIDI)

Tabel 7. Varustuskindluse näitajad Elektrilevi võrgus Kvaliteedimääruse § 5 alusel aastatel

2014-2023 (Allikas: Elektrilevi OÜ)

21 (33)

21 (33)

Varustuskindluse

näitajad SAIDI (min) SAIFI (tk) CAIDI (min)

2014 127 0,66 191

2015 184 1,34 137

2016 163 1,63 100

2017 105 1,36 77

2018 142 1,47 96

2019 269 1,75 154

2020 173 1,38 125

2021 173 1,56 111

2022 239 1,77 135

04.12.2023 seisuga 354 2,14 165

Lisandub 17 0,14 -

2023 371 2,28 163

Joonis 3. Varustuskindluse näitajad Elektrilevi võrgus Kvaliteedimääruse § 5 alusel aastatel

2014-2023 (Allikas: Elektrilevi OÜ)

SAIDI on katkestuskestuse indeks, mis näitab ühe kliendi keskmist katkestuse kogukestvust

vaadeldavas tarbimiskohas (toitepiirkonnas) aasta jooksul ning on peamine võrguteenuse

22 (33)

22 (33)

osutamise kvaliteeti kirjeldav näitaja. SAIDI on agregeeritud näitaja, mis iseloomustab kõige

paremini kogu vaadeldava võrgu või selle osa toimimist. Selle suurenemine Elektrilevi võrgus

(trendijoon tõusva iseloomuga) ning eriti perioodil 2020-2023 viitab otseselt võrgu töökindluse

ning teenuse kvaliteedi langusele.

SAIFI on katkestussageduse indeks, mis näitab vaadeldava tarbimiskoha (toitepiirkonna)

keskmist katkestuste arvu ühe kliendi kohta aastas. Jooniselt 3 selgub, et SAIFI näitajad on olnud

vaadeldaval perioodil olnud tõusva trendiga, mis tähendab, et katkestuste keskmine sagedus

tarbimiskoha kohta aastas on kasvanud.

CAIDI on elektri võrguteenuse kvaliteedinäitaja, mis aitab hinnata võrguteenuse kvaliteeti ning

katkestuste mõju tarbijatele. CAIDI arvuline väärtus on ühe katkestuse keskmine kestus

minutites võrguettevõtja tegevuspiirkonnas. CAIDI näitaja on seotud SAIDI ja SAIFI

näitajatega. Eesmärgiks on küll CAIDI vähenemine, kuid see pole otseselt seotud töökindluse

tõusuga.

Konkurentsiameti seisukoht:

Võttes arvesse Elektrilevi selgitust võrguühenduse likvideerimise protsessi, Kvaliteedimääruses

§ 5 sätestatud varustuskindluse näitajate usaldusväärsuse ja katkestuse algusaja fikseerimise

kohta, puudub Elektrilevil piisav võimekus tuvastada rikkeid kohtades, kus toiteliinide kaitseks

kasutatakse sulavkaitsmeid või kaitselüliteid, mida ei ole võimalik juhtida ning millel ei ole

andmeedastuse võimekust (ehk madalpingeliinid ning vastavad keskpingel asuvad tupik-

/haruliinid). Võttes arvesse Elektrilevi esitatud statistikat rikete kohta oktoobrikuu tormi raames,

on ameti hinnangul küsitav Elektrilevi väide, et mõningate madalpingerikete kestuse teatud

määral suurenemine ei mõjutaks oluliselt madalpingevõrgu sündmuste osakaalu indeksis.

Tarbija võib aga ei pruugi teha vahet madal- ja keskpinge võrgul, Elektrilevil kui asjatundjal on

kohustus tagada elektritarbijate asjakohane, süsteemne ja selge informatsioon võrguteenuse

toimimise aga ka elektritarbija õiguste kohta.

Kuna Elektrilevil puudub piisav võimekus eeltoodud rikete tuvastamiseks, mille osas

tuginetakse vaid klienditeavitustele, ei vasta Elektrilevi poolt, vastavalt

Kvaliteedimääruse § 5-le, esitatavad varustuskindluse näitajate täpsus, usaldusväärsus

ja vastavus reaalsele olukorrale. Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et Elektrilevi

puuduv automaatne võimekus tuvastada rikkeid kohtades, kus toiteliinide kaitseks

kasutatakse ilma andmeedastuse võimekuseta sulavkaitsmeid või kaitselüliteid

(peamiselt madalpingel), võib teatud juhtudel luua olukorra, kus katkestuse algusaja

määramine on ebatäpne ning millest tulenevalt turuosalise (tarbija) võrgutasu

vähendamise suurus (vastavalt Kvaliteedimääruse § 7-le) on tegelikkusest väiksem.

Muuhulgas võib selline Elektrilevi poolne võimekuse puudumine tuua kaasa

turuosalistele (tarbijatele) pikemad elektrivarustuse katkestuste kestused, kuna

Elektrilevil puudub eeltoodud kohtades automaatselt edastatav operatiivne teave rikke

alguse kohta ning ka üldiselt rikke esinemise kohta ja võrguettevõtja tugineb sellistes

olukordades vaid turuosalistelt (tarbijatelt) saadud teavitustele.

