Riigihanke „Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade edasi arendus, viitenumbriga 301755“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

1

TÖÖVÕTULEPING nr ……..

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,

Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel

digimajanduse osakonnajuhataja … (edaspidi tellija),

ja

…, registrikood, asukoht ……, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ……… (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad töö teostamiseks hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene

teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem

dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on „Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade edasi arendus“ (edaspidi töö),

mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele.

Täpsemad töö teostamise tingimused on toodud lepingu lisas 1 tehniline kirjeldus.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud lihthankemenetlusega riigihanke „Eesti.ee ettevõtja vaate

töösuhte teemade edasi arendus“ (viitenumber 301755) tulemusena ning vastavalt riigihanke

alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle etappide

kaupa vastavalt tehniline kirjelduse punktile 3.3 järgmistel tähtaegadel:

2.3.1. Töövõtja annab tellijale I etapi tulemi (sh vahearuanne ja muu koostatud dokumentatsiooni) üle

pärast selle teostamist pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal, mis on 2 kuu

jooksul pärast lepingu sõlmimist.

2.3.2. Töövõtja annab tellijale II etapi tulemi (sh lõpparuanne, eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõte,

slaidid ja muu koostatud dokumentatsioon ning prototüübid (sh kõik töö raames koostatud

prototüübi failid, näiteks css, html, disaini failid jne) 3 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot, millele

lisandub/ei lisandu käibemaks. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde

vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt:

3.1.1. I etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust;

3.1.2. II etapi tööde eest 60% punktis 3.1. nimetatud tasust.

3.2. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.

3.3. Arvele märgitakse lepingu 15-kohaline number riigihangete registrist ja lepingus nimetatud

tellija volitatud esindaja.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Andra Aedma, telefon +372 58851059, e-post [email protected] või teda

asendav isik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

2

üleandmisel on … , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud:

5.1.1.Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris);

5.1.2.Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris).

5.1.3.Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated.

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Juhul, kui leping sisaldab ärisaladusega kaetud osasid

või lisasid (nt pakkumus), siis lisandub järgmine lauseosa: „välja arvatud osades, mis on

märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.“

6.3. Lepingut rahastatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) taaste- ja vastupidavusrahastuse (edaspidi

RRF) eelarvest. RFF rahastuse kasutamisel on Töövõtja kohustatud täitma sellekohast nõuetele

vastavat viitamist, mille täpsemad juhised annab Tellija Töövõtjale töö käigus.

6.3.1. Lepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö on tähistatud vastavalt Vabariigi

Valitsuse määrusele 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja

toetuse andmise üldtingimused1“.

Tellija Töövõtja

(allkirjastatakse digitaalselt) (allkirjastatakse digitaalselt)

3

Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja /……/vahel sõlmitud

Lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/

poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et

Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö

alljärgnevalt:

1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik,

maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks,

millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/

(summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.

Töövõtja Tellija

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Riigihanke „Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade edasi arendus“ (viitenumber 301755)

hindamismetoodika kirjeldus

1. Hindamiskriteeriumid

1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%)

Maksimaalsed väärtuspunktid (30) omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud

käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse RHR-

is toodud valemi järgi.

1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 70%)

Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama analüüsi eesmärgist, projektiplaani ja

ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, meeskonna

tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele

skaalale:

1.2.1. Hindamiskomisjon annab maksimaalselt 70 väärtuspunkti – 70 punkti, kui:

A - Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja

ülesandepüstituse.

B - Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses,

omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti

läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks, mille mahuhinnangud on realistlikud, arvestades

planeeritud tulemi mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku

projektiplaani kirjeldusega töö teostamiseks vajalike tööde kaupa, mis võimaldab

realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt.

Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused

tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida.

C - Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult hanke alusdokumentides nõutud tulemi

saavutamise protsessi, sh koostööd Töövõtja ja Tellija vahel ning omavahelist

kommunikatsiooni.

D - Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt,

kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse

analüüsi eesmärgi saavutamiseks.

E - Pakkumuses on selgelt kirjeldatud analüüsi projekti- ja kvaliteedijuhtimise

põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul.

F - Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, struktureeritult ja põhjendatult.

Riskianalüüs on põhjalik ja läbimõeldud, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja

esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud

maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö

teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise töö kvaliteetseks

teostamiseks.

G – Pakkuja on hankija hinnangul projektiplaanis eraldi selgelt välja toonud lisandväärtust

loovaid täiendavaid tegevusi (vähemalt 2), sh koos kirjeldusega tegevuse sisust ja

selgitusega, milles väljendub nende tegevuste lisandväärtus.

1.2.2. Hindamiskomisjon annab 60 väärtuspunkti – 60 punkti antakse, kui pakkuja ei ole hankija

hinnangul pakkunud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti G), kuid on täitnud 1.2.1. väljatoodud

kirjeldustes punktid A-F või juhul kui pakkuja on hankija hinnangul välja toonud

lisandväärtuse (vt 1.2.1. punkti G), kuid esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-

F 1 puudus või ebaselgus.

1.2.3. Hindamiskomisjon annab 50 väärtuspunkti – 50 punkti antakse, kui pakkuja on aru saanud

hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatu on arusaadav, realistlik ning vastab

hanke eesmärkidele ja tulemi saavutamiseks vajalikud tegevused on suures osas kooskõlas

hanke tehnilise kirjeldusega ning ajakavaga. Töö teostamise projektiplaanis või ajakavas

esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-F 2-3 puudust ja/või ebaselgust. Sellisel

juhul pakkumuses esitatud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti G) hindamisel arvesse ei võeta.

