Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24233050534

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 30.10.2025, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 24233050534

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. 20.05.2024 kella

20.10 paiku Sillamäel asuva elumaja juures lõi X.X. vähemalt kahel korral jalaga pea ja keha

piirkonda, tekitades sellise teoga viimasele füüsilist valu. Seega X.X. pani eelnevalt kirjeldatud

teoga toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tekkis 20.05.2024 kella

20.10 paiku X.X. esmalt sõnaline konflikt X.X., mis kasvas üle füüsiliseks konfliktiks. Kuivõrd

kuriteoga ei tekitatud kannatanule X.X. raskeid kehavigastusi ega ülemääraseid füüsilisi kannatusi,

siis ei saa rääkida sellest, et X.X. süü oleks suur. Seda enam X.X. on ülekuulamisel avaldanud, et

lõi kannatanut emotsionaalses seisundis ning asus ka ise seisukohale, et selline käitumine võis olla

temast üleliigne.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

2

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 1 ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)

kuni üheaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Lisaks puudub

informatsioon, et X.X. oleks pärast talle etteheidetavaid süüteoepisoode pannud toime süütegusid,

millest omakorda võib järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal

endale põhjalikult selgeks teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes oli

lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse pingeseisundi

laineharjal.

Kuigi X.X. suhtes on varasemalt olnud menetluses kaks vägivalla kasutamisega seotud

kriminaalasja (18233000657 ja 18233001496), millest esimene lõpetati prokuratuuri 15.03.2019

määrusega leppimise tõttu ning teine lõpetati prokuratuuri 19.07.2019 määrusega oportuniteediga

ehk samal alusel, millega lõpetatakse menetlus kõnesolevas kriminaalasjas, siis käesoleval juhul

jääks prokuratuuri hinnangul riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd

abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega

tagajärgi. Sedastatav on ka X.X. soov käituda edaspidi õiguskuulekalt ning hüvitada kannatanule

tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Seega prokurör on seisukohal, et olukorras, kus X.X. on

siiras soov käituda edaspidi õiguskuulekalt ning hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahjud,

on tema õiguskuulekale käitumisele suunamist võimalik saavutada ka muude vahenditega kui

avaliku karistamisega.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid

võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu

väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

X.X. poolt vabatahtlikult võetavad kohustused aitavad tal leida sisemist jõudu ja motivatsiooni

vägivallavaba elukorralduse hoidmiseks. Seega X.X. isikust ja tema süüteost tulenevalt on kohane

abinõu edaspidiste õigusrikkumiste välistamiseks ja enesekontrolli teadvustatud juhtimiseks

sotsiaalprogrammi läbimine.

3

Sotsiaalprogrammi kohaldamise eelduseks on täiendava kohustusena võetav üldkasuliku töö

tegemine. Üldkasuliku töö määramine 10 tunni mahus on optimaalne suurus, sest isik peab esmalt

asuma läbima sotsiaalprogrammi ning samaaegselt tehtav üldkasulik töö on teoreetiliste oskuste

omandamist toetav praktiline tegevus läbi füüsilise aktiivsuse. Üldkasuliku töö tegemist takistavad

asjaolud puuduvad. Oluline on märkida, et X.X. näol on tegemist isikuga, kes vajab enda

enesekontrolli juhtimiseks täiendavat tuge, mistõttu käesoleval juhul on oluline määratud

kohustuse individualiseerimine isikut iseloomustavatest omadustest lähtuvalt.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24233050534 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

1) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. hüvitama kannatanule X.X. kuriteoga

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju kokku summas 524.98 eurot, mis tuleb

kanda hiljemalt 31.12.2025 kannatanu X.X. arveldusarvele. Hiljemalt

31.12.2025 tuleb esitada Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnale

(Koidula 3a, Narva või e-post: [email protected])

kohustuse täitmist kinnitav maksekorraldus.

2) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma menetluskulud, s.o kaitsjatasu

summas 223.20 eurot, hiljemalt 31.01.2026 (vt makseinfo eraldi lehel).

3) KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustub X.X. läbima Tallinna Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonna poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi, mille

eesmärgiks on maandada vägivaldset käitumist soodustavaid riske ning

pakkuda tuge inimeste omavahelistes suhtes tõusetuda võivate konfliktide

rahumeelseks lahendamiseks. Konkreetse sotsiaalprogammi määrab

kriminaalhooldusametnik pärast esmast hindamist. Sotsiaalprogrammi läbimise

tähtaeg on 31.05.2026.

4) KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustub X.X. tegema 10 tundi üldkasulikku tööd

hiljemalt 31.12.2025.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Vt määruse p 2.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult kannatanule X.X. ja kahtlustatavale X.X. e-postiga, valitud kaitsjale Aleksei

Forstimanile e-toimiku kaudu ning Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale e-

toimiku kaudu.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

4

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

(allkirjatatud digitaalselt)

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte.

(allkirjatatud digitaalselt)

X.X.

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa X.X. valitud kaitsja Aleksei

Forstiman.

(allkirjatatud digitaalselt)

Aleksei Forstiman

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Irina

Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest

KarS § 318 ja § 321 järgi.

(allkirjatatud digitaalselt)

Irina Ogurova