Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24770000001

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 7.12.2015

Kehtib kuni 7.12.2015

Alus: AvTS § 35 lg 1 p XXXXX

Teabevaldaja: PROKURATUUR

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.10.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri

III osakonna abiprokurör Helen Kiviloo

Kriminaalasja number: 24770000001

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (isikukood XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 08.01.2021 - 03.10.2023

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja,

milles menetlust alustati 11.03.2024 XXX OÜ (registrikood XXX, pankrotis) enamusosaniku XXX

esindaja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges vandeadvokaat XXX kuriteokaebuse alusel

kontrollimaks XXX tegevuses KarS § 201 lg 2 p 2, KarS § 2172 lg 1 ja KarS § 3841 lg 1 ja lg 2

tunnuste esinemist ning kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite pinnalt on XXX

esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles,

et tema olles äriühingu XXX OÜ (registrikood XXX, kustutatud 09.07.2024) juhatuse liige perioodil

29.05.2019 - 22.04.2024 ja vähemusosanik perioodil 29.05.2019 - 09.07.2024 ning omades ligipääsu

XXX OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr XXX, tegi äriühingu XXX OÜ teise osaniku XXX

nõusolekuta ehk õigusliku aluseta XXX OÜ arvelduskontolt nr EEXXX ülekandeid perioodil

08.01.2021 - 03.10.2023 iseenda arvelduskontodele, millega pööras ebaseaduslikult enda kasuks

XXX OÜ rahalised vahendid kogusummas 18 358,00 eurot.

Tulenevalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 168 lg 1 p 10, kuulub äriühingu juhatuse liikmega tehingu

tegemise otsustamine äriühingu osanike pädevusse. Ülalnimetatud tehingute tegemise ajal, s.o

08.01.2021 – 03.10.2023, oli XXX OÜ 51% osalusega enamusosanikuks XXX, kes ülekannete

tegemist heaks kiitnud ei ole. Äriühingu XXX OÜ juhatuse liikmena iseenda arvelduskontodele

alusetuid ülekandeid tehes ei järginud XXX ÄS § 187 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juhatuse liige

oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning TsÜS § 35 ette nähtud juhatuse liikme

üldisest hoolsuskohustust tulenevat käitumisstandardit.

XXX OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr EEXXX on tehtud perioodil 04.01.2021 – 04.10.2023

XXX poolt 45 ülekannet selgitusega „Lühiajaline laen“; „Laen“; „Laen kuni 26.08“ summas 96

866,00 eurot. XXX OÜ Swedbank AS arvelduskontolt nr EEXXX on tehtud perioodil 08.01.2021 –

03.10.2023 XXX 165 ülekannet selgitustega „Laenu tagastus, osaline“; „Laenu osaline tagastus“;

„Laenu tagastus“; „Laenu tagasimakse“; „Laen“ summas 121 674,00 eurot.

Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et XXX, XXX ja XXX on andnud XXX laenu, mida XXX

on kasutanud XXX OÜ majandustegevuse hüvanguks ning kandnud nimetatud isikute poolt saadud

raha XXX OÜ arvelduskontole.

Analüüsides XXX AS SEB Pank arvelduskontot nr EEXXX, AS LHV Pank arvelduskontot nr

EEXXX, AS SEB Pank arvelduskontot nr EEXXX ja Swedbank AS arvelduskontot nr EEXXX,

selgub, et XXX poolt on tehtud perioodil 04.07.2022 - 27.07.2022 XXX kolm ülekannet selgitusega

„laen kuni 18.07.2022“; „Laen kuni 25.08“; „laen kuni 25.08“ summas 47 000,00 eurot.

XXX poolt on XXX tehtud perioodil 12.07.2022 - 31.08.2022 17 ülekannet selgitusega „Laenu

osaline tagastus“; „Laenu tagastus“ summas 58 350,00 eurot.

XXX AS SEB Pank arvelduskontot nr EEXXX, AS LHV Pank arvelduskontot nr EEXXX, AS SEB

Pank arvelduskontot nr EEXXX ja Swedbank AS arvelduskontot nr EEXXX analüüsides selgub, et

2

XXX poolt on tehtud perioodil 30.12.2020 – 09.12.2022 XXX neli ülekannet selgitusega „Laen“

summas 22 000,00 eurot.

XXX poolt on XXX tehtud perioodil 08.01.2021 – 23.05.2023 19 ülekannet selgitusega „Laenu

tagatus, osaline“; „Laenu tagastus“; „Laenu tagstus“; „Laenu osaline tagastus“ summas 17 300,00

eurot.