1.2.4. Hindamiskomisjon annab 30 väärtuspunkti – 30 punkti antakse, kui pakkuja on aru saanud

hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja

tulemi saavutamiseks vajalikud tegevused on osaliselt kooskõlas hanke tehnilise

kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Töö teostamise projektiplaanis või ajakavas esineb

punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-F 4-5 puudust ja/või ebaselgust. Sellisel juhul

pakkumuses esitatud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti G) hindamisel arvesse ei võeta.

1.2.5. Hindamiskomisjon annab 10 väärtuspunkti – 10 punkti antakse, kui töö teostamise

projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-F 6 või enam

puudust ja/või ebaselgust Pakkumus on vaid aimatavas seoses hanke alusdokumendi

kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud,

sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus

täidaks seatud eesmärke. Sellisel juhul pakkumuses esitatud lisandväärtust (vt 1.2.1.

punkti G) hindamisel arvesse ei võeta.

2. Eduka pakkuja valik

2.1. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab

punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses

küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

2.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on

suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

2.3. Juhul, kui edukas pakkumus saab punkti 1.2 „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest

hindamisel 10 väärtuspunkti, siis hankija ei tunnista pakkumust edukaks, vaid tunnistab

riigihanke omal algatusel kehtetuks.

2.4. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai

rohkem väärtuspunkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest (vt

p 1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise

teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete

registris.

1

Tehniline kirjeldus

Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade edasi arendus

Sisukord

1. Töö taustinfo ja eesmärk ............................................................................................................. 1

2. Töö tegevused ja oodatavad tulemid ........................................................................................... 2

3. Töö teostamist täpsustavad tingimused ....................................................................................... 4

1. Töö taustinfo ja eesmärk

1.1. Taustinfo

1.1.1. 2023ndal aastal viidi läbi töötajatega seotud toimingute ärisündmuse analüüs, mille eesmärk oli

koostada ühtne ja terviklik ülevaade riigis ettevõtjatele pakutavatest teenustest, mis abistavad

ettevõtjat töötajatega seotud toimingutes. Eesmärk oli luua tulevikulahendus, mis võimaldab

ettevõtjal leida töötajatega seotud teenuste koondinfo ja ligipääsu teenuskeskkondadele, ühest

kesksest aknast, eesti.ee ettevõtja vaatest, kus info ja teenuspakkumine on struktureeritud

vastavalt ettevõtte olukorrale ja töötajatega seotud toimingute ärisündmuse loogikale1.

Nimetatud lahendus on eesti.ee ettevõtja vaates kätte saadav autenditud vaates alates

11.09.20252.

1.1.2. Punktis 1.1.1. kirjeldatud analüüsi lahenduses on välja toodud kvalifikatsioonide vaheleht, mis

tänase seisuga eesti.ee ettevõtja vaatest kättesaadav ei ole. Täpsemalt on kirjeldatud

kutsekvalifikatsioone, kus kuvatakse infot ettevõtte töötajate olemasolevate kvalifikatsioonide

ja nende kehtivusaja kohta. Antud vahelehte arendatakse käesolevast analüüsist eraldiseisvalt.

1.1.3. 2025nda aasta aprillis valmis ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni analüüs3, milles antakse

muuhulgas tagasisidet ning soovitusi teenuste ja info kokku toomisel töösuhte teemal.

1.2. Töö eesmärk

1.2.1. Töö eesmärk on edasi arendada töötajatega seotud toimingute rakendust võttes arvesse ettevõtja

digivärava tulevikuvisiooni analüüsis välja pakutud töösuhte teemalisi ideid ning kogudes

ettevõtjate tagasisidet eesti.ee ettevõtja vaates asuva töötajatega seotud toimingute rakenduse

kohta. Lisaks peab töövõtja pakkuma välja lahenduse ja sobiva koha eesti.ee ettevõtja vaates,

kuhu edaspidi paigutada hetkel autenditud vaate vasakmenüüs e-teenuste all paiknevad töö

teemalised e-teenused.

1.2.2. Loodav lahendus peab arvestama praeguse olukorraga, varasemate asjakohaste analüüside

tulemuste ja kasutajate vajadustega (sh kasutajakeskne disain ja kasutajamugavus, ühekordse

andmeesituse printsiibi soodustamine).

1 Töötajatega seotud toimingute ärisündmuse analüüsi lõpparuanne.pdf 2 https://www.eesti.ee/ettevotja/et/syndmusteenused/tootajatega-seotud-toimingud#toosuhe 3 Ettevõtja digivärava visioonianalüüs. Lõpparuanne.

2

1.2.3. Töö põhieesmärgi saavutamiseks on vaja täita järgmised alameesmärgid, mis on seotud

konkreetsete tegevuste ja tulemitega:

a) töötajatega seotud toimingute rakenduse järgmiste põhjendatud jätkuarenduste

analüüsimine ning teostuse kirjeldamine ning hetkel vasakmenüüs paiknevate tööga seotud

e-teenuste ümber tõstmine;

b) prototüübi loomine;

c) jätkuarenduste juurutamise kava koostamine.

1.2.4. Alameesmärkide saavutamisel peab töövõtja lähtuma alameesmärgi sisust, alameesmärkide

juures välja toodud küsimustest ning muudest tehnilises kirjelduses tööle püstitatud nõuetest.

Konkreetne alameesmärgiga seotud küsimuste ring ning rõhuasetused võivad täpsustuda tööde

läbiviimise käigus. Töövõtja peab alameesmärkide täitmiseks oma parimast teadmisest lähtudes

teemat uurima ning leidma vastused ka kõigile eesmärgi saavutamisega seotud küsimustele, mis

tekivad töö käigus ja aitavad parimale lahendusele jõuda.

