Kiri

Tere!

Edastasite Terviseametile informatsiooni Väimela alevikus Pargi tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise osas ning varasemalt ameti poolt esitatud tähelepanekutega arvestamisest. Detailplaneeringus on veel vastuolu veeseaduse § 127 lõikega 1 (vt allpoololev kiri).

Lugupidamisega

Aira Varblane

vaneminspektor (keskkonnatervis)

lõuna regionaalosakond

+372 5822 5415

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere

Detailplaneeringu seletuskirja  punktis 3.9.3.  on toodud:

„Lubatud on tootmise eelnevalt puhastatud pesuvee juhtimine planeeritud tiikidesse. Pesuvee hinnanguline maht on ca 200 m3 kuus. ...

Tootmise pesuvesi on veeseaduse (VeeS) § 18 lg 1 tähenduses heitvesi, mille tiikidesse juhtimist tuleb käsitleda heitvee suublasse juhtimisena. Sellest lähtuvalt tuleb nii sademevee kui ka tootmise pesuvee juhtimisel planeeritud tiikidesse ja kuivenduskraavi juhinduda keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. Samuti tuleb arvestada, et VeeS § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist lubatud. Sellest lähtuvalt tuleb tootmise pesuvee tiikide juhtimise puhul tagada tiikide lekkekindlus“

Selline lahendus  on vastuolus veeseaduse § 127 lõikega 1.

Kuna edaspidi kavatsetakse puurkaevudest ammutatud vett tunnustada looduslikuks mineraalveeks, peab ammutatav vesi vastama oma ehtsal kujul sotsiaalministri 03.10.2019. a määrusega nr 62 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele“ kehtestatud nõuetele.

Määruse § 5 lõike 1 kohaselt võetakse loodusliku mineraalvee allikas kasutusele pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et vesi vastab määruse § 3 lõikes 1 ja veeseaduse §-s 89 esitatud nõuetele.
Lõikes 2 on sätestatud, et veevõtuseadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et vältida kõiki saastumisvõimalusi ning säilitada veevõtukohas veel olemasolevad nõuetele vastavad omadused.Lõikes 2 nimetatud nõuete täitmiseks tuleb tagada järgmised tingimused:

1. 1. allikas ja veevõtukoht peavad olema kaitstud reostumise eest;

2. 2. puurkaev, torustikud ja mahutid peavad olema valmistatud veele sobivatest materjalidest ning ehitatud nii, et vältida loodusliku mineraalvee keemilisi, füüsikalisi ja füüsikalis-keemilisi muutusi;

3. 3. veevõtuseadmete ekspluatatsioonitingimused, eelkõige seadmete pesemine ja vee villimine, peavad vastama hügieeninõuetele – mahuteid tuleb valmistada ja hooldada viisil, mis välistab kahjuliku mõju loodusliku mineraalvee mikrobioloogilistele ja keemilistele omadustele.

Kui puurkaevu kasutamisel avastatakse, et looduslik mineraalvesi on reostunud ega vasta kehtestatud mikrobioloogilistele nõuetele, peab allikat kasutav isik viivitamata peatama vee villimise ja kõik muud toimingud kuni reostuse ning selle põhjuse kõrvaldamiseni ning seni, kuni vesi vastab §-s 7 toodud mikrobioloogilistele nõuetele.

Kuna veetiigid, kuhu kavandatakse heitvee juhtimist, asuvad umbes 30 m kaugusel puurkaevudest, ei ole tagatud veeseaduse § 127 lõike 1 ega sotsiaalministri 03.10.2019. a määruse nr 62 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele“ nõuded. Selline lahendus raskendab edaspidist vee tunnustamist looduslikuks mineraalveeks.

Lugupidamisega

Leena Albreht

nõunik

keskkonnatervise osakond

+372 523 4995

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.