XXX AS SEB Pank arvelduskontot nr EEXXX, AS LHV Pank arvelduskontot nr EEXXX, AS SEB

Pank arvelduskontot nr EEXXX ja Swedbank AS arvelduskontot nr EEXXX analüüsides selgub, et

XXX poolt on tehtud perioodil 17.03.2022 – 19.07.2022 XXX neli ülekannet selgitusega „laen“

summas 24 000,00 eurot.

XXX poolt on XXX tehtud perioodil 24.03.2022 – 18.08.2022 19 ülekannet selgitustega „Laenu

osaline tagastus“; „Laenu tagastus“; „laen“; „laen tagasi“ summas 23 800,00 eurot.

Kokkuvõtlikult on XXX teinud XXX OÜ arvelduskontole laenudega seotud kandeid summas 96

866,00 eurot ning XXX OÜ arvelduskontolt on XXX tehtud laenudega seotud ülekandeid summas

121 674,00 eurot. XXX on saanud XXX, XXX ja XXX käest 93 000,00 eurot (summa koosneb ainult

ülekannetest, mille puhul on selgitused seotud laenu andmisega) ning on teinud XXX, XXX ja XXX

tagasimakseid summas 99 450,00 eurot (summa koosneb ainult ülekannetest, mille puhul on

selgitused seotud laenu andmisega). Arvestades, et XXX on XXX OÜ arvelduskontole laenudega

seotud kandeid teinud lisaks vähemalt 3866,00 euro väärtuses (96 866,00 eurot, mille XXX kandis

XXX OÜ arvelduskontole - 93 000,00 eurot, mille XXX sai XXX, XXX ja XXX käest = 3866,00

eurot) ning XXX, XXX ja XXX on XXX teinud laenudega seotud tagasikandeid summas 99 450,00

eurot, siis jääb kahtlustatavale etteheidetavaks ja äriühingule tekitatud varalise kahju summaks 121

674,00 - 99 450,00 - 3866,00 = 18 358,00 eurot.

Kuivõrd menetluse käigus on täiendavalt leidnud kinnitust, et XXX seotud äriühing OÜ XXX on

XXX OÜ-le andnud laenu kogusummas 14 805 eurot, millest XXX OÜ on laenu tagasi kandnud

summas 9 210 eurot. Seega on XXX OÜ kandnud 5 595 eurot vähem tagasi XXX seotud äriühingule

XXX OÜ, mistõttu tuleb kahtlustuses etteheidetavat summat 18 358 eurot vähendada 5 595 euro võrra

ning seega lõplikuks XXX etteheidetavaks ja äriühingule omastamisega tekitatud varalise kahju

summaks on 12 763 eurot.

Selliselt oma tahtliku tegevusega pööras XXX talle usaldatud võõra vara, s.o XXX OÜ

arvelduskontol olnud rahalised vahendid, kogusummas 12 763 eurot ebaseaduslikult enda

kasuks, pannes toime omastamise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelse menetluse käigus on kindlaks tehtud, et kahtlustatav pani küll ülalnimetatud kuriteo

toime, kuid samas on kriminaalasjas ilmnenud asjaolusid, millest tulenevalt on kahtlustatava süü

väike ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (omastamine) näol on tegemist teise astme kuriteoga,

mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.

KrMS § 202 lg 1, 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, siis juhul, kui selles kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava isiku süü

ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata isikule KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustused.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik.

Arvestades seadusandja poolt ettenähtud võimalust karistada eelpool nimetatud, s.o KarS § 201 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud füüsilist isikut rahalise karistusega ning vangistuse osas

vastavalt kuni kahe aastase vangistusega, võib sellest järeldada seadusandja seisukohta, et tegemist

on kuriteoga, mille toimepanemisel isiku süü ei ole suur. Lähtudes kriminaalmenetluse seadustiku

3

rakendamise praktikas omaks võetud printsiipidest võetakse süü suuruse hindamisel aluseks KarS-is

toodud põhimõtted. Teisisõnu arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või

ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja poolt sätestatud sanktsiooniraami. XXX süüd raskendavaid ega ka kergendavaid

asjaolusid pole menetluse käigus tuvastatud.