2. Töö tegevused ja oodatavad tulemid

2.1. Jätkuarenduste väljatöötamine (sh õigusanalüüs)

2.1.1 Töövõtja analüüsib ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni analüüsis välja pakutud töösuhte

teemalisi ideid ning teeb selle pinnalt põhjendatud ettepanekud jätkuarendusteks võttes arvesse

ka olemasolevat töötajatega seotud toimingute rakendust ning ettevõtte asutamise

sündmusteenust4.

2.1.2 Lisaks punktile 2.2.1. analüüsida võimalikke personaalseid teenuseid, millega saaks töötajatega

seotud toimingute rakendust täiendada, andes tööandjale lisandväärtust (nt kordusõppused,

õppepuhkused, elamisloa kehtivus, kohtutäituriga seotu jms).

2.1.3 Töövõtja küsib tagasisidet ja jätkuarenduse ettepanekuid olemasolevale töötajatega seotud

rakendusele ning valideerib punktis 2.2.1 ja 2.2.1. välja pakutud ideid vähemalt 12 ettevõtjaga

(sh erineva tegevusala ja töötajate arvuga).

2.1.4 Kui jätkuarendus on seotud kolmandate osapooltega (nt riigiasutused, kohalikud omavalitused),

tuleb ideede realiseerimise võimalikkuse hindamiseks ka neid kaasata.

2.1.5 Välja pakutud jätkuarendustele tuleb teha õigusanalüüs, mis peab vastama järgmistele

küsimustele:

2.1.5.1 Missuguste õigusaktidega sätestatud nõudeid on vaja tulevikulahenduse realiseerimisel

arvestada?

2.1.5.2 Kas ja milliseid õigusakte ning mis ulatuses on tulevikulahenduse realiseerimiseks vaja muuta

või luua?

2.1.6 Jätkuarenduste väljatöötamisel peab töövõtja mh analüüsima tulevikulahenduse taustinfot ja

nõudeid (sh funktsionaalseid, mittefunktsionaalseid ja kasutatavuse nõudeid), arhitektuuri,

andmemudelit ja andmete liikumist ning juurutamisega seotud nõudeid.

2.1.7 Töövõtja peab välja pakkuma lahenduse paigutamaks autenditud eesti.ee ettevõtja vaate

vasakmenüü töö teemalised e-teenused loogiliselt mujale ettevõtja vaate alla, kuna sellisel kujul

e-teenused on plaanis vasakmenüüst kaotada.

4 https://www.eesti.ee/syndmusteenused/et/ettevotte-asutamine-ja-haldamine

3

2.2 Prototüübi loomine

2.2.1. Välja pakutud jätkuarendustele tuginedes töötab töövõtja välja prototüübi. Prototüüp peab

ilmestama loodud teenuse kasutajakogemust ja sisaldama kõiki kasutajale olulisi elemente.

2.2.2. Prototüübi kasutatavus peab olema lõppkasutajatega testitud ning see peab olema kujundatud

lähtuvalt etteantud veebiraamistikest.

2.2.3. Töövõtja arvestab prototüübi loomisel järgnevaid nõudeid:

2.2.3.1. prototüüp peab olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav tellijale (edaspidi ka MKM)

vähemalt kaks aastat peale tööde vastuvõtmist;

2.2.3.2. prototüüp on kohandatud mobiili ja desktop vaate jaoks;

2.2.3.3. prototüübi loomisel ja disainimisel tuleb lähtuda eesti.ee ettevõtjale disainist, st kasutada riigis

hetkel kehtivat veebiraamistikku ja disainisüsteemi;

2.2.3.4. prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis kujul

on keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele nad keskkonnast

vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud seotud asutuste esindajate, tellija

ja lõppkasutajatega (ettevõtjatega);

2.2.3.5. lõppkasutajatega valideerimisel tuleb läbi viia testimine vähemalt 5 lõppkasutajaga ning

testimine dokumenteerida;

2.2.3.6. vastavalt vajadusele tuleb testimise tulemusel muudetud prototüüpi täiendavalt

lõppkasutajatega valideerida ning testimine dokumenteerida;

2.2.3.7. prototüüp on loodud viisil, mille kasutamisel ei tule tellijal (või kolmandal osapoolel) teha

selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle

kasutusõigust;

2.2.3.8. prototüüp peab olema loodud arvestades visioonianalüüsis ja muudes seotud projektis loodud

prototüüpide ja lahenduste ning eesti.ee toimimise loogikat;

2.2.3.9. prototüüp peab arvestama tulevikulahenduse väljatöötamise käigus selgunud õiguslikust

raamistikust tulenevaid nõudeid (nt andmekaitsega seoses);

2.2.3.10. prototüüp peab olema tehtud sellise täpsusega, et seda saaks edaspidi kasutada vastava IT

arenduse lähtealusena.

2.3. Jätkuarenduste juurutamise kava koostamine

2.3.1. Töövõtja koostab jätkuarenduste juurutamise kava, mis annab terviklikud ja praktilised suunised

lahenduse elluviimise toetamiseks.

2.3.2. Kavas kirjeldab töövõtja töid, mis on vajalikud arenduste praktiliseks realiseerimiseks eesti.ee

ettevõtjale keskkonnas (sh nende ajakava), ning annab sealjuures detailse ülevaate minimaalse

toimiva lahenduse (minimum viable product (MVP)) sisust ning realiseerimiseks vajalikest

tegevustest.

2.3.3. Juurutamise kava koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele kui ka kogub

vajalikke täiendavaid andmeid ja infot avalikest allikatest ning seotud asutuste esindajatelt.

2.3.4. Juurutamise kava peab muuhulgas andma vastused järgmistele küsimustele:

2.3.4.1. Juhul kui lahendust realiseerida etapiviisiliselt, siis mis oleks otstarbekas ning ettevõtjate jaoks

väärtust loov etappide järjekord ning sisu?

