| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/2743-1 |
| Registreeritud | 03.11.2025 |
| Sünkroonitud | 04.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Arstlik Perenõuandla OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Arstlik Perenõuandla OÜ |
| Vastutaja | Leena Kalle (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From:
[email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, November 3, 2025 12:33 PM
To: Maarjo Mändmaa - SOM <[email protected]>
Cc: Anniki Lai - SOM <[email protected]>
Subject: relvalubadest
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Varasemalt jäi meil püsti see küsimus, mis puudutab arsti poolt paberkandjal väljastatava dubleeriva dokumendi kaotamist relvaloa taotlemisel. Nüüd on lisandunud veel üks küsimus seoses ATH diagnoosiga isikute sobivusega kaitseväeteenistusse ning ka relvaloa väljastamisega neile.
Nimetatud diagnoos on tänaseks kohati saanud lausa sotsiaalseks haiguseks; paljudel juhtudel on suurenenud patsientide poolne surve vaimse tervise spetsialistidele, selgelt on näha ka psühhiaatritelt hüperdiagnostikat, raviks ordineeritud (narkootiliste)ravimite kaasnevat väärkasutust või rakendamist vajalikust kõrgemates doosides jms. Kui inimesel on tõesti ATH, siis kaasnevalt esineb paljudel komorbiidseid psüühikahäireid.
Paluksin SM-I poolset seisukohta mõlemas küsimuses. Oletan, et seisukohavõtu lõplik vormistamine on aeganõudev, mistõttu oleks hea, kui oleks maha märgitud, et kuidas peaks toimima sellistel juhtudel täna, mil psühhiaatriliste tervisehärete loend on selline:
§ 2. Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu
(1) Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad järgmised psüühika- ja käitumishäired:
1) kõik orgaanilised psüühikahäired (välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired);
2) psühhoaktiivsete (välja arvatud tubakas) ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired;
3) alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired;
4) skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired;
5) neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired;
6) täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired;
7) vaimne alaareng;
8) pervasiivsed arenguhäired ja muud rasked lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.
ATH läheb meil viimase punkti alla (muud rasked lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired), aga nüüd omaette probleemiks see, et millist psüühikahäiret psühhiaater raskeks hindab. ATH korral poleks ime, kui isik padruni rauda unustab; tegutseb impulssiivselt sihtmärgi valikul; ei pruugi arvestada muude ohutusnõuetega jne, jne.
Paluksin võimalustpidi kiiresti esialgset seisukohta, kuna mul paar inimest juba jäetud otsust ootama.
Parimat
Imre Rammul
OÜ Arstlik Perenõuandla
psühhiaater-seksuoloog
51 85 135