EAPK - Abipolitseiniku seaduse eelnõu arvamus

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

Igor Taro Teie: 23.09.2025 nr 1-6/3254-1 Siseministeerium Meie: 31.10.2025 Abipolitseiniku seaduse eelnõu arvamus

Ausatud härra Taro

Eesti Abipolitseinike Kogu (EAPK) tänab võimaluse eest anda oma sisend abipolitseiniku

seaduse eelnõule. Arvamuse koondamiseks kohtusime kõikide prefektuuride

abipolitseinikega, kokku osales kolmes töörühmas üle 100 abipolitseiniku. Töögruppide

arutelu ja selle analüüsi tulemusena esitame järgmised tähelepanekud ja ettepanekud.

1. Üleminekusätted: Abipolitseinike varasemaid kogemusi ja õpinguid tuleb

individuaalselt arvesse võtta, et üleminek uuele koolitussüsteemile toimuks õiglaselt

ning läbipaistvalt. Üleminekusätted peavad olema üheselt ja selgelt mõistetavad

kõigile abipolitseinikele, võimaldades üleminekuks vajalike koolitusmahtude

adekvaatset arvestamist nii Politsei- ja Piirivalveametis kui ka abipolitseinikel endil.

2. Koolituste sisu ja korraldus: Koolituste maht ja õpiväljundid peaksid olema juba

kooskõlastuse ajal välja toodud, sest ilma nendeta on raske hinnata seaduses

väljatoodud koolitusmahtude sobivust. Teeme ettepaneku mitte sätestada täpset

koolituste tundide arvu seaduses ning sätestada need rakendusaktides.

Abipolitseinikud rõhutasid kohtumistel korduvalt vajadust tulevikus koolitusi

planeerida tänasest paindlikumalt, et arvestataks vabatahtlike ajalisi võimalusi.

3. Vastutuse ja distsiplinaarvastutuse põhimõtted: Eelnõu § 47 lg 3 – palume

arvestada, et abipolitseinik ei saa tasu politsei tegevuses osalemise eest ning

ebaproportsionaalne oleks nõuda tahtmatult tekkinud kahju hüvitamist samas ulatuses

kutseliste politseiametnikega. Distsiplinaarvastutus ja varalise kahju hüvitamine

peavad olema proportsionaalsed vabatahtlike tasuta töötamise rolliga.

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

4. Kulude hüvitamine: Seaduses tuleb selgemalt reguleerida, milliseid kulusid ja mis

mahus vabatahtlikele hüvitatakse (nt tervisetõendid), et vabatahtlikud ei peaks kandma

põhjendamatuid kulusid.

5. Terminoloogia: mõnes kohas kasutatakse väljendit "abipolitseinikuks nimetamine",

teistes aga kirjeldatakse isikule "abipolitseinikule staatuse" andmist. Abipolitseiniku

tegevuse eeskirja § 7 lg 2 punktides 1 ja 2 kasutatakse sõna abipolitseiametnik, kuid

korrektne oleks abipolitseinik.

6. Eelnõu § 4 sätestab abipolitseinike pädevused, nende hulgas objektivalves. Teeme

ettepaneku lisaks objektivalvele lisada abipolitseinikele pädevus abistada politseid ka

isikukaitses, sest isikukaitse ei ole ainult ihukaitse, vaid näiteks ka mobiilkaitse

(eskordid) ja komplekskaitse (Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused,

teostamise viisid ning koostöö kord).

7. Eelnõu § 4 lg 2 punkt 6 - “merereostuse avastamisel ning piiriveekogu reostuse

avastamisel ja likvideerimisel”. Kuna piiriveekogu reostuse likvideerimisel on

abipolitseinike kaasamine sätestatud, palume täpsustada abipolitseinike kaasamise

merereostuse likvideerimisel?

8. Eelnõu § 5 sätestab abipolitseinikule esitatavad nõuded. Teeme ettepaneku, et

abipolitseinikuks ei tohiks nimetada ka rahvakohtunikku, analoogselt kohtute seaduse

§103 lg 2 p 5, kus see sõimalus on piiratud politseiteenistuses oleval isikul.

9. Eelnõu § 5 lg 2 punkt 2 – “on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis

võimaldab tal osaleda politsei tegevuses”. Teeme ettepaneku õigusselguse huvides ja

segaduse vältimiseks viidata konkreetsele rakendusaktile.

10. Eelnõu § 7 punkt 1 sätestab, et abipolitseinikuks kandideerija esitab kirjaliku

isikuankeedi. Teeme ettepaneku eemaldada “kirjaliku”, sest suuliselt ei saa

isikuankeeti esitada, samuti teeme ettepaneku viidata isikuankeeti sätestavale

rakendusaktile.

11. Eelnõu § 8 kirjeldatakse nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli. § 8 lg 3 ja lg

4 dubleerivad teineteist, mõlemad viitavad taustakontrolli teostamisele peale nõuete

vastavuse kontrolli läbimist.

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

12. Palume täiendavalt hinnata, kas eelnõus sätestatud taustakontrolli maht ja ulatus on

proportsionaalne vabatahtlike tasuta töötamise rolliga.

13. Eelnõu § 13 sätestab andmete säilitamise tähtaja, kuid ei märgita, millisest hetkest

arvates loetakse määratud aega.

14. Eelnõu § 14 lg 4 - "abipolitseinik vastab tervisenõuetele", kuid ei sätestata

konkreetseid tervisenõudeid. Teeme ettepaneku antud sättes viidata rakendusaktidele.

15. Eelnõu § 16 lg 2 – “Abipolitseinik, kes täidab ülesannet, milleks on vaja lisateadmisi

ja -oskusi, läbib vastava erialaõppe.” Hetkel on säte sõnastatud selliselt, et

abipolitseinik juba täidab ülesannet ja siis läbib koolituse. Teeme ettepaneku muuta

sätet järgnevalt: “Lisateadmisi ja –oskusi nõudvate ülesannete täitmiseks peab

abipolitseinik läbima vastava erialaõppe.”

16. Eelnõu § 4 ja § 17 käsitleb abipolitseiniku kaasamist kriisiolukorras ja kriisivalmiduse

väljaõpet ning § 36 reguleerib abipolitseinikule kriisirolli määramist ja nendes sätetes

viidatakse kriisiolukorrale. Juhime tähelepanu, et kriisiolukord ei ole täna õiguslikult

sisustatud, samuti selle pädevuse lisamine ei sätesta abipolitseiniku pädevust, sest

tegemist on olukorraga, mitte konkreetse tegevusega.

17. Eelnõu § 22 lg 1 punkt 2 - "käituda väärikalt nii politsei tegevuses osaledes kui ka

väljaspool tegevuses osalemist, sealhulgas hoiduda tegevusest, mis kahjustab tema

usaldusväärsust abipolitseinikuna või kahjustab Politsei- ja Piirivalveameti mainet".

Teeme ettepaneku lihtsustada antud sätet järgnevalt: „käituda väärikalt, sealhulgas

hoiduda tegevusest, mis kahjustab tema usaldusväärsust abipolitseinikuna või

kahjustab Politsei- ja Piirivalveameti mainet“.

18. Eelnõu § 24 sätestab abipolitseiniku õigused kohaldada erinevaid riikliku järelevalve

meetmeid. Lg 2 vajab täpsustamist, sest II astme abipolitseinikud töötavad koos

ametnikega ja ei vaja selle tõttu eraldi korraldust, samas kui III astme abipolitseinike

puhul võib korralduse ootamine olla ajakriitiline ning vastutuse jagunemine jääb

ebaselgeks. Samas eelnõu § 21 sätestab, et abipolitseinikul on õigus keelduda täitmast

ebaseaduslikku korraldust, mis tekitab olukorra, kus abipolitseinik ei tohi ise otsustada

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

meetme kohaldamist, aga peab suutma otsustada politseiametniku antud korralduse

seaduslikkuse üle.

19. Eelnõu §30 lg 3 sätestab püssi kasutamise III astme abipolitseinikule. Teeme

ettepaneku antud säte ehk piirangud eemaldada, sest tulirelva kasutamine on igas

olukorras erakorraline ja üldjuhul on tulirelva kasutamisega vajadus just tõrjuda vahetu

kõrgendatud oht.

20. Eelnõu § 31 lg 3 sätestab, et „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab korra,

millega määratakse kindlaks II ja III astme abipolitseinikule lubatud“ ja sellele

järgnevad erinevad korrad, mitte nimekiri lubatud asjadest.

21. Teeme ettepaneku muuta liiklusseaduse § 199 lg 1, et abipolitseinikud saaksid teostada

liiklusjärelevalvet ka varjatult, eritunnusteta sõidukiga ja erariides.

22. Eelnõu § 38 lg 3 sätestab kohustuse töötajal esitada tööst keeldumise avalduse, kuid

selgusetuks jääb, kes on antud lõigus viidatud töötaja, korrektne oleks viidata

abipolitseinikule. Samuti on selgusetu, kuidas ja millisel kujul peaks abipolitseinik

kriisiolukorras keeldumise avalduse esitama, mõistlik oleks see sätestada sarnaselt

reservväelastele kehtivate reeglitega.

23. Eelnõu § 38 lg 4 sätestab kriisi lahendamises osaleva kriisirolliga abipolitseinikule

hüvitise maksmise reeglid. Teeme ettepaneku, et hüvitise maksmine oleks kohustuslik

ning reguleeritud sarnaselt eelmises punktis viidatud reservväelastega.

24. Abipolitseiniku tegevuse eeskirja lisa 10 sätestab abipolitseiniku tunnused õlakukattel.

Juhime tähelepanu, et abipolitseiniku ja politseiametniku välitöö vormil ei ole

õlakukatte kandmise kohta, samuti teeme ettepaneku eristada I, II ja III astme

abipolitseinikud vastavalt ühe, kahe ja kolme tärniga õlakukattega.

25. Palume täiendavalt hinnata, kas eelnõu seletuskirjas koolitustele planeeritud summad

on piisavad, samuti palume eelnõu seletuskirjas hinnata abipolitseinike ümberõppe

kulusid.

Eelnõus on mitmeid punkte, mis muudaksid abipolitseinike panuse politseinike töösse palju

tõhusamaks. Et siseturvalisuse vabatahtlike tegevus oleks kasulik nii kodanikele kui ka

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

Politsei- ja Piirivalveametile ning motiveeriks abipolitseinikke rohkem panustama, palume

eelnõu täiendamisel arvestada EAPK ettepanekutega.

Soovime täiendavalt kinnitada oma valmisolekut teha koostööd APolS eelnõu edasistes

aruteludes ning kohtuda, et põhjendada EAPK poolt esitatud ettepanekuid.

Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt / Illimar Reinbusch juhatuse esimees Eesti Abipolitseinike Kogu