2.3.4.2. Mida peab lahenduse etapiviisilisel realiseerimisel silmas pidama?

2.3.4.3. Missugused arendustegevused on vajalikud tulemi realiseerimiseks?

2.3.4.4. Missugused muud tegevused on vajalikud tulemi realiseerimiseks?

2.3.4.5. Missugused tegevused on teiste eelduseks ja missugune on erinevate tegevuste optimaalne

järjekord?

2.3.4.6. Missuguseid osalisi peab tööde käigus kaasama?

4

2.3.4.7. Mis on erinevate osapoolte poolt läbiviidavate tööde (sh arendused, muud tööd) hinnanguline

töömaht?

2.3.4.8. Missuguseid ja kui suuri investeeringuid tuleb tulevikulahenduse realiseerimiseks

hinnanguliselt teha?

2.3.4.9. Milline on jätkuarenduste rahalise kokkuhoiu kasu hinnang ettevõtjatele (hinnang aasta

kohta)?

3. Töö teostamist täpsustavad tingimused

3.1. Vormi nõuded

3.1.1. Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. Dokumentatsioon peab olema

ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Töövõtja koostab kõik kirjalikud materjalid (v.a

ingliskeelne lühikokkuvõte) eesti keeles. Töövõtja tagab koostatud teksti nii keelelise kui ka

vormilise korrektsuse ning hea keelekasutuse.

3.1.2. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja

esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu

suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema

kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

3.1.3. Tellija tagab kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide

haldamiseks ning tööde teostamiseks ühised projektikeskkonnad (nt Sharepoint

projektikeskkond).

3.1.4. Töövõtja haldab ja sisustab projektikeskkondi nii, et see võimaldab tellijal ja seotud osapooltel

olla kursis ning jälgida tööga seotud dokumentatsiooni ja ajakava.

3.1.5. Töövõtja edastab kord nädalas (reedeti, kui ei lepita kokku mõnda teist tööpäeva) tellijale

kokkuvõtliku memo hankelepingu raames nädala jooksul tehtud töödest ning järgmise nädala

tööplaanist.

3.1.6. Töövõtja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning

edastab protokolli kolme tööpäeva jooksul tellijale.

3.1.7. Töövõtja esitab tellijale projekti keskel projekti vahearuande I etapi lõppedes ja II etapi lõppedes

koondaruande projekti üldise lõpptulemusega. Lõpptulemus tuleb saavutada koondaruandega.

Kui analüüsi käigus selgub, et vahearuandeks analüüsitud osasid tuleb täiendada peale

vahearuande üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia koondaruandesse.

Projekti lõppedes esitab töövõtja kogu projekti dokumentatsiooni tellijale.

3.1.8. Töövõtja vormistab koondaruandest eesti- ja inglisekeelse laiemale avalikkusele suunatud

lühikokkuvõte (kuni 2 lk).

3.2. Töökorraldus

3.2.1. Töö teostamisel tagab töövõtja ülesannete tähtaegse ja kvaliteetse täitmise vastavalt

hankelepingus sätestatud tingimustele. Töövõtja tagab töö teostamiseks ja selle tulemite

saavutamiseks vajaliku projektimeeskonna koosseisu. Töövõtja ülesanne on töö teostamise ja

selle tulemite kvaliteedi tagamiseks võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja

rakendamine.

3.2.2. Tellija määrab MKMi projekti juhtrühma liikmed. MKMi projekti juhtrühm jälgib hankelepingu

tähtajalist täitmist, vaatab üle hankelepingu etappide tulemid.

3.2.3. Töövõtja loob vajadusel tööde teostamise eesmärgil projektirühmad.

3.2.4. Avakohtumise kutsub kokku töövõtja. Avakohtumine toimub eelistatult tellija ruumides ning

esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist (nädala jooksul lepingu sõlmimisest). MKMi

projekti juhtrühma koosolekud toimuvad MKMi ruumides, juhul kui töövõtjaga teisiti kokku ei

5

lepita. Kui füüsilised kohtumised ei ole võimalikud või mõistlikud, korraldatakse kohtumised

kokkuleppel veebi vahendusel.

3.2.5. Töökoosolekud MKMi projekti juhtrühmaga toimuvad eeldatavalt kord kuus vastavalt

vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tööde vastuvõtmist.

3.2.6. Töövõtja projektijuht korraldab MKMi projekti juhtrühma ja (vajadusel) loodud

projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja

vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna tellija projektijuhiga, juhib koosolekuid,

korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise.

3.2.7. Koosolekute korraldamisel organiseerib töövõtja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja

kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Töövõtja organiseerib koosolekute

ruumid, juhul kui koosolek ei toimu MKMi ruumides.

3.2.8. Tellijal on õigus nõuda vajadusel töökoosoleku kokkukutsumist.

3.2.9. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise,

kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest.

3.2.10. Teadete edastamine ning tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule.

3.3. Projekti tulemite vastuvõtmine ning aja- ja tegevuskava

3.3.1. Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. I etapi töö tulemusel peab

valmima vähemalt punktis 2.1 nimetatu. Ülejäänud töö (vt punkte 2.2–2.3) jaotusel kahe etapi

vahel lähtutakse pakkumuses kirjeldatust. Etappide alusel toimub ka I etapi ja II etapi tulemite

eest tasumine.