Kahtlustatav on temale etteheidetava kuriteo, so omastamise pannud toime ajavahemikul 08.01.2021

- 03.10.2023. Seega käesolevaks ajaks on kahtlustuses kirjeldatud kuriteo toimepanemisest

möödunud enam kui 2 aastat. Kahtlustatava näol on tegemist isikuga, kes ei ole varem õigusrikkumisi

toime pannud. Etteheidetava teo toimepanemisest nüüdseks möödunud aja jooksul ei ole tal samuti

õiguserikkumisi olnud. Arvestades kahtlustatava tegu ja isikut puudub alus arvata, et ta paneks

edaspidi kuritegusid toime.

Kuritegu, mille toimepanemises XXX tulenevalt menetluse käigus kogutud tõenditest põhjendatult

kahtlustatakse, võib pidada väikese süüga kuriteoks. Süü suurus on hinnatav seadusandja poolt

sätestatud karistusliikide ja määrade alusel, millega XXX oleks süüdimõistmisel võimalik karistada.

Tegu, mille toimepanemises XXX kahtlustatakse, on karistatav rahalise karistuse või kuni kahe

aastase vangistusega. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise

karistusega ja asjaolu, et vangistuse kohaldamisel saaks selle pikkus olla maksimaalselt kaks aastat,

on võimalik sellest järeldada seadusandja seisukohta, et tegemist on väikese süüga kuriteoga.

Rahalise karistuse kohaldamise võimalus ja suhteliselt madal vangistuse maksimummäär võrrelduna

enamiku teiste kuritegudega, viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija

rikkunud kaalukat kaitset vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes

võrrelduna kuritegudega, mille eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike.

Eelnevalt on sedastatud, et XXX süüd KarS § 201 lg 1 tunnustele vastava kuriteo toimepanemisel

võib pidada väikeseks. Kuritegude puhul, millede osas on tuvastatud, et teo toimepannud isiku süü

ei ole suur, on võimalik üldjuhul möönda, et puudub avalik menetlushuvi selle isiku

süüdimõistmiseks ja karistamiseks kriminaalkorras. XXX ei ole kriminaalkorras karistatud, tema

suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud ning

kriminaalmenetlusregistri andmete kohaselt ei ole tema suhtes menetluses ka ühtegi uut

kriminaalmenetlust. Nimetatu võimaldab järeldada, et XXX on isik, kes suudab elada õiguskuulekalt

ning kelle puhul ei ole vajalik kriminaalkaristuse eripreventiivne mõjutus hoidmaks ära tema poolt

uute kuritegude toimepanemist.

Äriühingust kannatanu XXX OÜ on registrist kustutatud 09.07.2024, mistõttu tsiviilhagi

kriminaalmenetluse raames menetletava kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole võimalik

äriühingu nimelt esitada. Kuivõrd kuritegu ei tohi ennast ära tasuda, siis on XXX käesoleva määruse

allkirjastamisega nõustunud äriühingule tekitatud kahju korvamiseks pidama enamusosaniku XXX

läbirääkimisi ja sõlmima kriminaalmenetluse väliselt kokkuleppe kahjude heastamiseks.

Kuna eelnevalt väljatoodud põhjustel on võimalik asuda seisukohale, et XXX süü ei ole suur ning

puudub avalik menetlushuvi tema osas kriminaalmenetluse jätkamiseks, esinevad tema suhtes alused

kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, lg 2 ja lg 7 ja 206 abiprokurör

määras:

Lõpetada kriminaalasjas nr 24770000001 menetlus XXX suhtes.

1. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub:

1.1 Tasuma riigituludesse 1 500 eurot hiljemalt 27.02.2026.

1.2 Tasuma kriminaalmenetluse kulud - kaitsjatasu vandeadvokaat Karine Nersesjanile summas

326,96 eurot hiljemalt 27.02.2026.

4

1.3 Kohustub sõlmima XXX kirjaliku kokkuleppe äriühingule tekitatud kahju

heastamiseks ja esitama selle prokuröri e-posti aadressile:

[email protected] hiljemalt 27.11.2025.

2. Tõkendi tühistamine: puudub

3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad

5. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 326,96 eurot

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata kuriteoteate esitajale XXX volitatud esindajale vandeadvokaat Sandra Seppale, kahtlustatavale

XXX ja temale RÕA korras määratud kaitsjale vandeadvokaat Karine Nersesjanile.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.

8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Kiviloo

abiprokurör

XXX kinnitab käesoleva määruse allkirjastamisega, et on kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud

kohustusega nõus. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1, 2, 7 kohaselt

lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6

alusel ja saadab kriminaalasja kohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

XXX

kahtlustatav