6. Võrguühenduste katkestused Saare maakonnas

Elektrilevi tehtud järeldused ja muudatused võrguühenduse katkestuse likvideerimise

protsessis ja kriisijuhtimises, seoses 2022. aasta detsembris toimunud ulatuslike

võrguühenduse katkestustega Saare maakonnas:

Elektrilevi selgitas, et 2022. aasta detsembris Saaremaal toimunud tormi Birgit puhul oli 24 h

peale Kvaliteedimääruse § 4 lõikes 3 sätestatud erakorralise sündmuse lõppemist aktiivseid

rikkeid 84 tk, kusjuures see hõlmab vaid rikkeid keskpingel, kuna samas piirkonnas asuvate

23 (33)

23 (33)

madalpingerikete väljaselgitamiseks on vaja esmalt taastada toide keskpingevõrgus. Kokku

tekkis tormiga seotud perioodil Saaremaal 155 riket.

Võttes arvesse rikete hulgalisust (ühe rikkega oli puid liinil rohkem kui viies erinevas kohas)

ning keerulisi olusid, siis suutis üks rikkemeeskond likvideerida päevas keskmiselt 1,5 riket.

Võttes eesmärgiks likvideerida kõik rikked eriolukorra sündmuse lõpust alates 16 h jooksul

oleks olnud vaja Saaremaal 100 brigaadi. Tipphetkel töötas Saaremaal eri võimekusega

brigaade 39 (väike osa nendest tegeles liinide läbikäimisega ja rikkekohtade määramisega).

/ärisaladus eemaldatud/

Lisabrigaadide tööd tuleb samuti koordineerida ning juhtida. Selleks tuleb juurde värvata ka

võrgu talitluse juhtijaid ehk dispetšereid. Üks dispetšer suudab hinnanguliselt toime tulla

korraga maksimaalselt viie brigaadi juhtimisega ehk lisaks tuleb Saaremaa näite puhul

arvestada 12 dispetšeri orienteeruva kuluga /ärisaladus eemaldatud/.

2023. aasta oktoobri alguse tormi mõju oli palju laialdasem ning hõlmas kogu Eestit. Tormi

perioodil tekkis kokku 746 keskpinge- ning 704 madalpingeriket ehk kokku 1450 riket.

Arvestades mõnevõrra kergemaid olusid võrreldes Saaremaa tormiga, suutis üks brigaad

likvideerida päevas keskmiselt 2-3 keskpinge- või 5 madalpingeriket. Võttes eesmärgiks

likvideerida kõik rikked eriolukorra sündmuse lõpust alates 16 h jooksul ning teadmist, et

üheaegselt toimetas tormist tingitud rikete likvideerimisega kuni 99 brigaadi, oleks kokku vaja

ca 360 brigaadi. /ärisaladus eemaldatud/

Lisabrigaadide tööd tuleb samuti koordineerida ning juhtida. Selleks tuleb juurde värvata ka

võrgu talitluse juhtijaid ehk dispetšereid. Üks dispetšer suudab hinnanguliselt toime tulla

korraga maksimaalselt viie brigaadi juhtimisega ehk lisaks tuleb arvestada 52 dispetšeri

orienteeruva kuluga kokku /ärisaladus eemaldatud/.

2023. aasta oktoobris kogu Eestis toimunud tormiga võrreldavaid sündmusi esineb

hinnanguliselt kord viie aasta jooksul (eelnev sarnane torm oli 2018. aasta Kagu-Eestis).

Täiendava võimekuse tekitamine võib kaasa tuua ka ebaefektiivset ressursikasutust

reageerimisvalmiduses olevate töötajate töö- ja valveaja sisustamisel. Seejuures tuleb arvestada

raskustega vastavate oskustega töötajate leidmisel ka juba olemasolevate avariibrigaadide

mehitamisel ning eritehnika ostmisel. Pädevate töötajate värbamine ja hoidmine tähendab

märkimisväärset lisakulu suurendatud võimekuse tagamiseks.

Alternatiiviks valmisoleku kasvatamisele on pikemas plaanis võrgu ilmastikukindluse oluline

suurendamine investeeringutega. Vastavad ressursivajadused toob Elektrilevi välja avaldatavas

arengukavas.

Saaremaa tormi järgselt tehtud analüüside tulemusena on Elektrilevi kohendanud mitmeid

kriisideks valmistumise ning nende lahendamisega seotud aspekte. Üks Saaremaa tormiga

seotud murekohtasid oli kriisile eelnenud ilmaennustuse ebatäpsus, mis ei võimaldanud

korrektselt hinnata võimalikku ohtu. Kriisi järgselt kaardistati võimalikke erinevaid

ilmaennustust pakkuvaid partnereid ning tehti vajalikud korrektuurid senise lepingu partneriga,

et tagada ilmaennustuse asjakohasus ka keeruliste olude korral.

Pärast Saaremaa tormi selgitas Keskkonnaagentuur järgnevat:

„Tugevaid sajuhooge näitas üks ilmamudel saarte ühte piirkonda, teine mudel teise piirkonda.