3.3.2. Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud projektiplaani ja ajakava täpsustada eelkõige,

kui see on vajalik nt ajalises graafikus esinevate vastuolude või puuduste kõrvaldamiseks (nt

kui prognoositud (meeskonnaliikmete) töömahud on ebaproportsionaalsed, töölõigud on

ebaloogilises järjestuses, lepingu sõlmimise viibimise tõttu (sh riigihankega seotud vaidlustus-

ja kohtumenetlustest tingitud) on kavas ajalisi nihkeid jms). Projektiplaani ja ajakava on lubatud

pikendada perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Töövõtja esitab projektiplaanis või

ajakava muutmiseks tellijale enne avakoosolekut ettepaneku, milles näitab ära muutmise

põhjendused ja selgitused. Vajadusel pooled arutavad esitatud ettepanekut avakoosolekul ning

5 tööpäeva jooksul peale avakohtumist esitab töövõtja tellijale lõpliku täpsustatud projektiplaani

koos ajakavaga. Hankelepingus sätestatud tööde lõpptähtaega ei ole võimalik muuta.

3.3.3. Tööde üleandmise tähtajad on sätestatud hankelepingu punktis 2.3.

3.4. Alusmaterjalid

3.4.1. Töö teostamisel tuleb lähtuda järgmistest analüüsi ja strateegia dokumentidest ning muudest

tellija poolt üle antavatest materjalidest:

a) „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“5;

b) „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“6;

c) „Sündmusteenuste analüüs“7;

d) „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“8;

5

https://365mkm.sharepoint.com/:f:/s/ERI/eesti_ee_ettev%C3%B5tjale/Ehya3iNA_6NFjf1mCQcQg7wBPAWD

CTrhBKHdvir8xHpt4g?e=sz30bi 6 Aruanne ja liidestamisjuhendid: https://www.ria.ee/amet-uudised-ja-kontakt/rahvusvaheline-

koostoo/struktuuritoetust-saanud-projektid#riigiportaal 7 https://pilv.mkm.ee/s/CuhCINW3wIGlhLM 8 https://pilv.mkm.ee/s/CuhCINW3wIGlhLM

6

e) koosvõime raamistik9;

f) iseteeninduskeskkondade raamistik10;

g) kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistik11;

h) Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused12;

i) Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi arhitektuur)13;

j) Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis14;

k) Ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni analüüs15;

l) Töötajatega seotud toimingute ärianalüüs16;

m) Ettevõtte alustamise infoteenuse ärianalüüs17.

3.4.2. Arendusettepanekute tegemisel tuleb lähtuda Eestis olemasolevast X-tee

andmevahetusplatvormist ning olemasolevatest riigi andmekogudest.

9 Koosvõime raamistik on uuendamisel, vana versioon on kättesaadav aadressil

https://abi.ria.ee/riha/files/4620393/4620534/1/1588165199683/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf 10 https://digiriik.eesti.ee/juhend/iseteeninduskeskkonna-raamistik 11 https://digiriik.eesti.ee/juhend/kasutatavuse-moodikute-susteem-avaliku-sektori-tarkvarasusteemidele 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007?leiaKehtiv 13 Materjal pole kinnitatud strateegiadokument, loodud tekitamaks rahvusvahelist arutelu digiriigi

transformatsiooni teemal https://docs.google.com/document/d/1UJ-

5wi9wavWzA2n4LhsbONJqdxjUSIgMxKJNaZZslas/edit 14 https://www.kratid.ee/burokratt 15 https://www.mkm.ee/ettevotete-sundmusteenused - ettevotja-digivarava 16 https://www.mkm.ee/ettevotete-sundmusteenused#tootajatega-seotud-t 17 https://www.mkm.ee/ettevotete-sundmusteenused#ettevotte-alustamise

VASTAVUSTINGIMUSED

Viitenumber: 301755

Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Hange: Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade edasi arendus

TÖÖ TEOSTAMISE PROJEKTIPLAAN JA AJAKAVA

Pakkuja esitab projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga

näitlikustatult, mis peab lähtuma tehnilisest kirjeldusest ja sisaldama muuhulgas vähemalt järgmist:

1) teostatava töö kirjeldust ja arusaama hanke eesmärgist;

2) eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi;

3) hankelepingu tingimustele vastava tulemini viivat protsessi, sh koostööd Tellijaga;

4) tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja Tellija rolli ning tegevuste lõikes tuleb välja tuua

töömaht tundides;

5) ülevaadet meeskonnast ning meeskonna tööjaotusest ja koormusest (tundides);

6) töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa, sh

sisaldades varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja

meeskonna puhkustega jms ning tööd peavad olema jaotatud Tellijale üleandmiseks kahte

etappi;

7) projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtete kirjeldusi;

8) riskide haldamise meetmete kirjeldust.

Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt

hindamismetoodika kirjeldusele.

Nõuded ettevõtjale:

Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (Vabas vormis dokument)

MEESKONNA KOMPETENTS

Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond, mille

koosseisu kuuluvad projektijuht/ärianalüütik; infosüsteemi analüütik; teenusedisainer/kasutatavuse

ekspert.

Täpsemad nõuded meeskonnale on toodud dokumendis "Meeskonnaliikmete kompetents".

Pakkuja esitab meeskonnaliikmete kompetentsi tõendavad andmed ehk meeskonnaliikmete CV-d.

Küsimused ettevõtjale:

1) Pakkuja esitab projektijuht/ärianalüütik kompetentsi tõendavad andmed (CV) (Vabas vormis

dokument)

2) Pakkuja esitab infosüsteemi analüütik kompetentsi tõendavad andmed (CV) (Vabas vormis

dokument)

3) Pakkuja esitab teenusedisainer/kasutatavuse eksperdi kompetentsi tõendavad andmed (CV)

(Vabas vormis dokument)

PAKKUMUSE ESITAMINE

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste

ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides

sätestatud tingimustele?

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI

Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute

tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale:

1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele

ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega

"Jah/Ei")

ÄRISALADUS

Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist

ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse

kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:

1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;

2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise

kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;

3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise

kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).

Küsimused ettevõtjale:

1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või

märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust (suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)).

ETTEVÕTTE VOLITATUD ISIKUD

Kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95 lg 1 p 1-3) teostamiseks peab pakkuja esitama ettevõtja muud

isikud, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida ning kes

ei ole hankijale nähtavad äriregistrist.

Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama ettevõtte volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukoodi(d) või

kinnituse, et selliseid isikud puuduvad.

Küsimused ettevõtjale:

Pakkuja esitab kontrolli teostamiseks ettevõtte volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukood(id) või kinnituse,

et ettevõttel sellised isikud puuduvad.

Riigihanke „Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade edasi arendus“ (viitenumber 301755)

Vastavustingimuse lisa

Meeskonnaliikmete kompetents

1. Üldised nõuded meeskonnale

1.1. Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond,

mille koosseisu kuuluvad vähemalt:

1.1.1. ärianalüütik/projektijuht;

1.1.2. infosüsteemi analüütik;

1.1.3. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert;

1.2. Meeskonnaliikmete tööülesanded ja tingimused:

1.2.1. Ärianalüütik/projektijuht – ärianalüütiku rollis analüüsib ta, missugused on ärilised

vajadused töö käigus väljatöötatavate lahenduste taga ning lahenduste toimimiseks

vajalikud ärilised protsessid. Ta töötab välja vastavalt tellimusele uued vajalikud tooted,

teenused ja/või lahendused või olemasolevate täiendusvajadused. Ta loob seosed teenuste,

nendega seotud kanalite, registrite ja IT arhitektuuri vahel, visandab ideid. Projektijuhi

rollis jälgib ta projektiplaani (sh ajakava), juhib projektimeeskonna igapäevatööd.

Planeerib tööde üleandmise tellijale ning veendub enne üleandmist nende vastavuses

tellija soovidele, samuti koostab ja esitab tellijale töö riigihanke alusdokumentides

väljatoodud aruandluse ning korraldab infovahetuse ja juhib projektimeeskonna sh

juhtrühma koosolekuid. Lisaks korraldab tööde üleandmise ja arveldamise.

Ärianalüütik/projektijuht peab vastama järgmistele tingimustele:

1.2.1.1 Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete

registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud ärianalüütiku või

ärianalüütiku/projektijuhi rollis vähemalt 2 hankeeseme projektiga sarnases

projektis, mille sisuks oli teenusedisaini põhimõtteid järgiv ärianalüüs, millest

vähemalt üks projekt peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning

teine kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks ja mille üheks

esemeks oli ärianalüüs koos prototüübi või piloodi loomisega.

1.2.1.2 Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete

registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud projektijuhi või

ärianalüütik/projektijuhi rollis vähemalt 1 hankeeseme projektiga sarnases

projektis, mille sisuks oli teenusedisaini põhimõtteid järgiv ärianalüüs, mis peab

olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning mille üheks esemeks on

ärianalüüs koos prototüübi või piloodi loomisega.

1.2.2 Infosüsteemi analüütik - analüüsib tellija soove ja vajadusi seoses

tarkvaralahendusega, formuleerib nõuded süsteemile ja koostab tehnilise

dokumentatsiooni. Infosüsteemi analüütik peab vastama järgmistele tingimustele:

1.2.2.1 Vähemalt 2-aastase töökogemusega infosüsteemi analüütik, kes peab olema

hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva

viimase 60 kuu jooksul osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt 3

hankeeseme projektiga sarnases projektis, mille sisuks oli teenusedisaini

põhimõtteid järgiv ärianalüüs, millest vähemalt üks peab olema pakkumise

esitamise hetkeks lõppenud ning teised kaks kestnud vähemalt 2 kuud pakkumise

esitamise hetkeks ja mille üheks esemeks oli ärianalüüs koos prototüübi või

piloodi loomisega.

1.2.3 Teenusedisainer/kasutatavuse ekspert - teenusedisainer/kasutatavuse ekspert

rakendab töö eesmärkide täitmiseks kasutajakeskse teenusedisaini põhimõtteid ning

võtteid, loob infosüsteemi kasutajaliidese ja/või veebilehe disaini ja/või

kasutajateekonna töö raames väljatöötatud lahendusele. Ekspert püüab välja selgitada,

mida kasutaja tegelikult vajab, sh kasutaja jaoks parima lahenduse. Selle

saavutamiseks ta analüüsib, milliseid probleeme võib uut väljatöötatavat lahendust

kasutades tekkida ja milline lahendus oleks kasutajasõbralikum. Osaleb loodavate

lahenduste testimises. Teenusedisainer/kasutatavuse ekspert peab vastama järgmistele

tingimustele:

1.2.3.1 vähemalt 2-aastase töökogemusega teenusedisainer/ kasutatavuse ekspert, kes

peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete

registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud teenusedisaineri/kasutatavuse

eksperdi rollis vähemalt 3hankeeseme projektiga sarnases projektis, mille sisuks

oli teenusedisaini põhimõtteid järgiv ärianalüüs, millest vähemalt üks peab olema

pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teised kaks kestnud vähemalt 2 kuud

pakkumise esitamise hetkeks ja mille sisuks oli muuhulgas infosüsteemi

kasutajaliidese või veebilehe disaini või kasutajateekonna loomine.

1.3 Meeskond peab koosnema vähemalt kolmest (3) liikmest. Üks projekti meeskonnaliige võib

samaaegselt täita kuni kahte rolli eeldusel, et meeskonnaliikmel on olemas nõutud kompetentsid.

Ärianalüütikul/projektijuhil punktis 1.1.1. ei ole lubatud täita infosüsteemi analüütiku rolli punktis

1.1.2. ning teenusedisainer/kasutatavuse eksperdi rolli punkti 1.1.3 ja vastupidi. Rollidesse 1.1.2.

- 1.1.3. võib esitada kuni kaks isikut tingimusel, et isikud vastavad punktides 1.2.2 ja 1.2.3

(vastavale rollile) esitatud nõuetele.

1.4 Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise projektiplaanis ja ajakavas.

1.5 Lisaks eelnevalt nimetatud rollidele on pakkujal õigus meeskonda kaasata täiendavates rollides

isikuid (nt assistent vms), kuid nende isikute töö eest vastutavad võtmerollides välja toodud isikud

ja pakkuja. Nende meeskonna liikmete osas nõutele vastavust ei kontrollita.

1.6 Kui tehakse ühispakkumus, siis meeskonna kompetentsid peavad tulema pakkujate peale kokku.

Puuduolevad kompetentsid võib pakkuja ka allhanke raames hankida.

1.7 Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hankelepingu kestel kaasatavad isikud vastavad

käesolevas alusdokumendis sätestatud nõuetele ja on andnud nõusoleku töö teostamisel vastavas

rollis osalema.

1.8 Punktis 1.1. nimetatud meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete lisamine pärast

hankelepingu sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel,

et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega (nõutavat

kompetentsi kontrollitakse meeskonnaliikme vahetamise hetke seisuga, mitte hanketeate

avaldamise seisuga). Tellijal on õigus keelduda täiendavate meeskonnaliikmete lisamisest.

2 Meeskonnaliikmete CV nõuded

2.2 Pakkumuses esitatud CV-s peab nähtuma kõikide hankija seatud nõuete täitmine, hankija

kontrollib nõude täitmist esitatud andmete alusel. CV peab olema esitatud eesti keeles. Meeskonna

vastavaks tunnistamise eelduseks on, et kõik CV esitatud nõuded ja kompetentsid on

meeskonnaliikmete poolt kaetud.

2.3 Juhul, kui teavet varasema töökogemuse ja kogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse esitatud,

lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud ammendavad andmed,

st vastav kogemus spetsialistil puudub.

2.4 Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega töösuhtes või tellija heaks

töötamisega projektis. Kui tingimuses ei ole nõutud töökogemust projektis, võib viidata ka

töökogemuse omandamisele töösuhtes. Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud kogemus ei

ole arvesse võetav. Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena tegutsemist, v.a kui selle

perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on tellijaks kolmas isik.

2.5 Töökogemuse andmed tuleb esitada vähemalt kalendrikuude kestuse alusel, näitamaks ära nõutud

kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis X kestusega 12.2020 – 01.2022).

2.6 „Projekt“ peab olema teostatud kolmanda isiku ehk pakkujast eraldiseisva välise tellija jaoks ning

hankija ei käsitle selle dokumendi tähenduses „projektina“ tööandja enda tarbeks või majasisese

tellimuse alusel teostatud töid. Selliseid töid aktsepteerib hankija töökogemusena, kui tingimuses

ei ole nõutud projektile viitamist.

2.7.1 Projektide andmete esitamisel tuleb iga projekti kohta esitada vähemalt: projekti nimi ja

lühikirjeldus, projekti algus- ja lõppaeg kalendrikuu täpsusega, projekti tellinud asutus ja

tellija kontaktisik, meeskonnaliikme tööülesanded antud projektis ning riigihanke korral

märkida riigihanke number.

2.7.2 Samaaegselt väldanud projektide alusel omandatud töökogemust ei summeerita. Pakkuja

ei pea esitama üht katkematut projekti, st 12 kuud võib olla kombineeritud erinevate

projektide vahel.

2.7.3 Viidatud lõppenud projektid peavad olema hanke algamise ajaks nõutud mahus/

kompetentsi osas täidetud ja tellija poolt vastu võetud.

2.7.4 Hankijal on õigus pöörduda projekti tellija poole esitatud andmete kontrollimiseks.

2.7.5 Hankija ei aktsepteeri tingimuste täitmiseks „konfidentsiaalseid“ projekte, mille osas

pakkujal ei ole võimalik esitada projekti andmeid tingimuses nõutu kohta ja mille osas ei

ole võimalik kolmandal isikul tellijana anda kinnitust projekti nõuetekohase täitmise kohta.

2.7.6 Iga loetelus toodud projekt eraldi ei pea sisaldama andmeid kopeerituna, piisab viitest

varasemalt samas dokumendis esitatud projekti informatsioonile.

2.7 Hankija kontrollib esitatud andmeid pakkumuses esitatud ning hankijale avalikes andmekogudes

kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete

põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel vajadusel esitama täiendavad

selgitused, andmed või dokumendid/dokumentide koopia(d). Hankijal on õigus andmete

kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole.

2.8 Hankijal on õigus küsida meeskonnaliikme sünniaega, et tuvastada hiljem isikusamasus ning

välistamaks nimekaimude segi ajamist.

2.9 Kui see on objektiivselt võimalik, tuleb lugeda tingimusi täiendatuks märkega "või samaväärne".

Samaväärsuse tõendamise kohustus lasub pakkujal, kes sellele tugineda soovib. Tõendid

samaväärsuse kohta peavad olema esitatud pakkumuse koosseisus.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kantsleri käskkirja „Riigihanke „Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade edasi arendus“ korraldamine ja

hankekomisjoni nimetamine“ lisa

Lihthankemenetlusega riigihanke „Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade edasi arendus“

(viitenumber 301755) alusdokumendid (üldosa)

1. Üldandmed

1.1 Hankija määrab lihthankemenetlusega riigihanke viitenr 301755 „Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade

edasi arendus“ (edaspidi riigihange) alusdokumentides (edaspidi RHAD) lihthankemenetluse korra.

1.2 RHAD-i loetakse hanketeadet, käesolevat RHAD üldosa, kõiki riigihangete registris (edaspidi eRHR)

avaldatud käesoleva riigihankega seotud andmeid ja dokumente ning RHADi sisu kohta hankija poolt eRHR-

i vahendusel ettevõtjatele antud selgitusi, mis kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse

pakkumuse koostamiseks.

1.3 Iga viidet, mille hankija teeb RHADis mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele

tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või

sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb RHADis ostuallikale, protsessile, kaubamärgile,

patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või

sellega samaväärne“.

1.4 Hankes osalemiseks, sh pakkumuse esitamiseks, teavituste saamiseks ja küsimuste esitamiseks läbi eRHRi

teabevahetuse lehe peavad hankes osalejad hankijale avaldama oma kontaktandmed, registreerudes hanke

juurde eRHRis. Hankija ei anna nõu eRHRi kasutamisega seotud küsimustes.

1.5 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad (sh pakkujad, kelle näitajatele pakkuja tugineb), kelle elu- või

asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis

või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.

1.6 Hankija ei avalikusta pakkujatelt saadud informatsiooni, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

1.7 Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad hankelepingu, mille projekt on toodud

RHADis.

1.8 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu 3

tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. Juhul kui pakkuja ei edasta allkirjastatud lepingut hankijale

3 tööpäeva jooksul, on õigus hankijal jätkata hankemenetlust RHS § -is 119 sätestatud korras.

2. Nõuded pakkumusele

2.1 Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt RHRi etteantud struktuuri kohaselt eesti keeles.

2.2 Pakkumus peab vastama RHADis sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema

vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad

hankijal kontrollida nende vastavust RHADis toodud tingimustele.

2.3 Riigihankele esitatud pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt RHADile

ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Negatiivse

väärtusega maksumusi ei ole lubatud esitada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks

ning tagasi lükata. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee

täiendavaid makseid.

2.4 Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste

esitamise tähtpäevast vähemalt kuni RHADis määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja

lõppemiseni.

2.5 Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt.

2.6 Juhul, kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele

teise ettevõtja vahendite alusel, esitab pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad

solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. Tuginemisel

teise isiku vahenditele peab esitama hankepassi ka isiku osas, kelle vahenditele tuginetakse.

2.7 Taaste ja vastupidavuskava vahendite kasutamisel tuleb edukal pakkujal esitada pärast hankelepingu sõlmimist

eRHR-s lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate kohta järgmine info:

alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood, alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa

(Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005?leiaKehtiv) ja

garanteerib, et eduka pakkuja ning alltöövõtjate tegelikud kasusaajad on kantud äriregistrisse.

2.7.1 Kui edukas pakkuja või alltöövõtja on registreeritud välisriigis, esitab edukas pakkuja hankelepingu

sõlmimise järgselt hankijale viivitamatult omanike ja tegelike kasusaajate nimed, isiku-või registrikoodid,

isikukoodi puudumisel sünniajad ning alltöövõtulepingu kuupäeva, numbri ja summa.

3. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

3.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu

sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul, kui hankemenetluse toimumise ajal on

hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks

hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste

tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse.

3.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud

vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

3.2.1 kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;

3.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu

sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

3.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka

õiguspäraselt lõpule viia.

4. Pakkumuste vastavuse kontrollimine

4.1 Hankija kontrollib pakkumuste vastavust RHADis esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud

pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel

juhul kontrollib hankija kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vaid edukal pakkujal (nn

pöördmenetlus RHS § 52 lg 3 alusel).

4.2 Pakkumuste vastavuse kontrollimine toimub vastavalt RHS §-ides 114-119 sätestatule.

5. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine

5.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija moodustatud hankekomisjon vastavalt hindamismetoodika

kirjelduses toodule 100-väärtuspunkti süsteemis.

5.2 Hankija tunnistab edukaks vastavaks tunnistatud pakkumuse, mis on osutunud hankija poolt seatud

hindamiskriteeriumide suhtes majanduslikult soodsaimaks.

6. Eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimine

6.1 Hankija kontrollib hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni vastavust riigihankes esitatud

tingimustele lähtudes vastavatest RHS sätetest, sh § 52 lg 3, § 95 lg 1 punkti 1-5, lg- 6 ja §-s 96, 97, 98, 101,

103 ja 104 alusel. Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt RHS § 96 lg 2 nimetatud

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist.

6.2 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS § 95 lg 1 p 5

sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kus Eesti hankijal oleks võimalik

kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud ettevõtjaid nimeliselt, on hankijal õigus nõuda

pakkujalt vähemalt järgmiste tõendite esitamist:

6.2.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub isiku kodakondsus;

6.2.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa äriregistrist või muult pädevalt

asutuselt.

6.3 Pärast edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

puudumise ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrollimist teeb hankija otsuse eduka

pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.

6.4 Ühispakkujate kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse punktis 6. sätestatut iga ühispakkuja suhtes.

KÄSKKIRI

30.10.2025 nr 78

Riigihanke „Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte

teemade edasi arendus, viitenumbriga

301755“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku

nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Korraldada lihthankemenetlusega riigihange „Eesti.ee ettevõtja vaate töösuhte teemade edasi

arendus“ CPV 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“.

2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (RHAD) (lisatud).

3. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ja hankekomisjoni esimeheks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava

projektijuhi Andra Aedma.

4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas eduka

pakkuja kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, esitatud pakkumuste

vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks

järgmises koosseisus:

4.1. Anneli Sander – digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava projektijuht;

4.2. Mirjam Kolga – digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava projektijuht.

Otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse

Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses

sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler