Aadress: Pärnu mnt 7, 15082, Tallinn; registrikood: 74001920; telefon: 628 2728; faks: 628 2737; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Lp Madis Timpson Riigikogu õiguskomisjoni esimees

Teie 21.10.2025 nr 1-1/15-682/1

Meie 03.11.2025 nr 10-3/116

Arvamus Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu kohta Riigikogu Kantselei edastas 21.10.2025 kirjaga nr 1-1/15-682/1 teiste seas Tallinna Halduskohtule (TlnHK) ettepanekute esitamiseks Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE).

Tallinna Halduskohus esitab eelnõuga seonduvalt alljärgneva seisukoha

Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud eelnõu mõju halduskohtutele üsna üldsõnaliselt: „Lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi põhiülesandeks ka kohtulikku järelevalvet, mis tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi peavad lahendama Eesti kohtud. Sellega võib samuti kaasneda mõningane koormuse kasv kohtutele. Koormuse kasvu on raske prognoosida, kuid ühe kinnipeetava kaebuse lahendamise keskmine ajakulu on 9,8 tundi. Eelduslikult mõningane koormuse kasv kohtutele tekib, kuid sellega on renditeenuse hinnas arvestatud ja kulud kaetakse rendist saadava tasuga“.

Edastan sellega seonduvalt Riigikogu õiguskomisjonile TlnHK 11.06.2025 arvamuse nr 10-3/58 justiits- ja digiministeeriumile, milles on konkreetsemalt prognoositud eelnõu mõju halduskohtutele. Täiendavalt olgu lisatud, et vanglateenistuse statistikast1 nähtuvalt oli Eestis 2020. a alguses 2348 kinnipeetavat ning 2025. a alguses 1635 kinnipeetavat (s.o 713 vähem). Kohtute menetlusstatistika2 näitab, et 2020. a-l saabus vangidelt 765 kaebust ja 2024. a-l 826 kaebust (2025. a 10 kuuga on saabunud 723 kaebust, mis on 7% rohkem kui 2024. a 10 kuuga). Kinnipeetavate arvu vähenemine ei ole seega toonud kaasa kinnipeetavate poolt algatatud kohtuasjade mahu vähenemist (st halduskohtu koormuse vähenemist).

TlnHK ei ole tänaseks saanud veenvat kinnitust, et sõlmitava välislepingu alusel saadav tasu võimaldab TlnHK 11.06.2025 arvamuses viidatud mahus halduskohtute eelarveid suurendada. Küll aga on justiits- ja digiministeeriumi poolt esitatud kohtutele kärpekava, mille alusel juba vähenes kohtute (sh TlnHK) eelarve 2025. a-l ning väheneb täiendavalt 2026. a-l ja 2027. a-l.

TlnHK-l on seega ettepanek, et eelnõu arutamisel Riigikogu õiguskomisjonis uuriksid komisjoni liikmed eelnõu algatajatelt konkreetset kuluprognoosi, millest lepingu sõlmimise lähtuti, ning hindaksid, kas välislepingust saadav tulu võimaldab katta halduskohtute suureneva tööjõuvajaduse kulu suurusjärgus 310 000 eurot aastas. Nimetatud summa hõlmab kahe kohtuniku, kahe kohtujuristi ja ühe kohtuistungi- sekretäri aastast palgakulu. Summa ei hõlma muid kohtutele kaasnevaid kulusid (nt töökoha kulu, koolituskulu, tõlkekulu jms).

Kui välislepingust saadav tulu ei võimalda katta Eesti riigi kõiki kulusid, mis kaasnevad välislepingu täitmisega, on TlnHK ettepanek jätta välisleping sellisel kujul ratifitseerimata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee Tallinna Halduskohtu esimees Lisa: Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 arvamus nr 10-3/58

1 https://vanglateenistus.ee/meist/uudised-ja-arvud/aasta-ulevaated 2 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika

Aadress: Pärnu mnt 7, 15082, Tallinn; registrikood: 74001920; telefon: 628 2728; faks: 628 2737; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 04.06.2025 nr 8-1/4840-1

Meie 11.06.2025 nr 10-3/58

Arvamus seoses välislepingu eelnõuga vanglakaristuste täideviimiseks Eestis Justiits- ja Digiministeerium edastas 04.06.2025 kirjaga nr 8-1/4840-1 teiste seas Tallinna Halduskohtule (TlnHK) kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks välislepingu eelnõu, millega võimaldatakse Eestis täide viia Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristusi (nn vanglarendi eelnõu).

Tallinna Halduskohus esitab eelnõuga seonduvalt alljärgneva seisukoha

Eelnõust ei nähtu, et analüüsitud oleks mõju kohtusüsteemile, eelkõige halduskohtutele. TlnHK hinnangul on mõju oluline.

2024. a esitati Eestis kinnipeetavate poolt halduskohtutele 826 kaebust vanglate vastu1. Ühe kaebuse hinnanguline töömaht on kohtute töökoormusmetoodika alusel 9,66 kohtuniku töötundi (millele lisanduvad tugipersonali töötunnid). Keskmiselt oli 2024. a-l Eesti vanglates 1735 kinnipeetavat2. Statistiliselt esitati seega ühe kinnipeetava kohta aasta jooksul 0,48 kaebust (826 / 1735). Puudub alus arvata, et välismaiste kinnipeetavate puhul oleks see proportsioon väiksem. 600 kinnipeetava lisandumine Eesti vanglasse tähendab seega hinnanguliselt vähemalt 288 täiendavat kaebust halduskohtutele aastas (600 * 0,48). See tähendab senise metoodika pinnalt 2782 kohtuniku töötundi aastas (288 * 9,66), millele lisanduvad tugipersonali töötunnid. Samas peab arvestama, et välismaiste vangidega seotud kohtuasjade ajakulu suureneb tõlkimisile kuluva aja võrra – nt kestab tõlkega kohtuistung vähemalt kaks korda kauem kui ilma tõlketa istung (lisaks ajakulule suureneb tõlke kulu). Samuti suureneb ajakulu juhul, kui vaidluse lahendamisel peab rakendama välisriigi õigust või välislepingut, mille puhul puudub väljakujunenud kohtupraktika.

Kohtute töökoormusmetoodika järgi on ühe kohtuniku aastane puhas tööaeg kohtuasjade lahenda- miseks 1600 tundi (tegelikkuses võib pigem olla realistlik 1100 tundi, mis vastab teadaolevalt advo- kaatide aastasele nn tasustatavale töömahule). Ca 288 kohtuasja töömaht (2782 töötundi) tähendab seega vähemalt 1,7 kohtuniku aastast töömahtu (halduskohtutes on täna teenistuses 25 kohtunikku).

Halduskohtutele esitati 2024. a-l 3385 kaebust, mis on viimase 10 aasta suurim kaebuste hulk3. Ca 288 kaebuse lisandumine tähendaks koormuse täiendavat kasvu 8,5%. Võrreldavalt suureneb ringkonna- kohtute ja Riigikohtu töömaht. Selline töömaht, kui kohtunike ja tugipersonali arv ei suurene, tähendab perspektiivis, et halduskohtud suudavad aasta jooksul lahendada vähem kohtuasju, kui algab uusi kohtuasju. See tähendab omakorda, et kõigi kohtuvaidluste kestus halduskohtutes (sh sotsiaal- valdkonna vaidlused, keskkonnavaidlused, maksuvaidlused, ehitus- ja planeerimisalased vaidlused) pikeneb ajas ja seda progresseeruvalt. Tegemist on tõhusa õigusemõistmise põhimõtte olulise riivega.

Eeltoodust tulenevalt peab halduskohtutele täiendava töömahu planeerimisega (s.o kõnealuse välislepingu sõlmimisega) kaasnema ka vastava ressursi ettenägemine halduskohtutele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee Tallinna Halduskohtu esimees

1 ja 3 vt statistika kohtute veebilehel (https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika) 2 01.01.2024 seisuga oli Eesti vanglates 1835 kinnipeetavat ja 01.01.2025 seisuga oli Eesti vanglates 1635 kinnipeetavat

(https://vanglateenistus.ee/meist/uudised-ja-arvud/aasta-ulevaated)