Mudelväljund maakondade kaupa ei viidanud tugevale sajule ja lõpptulemusena meie jaamad

ka sellist sajuhulka (40-50 cm) ka ei registreerinud, sest intensiivne sadu langes alla Saaremaa

lääneossa.“

Kokkuvõtvalt ei näinud ette KAUR tervet Saare maakonda puudutavat sündmust. Sellest

tulenevalt sõnastati Elektrilevi ettepanekul 16. augustil KAUR-iga sõlmitud lepingus järgnevad

muudatused:

24 (33)

24 (33)

1. Lepingu eesmärk

KAUR kohustub informeerima Elektrilevi, saates e-posti aadressile [email protected], ohtlikest

ilmastikunähtustest (eriotstarbelise ilmaprognoosi teenus), mis vastavad järgmistele

kriteeriumitele:

1.1. tuulepuhangud > 20 m/s kuni 12 tundi enne nähtuse algust;

1.2. juhtmetele külmuv jäävihm või märg lumi kuni 12 tundi enne nähtuse algust;

1.3. äike kuni 6 tundi enne nähtuse algust;

1.4. trombide tekke tingimused kuni 1 tundi enne nähtuse algust;

1.5. ekstreemsed õhutemperatuurid (kõrgem kui + 30°C ja madalam kui -25ºC) kuni 12

tundi enne nähtuse algust;

1.6. veetaseme tõus 1,2 m (Amsterdami nulli suhtes) piirkondades Pärnu, Kuressaare,

Haapsalu, Tallinn kuni 12 tundi enne nähtuse algust;

1.7. esitatud informatsioon sisaldab ohtliku ilmanähtuse prognoositavat algusaega ja

lõpuaega. Kui sündmuse prognoositav pikkus on > 12 h, siis edastab KAUR

täiendava hoiatuse;

1.8. ohtlike ilmastikunähtuste hoiatused edastab KAUR maakondliku täpsusega.

Lisaks lepiti kokku, et:

• KAUR kohustub informeerima Elektrilevi ohtlikest ilmastikunähtustest

vastavalt lepingupunktis 1 kokkulepitud kriteeriumidele ka prognoositava

ilmastikunähtuse esinemise võimaliku kahtluse korral ja kui prognoositav

ilmastikunähtus hõlmab maakonda osaliselt.

• KAUR kohustub informeerima Elektrilevi ohtlikest ilmastikunähtustest

vastavalt lepingu punktis 1 kokkulepitud kriteeriumidele, kuid KAUR ei

vastuta Elektrilevile edastatud prognooside vastavuse eest tegelikult

kujunevale ilmastikule ega prognoosidele tuginevate Elektrilevi otsuste

tagajärgede ja võimaliku kahju eest.

Lisaks hakkas Elektrilevi kokkuleppel Transpordiametiga saama 2023. aasta juulist teavitusi

teedele langenud puudest, et saada taustainfot tormide ning purustuste võimaliku ulatuse kohta.

Saab eeldada, et kui teedele langeb palju puid, siis on neid kukkunud ka liinidele. See võimaldab

valitsevatest oludest saada parema ülevaate.

Üheks õppekohaks oli Päästeameti kaasamise võimekus, tormi järgselt tegi Elektrilevi erinevaid

tegevusi selle parandamiseks. Läbi viidi mitmed elektriohutuse teemalised koolitused

Päästeameti töötajatega, et suurendada nende ohuteadlikkust ja võimalust neid kaasata

elektriohuteadlike isikutega koos järgnevatel sündmustel. Eraldi vaadeldi võimalust kaasata

Päästeameti ressursse ja selle eest tasuda, kuid riigi tasemel probleemile lahendust ei leitud ning

Päästeamet ei saa jätkuvalt otse Elektrilevile arveid esitada oma kulude katmiseks sarnastel

juhtudel. Täiendavalt korraldati kohtumisi Päästeametiga kriisijuhtimise võimekuse tõstmiseks,

ühelt poolt õppides nende kriisijuhtimise kogemustest ja süsteemist ning teisalt selgitades

elektrivõrgus rikete likvideerimisega seotud tegevusi. 2023. aasta oktoobrikuu elektrikatkestuste

raames selgitas Elektrilevi, et Päästeameti peamine funktsioon on reageerida sündmustele, mis

kujutavad otsest ohtu inimeste elule ja tervisele või suure varalise kahju tekkimiseks. Elektrilevi

on Päästeametiga kokku leppinud omavahelise koostöö põhimõtted, sh on Päästeameti põhiline

fookus endale püstitatud ülesannete täitmine. Päästeameti abi on asjakohane olukordades, kus

näiteks liinile vajunud puu kujutab endast kellelegi või millelegi otsest ohtu, kuid rikketöödes

25 (33)

25 (33)

amet ei osale. Päästeameti töötajaid oktoobrikuu kriisis elektririkete kõrvaldamisse eraldi ei

kaasatud.

Elektrilevi on läbi viinud ka ühiseid õppusi, viimati osaleti suurõppuse CREVEX planeerimises

ja läbiviimises. Ühtlasi algatanud ka arutelud, kuidas tagada ilmastikukindlama võrgu

ehitamiseks vajalik ressurss lubatud müügitulus, kuna kehtivad võrgutasud ei taga piisavaid

vahendeid investeeringuteks, et tagada võrgu jätkusuutlikkus ja ilmastikukindla võrgu

ehitamise eesmärkide täitmine.

Elektrilevi selgitas, et liinikoridoride järelevalvet, kasutades selleks droone, on süsteemselt

tehtud juba üle viie aasta. Droone rakendatakse igapäevaselt nii plaanilise järelevalve kui

tormide puhul erakorraliselt rikkekohtade tuvastamiseks.

Kõrgepingepingevõrku defekteeritakse perioodsusega 3 aastat ning kesk- ja madalpingevõrku

perioodsusega 5 aastat, sh defekteeritakse liinikoridor ning tuvastatakse ka ohtlikud puud.

