| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/25/11572 |
| Registreeritud | 03.11.2025 |
| Sünkroonitud | 04.11.2025 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Triinu Hordo (Viru Ringkonnaprokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuur Esimene osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 01.11.2025, Rakvere
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Triinu Hordo
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25233000701
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)
Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on X.X. alust kahtlustada
karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude
toimepanemises. X.X. kahtlustatakse selles, et tema
- 09.09.2025 kella 21:10 paiku Ida-Virumaal Narva linnas asuvas korteris haaras oma 12-aastast
kasutütart X.X. kaelast, tekitades sellega talle füüsilist valu.
- 30.10.2025 menetlusega tuvastamata kellaajal Ida-Virumaal Narva linnas asuvas korteris lõi oma
4-aastast poega X.X., ik xxxxxxxxxxx, käega vastu kukalt, tekitades talle füüsilist valu.
- 31.10.2025 kella 09:50 paiku Ida-Virumaal Narva linnas asuvas korteris kaks korda lõi oma
kasutütart X.X., käega vastu kukalt ning raputas teda, tekitades sellega talle füüsilist valu.
Oma sellise tahtliku tegevusega pani X.X. toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad
kuriteod, s.o teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes
ning korduvalt.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, on veendumusel, et kahtlustatav on temale
inkrimineeritavad kuriteod toime pannud. Seda kinnitavad kõik kriminaalmenetluse käigus kogutud
tõendid. Kahtlustatavana ülekuulamisel X.X. tunnistas oma süüd osaliselt.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestab, et kriminaalmenetluse saab
lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need
tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamiselt tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või
eripreventiivsest vajadusest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü
ei ole suur. Kuigi X.X. on alust kahtlustada enda alaealiste laste korduvas kehalises väärkohtlemises,
siis ühelgi korral ei kaasnenud vägivaldse käitumisega kannatanutele rakseid kehavigastusi ega
ülemääraseid füüsilisi kannatusi. Prokuröri hinnangul ei ole ilmnenud asjaolusid, mistõttu oleks
kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata vajalik.
Etteheidetava kuriteo (KarS § 121 lg 2, 3) eest on ette nähtub karistusena rahalise karistus või kuni
5-aastase vangistus. Kahtlustatavale on alust mh ette heita ka 4-aastase lapse kehalist väärkohtlemist,
s.o lapseealise ründamist, mis on karistust raskendav asjaolu. Kohtueelse uurimise käigus ei ole
tuvastatud teisi karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kahtlustataval puuduvad kehtivad
karistused. Näib, et kahtlustatava tegevus on kantud eelkõige valedest kasvatusvõtetest, milliste
kasutamist soodustab alkoholi tarvitamine. Käesolevaks on kahtlustatav on viibinud 2 päeva
kinnipidamisasutuses, milline võiks olla oluline šokk. Vestlusest prokuröriga nähtub, et kahtlustatav
on mõistnud kriminaalmenetluse käigus, et kahtlustuse aluseks olev käitumine on lubamatu, tingitud
puudulikust enesekontrollist ning puudulikust kasvatus- ja suhtlemisoskustest. Siinkohal on tõhusam
tema mõjutamiseks toe pakkumine kui avalik karistamine.
Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka
muude vahenditega kui avaliku karistamisega. X.X. poolt vabatahtlikult võetav kohustust, mis on
individualiseeritud isikud iseloomustavatest omadustest, annab talle motivatsiooni vägivallavaba
elukorralduse hoidmiseks. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul asjakohused mitmed järgmised
kohustused.
Kahtlustatav tuleks nii repressiivsetest eesmärkidest kui toe pakkumise huvides allutada
kriminaalhoolduslikule järelevalvele. Arvestades, et kahtlustatava süü ei ole suur, siis on kohane teha
10 tundi üldkasulikku tööd. Sealjuures võiks kahtlustatav osaleda sotsiaalprogrammis, milles
eesmärgiks oleks maandada vägivaldset käitumist soodustavaid riske ning pakkuda tuge konfliktide
rahumeelseks lahendamiseks. Konkreetse sotsiaalprogrammi määrab kriminaalhooldusametnik
pärast esmast kohtumist ja hindamist. Kuivõrd sotsiaalprogrammi läbiviimise aeg võib varieeruda,
on põhjendatud võimaldada programmi läbimist ühe aasta jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest,
kuid programmi võib läbida ka varem. Alaealiste kannatanute kaitseks ning mõjutusvahendiks
edaspidi oma käitumist juhtima õiguskuulekalt on sobiv n-ö individualiseeritud katseaeg:
kriminaalmenetluse lõpetamisest 6 kuu jooksul ei tohi kahtlustatav toime panna uut isikuvastast
kuritegu (sh ähvardamine, kehaline väärkohtlemine). Uue kuriteo toimepanemisel
kriminaalmenetlus uuendatakse ning käesolevas kriminaalmenetluses etteheidetavates
kuriteosündmustes jätkatakse kriminaalmenetlust.
Kahtlustatava süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Eelnimetatud
kohustused on kahtlustatavale jõukohased, piisavad tagamaks kannatanute kaitse ning mõjutamaks
kahtlustatavat. Samuti tuleb kahtlustataval hüvitada menetluskulud.
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233000701 menetlus.
2. KrMS § 202 lg 2 p-de 2, 3, 5, 7 alusel kohustada X.X.:
2.1. tasuma kriminaalmenetlus kulud summas 210,18 eurot hiljemalt 01.05.2026;
2.2. tegema 10 tundi üldkasulikku tööd, mille tähtajaks määrata 01.05.2026;
2.3. osalema kriminaalhooldaja määratavas uue kuriteo riske maandavas sotsiaalprogrammis,
sotsiaalprogrammi läbimise tähtajaks määrata 1 aasta kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o
01.11.2026
2.4. mitte toime panema uut isikuvastast kuritegu kriminaalmenetluse lõpetamisest 6 kuu jooksul,
s.o kuni 01.05.2026.
3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 01.05.2026 (p-d 2.1, 2.2, 2.4) ja 01.11.2026 (p 2.3). Kui isik
ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse
määrusega uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: kahtlustatavana kinni peetud alates 31.10.2025 kell 10:21, vabastada viivitamatult.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei teavitata, 31.10.2025 DNA-
andmed, näokujutised ja sõrmejäljed säilitatakse.
7. Kriminaalmenetluse koopia saata Tallinna Vangla Viru Kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku
töö tegemise ja sotsiaalprogrammi läbiviimise korraldamiseks.
8. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu osalemise eest
kohtueelses menetluses summas 210,18 eurot.
9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanute seaduslikule esindajale X.X., kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaadi abi Igor
Belugin ning anda kätte kahtlustatavale X.X..
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne
päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti
tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
11. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik
menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks
saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti
tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
([email protected]), mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
(allkirjastatud
digitaalselt)
Triinu Hordo
abiprokruör
Mulle on selgitatud kriminaalmenetlus lõpetamise alust ning tingimusi. Saan aru, et eelpool loetletud
tingimuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas
uuendamisele. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus.
_______________________
X.X., 01.11.2025
(allkirjastatud digitaalselt)
Uuno Vask
tõlk