Tulenevalt Saaremaa sündmustest on Elektrilevi 2023. aastal erakorraliselt kaardistanud kõik

kõrge- ja keskpinge liinikoridorid ning nende laiuse, sh kohad, kus see on väiksem Määruses

sätestatud lubatud maksimaalsest määrast. Juhime tähelepanu asjaolule, et õigusakt käsitleb

kaitsevööndi ulatust kitsenduste kontekstis, kuid ei kohusta liinikoridori raadamist

kaitsevööndi maksimaalses laiuses. Elektrilevi on liinikoridori laiuse analüüsi tulemusi

kõrvutanud rikete statistikaga ning alustanud eraldi liinikoridoride laiendamise

projektiga. Selle raames on kaardistatud prioriteetsed kohad, kus liinikoridoride laiendamise

tulemusena on eeldatavalt võimalik rikete arvu vähendada, võttes arvesse, et nendel lõikudel ei

ole lähiaastatel paljasjuhtmete asendamist kaetud juhtmetega planeeritud. Elektrilevi on

teostanud esimesed testlaiendamised Saaremaal ning seadnud üles dünaamilise hankesüsteemi,

mille abil järgnevad laiendamistööd läbi viia. Esimeste objektide suhtes on jõutud sellise

hankesüsteemiga ka lepinguid sõlmida. Plaanis on antud töödeks vajalike täiendavate

vahendite tagamiseks võrgutasude kaudu esitada Konkurentsiametile vastav taotlus. /ärisaladus

eemaldatud/

Alloleval joonisel 4 on kujutatud kõrge- ja keskpingeliinid, mille trassi laiendamine on plaanide

kohaselt esmavajalik.

26 (33)

26 (33)

Joonis 4. Laiendamist vajavad kõrgepingeliinid (punased) ja keskpingeliinid (sinised)

Laiendamist vajavad ligikaudu 142 kõrge- ja keskpingeliini fiidri (toiteliini) trassid.

Laiendamise maht on kokku:

Keskpingeliinidel: 1260 ha

Kõrgepingeliinidel (sh 35 kV): 976 ha

Laiendamist vajavate trasside kogupikkus on 1632 km. Liinide valiku pingerida võtab arvesse

liinide rikkelisust, tarbimiskohtade arvu ning senist liinikoridori laiust. Elektrilevi toob välja, et

kavandatud laiendamine osutub võimalikuks, kui Konkurentsiamet aktsepteerib sellist kulu

võrgutasude kooskõlastamisel.

Alates 01.01.2024 ei osta Elektrilevi strateegilisi teenused (sh elektrivõrgu juhtimiskeskuse

teenus) EC-st ning Elektrilevi töötajate arv kujuneb selliseks, et ettevõte teeb suurema osa

võrguteenuse osutamise tagamiseks vajalikke tegevusi taas ise. Täiendavalt ollakse

analüüsimas võimalusi ka senisest suuremas ja operatiivsemas mahus rikete likvideerimiseks

Elektrilevi enda isikkoosseisu poolt. Sellekohased arutelud ja läbirääkimised partnerettevõtete

ja huvigruppidega on praegu pooleli.

Elektrilevi on selgitanud viimase 5 aasta remondi- ja hoolduskuludega seonduvaid

tegevusi järgnevalt:

Remondi- ja hoolduskulud tulenevad kolme liiki tegevustest:

• Erakorralised tegevused – rikete ja kriitiliste defektide likvideerimine. Neid ei saa jätta

tegemata ja tuleb seada vastava olukorra tekkimisel mistahes plaanilistest tegevustest

ettepoole.

• Plaanilised hooldustegevused – võrgu ülevaatusel kogutud andmete alusel tehtavad

plaanilised tööd võrgu ja liinikoridoride hooldamiseks.

• Plaanilised toetavad tegevused – iga-aastased tegevused nö baasvõimekuse tagamiseks

(maakulud, õppeväljakukulud, demontaažikulud, mõõdistamine, võrkude rent)

/ärisaladus eemaldatud/

Eelpool nimetatud kulude kasvust tingitult on Elektrilevi olnud sunnitud tegema plaanilisi

hooldustegevusi tegelikust vajadusest väiksemas mahus. See on võimaldanud hoida kogu

remondi- ja hoolduskulude kontogrupi kulusid lubatud eelarve piires.

/ärisaladus eemaldatud/

Samal põhjusel on Elektrilevi saanud teha vajalikust väiksemas mahus ka liinikoridoride

hooldust. Perioodil 2018 – 2022 on jäänud hooldamata kogumahus ca 5 000 km liinikoridori.

Joonisel 6 on toodud liinikoridoride hoolduse vajadus ja tegelik teostus. Hooldusvajadusega

koridoridega võrgu kogupikkus on ca 18 000 km. Kõrge- ja keskpingeliinide korral on

hooldusvälbaks arvestatud 5 aastat ning madalpingeliinidel 7 aastat. Sellest tulenevalt on

igaaastane püsiv vajadus korrastada 3 200-3 300 km liinitrasse (viimasel aastal on vajadus

kasvanud, arvestades kasvanud mahajäämust). Kavandatud mahus on võimalik olnud eesmärki

täita ainult 2018. aastal, järgnevatel aastatel ei ole selleks jätkunud piisavalt vahendeid.

27 (33)

27 (33)

Joonis 6. Elektrilevi liinikoridoride hoolduse vajadus ja tegelik teostus perioodil 2018-2022

(Allikas: Elektrilevi OÜ)

Joonisele 7 on koondatud liinikoridoride hoolduse kulud ja mahud nii vajaduse kui tegeliku

täitmise suhtes.

/ärisaladus eemaldatud/

Konkurentsiameti seisukoht:

Konkurentsiameti hinnangul on Elektrilevi astunud mitmeid vajalikke samme katkestuste

likvideerimise ja kriisijuhtimise protsessis, võrreldes 2022. aasta detsembriga toimunud

ulatuslike võrguühenduse katkestustega Saare maakonnas, nagu muudatused lepingus

Keskkonnaagentuuriga, tõstmaks edastatavate ilmaandmete täpsust, koostöö arendamine

Transpordiametiga ja Päästeametiga, ühisõppustes osalemine ning sealjuures kõige olulisema

muudatusena otsustanud lõpetada strateegiliste teenuste sisseostu Enefit Connect OÜ-st. Siiski,

tuginedes siinkohal ka Elektrilevi raamlepingupartneritelt saadud teabele, on

Konkurentsiameti seisukohal, et kriisisituatsioonide lahendamise osas kitsaskohtadeks

jätkuvalt kriisiolukorra meetmete raamistiku puudumine raamlepingutes, sh

tegevusplaan (töövõtja vaates) ja hinnakokkulepete puudumine ulatuslike rikete

esinemise korral elektrivõrgus, rikete likvideerimistöid teostavate ettevõtete

meeskondade paremaks ja operatiivsemaks kaasamiseks piirkondade vaheliselt. Lisaks

käidukorraldajate/varahaldurite puudumine ja tulenevalt Elektrilevi personali

tsentraliseeritusest kaasnevat teadmatust elektrivõrgu reaalse olukorra kohta, mis

vähendab rikete likvideerimise operatiivset võimekust.

Elektrilevi esitatud andmete põhjal selgub, et viimase viie aasta lõikes on erakorraliste tegevuste

kulud (rikete ja kriitiliste defektide likvideerimine) kasvanud 68%, mistõttu on Elektrilevi

sunnitud tegema plaanilisi hooldustegevusi (võrgu ja liinikoridoride hooldamine) tegelikust

vajadusest väiksemas mahus, et hoida remondi- ja hoolduskulude kontogrupi kulusid lubatud

eelarve piirides. Selle tulemusena on perioodil 2018-2022 jäänud hooldamata kogumahus ca 5

000 km liinikoridori. Vastavalt raamlepingupartneritelt saadud teabele soodustavad plaaniliste

hoolduste (võsa-, liini- ja alajaamade hoolduse) tühistamised/edasilükkamised Elektrilevi poolt

pikemas perspektiivis rikete esinemist elektrivõrgus ning takistavad ligipääsu rikkekohtadele ja

rikete likvideerimist.

28 (33)

28 (33)

Lähtudes eeltoodud teabest, on Konkurentsiamet seisukohal, et laiaulatuslike

elektrikatkestuste põhjusteks on puudujäägid Elektrilevi liinikoridoride hoolduses.

Elektrilevi esitatud andmete kohaselt on hooldusvajadusega koridoridega elektrivõrgu

kogupikkus ca 18 000 km ning hooldamata on jäetud vähemalt 5000 km ulatuses

liinikoridore. Olukorras, kus Elektrilevi on jätnud liinikoridoride hooldustööd teostamata

ligikaudu 28% ulatuses hooldusvajadusega liinidel, on tagajärjeks tugeva tuule korral

murduvad puud, mis põhjustavad laiaulatuslikke elektrikatkestusi ning rohke lumesaju

korral toob kaasa liinijuhtmete vajumise ning kokkupuute hooldamata liinikoridoris

oleva võsaga või liinikoridori lähedal asuvate okste vajumise liinile, mille tagajärjel

tekivad rikked. Hooldamata liinikoridorid omakorda takistavad rikkekohtadele ligipääsu

ja rikete kõrvaldamist. Konkurentsiameti arvates tuleb üle vaadata põhitegevuse varaga

seotud kulude korraldamine selliselt, et erakorraliste tegevustega seotud kulude kasv ei

pärsiks plaanilisi hooldustegevusi.

7. Võrgutasude vähendamine

Elektrilevi on hinnanud ELTS-st ning Kvaliteedimäärusest tulenevate nõuete täitmist järgnevalt:

Elektrilevi selgitas, et kuna erakorralise sündmuse väljakuulutamise esmane tingimus on

Kvaliteedimääruse § 4 punktist 3 tulenevalt projekteerimisnorme ületav tuule kiirus, siis

võetakse vastavad väärtused erakorralise sündmuse välja kuulutamise aluseks.

Elektrivõrgu projekteerimisnormid lähtuvad dokumendist „Elektriseadmete ehituse eeskirjad –

Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja alajaamad“ (edaspidi standard). Selle alusel on Eesti jagatud

erinevateks tuulepiirkondadeks, kus projekteerimisnormid on erinevad (vt allolev joonis 8).

Joonis 8. Tuule rõhu, jäitekihi paksuse ja äikese keskmise aasta kestuse piirkonnad vastavalt

dokumendile „Elektriseadmete ehituse eeskirjad – Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja alajaamad“.

Tabelis 8 on toodud standardi kohased projekteerimisnormid (tuule rõhk q0 kPa antud kiirusel v

m/s ja korduvusel) tuulepiirkonniti.

Tabel 8. Tuule normatiivsed enimrõhud kuni 15 m kõrgusel maapinnast vastavalt dokumendile

„Elektriseadmete ehituse eeskirjad – Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja alajaamad“.

29 (33)

29 (33)

Lähtuvalt standardist, tuleb 6…330 kV pingega õhuliinide puhul lähtuda korvuduses 1 kord 10

aasta jooksul

Keskkonnaagentuur esitab Elektrilevile ohtlike ilmastikunähtuste ennustusi, kuid ei edasta

reaalajas andmeid tuule kiiruse kohta ega muid jooksvaid ilmastikuandmeid. Elektrilevil on

võimalik olukorda jälgida Keskkonnaagentuuri kodulehel 5 , kus vastavad mõõteandmed

uuenevad iga tunni tagant.

Erakorraliste ilmastikuolude esinemise ning Kvaliteedimääruse § 4 punkti 3 rakendamise

kohta tehakse otsused sündmuse järgselt, mitte jooksvalt. Kriisi käigus on oluline

keskenduda rikete võimalikult kiirele kõrvaldamisele, pidamata otstarbekaks koheselt hinnata

vastavusi katkestuste lubatud kestusele. Sündmuste kvalifitseerimine maakonnast väiksemate

üksuste viisi ei ole otstarbekas, kuna keskpingeliinid on reeglina kümneid kilomeetreid pikad

ning nende rikete mõju on ulatuslik. On ka üle 50 km pikkusega keskpingeliine, mis läbivad

rohkem kui üht maakonda, rääkimata valdadest. Võrgu ja rikete kõrvaldamise juhtimine toimub

piirkondlikul põhimõttel. Maakonna mastaabis toimuv konkreetne rike mõjutab ka teistele selles

maakonnas tekkivatele riketele reageerimise võimekust ning reserveerimise võimalust. Lisaks

puuduvad Keskkonnaagentuuril täpsemad ilmastikuandmed lokaalsemas kontekstis.

Elektrilevi hinnangul kvalifitseerusid erakorraliseks sündmusteks Kvaliteedimääruse § 4 lõike

3 vaates järgmistes maakondades:

Pärnu maakond. Sündmuse alguseks lugeda 07.10.2023 kell 15:00, lõpuks kell 22:00.

Harju maakond. Sündmuse alguseks lugeda 07.10.2023 kell 12:00, lõpuks 08.10.2023 kell

05:00.

Lääne-Viru maakond. Sündmuse alguseks lugeda 07.10.2023 kell 16:00, lõpuks 08.10.2023 kell

03:00

Lääne maakond. Sündmuse alguseks lugeda 07.10.2023 kell 21:00, lõpuks kell 22:00.

Viimsi piirkond. Sündmuse alguseks lugeda 07.10.2023 kell 16:00, lõpuks kell 22:00.

Allolevas tabelis 9 on toodud rikete ja klientide arvud juhtimispiirkondade lõikes, kus Määrusest

tulenevad nõuded jäid täitmata, arvestades sündmuse eelpool toodud erakorraliseks

kvalifitseerumist nimetatud piirkondades. Viimases veerus on näidatud vastav summa, mille

võrra nende klientide võrgutasusid vähendatakse.

5 https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/

30 (33)

30 (33)

Tabel 9. Tormist põhjustatud katkestuste tõttu võrgutasude vähendamine juhtimispiirkonniti

(Allikas: Elektrilevi OÜ)

Juhtimispiirkond Rikete arv Klientide arv Summa

Aruküla 52 1782 49 848,00 €

Jõgeva - Põhja-Tartu 4 49 1 176,00 €

Keila 60 1745 42 576,00 €

Lõuna-Tartu-linn 9 1414 33 936,00 €

Põlva – Ida-Võru 27 733 18 000,00 €

Pärnu 20 488 11 736,00 €

Rapla-Järva 34 784 19 440,00 €

Saare 43 3142 75 912,00 €

Tallinn 11 54 1 296,00 €

Valga – Lääne-Võru 35 959 23 256,00 €

Viljandi 33 1237 29 880,00 €

Viru 64 2660 65 040,00 €

Kokku 392 15047 372 096,00 €

Konkurentsiameti seisukoht:

Konkurentsiamet on tutvunud Elektrilevi poolt järelevalvemenetluse raames edastatud teabega

ja riikliku ilmateenistuse (KAUR) poolt mõõdetud tuule kiiruste andmetega. Konkurentsiameti

hinnangul ei ole asjakohane lugeda erakorralise sündmuse esinemist kogu Harju maakonnas

perioodil 07.10-08.10.2023, kuna KAUR andmetest selgub, et vastaval perioodil tuule kiirused

ei ületanud projekteerimisnorme Tallinn-Harku ega Paldiski mõõtepunktides. Samuti ei ole

Konkurentsiameti hinnangul asjakohane lugeda erakorralise sündmuse esinemist 07.10.2023

kogu Lääne maakonnas, kuna KAUR andmetele tuginedes ei esinenud projekteerimisnorme

ületavat tuule kiirust Virtsu, Haapsalu ega Haapsalu sadama mõõtepunktides. Läänemaal esines

projekteerimisnorme ületavat tuule kiirust 07.10.2023 vaid Dirhami mõõtepunktis, kell 17:00

(UTC), mistõttu on asjakohane lugeda erakorralise sündmuse esinemist Lääne maakonna vaates

vaid vastava mõõtepunkti ümbruses, mitte aga kogu Lääne maakonnas. Eeltoodut arvesse võttes

on Konkurentsiamet seisukohal, et Elektrilevi on kohustatud üle vaatama tarbijate hulga,

kellel katkestuste tõttu võrgutasusid vähendatakse vastavalt Kvaliteedimäärusele.

8. Ettekirjutuse tegemine

Elektrituruseaduse (ELTS) 6 § 93 lõike 1 järgi teostab ELTS-i ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riiklikku

järelevalvet Konkurentsiamet.

6 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112022011?leiaKehtiv

31 (33)

31 (33)

Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lõike 1 järgi on ohu või korrarikkumise korral pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda KorS § 28 lõikes 2 või

3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses

määratud tähtaja jooksul.

Konkurentsiamet teostas järelevalvemenetluse seoses üleriiklike ulatuslike elektrikatkestusega.

Ulatuslik elektrikatkestus Eestis leidis aset 07.10-12.10.2023. Järelevalvemenetluse raames

vaatles Konkurentsiamet lisaks 2023. aasta oktoobri elektrikatkestustele ka novembris ja

detsembris Elektrilevi elektrivõrgus aset leidnud sündmusi ning on seisukohal, et Elektrilevile

on ettekirjutuse tegemine põhjendatud, arvestades menetluse käigus tuvastatut:

1. Elektrikatkestuste likvideerimisel Elektrilevi võrgupiirkonnas on olnud oluliseks

takistuseks ühelt poolt rikete likvideerimise töid teostavate meeskondade defitsiit, kuid

peamiselt ka ressursipuudus Elektrilevi juhtimiskeskuses. Ressursipuudus

juhtimiskeskuses põhjustab pikad juhtimisekskuse kõneootejärjekorrad, mis omakorda

viib rikkemeeskondade ebaefektiivse kasutamiseni, kuna rikkemeeskondadel ei ole

võimalik tööprotsessis edasi liikuda. Võttes arvesse Keskkonnaagentuuri poolt Elektrilevile

saadetud ilmahoiatuste sisu alates 06.10.2023 ning kõrvutades teiste Balti riikide rikete arvu

ning rikkebrigaadide üleskoormamise dünaamikat Elektrilevi vastava dünaamikaga, on

Konkurentsiamet seisukohal, et rikete likvideerimistöid teostavate meeskondade ja

juhtimiskeskuse töötajate üleskoormamist (maksimaalset kaasamist) oleks tulnud

teostada täies mahus kohe alates 07.10.2023 (mitte alates 09.10.2023).

2. Elektrilevil puudub piisav võimekus tuvastada rikkeid kohtades, kus toiteliinide

kaitseks kasutatakse sulavkaitsmeid või kaitselüliteid, mida ei ole võimalik juhtida ning

millel ei ole andmeedastuse võimekust (ehk madalpingeliinid ning vastavad keskpingel

asuvad tupik-/haruliinid).

Kuna Elektrilevil puudub piisav võimekus eeltoodud rikete tuvastamiseks, mille osas

tuginetakse vaid klienditeavitustele, ei vasta Elektrilevi poolt vastavalt Kvaliteedimääruse

§ 5-le, esitatavad varustuskindluse näitajate täpsus, usaldusväärsus ja vastavus reaalsele

olukorrale. Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et Elektrilevi puuduv võimekus tuvastada

rikkeid kohtades, kus toiteliinide kaitseks kasutatakse ilma andmeedastuse võimekuseta

sulavkaitsmeid või kaitselüliteid (peamiselt madalpingel), toob see kaas olukorra, kus

katkestuse algusaja määramine on ebatäpne ning millest tulenevalt turuosalise (tarbija)

võrgutasu vähendamise suurus (vastavalt Kvaliteedimääruse § 7-le) võib olla tegelikkusest

väiksem. Muuhulgas toob selline Elektrilevi poolne võimekuse puudumine kaasa

turuosalistele (tarbijatele) pikemad elektrivarustuse katkestuste kestused, kuna

Elektrilevil puudub eeltoodud kohtades automaatselt edastatav operatiivne teave rikke

alguse kohta ning ka üldiselt rikke esinemise kohta ja võrguettevõtja tugineb sellistes

olukordades vaid turuosalistelt (tarbijatelt) saadud teavitustele.

Kuna seni on Eesti elektritarbijad lähtunud valdavalt eeldusest, et elektrikatkestusest saab

Elektrilevi teada automaatsüsteemi kaudu, siis asjaolu, et madalpinge võrgu (osaliselt ka

keskpinge võrgu) puhul see nii ei ole, võib eelnev kaasa tuua ka selle, et üksikud eraldiseisvad

majapidamised, mille puudub ka sideühendus, ei saagi katkestusest teada teenuse osutajale teada

anda. Ka ei toimu nende katkestuse puhul adekvaatset hüvitise arvutamist. Vajadusel tuleb teha

koostööd kohalike omavalitsustega.

3. Menetluses tuvastatu põhjal on leidnud tuvastamist, et ei ole asjakohane lugeda

erakorralise sündmuse esinemist kogu Harju maakonnas perioodil 07.10-08.10.2023, kuna

Keskkonnaagentuuri andmetest selgub, et vastaval perioodil tuule kiirused ei ületanud

projekteerimisnorme Tallinn-Harku ega Paldiski mõõtepunktides. Samuti ei ole asjakohane

32 (33)

32 (33)

lugeda erakorralise sündmuse esinemist 07.10.2023 kogu Lääne maakonnas, kuna

Keskkonnaagentuuri andmetele tuginedes ei esinenud projekteerimisnorme ületavat tuule

kiirust Virtsu, Haapsalu ega Haapsalu sadama mõõtepunktides. Läänemaal esines

projekteerimisnorme ületavat tuule kiirust 07.10.2023 vaid Dirhami mõõtepunktis, kell 17:00

(UTC), mistõttu on asjakohane lugeda erakorralise sündmuse esinemist Lääne maakonna vaates

vaid vastava mõõtepunkti ümbruses, mitte aga kogu Lääne maakonnas. Eeltoodut arvesse

võttes on Konkurentsiamet seisukohal, et Elektrilevi on kohustatud üle vaatama tarbijate

hulga, kellel katkestuste tõttu võrgutasusid vähendatakse vastavalt Kvaliteedimäärusele.

4. Kriisisituatsioonide lahendamise osas on Elektrilevi tegevuse osas jätkuvalt

kitsaskohtadeks kriisiolukorra meetmete raamistiku puudumine raamlepingutes, sh

tegevusplaan (töövõtja vaates) ja hinnakokkulepete puudumine ulatuslike rikete

esinemise korral elektrivõrgus, rikete likvideerimistöid teostavate ettevõtete

meeskondade paremaks ja operatiivsemaks kaasamiseks piirkondade vaheliselt. Lisaks

käidukorraldajate/varahaldurite puudumine ja tulenevalt Elektrilevi personali

tsentraliseeritusest kaasnevat teadmatust elektrivõrgu reaalse olukorra kohta, mis

vähendab rikete likvideerimise operatiivset võimekust.

5. Laiaulatuslike elektrikatkestuste põhjusteks on puudujääk Elektrilevi

liinikoridoride hoolduses. Elektrilevi esitatud andmete kohaselt on hooldusvajadusega

koridoridega elektrivõrgu kogupikkus ca 18 000 km ning hooldamata on jäetud vähemalt

5000 km ulatuses liinikoridore. Olukorras, kus Elektrilevi on jätnud liinikoridoride

hooldustööd teostamata ligikaudu 28% ulatuses hooldusvajadusega liinidel, on tagajärjeks

tugeva tuule/suure lume korral murduvad puud, mis põhjustavad laiaulatuslikke

elektrikatkestusi ning rohke lumesaju korral toob kaasa liinijuhtmete vajumise ning kokkupuute

hooldamata liinikoridoris oleva võsaga või liinikoridori lähedal asuvate okste vajumise liinile,

mille tagajärjel tekivad rikked. Hooldamata liinikoridorid omakorda takistavad rikkekohtadele

ligipääsu ja rikete kõrvaldamist.

RESOLUTSIOON

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes ELTS § 93 lõikest 1 ning KorS § 28 lõikest 1, teen

ettekirjutuse, millega kohustan Elektrilevi OÜ-d:

1. Töötama viivitamatult välja tegevuskava rikete likvideerimise töid teostavate

meeskondade ning juhtimiskeskuse ressursipuuduse leevendamiseks ning esitama selle

Konkurentsiametile hiljemalt 01.02.2024.

2. Informeerida viivitamatult Elektrilevi võrgu elektritarbijaid, et Elektrilevi OÜ-l puudub

võimekus madalpingerikkeid (osaliselt ka keskpingerikkeid) automaatselt tuvastada ja sellest,

et eeltoodud rikete puhul toimub katkestuse alguse fikseerimine ja katkestuse kõrvaldamise aja

arvestamine alates hetkest, kui Elektrilevi on sellest teada saanud.

3. Kriitiliselt üle vaatama hiljemalt 15.01.2024 tarbijate hulga, kellel katkestuste tõttu

vähendatakse võrgutasusid, võttes arvesse Harju maakonnas perioodil 07.10-08.10.2023 ja

07.10.2023 kogu Lääne maakonnas toimunud võrguühenduse katkestusi ning vastavalt sellele

vähendama võrgutasusid.

4. Töötama välja tegevuskava kriisiolukorras võrgukatkestuste likvideerimistöid

teostatavate ettevõtete meeskondade paremaks ja operatiivsemaks kaasamiseks piirkondade

üleselt ning esitama selle Konkurentsiametile hiljemalt 01.02.2024.

5. Töötama välja tegevuskava kõikide hooldusvajadusega liinikoridoride hooldustööde

teostamiseks ning esitama selle Konkurentsiametile hiljemalt 01.02.2024.

33 (33)

33 (33)

Ettekirjutuse vaidlustamine

Ettekirjutusega mittenõustumisel on Elektrilevi OÜ-l õigus 30 päeva jooksul käesoleva

ettekirjutuse teatavaks tegemisest arvates esitada vaie Konkurentsiametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Sunniraha hoiatus ja ettekirjutuse mittetäitmine

Käesoleva ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral kohaldatakse Elektrilevi

OÜ suhtes asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lõike 1 ning KorS § 28 lõike 2

alusel sunniraha 1300 eurot.

Sunniraha võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada

(ATSS § 2 lõige 2). Kui Elektrilevi OÜ jätab käesoleva ettekirjutuse täitmata, edastatakse see

täitemenetluse algatamiseks ja sunniraha väljamõistmiseks kohtutäiturile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor